Tänapäeval saab üha enam aktuaalseks keskkonnateadlikus nii ühiskonnas kui ka ette- võtete seas. Keskkonnaküsimusi lahendatakse nii riigi, maakonna kui ka kohalikul tasandil, töötatakse välja organisatsiooni keskkonnapoliitika, juhtimissüsteemid, keskkonnaeesmärgid ja - ülesanded, märgid, mis annaksid kinnitust toote või teenuse keskkonnasõbralikkusest, erinevad strateegiad probleemide lahendamiseks. Mina oma töös selgitan mis on keskkonnajuhtimissüsteem, mida hõlmab ning mis on selle osa eesmärgiks. Samuti kirjeldan ning lisan näiteid ökomärkidest. Tutvustan säästvat arengut Eestis ning strateegiat ,,Säästev Eesti 21", kus on avaldatud arengu põhimõtted. Kirjeldan miks on tasakaal loodusega meie jätkusuutlikkuse keskne tingimus. Olen kogunud teavet mitmetest allikatest, palju informatsiooni sain Kesk- konnaministeeriumi veebilehelt, kust leidsin suurema osa vajaliku teavet töö kirju- tamiseks. 1
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Jane Rähni KESKKONNA STRATEEGIA JA SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTTED Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus lk 3 Keskkonnajuhtimissüsteem lk 4 Ökomärgis lk 5 Säästev areng Eestis lk 6 Eesti kultuuriruumi elujõulisus lk 6 Inimese heaolu kasv lk 7 Sotsiaalselt sidus ühiskond lk 7 Ökoloogiline tasakaal lk 8 Looduslike protsessise seatus ja tasakaal lk 9 Kokkuvõte lk 10
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Gerly Poroson KESKKONNASTRATEEGIA JA SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTTED Referaat Juhendaja Anneli Rihvk-Hiie Tallinn 2011 Keskkonnajuhtimissüsteem Keskkonnajuhtimissüsteem on osa organisatsiooni juhtimisest, mis tegeleb süsteemselt keskkonnaküsimustega. Keskkonnajuhtimine on organisatsiooni igapäevase juhtimistegevuse osa, mis aitab organisatsioonil pidevalt tõhustada oma keskkonna- ja majandustegevust ning vähendada keskkonnaga, töötervishoiu ja tööohutusega seotud riske ja kulusid. Keskkonnaministeerium hoolitseb majanduse, sotsiaalsfääri, looduskasutuse ja keskkonnakaitse
keskkonnaruande koostamist. ISO on ülemaailmne ja EMAS ainult EL riikidele. Kolmanda osapoole audit kui auditi viib läbi sõltumatu audiitor, kellel ei ole otseseid huvisid auditi tulemuse suhtes. Otsustaja kavandatud tegevuseks tegevusloa andja Keskkonnamõju - mingi tegevusega kaasneda võiv vahetu või kaudne mõju, mis väljendub muutustes inimese tervises ja heaolus, looduskeskkonnas, kultuuripärandis või varas Keskkonnajuhtimissüsteem osa organisatsiooni juhtimisest, mis tegeleb süsteemselt keskkonnaküsimustega. Järelvalvet korraldab - Keskkonnaministeerium või Keskkonnaministeeriumile alluv maakonna keskkonnateenistus Keskkonnamõju eelhindamine - kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju olulisuse esialgne hindamine, mille alusel otsustatakse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle siis, kui hindamist õigusaktides otseselt ei nõuta
https://www.evs.ee/tooted/evs-en-iso-14001-2015 4. Kuidas hinnata sadamate tegevusega kaasnevaid riske? Riskide hindamine on etapp, mille käigus selguvad prioriteetsed ohutegurid. See tähendab, et kõik ohutegurid saavad terviseriski hinnangu, mille põhjal saab ohutegurid panna pingeritta: alates olulisematest ja lõpetades vähemolulistega. Sadamate tegevusega kaasnevaid riske saab hinnata järgmise tabeli järgi : 5. Kuidas siduda keskkonnajuhtimissüsteem sadamate igapäevasesse tegevusega? 6. Loetlege olulised keskkonnaaspektid ja keskkonnamõjud sadamates. Õhu saaste(tahked osakesed), vee saaste(õli, küütus jne), müra(remonditööd,ehitustööd, laadimine/lossimine, kaupade sisevedu näiteks raudteega) 7. Kirjeldage keskkonnaeesmärke sadamates ning millest need sõltuvad? Keskkonnaeesmärgid sadamas sõltuvad sadama tegevusest ja kaupadest,mida sadamas ümberlaaditakse
Keskkonnajuhtimissüsteem 1. Mis on keskkonnaaruanne? Keskkonnaaruande eesmärk on anda üldsusele ja teistele huvitatud isikutele keskkonnaalast teavet organisatsiooni keskkonnamõjust ja keskkonnaalase tegevuse tulemuslikkusest ning selle pidevast täiustamisest. Keskkonnaaruanne peab sisaldama vähemalt järgmist informatsiooni: organisatsiooni tegevuse, toodete ja teenuste kirjeldus; organisatsiooni keskkonnapoliitika ja keskkonnajuhtimissüsteemi lühikirjeldus; organisatsiooni tegevuse, toodete ja teenustega seotus oluliste otseste ja kaudsete keskkonnaaspektide kirjeldus ning selgitus nende aspektide mõju kohta; keskkonnaeesmärkide ja -ülesannete kirjeldus, mis on seotud oluliste keskkonnaaspektide ja -mõjuga; andmed organisatsiooni keskkonnaalase tegevuse tulemuslikkuse täiustamise kohta; kokkuvõte andmetest, milles seoses olulise keskkonnamõjuga võrreldakse organisatsiooni keskkonnaalase tegev...
