Algne emmissioon moodustab 120 000 tonni väävlit aastas ning poliitikud otsustasid, et seda kogust on vaja vähendada kuni 80 000 tonnini aastas. On teada, et elektrijaam A viis keskkonda 40 000 tonni aastas ja nüüd on 120 200 400 talle antud 30 saasteluba. 30 75 35 75 Iga saasteluba annab õiguse viia keskkonda 1 000 tonni väävlit aastas. 0 (tuhat tonni SO2) emissioonid Elektrijaama A
Eestis on peamisteks saasteallikateks: · transprodivahendid (sh naftasaaduste laadimisel tanklates ja terminalides) · katlamajad ja lokaalküte (ahjude/kaminate kütmine üksikmajapidamistes) · elektrijaamad · tööstus · põllumajandus Juhtum Järvamaal sai kulupõlengu põhjustanud osaühing 1800 krooni trahvi. Osaühing põletas Koigis maantee ääres põllul tühje väetisekotte. Välisõhu kaitse seaduses nõutavat välisõhu saasteluba osaühingul ei ole. Põletamise käigus väljus tuli kontrolli alt ja põhjustas 0,5 ha suurusel alal kulupõlengu. Milliseid seadusi rikuti? § 3. Välisõhu keemiline mõjutamine § 67. Välisõhu saasteluba ja erisaasteluba ning avatud menetluse kohaldamine § 3. Kohustused tuleohutuse tagamisel (Tuleohutuse seadus) § 16. Metsa- ja muu taimestikuga kaetud ala tuleohutusnõuded ning tuleohtlik aeg (Tuleohutuse seadus) Kuidas oleks pidanud käituma?
kooskõlas seadusega? · Välisõhus leviv müra käesoleva seaduse tähenduses on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu ja kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad saasteallikad. Müra tekitamine põhjendamatult on keelatud AS Sillamäe SEJ sai trahvi loata saasteainete õhku paiskamise eest AS Sillamäe SEJ paiskas põlevkivi põletamisel välisõhku lenduvaid orgaanilisi ühendeid, omamata selleks välisõhu saasteluba. Keskkonnainspektor määras aktsiaseltsile välisõhu kaitse seaduse rikkumise eest karistuseks 10 000 krooni suuruse trahvi. Välisõhu kaitse seadus näeb ette, et paiksest saasteallikast tohib saasteaineid välisõhku eralduda vaid välisõhu saasteloa alusel. Keskkonnaministri määrusega on nimetatud saasteainete heitkogused, millest väiksemate puhul ei ole saasteluba nõutav lenduvate orgaaniliste ainete puhul on selleks määraks 1 tonn aastas. AS Sillamäe
valdkonna eest vastutavale ministrile kinnitamiseks. Saasteallika käitaja koostab ja esitab saasteloas või keskkonnakompleksloas märgitud tingimustel Keskkonnaametile saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava (enne kooskõlastades saasteallika asukoha kohaliku omavalitsuse organiga). Keskkonnakompleksluba on suure keskkonnamõjuga ettevõtete tegevuse tulemusel tekkiva saaste vältimisele ja kontrollimisele suunatud keskkonnakorralduse vahend. Välisõhu saasteluba ja erisaasteluba Välisõhu saasteloaga ja erisaasteloaga määratakse saasteained ja nende kogused, mille ulatuses on ettevõttel õigus saasteained välisõhku eraldada. Saasteluba antakse tähtajatult või kindlaksmääratud tähtajaks, olenevalt saasteloa eritingimustest ning erisaasteluba antakse kindlaksmääratud tähtajaks ühe- või mitmekordseks tegevuseks (§ 82). Erisaasteloaga lubatud toimingud ja saasteainete heitkogused peavad olema inimesele ja keskkonnale ohutud.
