Algne emmissioon moodustab 120 000 tonni väävlit aastas ning poliitikud otsustasid, et seda kogust on vaja vähendada kuni 80 000 tonnini aastas. On teada, et elektrijaam A viis keskkonda 40 000 tonni aastas ja nüüd on 120 200 400 talle antud 30 saasteluba. 30 75 35 75 Iga saasteluba annab õiguse viia keskkonda 1 000 tonni väävlit aastas. 0 (tuhat tonni SO2) emissioonid Elektrijaama A
Eestis on peamisteks saasteallikateks: · transprodivahendid (sh naftasaaduste laadimisel tanklates ja terminalides) · katlamajad ja lokaalküte (ahjude/kaminate kütmine üksikmajapidamistes) · elektrijaamad · tööstus · põllumajandus Juhtum Järvamaal sai kulupõlengu põhjustanud osaühing 1800 krooni trahvi. Osaühing põletas Koigis maantee ääres põllul tühje väetisekotte. Välisõhu kaitse seaduses nõutavat välisõhu saasteluba osaühingul ei ole. Põletamise käigus väljus tuli kontrolli alt ja põhjustas 0,5 ha suurusel alal kulupõlengu. Milliseid seadusi rikuti? § 3. Välisõhu keemiline mõjutamine § 67. Välisõhu saasteluba ja erisaasteluba ning avatud menetluse kohaldamine § 3. Kohustused tuleohutuse tagamisel (Tuleohutuse seadus) § 16. Metsa- ja muu taimestikuga kaetud ala tuleohutusnõuded ning tuleohtlik aeg (Tuleohutuse seadus) Kuidas oleks pidanud käituma?
kooskõlas seadusega? · Välisõhus leviv müra käesoleva seaduse tähenduses on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu ja kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad saasteallikad. Müra tekitamine põhjendamatult on keelatud AS Sillamäe SEJ sai trahvi loata saasteainete õhku paiskamise eest AS Sillamäe SEJ paiskas põlevkivi põletamisel välisõhku lenduvaid orgaanilisi ühendeid, omamata selleks välisõhu saasteluba. Keskkonnainspektor määras aktsiaseltsile välisõhu kaitse seaduse rikkumise eest karistuseks 10 000 krooni suuruse trahvi. Välisõhu kaitse seadus näeb ette, et paiksest saasteallikast tohib saasteaineid välisõhku eralduda vaid välisõhu saasteloa alusel. Keskkonnaministri määrusega on nimetatud saasteainete heitkogused, millest väiksemate puhul ei ole saasteluba nõutav lenduvate orgaaniliste ainete puhul on selleks määraks 1 tonn aastas. AS Sillamäe
valdkonna eest vastutavale ministrile kinnitamiseks. Saasteallika käitaja koostab ja esitab saasteloas või keskkonnakompleksloas märgitud tingimustel Keskkonnaametile saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava (enne kooskõlastades saasteallika asukoha kohaliku omavalitsuse organiga). Keskkonnakompleksluba on suure keskkonnamõjuga ettevõtete tegevuse tulemusel tekkiva saaste vältimisele ja kontrollimisele suunatud keskkonnakorralduse vahend. Välisõhu saasteluba ja erisaasteluba Välisõhu saasteloaga ja erisaasteloaga määratakse saasteained ja nende kogused, mille ulatuses on ettevõttel õigus saasteained välisõhku eraldada. Saasteluba antakse tähtajatult või kindlaksmääratud tähtajaks, olenevalt saasteloa eritingimustest ning erisaasteluba antakse kindlaksmääratud tähtajaks ühe- või mitmekordseks tegevuseks (§ 82). Erisaasteloaga lubatud toimingud ja saasteainete heitkogused peavad olema inimesele ja keskkonnale ohutud.
