JÄÄTMESEADUS Jäätmeseadus Jäätmeseadus sätestab üldnõuded jäätmete tekke ning neist tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks ning jäätmehoolduse korralduse jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamiseks, samuti vastutuse kehtestatud nõuete rikkumise eest. JÄÄTMED on mis tahes jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Preili Karbik teeb kevadel kodus ja aias suurpuhastust. Prügi, sealhulgas katkised klaasid, vanaraua, paberi, tühjad värvipurgid, vanad patareid ja puulehed paneb ta kokku suurtesse prügikottidesse. Kotid tõstab ta auto järelkärusse ning läheb prügimäge otsima. Prügimäge otsides eksib ta lootusetult ning lõpuks poetab ta prügi lähedalasuva metsa alla kraavi, kus paistab juba varem prügi olevat. Kiirustades lahkub preili Karbik sündmuskohalt ning on õnnelik, et lõpuks prügist lahti sai Milliseid jäätmeseaduse punkte p...
12.2007 Kiviõli keemiatööstus 2009. a tuvastati keemiatööstuses plaanilise kontrolli käigus jäätmeseaduse rikkumine, mis seisnes jäätmearuandluse puudulikus esitamises, ning määrati ettevõttele 5000-kroonine trahv. Tallinna Prügila ja Cleanaway rikuvad koostööd tehes jäätmeseadust Ühte kontserni kuuluvate ASideTallinna Prügila ja Cleanaway Eesti koostööl rändavad Cleanaway kogutud jäätmed prügilasse lõppladestamisele ilma sorteerimata. Uus jäätmeseadus, mis peab sorteerimata jäätmete ladestamist prügilasse seaduserikkumiseks, jõustus 1. mail 2004. aastal, kuid Tallinna Prügila ja Cleanaway vaheline koostöö käis juba 2003. aasta sügisest. Toimetas Peeter Raidla, Äripäev.ee 13.05.2004 Aitäh kuulamast!
- Peab arvestama/järgima kehtivaid seadusi ja neist tulenevaid kitsendusi (sh ka Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust) 7. Keskkonna valdkonna kohaliku omavalitsuse õigusaktid, mis peavad olema vastu võetud kohalikel omavalitsustel: - Kalmistu eeskiri (aluseks KOKS) - Üksikpuude raiumiseks loa andmise tingimused ja kord (aluseks looduskaitseseadus, KOKS jm) - Jäätmeveo korraldus (aluseks KOKS, jäätmeseadus jm) - Jäätmehoolduseeskiri (aluseks KOKS, jäätmeseadus jm) - Jäätmekava (aluseks KOKS, jäätmeseadus jm) - Koerte ja kasside pidamise eeskiri (aluseks KOKS) - Olmejäätmete sortimise kord ja sorditud jäätmete liigitamise alused 8. Protseduurid ja loetelu vajalikest dokumentidest, mida on vajalik koostada kohalikku omavalitsusse tööle asudes: Kõigepealt toimub suuline läbirääkimine, kus jõutakse kokkulepeteni. Seejärel sõlmitakse
ravimijäätmeid, kemikaalide jäätmeid, elavhõbedajäätmeid, radioaktiivseid ja tsütostaatiliste ravimite jäätmeid. 4 Etappi jäätmete käitluses Sorteerimine Erikäitlust vajavad med. jäätmed kogutakse eraldi Jäätmete kahjustamine Ladustamine Nakkusohtlikud jäätmed Seadmed jäätmete kahjustamiseks Põletusseade Autoklaav aurugeneraator, kompressor külmkamber Kasutatud allikad: Jäätmeseadus TÜ Kliinikumi jäätmekäitluseeskiri (PKL89) TÜ Kliinikumi meditsiiniliste jäätmete erikäitlemise juhend (JKL61) Tänan kuulamast !