13.Millega tegeleb keskkonnakaitse? Tegeleb riiklikul tasemel keskkonna probleemidega ja tema haldusalas olevad ametid. 14.Millega tegeleb looduskaitse? Hoida ja kaitsta Eesti looduslikku tasakaalu. 15.Milliseid ülesandeid täidab keskkonnateenistus? Reostuse korral likvideerib reostuse ning aitab ka teistel õnnetusjuhtumitel. 16.Milliseid keskkonnalubasid väljastatakse ja kes neid annab? Mille jaoks? Veeloa taotlus, jäätmeluba, saasteluba. Väljastatakse keskkonnateabe keskuses. 17.Milliseid ülesandeid keskkonnakaitse vallas täidab kohalik omavalitsus ? Kohalik omavalitsus vastutab looduskasutuse, loodusressursside (maa, mets ja veekogud) kasutamise ja jäätmemajanduse korraldamise eest. 18.Miks on kaitse alla võetud roomajad? Mis neid ohustab? Millised roomajad on kaitse all? Kaitse all on arusisalik, rästik, nastik, vaskuss, kivisisalik. 19.Kuidas kaitsta roomajate elupaiku? Mitte puutuda. 20
· KMH eesmärk on soodustada tulevase tegevse kogumõju (majanduslik, sotsiaalne, keskkonnahinnang) · aktiivne avalikkuse kaasamine · 6.2 Keskkonnamõjude hindamine Keskkonnamõju hinnatakse, kui kavandatakse ehitamist, ehitise kasutuselevõtmist või olemasoleva ehitise kasutusviisi muutmist, millega kaasneb oluline keskkonnamõju ja mis eeldab: · ehitusluba või ehitise kasutusluba · keskkonnakompleksluba, vee erikasutusluba, välisõhu saasteluba, jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsenti või kiirgustegevusluba · maavara kaevandamise luba, geoloogilise uuringu luba või üldgeoloogilise uurimistöö luba · eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav muu dokument Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus · Taotletakse tegevusluba või selle muutmist, kusjuures kavandatav tegevusega kaasneb oluline keskkonnamõju
KESKKONNAMÕJU HINNANG (KMH), (Environmental Impact Assessment): 1. on süsteemse analüüsi ja plaanitava tegevuse keskkonna mõjude hinnangu protsess, selle analüüsi tulemusi kasutatakse planeerimisel ja tegevuse/projekti elluviimisel/rakendamisel. Üldine eesmärk hoida ära, vältida, viia miinimumini oluline keskkonnamõju 2. on kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiividega kaasneva keskkonnale avalduva mõju hindamine. Eesmärk on selgitada, hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse eeldatavat mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks 3. peab määratlema, kirjeldama, hindama nii otsest kui ka kaudset tegevuse/projekti keskkonna toimet: *Faunale, floorale, pinnasele, veele, õhule, kliimale, maastikule *Elanikkonna tervisele ja heaolule *Kultuuripärandile, materiaalsele...