13.Millega tegeleb keskkonnakaitse? Tegeleb riiklikul tasemel keskkonna probleemidega ja tema haldusalas olevad ametid. 14.Millega tegeleb looduskaitse? Hoida ja kaitsta Eesti looduslikku tasakaalu. 15.Milliseid ülesandeid täidab keskkonnateenistus? Reostuse korral likvideerib reostuse ning aitab ka teistel õnnetusjuhtumitel. 16.Milliseid keskkonnalubasid väljastatakse ja kes neid annab? Mille jaoks? Veeloa taotlus, jäätmeluba, saasteluba. Väljastatakse keskkonnateabe keskuses. 17.Milliseid ülesandeid keskkonnakaitse vallas täidab kohalik omavalitsus ? Kohalik omavalitsus vastutab looduskasutuse, loodusressursside (maa, mets ja veekogud) kasutamise ja jäätmemajanduse korraldamise eest. 18.Miks on kaitse alla võetud roomajad? Mis neid ohustab? Millised roomajad on kaitse all? Kaitse all on arusisalik, rästik, nastik, vaskuss, kivisisalik. 19.Kuidas kaitsta roomajate elupaiku? Mitte puutuda. 20
· KMH eesmärk on soodustada tulevase tegevse kogumõju (majanduslik, sotsiaalne, keskkonnahinnang) · aktiivne avalikkuse kaasamine · 6.2 Keskkonnamõjude hindamine Keskkonnamõju hinnatakse, kui kavandatakse ehitamist, ehitise kasutuselevõtmist või olemasoleva ehitise kasutusviisi muutmist, millega kaasneb oluline keskkonnamõju ja mis eeldab: · ehitusluba või ehitise kasutusluba · keskkonnakompleksluba, vee erikasutusluba, välisõhu saasteluba, jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsenti või kiirgustegevusluba · maavara kaevandamise luba, geoloogilise uuringu luba või üldgeoloogilise uurimistöö luba · eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav muu dokument Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus · Taotletakse tegevusluba või selle muutmist, kusjuures kavandatav tegevusega kaasneb oluline keskkonnamõju
otsuse KMH algatamise või mittealgatamise kohta. keskkonnamõju – mingite tegurite põhjustatud muutuste toime keskkonnale; tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. tegevusluba: Ehitusluba või ehitise kasutusluba; Keskkonnakompleksluba; Vee erikastusluba; Välisõhu saasteluba; Jäätmeluba; Ohtlike jäätmete käitluslitsents või kiirgustegevusluba; Maavara kaevandamise, geoloogilise uuringu luba inimtegevus – ehitamine, kavandatav tegevus, tegevuse lõpetamine: Infrastruktuur, Maaparandus, Kommunaalteenused, Elukondlikud kasutusalad, Tööstuslikud kasutusalad, Põllumajandus/ kalandus, Puhkus/ Turism jne NÕUDED KMH’le – KMH peab toimuma kavandatava tegevuse varajases etapis; KMH-d tuleb
23) Saaste reguleerimine. Miks on vaja saaste reguleerimist? Et vähendada ettevõtete poolt tekitatud negatiivseid keskkonnamõjusid. Turumajandus optimeeriks ressursside tootmist, kuid ei arvesta kõikide ressursside kuludega. Reguleerimine aitab saavutada ressursside efektiivset kasutatust. 24) Nimetage erinevaid saaste reguleerimise viise ja tooge iga viisi kohta vähemalt üks näide. Administratiivne - Saasteluba on dokument, millega kehtestatakse tingimused saasteainete ja jäätmete laskmiseks keskkonda. Määrab, kui palju saastet on maksimaalselt lubatud keskkonda viia, saastajaid, kes maksimumi ületavad, karistatakse. Kaks alternatiivi: saastekogus ettekirjutus, milline peab olema tehnoloogia. Näide: Eestis reguleeritakse keskkonnakasutust kõige enam keskkonnalubasid väljastades. Saasteluba on
kriteeriumidest lähtudes saavutatakse ressursside optimaalne paigutus (Pareto mõttes). MCC = MDC 18. Saaste reguleerimine. Miks on vaja saaste reguleerimist? Et vähendada ettevõtete poolt tekitatud negatiivseid keskkonnamõjusid. 19. Nimetage erinevaid saaste reguleerimise viise ja tooge iga viisi kohta vähemalt üks näide. · Administratiivne - Saasteluba on dokument, millega kehtestatakse tingimused saasteainete ja jäätmete laskmiseks keskkonda. · Otsene hinna mõjutamine Riigipoolne hinna mõjutamine · Subsiidiumid rahalised toetused · Deponeerimise-tagastamise süsteem ohtlike jäätmete korjanduskohad · Turu loomine (heitmelubadega kauplemine) -Määratakse heitmete kogus ja algupärane jaotus. 20. Administratiivne reguleerimine tähistab ettekirjutatud maksimaalset lubatud saastekogust
