Keskkonnakaitse Inspektsioon, KKM Info- ja Tehnokeskus, Eesti Kaardikeskus, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, Eesti Kiirguskeskus, OÜ Eesti Geoloogiakeskus, Maakondade keskkonnateenistused, Kaitsealade administratsioon. KKM-i välised organisatsioonid - Eestimaa Looduse Fond, Eesti Looduskaitse Selts, Loodusuurijate Selts, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Roheline liikumine, Säästva Eesti Instituut, Balti Keskkonnafoorum, Kaitsealade Liit, Eesti Ornitoloogiaühing. PLANEERIMISSEADUS Planeerimise põhimõtted planeeringute koostamine on avalik. Nii tagatakse huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites. Kinnisomandile võib planeeringu alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi. Planeeringute liigid 1. Üleriigiline planeering koostatakse kogu riigi territooriumi kohta. 2
infrastruktuuride arengu suunamine; 5) eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagava asustuse kujundamine; 6) maakonnaplaneeringutele ülesannete seadmine. - Maakonnaplaneering Koostatakse kogu maakonna territooriumi või selle osa kohta. Võib koostada mitme maakonna territooriumi või osade kohta ja teemaplaneeringuna kehtiva maakonnaplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks (Planeerimisseadus §7 lõige 2). Maakonnaplaneeringu ülesanded: 1) maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine; 2) riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamine; 3) säästva ja tasakaalustatud arengu aluste kujundamine; 4) asustuse arengu suunamine; 5) detailplaneeringu koostamise kohustusega alade määramine väljaspool asulaid jne. - Üldplaneering Koostatakse kogu valla või linna territooriumi või selle osa
Satelliitbürood – töökoha filiaal Kohalikud kaugtöö keskused Kodus töötamine Mobiilne kaugtöö Segavariandid Riiklik kaugtöö – Liikumisest liiklus, transport, Juurdepääs ja kohalejõudmine, pole oluline, millega me liigume, vaid oluline see, kuidas ja arukam oleks kuhugi kohale jõuda Seadusruum ja eetikaruum Seadusruum Linnaplaneerimist mõjutavad seadusi: Planeerimiseseadus Kohaliku omavaitsuse korraldamise seadus Planeerimisseadus Planeeringute liigid on: Ülriigiline planeering, mille eesmärk on riigi territooriumi ja asustuse arengu üldistatud strateegiline käsitlemine. Maakonnaplaneerinig Üldplaneering Detailplaneering annab ehitusõiguse Planeerimisalast tegevust korraldab kohalik omavalitsus. Kes peab tagama planeeringute järgimisi, osapoolte arvamust kuulda võtma jm. Planeerimise praktika Vaba aja ruum ja aktiivala: Talvel: Murdmaasuusatajad Kelgutajad Tervisejooksjad Matkajad
Kokkuvõte Kokkuvõtteks võiks öelda, et detailplaneeringu algatamine ja kehtestamine on üks keeruline protseduur ja paras bürokraatia. Kooskõlastusi ja lubasid peab taotlema eri kohtadest ja planeeringu kehtestamiseni jõudmiseks tuleb teha kindlasti põhjalik eeltöö. Lisaks mängivad olulist rolli naabermaa omanikud ja elanikud, kes võivad igal sammul ,,kaikaid kodaratesse loopida." Kasutatud kirjandus · Planeerimisseadus (seisuga 21.03.2011) · www.tallinn.ee
planeeringuprotsessi pädevalt läbi viia ning koostada sisuka teemaplaneeringu. 9 Kasutatud materjalid 1. Jürisson, A. 2011a. Via Baltica väljaehitamine puudutab otse 1222 maaomanikku. Pärnu Postimees 30.03.2011 2. Jürisson, A. 2011b Paikusel said Pärnu suure ümbersõidu variandid vaieldud. Pärnu Postimees 19.11.2011. 3. Maanteeamet, http://www.mnt.ee/index.php?id=11195 (25.11.2013) 4. Planeerimisseadus, RT I 2002, 99, 579 5. Pärnu Maavalitsus, http://parnu.maavalitsus.ee/et/pohimaantee-nr-4-e67-tallinn-parnu- ikla-via-baltica-trassi-asukoha-tapsustamine-km-92-0-170-0 (25.11.2013) 6. Pärnu maavanema 01.10.2012.a korraldus nr 529 ,,Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu "Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn Pärnu Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0 - 170,0" kehtestamine" 7