23) Saaste reguleerimine. Miks on vaja saaste reguleerimist? Et vähendada ettevõtete poolt tekitatud negatiivseid keskkonnamõjusid. Turumajandus optimeeriks ressursside tootmist, kuid ei arvesta kõikide ressursside kuludega. Reguleerimine aitab saavutada ressursside efektiivset kasutatust. 24) Nimetage erinevaid saaste reguleerimise viise ja tooge iga viisi kohta vähemalt üks näide. Administratiivne - Saasteluba on dokument, millega kehtestatakse tingimused saasteainete ja jäätmete laskmiseks keskkonda. Määrab, kui palju saastet on maksimaalselt lubatud keskkonda viia, saastajaid, kes maksimumi ületavad, karistatakse. Kaks alternatiivi: saastekogus ettekirjutus, milline peab olema tehnoloogia. Näide: Eestis reguleeritakse keskkonnakasutust kõige enam keskkonnalubasid väljastades. Saasteluba on
kriteeriumidest lähtudes saavutatakse ressursside optimaalne paigutus (Pareto mõttes). MCC = MDC 18. Saaste reguleerimine. Miks on vaja saaste reguleerimist? Et vähendada ettevõtete poolt tekitatud negatiivseid keskkonnamõjusid. 19. Nimetage erinevaid saaste reguleerimise viise ja tooge iga viisi kohta vähemalt üks näide. · Administratiivne - Saasteluba on dokument, millega kehtestatakse tingimused saasteainete ja jäätmete laskmiseks keskkonda. · Otsene hinna mõjutamine Riigipoolne hinna mõjutamine · Subsiidiumid rahalised toetused · Deponeerimise-tagastamise süsteem ohtlike jäätmete korjanduskohad · Turu loomine (heitmelubadega kauplemine) -Määratakse heitmete kogus ja algupärane jaotus. 20. Administratiivne reguleerimine tähistab ettekirjutatud maksimaalset lubatud saastekogust
kriteeriumidest lähtudes saavutatakse ressursside optimaalne paigutus (Pareto mõttes). MCC = MDC 18. Saaste reguleerimine. Miks on vaja saaste reguleerimist? Et vähendada ettevõtete poolt tekitatud negatiivseid keskkonnamõjusid. 19. Nimetage erinevaid saaste reguleerimise viise ja tooge iga viisi kohta vähemalt üks näide. Administratiivne - Saasteluba on dokument, millega kehtestatakse tingimused saasteainete ja jäätmete laskmiseks keskkonda. Otsene hinna mõjutamine – Riigipoolne hinna mõjutamine Subsiidiumid – rahalised toetused Deponeerimise-tagastamise süsteem – ohtlike jäätmete korjanduskohad Turu loomine (heitmelubadega kauplemine) -Määratakse heitmete kogus ja algupärane jaotus. 20. Administratiivne reguleerimine tähistab ettekirjutatud maksimaalset lubatud saastekogust
(summutamine), seadustega müra lubatud taseme määramine detsibellides. Veereostus ja veekaitse. Tarbeveeks sobivat magedat vett saadakse põhjaveest või pinnaveest ja peale kasutamist juhitakse reostunud vesi tagasi kas veekogudesse või pinnasesse. Reostus pärineb: 1. Punktreostusallikatest 2.hajureostusest, millest koguneb veekogu reostuskoormus.SUUR PROBLEEM->!eutrofeerumine(liiga palju toitaineid)+ toksilised ained tööstusest: vee saasteluba, vee erikasutusluba . Tarbevee uued tehnoloogiad: 1.merevee kasutamine 2.jäämägede teisaldamine (3/4) magevee varudest seotud liustikuga) Eesti veeressursid, nende kvaliteet ja kasutamiskõlblikkus.- kvaliteet hea, uus tehnika, aga kallis väga, euroopaga võrreldes eriti. (tehnikal välismaised omanikud). Vee säästmine: 1.Vee kokkuhoid ja korduvasutamine 2.Abinõud vee reostuse vähendamiseks 3.Tammide ja
Ökoloogia ja keskkonnakaitse alused Kordamisküsimused: 1) Mis on ökoloogia? Ökoloogia on teadus, mis uurib organismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid. 2) Mis on populatsioon? Populatsioon e. asurkond on omavahel vabalt ristuvate isendite kogum, mis asustab mingit kindlat territooriumi. Populatsiooni iseloomustavad arvukus, vanuseline, sooline ja geneetiline struktuur ning levila e. areaal. 3) Mis on biotsönoos? Biotsönoos e. elukooslus on kõikide liikide populatsioonide kogum antud territooriumil. Hõlmab kogu antud ala asustava elustiku. Näiteks: puud, põõsad, puhmad, rohttaimed, sammaltaimed, samblikud, seened, putukad, linnud, imetajad, mullafauna ja mikroorganismid metsad. 4) Defineeri ökosüsteem. Ökosüsteem on elukooslus ja selle e...