kriteeriumidest lähtudes saavutatakse ressursside optimaalne paigutus (Pareto mõttes). MCC = MDC 18. Saaste reguleerimine. Miks on vaja saaste reguleerimist? Et vähendada ettevõtete poolt tekitatud negatiivseid keskkonnamõjusid. 19. Nimetage erinevaid saaste reguleerimise viise ja tooge iga viisi kohta vähemalt üks näide. Administratiivne - Saasteluba on dokument, millega kehtestatakse tingimused saasteainete ja jäätmete laskmiseks keskkonda. Otsene hinna mõjutamine – Riigipoolne hinna mõjutamine Subsiidiumid – rahalised toetused Deponeerimise-tagastamise süsteem – ohtlike jäätmete korjanduskohad Turu loomine (heitmelubadega kauplemine) -Määratakse heitmete kogus ja algupärane jaotus. 20. Administratiivne reguleerimine tähistab ettekirjutatud maksimaalset lubatud saastekogust
(summutamine), seadustega müra lubatud taseme määramine detsibellides. Veereostus ja veekaitse. Tarbeveeks sobivat magedat vett saadakse põhjaveest või pinnaveest ja peale kasutamist juhitakse reostunud vesi tagasi kas veekogudesse või pinnasesse. Reostus pärineb: 1. Punktreostusallikatest 2.hajureostusest, millest koguneb veekogu reostuskoormus.SUUR PROBLEEM->!eutrofeerumine(liiga palju toitaineid)+ toksilised ained tööstusest: vee saasteluba, vee erikasutusluba . Tarbevee uued tehnoloogiad: 1.merevee kasutamine 2.jäämägede teisaldamine (3/4) magevee varudest seotud liustikuga) Eesti veeressursid, nende kvaliteet ja kasutamiskõlblikkus.- kvaliteet hea, uus tehnika, aga kallis väga, euroopaga võrreldes eriti. (tehnikal välismaised omanikud). Vee säästmine: 1.Vee kokkuhoid ja korduvasutamine 2.Abinõud vee reostuse vähendamiseks 3.Tammide ja
jälgimine, mille põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks. Keskkonnaseiret teostatakse kolmel tasandil: riiklik keskkonnaseire, kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire, ettevõtja keskkonnaseire(Omal kulul oma tegevusega tekitanud heitmete mõjupiirkonnas. Tehakse ka oma tarbeks, kuid enamasti kaasneb see kohustusena, kui ettevõttele on antud loodusvara kasutusõiguse luba või saasteluba). 94) Mida tähendab lühend CITES? CITES ehk Washingtoni(1973) konveretsioon loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse regulatsioon. 95) Millest on tingitud põlevkivitööstuse kõrge jäätmetemahukus? Põlevkivi koosneb orgaanilisest ainest ja mittepõlevast mineraalosast, mis toob kaasa suure jäätmetemahu nii kaevandamisel, töötlemisel(aheraine), põletamisel(tuhk), kui õli tootmisel(poolkoks, pigi).
maksu (m*). 23. Saaste reguleerimine. Miks on vaja saaste reguleerimist? Et vähendada ettevõtete poolt tekitatud negatiivseid keskkonnamõjusid. Turumajandus optimeeriks ressursside tootmist, kuid ei arvesta kõikide ressursside kuludega. Reguleerimine aitab saavutada ressursside efektiivset kasutatust. 24. Nimetage erinevaid saaste reguleerimise viise ja tooge iga viisi kohta vähemalt üks näide. Administratiivne - Saasteluba on dokument, millega kehtestatakse tingimused saasteainete ja jäätmete laskmiseks keskkonda. Otsene hinna mõjutamine – Riigipoolne hinna mõjutamine Subsiidiumid – rahalised toetused Deponeerimise-tagastamise süsteem – ohtlike jäätmete korjanduskohad Turu loomine (heitmelubadega kauplemine) - Määratakse heitmete kogus ja algupärane jaotus. 25. Administratiivne reguleerimine tähistab ettekirjutatud maksimaalset lubatud
mille põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks. Keskkonnaseiret teostatakse kolmel tasandil: riiklik keskkonnaseire; kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire; ettevõtja keskkonnaseire (Omal kulul oma tegevusega tekitatud heitmete mõjupiirkonnas. Tehakse ka oma tarbeks, kuid enamasti kaasneb see kohustusena, kui ettevõttele on antud loodusvara kasutusõiguse luba või saasteluba.). 97)Mida tähistab lühend CITES? CITES ehk Washingtoni (1973) koncerentsioon loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse regulatsioon. 98)Miks on jäätmetootmine elaniku kohta Eestis üks maailma suurimaid? Eesti on esirinnas maailmas jäätmete hulga poolest ühe elaniku kohta, seda eelkõige põlevkivienergeetika tõttu. Üle 80% jäätmete allikas töötlev tööstus, energeetikaettevõtted ja reovee puhastamine