Jäätmekäitlus Valdis Jõgi VA15 Viljandi Kutseõppekeskus Vana-Võidu 2015 Mis on jäätmekäitlus? Jäätmekäitlus on vastavalt Jäätmeseadus jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine. Mis ei tohi kaasneda jäätmekäitlusega ja mis on selle aluseks. Jäätmekäitlusega ei tohi kaasneda normatiive ületavat mõju tervisele ega keskkonnale. Jäätmekäitluse aluseks on Eesti keskkonnastrateegia põhimõtted - säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, keskkonnanõuete integreerimine teiste eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega. Jäätmed jagunevad järgmiselt
Keskkonnaministeerium. Jäätmeosakond. http://www.kik.ee/static/files/93.PEek_Taaskasutamine%20ettekanne%20250909.pdf 5. Keskkonnaministeerium. 2008. Riigi Jäätmekava 2008-2013. http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1075105/RIIGI+J %C4%C4TMEKAVA+2008-2013.pdf 6. Keskkonnaministeerium. Jäätmete taaskasutamine, teisene toore. http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=368330/j %E4%E4tmete+taaskasutamine.pdf 7. Jäätmeseadus. Riigikogu 24.07.2009 seadus (RT I 2004, 9, 52), https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13203368 8. Eesti Statistika amet. 2009. Jäätmebilanss. http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/Saveshow.asp
Jäätmete sortimine Olmejäätmete sortimise nõude sätestab juba neli aastat tagasi kehtima hakanud Jäätmeseadus. Jäätmete sortimist korraldab kohalik omavalitsus, kes jagab elanikele ka sellekohast teavet. Esmajoones tuleks püüda olmejäätmeid sortida juba nende tekkimise ajal ja tekkekohas ning anda need jäätmekäitlejale üle juba liikide kaupa. Kui aga olmejäätmeid mingil põhjusel tekkekohas sortida ei saa või on sorditud jäätmed kogumise ja veo käigus segunenud, siis tuleb need kindlasti sortida enne prügilasse ladestamist.Jäätmete tekkekohas
tuleks läheneda süsteemikindlalt. Piisab kui arenduse aluseks võetakse ühiselt koostatud ja kokkulepitud keskkonnakava. Tähtis on, et töökohale ettenähtud keskkonnaalased põhimõtted, eesmärgid ja meetmed oleksid töökohas selges ja arusaadavas vormis kõigile kättesaadavad. JÄÄTMEALASED SEADUSANDLIKUD AKTID Tähtsaimaks jäätmeid puudutavaks seadusandlikuks aktiks Eestis on 01.12.1998.a. jõustunud Jäätmeseadus, millega kohustatakse asutusi oma jäätmeid taaskasutama, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja sellega ei kaasne teiste jäätmekäitlusviisidega võrreldes ülemääraseid kulutusi. Vastavad meetmed ja jäätmete kogumise ning taaskasutamise kord tuleb kehtestada kohaliku omavalitsuse jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirjaga. 26.06.2001.a. määrusega nr. 34 "Nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks" kehtestatakse jäätmete koostisele ja
Kehtestati 3.mai 2000. Kehtestati ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiiv. Patareide ja akude turule laskmist (laiendatud tootjavastutuse raames) ning patarei- ja akujäätmete käitlemist reguleerivad järgmised õigusaktid Vastavalt seadustele ning määrustele vastutavad patareide ning akude kogumise ja käitlemise eest tootja, ehk isik, kes müügiviisist sõltumata kas valmistab patareisid ja akusid või veab neid Eestisse sisse majandus- ja kutsetegevusena. 1. Jäätmeseadus Jäätmeseadus määratleb patareid ja akud ohtlike jäätmete hulka, probleemtoodete hulka; määrab, et patareid ning akud peavad olema seadmest kergesti eemaldatavad; määrab, et tootja peab akud ning patareid tagasi võtma; Tootja peab edastama infot patareide ja akude kogumise kohta; 2. Vabariigi Valitsuse 07.08.2009 määrus nr 124 "Patareidest ja akudest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded
9. LOOMSED JÄÄTMED 9.1. ei tohi ladestada tava prügilatesse, (sest nende jäätmete tagajärjel tekivad nakkushaigused) tuleb viia loomsete jäätmete ümbertöötlemise tehasesse. 5 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Keskkonnakaitse vihik. 2. http://www.eco-net.ee/static/custom/RiigiavaKSH.pdf (28.10.2007) 3. Jäätmeseadus, 1.05.2004, RT I 2004 9, 52. 6
matmist või põletamist ilma energiakasutuseta. Ohtlike jäätmete kogumiskeskused Eestis Praeguseks on Eestis juba kolm riiklikku ohtlike jäätmete kogumiskeskust. Kolmas valmis 2006. aasta sügisel, ligi kuus aastat hiljem kui kaks esimest. Esimesed ohtlike jäätmete kogumiskeskused olid Tallinnas ja Vaivaras ning viimane valmis Tartus. Riigil on küll osa jäätmekäitlusest, kuid suurema osa moodustavad ohtlike jäätmete kogujatest erafirmad. Kuigi jäätmeseadus ei nõua riigilt kogumiskeskuste ehitamist, kuid siiski on tänaseni need üles ehitatud riigi rahaga. Riik on otsustanud rahastada kogumiskeskuste rajamist kolmel põhjusel. Esiteks sellepärast, et Eesti võtab eeskuju Põhjamaadelt; teiseks, kuna ettevõtjatel pole piisavalt raha, huvi ja oskusi nõuetekohaseid kogumikeskuste rajamiseks; ning kolmas põhjus on see, et riik ei suudakski tagada piisavat järelvalvet eraõiguslike kogumiskeskuste üle.
