KESKKOND (0)

KESKKOND
Igaüheõigus – Eetiline tõekspidamiste kogum, tugineb seadustele, kultuurile ja tavadele
Rmk loodi 1999
Rmk tegevusvaldkonnad : maakasutus , metsamajandus , metsakorraldus, puiduturustus
1970 algas ajakirja Eesti Loodus eestvedamisel nn. suur soodesõda rabade kuivendamise vastu.
1971 Loodi Lahemaa Rahvuspark
1979 Koostati esimene Eesti Punane Raamat
1985-1987 “Fosforiidisõda”
1989 asutati komitee baasil keskkonnaministeerium,
1991 - Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam- Pedja looduskaitseala .
1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon »
1994.a. juunikuus võttis Riigikogu vastu Kaitstavate loodusobjektide seaduse;
2000 – natura 2000
2004.a. 10. mail jõustus Looduskaitseseadus
2007. Eesti sai rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) liikmeks.
1. veebruar 2009 alustas tööd Keskkonnaamet .
2013 Moodustatakse Keskkonnaagentuur
2017 Eesti on Euroopa Liidu ees (Looduspõhised lahendused keskkonnakaitses)
KESKKONNAKAITSE ARENGU TÄHTSÜNDMUSED EESTIS
1417 Esimesed vee ja kanalisatsioonisüsteemid Tallinnas
1886 Regulaarse keskkonnaseire algus, veemõõtmine Suurel-Emajõel
2004 Liitumine Euroopa Liiduga, EL
2007 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030
2009 Moodustati Keskkonnaamet
2013 Moodustatakse Keskkonnaagentuur
Mõned rahvusvahelise keskkonnakaitse arengu teetähised
1962 Rachel Carson "Hääletu kevad“, Silent Spring
1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis
1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm
1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros
2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents,
2012 ÜRO IV Keskkonna- ja Arengukonverents,
Loodus- ja keskkonnakaitse olemusˇ
Looduskaitse - Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvkondade hüvanguks
Keskkonnakaitse - Rahvusvahelised, riiklikud, poliitilisadministratiivsed ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks.
Keskkonnakaitse (laiemas mõttes) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama (1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve.
Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest.
Eestimaa loodus
Looduskaitseväärtuste areng
XIX sajand. Kriteeriumid: looduse ilu, esteetika , vaimsed. Samuti keelud seatud jahiloomadega, metsaga, vee- ja mullakaitse .
Kaitsealune liik, kivistis või mineraal on Eestis looduslikult esinev ohustatud, haruldane, teaduslikku, looduskaitselist, esteetilist või koduloolist väärtust omav taime-, seene- või loomaliik või selle taksonoomiline üksus, kivistis või mineraal, mis on võetud looduskaitse alla.
KESKONNAKAITSE INSTITUTSIOONID
Keskkonnakaitse institutsioonid on keskkonnakorraldusega tegelevad riigi-ja omavalitsusasutusedning valitsusvälised organisatsioone
Keskkonnakorralduse süsteemi kuuluvad Riigikogu kui kõrgeim seadusandlik organ Vabariigi Valitsus kui täidesaatva riigivõimu teostaja Keskkonnaministeerium kui Eesti Vabariigi territooriumil riigi keskkonnapoliitikat ellu viiv kõrgeim täitevorgan.
Keskkonnaministeerium on välja kasvanud 1935. aastal asutatud Riigiparkide Valitsusest
Alates 21. detsembrist 1989 Keskkonnaministeerium, mille eesotsas on keskkonnaminister
Keskkonnaministeeriumi haldusalastruktuur:
Valitsusasutused EV Riiklik Maa-amet (maakondlikud katastrid) Keskkonnaamet Keskkonnakaitse Inspektsioon (maakondlikud osakonnad) Riigiasutused Keskkonnaagentuur ( KAUR ) Loodusmuuseum Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT) Põlula Kalakasvatus
Keskkonnaministeerium tegeleb: riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine loodusvarade kasutamise, kaitse ja arvestamise korraldamine järelevalve looduskeskkonnale ohtlike ainete kasutamise üle
Keskkonnainspektsioon on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev riigiasutus , mis koordineerib ja teostab looduskeskkonna ja -varade kasutamise alast järelevalvet, kohaldades seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses riikliku sunni vahendeid
Lisaks Keskkonnainspektsioonile teevad keskkonnaalast järelevalvet veel kohalikud omavalitsused ja mitmed riigiasutused, seda küll kindlaksmääratud valdkondades jaulatuses.
Keskkonnaalast järelevalvet teostavad riigiasutused ja KOV:

