Veereostus, eutrofeerumine N… Õhureostus (happevihmad, kliima soojenemine, õhu saaste) N… Jaht, kalapüük, kollektsioneerimine N … Kaubandus N… Rahvameditsiin N… Võõrliigid, haigused N… Inimese subjektiivne vaen, traditsioonid N … Euroopas ohustatud. 42% imetajatest, 15%lindudest, 52%mageveekaladest. Eestis – kolmandik liikidest Kaitse Liikide kaitse alla võtmine Punane raamat – Euroopa liidus – loodus ja linnudirektiiv Eestis – looduskaitseseadus I kategooria II kategooria III kategooria Elupaikade kaitse Kaitsealad Elupaikade taastamine Tehispõlengud Pärandkoosluste säilitamine (niitmine, võsaraie) Luidete ja liivaalade taasavamine (metsaraie) Väikeveekogude taastamine Jõgede voolusängide taastamine (tammide, paisude ümberehitamine) Sooalade niiskusrežiimi taastamine (kraavide sulgemine)
1. selgelt täheldatav arvukuse muutumine 2. liigi levila suurus ja populatsioonide arv 3. Elusate isendite üldarv ja paljunevate isendite arv. 4. isendite arvu oodatav muutumine, juhul kui praegused ja prognoositavad arvukuse languse ja elupaikade hävimise trended jätkuvad. 5. liigi väljasuremise tõenäosus mingi ajavahemiku või põlvakondade arvu vältel. 27. Liikide õiguslik kaitse Euroopa tasandil ja Eestis EU CITES, märgalade kaise Ramsari konventsioon, loodus- ja linnudirektiiv. Euroopa Liidus on looduskaitset kõige tugevamalt kujundavateks seadusaktideks Euroopa Nõukogu direktiiv looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta – nn loodusdirektiiv – ja euroopa nõukogu direktiiv loodusliku linnustiku kaitse kohta – nn linnudirektiiv Eestis looduskaitseseadus. 28. Rahvusvahelised konventsioonid liikide kaitseks – lk 221 29. Suunisliikide tähtsus ja eri tüübid
· Tagada Euroopa Liidu jaoks oluliste looduslike elupaigatüüpide säilimine ja kaitse inimtegevuse kahjuliku tegevuse eest. · Tagada Euroopa Liidu jaoks oluliste liikide elupaikade säilimine ja kaitse · Taastada biogeograafilisele piirkonnale omased elupaigad · Võimalusel taastada piirkonnast hävinud liikide asukonnad Nende ülesannete lahendamiseks on välja töötatud kaitsealade võrgustiku idee läbi kahe Euroopa Liidu direktiivi: linnudirektiiv ja loodusdirektiiv. Linnudirektiivi eesmärgiks on kaitsta linde ja loodusdirektiiv kaitseb ülejäänud loodust. Neis kirjeldadakse eesmärke, Natura 2000 alade olemust hoiualade, looduskaitseliselt tähtsate koosluste ja liikide valiku põhimõtteid, hoiualade kaitsemeetmeid, korraldust ja finantseerimist, ohustatud taime- ja loomaliikide kaitsemeetmeid. (Vello Keppart, 2006) Linnu direktiiv valmis loodusdirektiivist varem ja selles kasutati ära IBA andmebaase.
- Kliimapoliitika - CO2 ja teiste kasvuhoonegaaside emissioonide reguleerimine ja vähendamine (Kyoto, autotransport, laevandus, lennundus) EL ja keskkonnapoliitika Kemikaalid, tööstuslikud riskid, biotehnoloogia - Kemikaalide kvalifitseerimine, piiramine ja keelustamine (2 põhilist direktiivi) - Seveso direktiiv tööstusõnnetuste kohta - GMO direktiivid EL ja keskkonnapoliitika Loodus Euroopa Liidu kolm kõige tähtsamat looduskaitse õigusakti on nn linnudirektiiv, laiahaardelisem elupaigadirektiiv (Natura) ning määrus, mis rakendab ellu CITES-i metsiku floora ja fauna ohustatud liikide rahvusvahelist kaubandust reguleeriva konventsiooni. EL ja keskkonnapoliitika Müra Müra direktiiv - Müraemissioonide reguleerimine eesmärgiga kaitsata inimtervist ja töökohtade ohutuse tagamist. EL ja keskkonnapoliitika Vesi Reguleeritakse järgmisi valdkondi: suplusvesi, ohtlike ainete põhjustatud saaste, põhjavee
+ 70/220/EMÜ mootorsõidukite heitgaaside emissioon. Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng · 1972. Aastast kuni ühtse Euroopa aktini (01.07.1987) II periood EÜ esimene keskkonnaprogramm Lepingud ei näinud ette ühenduse keskkonnalast pädevust Võeti vastu tähelepanuväärne hulk keskkonnaalaseid direktiive · Keskkonnamõjude hindamine 85/337/EMÜ · jäätmete raamdirektiiv 75/442/EMÜ · Linnudirektiiv 79/68/EMÜ · jne Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng · Ühtsed Euroopa aktist kuni Maastrichti lepinguni (01.11.1993) III periood Nimetatud Aktiga lülitati EMÜ asutamislepingusse eraldi jaotis "Keskkond" · Artiklid 130r, 130s ja 130t sätestasid EÜ keskkonnapoliitika põhieesmärgid ja printsiibid · Piiritlesid EÜ volitused keskkonnakaitse sfääris · Sätestasid EÜ õigustloova protseduuri põhimõtted
