TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines KESKKONNAKEEMIA - PRAKTIKUM Orgaaniliste ainete kontsentratsiooni määramine heitvees vedelikkromatograafilise meetodiga Juhendaja: Juri Bolobajev Sooritatud: 17.03.2014 Esitatud: Tallinn 2014 Töö eesmärk: identifitseerida ja kvantitatiivselt määrata saasteained heitvees kasutades kõrgsurvevedelikkromatograafiat. Teooria Üks suuremaid keskkonnaprobleeme on vee reostamine, mis ohustab inimese tervist kui ka elusloodust
mitteioonsed pindaktiivsed ained, fosfonaadid, polükarboksülaadid, seep, zeoliidid, ensüümid, lõhnaained, Butylphenyl Methylpropional Anioonsed pindaktiivsed ained Pole teada milliseid pindaktiivseid aineid sisaldab. Näiteks anioonne pindaktiivne aine LAS hiljem ei lagune ning läbinud veepuhastusjaama, settib veekogude põhjamudasse. Aga anioonsed pindaktiivsed ained võivad olla ka rasvhapped, mis lagunduvad heitvees, puhastusjaamades ja looduses. Katioonsed pindaktiivsed ained Pesupulber võib sisaldada nii biolagunevaid kui ka mitte biolagunevaid Mitteioonsed pindaktiivsed ained Näiteks alküül fenooletoksülaadid on väga mürgised veeorganismidele. Näiteks ka alkoetoksülaat on väga mürgine veeorganismidele, kuid tavaliselt nad lagundatakse veepuhastusjaamades. Fosfonaadid Kasutatakse veepehmendamiseks ja on loodussäästlikud. Tõhustavad pesuainete toimet,
................................................................................. 3 2.3.Fusarium........................................................................................................... 3 1 Bakterid 1.1. Salmonella Salmonellabakter on bakteriperekond, mida klassifitseeritakse järgmistesse bakteriliikidesse Salmonella bongori; Salmonella enterica Salmonellabakterid on eluvõimelised nädalaid nii mullas, vees, jääs, heitvees kui ka toidus. Salmonellabakterite optimaalseks paljunemiseks sobiv temperatuur on 37 °C 1.1.1. Salmonella bongori Salmonella bongori on Salmonella perekonda kuuluv patogeenne bakter. See on kepikujuline batker, mis põhjustab seedetrakti haigust nimega salmonelloos, mida iseloomustab krambid ja kõhulahtisus. See on tavaliselt kõigesööjate pisik ja on kõige sagedamini seotud roomajatega. 1.1.2. Salmonella enterica
M(Zn)=65 mg/mmol 0,5[mg/l]/65[mg/mmol]= 0,0077 mmol/L mg/l mmol/l ppm (mg/l) ppb (g/l) 1 standard lahus 0,5 0,0077 0,5 500 2 standard lahus 1 0,0154 1 1000 3 standard lahus 2 0,0307 2 2000 Proov 12,8 0,1977 12,8 12800 Järeldus: Tsingi piirväärtus heitvees on 2,0 mg/l. Seega Zn sisaldus 12,8 mg/l on väga suur ja ületab normi.
· Bakteri rakukesta sünteesi · DNA replikatsiooni · Transkriptsiooni · Rakumembraani sünteesi Bakterite tähtsus · bakterid osalevad kõigis aineringetes · vitamiinide süntees · kasutatakse põllumajanduses biotõrjeks seenhaiguste vastu ning bakteriväetisena · suur tähtsus mitmesuguste jääkainete ja surnud organismide lagundamisel · oluline osa mulla kujundamisel, huumus · alkoholi valmistamine · lagundavad heitvees leiduvaid orgaanilisi aineid · osalevad kõigi peamiste keemiliste elementide süsiniku, hapniku, lämmastiku, fosfori ja väävli looduslikes ringetes. · jämesooles asuvad bakterid aitavad lagundada mitmeid orgaanilisi ühendeid, varustavad inimorganismi mõnede vitamiinidega, bakterite hävitamisega tekivad seedehäired · ümbritsevad kõiki organisme
ettevaatlikult ringi käima. Plahvatusohtlikud kloori ühendid, näiteks naatrium hüpokloriit on üks kõige ohtlikumaid valgendavaid komponente. See võib põhjustada kahju keskkonnale, eriti sisekeskkonnale formuleerides orgaanilisi kloori ühendeid nagu näiteks kloroform. Naatrium hüpokloriidi mõju on testitud heitveepuhastusjaamade aktiivmudale ja sellel ei tundu olevat tõsist mõju, arvestades seda, mis kontsentratsioonis ta ilmneb heitvees. Veekeskkonnas reageerib naatrium hüpokloriit kiiresti teiste ainetega. Naatrium hüpokloriit eraldab mürgiseid aure. See võib põhjustada õnnetusi, kui toimub reaktsioon hapetega. Naatrium hüpokloriit võib kahjustada hiirte viljakust (sperma pea ebanormaalsused). Klooriga valgendavad komponendid nagu hüpokloriit ei kuulu keskkonnasõbralike toodete koostisesse, kuna nad võivad kasutamisel moodustada orgaanilisi ühendeid.