mõjud. 8. Seepärast on arusaadav, et see, kas teatud tegutsemisviis on parim keskkonnapraktika või mitte, oleneb tehnika muutumisest ajas ning majanduslikest ja sotsiaalsetest teguritest, samuti teaduslike arusaamade ja teadmiste muutumisest. 9. Kui saaste ja heitmete vähendamise parima keskkonnapraktika rakendamine ei anna keskkonnakaitse suhtes vastuvõetavaid tulemusi, tuleb kohaldada lisameetmeid ja parim keskkonnapraktika määratleda uuesti. 9.Ettevõtte keskkonnajuhtimissüsteem, eesmärk, sisu, rakendamise etapid. Keskkonnajuhtimissüsteem on osa organisatsiooni juhtimisest, mis tegeleb süsteemselt keskkonnaküsimustega. Keskkonnajuhtimissüsteem (KKJS) on osa organisatsiooni üldisest juhtimissüsteemist. KKJS-i rakendamine on vabatahtlik ja selle eesmärgiks on parendada organisatsiooni keskkonnategevust vähendades mõju keskkonnale ja ka inimesele. KKJS sisaldab
avatus) · Heaolu kasv ( majandusliku jõukuse kasv, turvalisuse/tervise paranemine) · Sidus ühiskond (sotsiaalne kaasatus, regionaalne tasakaal) · Ökoloogiline tasakaal (saastumise vähendamine,loodusliku mitmekesisuse säilitaimine) Keskkonnavastutuse seadus (2007). Seadus reguleerib keskkonnale tekitatava kahju vältimist ja heastamist, lähtudes põhimõttest, et saastaja maksab. Keskkonnajuhtimissüsteem (KKJS) Keskkonnajuhtimissüsteem (KKJS) on osa organisatsiooni juhtimissüsteemist ning kujutab organisatsiooni tegevusest tuleneva keskkonnamõju kontrollimist, vähendamist ja ennetamist ning seeläbi konkurentsivõime parandamist. Ökomärgis on vabatahtlikkuse alusel taotletav ning toodetele ja teenustele erapooletu institutsiooni poolt antav keskkonnamärgis. Ökoloogiline seljakott Ökoloogiline seljakott - tarbitavast materjalist (nt alumiiniumist) tingitud "nähtamatu" materjalikulu ja materjalivoog.
avatus) · Heaolu kasv ( majandusliku jõukuse kasv, turvalisuse/tervise paranemine) · Sidus ühiskond (sotsiaalne kaasatus, regionaalne tasakaal) · Ökoloogiline tasakaal (saastumise vähendamine,loodusliku mitmekesisuse säilitaimine) Keskkonnavastutuse seadus (2007). Seadus reguleerib keskkonnale tekitatava kahju vältimist ja heastamist, lähtudes põhimõttest, et saastaja maksab. Keskkonnajuhtimissüsteem (KKJS) Keskkonnajuhtimissüsteem (KKJS) on osa organisatsiooni juhtimissüsteemist ning kujutab organisatsiooni tegevusest tuleneva keskkonnamõju kontrollimist, vähendamist ja ennetamist ning seeläbi konkurentsivõime parandamist. Ökomärgis on vabatahtlikkuse alusel taotletav ning toodetele ja teenustele erapooletu institutsiooni poolt antav keskkonnamärgis. Ökoloogiline seljakott Ökoloogiline seljakott - tarbitavast materjalist (nt alumiiniumist) tingitud "nähtamatu" materjalikulu ja materjalivoog.
