LK SEADUS (2004) LK seaduse eesmärk loodusvarade säästlik kasutamine, loomastiku ja taimestiku kaitse, looduslike elupaikade säilitamine ja kultuuriväärtuste. LK põhimõtted looduslike alade säilitamine, piirates nende kasutamist. Loomastiku, taimestiku, seenestiku, mineraalide ja kivimitega tehtavate toimingute reguleerimine. Loodushariduse ja teadustöö soodustamine. Alternatiivsete lahenduste kasutamine. Kaitse alla võtmise eeldused - ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajalooline, kultuuriline, esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. Kaitstavad LK objektid 1. Kaitsealad - inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Jagunevad: 1)rahvuspargid - kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi, tasakaalustatud ...
3. Planeerimissüsteem. Planeerimistüübid alates kõrgemast: - Üleriigiline planeering Ruumiline planeering, mis koostatakse kogu riigi territooriumi kohta. Seaduse järgi on see aluseks maakonnaplaneeringule. Üleriigilise planeeringu ülesanded on vastavalt planeerimisseaduse §6 lõige 2: 1) Säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtete määramine; 2) Riigi regionaalse arengu kujundamise ruumiliste aluste loomine; 3) asustuse arengu suunamine; 4) üleriigilise transpordivõrgustiku kujundamise ning infrastruktuuride arengu suunamine; 5) eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagava asustuse kujundamine; 6) maakonnaplaneeringutele ülesannete seadmine. - Maakonnaplaneering Koostatakse kogu maakonna territooriumi või selle osa kohta. Võib koostada mitme maakonna territooriumi või osade kohta ja teemaplaneeringuna kehtiva ma...
Margus Koot Kodused tööd - eka.kootplaan.ee Koolitajate vlik lai, oluline nede kompetents. LinnaPlaneerija ruumid – seadusruum, kultuuuriruum, majandusruum, sots.ruum, esteetikaruum, keskkonnaruum, eetikaruum, psüühikaruum –kõik proobleemid on sama tähtsad ja pole võimalik lõpuni lahendda, pidevad muutumises Mis on planeering, mis on planeerija rollid Kes määrab linna palge Kuidas mõjutavad teineteist inimesed, sotsiaalse kooslused jm huvigrupid amelik korraldus institutsioonid linn o arhitekti roll need kokku siduda Sotsioloogilised lähtekohad: Sotsiaalsete koosluste käitumismallid strukturaalfunktsionalistlik – ühiskonda hoiab koos harmoonia ja tasakaal(kriirika: kui tähelepanu keskendub harmooniale, ei küsi keegi kas kogu süsteem on olemuslikult väär) konfliktipõhisus – stabiilsus on olukord, mis vajab muutmist(sisu on kokkulepete puudumine, vaen, stabiilsus ...
Kokkuvõte Kokkuvõtteks võiks öelda, et detailplaneeringu algatamine ja kehtestamine on üks keeruline protseduur ja paras bürokraatia. Kooskõlastusi ja lubasid peab taotlema eri kohtadest ja planeeringu kehtestamiseni jõudmiseks tuleb teha kindlasti põhjalik eeltöö. Lisaks mängivad olulist rolli naabermaa omanikud ja elanikud, kes võivad igal sammul ,,kaikaid kodaratesse loopida." Kasutatud kirjandus · Planeerimisseadus (seisuga 21.03.2011) · www.tallinn.ee
planeeringuprotsessi pädevalt läbi viia ning koostada sisuka teemaplaneeringu. 9 Kasutatud materjalid 1. Jürisson, A. 2011a. Via Baltica väljaehitamine puudutab otse 1222 maaomanikku. Pärnu Postimees 30.03.2011 2. Jürisson, A. 2011b Paikusel said Pärnu suure ümbersõidu variandid vaieldud. Pärnu Postimees 19.11.2011. 3. Maanteeamet, http://www.mnt.ee/index.php?id=11195 (25.11.2013) 4. Planeerimisseadus, RT I 2002, 99, 579 5. Pärnu Maavalitsus, http://parnu.maavalitsus.ee/et/pohimaantee-nr-4-e67-tallinn-parnu- ikla-via-baltica-trassi-asukoha-tapsustamine-km-92-0-170-0 (25.11.2013) 6. Pärnu maavanema 01.10.2012.a korraldus nr 529 ,,Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu "Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn Pärnu Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0 - 170,0" kehtestamine" 7