vastsete või suurema asustusmaterjali lühiaegsel hoidmisel. Hoiusumbad valmistatakse tavaliselt teras- või puitraamidele tõmmatud kapronvõrgust. Kasvusumpasid kasutati Eestis vaid soojuselektrijaamade soojas heitvees karpkala kasvatamiseks 1980ndatel aastatel. Kasutatud kirjandus. 1. ,,Karpkalakasvatus" T. Paaver 2. http://www.fishing24.ee/catalog/article_info.php?articles_id=17 3. http://www.ilmatsalukalakasvatus.ee/index.php?f=karpkala 4. http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/CYPCAR2.htm 5. http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/CYPCAR.htm 6. http://et.wikipedia.org/wiki/Karpkala 6
Küll aga on majasääsk väga agressiivne vereimeja, kelle jaoks inimene on põhiline saakloom. Ta eelistab inimest rünnata õhtu ja ka ööpimeduses. Majasääsk elab inimeste poolt ehitatud ehitistes. Ta muneb otsese päikese eest varjatud veeloikudesse mis tahes kohas majas. Keldris lekkivast vee või kanalisatsioonitorust tilkunud loik on majasääske jaoks ideaalne munemiskoht. Ta suudavab areneda isegi veidi saastunud vees, näiteks saunade heitvees. Ka nädalaks lillevaasi ununenud veest võib leida juba majasääse vastseid. Kui kuuks ajaks kodust ära minna, siis võivad majasääsed täis arengu läbi teha kraanikausi vesilukus või tualeti loputuskasti vees, toitudes seal arenevatest mikroorganismidest. Eriti aktiivsed on majasääse valmikud sügiseti ja ka talvel. Majasääsk on levinud täielikult tänu inimtegevusele. Arvatakse, et ta tekkis Vahemeremaades, kust
veevarustusega. Tiigi kuju ja suurus sõltuvad tema kasutamise otstarbest. (Martin, R) Sumbad on meie karpkalakasvandustes praegu kasutusel vaid vastsete või suurema asustusmaterjali lühiaegsel hoidmisel. Hoiusumbad valmistatakse tavaliselt teras- või puitraamidele tõmmatud kapronvõrgust. Võrgusilma suurus sõltub kasutusotstarbest ja kala suurusest. Kasvusumpasid kasutati Eestis vaid soojuselektrijaamade soojas heitvees karpkala kasvatamiseks 1980ndatel aastatel. (Martin, R) Talvitustiigid on väikesed, 0,11 ha suurused ja pikliku kujuga (laiuse ja pikkuse suhe 1 : 5 1 : 8), kuid kasvutiikidest sügavamad. Suuremates tiikides saab küll kalu talvitada, kuid veevahetuse reguleerimine ja kalade talvitumise jälgimine on raskendatud. Talvitustiigid peaks olema rajatud mineraalpinnasele. (Martin, R) Karpkalakasvatuse tsükkel algab kevadel, mais-juunis sugukaladelt järglaste saamise ja nende
Veeseadusest tulenevad määrused Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määrus nr 99 ,,Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed" Määrus nr 99 (1) Määrusega kehtestatakse nõuded reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta, nõuete täitmise kontrollimise meetmed ja reostusnäitajate piirmäärad. Määrust ei kohaldata heitvee laevalt merre juhtimisele. Määrus nr 99 (2) Reostusallika reostuskoormust väljendatakse inimekvivalentides (edaspidi ie) ja arvutatakse aasta kestel reostusallika suurima nädalakeskmise reoainehulga alusel. Reoveepuhasti või muu reostusallika reostuskoormuse määramiseks peab reoveepuhastisse sisenevast reoveest võtma seitse keskmistatud veeproovi ühe nädala kestel ja mõõtma vooluhulk...