avalikustamise korra; 3) ajutise ehitise ehitamise korra ja alad; 4) linna või valla osade, sealhulgas miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise ja ehitamise põhimõtted ja nõuded; 5) kohaliku omavalitsuse ülesannete jaotuse ja tähtajad planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel. 8. Detailplaneering ehitustegevuse alusena (planeerimisseadus) Detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. Detailplaneeringu eesmärgid on: 1) planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine; 2) krundi ehitusõiguse määramine; 3) krundi hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid, piiritlemine; 4) tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või
- 1997-2001 EÜ keskkonnaõiguse aktiivne ülevõtmine - alat 2002 Kehtiva õiguse korrastamine, arusaadavamaks muutmine, vastuolude likvideerimine ja keskkonnaõiguse valdkondade kodifitseerimine. Põhiseaduse §Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. - põhiseaduslik printsiip, mis kohustab riiki - annab aluse isikute õiguste piiramisele, ilma et neil tekiks õigust hüvitusele. Üldseadused - säästva arengu seadus - planeerimisseadus - keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seadus - keskkonnajärelvalve seadus - keskkonnaseire seadus - saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadus - saastetasu seadus - geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus Valdkondlikud seadused: - Jäätmed jäätmeseadus pakendiseadus - Looduskaitse looduskaitseseadus - Vesi veeseadus - Õhk välisõhu kaitse seadus kiirgusseadus - Ohtlikud ained kemikaaliseadus - Looduskasutus jahiseadus kalapüügiseadus
Eesti Geoloogiakeskus, Maakondade keskkonnateenistused, Kaitsealade administratsioon. Valitsusvälised organisatsioonid (VLO): Eestimaa Looduse Fond, Eesti Looduskaitse Selts, TA Looduskaitse komisjon, Loodusuurijate Selts (LUS), Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKAR), Roheline liikumine, Säästva Eesti Instituut (SEI-Tallinn), Balti Keskkonnafoorum, SA REC Estonia, Kaitsealade Liit, Eesti Ornitoloogiaühing. PLANEERIMISSEADUS Planeerimisseadus reguleerib riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel. Eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. Planeerimise põhimõtted: Planeerimine on demokraatlik, avalik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu
koostöö, näiteks ei tee eri ministeeriumid piisavalt koostööd (Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni IV riiklik aruanne, 2008). Seadused ja rahvusvahelised lepped Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga on arvestatud paljude seaduste loomisel. Lisaks Kaitstavate loodusobjektide seadusele, mis on meie peamiseks looduskaitseseaduseks, puudutavad bioloogilise mitmekesisuse kaitset ka Planeerimisseadus, Ranna ja kalda kaitse seadus, Säästva arengu seadus, 9 Mahepõllumajanduse seadus, Metsaseadus, Veeseadus, Keskonnamõju hindamise ja keskonna-auditeerimise seadus, Keskonnaseire seadus, Geneeetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus, Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, Loomastiku kaitse ja kasutamise seadus, Haridusseadus, Jäätmeseadus jt. Seoses Euroopa
mõjusid; • Aitab kaasa ja lihtsustab sünergiliste mõjude arvestamist projektides; KSH võimalikud kasud • Võimaldab tõhusamalt arvestada sekundaarseid mõjusid ja tegevusi; • Lihtsustab pikaajaliste ja hilinenud mõjude arvestamist; • Võimaldab analüüsida tegevuskavade mõjusid, mida võivad olla projektis rakendamata. KSH Eesti seadusandluses : • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise seadus • Planeerimisseadus nõuab KSH rakendamist riiklikes programmides ja arengukavades • KSH seadus & 33 lg.1 ja 2 ning pl.seadus & 6 lg 3- kohustab KSH hindamine EL: KSH direktiiv (SEA-Directive) http://www.europa.eu.int/comm/environment/ eia/full-legal-text/0142_en.pdf KSH kohustuslikkus • KSH korraldatakse strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus • Koostatakse § 33 põllumajanduse, metsanduse, kalanduse, energeetika, tööstuse, transpordi, jäätmekäitluse,veemajanduse,