1. Ehitustoodang (ehitis), selle eripärad ning nende mõju ehituskorraldusele Ehitis on füüsiline substants-asi, koosneb materjalidest ja konstruktsioonidest. Kvaliteetne ehitis on mõistliku ehituskorralduse tulemus. 2. Ehituskorraldus, selle õppedistsipliini sisu ning seos teiste ehitusvaldkonna õppeainetega Eesmärgideks: anda ülevaade ehitusturust, ehitise elutsüklist, ehituse subjektidest, objektidest ja projektidest ning nendevahelistest seostest. ehituskorraldus on omanikukeskne ehitusjuhtimine on ühiskonnakeskne ehitaja peab alati arvestama sellega, mida tema tegevus toob kaasa ühiskonnale ehitaja peab alati arvestama võimalusega `toimetada' sel turu Ehitamine on majandustegevus ( ökonoomika, turundus), ehitaja on ettevõtja( juhtimine, äritegevuse alused), tuleb arvestada seaduste ja lepingutega(õiguse alused) 3. Ehitustöövõtja põhikohustused (ehitusseadus) Ehitustöövõtja on...
- 1997-2001 EÜ keskkonnaõiguse aktiivne ülevõtmine - alat 2002 Kehtiva õiguse korrastamine, arusaadavamaks muutmine, vastuolude likvideerimine ja keskkonnaõiguse valdkondade kodifitseerimine. Põhiseaduse §Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. - põhiseaduslik printsiip, mis kohustab riiki - annab aluse isikute õiguste piiramisele, ilma et neil tekiks õigust hüvitusele. Üldseadused - säästva arengu seadus - planeerimisseadus - keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seadus - keskkonnajärelvalve seadus - keskkonnaseire seadus - saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadus - saastetasu seadus - geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus Valdkondlikud seadused: - Jäätmed jäätmeseadus pakendiseadus - Looduskaitse looduskaitseseadus - Vesi veeseadus - Õhk välisõhu kaitse seadus kiirgusseadus - Ohtlikud ained kemikaaliseadus - Looduskasutus jahiseadus kalapüügiseadus
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE AJALUGU Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemine; ühiskondlikud meetmed; teaduslik loodushoid; riiklikud meetmed; rahvusvahelised meetmed. Looduskaitse ideede areng: Rahvausund; kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks; loodusmälestiste kaitse; üksikobjektide kaitse; kaitsealade loomine; biotoopide, elupaikade kaitse; looduskaitse väljaspool kaitselasid. Looduskaitse eelduste kujunemise aeg: Ashoka seadused ca 273-232 e.m.a. hindude loodussuhted, põhimotiiv - elu hoidmine. Eesti rahvausund (pühad loodusobjektid, keeldude süsteem). Albert Schweitzeri deviis: “aukartus elu ees.” Looduskaitse areng Eestis: Animism. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel. 1642 Pühajõgi (Võhandu) reostamine (pais ja veski). 1644 Johann Gutslaff: "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus,” Piksepalve - esimene eestikeelne tekst suhtumise...
TARTU ÜLIKOOL TÜRI KOLLED Z BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE KONVENTSIOON Referaat TÜRI 2009 Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon võeti vastu 1992.aasta 12. juunil Rio de Janeiros ÜRO Ülemaailmsel Keskkonna- ja Arengukonverentsil. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni sõlmisid 157 riiki, sealhulgas ka Eesti ning see jõustus 1993.aastal. 117 riiki olid saatnud kohale oma riigipea, Eesti delegatsiooni juhtis tollane Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel. Riigikogu ratifitseeris konventsiooni 11. mail 1994. a. ja see kinnitati presidendi poolt 26. mail 1994 a. Konverentsiks ettevalmistatud metsade kaitse konventsiooni ei õnnestunud aga vastu võtta, sest metsatööstusega seotud ringkonnad olid sellele otsustavalt vastu. Praeguseks on bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga ühinenud 188 riiki. Rio de Janieros lepiti ka kok...