Keskkonnaseire jaam või ala Keskkonnaluba on luba, millega antakse õigus kasutada loodusressursse, viia keskkonda saasteaineid ja jäätmeid ning arendada seaduses sätestatud juhtudel majandustegevusi. Lubade menetlus Lihtluba Lihtluba, mida antakse ühe loodusressursi kasutamiseks või ühest saasteallikast saasteainete keskkonda viimiseks või ühele isikule jäätmekäitluseks (kaevandamisluba, vee- erikasutusluba, välisõhu saasteluba jne). Keskkonnakompleksluba kompleksluba (tuntud kui IPPC luba), mida antakse üheaegseks saasteainete välisõhku, veekogusse, pinnasesse või põhjaveekihti viimiseks ning jäätmete käitlemiseks (antakse saastuse komplekse vältimise ja kontrollimise seaduse alusel) Seadused kordamiseks: Keskkonnatasude seadus Keskkonnavastutuse seadus Jäätmeseadus Kiirgusseadus Pakendiseadus Tööstusheite seadus (NB! § 86) Mõisted kordamiseks: Keskkonnatasu- keskkonna kasutusõiguse hind
konkurentsi tagamiseks, tav on ette nähtud üksnes toote normaalse ja eesmärgipärase kasut juhtudeks. Nt ohtlike ainete sis toodetes, toote klassifits, märgistamise ja pakend nõuded, tootest lähtuvate kktegurite piirmäärad (nt autode heitgaasid). Kkload Eesti kkõiguses puudub ühtne kkloa mõiste, so abstraktsioon (nt jäätme, ehitus, vee erikasutus, välisõhu saasteluba). E annab load välja kkminister, kkteenistus või KOV. Kklube väljast seaduses sätest juhtudel keskkonda saasteainete, jäätmete, energia või org viimiseks; org, toodete ja jäätmete riikide vahelisele & sisesele trasnpordile. Kkluba on seega riigi nimel kindlaks tähtajaks antav kindlaksmääratud vormiga haldusakt (või mitu), mis annab õiguse ja sätestab kohustused kk oluliselt mõjutava või kkohtliku tegevuse elluviimiseks.
(summutamine), seadustega müra lubatud taseme määramine detsibellides. Veereostus ja veekaitse. Tarbeveeks sobivat magedat vett saadakse põhjaveest või pinnaveest ja peale kasutamist juhitakse reostunud vesi tagasi kas veekogudesse või pinnasesse. Reostus pärineb: 1. Punktreostusallikatest 2.hajureostusest, millest koguneb veekogu reostuskoormus.SUUR PROBLEEM->!eutrofeerumine(liiga palju toitaineid)+ toksilised ained tööstusest: vee saasteluba, vee erikasutusluba . Tarbevee uued tehnoloogiad: 1.merevee kasutamine 2.jäämägede teisaldamine (3/4) magevee varudest seotud liustikuga) Eesti veeressursid, nende kvaliteet ja kasutamiskõlblikkus.- kvaliteet hea, uus tehnika, aga kallis väga, euroopaga võrreldes eriti. (tehnikal välismaised omanikud). Vee säästmine: 1.Vee kokkuhoid ja korduvasutamine 2.Abinõud vee reostuse vähendamiseks 3.Tammide ja veehoidlate ehitamine võimaldab vett varuda kuivaperioodideks ja
Lihtluba saastatavate keskkonnasektorite kaupa (Eestis nt kasutusel välisõhu saasteload, vee saasteload, jäätmeload jne). Luba väljastakse tähtajaks ja sagel eelneb keskkonnamõju hindamine. Viimasel ajal avalikustamise suur osa protsessis.Avalkksut tuleb loa taotlemisest informeerida. Eesti keskkonaõigues puudub keskkonnaloa mõist elegaaldefinitsioon. Eri seadustes kasutataskse erinevaid termineid nt projekteerimistingimused, ehitusluba, kaevandamisluba, vee erikasutusluba, välisõhu saasteluba, jäätmeluba, GMO keskkonda viimise luba. Eestis annab load välja keskkonnaminister, keskkonnaamet või KOV. KEELATUD VÕI PIIRATUD KASUTAMSEGA AINETE JA TEGEVUSTE NIMEKIRJAD Laialdaselt kasutuses EÜ-s. Tehnlised andmed sageli akti lisadena, et ei peaks muutma akti, kui teadus ja tehnika arenevad. Eriti levinud ohustatud taime- ja loomaliikide kaitsel, veekeskkonna kaitsel ja jäätmealase kontrollis.