· luua planeerimisel head tingimused reo- ja sademevee puhastamiseks. Keskkonnakaitse tööstuses.- suur veetarve, planeerimine, heitvee hulga vähendamine jne. Tööstusettevõtete keskkonnapoliitika. Vähendada veekulusid ja heitvee sattumist valesse kohta. Uute tööstuste asukoha vajalik läbimõtlemine, toidukaupade puhul ökonoomsust silmas pidada, ökotehnoloogiale üleminek. Keskkonnakaitse rakendamise teed. Ainebilansid. Kaitstavate loodusobjektide seadus Planeerimisseadus Ranna- ja kaldakaitseseadus Mahepõllumajanduse seadus Metsaseadus Veeseadus Keskkonnaseire seadus Loomastiku kaitse ja kasutamise seadus Jäätmeseadus Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus Loodusvarade säästva kasutamise juhis _1.Kõik loodusvarad on lõppkokkuvõttes piiratud 2.Taastuvate loodusvarade kasutamise määr tuleb seada sõltuvusse nende uuenemise kiirusega 3.Eelistatum on võimalikult erinevate
tookoht? TÖÖKOHT - ala, millel paiknevad ja liiguvad tööprotsessi sooritamisega seotud töölised, töövahendid, tööobjektid ja toodang; TÖÖESI (TÖÖRINNE) - ehituse osa, mis on tehnoloogiliselt ettevalmistatud tööprotsessi sooritamiseks; KÕRGUSJÄRK - ehituse osa vertikaalsuunas, millel teostatakse ehitusprotsessi HAARDEALA - ehituse või kõrgusjärgu osa, mis on eraldatud teatava töödekompleksi teostamiseks. 5. Loetle dokumente, mis reguleerivad ehitamist. 1.Ehitus- ja planeerimisseadus 2. Standardid, määrused 3. RYL- Maa RYL 2010, Tarindi RYL 2010, Viimistlus RYL 2000, Maalritööde RYL 2012 6. Mida nimetatakse ehitamiseks, tooge naiteid. Ehitamine on hoone, rajatise vms ehitise püstitamine. Ehitamine hõlmab ehitustööd ja seadmete montaazi. Ehitamist ettevalmistavad etapid on projekteerimine, rahastamine ja ehitamiseks vajalike lepingute sõlmimine. Ehitamiseks loetakse: ehitise püstitamist ehk ehitamist, ehitise laiendamist, ehitise
taastamine; taastuvate loodusvarade looduslikule taastumisele kaasaaitamine. KIKi toetuseid ja laene rahastatakse neljast allikast: Eesti Vabariigi keskkonnatasud; Euroopa Liidu struktuurifondid; osa Euroopa Investeerimispanga (EIB) laenust Eesti riigile; Eesti CO2 kvoodimüük. KIK rahalised allikad: Saastetasu; Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu; Kalapüügiõiguse tasu; Keskkonnale tekitatud kahju hüvitus. Planeerimisseadus: Seaduse eesmärk tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. Planeerimise põhimõtted: Planeeringute koostamine on avalik; Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik; Kinnisomandile võib seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi. Planeeringute liigid:
Piiriülese hindamise puhul kaasab keskkonnamõju päritoluriik mõjutatava riigi mõjude hindamisse, seejuures tuleb tagada ka mõjutatava riigi avalikkuse võimalused menetluses osaleda. Need kohustused tulenevad lisaks siseriiklikest õigusaktidele piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioonist ehk Espoo konventsioonist, mis allkirjastati 1991. aastal. Õigusaktid Eesti Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) Planeerimisseadus (PlanS) Euroopa Liit Euroopa Nõukogu direktiiv 85/337/EMÜ, 27. juuni 1985, teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2001/42/EÜ, 27. juuni 2001, teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta Rahvusvahelised Piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioon (nn Espoo konventsioon)
· luua planeerimisel head tingimused reo- ja sademevee puhastamiseks. Keskkonnakaitse tööstuses.- suur veetarve, planeerimine, heitvee hulga vähendamine jne. Tööstusettevõtete keskkonnapoliitika. Vähendada veekulusid ja heitvee sattumist valesse kohta. Uute tööstuste asukoha vajalik läbimõtlemine, toidukaupade puhul ökonoomsust silmas pidada, ökotehnoloogiale üleminek. Keskkonnakaitse rakendamise teed. Ainebilansid. Kaitstavate loodusobjektide seadus Planeerimisseadus Ranna- ja kaldakaitseseadus Mahepõllumajanduse seadus Metsaseadus Veeseadus Keskkonnaseire seadus Loomastiku kaitse ja kasutamise seadus Jäätmeseadus Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus Loodusvarade säästva kasutamise juhis _1.Kõik loodusvarad on lõppkokkuvõttes piiratud 2.Taastuvate loodusvarade kasutamise määr tuleb seada sõltuvusse nende uuenemise kiirusega 3