mõjusid; • Aitab kaasa ja lihtsustab sünergiliste mõjude arvestamist projektides; KSH võimalikud kasud • Võimaldab tõhusamalt arvestada sekundaarseid mõjusid ja tegevusi; • Lihtsustab pikaajaliste ja hilinenud mõjude arvestamist; • Võimaldab analüüsida tegevuskavade mõjusid, mida võivad olla projektis rakendamata. KSH Eesti seadusandluses : • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise seadus • Planeerimisseadus nõuab KSH rakendamist riiklikes programmides ja arengukavades • KSH seadus & 33 lg.1 ja 2 ning pl.seadus & 6 lg 3- kohustab KSH hindamine EL: KSH direktiiv (SEA-Directive) http://www.europa.eu.int/comm/environment/ eia/full-legal-text/0142_en.pdf KSH kohustuslikkus • KSH korraldatakse strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus • Koostatakse § 33 põllumajanduse, metsanduse, kalanduse, energeetika, tööstuse, transpordi, jäätmekäitluse,veemajanduse,
· luua planeerimisel head tingimused reo- ja sademevee puhastamiseks. Keskkonnakaitse tööstuses.- suur veetarve, planeerimine, heitvee hulga vähendamine jne. Tööstusettevõtete keskkonnapoliitika. Vähendada veekulusid ja heitvee sattumist valesse kohta. Uute tööstuste asukoha vajalik läbimõtlemine, toidukaupade puhul ökonoomsust silmas pidada, ökotehnoloogiale üleminek. Keskkonnakaitse rakendamise teed. Ainebilansid. Kaitstavate loodusobjektide seadus Planeerimisseadus Ranna- ja kaldakaitseseadus Mahepõllumajanduse seadus Metsaseadus Veeseadus Keskkonnaseire seadus Loomastiku kaitse ja kasutamise seadus Jäätmeseadus Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus Loodusvarade säästva kasutamise juhis _1.Kõik loodusvarad on lõppkokkuvõttes piiratud 2.Taastuvate loodusvarade kasutamise määr tuleb seada sõltuvusse nende uuenemise kiirusega 3.Eelistatum on võimalikult erinevate
tookoht? TÖÖKOHT - ala, millel paiknevad ja liiguvad tööprotsessi sooritamisega seotud töölised, töövahendid, tööobjektid ja toodang; TÖÖESI (TÖÖRINNE) - ehituse osa, mis on tehnoloogiliselt ettevalmistatud tööprotsessi sooritamiseks; KÕRGUSJÄRK - ehituse osa vertikaalsuunas, millel teostatakse ehitusprotsessi HAARDEALA - ehituse või kõrgusjärgu osa, mis on eraldatud teatava töödekompleksi teostamiseks. 5. Loetle dokumente, mis reguleerivad ehitamist. 1.Ehitus- ja planeerimisseadus 2. Standardid, määrused 3. RYL- Maa RYL 2010, Tarindi RYL 2010, Viimistlus RYL 2000, Maalritööde RYL 2012 6. Mida nimetatakse ehitamiseks, tooge naiteid. Ehitamine on hoone, rajatise vms ehitise püstitamine. Ehitamine hõlmab ehitustööd ja seadmete montaazi. Ehitamist ettevalmistavad etapid on projekteerimine, rahastamine ja ehitamiseks vajalike lepingute sõlmimine. Ehitamiseks loetakse: ehitise püstitamist ehk ehitamist, ehitise laiendamist, ehitise
Botaanilised kaitsealad: 1924 – Harilaiu poolsaar, Järvselja reservaat; 1925 – Jugapuude reservaat Hiiumaal; 1930 – Abruka salumets, Lipstu nõmm, Puhtu hiismets. Zooloogilised kaitsealad: 1910 - Vaika linnukaitseala; 1938 - Ratva raba loodus- reservaat kotkaste kaitseks. 1935 – Looduskaitseseadusega riiklik kaitse 26 ja sh müügikeeld 6 liigile. Liigikaitset reguleerivad õigusaktid: Looduskaitseseadus (LKS, 2004); Loomakaitseseadus (LoKS, 2003); Planeerimisseadus (PlanS, 2002); Säästva arengu seadus (SäAS, 1995); Jahiseadus (JahiS, 2002) ja kalapüügiseadus (KPS, 1995). Liigikaitse põhimõtted: Võõrliikide ohjamine ja loodusesse mittelaskmine; Oluliste biotoopide kahjustamine on keelatud. Korjamine ja kollektsioneerimine on keelatud; Hävitatud elupaikade taastamine. Kõik I kategooria liigid ja nende elupaigad/kasvukohad võetakse riikliku kaitse alla; Vähemalt 50% esinduslikematest aladest, kus elab II kategooria liik;