kehtestatud keskkonnakaitseline kontrollarv või loodusvara erikulu. Kvaliteedinormatiivid Heitenormatiivid Tehnoloogianormatiivid (puhastusseadmed jne) Tootenormatiivid (kütus, akud jne) Näiteks: välisõhu, pinnase, müra, heitvee, kiirguse normatiivid Keskkonnaload jaguneb kompleksluba ja lihtluba Tegevusluba: ehitusluba; - valla või linnavalitsus ehitise kasutusluba; keskkonnakompleksluba; vee erikasutusluba; välisõhu saasteluba; jäätmeluba; Keskkonnaluba: kalapüügiluba ohtlike jäätmete käitluslitsents; kiirgustegevusluba; maavara kaevandamise luba; geoloogilise uuringu luba; üldgeoloogilise uurimistöö luba; Raieluba - KKA Jahiluba – jahipiirkonna haldaja PVT – Parim võimalik tehnika. Selle kasutamist eeldab kkluba. Keskkonnatasu seadus Keskkonnatasu on keskkonnakasutuse hind. Kohustuslik makse, kasutatakse reeglina keskkonnakaitse rahastamiseks Laekub riigieelarvesse sihtotstarbeliselt
jälgimine, mille põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks. Kk-seiret teostatakse kolmel tasandil: 1. Riiklik kk-seire. 2. Kohaliku omavalitsuse kk-seire. 3. Ettevõtja kk-seire. Omal kulul oma tegevusega tekitatud heitmete mõjupiirkonnas. Tehakse ka oma tarbeks, kuid enamasti kaasneb see kohustusena, kui ettevõttele on antud loodusvara kasutusõiguse luba või saasteluba. 20 94) Mida tähistab lühend CITES? CITESi ehk Washingtoni konventsioon (akronüüm ingliskeelsest fraasist Convention on International Trade in Endangered Species of Wild Fauna and Flora, 'Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon') on rahvusvaheline valitsustevaheline leping, mis
vähendamist nii palju kui see on majanduslikult võimalik ja põhjendatud. Seega ei kontrollita kõiki saasteal- likaid, vaid ainult ohtlikumaid. Luba väljastatakse reeglina kindlaks tähtajaks ning sellele eelneb tihti keskkonnamõju hindamise protse- duur. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus asendab hulga eraldi keskkonnalubade liike (vee erikasutusluba, ajutine vee erikasutusluba, välisõhu saasteluba, erisaasteluba, kaevandamisluba, kiirgustegevusluba ja jäätmeluba) ühe ühtse keskkonnaloa taotlemisega. Loa taotlemisel tuleb märkida kõik kavandatavad keskkonnahäiringud, milleks on luba vajalik, ning loa andmise menetlus viiakse kõigi nende häiringute lubamiseks läbi ühes menetluses. Keskkonnaluba annab isikule õiguse teha ühte või üheaegselt mitut järgnevat tegevust (KeÜS 41 lg 1): vee erikasutus
kontrollinõuded ning analüüsimeetodid kehtestab sotsiaalminister oma määrusega. Keskkonnastandardite valdkonnad mille arendamist juhib KeM: keskkonnakorraldus, keskkonnaseire, keskkonnatehnoloogia, keskkonnainformaatika, geograafilise informatsioon, metsandus. Keskkonnaload, lubade liigid. Keskkonda oluliselt mõjutav või ohustav tegevus võib toimuda ainult riigi nimel antud loa alusel. Kompleksluba, lihtluba. Näited tegevus- ja keskkonnalubadest: keskkonnakompleksluba, välisõhu saasteluba, vee rikasutusluba, jäätmeluba, üldgeoloogilise uurimistöö luba, maavara kaevandamise luba. Keskkonnakompleksluba- on suure keskkonnamõjuga ettevõtete tegevuse tulemusel tekkiva saaste vältimisele ja kontrollimisele suunatud keskkonnakorralduse vahend. Keskkonnamajandus. Keskkonnamaks- on majanduslik meede, millega soovitakse muuta tarbimis- ja tootmisharjumusi keskkonnasõbralikumaks. Keskkonnamaksu liigid: energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis, energia tootmisega