• Maksu- ja Tolliameti
  
• Politsei- ja Piirivalveameti
  
• Päästeamet
  
• Tarbijakaitseamet
  

KESKKONNAAMET
Keskkonnaameton valitsusasutus , mis tegutseb Keskkonnaministeeriumivalitsemisalas
KKA ülesanne on viia ellu riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutusepoliitikat ning osaleda kõikvõimalike keskkonnaalaste õigusaktide ja muude ametlike dokumentide väljatöötamisesning täiustamises.
Amet alustas tööd 1. veebruarist 2009
Keskkonnaagentuur
Alates 1. juunist 2013. aastal alustas tööd
riikliku keskkonnaseire tegemine ja korraldamine
Valitsusvälised organisatsioonid :
Loodusuurijate Selts (LUS) Eestimaa Looduse Fond Eesti Looduskaitse Selts
Keskkonnainvesteeringute Keskus
finantseerida loodusvarade taastootmiseks, keskkonnaseisundi hoidmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks vajalikke projekte ning meetmeid
PLANEERIMINE
Planeering – maa-ala kohta koostatav terviklik ruumilahendus.
Planeerimise põhimõtted: elukeskkonna parandamine, avalikkuse kaasamine, huvi tasakaalustamine , teabe piisavuse põhimõte
Planeeringute liigid !!!!!!!

• Üleriigiline planeering (asustuse arengu suundumuste määratlemine, muu taristu )
  

Eesti 2010, Eesti 2030+ - visioon, asustus, transport, energeetika , rohevõrk

• Maakonnaplaneering (asustus, transport, jäätmed)
  
• Üldplaneering
  
• Detailplaneering
  
• Riigi eriplaneering ( suur riiklik või rahvusvaheline huvi)
  

Eesti 2030+ arengueesmärgid – tagada elamisvõimalused Eesti igas paigas

• Puhas looduskeskkond
  
• Head liikumisvõimalused
  
• Töökohtade säilitamine
  

NORMATIIVID – kontrollarvud
Keskkonnanormatiivid – keskkonna kvaliteedile, hetmekogusele või toodangu ühikule kehtestatud keskkonnakaitselist kontrollarvu
Keskkonnanormatiivi liigid:

• Kvaliteedinormatiivid
  
• Heitenormatiivid
  
• Tehnoloogianormatiivid
  
• Tootenormatiivid
  

Normatiivid: välisõhk, vesi, heitvesi, pinnas, ujula vesi jne.
KESKKONNAÕIGUS
Õigus – riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike käitumisteeglite kogum.
(liiklusseadused, pant )
Keskkonnaõigus – normide kogum, mille eesmärgiks on kaitsta meid ümbritsevat keskkonda
Keskkonnaõiguse tunnusjooned:

• Ettevaatusprintsiip
  
• Avalikkuse kaasamine ( reklaam , raadio, tv)
  
• Rahvusvaheline õigus ( ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsid)
  
• EL keskkonnaõigus
  
• Teemavaldkonnad
  
• Terviklikkus
  

Keskkonnaõiguse printsiibid :

• Jätkusuutlik areng ( puude istutamine raiesmiku asemele)
  
• Integreerimine ( säästev Eesti 21)
  
• Kahju vältimine ( ravimid viia apteeki )
  
• Ettevaatus ( keskkonnamõju hindamine)
  
• Saastaja maksab ( kommunaalmaksed)
  
• Keskkonna kaitstuse kõrge tase ( El 7. keskkonna programm)
  

Leia 1 selle aasta kaasamise teave, mis puudutab kohalikku omavalitsus !
www.keskkonnaamet.ee (kiirelt kätte jne)
Looduskaitseseadus
Seaduse eesmärgid:

• Kaitse ja soodne seisund
  
• Kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtuslik
  
• Loodusvarad
  

Põhimõtted, millest lähtutakse

• Alade kasutamise piiramine
  
• Toimingute reguleerimine
  
• Loodusharidus ja teadustöö
  

Lähtepunktid

• Tasakaalustatud ja säästva areng
  
• Alternatiivsed võimalused
  

Eesti:
925 kaitseala
22% territooriumist looduskaitse all
5 rahvusparki
Eesti kaitstavad loodusobjektid:

KA

Hoiualad

Kaitsealused liigid

Püsielupaigad

Üksikobj.