Selleks tuleb integreerida looduskeskkonna, majanduse, sotsiaal-ja kultuurivaldkonna arenguvajadused ja seada oluliste väärtuste säilimiseks tarviklikud piirangud. Ruumilise planeerimise tulemus - planeering - koosneb seletuskirjast ja kaartidest. Ruumiline planeerimine toimub alati teatud tingimuste kontekstis, mille seavad olemasolev keskkond, õigusnormid ja planeerimises osalevate inimeste huvid. Eestis reguleerib ruumilise planeerimise valdkonda peamise seadusena planeerimisseadus. Planeeringute elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilist hindamist korraldatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel. Lähtuvalt planeeritava ala suurusest ja planeeringu detailsus astmest jagunevad planeeringud: * üleriigiline planeering * maakonnaplaneering * üldplaneering * detailplaneering. 22. Loodusobjektide kaitse alla võtmise eesmärgid ja menetlus.
· luua planeerimisel head tingimused reo- ja sademevee puhastamiseks. Keskkonnakaitse tööstuses.- suur veetarve, planeerimine, heitvee hulga vähendamine jne. Tööstusettevõtete keskkonnapoliitika. Vähendada veekulusid ja heitvee sattumist valesse kohta. Uute tööstuste asukoha vajalik läbimõtlemine, toidukaupade puhul ökonoomsust silmas pidada, ökotehnoloogiale üleminek. Keskkonnakaitse rakendamise teed. Ainebilansid. Kaitstavate loodusobjektide seadus Planeerimisseadus Ranna- ja kaldakaitseseadus Mahepõllumajanduse seadus Metsaseadus Veeseadus Keskkonnaseire seadus Loomastiku kaitse ja kasutamise seadus Jäätmeseadus Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus Loodusvarade säästva kasutamise juhis _1.Kõik loodusvarad on lõppkokkuvõttes piiratud 2.Taastuvate loodusvarade kasutamise määr tuleb seada sõltuvusse nende uuenemise kiirusega 3
o terviklikkus mõiste keskkond, omavaheline seotus, looduses peab valitsema tasakaal printsiibid: o jätkusuutlik (säästev) areng o integreerimine o kahju vältimine o ettevaatus o saastaja maksab o (keskkonna kaitstuse kõrge tase) keskkonnaõigus Eestis ja õigusruumi ümberkorraldus: o põhiseadus, üldseadused (säästva arengu seadus (SäAS), planeerimisseadus (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS)), valdkondlikud seadused (jäätmeseadus (JäätS), looduskaitseseadus (LKS), veeseadus (VeeS), välisõhu kaitse seadus (VÕKS), jahiseadus (JahiS)) o kodifitseerimine – õigusnormide süstematiseerimine ja seadusekogudeks ühendamine o keskkonnaseadustiku üldosa seadus reguleerib kõiki valdkonnaüleseid
Jagomägi, A. Raik) IDEE EESTI ÖKOVÕRGUSTIKUST 1983-1988 detailsemad ÖKOLOOGILISELT KOMPENSEERIVA VÕRGUSTIKU KAARDID (sh Tallinn ja selle tagamaa, Hiiumaa, Saaremaa, Virumaa) Pärast aastat 1995 PES (1995) PEBELDS, Euroopa Nõukogu 1995 Keskkonnastrateegia (1997) Eesti 2010 (2000) Bioloogilise mitmekesisuse strateegia tegevuskava(1999) VV määrus algatamaks maakondade teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (1999) Planeerimisseadus 2002 Eesti 2030+ Funktsionaalse tsoneerimise põhimõtted. Funktsionaalsed tsoonid ja nende liigendamine. Rohelise võrgustiku määratlemise eesmärk. Maakondliku rohelise võrgustiku eesmärgiks ei ole ulatusliku “rohelise pinna” kavandamine ja selle majandustegevusest väljajätmine, vaid eelkõige loodus- ja keskkonnakaitseliselt põhjendatuma ruumistruktuuri tagamine – roheline infrastruktuur 11