Looduskaitse Ökoloogiline jalajälg Ökoloogilise jalajälje meetodi töötasid välja professor William Rees ja doktor Mathis Wackernagel 1990. aastate algul. Nüüdsel ajal ülemaailmselt kasutatav meetod arvestab ligikaudselt maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside toomiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Ökoloogiline jalajälg on kujundlik termin ja ühtlasi meetod, mis võimaldab kvantitatiivselt väljendada inimtegevuse ökoloogilist mõju Maa ökosüsteemidele. Ökoloogilise jalajälje indeks näitab, kui palju viljakat maad ning vett on hõivatud tarbitavate materjalide tootmiseks, kasutamiseks ja absorbeerimiseks. Kui maakera viljakas pind jagada ära kõigi maakera inimeste peale, siis saame tulemuseks umbes 2 hektarit. Maakera pind on jagatud kategooriateks: Inimkonna tegevuste kirjeldamiseks kasutatakse - haritav maa ...
Eestis leidub 60 elupaigatüüpi, 51 looma- ja taimeliiki ning 136 linnuliiki, mille kaitseks on moodustatud loodus- ja linnualad (509 loodusala e 16% maismaast), mis kokku moodustavad Eesti Natura 2000 võrgustiku. Natura 2000 võrgustiku loomine toimub etapiviisiliselt: 1. Liikmesriigid töötavad välja alade väljavalimise kriteeriumid, metoodika ja vastava administratiivse protsessi. Aluseks on Loodusdirektiiv & Linnudirektiiv, Euroopa Komisjoni juhendid & soovitused ning Euroopa Kohtu lahendid. 2. Liikmesriigid valivad välja sobivad alad. 3. Liikmesriigid koostavad iga ala kohta kirjelduse ja põhjenduse ala valikuks, täites selleks ära vastava Natura 2000 standard-andmevormi. 4. Liikmesriigid koostavad iga ala kohta kaardi, mis lisatakse Natura 2000 standard- andmevormile. 5. Liituvad riigid peavad esitama alade nimekirja (linnualade nimekirja ja riikliku loodusalade
paljunemisvõimelisi järglasi. Liikide soodsa seisundi tagamine: Kaitse- või hoiualade moodustamine, püsielukohtade kindlaksmääramine või isendi kaitse rakendamine. Liigikaitset reguleerivad õigusaktid: Säästva arengu seadus , Looduskaitseseadus, Planeerimisseadus , Jahiseadus , Metsaseadus, Keskkonnaministri määrus nr 65. Rahvusvahelised lepingud: Ramsari konventsioon, Bern‘i konventsioon, Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, Washingtoni konventsioon , Linnudirektiiv, Loodusdirektiiv Keskkonnaseadusandluse põhjal võib liigid jaotada järgmiselt: Looduskaitse alla võetud looduslikud liigid. Liigid, kes ei ole looduskaitse all (jahiulukid). Kõik ülejäänud liigid (sh kodustatud liigid), kelle kaitset reguleerib vaid Loomakaitseseadus. Liikide kaitse korraldamine: Kalade kudemis- ja elupaikade nimistu. Rändeteede ja liigi kaitseks ajutised liikumispiirangud. Kaitsekorralduskava. Kaitse ja ohjamise tegevuskava. Kaitsekohustuse teatis
15 võimalikult efektiivselt ja reeglina piiratud ressurssidega, vajab käsitlemist nii riigi kui regiooni tasandil. 3.2. Merekaitse korraldamine Läänemeres Igal Euroopa Liidu (EL) riigil on omapoolsed kohustused looduskaitses ning EL-i tasandil on mitmeid direktiive, mille eesmärk on tagada loodusliku mitmekesisuse säilimine ning ökosüsteemi funktsioneerimine. Kõige olulisemateks neist võib pidada nelja loodusdirektiiv, linnudirektiiv, vee raamdirektiiv ning merestrateegia raamdirektiiv. EL loodusdirektiiv käsitleb ohustatud looma- ja taimeliike ning nende elupaikade kaitsepõhimõtteid. Iga liikmesriik määratleb oma piirides loodusdirektiivis käsitletavad liigid, mis on Euroopa Liidu tähtsusega, vastavatesse kategooriatesse (Anon. 1992): ohustatud liigid need, mida ähvardab antud riigis kadumisoht (välja arvatud sellised, mille looduslik levila riivab vaid äärega kõnealust riiki ning on naabermaades