· Subsiidiumid majandushoovad · Deponeerimise-tagastamise süsteem · Turu loomine (heitmelubadega kauplemine) Administratiivne reguleerimine Määrab, kui palju saastet on maksimaalselt lubatud keskkonda viia, saastajaid, kes maksimumi ületavad, karistatakse. Kaks alternatiivi: · saastekogus · ettekirjutus, milline peab olema tehnoloogia. Näide: Eestis reguleeritakse keskkonnakasutust kõige enam keskkonnalubasid väljastades. Saasteluba on dokument, millega kehtestatakse tingimused saasteainete ja jäätmete laskmiseks keskkonda. Lubatud heitkogus tuletatakse välisõhu-loa puhul selles piirkonnas asuvate saasteallikate tasemest lähtuvalt. Näide: veekogusse on lubatud viia 100 tonni heitvett. Otsene hinna mõjutamine (maksustamine) Saastemaksu rakendamine toodangule tähendab seda, et maksustatakse hüvist ja mitte välismõju põhjustavat tegurit. Üldreeglina tuleks reguleerida reostust ja seda nii otseselt kui võimalik
Otsene hinna mõjutamine Subsiidiumid Deponeerimise-tagastamise süsteem majandushoovad Turu loomine (heitmelubadega kauplemine) Administratiivne reguleerimine Määrab, kui palju saastet on maksimaalselt lubatud keskkonda viia, saastajaid, kes maksimumi ületavad, karistatakse. Kaks alternatiivi: saastekogus ettekirjutus, milline peab olema tehnoloogia. Näide: Eestis reguleeritakse keskkonnakasutust kõige enam keskkonnalubasid väljastades. Saasteluba on dokument, millega kehtestatakse tingimused saasteainete ja jäätmete laskmiseks keskkonda. Lubatud heitkogus tuletatakse välisõhu-loa puhul selles piirkonnas asuvate saasteallikate tasemest lähtuvalt. Näide: veekogusse on lubatud viia 100 tonni heitvett. Kuna keskkond on järjest suureneva tootmise tõttu suurema reostusega koormatud, on vajalik rakendada majanduslikke hoobasid saastekoormuse vähendamiseks, näiteks:
Oma olemuselt jagunevad keskkonnaload nelja erinevasse rühma: lihtload, keskkonnakompleksload, eriload ja erakorralised load. Jagunevad: Lihtluba on luba, mis antakse ühe loodusressursi kasutamiseks või ühest saasteallikast saasteainete keskkonda viimiseks või ühele isikule jäätmekäitluseks (näiteks geoloogilise uuringu luba, kaevandamisluba, vee-erikasutusluba, välisõhu saasteluba, kiirgustegevusluba, metsateatis jne). Neid lube antakse välja juhindudes vastavat valdkonda reguleerivatest õigusaktidest – kaevandusloa puhul maapõueseadusest, vee-erikasutusloa puhul veeseadusest, kiirgustegevusloa puhul kiirgusseadusest, metsateatise puhul metsaseadusest jne. Keskkonnakompleksluba on luba, mida antakse üheaegseks saasteainete välisõhku, veekogusse, pinnasesse või põhjaveekihti viimiseks ning jäätmete käitlemiseks. Selle loa
1 Tegevusluba on: ehitusluba; kiirgustegevusluba; ehitise kasutusluba; maavara kaevandamise luba; keskkonnakompleksluba; geoloogilise uuringu luba; vee erikasutusluba; üldgeoloogilise uurimistööluba; välisõhu saasteluba; Raieluba; jäätmeluba; Jahiuba; kalapüügiluba mõni muu eeldatavalt olulise ohtlike jäätmete käitluslitsents; keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav dokument Tegevusload: Kalapüügilubasid annavad Keskkonnaministeerium, maavanem ja/või kohalik omavalitsus.