Hoonete konstruktsioonid Vajalikud materjalid; www.mkm.ee/index.php?id=1727 www.ehitusteave.ee/tooted.htm www.evs.ee Eesti standardikeskus www.riigiteataja.ee www.ehituskeskus.ee T.Masso ,,Väikemajad" 1990 E.Neofert ,,Architekts Data" igasugused möödud Ehituskonstruktori käsiraamat Ehitiste planeerimine ja projekteerimine Reguleerib planeerimisseadus. Planeeringute koostamine on avalik, avalikustamine on kohustuslik. Planeeringute liigid: - Üleriigiline planeering asustuse arengu üldistatud käsitlus. Säästava ja ruumilise areng asustuse arengu suunamine, üleriigiline transpordivõrgustik, eri tüüpi maastike säilitamise tagamine, maakonnaplaneeringute ülesannete seadmine - Maakonnaplaneering arengu tingimuste ja oluliste strateegilist objektide
kättesaadav interneti kaudu. KMH programmi ja aruande vajalikule rakendusmahule; 2.Ohustatud ja ainulaadsete looduslike tutvustamine kõigile soovijaile ja avalikud arutelud on elupaigatüüpide ja liikide kaitse meetmete kohustuslikud. Nende korraldamine on seadusega 72) lähtudes kavandatava tegevuse ja selle reaalsete rakendamine. pandud Arendajale. Aarhusi konventsioon: alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise Majandamine: Ei ole tegevuse lõpetamine ,vaid 1. Säästev ...
2.PIIRIÜLESE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE KONVENTSIOONIGA ÜHINEMISE SEADUS (RTII, 30.11.2000, 28, 169) 3.Kaudsed KMHd reguleerivad EV seadused Säästva arengu seadus (RT I 1995, 31, 384). Kalapüügiseadus (RT I 1995, 80, 1384). Veeseadus (RT I 1994, 40, 655). Sadamaseadus (RT I 1997, 77, 1315). Looduskaitseseadus 18.12.2008 (RT I 2009, 3, 15). Jäätmeseadus (RT I 1998, 57, 861). Planeerimisseadus (RTI, 09.12.2002, 99, 579). 4. Milleks ja millal on vaja keskkonnamõju hinnata, näited Juhud, millal KMH teostamine on vajalik, on sätestatud KESKKONNAMÕJU HINDAMISE JA KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEMI SEADUSES. KHjKJS seaduses. Need on: 1) Keskkonnamõju hinnatakse, kui kavandatakse ehitamist, ehitise kasutuselevõtmist või olemasoleva ehitise kasutusviisi muutmist, millega kaasneb oluline keskkonnamõju ja mis
Kinnisvara haldamise vastused. Kinnisvara haldamise vastused...........................................................................................1 2.Kinnisvara strateegilise haldamise sisu...........................................................................5 3.Kinnisvara operatiiv-tehnilise haldamise sisu...................................................................6 4.Asja omamise, valdamise ja haldamise mõisted..............................................................6 5.Põhiseaduses sätestatud põhimõtted seoses omandiga..................................................6 6.Üldine, avalik ja era(kinnis)asi sisu ning näiteid............................................................7 7.Asja reaal ja mõtteline osa sisu ning näiteid................................................................7 8.Maatüki ja ehitise oluline osa; määratlus ning näited......................................................7 9.Varag...