Materjalina ringlussevõtt (recycling) Energia kasutus (põletamine) Ohutu recovery (incineration) Nii vähe kui kõrvald võimalik amine Ohutu kõrvaldamine (ladestamine jm.jm.)landfilling) Looduskaitse · Linnudirektiiv - direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta · Loodusdirektiiv - direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta Looduskaitse · RAMSARI (1971) KONVENTSIOON RAHVUSVAHELISTE MÄRGALADE KOHTA, ERITI VEELINDUDE ELUPAIKADENA · CITES EHK WASHINGTONI (1973) KONVENTSIOON LOODUSLIKU LOOMASTIKU JA TAIMESTIKU OHUSTATUD LIIKIDEGA RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOHTA
liikmesriikide majanduslik kasv, ühise turu loomine; kaupade, kapitali, teenuste ja inimeste vaba liikumine, Mõnede keskkonnaparameetrite ühtlustamine) 1972. Aastast kuni ühtse Euroopa aktini (01.07.1987) (EÜ esimene keskkonnaprogramm, Lepingud ei näinud ette ühenduse keskkonnalast pädevust, Võeti vastu tähelepanuväärne hulk keskkonnaalaseid direktiive, Keskkonnamõjude hindamine 85/337/EMÜ, jäätmete raamdirektiiv 75/442/EMÜ, Linnudirektiiv 79/68/EMÜ) Ühtsed Euroopa aktist kuni Maastrichti lepinguni (01.11.1993)( Artiklid 130r, 130s ja 130t sätestasid EÜ keskkonnapoliitika põhieesmärgid ja printsiibid, Piiritlesid EÜ volitused keskkonnakaitse sfääris, Sätestasid EÜ õigustloova protseduuri põhimõtted, Sõnastasid liikmesriigi õiguse kehtestada teatud tingimustel ühtlustatud nõuetest rangemaid keskkonnanormatiive) Maastrichti lepingust Amsterdami lepinguni (Täpsustas EÜ keskkonnapoliitika ja –õiguse
liikmesriikide majanduslik kasv, ühise turu loomine; kaupade, kapitali, teenuste ja inimeste vaba liikumine, Mõnede keskkonnaparameetrite ühtlustamine) 1972. Aastast kuni ühtse Euroopa aktini (01.07.1987) (EÜ esimene keskkonnaprogramm, Lepingud ei näinud ette ühenduse keskkonnalast pädevust, Võeti vastu tähelepanuväärne hulk keskkonnaalaseid direktiive, Keskkonnamõjude hindamine 85/337/EMÜ, jäätmete raamdirektiiv 75/442/EMÜ, Linnudirektiiv 79/68/EMÜ) Ühtsed Euroopa aktist kuni Maastrichti lepinguni (01.11.1993)( Artiklid 130r, 130s ja 130t sätestasid EÜ keskkonnapoliitika põhieesmärgid ja printsiibid, Piiritlesid EÜ volitused keskkonnakaitse sfääris, Sätestasid EÜ õigustloova protseduuri põhimõtted, Sõnastasid liikmesriigi õiguse kehtestada teatud tingimustel ühtlustatud nõuetest rangemaid keskkonnanormatiive) Maastrichti lepingust Amsterdami lepinguni (Täpsustas EÜ keskkonnapoliitika ja –õiguse
Mahepõllumajanduse seadus, Metsaseadus, Veeseadus, Keskonnamõju hindamise ja keskonna-auditeerimise seadus, Keskonnaseire seadus, Geneeetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus, Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, Loomastiku kaitse ja kasutamise seadus, Haridusseadus, Jäätmeseadus jt. Seoses Euroopa Liiduga ühinemisega jõustusid meil ka selle ühenduse keskkonna- ja looduskaitset puudutavad direktiivid nagu Veepoliitika raamdirektiiv, Loodusdirektiiv ja Linnudirektiiv. Lisaks Rio konventsioonidele on Eesti osaline paljudes teisteski keskkkona- ja looduskaitsealastes rahvusvahelistes lepetes, mis käsitlevad natuke kitsamaid valdkondi, kuid aitavad lõppkokkuvõttes kaasa ka bioloogilise mitmekesisuse konventsooni eesmärkide saavutamisele. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga otsesemalt seotud lepped on näiteks Euroopa põlislooduse ja liikide kaitset käsitlev Berni konventsioon,
20.02.2018 – Seadusandlus, institutsioonid Oska tuua näiteid erineva taseme looduskaitseorganisatsioonidest (maailm, Euroopa, Eesti). Maailm: ● IUCN (Maailma Looduskaitseliit) – punane nimestik ● WWF ● BirdLife International ● CITES e loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon Euroopa: ● Europarc ● Loodus- ja linnudirektiiv Eesti: ● Eestimaa Looduse Fond ● Eesti Roheline Liikumine ● Eesti Ornitoloogiaühing ● Eesti Looduskaitse Selts Olulisemad konventsioonid, mis meie looduskaitsega seonduvad. ● Ramsari konventsioon (1971) ● Läänemere merekeskkonna kaitse konventsioon – kaitsta Läänemere merekeskkonda kõigi reostusallikate eest ja taastada ning kaitsta selle ökoloogilist tasakaalu