Keskkonnapoliitika põhjal määratletakse eesmärgid ja sihid keskkonnatöö parandamiseks ning koostatakse plaan nende sihtide saavutamiseks. Süsteem on omavahel seotud või vastastikust mõju avaldavate elementide kogum. Juhtimissüsteem on süsteem poliitika ja eesmärkide kindlaksmääramiseks ning nende eesmärkide saavutamiseks. Organisatsiooni juhtimissüsteemi koosseisu võivad kuuluda eri juhtimissüsteemid, nagu kvaliteedijuhtimissüsteem, finantsjuhtimissüsteem ja keskkonnajuhtimissüsteem. Igal ettevõtel peaka olema tootmispiirkonnas koht, kuhu saab visata jäätmed, mis on tootmisest järele jäänud. Kõige parem oleks, kui oleks 5 erinevat konteinerit üldprügi, kartongi, pakkekile, puidujäärmete ja ohtlike jääätmete jaoks. Muidugi oleneb, millega ettevõte tegeleb ning mida toodab. Üldprügi konteinerisse kogutakse segaprügi, milles sisalduvad metallist ja polüpropüleenist
Mõjuallikas on olemas, kuid mõju pole veel avaldunud. Audititüübid: Vastavusaudit eesmärk on analüüsida ja hinnata asutuse tegevuse vastavust püstitatud eesmärkidele, kooskõlastatud protseduurireeglitele, eeskirjadele ja juhenditele ning kehtivatele seadustele ja teistele õigusaktidele Vastutusaudit Tegevuskoha Omaniku vahetusega kaasnev audit Eriauditid Keskkonnajuhtimissüsteemi audit peab selgitama: kas keskkonnajuhtimissüsteem rahuldab täielikult organisatsiooni konkreetset iseloomust ja keerukusest juhtuvaid vajadusi, kas süsteem on edukalt rakendunud, kui hästi see toimib. Osalejad: auditiklient, audiitorirühm, auditeeritav, tehniline ekspert Keskkonnariski hindamine ja juhtimine Mõiste ,,risk" on tulnud 16-17 kaubalaevandusest ja ärimaailmast tänapäeval (kindlustus ja aktsiaselts. Riski mõiste on kaks erinevat lähenemist: 1. Risk väljendab järgmiste elementide kombinatsiooni:
Ehitusmasinate divisjon Ehitusmasinate rent jne. Liikluskorraldusdivisjon Kõik liikluskorraldusega seotud (märkide valmistamine, müük, paigaldus jne.). Liikluskorraldusvahendite rent 5 Autopesula Rehvitööd 1.4 Ettevõtte juhtimissüsteem AS Teede REV-2 juhtimis- ja keskkonnapoliitika on tasased teed tükiks ajaks. ASis TREV-2 Grupp on loodud ja juurutatud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem, mis tunnistati 17. juunil 2009. aastal Bureau Veritas International`i poolt rahvusvaheliste standardite ISO 9001 ja ISO 14001 nõuetele vastavaks. Eesmärk on tööde teostamine vastavalt kliendi ja keskkonnahoiu ning töötervishoiu ja tööohutuse nõutele, pakkudes sellega kõikidele liiklejatele ohutut ja meeldivat liiklemisvõimalust, mis tähendab, et: · Ehitatavad teed ja sillad peavad olema tasased ja vastupidavad.
keskkonnategevuse tulemuslikkusega esitatud kavatsuste ja põhimõtete formuleering, mis moodustab raamistiku tema tegevusele ning keskkonnaeesmärkidele ja ülesannete püstitamisele. *Keskkonnapoliitika peab sobima organisatsiooni tegevusega, toodete või teenuste iseloomuga, ulatusega ja keskkonnamõjudega, ta sisaldab selle poliitika pideva täiustamise ja keskkonna saastamise vältimise kohustust. *Organisatsiooni keskkonnapoliitika realiseerimiseks luukase keskkonnajuhtimissüsteem *Organisatsiooni keskkonnajuhtimissüsteem sisaldab ka keskkonnapoliitika teostamise kava. Eesti Energia *Eesti Energia järgib oma tegevuses järgmisi keskkonnapõhimõtteid: *Analüüsime eelnevalt oma tegevuse mõju keskkonnale ning ennetame negatiivseid keskkonnamõjusid kõigi võimalike vahenditega. *Järgime oma tegevuses kõiki asjakohaseid keskkonna-alaseid õigusakte, samuti rahvusvahelisi lepinguid ning konventsioone.