· Heaperemehelik käitumine · Inimese teadlikkus keskkonnakaitse tähtsusest · Seaduste järgimine Jäätmeseaduse eesmärk · Paneb paika jäätmehooldusega seotud tegevused ja kohustused jäätmetekitajale ja jäätmekäitlejale · Sõnastab jäätmeliigid ja nendega seotud toimingud · Määrab jäätmekäitluse toimingutega seotud järelevalve teostaja Keskkonnakaitsega seotud seadused · Eesti vabariigi põhiseadus · Jahiseadus · Jäätmeseadus · Kalapüügiseadus · Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus · Keskkonnaseire seadus · Looduskaitseseadus · Maapõue seadus · Metsaseadus · Pakendiseadus · Saastuse komplekse vältimise ja kontrollimise seadus · Saastetasu seadus · Säästva arengu seadus · Veeseadus · Välisõhu kaitse seadus
järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud. Lisaks segaolmejäätmetele hõlmatakse korraldatud jäätmeveo süsteemi ka biolagunevad jäätmed, mille käitlemise eest peab jäätmevaldaja hakkama samuti maksma teenustasu. Probleemtoodetest tekkivate jäätmete ja pakendi ning pakendijäätmete käitlemist peavad finantseerima tootja vastutuse printsiibist lähtuvalt tootjad ja nende üleandmine peab toimuma elanikkonnale tasuta. Et vältida probleeme jäätmemajandamisega on Eestis koostatud jäätmeseadus ning igale linnale/vallale jäätmekäitluse eeskirjad. 4. Hinnang regulatsiooni kohasusele Arvan, et Eestis on jäätmeseadusega ning eeskirjadega jäätmete korraldamine hästi reguleeritud. Jäätmeseaduses on rõhutatud, et jäätmeid tuleb taaskasutada, mis on õige kuna jäätmeid praeguses ajas kuhjub üha rohkem. Jäätmete tekke vältimise, jäätmehoolduse nõuete rikkumise või jäätmete ladestamise eest väljaspool jäätmekäitluskohta karistatakse
Üle 80% kaevandatud põlevkivist kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks, põlevkivist toodetakse üle 90% Eesti elektrienergiast. Veel kasutatakse põlevkivi kütteõli, õlikoksi, pigi, bituumeni jms tootmiseks. Õlivabrikutele sobib vaid suuretükiline ja kõrge kütteväärtusega põlevkivi. Maavarade kaevandamine ja kasutamine on korraldatud maapõueseaduse ja kaevandamisseadusega. Põlevkivi kohta käivatest aktidest on olulised veel välisõhu kaitse seadus ja jäätmeseadus, mis reguleerivad põlevkivi kasutamist põletusseadmetes ja õli tootmisel. Kinnitatud on ,,Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 20082015" ja Vabariigi Valitsuses on heaks kiidetud ,,Eesti elektrimajanduse arengukava 20082018". Valmimas on ,,Ehitusmaavarade arengukava aastateks 20102020", mis käsitleb kogu Eestis paikneva lubjakivi, dolokivi, kristalliinse ehituskivi (Eestis peamiselt graniit), liiva, kruusa ja savi kaevandamist ning kasutamist.
Jäätmeseadus Eesti Maaülikool Seaduse ülesanne Jäätmeseaduse ülesandeks on jäätmete tekke ja neist tuleneva tervise-ja keskkonnaohu vältimine ning jäätmehoolduse korraldus jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamine, samuti vastutus kehtestatud nõuete rikkumise eest. Jäätmed Jäätmed on mis tahes jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi,mille valdaja on ära visanud kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Jäätmed jaotuvad: Tavajäätmed (jäätmed,mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka) Püsijäätmed (tavajäätmed,millel ei toimu olulisi muutusi) Olmejäätmed (kodumajapidamis jäätmed) Ohtlikud jäätmed (patareid) Biolagunevad jäätmed (paber,papp) Ülesanne Tallinnas Mäealuse tänaval tegutsev aktsiaselts ei teatanud Keskkonnainspektsioonile (2003. a-l) oma territooriumil tekkinud reostusest, ohtlikud jäätmed olid segatud olmejäätmetega ning bensiinitanklal puudus nõutav bensiiniaurude tagastussüsteem. Keskkonnainspektorid tuvastasid, et ...