o terviklikkus mõiste keskkond, omavaheline seotus, looduses peab valitsema tasakaal printsiibid: o jätkusuutlik (säästev) areng o integreerimine o kahju vältimine o ettevaatus o saastaja maksab o (keskkonna kaitstuse kõrge tase) keskkonnaõigus Eestis ja õigusruumi ümberkorraldus: o põhiseadus, üldseadused (säästva arengu seadus (SäAS), planeerimisseadus (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS)), valdkondlikud seadused (jäätmeseadus (JäätS), looduskaitseseadus (LKS), veeseadus (VeeS), välisõhu kaitse seadus (VÕKS), jahiseadus (JahiS)) o kodifitseerimine – õigusnormide süstematiseerimine ja seadusekogudeks ühendamine o keskkonnaseadustiku üldosa seadus reguleerib kõiki valdkonnaüleseid
Jagomägi, A. Raik) IDEE EESTI ÖKOVÕRGUSTIKUST 1983-1988 detailsemad ÖKOLOOGILISELT KOMPENSEERIVA VÕRGUSTIKU KAARDID (sh Tallinn ja selle tagamaa, Hiiumaa, Saaremaa, Virumaa) Pärast aastat 1995 PES (1995) PEBELDS, Euroopa Nõukogu 1995 Keskkonnastrateegia (1997) Eesti 2010 (2000) Bioloogilise mitmekesisuse strateegia tegevuskava(1999) VV määrus algatamaks maakondade teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (1999) Planeerimisseadus 2002 Eesti 2030+ Funktsionaalse tsoneerimise põhimõtted. Funktsionaalsed tsoonid ja nende liigendamine. Rohelise võrgustiku määratlemise eesmärk. Maakondliku rohelise võrgustiku eesmärgiks ei ole ulatusliku “rohelise pinna” kavandamine ja selle majandustegevusest väljajätmine, vaid eelkõige loodus- ja keskkonnakaitseliselt põhjendatuma ruumistruktuuri tagamine – roheline infrastruktuur 11
Hoonete konstruktsioonid Vajalikud materjalid; www.mkm.ee/index.php?id=1727 www.ehitusteave.ee/tooted.htm www.evs.ee Eesti standardikeskus www.riigiteataja.ee www.ehituskeskus.ee T.Masso ,,Väikemajad" 1990 E.Neofert ,,Architekts Data" igasugused möödud Ehituskonstruktori käsiraamat Ehitiste planeerimine ja projekteerimine Reguleerib planeerimisseadus. Planeeringute koostamine on avalik, avalikustamine on kohustuslik. Planeeringute liigid: - Üleriigiline planeering asustuse arengu üldistatud käsitlus. Säästava ja ruumilise areng asustuse arengu suunamine, üleriigiline transpordivõrgustik, eri tüüpi maastike säilitamise tagamine, maakonnaplaneeringute ülesannete seadmine - Maakonnaplaneering arengu tingimuste ja oluliste strateegilist objektide
Looduskaitseseadus 18.12.2008 (RT I 2009, 3, 15). keskkonnaelementide kohta; moodustada eksperdirühm, mille koosseisu võivad Jäätmeseadus (RT I 1998, 57, 861). 4) keskkonnamõju hindamisel kasutatava kuuluda asjakohase litsentsita pädevad isikud. Kompenseerimismeetmete suunad Planeerimisseadus (RTI, 09.12.2002, 99, 579). hindamismetoodika kirjeldus; Taastamine (restoration ) elupaiga taastamine
2.PIIRIÜLESE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE KONVENTSIOONIGA ÜHINEMISE SEADUS (RTII, 30.11.2000, 28, 169) 3.Kaudsed KMHd reguleerivad EV seadused Säästva arengu seadus (RT I 1995, 31, 384). Kalapüügiseadus (RT I 1995, 80, 1384). Veeseadus (RT I 1994, 40, 655). Sadamaseadus (RT I 1997, 77, 1315). Looduskaitseseadus 18.12.2008 (RT I 2009, 3, 15). Jäätmeseadus (RT I 1998, 57, 861). Planeerimisseadus (RTI, 09.12.2002, 99, 579). 4. Milleks ja millal on vaja keskkonnamõju hinnata, näited Juhud, millal KMH teostamine on vajalik, on sätestatud KESKKONNAMÕJU HINDAMISE JA KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEMI SEADUSES. KHjKJS seaduses. Need on: 1) Keskkonnamõju hinnatakse, kui kavandatakse ehitamist, ehitise kasutuselevõtmist või olemasoleva ehitise kasutusviisi muutmist, millega kaasneb oluline keskkonnamõju ja mis