EKSAMIL!!!!!! @@@@@@£$ DPSIR raamistiku näitajate omavaheline seostumine - Surve - Seisund - Vallapäästvad jõud - Mõju - Vastumeeted Keskkonnajuhtimine aitab organisatsioonidel käsitleda keskkonnaprobleeme, teeb pidevat tööd keskkonnatingimuste parandamiseks ISO 14001:2015 keskkonnajuhtimissüsteemid. Nõuded koos kasutusjuhistega. Kkjuhtimissüsteemi vajadus : kkküsimuste plaanipärane lahendamine!!!, Kkjuhtimissüsteemi rajamine vabatahtlik protsess Keskkonnajuhtimissüsteem. Miks??? aitab kaasa raha kokkuhoiule, suureneb materjali kasutuse tõhusus, parandab konkurentsivõimet, maandab tööõnnetusriske Kkjuhtimise põhistiimulid!!!!!!!!!! EKSMIL @@@@@@ - Majanduslikud põhjused - Suhted ametkondadega - Avalikud hanked - Tarbijate nõudmised - Ettevõtte turuväärtus - Edumeelne juhtimine - Toodete ja teenuste kvaliteet - Töötajate motivatsioon - Säästev areng - Suhtlemine EKSAMIL!!!!!! Demingi juhtimismudel
· Mõjuallikas on olemas ja ka mõju on olemas · Mõjuallikas on olemas, kuid mõju pole veel avaldunud Audititüübid. · Vastavusaudit · Asukohaaudit · Omaniku vahetusega · kaasnev audit · Eriauditid · Keskkonnajuhtimissüsteemi audit Eriauditid. Jäätmekäitlusaudit · Veekasutusaudit · Tootmisriskide audit · Toote elutsükli audit · Keskkonnariski audit · Tööohutuse audit Keskkonnajuhtimissüsteemi audit. Audit peab selgitama: · Kas keskkonnajuhtimissüsteem rahuldab täielikult organisatsiooni konkreetsest iseloomust ja keerukusest johtuvaid vajadusi · Kas süsteem on edukalt rakendunud · Kui hästi see toimib ISO 19011. Juhised kvaliteedi ja/või keskkonnajuhtimissüsteemide Auditiks sisu 1. Normatiivviited 2. Mõisted ja definitsioonid 3. Auditi põhimõtted 4. Auditi programmi korraldamine 5. Auditi tegevused 7 6
KKP vahendid (3) Õiguslikud (5) · standardid, piirnormid, keelud · tehnoloogiale põhinev lähenemine · keskkonnakvaliteedile põhinev lähenemine Majanduslikud (8) · maksud ja hüvitised · laenud, toetused, subsiidiumid · müüdavad saasteload · sisse ja tagasimakse süsteem · ökomärgistamine Keskkonnakorralduslikud (5) · organisatsioonipõhine keskkonnajuhtimissüsteem · kk auditid · keskkonnamõju hindamine · kk indikaatorid · teadlikkus kui mõjutaja Maksud ja tasud jagunevad omakorda: 1. Emissioonimaksud ehk saastamaksud- maksustatakse mingi aine paiskamist KK. 2. Ressursimaksud- maksustatakse mingi ressursi kasutamist. 3. Tootemaksud- kehtestatakse tootetele või teenustele mis tootmise, tarbimise või jäätmekäitluse käigus tekitavad saastatust nt. Bensiin 4
piiritletud vastutuse ja volituste äranäitamistega mittevastavuste korral. Ka peavad olema välja töötatud meetmed: mittevastavuste põhjuste kõrvaldamiseks mittevastavustest tekitatud mõjude leevendamiseks korrigeeriva ja ennetava tegevuse algatamiseks ja läbiviimiseks ISO 14000 SEERIA STANDARDID KKJS auditeerimine ja juhtkonnapoolne ülevaatus KKJS järelvalve meetodiks on audit. Selle käigus tehakse kindlaks, kas kehtiv keskkonnajuhtimissüsteem: On vastavuses kavandatuga On toimiv On kõigile töötajatele teada ning Juhtkonda teavitatakse auditite resultaatidest. Auditite protseduurid katavad kõik olulisemad probleemsed valdkonnad, mis on seotud võimalike mõjudega keskkonnale.