1. Ehitustoodang (ehitis), selle eripärad ning nende mõju ehituskorraldusele Ehitis on füüsiline substants-asi, koosneb materjalidest ja konstruktsioonidest. Kvaliteetne ehitis on mõistliku ehituskorralduse tulemus. 2. Ehituskorraldus, selle õppedistsipliini sisu ning seos teiste ehitusvaldkonna õppeainetega Eesmärgideks: anda ülevaade ehitusturust, ehitise elutsüklist, ehituse subjektidest, objektidest ja projektidest ning nendevahelistest seostest. ehituskorraldus on omanikukeskne ehitusjuhtimine on ühiskonnakeskne ehitaja peab alati arvestama sellega, mida tema tegevus toob kaasa ühiskonnale ehitaja peab alati arvestama võimalusega `toimetada' sel turu Ehitamine on majandustegevus ( ökonoomika, turundus), ehitaja on ettevõtja( juhtimine, äritegevuse alused), tuleb arvestada seaduste ja lepingutega(õiguse alused) 3. Ehitustöövõtja põhikohustused (ehitusseadus) Ehitustöövõtja on kohustatud kontrollima: 1) ehitus...
süsteemi loomine, mis mh tagaks kaitse ühiskonna liikmete õigust eluasemele, sätestaks elamufondi omanike ja haldajate kohustused, vastutuse määra ja õigused, et nad ei juhinduks vaid ettevõtlusest, vaid arvestaksid, et eluase on eriline kaup ning tagatud peab olema selle halduskorraldus. 6. Elamistingimuste küsimusi reguleerivad seadused: Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, Omandireformi aluste seadus, Erastamisseadus, Elamuseadus, Ehitusseadus; Planeerimisseadus, Korteriühistuseadus ja Sotsiaalhoolekande seadus. Üürisuhteid reguleerib alates 1.juulist 2002. Võlaõigusseadus, mistõttu samast ajast ei kehti suur osa Elamuseadusest. Põhivastutus eluasemega seotud poliitikate kujundamisel on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ning Sotsiaalministeeriumil; ruumilist planeerimist juhtival Keskkonnaministeeriumil on kanda oluline väike, kuid oluline roll, samuti teistel ministeeriumitel.
Põhiseaduse viited keskkonnale: 5: Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. 53: Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. Keskkonnakaitse alased seadused Eestis: üldseadused: * säästva arengu seadus * planeerimisseadus * keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus * keskkonnajärelvalve seadus * keskkonnaseire seadus * saastuse kompleksse vältimis ja kontrollimise seadus * saastetasu seadus * geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus valdkondlikud seadused: * jäätmed · jäätmeseadus
vastuvõtmise protsessis, koostöö kodanikega, vaja, et teha kindlaks otsusesse puutuvad erinevad huvid ning jõuda läbipaistva otsustusprotsessi abil võimalikult paljusid osapooli rahuldava lahenduseni) ja kkmõju hindamise nõue 3. Suur rahvusvahelise õiguse roll 4. Tihe seos EL keskkonnaõigusega(sh VII kkprogramm) 5.Teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad 6. Terviklikkus Keskkonnaõigus Eestis Üldseadused: Säästva arengu seadus, Planeerimisseadus, Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Valdkondlikud seadused: Jäätmeseadus, Looduskaitseseadus, Veeseadus, Atmosfääriõhu kaitse seadus, Jahiseadus. (tasude eest) Õigusruumi ümberkorraldus Kodifitseerimine õigusnormide süstematiseerimine ja seadusekogudeks ühendamine. Üldosa seadus reguleerib kõiki valdkonnaüleseid küsimusi (keskkonnaalased mõisted, põhimõtted ning isikute põhilised õigused ja kohustused, samuti loamenetlus).