fekaalmaterjalist ja erinevatest osakestest ,mis sisenevad tanki koos veega. Kala jääke võib iseloomustada kui tahket osa kalafarmi reoveest. See kui palju vees on kala jääke sõltub süsteemidest, mida kasutatakse ,et eraldada tahkeid osasid. Kasvatatavale kalale antakse graanultoitu ,et tagada maksimaalne kasv. Toidud koosnevad toitainetest nagu näiteks lämmastik, fosfor ja teised elemendid. · Kala farmide heitvees sisalduvad fosfor ja lämmastik põhjustavad veekogude eutrofeerumist. · Kala jääke saab eraldada veest mehaaniliste filtritega või settekaevudega. · Seda eraldatakse et vastata tingimustele,mis on ettenähtud heitveele. · Samuti eraldatakse seda ringlevast veest ,et säilitada kalade kasvuks tervislikke tingimusi . · Kalajäägid võivad sisaldada kahjulikke aineid ,lisaks kalajäägid ,mis on tulnud soolase veega kalade farmist,
1. Heitvesi sisaldab inimtegevuse jääkprodukte, mis Jäätmete tekke vältimine ja vähendamine. *Üks füüsikaliste omaduste põhjal kuuluvad keskkonna põhiprintsiipe keskkonnale on ohutum alljärgnevatesse rühmadesse: *Lahustumatud osised jäätmeid mitte toota, kui neid töödelda ja käidelda pärast *Kolloidsed osised *Lahustunud osised nende tekkimist *Üldist jäätmete kogust tuleb vähendada 2. Looduslikult pärit.-lt jag heitvees olevad ained: (tekkeallikad) *Reostusallikad kasvavad kiiresti ja juba *Mineraalseks (liiv, savi) *Orgaaniliseks (taimne ja väikesed kogused mürgiseid jäätmeid, mis vast lub loomne) reostusnormidele, ohust juba keskk ja inimeste tervist C) Heitvee puhastus meetodid: mehaaniline, Lahendus: *Parima võimaliku tehnoloogia BAT tehn.
piirväärtus elavhõbeda kohta on 0,05 mg/Nm3. o Tahket kütust kasutava koospõletustehase jaoks, mille võimsus on suurem kui 300 MW on vääveldioksiidi heite piirväärtus 200 mg/Nm3. HEITESEIRE o Käitaja tagab mõõteseadmete paigaldamise ja selliste mõõtemeetodite kasutamise, mis võimaldavad jälgida põletamise või koospõletamise parameetreid ja tingimusi ning ainete massisisaldust väljuvates gaasides ja heitvees. o Pidevalt määratakse järgmiste saasteainete sisaldus: 1) lämmastikoksiidid; 2) süsinikoksiid; 3) tahkete osakeste üldsisaldus; 4) orgaanilise süsiniku üldsisaldus; 5) vesinikkloriid; 6) vesinikfluoriid; 7) vääveldioksiid. TEGEVUSALAD o Pinna katmine - ühe- või mitmekordse pideva pinnakattevahendi kihi kandmine; o Farmaatsiatoodete tootmine - keemiline süntees, ekstraheerimine, samal tootmisterritooriumil vahesaaduste tootmine;
See on lihtne viis produtseerida OHradikaale, kusjuures ei ole vaja mingeid spetsiaalseid reaktiive ega ka aparatuuri. Reovee töötlemisel võib Fentoni reaktsiooni kasutada nii eel- kui ka järelpuhastusprotsessina. Selle kohta töötlemisskeemis määravad nii reovee omadused kui ka majanduslik otstarbekus. Fenton- töötlus ei ole kallim teistest keemilistest meetoditest. Peale Fentoni oksüdatsiooni on vajalik koagulatsioon, et vähendada rauaioonide konts. heitvees vajalikku tasemeni (eraldada Fe(OH)3 sade). Fentoni reaktsiooni ning UV-kiirguse (290 ja 400 nm vahel) kombinatsioon võimaldab saada rohkem hüdroksüülradikaale võrreldes tavalise Fentoni töötlemisega või H2O2 fotolüüsiga. Fotolüüs ning fotokatalüütiline oksüdatsioon UV-kiirguse ja oksüdantide kombinatsioon annab vahel väga häid tulemusi püsivate org. ühendite lagundamisel. H2O2/UV protsessis toimub vesinikperoksiidi fotolüüs, mille käigus tekkivad hüdroksüülradikaalid