· Transpordimaksud raskeveokimaks, sõidukite registreerimine · Saastekvootidega kauplemine · Maksuleevendused keskkonnasõbralikele toodetele Kui tegevus on maksustatav, peab ettevõtja: · Pidama arvestust maksustamise objektiks oleva tegevuse mahtude jm kohta · Esitama regulaarselt loodusvara kasutamise tasu või saastetasu aruande · Maksma regulaarselt loodusvara kasutamise või keskkonna saastamise eest Keskkonnajuhtimissüsteem on mõeldud organisatsioonide keskonnategevuse: · Tulemuslikkuse hindamiseks · Parandamiseks · Avalikkusele ja teistele huvitatud isikutele asjakohase teabe andmiseks Ökomärgis vabatahtlikkuse alusel taotlsetav ning toodetele ja teenustele erapooletu institutsiooni poolt antav keskkonnamärgis, mis kinnitab toote või teenuse keskkonnasõbralikkust. Ökomärgiste eesmärk: · Edendada tooteid, mida kasutades on võimalik vähendada negatiivset mõju keskkonnale
kogumine ning SAHi teemade käsitlemine pisteliselt üksikute õpetajate läbi. Papp ja mõned pakendid sobivad käeliste tegevuste tarbeks. Teine samm energia, vee, materjali (nt paber) säästmine ja keskkondliku ning sotsiaalse aspekti arvestamine igapäevaste sisseostude tegemisel (ökotooted, aus kaubandus). SAHi teemade käsitlemine moodulite või teemanädalatena, õpetajad teevad omavahel koostööd. Kolmas samm oleks koolile oma keskkonna tegevuskava või keskkonnajuhtimissüsteem (nt ISO 14001), SAH on paljudesse või kõikidesse õppeainetesse ja –kavadesse integreeritud, keskkonnategevuskava osa kooli kvaliteedistandardist. Koostöösse lasteaiaga on hõlmatud ka lapsevanemad ja kohalik kogukond. Seega saame: Tarbida vähem - kui osta kvaliteetseid mänguasju ja vahendeid, saab neid kasutada korduvalt ja seetõttu ei pea ostma ka pidevalt uusi asju.
üldise keskkonnategevuse tulemuslikkusega esitatud kavatsuste ja põhimõtete formuleering, mis moodustab raamistiku tema tegevusele ning keskkonnaeesmärkidele ja - ülesannete püstitamisele. Keskkonnapoliitika peab sobima organisatsiooni tegevusega, toodete või teenuste iseloomuga, ulatusega ja keskkonnamõjudega, ta sisaldab selle poliitika pideva täiustamise ja keskkonna saastamise vältimise kohustust. Organisatsiooni keskkonnapoliitika realiseerimiseks luuakse keskkonnajuhtimissüsteem, mis sisaldab ka keskkonnapoliitika teostamise kava. Eesti Energia jälgib oma tegevuses järgmisi keskkonnapõhimõtteid: Analüüsime eelnevalt oma tegevuse mõju keskkonnale ning ennetame negatiivseid keskkonnamõjusid kõigi võimalike vahenditega. Järgima oma tegevuses kõiki asjakohaseid keskkonna-alaseid õigusakte, samuti rahvusvahelisi lepinguid ning konventsioone. Toetame eesti säästvat arengut jäätmetekke ennetamise, nende