maksu (m*). 23. Saaste reguleerimine. Miks on vaja saaste reguleerimist? Et vähendada ettevõtete poolt tekitatud negatiivseid keskkonnamõjusid. Turumajandus optimeeriks ressursside tootmist, kuid ei arvesta kõikide ressursside kuludega. Reguleerimine aitab saavutada ressursside efektiivset kasutatust. 24. Nimetage erinevaid saaste reguleerimise viise ja tooge iga viisi kohta vähemalt üks näide. Administratiivne - Saasteluba on dokument, millega kehtestatakse tingimused saasteainete ja jäätmete laskmiseks keskkonda. Otsene hinna mõjutamine – Riigipoolne hinna mõjutamine Subsiidiumid – rahalised toetused Deponeerimise-tagastamise süsteem – ohtlike jäätmete korjanduskohad Turu loomine (heitmelubadega kauplemine) - Määratakse heitmete kogus ja algupärane jaotus. 25. Administratiivne reguleerimine tähistab ettekirjutatud maksimaalset lubatud
mille põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks. Keskkonnaseiret teostatakse kolmel tasandil: riiklik keskkonnaseire; kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire; ettevõtja keskkonnaseire (Omal kulul oma tegevusega tekitatud heitmete mõjupiirkonnas. Tehakse ka oma tarbeks, kuid enamasti kaasneb see kohustusena, kui ettevõttele on antud loodusvara kasutusõiguse luba või saasteluba.). 97)Mida tähistab lühend CITES? CITES ehk Washingtoni (1973) koncerentsioon loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse regulatsioon. 98)Miks on jäätmetootmine elaniku kohta Eestis üks maailma suurimaid? Eesti on esirinnas maailmas jäätmete hulga poolest ühe elaniku kohta, seda eelkõige põlevkivienergeetika tõttu. Üle 80% jäätmete allikas töötlev tööstus, energeetikaettevõtted ja reovee puhastamine
Keskkonnaseire jaam või ala Keskkonnaluba on luba, millega antakse õigus kasutada loodusressursse, viia keskkonda saasteaineid ja jäätmeid ning arendada seaduses sätestatud juhtudel majandustegevusi. Lubade menetlus Lihtluba Lihtluba, mida antakse ühe loodusressursi kasutamiseks või ühest saasteallikast saasteainete keskkonda viimiseks või ühele isikule jäätmekäitluseks (kaevandamisluba, vee- erikasutusluba, välisõhu saasteluba jne). Keskkonnakompleksluba kompleksluba (tuntud kui IPPC luba), mida antakse üheaegseks saasteainete välisõhku, veekogusse, pinnasesse või põhjaveekihti viimiseks ning jäätmete käitlemiseks (antakse saastuse komplekse vältimise ja kontrollimise seaduse alusel) Seadused kordamiseks: Keskkonnatasude seadus Keskkonnavastutuse seadus Jäätmeseadus Kiirgusseadus Pakendiseadus Tööstusheite seadus (NB! § 86) Mõisted kordamiseks: Keskkonnatasu- keskkonna kasutusõiguse hind
Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotl tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavand tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Tegevusluba: 1) ehitusluba või ehitise kasutusluba; 2) kkkompleksluba, vee erikasutusluba, välisõhu saasteluba, jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsents või kiirgustegevusluba; 3) maavara kaevandamise luba, geoloogilise uuringu luba või üldgeoloogilise uurimistöö luba; 4) paragr nimetamata luba. Arendaja isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia, korraldab KMH ja kannab sellega seotud kulud. Otsustaja tegevusloa väljaandja. Igat otsust peab kirjalikult põhejnd! KMH