KOV obj (koordi raba )
Kaitseala - inimtegevusest puutumatuna või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse või tutvustatakse loodust
Kaitseala (rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala)
Rahvuspargid : Lahemaa, Karula, Soomaa, Vilsandi , matsalu
Looduskaitsealad : nigula, Endla, alam-pedja, põhja-kõrvemaa
Maastikukaitsealad : looduspargid , erijuhud

Looduspark : haanja, otepää, naissaare, osmusaare, saarjärve

Erijuhud: park, arboreetum, puistu
Maastikukaitsealad: nõva, elva, vooremaa
Hoiuala: narva jõe, madaljõe
Kaitse alla võtmise eeldused:
Objekti

• Ohustatus
  
• Haruldus
  
• Tüüpilisus
  
• Teaduslik või alajooline väärtus
  
• Rahvusvahelistest lepetest tulenev kohustus
  

Piiranguvöönd – sihtkaitsevöönd – reservaat
Liigikaitse
Maailmas 10 mljn liiki
Hetkel kuues väljasuremislaine

• Liigid kaovad
  
• Mõni liik leitakse taas
  
• Leitakse uusi liike
  

Endeem – liik, mille levik piirdub väikese maaalaga
Punane raamat
Suurim loom – sinivaal
Väikseim – nahkhiir
1976-1979 esimene punane ramat Eestis
Liikide väljasuremise põhjused:

• Elupaikade kadumine
  
• Võõrliigid
  
• Loodusressursside ületarbimine
  
• Saastatus
  
• Inimtekkelised kliimamuutused
  

1 kategooria – haruldased liigid, piiratud alal esinevad, väljasuremisoht
(euroopa naarits , ebapärlikarp, kassikakk)
2 kategooria – ohustatud, arvukus väheneb, võivad sattuda väljasuremisohtu
( harilik jugapuu , säga)
3 kategooria – hetkel tavalised , kuid võivad muutuda ohustatuks
(atlandi tuur, pähklinäpp)
Endeem – saarema robirohi
Keskkonnamaks – maks, mille maksubaasiks on tõestatud ja spetsiifilise keskkonnamõju füüsiline ühik.

• Energiamaks
  
• Transpordimaksud
  

Saastemaksud: saastetasu saasteainete hetimisel välisõhku, veekogudesse , põhjavette saastetasu jäätmete kõrvaldamise eest.
Kõige suurem keskkonnamaksude maksja on maismaaveonduse tegevusala (kütuse aktsiis )
Kodumajapidamised, energia
Keskkonnatasu seadus

• Loodusvarade säästlikku kasutamist
  

Keskkonnatasu – keskkonna kasutusõiguse hind
Keskkonnatasu

• Kohustuslik makse
  
• KIK
  
• Maksab tootja
  
• Läheb tootmiskuludesse
  

Keskkonnamaks

• Kohustuslik maks
  
• Maksab tarbija
  
• Kütuseaktsiis, elektriaktsiis
  
• Ei lähe toomiskuludesse
  
• Kasutatakse riigieelarve üldvajaduste rahastamiseks
  

Saastetasu: vääveldioksiid, raskemetallid jne
Saastetasu vees: nafta , fosfor
Maavara kaevandamisõiguse tasu – lubjakivi , põlevkivi
Keskkonnatasud jagunevad riigieelarvesse ja kohalikku eelarvesse
Saastaja maksab põhimõte
Keskkonnamajandus
Majandusmeetmete klassifikatsioon :
Keskkonnamaksud ja tasud ( kütuseaktsiis, jäätmetasu)
Tagatisraha ( pakendiaktsiis )
Kauplemissüsteemid ( saasteõigusega kauplemine)
Subsideerimine ( maksusoodustus, laenusoodustus)
Keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine
Keskkonnaseire – korduv tegevus, pikaajaline, järjepidev tegevus jne jne
Keskkonnaseire seadus
Seire eesmärgid: prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmed programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks .
Seire ülesanded:

• Keskkonna saastatuse määramine
  
• Abinõude rakendamist
  
• Saasteaine jälgimine
  
• Bioloogilise mitmekesisuse hindamne
  
• Keskkonda mõjutavate tegurite hindamine
  

Seiretasandid kindlalt eksamil !!!“““@@@22222

Riiklik keskkonnaseire

KOV keskkonnaseire

Ettevõtja keskkonnaseire
Keskkonnaseire allprogrammid:
Õhuseire
Põhjavee seire
Metsaseire
Mullaseire
Jne
Eksam 5 või 10 jaanuar
Keskkonnaindikaator – näitaja, mis kajastab lihtsustatult kompleksseid seoseid keskkonnaseisundi kohta.
EKSAMIL!!!!!! @@@@@@£$
DPSIR raamistiku näitajate omavaheline seostumine

• Surve
  
• Seisund
  
• Vallapäästvad jõud
  
• Mõju
  
• Vastumeeted
  

Keskkonnajuhtimine – aitab organisatsioonidel käsitleda keskkonnaprobleeme, teeb pidevat tööd keskkonnatingimuste parandamiseks
ISO 14001 :2015 keskkonnajuhtimissüsteemid. Nõuded koos kasutusjuhistega.
Kkjuhtimissüsteemi vajadus : kkküsimuste plaanipärane lahendamine!!!,
Kkjuhtimissüsteemi rajamine vabatahtlik protsess
Keskkonnajuhtimissüsteem. Miks??? – aitab kaasa raha kokkuhoiule, suureneb materjali kasutuse tõhusus, parandab konkurentsivõimet, maandab tööõnnetusriske
Kkjuhtimise põhistiimulid!!!!!!!!!! EKSMIL @@@@@@

• Majanduslikud põhjused
  
• Suhted ametkondadega
  
• Avalikud hanked
  
• Tarbijate nõudmised
  
• Ettevõtte turuväärtus
  
• Edumeelne juhtimine
  
• Toodete ja teenuste kvaliteet
  
• Töötajate motivatsioon
  
• Säästev areng
  
• Suhtlemine
  

EKSAMIL!!!!!! Demingi juhtimismudel

• Planeeri ( keskkonnapoliitika )
  
• Tegutse (ressursside määramine)
  
• Kontrolli ( seire ja mõõtmised)
  
• Täiusta ( juhtkonnapoolne ülevaatus)
  

Kkjuhtimissüsteemid

• EMAS (euroopa)
  
• ISO 14001 (terve maailm)
  

Integreeritud juhtimisüsteemid:

• Kvaliteet
  
• Tervis ja ohutus
  
• Risk
  
• Keskkond
  

Keskkonnamõju hindamine – KAVANDATAVA tegevuse vastavuse hindamine säästva arengu põhimõtetele.
Keskkonnaauditeerimine – tegutseva ettevõtte vastavuse hindamine kokkulepitud nõuetele.
2005 – kmh seadus
Keskkonnamõju hindamine vs keskkonnamõju strateegiline hindamine
Projekti mõju hindamine ( bensiinijaam ) vs poliitika, tegevuskava, programm
Keskkonnamõju – kavandtava tegevuse kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele, keskkonnale, varale
Oluline keskkonnamõju – kui see võib ületada eeldatavalt ületada tegevuskoha keskonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid kahjustusi.
Keskkonnamõju hindamises osalejad:

• Arendaja
  
• Otsustaja
  
• Ekspert
  
• Huvipooled
  
• Avalikkus
  

Keskkonnaaudit ja juhtimissüsteemi audit
Audit – süstemaatiline, sõltumatu ja dokumenteeritud protsess auditi tõendusmaterjali hankimiseks, et määrata auditi kriteeriumide täitmise ulatus.
kkaudit – süstemaatiline, dokumenteeritud, objektiivne tõendusmaterjali kogumine ja hindamine
keskkonnamõjude hindamine – tegeleb prognoosimisega, kui saasteallikat pole tekkinud, kkaudit tegeleb võimalike ohtudega.
Audititüübid: vastavusaudit, vastutusaudit keskkonnajuhtimissüsteemi audit, tegevuskoha audit
Keskkonnariski hindamine ja juhtimine
Keskkonnariski analüüs (näide) – tankla lenda õhku, autoõnnetus
Keskonnarisk – risk, mille tagajärg on keskkonnakahju
EKSAMILLL!LL
Euroopa liidu seadusandlus : kohustuslikud õigusaktid on MÄÄRUSED, DIREKTIIVID ja OTSUSED