Keskkonnajuhtimissüsteemi vajadus • Keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamise üldeesmärk on organisatsiooni keskkonnaküsimuste plaanipärane lahendamine • Keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine on üldjuhul vabatahtlik protsess • Organisatsioonid tahavad enamat kui õigusaktid nõuavad: näidata, et nad arvestavad keskkonnaprobleemidega, mida nende tegevus võib põhjustada ning otsivad pidevalt võimalusi oma keskkonnaalase tegevuse parandamiseks. • Keskkonnajuhtimissüsteem (KKJS) on osa organisatsiooni juhtimissüsteemist. See kujutab endast organisatsiooni tegevusest tuleneva keskkonnamõju kontrollimist, vähendamist ja ennetamist ning seeläbi konkurentsivõime parandamist. • Keskkonnajuhtimissüsteemirakendamisega kaasnevate eeliste ja sellega seotud töö hindamisel võtab organisatsioon arvesse mitte ainult finantsaspekte (kulude kokkuhoid, tootmise efektiivsus, turupotentsiaal), vaid ka keskkonnaküsimuste puudulikust
Õiguslikud: Standardid, piirnormid, keelud Tehnoloogiale põhinev lähenemine Keskkonnakvaliteedile põhinev lähenemine Majanduslikud: Maksud ja hüvitised 21 Laenud, toetused ja subsiidiumid Müüdavad saasteload Sisse- ja tagasimaksete süsteem Ökomärgistamine Keskkonnakorralduslikud vahendid: Organisatsioonipõhine keskkonnajuhtimissüsteem Keskkonnaauditid Keskkonnamõju hindamine Keskkonnaindikaatorid Teaduslikkus kui mõjutaja Kokkuvõtteks: Aastaarvud: 1911 hüljeste küttimine ja kaitse 1928-1931 USA-Kanada ühiskomisjon: Emissiooni vähendada ja kahjutasu USA'le. (Sulatusahjud) 1931 vaalade küttimist puudutav konventsioon 1941 otsus: Ükski riik ei tohi kasutada OMA territooriumi nii, et see tooks kahju TEISE riigi territooriumile. (Sulatusahjud) 1954 naftasaaste vähendamine meredes
Keskkonnajuhtimine- protsess, mis aitab ettevõttel pidevalt parandada selle keskkonna ja majanduslikke tegevusi ja vähendada keskkonna, tööhügeeni ja tööohutuse riske ja kulusid EMS- süsteem läbi mille töötatakse välja keskkonnapoliitikat, arendatakse ja jälgitakse auditite abil arengut püstitatud eesmärkide suunad Põhiline idee: allikas saaste ennetamine (erineb end-of-pipe lahendusest, mille puhul tegeleti tagajärgedega) Keskkonnajuhtimissüsteem- osa kogu juhtimissüsteemist, mis on vajalik keskkonnapoliitika arendamiseks, rakendamiseks, saavutamiseks, ülevaatamiseks ja säilitamiseks. Kaks ELi poolt heaks kiidetud sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteemi: ISO 14000 (Available for companies across the world) EMAS (European Union Eco-management and Audit Scheme) Keskkonna auditid (vahendid hindamaks organisatsiooni mõju) võivad hõlmata:
keskkonnale, Abistavad printsiibid. Keskkonnapoliitika vahendid - õiguslikud, majanduslikud ja keskkonnakorralduslikud vahendid. Õiguslikud vahendid - Standardid, piirnormid, keelud, Tehnoloogiale põhinev lähenemine, Keskkonnakvaliteedile põhinev lähenemine Majanduslikud vahendid - Maksud ja hüvitised, Laenud, toetused ja subsiidiumid, Müüdavad saasteload, Sisse- ja tagasimaksete süsteem, Ökomärgistamine. Keskkonnakorralduslikud vahendid - Organisatsioonipõhine keskkonnajuhtimissüsteem, Keskkonnaauditid, Keskkonnamõju hindamine, Keskkonnaindikaatorid, Teadlikkus kui mõjutaja. Barde 2000 - Käskudele ja kontrollile põhinev regulatsioon, Majanduslikud vahendid, Vastutus ja kahjude hüvitamine, Informatsioon, Vabatahtlikud regulatsioonid, Planeerimine: maakasutus, tsoneerimine . Stewart 2007 KKP instrumendid (vahendid): käsu ja kontrolli ( õiguslik regulatsioon), majandus-, (maksustamine) informatsioonipõhised ( teavitamine, koolitus) , segavahendid.