(summutamine), seadustega müra lubatud taseme määramine detsibellides. Veereostus ja veekaitse. Tarbeveeks sobivat magedat vett saadakse põhjaveest või pinnaveest ja peale kasutamist juhitakse reostunud vesi tagasi kas veekogudesse või pinnasesse. Reostus pärineb: 1. Punktreostusallikatest 2.hajureostusest, millest koguneb veekogu reostuskoormus.SUUR PROBLEEM->!eutrofeerumine(liiga palju toitaineid)+ toksilised ained tööstusest: vee saasteluba, vee erikasutusluba . Tarbevee uued tehnoloogiad: 1.merevee kasutamine 2.jäämägede teisaldamine (3/4) magevee varudest seotud liustikuga) Eesti veeressursid, nende kvaliteet ja kasutamiskõlblikkus.- kvaliteet hea, uus tehnika, aga kallis väga, euroopaga võrreldes eriti. (tehnikal välismaised omanikud). Vee säästmine: 1.Vee kokkuhoid ja korduvasutamine 2.Abinõud vee reostuse vähendamiseks 3.Tammide ja veehoidlate ehitamine võimaldab vett varuda kuivaperioodideks ja
Lihtluba saastatavate keskkonnasektorite kaupa (Eestis nt kasutusel välisõhu saasteload, vee saasteload, jäätmeload jne). Luba väljastakse tähtajaks ja sagel eelneb keskkonnamõju hindamine. Viimasel ajal avalikustamise suur osa protsessis.Avalkksut tuleb loa taotlemisest informeerida. Eesti keskkonaõigues puudub keskkonnaloa mõist elegaaldefinitsioon. Eri seadustes kasutataskse erinevaid termineid nt projekteerimistingimused, ehitusluba, kaevandamisluba, vee erikasutusluba, välisõhu saasteluba, jäätmeluba, GMO keskkonda viimise luba. Eestis annab load välja keskkonnaminister, keskkonnaamet või KOV. KEELATUD VÕI PIIRATUD KASUTAMSEGA AINETE JA TEGEVUSTE NIMEKIRJAD Laialdaselt kasutuses EÜ-s. Tehnlised andmed sageli akti lisadena, et ei peaks muutma akti, kui teadus ja tehnika arenevad. Eriti levinud ohustatud taime- ja loomaliikide kaitsel, veekeskkonna kaitsel ja jäätmealase kontrollis.
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2014/2015. ÕPPEAASTA Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused. Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja – hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Keskkonnakaitse - Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus. Looduskaitse – looduskeskne, kk – inimkeskne suhe. Looduskaitsevää...
jälgimine, mille põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks. Kk-seiret teostatakse kolmel tasandil: 1. Riiklik kk-seire. 2. Kohaliku omavalitsuse kk-seire. 3. Ettevõtja kk-seire. Omal kulul oma tegevusega tekitatud heitmete mõjupiirkonnas. Tehakse ka oma tarbeks, kuid enamasti kaasneb see kohustusena, kui ettevõttele on antud loodusvara kasutusõiguse luba või saasteluba. 20 94) Mida tähistab lühend CITES? CITESi ehk Washingtoni konventsioon (akronüüm ingliskeelsest fraasist Convention on International Trade in Endangered Species of Wild Fauna and Flora, 'Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon') on rahvusvaheline valitsustevaheline leping, mis
vähendamist nii palju kui see on majanduslikult võimalik ja põhjendatud. Seega ei kontrollita kõiki saasteal- likaid, vaid ainult ohtlikumaid. Luba väljastatakse reeglina kindlaks tähtajaks ning sellele eelneb tihti keskkonnamõju hindamise protse- duur. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus asendab hulga eraldi keskkonnalubade liike (vee erikasutusluba, ajutine vee erikasutusluba, välisõhu saasteluba, erisaasteluba, kaevandamisluba, kiirgustegevusluba ja jäätmeluba) ühe ühtse keskkonnaloa taotlemisega. Loa taotlemisel tuleb märkida kõik kavandatavad keskkonnahäiringud, milleks on luba vajalik, ning loa andmise menetlus viiakse kõigi nende häiringute lubamiseks läbi ühes menetluses. Keskkonnaluba annab isikule õiguse teha ühte või üheaegselt mitut järgnevat tegevust (KeÜS 41 lg 1): vee erikasutus