1 Tegevusluba on: ehitusluba; kiirgustegevusluba; ehitise kasutusluba; maavara kaevandamise luba; keskkonnakompleksluba; geoloogilise uuringu luba; vee erikasutusluba; üldgeoloogilise uurimistööluba; välisõhu saasteluba; Raieluba; jäätmeluba; Jahiuba; kalapüügiluba mõni muu eeldatavalt olulise ohtlike jäätmete käitluslitsents; keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav dokument Tegevusload: Kalapüügilubasid annavad Keskkonnaministeerium, maavanem ja/või kohalik omavalitsus.
naftasaaduste osas). · Pinnase normatiivid · Naftasaadustega seotud rajatis · Ujula tervisekaitsenormid ja eeskirjad Keskkonnaload. Keskkonnakasutuslubasid keskkonna uurimiseks, kasutamiseks või mõjutamiseks annavad Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistused. Näited tegevus- ja keskkonnalubadest. · ehitusluba; · ehitise kasutusluba; · keskkonnakompleksluba; · vee erikasutusluba; · välisõhu saasteluba; · jäätmeluba; · ohtlike jäätmete käitluslitsents; · kiirgustegevusluba; · maavara kaevandamise luba; · geoloogilise uuringu luba; · üldgeoloogilise uurimistöö luba; Keskkonnatasu seadus. Keskkonnatasu mõiste. · Keskkonnakastutuse hind · Loodusvara kasutusõiguse tasu. · Kasvava metsa raieõiguse tasu; · Maavara kaevandamisõiguse tasu; · Vee erikasutusõiguse tasu; · Kalapüügiõiguse tasu; · Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu
valgus, soojus, kiirgus ja lõhn; 4) tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest; 5) käesoleva lõike punktides 14 nimetatuga kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest. §7. Tegevusluba Tegevusluba käesoleva seaduse tähenduses on: 1) ehitusluba või ehitise kasutusluba; 2) keskkonnakompleksluba, vee erikasutusluba, välisõhu saasteluba, jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsents või kiirgustegevusluba; 3) maavara kaevandamise luba, geoloogilise uuringu luba või üldgeoloogilise uurimistöö luba; 4) eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav käesolevas paragrahvis nimetamata muu dokument. §8. Arendaja (1) Keskkonnamõju hindamist korraldab isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia. §9. Otsustaja Otsustaja on tegevusloa andja. §10
sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega . §7. Tegevusluba Tegevusluba käesoleva seaduse tähenduses on: 1) ehitusluba või ehitise kasutusluba; 2) keskkonnakompleksluba, vee erikasutusluba, välisõhu saasteluba, jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsents või kiirgustegevusluba; 3) maavara kaevandamise luba, geoloogilise uuringu luba või üldgeoloogilise uurimistöö luba; 4) eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav käesolevas paragrahvis nimetamata muu dokument. §8. Arendaja (1) Keskkonnamõju hindamist korraldab isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia (edaspidi arendaja). (2) Arendaja kannab keskkonnamõju hindamisega seotud kulud. §9. Otsustaja
01.08.2008] (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega . § 7. Tegevusluba Tegevusluba käesoleva seaduse tähenduses on: 1) ehitusluba või ehitise kasutusluba; 2) keskkonnakompleksluba, vee erikasutusluba, välisõhu saasteluba, jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsents, kiirgustegevusluba või hoonestusluba; [RT I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010] 3) maavara kaevandamise luba, geoloogilise uuringu luba või üldgeoloogilise uurimistöö luba; 4) eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav käesolevas paragrahvis nimetamata muu dokument.