kihtides, teises faasis aga sügavamal. Aerotankid e. aereeritavad basseinid. Need kujutavad endast läbivoolu basseine, milledesse suunatakse mehhaanilistest osakestest eraldatud heitvesi ja kuhu juhitakse teatud kogus nn. aktiivmuda. Aktiivmuda põhimassi moodustavad mitmesugused mikroorganismid. Segu (aktiivmuda+heitvesi) aereeritakse aktiivselt. Aerotankidesse sissejuhitav õhk segab vett, tagab muda hõljuvuse vees ning võimaldab muda mikroorganismide alalise kontakti hapniku ja heitvees olevate toitainetega. Aerobasseinides toimub samasugune protsess nagu biofiltrites ¬ orgaaniliste ainete pidev biokeemiline oksüdatsioon. Aerobasseinides toimub protsess intensiivse aeratsiooni tõttu tunduvalt kiiremini. Pärast aerotankide läbimist suunatakse vesi settebasseinidesse aktiivmuda sadestamiseks. Selitatud vesi juhitakse kas eelnevalt desinfitseerituna või desinfitseerimata lahtistesse veekogudesse.
Reoveepuhastusprotsessid Aktiivmudaprotsess · primaarne (mehaaniline, eelpuhastus); · Reovee bioloogiline puhastamine põhineb mikroorganismide tegevusel · sekundaarne (bioloogiline puhastamine); · Aktiivmudaprotsessis on mikroorganismid heitvees hõljuvas · tertsiaalne (järelpuhastus). olekus 81 82 Naftareostus · Igal aastal satub naftatranspordi tõttu merre enam kui 3 miljonit tonni naftat. · Naftatransport Läänemerel on äärmiselt ohtlik, kuna Läänemere reostatus · DDT
või talvitamiseks. Need on sõltuvalt kasutuse otstarbest erineva kuju, veevarustuse ja suurusega. Sumbad on meie karpkalakasvandustes praegu kasutusel vaid vastsete või suurema asustusmaterjali lühiaegsel hoidmisel. Hoiusumbad valmistatakse tavaliselt teras- või puitraamidele tõmmatud kapronvõrgust. Võrgusilma suurus sõltub kasutusotstarbest ja kala suurusest. Kasvusumpasid kasutati Eestis vaid soojuselektrijaamade soojas heitvees karpkala kasvatamiseks 1980ndatel aastatel. Vesi liigub läbi võrgusilmade, sõnnik vajub samuti läbi võrgu põhja, kuid kalad ei pääse sumbast välja. Valdavalt kasutatakse rõngakujulise kandva ujukiga meresumpasid. Sumpkalakasvandused rajatakse kohtadesse, kus vesi on ranna lähedal piisavalt sügav (ranna lähedal selleks, et hõlbustada teenindamist söötmist, asustamist, välja püüki joonise), vee vool kannab ära läbi sumba vajuva
Majaühendused Tänava torustikud Magistraaltorustikud Tunnelkollektorid Pumbajaamad Puhastusseadmed Süsteem puhastatud vee juhtimiseks veekogusse B) Heitvee koostis ja omadused 1. Heitvesi sisaldab inimtegevuse jääkprodukte, mis füüsikaliste omaduste põhjal kuuluvad alljärgnevatesse rühmadesse: Lahustumatud osised Kolloidsed osised Lahustunud osised 2. Looduslikult pärit.-lt jag. heitvees olevad ained: Mineraalseks (liiv, savi) Orgaaniliseks (taimne ja loomne) 3. Ühe elaniku poolt ööpäevas eritatav reostuse kogus oleks: BHT 0,055 kg SS 0,080 kg N-TOT 0,012 kg P-TOT 0,002 kg 4. Majandusheitvete keskm. reostuskontsentrats.: BHT 150-350 mg/l SS 150-350 mg/l N-TOT 35-50 mg/l P-TOT 5-10 mg/l C) Heitvee puhastus Heitvete puhastuse meetodid jagatakse kolme klassi:
õhku ja veekogusid. Soojuspump annab meile võimaluse lahendada oma küttevajadused keskkonda saastamata ja liigselt maavarasid kulutamata. Veel aitab soojuspump oluliselt vähendada küttekulusid. Soojuspumbaga kütmine on keskkonnasõbralik ja soojuspump klassifitseerub taaskasutatavaks energiaallikaks. Soojusenergia on kõikjal meie ümber. Seda leidub välisõhus, maapõues, ventileeritavas õhus, põhjavees või heitvees. Meid ümbritsev soojusenergia on valmis transpordiks ja kasutamiseks. Soojuspump kogub meid ümbritsevast keskkonnast salvestunud soojusenergiat. Energia siirdatakse kompressortehnika ja soojusvahetite abil meile kasulikuks soojuseks, millega köetakse ruume ja tarbevett. Kasutamiseks kõige sobilikum energiaallikas valitakse sõltuvalt maja energiavajadusest, asukohast ja paigaldatud küttesüsteemist. Soojuspumbad võivad toimida ka vastupidi, suvel ruume jahutades
toimuks: 1) mitmekesine ja tasakaalus kooslus 2) reoainete juurdevool ei tohi letada kossteemi taluvust Veekogude peamiseks saasteainete allikaks on olmeheitveed. Juhul, kui olmeheitveed ei sisalda veeorganismidele toksilisi hendeid, toimub isepuhastumine kiiremini. Lisaks Leptomitus lacteus; algloomad, vetikad). Heitvee koostis ja puhastamise eesmrk Heitvee puhastamise eesmrgiks on 1) heitvee orgaanilise aine sisalduse vhendamine 2) fosfori ja lmmastiku koguse vhendamine heitvees 3) haigusttekitavate mikroobide hvitamine vi inaktivatsioon Puhastamist vajav heitvesi vib olla prit tstusest vi majapidamisest, sellest tulenevalt on erinev heitvee koostis. Mrgiseid hendeid ei sisalda toiduainete tstuse ja olmeheitveed. Mrgised hendeid sisaldavat heitvett toodavad se-(fenoolid, tsaniid, ammoonium), naftakeemia, farmaatsia ja galvaanikatstus. Olmeheitvesi koosneb inimeste ja loomade ekskreetidest ning hallist heitveest (pesuvesi). Iga inimese kohta tuleb pevas 15-20 g BHT5.
jälgimine on raskendatud. *Talvitustiigid peaks olema rajatud mineraalpinnasele. Betoonbasseinid Kasutatakse kala müügieelseks ajutiseks hoidmiseks või talvitamiseks. Piisava veevahetuse korral võib asustustihedus talvitamisel olla kuni 200 kg/kuupmeetris. Sumbad Vastsete või suurema asustusmaterjali lühiajaliseks hoidmiseks. Teras või puitraamile tõmmatud kapronvõrgust. Kasvusumpasid kasutati Eestis vaid soojuselektrijaamade soojas heitvees karpkala kasvatamiseks 1980nendatel aastatel. Sumbapontoonid Eesti SEJ juures, kasutati karpkala tootmiseks, praeguseks vanarauaks lõigatud Karpkalakasvatuse tsükkel Karpkalakasvatuse tsükkel algab kevadel, mais-juunis sugukaladelt järglaste saamise ja nende tiikidesse asustamisega. *Tsükkel jaguneb kasvuperioodideks ja talvitamisteks. *Kasvuperiood, mil kala viibib kasvutiigis, toitub intensiivselt ja võtab kaalus juurde, kestab Eesti oludes 150180 päeva
Betoonbasseinid Kasutatakse kala müügieelseks ajutiseks hoidmiseks või talvitamiseks. Piisava veevahetuse korral võib asustustihedus talvitamisel olla kuni 200 kg/kuupmeetris. 69 70 Sumbad Vastsete või suurema asustusmaterjali lühiajaliseks hoidmiseks. Teras või puitraamile tõmmatud kapronvõrgust. Kasvusumpasid kasutati Eestis vaid soojuselektrijaamade soojas heitvees karpkala kasvatamiseks 1980nendatel aastatel. 71 Sumbapontoonid Eesti SEJ juures, kasutati karpkala tootmiseks, praeguseks vanarauaks lõigatud 72 Karpkalakasvatuse tsükkel Karpkalakasvatuse tsükkel Karpkalakasvatuse tsükkel algab kevadel, mais-juunis sugukaladelt järglaste saamise ja nende tiikidesse asustamisega. Tsükkel jaguneb kasvuperioodideks ja talvitamisteks.