Keskkonnaprogramm 1973-1976
Hetkel: 7. keskkonnaprogramm 2013-2020
!!!!!!!!!!!!!!!!! EKSAMIL VII keskkonnaprogramm
Eesmärgid 2020. aastaks

• Kaitsta, säilitada ja suurendada looduskapital (looduskapital – loodusressursid pluss ökosüsteemiteenused)
  
• Muuta majandus ressursitõhusaks
  

KASVUHOONEGAASIDE ALGAASTA VÕRDLUS 1990 !!!! EKSAMIL!!!

• Kaitsta tervist
  
• Suurendada õigusaktidest saadud kasu
  
• Muuta liidu linnad säästvamaks
  

!!!! EKSAMIL
EUROOPA LIIDU KESKKONNAPOLIITIKA MÄRKSÕNAD:

• Energia, ressursitõhus vähese co2 heitmega majandus
  
• Nutikad ja säästvad linnad
  
• Looduskapital
  
• Roheline infrastriktuur
  
• Kliimamuutustega kohanemine
  
• Keskkonnameetmete, poliitikate lõimimine
  
• Inimeste heaolu ja tervis
  
• Looduspõhised lahendused
  

Rahvusvahelised loodus- ja keskkonnakaitse organisatsioonid
IUCN
Euroopa keskkonnaamet
Unep
Unesco
Keskkonnapoliitika ja strateegia
Keskkonnapoliitika – inimeste teadlikud tegevused eesmärgiga hoida ära keskkonnakahju ja säästa inimeste tervist (
Keskkonnastrateegia – riigi, ettevõtte keskkonnategevse põhimõtted , eesmärgid ning kaasatavad organisatsioonid. Koostatakse tegevuskava, mille eesmärk on kaitsta keskkonda. ( näide: kliimapoliitika põhialused 2050 , kliimamuutustega kohanemisega arengukava 2030)
(EL näide: loodusliku mitmekesisuse strateegia 2020)
ÕPI KINDLALT SELGEKS kaitstava loodusobjekti tüübid
RAHVUSVAHELISED LOODUSKAITSELISED KONVENTSIOONID
Ramsari konventsioon – märgalade kaitse ( rõhuasetus veelindude elupaikadel) näiteks rannikumeri, rannad , roostikud, järved, jõed, veehoidlad
CITESi konventsioon – ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon (nahk, luu, karbid , suveniirid, ehted , ravimid)
BERNi konventsioon – EUROOPA looduslike looma- ja taimeliikide ning looduslike elupaikade kaitse konventsioon (lendorav, nahkhiired , karu, hunt, ilves, harilik siil, orav)
BONNi konventsioon – rändeeluviisiga loomade kaitse ( angerjas , nahkhiired, vaalalised )
Rio de JANEIRO konventsioon – keskkonna ja arengukonverents ( bioloogilise mitmekesisuse riiklik kaitse)
UNESCO – maailma kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon ( Tallinna vanalinn ,
EUROOPA MAASTIKE konvensioon – edendada maastike kaitset, korraldust, planeerimist.
Keskkonnakaitselised konventsioonid
Helsingi konventsioon – Läänemeri
ÜRO mereõiguse konventsioon – mereohutus
MARPOLi konv – laevadelt tuleneva merereostuse vältimiseks
ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon – kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerumine atmosfääris
KYOTO protokoll – vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid
PARIISI kokkulepe – kliimaeesmärkide saavutamiseks
VIINI konventsioon – osoonikiht
MONTREALI protokoll – osoonikihi kahjustavate ainete vähendamine
GENFI konventsioon – piiriülese õhusaaste konventsioon
STOCKHOLMI konventsioon – püsivate orgaaniliste saasteainete konventsioon ( jäätmete kahjutuks tegemine, tööstuses kastatavad kemikaalid )
ESPOO konventsioon – piiriülese keskkonnamõju hindamise kohta ( nord stream)
BASELI konventsioon – ohtlike jäätmete kõrvaldamise konv. ( akud )
MINAMATA konventsioon – elavhõbeda piiramine
ARHUSi konventsioon – keskkonnalased õigused. 3 sammast ( keskkonnateabe kättesaadavus)