reostuse liiki, vajalikke abinõusid ja kaitstavat geograafilist piirkonda. o Riikide keskkonnaprogrammid peavad olema koordineeritud, EL-siseselt, mitte isolatsioonis tehtud pikaajaliste kontseptsioonide ja strateegia alusel · Looduskaitse Euroopa Liidus. o Euroopa Liidu looduskaitse poliitika on üles ehitatud peamiselt kahele direktiivile: direktiiv 79/409/EEC loodusliku linnustiku kaitseste. linnudirektiiv (ingl. k. BirdsDirective) direktiiv 92/43/EEC looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsest e. loodusdirektiiv (ingl. k. HabitatsDirective). o Need kaks direktiivi moodustavad seadusandliku raamistiku EL looduslike liikide ja elupaikade säilitamiseks ning kaitseks. · Loodusdirektiiv. o Võeti vastu mais 1992 ja selle eesmärgiks on edendada looduse
Liigikaitset reguleerivad õiguaktid: · Looduskaitseseadus (LKS, 2004) · Loomakaitseseadus (LoKS, 2003) · Jahiseadus (JahiS, 2002) ja kalapüügiseadus (KPS, 1995) · Metsaseadus (MS, 2007) ja vääriselupaiga klassifikaator ja valiku juhend (keskkonnaministri määrus 2007. aastast) Rahvusvahelised lepingud: · Ramsari konventsioon · Bern`i konventsioon · Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon · Washington'i konventsioon · Linnudirektiiv · Loodusdirektiiv Liikide ja nende elupaikade kaitse alla võtmise eeldused: · Ohustatus · Haruldus · Teaduslik väärtus · Looduskaitseline või esteetiline väärtus · Rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus (konventsioonid, direktiivid) Taimestikku ja loomastikku ohustavad peamised tegurid: · Põllumajandus · Elupaikade hävitamine · Metsamajandus · Kasutamine (korjamine) · Saastumine · Ehitustegevus · Keavandamine · Tallamine Relikt - jäänuk
_Maastik inimese poolt tajutav, looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala. Natura 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille eesmärk on kaitsta väärtuslikke ja ohustatud looma-, linnuja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti. Võrgustik põhineb kahel Euroopa Liidu direktiivil: _direktiiv 79/409/EMÜ ehk Linnudirektiiv _direktiiv 92/43/EMÜ ehk Loodusdirektiiv ÅRHUSE (AARHUSE) KONVENTSIOON _Esimene konventsioon Euroopas, mis tunnustas otseselt keskkonnaalaseid õigusi. _Taani, Århuse _Allkirjastati 1998, ka Eesti _Eesti ratifitseeris 2001 _Konventsioon jõustus 2001 _43 riiki (8. oktoober 2009) 3 alustala _Keskkonnateabe kättesaadavus (teabenõue) _Otsustamise menetluses osalemine (planeerimismenetlus, lubade menetlus) _Juurdepääs õigusemõistmisele (õigus esitada vaie, halduskaebus kohtusse)
komponentide kaitseks mitmeid argumente sõltumata nende utilitaarsest väärtusest. 20.02.2018 Seadusandlus, institutsioonid Oska tuua näiteid erineva taseme looduskaitseorganisatsioonidest (maailm, Euroopa, Eesti). Maailm: IUCN (Maailma Looduskaitseliit) punane nimestik WWF BirdLife International CITES e loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon Euroopa: Europarc Loodus- ja linnudirektiiv Eesti: Eesti Roheline Liikumine Eestimaa Looduse Fond Eesti Ornitoloogiaühing Eesti Looduskaitse Selts Olulisemad konventsioonid, mis meie looduskaitsega seonduvad. Ramsari konventsioon (1971) Läänemere merekeskkonna kaitse konventsioon kaitsta Läänemere merekeskkonda kõigi reostusallikate eest ja taastada ning kaitsta selle ökoloogilist tasakaalu Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon elurikkuse kaitse, selle komponentide
Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Looduskaitse on rahvusvahelised, riiklikud, poliitilisadministratiivsed ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks. Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Looduskaitseväärtus- objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks. Summaarne looduskaitseväärtus- liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse, maastiku looduskaitselised väärtused ja nende hindamine. Looduskaitselised väärtuskriteeriumid. 1.Metsakooslused: haruldaste liikide olemasolu, kahaneva alaga jäänukid, huvipakkuva arengustaadiumiga, omapärane struktuur, kasvavad ebahariliku...
Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustik (linnu- ja loodusdirektiiv): Natura 2000 võrgustik koosneb: linnualadest ja loodusaladest. Natura 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille eesmärk on kaitsta väärtuslikke ja ohustatud looma-,linnu ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti. Direktiivid: Kohustuslikud. Vaba meetodite valik kohustuste täitmiseks. Kindel tähtaeg; Võimalik üleminekuperiood. Linnudirektiiv: Linnuhoiualade loomine; Eriline tähelepanu märgalade, eriti Ramsari alade kaitsele. Loodusdirektiiv: Natura 2000 – ökoloogiline võrgustik: I lisa looduslikud elupaigad; II lisa liikide elupaigad; Linnuhoiualad. Liigikaitse: Liigi määratlus: Taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta. 21
2. Avatud ja suletud aineringe- Kultuurökosüsteemide rajamisega suureneb tähtsate makroelementide P ja K ringe intensiivus, samal ajal kõigi elementide ringe maht väheneb. Ringe muutub avatuks, st. Rohkem elemente eemaldatakse ringest ja seda tuleb kompenseerida nende juurdeandmisega väljaspoolt(väetisena) . Vaja on korraldada suletum ringe loodusliku süsteemi näit. Metsa eeskujul. Ringet aitab suletuna hpida sisseküntava varise hulga suurendamine põllul. Süsiniku ringe- so.atmosfääri ja veekoude vaba süsinikdioksiidi(co2) ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud(taandunud) süsinikuks ja tagasi.Atmosfääris ja hüdrosfääris olev süsinik on biosfääri olemasolu ajal palju kordi läbinud elusorganisme. Maismaataimestik omastab kogu atmosfääris oleva süsiniku 3-4 aasta jooksul.Tänapäeval on süsinikuringe tugevasti mõjutatud inimtegevse p...
Liigi väljasuremise tõenäosus mingi ajavahemiku või põlvkondade arvu vältel. 27. Liikide õiguslik kaitse Euroopa tasandil ja Eestis Euroopa Liidus on looduskaitset kõige tugevamalt kujundavateks seadusaktideks Euroopa Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kohta – nn loodusdirektiiv – ja Euroopa Nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta – nn linnudirektiiv – mis on neist kahest ka vanem. Mõlemad dokumendis on loetletud üleeuroopaliselt tähtsad ja ohustatud liigid, mille elupaigad vajavad kaitset. Nende direktiividega moodustub üleeuroopaline hoiualade võrgustik – Natura 2000 Direktiivide üldsätetes määratakse kindlaks direktiivi rakendamise kord ja üldprintsiibib. Põhimõisteteks on seejuures liigi ökoloogiliselt soodne seisund ja hoiualal või seda mõjutavas lähiümbruses planeeritavate tegevuste keskkonnamõju hindamine.