huvisid planeeringu koostamise käigus. Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel. Planeerimisalase tegevuse üleriigiline korraldamine ja järelevalve on Siseministeeriumi pädevuses ning planeerimisalase tegevuse korraldamine ja järelevalve maakonnas on maavalitsuse pädevuses./Planeerimisseadus/ Detailplaneeringu algatab omavalitus ja see koostatakse valla või linna territooriumi väiksema osa kohta, et viia seal lähiaastatel läbi ehitustegevus või maa kruntimine. Detailplaneeringu algatamisele kuluv aeg peaks üldjuhul jääma ühe kuu piiridesse. Algatatud planeeringust tuleb teatada kuu aja jooksul peal selle algatamist vastava ajalehe kaudu, tuues teadaandes ära maa-ala suuruse, asukoha ja algatatud planeeringu eesmärgid
arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused; 2) projekteerimistingimuste avalikustamise korra; 3) ajutise ehitise ehitamise korra ja alad; 4) linna või valla osade, sealhulgas miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise ja ehitamise põhimõtted ja nõuded; 5) kohaliku omavalitsuse ülesannete jaotuse ja tähtajad planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel. 8. Detailplaneering ehitustegevuse alusena (planeerimisseadus) Detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. Detailplaneeringu eesmärgid on: 1) planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine; 2) krundi ehitusõiguse määramine; 3) krundi hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid, piiritlemine; 4) tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral
süsteemi loomine, mis mh tagaks kaitse ühiskonna liikmete õigust eluasemele, sätestaks elamufondi omanike ja haldajate kohustused, vastutuse määra ja õigused, et nad ei juhinduks vaid ettevõtlusest, vaid arvestaksid, et eluase on eriline kaup ning tagatud peab olema selle halduskorraldus. 6. Elamistingimuste küsimusi reguleerivad seadused: Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, Omandireformi aluste seadus, Erastamisseadus, Elamuseadus, Ehitusseadus; Planeerimisseadus, Korteriühistuseadus ja Sotsiaalhoolekande seadus. Üürisuhteid reguleerib alates 1.juulist 2002. Võlaõigusseadus, mistõttu samast ajast ei kehti suur osa Elamuseadusest. Põhivastutus eluasemega seotud poliitikate kujundamisel on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ning Sotsiaalministeeriumil; ruumilist planeerimist juhtival Keskkonnaministeeriumil on kanda oluline väike, kuid oluline roll, samuti teistel ministeeriumitel.
Põhiseaduse viited keskkonnale: 5: Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. 53: Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. Keskkonnakaitse alased seadused Eestis: üldseadused: * säästva arengu seadus * planeerimisseadus * keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus * keskkonnajärelvalve seadus * keskkonnaseire seadus * saastuse kompleksse vältimis ja kontrollimise seadus * saastetasu seadus * geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus valdkondlikud seadused: * jäätmed · jäätmeseadus
vastuvõtmise protsessis, koostöö kodanikega, vaja, et teha kindlaks otsusesse puutuvad erinevad huvid ning jõuda läbipaistva otsustusprotsessi abil võimalikult paljusid osapooli rahuldava lahenduseni) ja kkmõju hindamise nõue 3. Suur rahvusvahelise õiguse roll 4. Tihe seos EL keskkonnaõigusega(sh VII kkprogramm) 5.Teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad 6. Terviklikkus Keskkonnaõigus Eestis Üldseadused: Säästva arengu seadus, Planeerimisseadus, Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Valdkondlikud seadused: Jäätmeseadus, Looduskaitseseadus, Veeseadus, Atmosfääriõhu kaitse seadus, Jahiseadus. (tasude eest) Õigusruumi ümberkorraldus Kodifitseerimine õigusnormide süstematiseerimine ja seadusekogudeks ühendamine. Üldosa seadus reguleerib kõiki valdkonnaüleseid küsimusi (keskkonnaalased mõisted, põhimõtted ning isikute põhilised õigused ja kohustused, samuti loamenetlus).