o vedelkütuse kvaliteedi nõuded keskkonnaload: o lubade liigid: kompleksluba, lihtluba keskkonnaluba – keskkonnakasutuse eest tasumise aluseks. Tasutakse loodusressursi kasutusõiguse eest (loodusressursi kasutusõiguse tasu) ja keskkonna saastamise eest (saastetasu) tegevus- ja keskkonnaload: o ehitusluba o ehitise kasutusluba o keskkonnakompleksluba o vee erikasutusluba o välisõhu saasteluba o jäätmeluba o kalapüügiluba o ohtlike jäätmete kasutuslitsents o kiirgustegevusluba o maavara kaevandamise luba o geoloogilise uuringu luba o üldgeoloogilise uurimistöö luba o raieluba o jahiluba KESKKONNAMAJANDUS keskkonnatasu – keskkonnakasutuse hind keskkonnatasu – kohustuslik makse; kasutatakse reeglina keskkonnakaitse
kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest. [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. § 7. Tegevusluba Tegevusluba käesoleva seaduse tähenduses on: 1) ehitusluba või ehitise kasutusluba; 2) keskkonnakompleksluba, vee erikasutusluba, välisõhu saasteluba, jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsents, kiirgustegevusluba või hoonestusluba; [RT I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010] 3) maavara kaevandamise luba, geoloogilise uuringu luba või üldgeoloogilise uurimistöö luba; 4) eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav käesolevas paragrahvis nimetamata muu dokument. § 8. Arendaja (1) Keskkonnamõju hindamist korraldab isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia (edaspidi arendaja).
kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest. [RT I 2008, 34, 209 jõust. 1.08.2008] (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. § 7. Tegevusluba Tegevusluba käesoleva seaduse tähenduses on: 1) ehitusluba või ehitise kasutusluba; 2) keskkonnakompleksluba, vee erikasutusluba, välisõhu saasteluba, jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsents või kiirgustegevusluba; 3) maavara kaevandamise luba, geoloogilise uuringu luba või üldgeoloogilise uurimistöö luba; 4) eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav käesolevas paragrahvis nimetamata muu dokument. § 8. Arendaja (1) Keskkonnamõju hindamist korraldab isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia (edaspidi arendaja). (2) Arendaja kannab keskkonnamõju hindamisega seotud kulud. § 9. Otsustaja
kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega . § 7. Tegevusluba Tegevusluba käesoleva seaduse tähenduses on: 1) ehitusluba või ehitise kasutusluba; 2) keskkonnakompleksluba, vee erikasutusluba, välisõhu saasteluba, jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsents või kiirgustegevusluba; 3) maavara kaevandamise luba, geoloogilise uuringu luba või üldgeoloogilise uurimistöö luba; 4) eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav käesolevas paragrahvis nimetamata muu dokument. § 8. Arendaja (1) Keskkonnamõju hindamist korraldab isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia (edaspidi arendaja). (2) Arendaja kannab keskkonnamõju hindamisega seotud kulud. § 9. Otsustaja
Keskkonnaluba saamine on vajalik Loodusvara kasutamiseks (näiteks kasvava metsa raieõigus, jahiluba, kalastuskaart, kalapüügiluba jne.), sh maapõue kasutamine ja uurimine (maavara geoloogilise uuringu luba, üldgeoloogiliste uurimistööde luba, allmaaehitise rajamiseks tehtava uuringu luba, maavara kaevandamise luba, maa-ainese kaevandamise luba, allmaaehitise rajamise luba) Saasteload: jäätmete tekitamiseks ja keskkonda viimiseks (jäätmeluba), välisõhu saastamiseks (välisõhu saasteluba ja erisaasteluba), saaste vältimiseks ja kontrolliks (keskkonnakompleksluba) Vee erikasutuseks (vee erikasutusluba koosneb loodusvara kasutamise osast ja veekeskkonna, mõjutamise osast, sh saastamine) Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimiseks ja turustamiseks Tuumarajatiste rajamisega, ekspluateerimise ja tegevuse lõpetamisega seotud tegevuseks, radioaktiivse aine või seda sisaldava materjali käitlemiseks, kiirgusseadme kasutamiseks jt
põhjaveekihti viimiseks ning jäätmete käitlemiseks vastavalt saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadusele. Tähtajatud, kuid iga-aastasel ülevaatamisel. Lihtluba Antakse kindla loodusressursi kasutamiseks, saasteallikast saasteainete keskkonda viimiseks või jäätmekäitluseks (näiteks geoloogilise uuringu luba, kaevandamisluba, vee-erikasutusluba, välisõhu saasteluba jne). Lihtlube väljastatakse konkreetset valdkonda reguleerivate õigusaktide alusel: kaevandamisluba maapõueseaduse, vee-erikasutusluba veeseaduse, kiirgustegevusluba kiirgusseaduse alusel jne. Kehtivus vähemalt 15 aastat (seni erinev) Eriluba Antakse välisõhu saasteloa ja vee-erikasutusloa kehtivuse ajal. Eriloaga võib teatud tingimustel ületada kehtestatud keskkonnanormatiive
annaabi.ee 