Kaasaegne masiihävitamine: Liigne ekspluateerimine Reostus Elupaikade hävitamine Uute liikide sisse toomine Bioloogilise mitmekesisuse konventsioonid: Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, Rio de Janeiro 1992 CITIES, Washington 1973 ohustatud liikidega kauplemine Berni konventsioon 1979 Euroopa elupaikade kaitse Ramsari konventsioon 1972 märgalad Looduskaitse Euroopa Liidus: Liikmesriikide väga erinev tase Kaks peamist direktiivi: Linnudirektiiv 79/409/EMÜ SPA-de loomine Elupaigadirektiiv e. Loodusdirektiiv 92/43/EMÜ SCI-de loomine Natura 2000 alad SAC (eesmärgiks 12% EL-i pindalast), suurem osa on kaitse all mõlema direktiivi järgi. Protsess: Siseriiklikul tasandil alade valik ja põhjendused Kaitsemeetmete ettepanekud liikmesriigi poolt Analüüs koostöös EL-ga Lõplik kinnitamine EL poolt 19
︎Maastikul on suur tähtsus ühiskonnas kultuuri, sotsiaalse heaolu, ökoloogia ja majanduse seisukohalt. ︎20. okt – rahvusvaheline maastiku päev ︎ NATURA 2000 • Natura 2000 on üle-euroopaline kaitsealade võrgustik, mille eesmärk on kaitsta väärtuslikke ja ohustatud looma-, linnu- ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti. • Võrgustik põhineb kahel Euroopa Liidu direktiivil: • direktiiv 79/409/EMÜ ehk Linnudirektiiv • direktiiv 92/43/EMÜ ehk Loodusdirektiiv Linnudirektiiv ︎ Linnuhoiualade loomine (IBA alade kriteeriumid) (BirdLife). Eriline tähelepanu märgalade, eriti Ramsari alade kaitsele (Art. 4). Linnualamoodustatakseka Ilisast puuduvate rändliikide kaitseks. EL kandidaatriigil on õigus esitada omalt poolt ettepanekuid nimekirjade täiendamiseks. Eesti lisas I nimekirja kirjuhaha Linnudirektiivi lisad
Keskkonnakaitse on iga inimese hool ja seepärast on vajalik rahva haritus. 10. Keskkonnaabinõusid tuleb rakendada kõige sobivamal tasemel, arvestades reostuse liiki, vajalikke abinõusid ja kaitstavat geograafilist piirkonda. 11. Riikide keskkonnaprogrammid peavad olema koordineeritud, EL-siseselt, mitte isolatsioonis tehtud pikaajaliste kontseptsioonide ja strateegia alusel. LOODUSKAITSE EUROOPA LIIDUS Euroopa Liidu looduskaitsepoliitika on üles ehitatud peamiselt kahele direktiivile: 1. Linnudirektiiv loodusliku linnustiku kaitsest. 2. Loodusdirektiiv looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ja taimestiku. Need kaks direktiivi moodustavad seadusandliku raamistiku EL looduslike liikide ja elupaikade säilitamiseks ning kaitseks. LINNUDIREKTIIV loodusliku linnustiku kaitsest Võeti vastu aprillis 1979 ja selle eesmärgiks on kõikide looduslike liikide kaitse EL liikmesriikides (va Gröönimaal). I lisa liigid, mida peetakse ohustatuks EL territooriumil
o vajalik tegevus, loodushoiutoetus o kaitseala valitseja o kaitsekohustuse teatis o kaitsekorralduskava Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustik: o Natura 2000 on Euroopa kaitstavate alade võrgustik, mis on koostatud Euroopa Liidu looduskaitsedirektiivide alusel. Selle eesmärk on kaitsta haruldaste või ohustatud loomade, lindude ja taimede elupaiku ja kasvukohti o linnudirektiiv o loodusdirektiiv rand ja kallas, ranna/kalda vööndid: o kallas – veekogu maismaavöönd o kaitse-eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Läänemerel, Peipsi järvel, Lämmijärvel, Pihkva järvel ja
Ei tohi peatada inimeste vara või kk ohtlikku tegevust, kui peatamine põhjustaks üldisetle huvidele suuremat kahju kui tegevuse jätkumine. Parameeter on inimese tervis. Keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamine Vabatahtliku kkjuhtimise ja kkauditeerimise süsteemi korralduse kehtestab EÜ määrus 761/2001. Kehtib Eruoopa EMAS skeem, kus saab osaleda. Keskkonnaaudit on argumendiks tehingute sõlmimisel. KESKKONNAKAITSE VALDKONNAD Bioloogiline mitmekesisus EÜ-s - linnudirektiiv linnud ei tunne riigipiire, sellepärast neile eraldi direktiiv üle euroopa - loodusdirektiiv- elupaigad. Kehtestab Natura alad. Loetleb üleeuroopalist tähtsust omavad liigid ja leupaiga tüübid - kaubitsemine CITES rakendus Euroopas
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2014/2015. ÕPPEAASTA Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused. Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja – hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Keskkonnakaitse - Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus. Looduskaitse – looduskeskne, kk – inimkeskne suhe. Looduskaitsevää...