kontrollinõuded ning analüüsimeetodid kehtestab sotsiaalminister oma määrusega. Keskkonnastandardite valdkonnad mille arendamist juhib KeM: keskkonnakorraldus, keskkonnaseire, keskkonnatehnoloogia, keskkonnainformaatika, geograafilise informatsioon, metsandus. Keskkonnaload, lubade liigid. Keskkonda oluliselt mõjutav või ohustav tegevus võib toimuda ainult riigi nimel antud loa alusel. Kompleksluba, lihtluba. Näited tegevus- ja keskkonnalubadest: keskkonnakompleksluba, välisõhu saasteluba, vee rikasutusluba, jäätmeluba, üldgeoloogilise uurimistöö luba, maavara kaevandamise luba. Keskkonnakompleksluba- on suure keskkonnamõjuga ettevõtete tegevuse tulemusel tekkiva saaste vältimisele ja kontrollimisele suunatud keskkonnakorralduse vahend. Keskkonnamajandus. Keskkonnamaks- on majanduslik meede, millega soovitakse muuta tarbimis- ja tootmisharjumusi keskkonnasõbralikumaks. Keskkonnamaksu liigid: energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis, energia tootmisega
· Subsiidiumid majandushoovad · Deponeerimise-tagastamise süsteem · Turu loomine (heitmelubadega kauplemine) Administratiivne reguleerimine Määrab, kui palju saastet on maksimaalselt lubatud keskkonda viia, saastajaid, kes maksimumi ületavad, karistatakse. Kaks alternatiivi: · saastekogus · ettekirjutus, milline peab olema tehnoloogia. Näide: Eestis reguleeritakse keskkonnakasutust kõige enam keskkonnalubasid väljastades. Saasteluba on dokument, millega kehtestatakse tingimused saasteainete ja jäätmete laskmiseks keskkonda. Lubatud heitkogus tuletatakse välisõhu-loa puhul selles piirkonnas asuvate saasteallikate tasemest lähtuvalt. Näide: veekogusse on lubatud viia 100 tonni heitvett. Otsene hinna mõjutamine (maksustamine) Saastemaksu rakendamine toodangule tähendab seda, et maksustatakse hüvist ja mitte välismõju põhjustavat tegurit. Üldreeglina tuleks reguleerida reostust ja seda nii otseselt kui võimalik
Kordamisküsimused keskkonna ja säästva arengu ökonoomikast 2018 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastumatute) kasutamisega seotud majandusküsimusi. On allikaks keskkonnapoliitilistele ideedele ja vahendiks vastavate ideede põhjendamisel. 2. Malthuse teooria - teooria käsitleb rahvaarvu kasvu ja selle mõju inimkonna sotsiaalmajanduslikule käekäigule. Malthus arvas esimesena, et ,,ületootmine ja kogunõudluse ebapiisav tase tekitavad majanduses probleeme". Võttes aluseks USA rahvastikku, näitas, et rahvastiku suurenemine on geomeetriline, samal ajal kui toidu tootmine on aritmeetiline, mis teatud hetkel tähendab paratamatut näljahäda ja populatsiooni kokku kukkumist. Malthus alahindas tehnoloogilist progressi praeguse tehnoloogiaga saab samalt pindalalt korda...
Oma olemuselt jagunevad keskkonnaload nelja erinevasse rühma: lihtload, keskkonnakompleksload, eriload ja erakorralised load. Jagunevad: Lihtluba on luba, mis antakse ühe loodusressursi kasutamiseks või ühest saasteallikast saasteainete keskkonda viimiseks või ühele isikule jäätmekäitluseks (näiteks geoloogilise uuringu luba, kaevandamisluba, vee-erikasutusluba, välisõhu saasteluba, kiirgustegevusluba, metsateatis jne). Neid lube antakse välja juhindudes vastavat valdkonda reguleerivatest õigusaktidest – kaevandusloa puhul maapõueseadusest, vee-erikasutusloa puhul veeseadusest, kiirgustegevusloa puhul kiirgusseadusest, metsateatise puhul metsaseadusest jne. Keskkonnakompleksluba on luba, mida antakse üheaegseks saasteainete välisõhku, veekogusse, pinnasesse või põhjaveekihti viimiseks ning jäätmete käitlemiseks. Selle loa
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, org...