detailplaneeringu kehtestamisel saab vaidlustada volikogu otsust selle vastuvõtmisel, mitte planeeringut ennast. 10 2) Kas keeldumine on õiguspärane? pädevus keeldumiseks haldusorganil olemas, § 10 lg 1 ja 5. territoriaalne pädevus olemas, sisepädevus olemas. kas keeldumine on õiguspärane? vallavolikogu ei pea vajalikuks planeeringu muutmist, argumendid on olemas. Planeerimisseadus § 8. Üldplaneering (7) Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel ning maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid. § 9. Detailplaneering (7) Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. § 10. Planeeringu koostamise algatamine ja korraldamine
· liikmetele seadusega ettenähtud ülesannete paremaks täitmiseks võimaluste loomine. Seaduste ja teiste õigusaktidega on maakondlikele omavalitsusliitudele pandud ülesanneteks: · maakonna omavalitsusüksuste kõrgemate ametnike atesteerimine - Avaliku teenistuse seadus · üleriigilise planeeringu koostamises osalemine ja selle kooskõlastamine - Planeerimisseadus · Tervishoiu korraldamine kohaliku omavalitsuse tasandil - Tervishoiukorralduse seadus · ettepanekute esitamine haridusministeeriumile riikliku koolitustellimuse osas - Ülikooliseadus · maakondliku ühistranspordi korraldamine - Ühistranspordiseadus · maakonnale määratud riigieelarveliste eraldiste jaotamine - Vabariigi Valitsuse iga-aastane määrus valla- ja linnaeelarvetele.
Õigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust ja Vabariigi Presidendil. Põhiseaduse I peatükki „Üldsätted“ ja XV peatükki „Põhiseaduse muutmine“ saab muuta ainult rahvahääletusega. Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud: rahvahääletusel Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt Riigikogu poolt kiireloomulisena Planeerimisseadus Vastu võetud 13.11.2002 RT I 2002, 99, 579 jõustumine 01.01.2003 Muudetud järgmiste aktidega (näita) 1. peatükkÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala ja eesmärk
ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE Kõrgepingeõhuliinide trassi valikut ja ehitamist reglementeerivad rida Eesti Vabariigi seadusi ja valitsuse määrusi (RT − Riigi Teataja, RTL – Riigi Teataja Lisa): • Elektriohutusseadus (RT I 2002, 49,310) • Elektrituruseadus (RT I 2003, 25, 153) • Ehitusseadus (RT I 2002, 47, 297) • Planeerimisseadus (RT I 2002, 99, 579) • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonna auditeerimise seadus (RT I 2000, 54, 348) • Keskkonnajärelvalve seadus (RT I 2001, 56, 337) • Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258) • Veeseadus (RT I 1994, 40, 655)
· Kindlustus ja kahjude kompensatsiooni mehhanismid eesmärgiga tagada adekvaatne kompensatsioon keskkonnaohtlike tegevuste korral ning selle ennetamine. 5. Territooriumide planeerimine 4.1 Planeeringud Planeerimine · Planeerimine- arenguprotsesside prognoosimine, arendustegevuse korrastamine · Ruumiline planeerimine- töö ruumilist väljundit omavate või ruumi mõjutavate protsessidega Planeerimisseadus Planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Kohalik omavalitsus: 1) tagab maakasutuse ja ehitamise aluseks vajalike planeeringute olemasolu; 2) tagab huvitatud isikute huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus; 3) tagab kehtestatud planeeringute järgimise. Kujunemise alused · Euroopas eelmise sajandi algul · Linnade kasv, tööstuse areng