isolatsioonis tehtud pikaajaliste kontseptsioonide ja strateegia alusel. Euroopa Liidu looduspoliitika on põhiliselt ülesehitatud kahele direktiivile: 1. Linnuderektiiv – loodulik linnustiku kaitse. Võeti vastu 1979 ja selle eesmärgiks on kõikide looduslike liikide kaitse EL liikmesriikides 2. Loomadirektiiv – looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse. Võeti vastu 1992 ja selle eesmärgiks on edendada looduse mitmekesisuse kaitsmist EL territooriumil Linnudirektiiv Linnudirektiivi eesmärk on kaitsta kõiki linde tapmise ja püüdmise eest, piirata lindude küttimist ja nendega (samuti nende kehaosade ning neist valmistatud esemetega) kaubitsemist. Direktiiv teeb kohustuslikuks moodustada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja rändliikide elupaikade kaitseks spetsiaalsed linnualad Ehkki direktiivi kohaselt on kõik linnud, samuti nende munad, pesad ja elupaigad kaitstud, ei tähenda see veel, et kõik linnuliigid ja nende elupaigad tuleks võtta range
Keskkonnaõigus - eksamiküsimused sügis 2012 Sisukord 1 Keskkonnaõiguse üldiseloomustus 3 2 Keskkonna väärtustamine 4 3 Keskkonnaõiguse ajalooline areng 5 4 Keskkonnaõiguse kesksed mõisted 6 5 Keskkonnaõiguse kodi tseerimine 7 6 Õiguspõhimõtete roll keskkonnaõiguses 8 7 Saastaja-maksab-põhimõte 9 8 Ettevaatuspõhimõte 10 9 Ette...
3.Läänemere rannikualasid mõjutab oluliselt tuul 4.Karid, rahud ja laiud ei ole rändrahnud. 5.Soomes on graniitrannik, Lätis levinud pikad liivarannad 6.Eesti maastikku ilmestavad graniitrahnud on pärit Fennoskandiast. 7.Pankadel avaneb meie geoloogiline esiajalugu, mis ulatub kümnete miljonite aastate tagusesse aega. 8.Liivapinnas ei soosi taimestiku liigirikkust. 9.Kasari jõgi toob aasta jooksul kaasa tohutul hulgal toitainerikkaid setteid. 10.Euroopa linnudirektiiv nõuab mustviirese elupaikade kaitset. 11.Rannikulõukad on endised lahed, siin pesitsevad paljud veelinnud. 12.Rannaniidud on karjatatavad või niidetavad niidud, mis on merevee mõju all. Siin kasvab mitmeid soolalembeseis taimi, nagu rannikas, rand-teeleht jt. 13.Rannaniitudel pesitsevad paljud kurvitsalised: mustsaba-vigle, suurkoovitaja, kiivitaja. 14.Juttselg-kärnkonna ehk kõre laul kostab kaugele, kudemiseks vajab ta madalaid veeloike. 15
· Naissaare looduspark Kaitstakse: väärtuslikku ökosüsteemi, hinnalisi maastikuelemente, kultuuripärandit ja puhkeväärtusi Kuulus: saare ja puhke väärtuse poolest 122. looduskaitsealade võrgustiku ül.? Peamiseks ül. on kaitsta kõiki Euroopa liidu jaoks olulisi elupaiku, millega kindlustatakse taimestiku ja loomastiku säilitamine, ning tagatakse looduslike koosluste elujõulisus tulevikus 123. Milliseid ül.täidab linnudirektiiv? Miks linnualad pälvivad looduskaitses erilist tähelepanu? Linnudirektiivi eesmärk on välja selgitada tähtsamad linnualad kogu maailmas ja organ. nende kaitse. Pälvivad erilist tähelepanu kuna on EL-i tähtsusega linnualad ja andmed on vëtud IBA-st. 124. Milliseid ül. täidab loodusdirektiiv ja mida sisaldab 6 lisa? Loodusdirektiivi ül. on välja selgitada taimede- ja loomade kaitsealadja organ. nende kaitse 6 lisa: 1
· Naissaare looduspark Kaitstakse: väärtuslikku ökosüsteemi, hinnalisi maastikuelemente, kultuuripärandit ja puhkeväärtusi Kuulus: saare ja puhke väärtuse poolest 121. looduskaitsealade võrgustiku ül.? Peamiseks ül. on kaitsta kõiki Euroopa liidu jaoks olulisi elupaiku, millega kindlustatakse taimestiku ja loomastiku säilitamine, ning tagatakse looduslike koosluste elujõulisus tulevikus 122. Milliseid ül.täidab linnudirektiiv? Miks linnualad pälvivad looduskaitses erilist tähelepanu? Linnudirektiivi eesmärk on välja selgitada tähtsamad linnualad kogu maailmas ja organ. nende kaitse. Pälvivad erilist tähelepanu kuna on EL-i tähtsusega linnualad ja andmed on vëtud IBA-st. 123. Milliseid ül. täidab loodusdirektiiv ja mida sisaldab 6 lisa? Loodusdirektiivi ül. on välja selgitada taimede- ja loomade kaitsealadja organ. nende kaitse 6 lisa: 1