Selleks (edaspidi dokumendi) koostamise andmeid; kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 juurutavad nad keskkonnajuhtimissüsteeme ja korraldaja 6) kirjeldab käesoleva paragrahvi lõikes 3 võrgustiku ala kaitsekord ning strateegilise keskkonnamärgiseid. Keskkonnajuhtimissüsteem (KKJS) 2) Dokumendi koostaja nimetatud asutuse ja isiku esitatud seisukohti. planeerimisdokumendi kehtestaja on on osa organisatsiooni juhtimissüsteemist ning kujutab
Olukorra leevendamiseks ja tulevaste probleemide ennetamiseks on vastu võetud mitmeid õigusakte ja välja mõeldud erinevaid keskkonnaprobleeme reguleerivaid meetmeid. Paljude organisatsioonide jaoks ei ole see aga piisav. Nad tahavad enamat: näidata, et nad arvestavad keskkonnaprobleemidega, mida nende tegevus võib põhjustada ning otsivad pidevalt võimalusi oma keskkonnaalase tegevuse parandamiseks. Selleks juurutavad nad keskkonnajuhtimissüsteeme ja keskkonnamärgiseid. Keskkonnajuhtimissüsteem (KKJS) on osa organisatsiooni juhtimissüsteemist ning kujutab organisatsiooni tegevusest tuleneva keskkonnamõju kontrollimist, vähendamist ja ennetamist ning seeläbi konkurentsivõime parandamist. 26. Millised on ISO 14001 ja EMAS'i sarnasused ja erinevused. Erinevused: EMAS ISO 14001 Avalik keskkonnaaruanne Avalik keskkonnapoliitika
Optimaalse lahenduse otsimine 6 Interdistsiplinaarne lähenemine Ühismõõde Üldsuse kaasamine KMH protsessi reprodutseeritavus Keskkonnaaudit on ettevõtte tegevuse või selle juhtimise vastavuse hindamine keskkonnakaitse nõuetele, parimale keskkonnapraktikale, säästva arengu põhiseisukohtadele Määratlus Keskkonnaauditeerimise eesmärk. Audit peab selgitama: • Kas keskkonnajuhtimissüsteem rahuldab täielikult organisatsiooni konkreetsest iseloomust ja keerukusest johtuvaid vajadusi • Kas süsteem on edukalt rakendunud • Kui hästi see toimib Audit on süstemaatiline, sõltumatu ja dokumenteeritud protsess auditi tõendusmaterjali hankimiseks ja selle objektiivseks hindamiseks, et määrata auditi kriteeriumide täitmise ulatus Audiitor on auditi läbiviija. Auditeerimise põhimõtted. Prognoosida, kui: Mõjuallikate enam ei ole, kuid mõju on olemas
· madal keskkonnateadlikkus · väär tarbija mentaliteedi juurdumine · keskkonnaalase tehnilise infrastruktuuri mahajäävus · keskkonnakorralduse rahaliste vahendite ja toimemehhanismide puudulikkus Säästva arengu instrumendid: · Seadusandlikud. Keskkonnastandardid. · Teadus, innovatsioon · Turumehhanismid · Majanduslikud vahendid (keskkonnamaksud, toetused, subsiidiumid) Keskkonnakorralduslikud vahendid (keskkonnapoliitika, keskkonnajuhtimissüsteem) · Survegrupid. Valitsusvahelised keskkonnaorganisatsioonid. Säästva arengu põhivaldkonnad: · Tööstus ressursisäästlikkus, BAT, protsessi ja tootestandardid · Energeetika kohalikud energiaallikad, kavuhoonegaaside emissiooni vähendamine, energiasääst. · Transport ühistranspordi arendamine, konkurentsivõime tõstmine · Põllumajandus liigilise mitmekesisuse tagamine, küla- ja põllumajanduse areng, kohalik
Ühismõõde; Üldsuse kaasamine; KMH protsessi reprodutseeritavus. Keskkonnaaudit: Määratlus: Süstemaatiline, sõltumatu ja dokumenteeritud protsess auditi tõendusmaterjali hankimiseks ja selle objektiivseks hindamiseks, et määrata auditi kriteeriumide täitmise ulatus. Keskkonnaauditeerimise eesmärk: 10 Kas keskkonnajuhtimissüsteem rahuldab täielikult organisatsiooni konkreetsest iseloomust ja keerukusest johtuvaid vajadusi; Kas süsteem on edukalt rakendunud; Kui hästi see toimib. Audititüübid: Asukohaaudit; Omaniku vahetusega kaasnev audit; Eriauditid; Keskkonnajuhtimissüsteemi audit(id). Keskkonnaauditi erinevus keskkonnamõju hindamisest: Erinevalt keskkonnamõjude hindamisest tegeleb keskkonnaaudit tegelike ja
Auditis osalejad: Auditiklient, audiitorirühm, auditeeritav, tehniline ekspert. Auditeerimise sagedus: KJS auditid üldjuhul regulaarsed, sagedus võib olla määratletud seadusega. Tavalised auditid reeglina vabatahtlikud, kuid mõnel juhul Eestis tehtud ka kohustuslikuks. Kohustuslik audit: Kui organisatsiooni tegevusest lähtub kõrgendatud keskkonnarisk, peab ta laskma auditeerida oma keskkonnajuhtimissüsteemi vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEMID Keskkonnajuhtimissüsteem: osa organisatsiooni üldisest juhtimissüsteemist, osa keskkonnakorraldusest ja keskkonnakaitsest ning koosneb organisatsiooni struktuurist, tegevuskavadest, määratletud vastutustest, toimingutest, protseduuridest, protsessidest ning ressurssidest, mis on vajalikud süsteemi rakendamiseks ja alalhoidmiseks. Põhistiimulid: Seadusandlus, huvigruppide surve, teadlikkus, kuvand ja maine, konkurentsivõime, finantskaalutlused. Põhilised arenguhoovad: Majandushoovad, kvaliteedijuhtimine.