Kuid sellegipoolest 12 pole reovee Läänemerre laskmisele mingit õigustust," ütles Dr Anita Mäkinen, WWF Soome mereprogrammi juht. ,,Kõikides sadamates on mingid laevade heitvete vastuvõtu seadmed. Mõned suured kruiisilaevad käitlevad on heitvett ka otse pardal, ehkki ainult Alaska konventsiooni alusel, mis ei määratle lämmastiku, fosfori ja bakterite sisaldust heitvees. Laevafirmad aga ei paista mõistvat, et Alaska konventsiooni nõuded pole Läänemere jaoks piisavad." Tallinna Sadamat külastas aastal 2007 kokku 274 kruiisilaeva. Nende reovett käideldakse koostöös AS-ga Green Marine. Laevade fekaalvett kogus Tallinna Sadam aastal 2007 kokku 7970 m3. Eesti suurim laevafirma Tallink allkirjastas Eestimaa Looduse Fondi ettepanekul eelmisel aastal vabatahtliku kokkuleppe, kohustudes reovett mitte merre heitma(www.bioneer.ee).
Aerotankid e. aereeritavad basseinid. Need kujutavad endast läbivoolu basseine, milledesse suunatakse mehhaanilistest osakestest eraldatud heitvesi ja kuhu juhitakse teatud kogus nn. aktiivmuda. Aktiivmuda põhimassi moodustavad mitmesugused mikroorganismid. Segu (aktiivmuda+heitvesi) aereeritakse aktiivselt. Aerotankidesse sissejuhitav õhk segab vett, tagab muda hõljuvuse vees ning võimaldab muda mikroorganismide alalise kontakti hapniku ja heitvees olevate toitainetega. Aerobasseinides toimub samasugune protsess nagu biofiltrites ¬ orgaaniliste ainete pidev biokeemiline oksüdatsioon Heitvete puhastamisel tekib suurtes kogustes sadet, mis sisaldab rohkesti orgaanilisi ja mineraalaineid, mikroelemente, mikroorganisme ja pole välistatud ka patogeensed liigid. Sade suunatakse kääritamisele, kus selle keerulised orgaanilised ühendid (valgud, rasvad, tselluloos jt
vastu, heitgaaside normid on madalamad ja neid jälgitakse rangemalt. Autokütuste kasutamise reguleerimine, pliivaba bensiin o plii asemel bensiinis MTBE, mis lahustub vees väga hästi põhjavee saastumine (USA, Lääne-Euroopa) o märgatavalt kasvanud kergeautode osakaal, liiklustihedus. Oluliselt vähenenud põlevkivi energeetikast tulenev õhusaaste Ida-Virumaal. Vee õitsemine (vetikate vohamine). Reoainete kontsentratsioon puhastisse ja sealt väljuvas heitvees on suurenenud raskendab ülikontsentreeritud olmereovete puhastust. Elektri tootmise negatiivne mõju vähenenud, sest tootmismaht on vähenenud, põletamise tehnoloogia uuenenud o kiire majandusareng ehitustegevus, nafta/õliproduktide transiit, transport ja hoiustamine (kestvatele tervisekahjustustele pole piisavalt tähelepanu pööratud)
sünnitustega ja laste südame väärarengutega. Uuringute tulemused näitavad ka, et kõrge sünnieelne ekspositsioon PAH-idele põhjustab arenguhäireid kolmeaastastel ning käitumisraskusi kuue- ja kaheksaaastastel. 163. Heitvete puhastamine, tähtsamad puhastamismeetodid: heitvete mehaaniline, füsiko- keemiline ja keemiline puhastamine, biopuhastus Heitvee puhastamise eesmärgiks on 1) heitvee orgaanilise aine sisalduse vähendamine 2) fosfori ja lämmastiku koguse vähendamine heitvees 3) haigusttekitavate mikroobide hävitamine või inaktivatsioon Puhastamist vajav heitvesi võib olla pärit tööstusest või majapidamisest, sellest tulenevalt on erinev heitvee koostis. Mürgiseid ühendeid ei sisalda toiduainete tööstuse ja olmeheitveed. Mürgised ühendeid sisaldavat heitvett toodavad söe- (fenoolid, tsüaniid, ammoonium), naftakeemia, farmaatsia ja galvaanikatööstus. Olmeheitvesi koosneb inimeste ja loomade ekskreetidest ning hallist heitveest (pesuvesi)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