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, org...
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2008. AASTA SÜGISSEMESTER Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste käsitlused. "Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvkondade hüvanguks". Keskkonnakaitse on väike osa looduskaitsest, kui käsitleme loodusena kogu elusfääri, kõikjal toimuvat elu. Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Looduskaitseväärtus. Looduskaitseväärtus - objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks Summaarne looduskaitseväärtus. liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline) koosluse maastiku Looduskaitselised väärtused ja nende hindamine. Looduskaitseväärtus: ökosüsteemid 1.looduslikkus 2.mitmekesisus 3.esinduslikkus ...
valgus, soojus, kiirgus ja lõhn; 4) tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest; 5) käesoleva lõike punktides 14 nimetatuga kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest. §7. Tegevusluba Tegevusluba käesoleva seaduse tähenduses on: 1) ehitusluba või ehitise kasutusluba; 2) keskkonnakompleksluba, vee erikasutusluba, välisõhu saasteluba, jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsents või kiirgustegevusluba; 3) maavara kaevandamise luba, geoloogilise uuringu luba või üldgeoloogilise uurimistöö luba; 4) eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav käesolevas paragrahvis nimetamata muu dokument. §8. Arendaja (1) Keskkonnamõju hindamist korraldab isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia. §9. Otsustaja Otsustaja on tegevusloa andja. §10
sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega . §7. Tegevusluba Tegevusluba käesoleva seaduse tähenduses on: 1) ehitusluba või ehitise kasutusluba; 2) keskkonnakompleksluba, vee erikasutusluba, välisõhu saasteluba, jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsents või kiirgustegevusluba; 3) maavara kaevandamise luba, geoloogilise uuringu luba või üldgeoloogilise uurimistöö luba; 4) eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav käesolevas paragrahvis nimetamata muu dokument. §8. Arendaja (1) Keskkonnamõju hindamist korraldab isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia (edaspidi arendaja). (2) Arendaja kannab keskkonnamõju hindamisega seotud kulud. §9. Otsustaja
01.08.2008] (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega . § 7. Tegevusluba Tegevusluba käesoleva seaduse tähenduses on: 1) ehitusluba või ehitise kasutusluba; 2) keskkonnakompleksluba, vee erikasutusluba, välisõhu saasteluba, jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsents, kiirgustegevusluba või hoonestusluba; [RT I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010] 3) maavara kaevandamise luba, geoloogilise uuringu luba või üldgeoloogilise uurimistöö luba; 4) eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav käesolevas paragrahvis nimetamata muu dokument.
o vedelkütuse kvaliteedi nõuded keskkonnaload: o lubade liigid: kompleksluba, lihtluba keskkonnaluba – keskkonnakasutuse eest tasumise aluseks. Tasutakse loodusressursi kasutusõiguse eest (loodusressursi kasutusõiguse tasu) ja keskkonna saastamise eest (saastetasu) tegevus- ja keskkonnaload: o ehitusluba o ehitise kasutusluba o keskkonnakompleksluba o vee erikasutusluba o välisõhu saasteluba o jäätmeluba o kalapüügiluba o ohtlike jäätmete kasutuslitsents o kiirgustegevusluba o maavara kaevandamise luba o geoloogilise uuringu luba o üldgeoloogilise uurimistöö luba o raieluba o jahiluba KESKKONNAMAJANDUS keskkonnatasu – keskkonnakasutuse hind keskkonnatasu – kohustuslik makse; kasutatakse reeglina keskkonnakaitse
kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest. [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. § 7. Tegevusluba Tegevusluba käesoleva seaduse tähenduses on: 1) ehitusluba või ehitise kasutusluba; 2) keskkonnakompleksluba, vee erikasutusluba, välisõhu saasteluba, jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsents, kiirgustegevusluba või hoonestusluba; [RT I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010] 3) maavara kaevandamise luba, geoloogilise uuringu luba või üldgeoloogilise uurimistöö luba; 4) eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav käesolevas paragrahvis nimetamata muu dokument. § 8. Arendaja (1) Keskkonnamõju hindamist korraldab isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia (edaspidi arendaja).
kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest. [RT I 2008, 34, 209 jõust. 1.08.2008] (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. § 7. Tegevusluba Tegevusluba käesoleva seaduse tähenduses on: 1) ehitusluba või ehitise kasutusluba; 2) keskkonnakompleksluba, vee erikasutusluba, välisõhu saasteluba, jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsents või kiirgustegevusluba; 3) maavara kaevandamise luba, geoloogilise uuringu luba või üldgeoloogilise uurimistöö luba; 4) eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav käesolevas paragrahvis nimetamata muu dokument. § 8. Arendaja (1) Keskkonnamõju hindamist korraldab isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia (edaspidi arendaja). (2) Arendaja kannab keskkonnamõju hindamisega seotud kulud. § 9. Otsustaja
kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega . § 7. Tegevusluba Tegevusluba käesoleva seaduse tähenduses on: 1) ehitusluba või ehitise kasutusluba; 2) keskkonnakompleksluba, vee erikasutusluba, välisõhu saasteluba, jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsents või kiirgustegevusluba; 3) maavara kaevandamise luba, geoloogilise uuringu luba või üldgeoloogilise uurimistöö luba; 4) eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav käesolevas paragrahvis nimetamata muu dokument. § 8. Arendaja (1) Keskkonnamõju hindamist korraldab isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia (edaspidi arendaja). (2) Arendaja kannab keskkonnamõju hindamisega seotud kulud. § 9. Otsustaja
Keskkonnaluba saamine on vajalik Loodusvara kasutamiseks (näiteks kasvava metsa raieõigus, jahiluba, kalastuskaart, kalapüügiluba jne.), sh maapõue kasutamine ja uurimine (maavara geoloogilise uuringu luba, üldgeoloogiliste uurimistööde luba, allmaaehitise rajamiseks tehtava uuringu luba, maavara kaevandamise luba, maa-ainese kaevandamise luba, allmaaehitise rajamise luba) Saasteload: jäätmete tekitamiseks ja keskkonda viimiseks (jäätmeluba), välisõhu saastamiseks (välisõhu saasteluba ja erisaasteluba), saaste vältimiseks ja kontrolliks (keskkonnakompleksluba) Vee erikasutuseks (vee erikasutusluba koosneb loodusvara kasutamise osast ja veekeskkonna, mõjutamise osast, sh saastamine) Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimiseks ja turustamiseks Tuumarajatiste rajamisega, ekspluateerimise ja tegevuse lõpetamisega seotud tegevuseks, radioaktiivse aine või seda sisaldava materjali käitlemiseks, kiirgusseadme kasutamiseks jt
põhjaveekihti viimiseks ning jäätmete käitlemiseks vastavalt saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadusele. Tähtajatud, kuid iga-aastasel ülevaatamisel. Lihtluba Antakse kindla loodusressursi kasutamiseks, saasteallikast saasteainete keskkonda viimiseks või jäätmekäitluseks (näiteks geoloogilise uuringu luba, kaevandamisluba, vee-erikasutusluba, välisõhu saasteluba jne). Lihtlube väljastatakse konkreetset valdkonda reguleerivate õigusaktide alusel: kaevandamisluba maapõueseaduse, vee-erikasutusluba veeseaduse, kiirgustegevusluba kiirgusseaduse alusel jne. Kehtivus vähemalt 15 aastat (seni erinev) Eriluba Antakse välisõhu saasteloa ja vee-erikasutusloa kehtivuse ajal. Eriloaga võib teatud tingimustel ületada kehtestatud keskkonnanormatiive
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