· Naissaare looduspark Kaitstakse: väärtuslikku ökosüsteemi, hinnalisi maastikuelemente, kultuuripärandit ja puhkeväärtusi Kuulus: saare ja puhke väärtuse poolest 122. looduskaitsealade võrgustiku ül.? Peamiseks ül. on kaitsta kõiki Euroopa liidu jaoks olulisi elupaiku, millega kindlustatakse taimestiku ja loomastiku säilitamine, ning tagatakse looduslike koosluste elujõulisus tulevikus 123. Milliseid ül.täidab linnudirektiiv? Miks linnualad pälvivad looduskaitses erilist tähelepanu? Linnudirektiivi eesmärk on välja selgitada tähtsamad linnualad kogu maailmas ja organ. nende kaitse. Pälvivad erilist tähelepanu kuna on EL-i tähtsusega linnualad ja andmed on vëtud IBA-st. 124. Milliseid ül. täidab loodusdirektiiv ja mida sisaldab 6 lisa? Loodusdirektiivi ül. on välja selgitada taimede- ja loomade kaitsealadja organ. nende kaitse 6 lisa: 1
Need mõlemad on kogupindalaga 11 321 km2. vanemad kui Euroopa Liit ise. Majanduslik ja looduslik rikkus on tavaliselt 1979. aastal vastu võetud linnudirektiiv pöördvõrdelises seoses. Eesti panus Euroopa on Euroopa majandusühenduse esimene majandusse on tagasihoidlik, meie panus
– VALE – ei ole rändrahnud 5.Soomes on graniitrannik, Lätis levinud pikad liivarannad – ÕIGE 6.Eesti maastikku ilmestavad graniitrahnud on pärit Fennoskandiast. – ÕIGE 7.Pankadel avaneb meie geoloogiline esiajalugu, mis ulatub kümnete miljonite aastate tagusesse aega. ÕIGE 8.Liivapinnas soosib taimestiku liigirikkust. – VALE – ei soosi 9.Kasari jõgi toob aasta jooksul kaasa tohutul hulgal toitainerikkaid setteid. – ÕIGE 10.Euroopa linnudirektiiv nõuab mustviirese elupaikade kaitset. – ÕIGE 11.Rannikulõukad on endised lahed, siin pesitsevad paljud veelinnud. – ÕIGE 12.Rannaniidud on karjatatavad või niidetavad niidud, mis on merevee mõju all. Siin kasvab mitmeid soolalembeseis taimi, nagu rannikas, rand-teeleht jt. – ÕIGE 13.Rannaniitudel pesitsevad paljud kurvitsalised: mustsaba-vigle, suurkoovitaja, kiivitaja. – ÕIGE 14.Juttselg-kärnkonna ehk kõre laul kostab kaugele, kudemiseks vajab ta madalaid veeloike. – ÕIGE
eelkõige liikmesriikide majanduslik kasv, ühise turu loomine; kaupade, kapitali, teenuste ja inimeste vaba liikumine, Mõnede keskkonnaparameetrite ühtlustamine) 1972. Aastast kuni ühtse Euroopa aktini (01.07.1987) (EÜ esimene keskkonnaprogramm, Lepingud ei näinud ette ühenduse keskkonnalast pädevust, Võeti vastu tähelepanuväärne hulk keskkonnaalaseid direktiive, Keskkonnamõjude hindamine 85/337/EMÜ, jäätmete raamdirektiiv 75/442/EMÜ, Linnudirektiiv 79/68/EMÜ) Ühtsed Euroopa aktist kuni Maastrichti lepinguni (01.11.1993)( Artiklid 130r, 130s ja 130t sätestasid EÜ keskkonnapoliitika põhieesmärgid ja printsiibid, Piiritlesid EÜ volitused keskkonnakaitse sfääris, Sätestasid EÜ õigustloova protseduuri põhimõtted, Sõnastasid liikmesriigi õiguse kehtestada teatud tingimustel ühtlustatud nõuetest rangemaid keskkonnanormatiive)
abinõusid ja kaitstavat geograafilist piirkonda. 11. Riikide keskkonnaprogrammid peavad olema koordineeritud, EL-siseselt, mitte isolatsioonis tehtud pikaajaliste kontseptsioonide ja strateegia alusel. Euroopa Liit ja keskkond Euroopa Liidu looduskaitsepoliitika on üles ehitatud peamiselt kahele direktiivile: 1. direktiiv 79/409/EEC loodusliku linnustiku kaitsest e. linnudirektiiv (ingl. k. Birds Directive) ja 2. direktiiv 92/43/EEC looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsest e. loodusdirektiiv (ingl. k. Habitats Directive). Need kaks direktiivi moodustavad seadusandliku raamistiku EL looduslike liikide ja elupaikade säilitamiseks ning kaitseks. Linnudirektiiv Direktiiv 79/409/EEC loodusliku linnustiku kaitsest (ingl. k. Council Directive 79/409/EEC on the
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