d) uurimispõhimõte. Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud. Vajaduse korral peab haldusorgan koguma selleks tõendeid oma algatusel. Haldusmenetluse liigid Üld- ja erimenetlus – HMS § 2 lg 2 nimetatud menetlused, mis ei ole üldmenetlused. Vormiline ja vormivaba menetlus – üldiselt vormivaba, aga on ka ettenähtuid vorme. Planeerimismenetlus (planeerimisseadus), mitmeid liike, vastavalt ettenähtud regulatsioonid. Avatud menetlus § 46, seaduses sätestatud juhtudel viiakse läbi avatud menetlusena, kui see on vajalik ja ei kahjusta menetlusosaliste huve. Haldusorgan avaldab menetluse algatamise teate, kohalikku elu puudutava teatega kohalikus ajalehes. Ka planeerimismenetlus on avalik (sisuliselt), praktikas aga tehakse vahet. Õigusakti eelnõu pannakse avalikkusele tutvumiseks välja. Täitemenetlus – juhul, kui
ee/ Eestis koostab ja avaldab standardeid Eesti Standardikeskus. www.evs.ee ETF-kartoteek on soome RT kartoteek www.ehituskeskus.ee Raamatud E Talviste ,,Hooned" T Masso ,,Väikemajad" A Veski ,,Suvemajade ehitamine" A Veski ,,Individuaalelamute ehitamine" ,,Ehituskonstruktori käsiraamat" E Neufert ,,Architects' Data" Planeerimine ja projekteerimine Eestis reguleerib riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel planeerimisseadus. Ruumiline planeerimine on demokraatlik, erinevate elualade, arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustab arvestab majandusliku sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskoskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Planeeringute koostamine on avalik. Avalikustamine on kohustuslik. Planeeringute liigid: Üleriigiline planeering Maakonnaplaneering
Keskkonnarisk • Keskkonnarisk– üldnimi riskile, mille tagajärje mõjutüübiks on keskkonnakahju • Risk inimese tervisele– sihtmärgiks inimene (töökeskkonna risk, keskkonnatervise risk) • Ökoloogiline risk– sihtmärgiks elustik, ökosüsteemid, loodusressursid Keskkonnariskianalüüs • Keskkonnariskianalüüs on riskianalüüs, milles identifitseeritavate ohtude ja riskide tagajärg on keskkonnakahjustus Planeerimisseadus (2015) Seaduse eesmärk on luua ruumilise planeerimise kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Planeering-Planeering on konkreetse maa-ala kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega
tingimustel. Arengut püüavad mõjutada ka avalikud arutelud ja kodanike ühendused. Kuid riigil ja kodanike ühendustel eraomanike suhtes otsest suunavat võimu ei ole. Nad saavad vaid ära hoida eraomanike ebaseaduslikke ja inimeste huve kahjustavaid tegevusi. Seetõttu ei saa keegi strateegiate ja arengukavade tegelikke tulemusi kuigi kindlalt ette määrata. Neid on võimalik vaid ligikaudu prognoosida. Eesti Vabariigi Planeerimisseadus käsitleb nüüd vaid ruumilist planeerimist, mis on eeskätt arhitektide tegevusala. Sõna ,,planeerimine" tähenduseks on määratud ,,ruumiline planeerimine". Lähemalt on sellest kirjutatud raamatu ülejärgmises alajaotuses. Seetõttu ei ole sõna ,,planeerimine" tuleviku kavandamise mõttes avalikus juhtimises praegu enam kasutusel. Riigi ja kohalike omavalitsuste ning üldse ühiskonna tulevikku kavandavate dokumentide nimetuseks on nüüd
eest o võimaldab ekstensiivse bürokraatia tekkimist • Sektoriseerimise puuduseks on heade terviklahenduste saamise raskus • See on suurimaks probleemiks ka tänapäeva (linna)planeerimise puhul 202. Eesti ruumilise planeerimise süsteem (planeeringute liigid ja nende iseärasused) 203. Ruumilise planeerimisega seonduvad peamised õigusaktid. Avalikkuse kaasamine ruumilise planeerimise protsessi. Planeerimisseadus, Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus, ehitusseadus, maakorraldusseadus, asjaõigusseadus PLANEERIMINE EELDAB AVALIKKUSE OSAVÕTTU Planeerimis- ja ehitusseaduse eesmärgiks (§ 1 lõige 1 kohaselt) on tagada võimalikult paljude ühiskonna liikmete huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks arenguks, maakasutuseks ning sotsiaal-majandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks.
annaabi.ee 