Haldusõigus (OIAO.05.039) 2011 kevadsemester, AÜ Haldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused I teema. Haldustegevuse liigid KOHTUPRAKTIKA: OÜ Ex Plenti, RKHK 3-3-1-64-03; M. S., RKHK 3-3-1-31-06; Kalda, RKHK 3-3-1-95-07; Annuk, 3-3-1-7-10; Laikum, 3-3-1-38-10 KAASUSED Ülesanne: Andke hinnang, millise haldustegevuse liigiga on tegemist. Seminaris tuleb oma seisukohta suuliselt põhjendada. 1. Tartu Linnavalitsus otsustab anda AS-le Kodumaja ehitusloa elamu ehitamiseks Näituse tänavale. ?tegemist on kov organiga, ehitusluba üksikregulatsioon, haldusakt? määrus on üldakt, sisaldab õigusnorme, iseloomustab üldine ja abstraktne iseloom, adressaadid abstraktselt määratletavad, kehtib koguaeg. üksikregulatsioon reguleerib üksikjuht...
· liikmetele seadusega ettenähtud ülesannete paremaks täitmiseks võimaluste loomine. Seaduste ja teiste õigusaktidega on maakondlikele omavalitsusliitudele pandud ülesanneteks: · maakonna omavalitsusüksuste kõrgemate ametnike atesteerimine - Avaliku teenistuse seadus · üleriigilise planeeringu koostamises osalemine ja selle kooskõlastamine - Planeerimisseadus · Tervishoiu korraldamine kohaliku omavalitsuse tasandil - Tervishoiukorralduse seadus · ettepanekute esitamine haridusministeeriumile riikliku koolitustellimuse osas - Ülikooliseadus · maakondliku ühistranspordi korraldamine - Ühistranspordiseadus · maakonnale määratud riigieelarveliste eraldiste jaotamine - Vabariigi Valitsuse iga-aastane määrus valla- ja linnaeelarvetele.
Õigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust ja Vabariigi Presidendil. Põhiseaduse I peatükki „Üldsätted“ ja XV peatükki „Põhiseaduse muutmine“ saab muuta ainult rahvahääletusega. Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud: rahvahääletusel Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt Riigikogu poolt kiireloomulisena Planeerimisseadus Vastu võetud 13.11.2002 RT I 2002, 99, 579 jõustumine 01.01.2003 Muudetud järgmiste aktidega (näita) 1. peatükkÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala ja eesmärk
ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE Kõrgepingeõhuliinide trassi valikut ja ehitamist reglementeerivad rida Eesti Vabariigi seadusi ja valitsuse määrusi (RT − Riigi Teataja, RTL – Riigi Teataja Lisa): • Elektriohutusseadus (RT I 2002, 49,310) • Elektrituruseadus (RT I 2003, 25, 153) • Ehitusseadus (RT I 2002, 47, 297) • Planeerimisseadus (RT I 2002, 99, 579) • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonna auditeerimise seadus (RT I 2000, 54, 348) • Keskkonnajärelvalve seadus (RT I 2001, 56, 337) • Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258) • Veeseadus (RT I 1994, 40, 655)
· Keskkonnalubadega kauplemine saastekoguse ja ressursikasutuse vähendamiseks · Kindlustus ja kahjude kompensatsiooni mehhanismid eesmärgiga tagada adekvaatne kompensatsioon keskkonnaohtlike tegevuste korral ning selle ennetamine. 5. Territooriumide planeerimine 4.1 Planeeringud Planeerimine · Planeerimine- arenguprotsesside prognoosimine, arendustegevuse korrastamine · Ruumiline planeerimine- töö ruumilist väljundit omavate või ruumi mõjutavate protsessidega Planeerimisseadus Planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Kohalik omavalitsus: 1) tagab maakasutuse ja ehitamise aluseks vajalike planeeringute olemasolu; 2) tagab huvitatud isikute huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus; 3) tagab kehtestatud planeeringute järgimise. Kujunemise alused · Euroopas eelmise sajandi algul · Linnade kasv, tööstuse areng
Haldusõigus Avalik haldus Haldusõigusel kui õigusharul peab olema mingi objekt/ese, mida ta reguleerib. Haldusõigus reguleerib neid suhteid, mis tekivad avaliku õiguse sfääris. Haldus – inimlik plaanipärane tegevus kindla inimliku eesmärgi saavutamiseks. Haldus hõlmab kogu haldustegevust. Haldus, mida teostatakse erasfääris ei ole halduse esmaseks ja põhiliseks eesmärgiks. Erasektoris on haldus abivahendiks põhieesmärgi teenimiseks. Avalik haldus vs erahaldus Avalik haldus on orienteeritud avalikele huvidele, reeglina puudub kasumisaamise eesmärk ja seda ka juhul, kui halduselt nõutakse säästlikkust. Avaliku halduse teostamisel kasutatavate vahendite kvaliteet on erinev nendest vahenditest, mida kasutatakse erahalduse puhul. Eripära seisneb selles, et avalik haldus võib õiguslikke kohustusi ühepoolselt konkretiseerida ja tagada nende täitmise avaliku võimu vahendite...
