KMH olulisemad tunnused. Keskkonnamõju hindamises osalejad. Keskkonnaaudit. Määratlus. Keskkonnaauditeerimise eesmärk. Audit ja audiitor. Auditeerimise põhimõtted. Keskkonnaauditi erinevus keskkonnamõju hindamisest. Audititüübid. Keskkonnajuhtimissüsteemid. Keskkonnakorralduse ja keskkonnajuhtimise mõisted. Demingi juhtimismudel ja selle faaside sisu (kavanda, vii ellu, kontrolli, täiusta). Integreeritud juhtimissüsteemi elemendid (kvaliteet, keskkond, risk, tervis ja ohutus). Keskkonnajuhtimissüsteemid: ISO 9000 seeria; ISO 14000 seeria; OHSAS 18000. Keskkonnajuhtimissüsteemi vajadus. Keskkonnajuhtimissüsteemi põhistiimulid: seadusandlus, huvigruppide surve, teadlikkus, konkurentsivõime, finantskulutused. Keskkonnajuhtimissüsteemid. ISO 14001 ja EMAS. Keskkonnariski mõiste. Riski mõisted. Tõenäosus ja tagajärg. Keskkonnakahju. Riskianalüüs. Keskkonnanormatiivid ja standardid
5. Teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad 6. Terviklikkus Printsiibid: Jätkusuutlik (säästev) areng Integreerimine Kahju vältimine Ettevaatus Saastaja maksab Keskkonna kaitstuse kõrge tase Avalikkus – üldsus. Kaasamine – teavitamine, võimaluse andmine mõjutada kavandatava tegevusega kaasnevaid otsuseid. Rahvusvaheline roll – konverentsid. EL keskkonnaõigus (sh keskkonnaprogramm), teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad, terviklikkus - Mõiste keskkond, Omavaheline seotus, Nö looduses peab valitsema tasakaal. Keskkonnaõigus Eestis Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ja hüvitama keskkonnale tekitatud kahju. Üldseadused: SäAS, PlanS, KeHAS(Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadus) Valdkondlikud: JäätS, LKS, VeeS, VõKS, JahiS jt Valdkondlikud seadused – keskkonna kasutamine on reguleeritud lubade ja tasudega.
! (väga oluline) 1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm 1992 ÜRO teine Keskkonna- ja Arengukonverents (Rio de Janeiros) 2002 ÜRO kolmas Keskkonna- ja Arengukonverents (Johannesburgis, Rio +10) 2012 ÜRO IV Keskkonna- ja Arengukonverents (Rio de Janeiros) 2015 Säästva arengu 17 eesmärki (Pariis) Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid: 4 Keskkonnaõigus: Keskkond: Eluta või elusa looduse tegurite kogum, milles organism asub ja mis teda mõjustab. Keskkonnaõigus: Normide kogum, mille eesmärgiks on kaitsta meid ümbritsevat keskkonda. KK tunnusjooned: Keskkonnaõiguse printsiibid; Avalikkuse kaasamine; Seos EL keskkonnaõigusega; Terviklikkus. KK põhiprintsiibid: Jätkusuutlik areng; Kahju vältimine; Ettevaatus; Saastaja maksab. Keskkonnaõigus Eestis:
jäätmed, ohtlikud ained, GMO, kiirgus, kalandus, jahindus valdkonnaülesed teemad: keskkonnaalased õigused, ruumiline planeerimine, keskkonnamõju hindamine (KMH), keskkonnatasud, saastuse kompleksne vältimine ja kontroll, keskkonnavastutus, keskkonnajärelevalve, keskkonnaseire o terviklikkus mõiste keskkond, omavaheline seotus, looduses peab valitsema tasakaal printsiibid: o jätkusuutlik (säästev) areng o integreerimine o kahju vältimine o ettevaatus o saastaja maksab o (keskkonna kaitstuse kõrge tase) keskkonnaõigus Eestis ja õigusruumi ümberkorraldus: o põhiseadus, üldseadused (säästva arengu seadus (SäAS),
ressursid, rollid, vastutused ja volitused 2.pädevus, koolitus ja teadlikkus 3.suhtlus ja teabevahetus 4.KKJS dokumentatsioon 5.dokumendiohje 6.toimimisohje 7.hädaolukordades tegutsemise kava) ·Kontrolli (1.seire ja mõõtmised 2.mittevastavused, korrigeerivad ja ennetavad tegevused 3.tõendusdokumentide ohje 4.siseaudit) ·Täiusta (1.juhtkonnapoolne ülevaatus 2.väline suhtlus ja aruanne 3.tõendamine/kinnitamine ja registreerimine) Integreeritud juhtimissüsteemi elemendid (kvaliteet, keskkond, risk, tervis ja ohutus). Keskkonnajuhtimissüsteemid: ISO 9000 seeria- kvaliteedijuhimine ISO 14000 seeria- keskkonnajuhtimine OHSAS 18000- töötervishoiu ja tööohutuse juhtimine ISO 14001- keskkonnajuhtimissüsteemi standard, on sertifikaat ja juhised selle kasutamiseks (kkpoliitika, kktegevuskava, kkjuhtimissüsteem, auditeerimine). EMAS- keskkonnjuhtimise ja auditeerimise skeem (kkaruanne, väline tõendmine).
Üldosa seadus reguleerib kõiki valdkonnaüleseid küsimusi (keskkonnaalased mõisted, põhimõtted ning isikute põhilised õigused ja kohustused, samuti loamenetlus). SEADUS (KeÜS) Eesmärk on tagada: 1) keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses, et kaitsta keskkonda, inimese tervist, heaolu ja vara ning kultuuripärandit; 2) säästva arengu edendamine, et kindlustada tervise- ja heaoluvajadustele vastav keskkond praegusele põlvele ja tulevastele põlvedele; 3) loodusliku mitmekesisuse säilimine ja kaitse; 4) keskkonna hea seisund; 5) keskkonnale kahju tekitamise vältimine ja keskkonnale tekitatud kahju heastamine KeÜS-is on sätestatud muuhulgas: ︎Keskkonnakaitse põhimõtted (6, ühtivad keskkonnaõiguse printsiipidega) ︎Keskkonnakaitse põhikohustused (2, hoolsus ja teavitatus tegevuse tagajärgedest) Keskkonnaalased õigused
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisi
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisi
Kõik kommentaarid