Audiitor peab olema erapooletu ja objektiivne. Auditi tulemused dokumenteeritakse ja arutatakse läbi koos juhtkonnaga ning nende alusel koostatakse korrigeerivate meetmete kava. ISO 1901- Juhtimissüsteemide siseaudiitorite koolitus Auditi määratlused- auditi kriteeriumid, tõendusmaterjal, leiud, järeldus Auditeerimise põhimõtted: Eetiline käitumine, selge esitlus, kohane professionaalne hoolikus, sõltumatus, tõendusmaterjalil põhinev lähenemine. Keskkonnajuhtimissüsteemid Keskkonnajuhtimissüsteem: osa organisatsiooni üldisest juhtimissüsteemist, osa keskkonnakorraldusest ja keskkonnakaitsest ning koosneb organisatsiooni struktuurist, tegevuskavadest, määratletud vastutustest, toimingutest, protseduuridest, protsessidest ning ressurssidest, mis on vajalikud süsteemi rakendamiseks ja alalhoidmiseks. Põhistiimulid: Seadusandlus, huvigruppide surve, teadlikkus, kuvand ja maine, konkurentsivõime, finantskulutused.
Audiitor peab olema erapooletu ja objektiivne. Auditi tulemused dokumenteeritakse ja arutatakse läbi koos juhtkonnaga ning nende alusel koostatakse korrigeerivate meetmete kava. ISO 1901- Juhtimissüsteemide siseaudiitorite koolitus Auditi määratlused- auditi kriteeriumid, tõendusmaterjal, leiud, järeldus Auditeerimise põhimõtted: Eetiline käitumine, selge esitlus, kohane professionaalne hoolikus, sõltumatus, tõendusmaterjalil põhinev lähenemine. Keskkonnajuhtimissüsteemid Keskkonnajuhtimissüsteem: osa organisatsiooni üldisest juhtimissüsteemist, osa keskkonnakorraldusest ja keskkonnakaitsest ning koosneb organisatsiooni struktuurist, tegevuskavadest, määratletud vastutustest, toimingutest, protseduuridest, protsessidest ning ressurssidest, mis on vajalikud süsteemi rakendamiseks ja alalhoidmiseks. Põhistiimulid: Seadusandlus, huvigruppide surve, teadlikkus, kuvand ja maine, konkurentsivõime, finantskulutused.
ja järelprotseduure (nt. esmane keskkonnaülevaade, keskkonnaaruanne ja väline tõendamine), mida ISO 14001 ei eelda o üldistatult on need süsteemid sarnased, sest ISO 14001 arendajad kasutasid EMAS süsteemi ühe olulise lähtepunktina. Mõlema eesmärgiks on heal tasemel keskkonnajuhtimine. sertifitseerimine: o organisatsioon, kelle keskkonnajuhtimissüsteem vastab ISO 14001 nõuetele, saab taotleda vastavat sertifikaati. Sertifikaadi annab akrediteeritud sertifitseerija sertifitseerimisauditi alusel. Sertifitseerimine on rakendatav mistahes organisatsioonis, kõigis majandusharudes ja kogu maailmas KESKKONNARISK risk – mingi toimingu või ettevõtmisega kaasnev kehalise, ainelise vm kahju tekke võimalus
lepingutes sätestatule auditikliendi määratud kriteeriumide alusel. Kui organisatsiooni tegevusest lähtub kõrgendatud keskkonnarisk, peab ta laskma auditeerida oma keskkonnajuhtimissüsteemi vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. Kõrgendatud keskkonnarisk on tegevuskoha keskkonnataluvust ületava, keskkonnas pöördumatuid muutusi põhjustava või inimese tervist või vara ohtu seadva keskkonnamõju esinemise võimalikkus. Keskkonnajuhtimissüsteem on organisatsiooni keskkonnapoliitika väljatöötamist, ellurakendamist ja toimimist tagav tegevuse juhtimise osa Kõrgendatud keskkonnariskiga tegevused, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut, on näiteks: 1) elektri- või soojusenergia tootmine; 2) metallide tootmine või töötlemine; 3) mineraalide tootmine; 4) ainete tootmine keemiliste protsesside abil;
annaabi.ee 