ee/ Eestis koostab ja avaldab standardeid Eesti Standardikeskus. www.evs.ee ETF-kartoteek on soome RT kartoteek www.ehituskeskus.ee Raamatud E Talviste ,,Hooned" T Masso ,,Väikemajad" A Veski ,,Suvemajade ehitamine" A Veski ,,Individuaalelamute ehitamine" ,,Ehituskonstruktori käsiraamat" E Neufert ,,Architects' Data" Planeerimine ja projekteerimine Eestis reguleerib riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel planeerimisseadus. Ruumiline planeerimine on demokraatlik, erinevate elualade, arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustab arvestab majandusliku sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskoskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Planeeringute koostamine on avalik. Avalikustamine on kohustuslik. Planeeringute liigid: Üleriigiline planeering Maakonnaplaneering
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Umbes 5000 aastat tagasi Eesti alale rännanud hõimud suhtusid loodusesse austusega. Neil olid pühad paigad, mida hoolega hoiti: hiied, allikad, kivid, puud, jõed ja järved. Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit ja enam kui 2000 muud pühapaika. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. 1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati jões elavat Pikset, mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad tabanud ikaldus. 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus” 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säi...
tingimustel. Arengut püüavad mõjutada ka avalikud arutelud ja kodanike ühendused. Kuid riigil ja kodanike ühendustel eraomanike suhtes otsest suunavat võimu ei ole. Nad saavad vaid ära hoida eraomanike ebaseaduslikke ja inimeste huve kahjustavaid tegevusi. Seetõttu ei saa keegi strateegiate ja arengukavade tegelikke tulemusi kuigi kindlalt ette määrata. Neid on võimalik vaid ligikaudu prognoosida. Eesti Vabariigi Planeerimisseadus käsitleb nüüd vaid ruumilist planeerimist, mis on eeskätt arhitektide tegevusala. Sõna ,,planeerimine" tähenduseks on määratud ,,ruumiline planeerimine". Lähemalt on sellest kirjutatud raamatu ülejärgmises alajaotuses. Seetõttu ei ole sõna ,,planeerimine" tuleviku kavandamise mõttes avalikus juhtimises praegu enam kasutusel. Riigi ja kohalike omavalitsuste ning üldse ühiskonna tulevikku kavandavate dokumentide nimetuseks on nüüd
eest o võimaldab ekstensiivse bürokraatia tekkimist • Sektoriseerimise puuduseks on heade terviklahenduste saamise raskus • See on suurimaks probleemiks ka tänapäeva (linna)planeerimise puhul 202. Eesti ruumilise planeerimise süsteem (planeeringute liigid ja nende iseärasused) 203. Ruumilise planeerimisega seonduvad peamised õigusaktid. Avalikkuse kaasamine ruumilise planeerimise protsessi. Planeerimisseadus, Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus, ehitusseadus, maakorraldusseadus, asjaõigusseadus PLANEERIMINE EELDAB AVALIKKUSE OSAVÕTTU Planeerimis- ja ehitusseaduse eesmärgiks (§ 1 lõige 1 kohaselt) on tagada võimalikult paljude ühiskonna liikmete huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks arenguks, maakasutuseks ning sotsiaal-majandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