Euroopa Liidu eesmärk on vähendada aastaks 2010 jäätmete lõplikku kõrvaldamist 20% võrra ning aastaks 2050 50% võrra võrreldes 2000. aastaga. Selle saavutamiseks on koostatud strateegia, mis seab järgmised prioriteedid: Jäätmetekke vältimine, jäätmete taaskasutamine, paremad töötlemis tingimused ja transpordi reguleerimine. Siseriiklikul tasandil toimusid muutused jäätmevaldkonnas aastatel 2004-2007, mis olid tingitud Eesti liitumisest Europpa Liiduga. Jõustusid uus jäätmeseadus, pakendiseadus ja nende alusel kehtestatud alamad õigusaktid. Jäätmevaldkonna strateegilised eesmärgid lähtuvad Euroopa Liidu ja Eesti üldisest keskkonnapoliitikast, kus jäätmepoliitika peaeesmärk on vältida jäätmeteket ja edendada taaskasutamist sh korduskasutamist ja ringlusse võtmist. Jäätmekäitluse areng aastail 2004-2007 on põhinenud pealmiselt üleriigilisel jäätmekaval. 2008. a kinnitas
seadusandlus Tuleb piirata sisaldust tarbeesemetes ning toodetes (nt värvid) Kütuse piirnormid Euroopa Liidu direktiivid Asulareovee puhastamise direktiiv (91/271/EMÜ) joogivee direktiiv (98/83/EÜ) ohtlike ainete direktiiv (76/464/EMÜ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/96/EÜ elektri ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta (ELT L 37, 13.2.2003, lk 2439) EV seadused (terviseameti nõuded, keskkonnaameti nõuded jne) Jäätmeseadus Määrus: Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord § 27. Probleemtoodete Euroopa Majanduspiirkonnas turule laskmise keelud ning piirangud Rahvusvahelised kokkulepped (EL) Riiklikul tasandil Loodusharidus Allikad Karik, H. Metallid ja mittemetallid meis ja meie ümber. Koolibri. Tallinn, 2004. Karik, H; Truus, K. Elementide keemia. Ilo. Tallinn, 2003. Jürgenson, M. Plii toime käitumisele ja aju neogeneesile. (Magistritöö) TÜ, 2005.
Jäätmeseadus Seaduse ülesanne Jäätmeseaduse ülesandeks on jäätmete tekke ja neist tuleneva tervise-ja keskkonnaohu vältimine ning jäätmehoolduse korraldus jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamine, samuti vastutus kehtestatud nõuete rikkumise eest. Jäätmed on mis tahes jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi,mille valdaja on ära visanud kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Jäätmed jaotuvad Tavajäätmed (jäätmed,mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka) Püsijäätmed (tavajäätmed,millel ei toimu olulisi muutusi) Olmejäätmed (kodumajapidamis jäätmed) Ohtlikud jäätmed (patareid) Biolagunevad jäätmed (paber,papp) Ülesanne Preili Karbik teeb kevadel kodus ja aias suurpuhastust. Prügi, sealhulgas katkised klaasid, vanaraua, paberi, tühjad värvipurgid, vanad patareid ja puulehed paneb ta kokku suurtesse prügikottidesse. Kotid tõstab ta auto järelkärusse ning läheb prügimäge otsima. Prügimäge otsides eksib ta lootusetult ning lõ...
4) Vältida globaalprobleemide süvenemist 5) Muuta inimeste hoiakuid, arvamusi keskkonnasäästliku eluviisi suhtes Eesmärkide saavutamine: 1) Koostatakse säästva arengu tegevuskavad 2) Elluviimist rahastatakse EL-i struktuurfondidest ja ühtekuuluvusfondist Eesti keskkonna poliitika: 1) Tugineb riiklikele seadustele ja määrustele 2) Säästva arengu seadus võeti Eestis vastu 1995 a Andres Tarandi inisiatiive 3) Looduskaitse seadus , jäätmeseadus,pakendiseadus, kalapüügiseadus jne Säästva arengu nõuded: 1) Toidu ja energia tootmine pead põhinema. Taastuvatel loodusvarasid 2) Taastuvaid loodusvarasid kasutada normaalselt, mitte raiskavalt 3) Taastumatuid loodusvarasid korduvkasutada 4) Jäätmetega ei tohi kasutada ökusüsteemide funksioneerimist 5) Looduse mitmekesisuse vähenemine on vaja peatada Globaalprobleem on ülemaailmne oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel
vanad transpordivahendid liiklusvahendite rehvid haiglajäätmed – võivad olla nakkusohtlikud või mõnel muul moel ohustada inimeste tervist - Eestis kehtiv ametlik jäätmete liigitamine on toodud Jäätmeklassifikaatoris - 20 gruppi, iga jäätmeliik on identifitseeritav 6-kohalise (ka enama) arvkoodiga. Kaks esimest numbrit jäätmete päritolu ning järgmised täpsustavad jäätmeid - Jäätmeseadus (2004) - Eesmärgiks jäätmete tekkimise vältimine, nende hulga vähendamine, keskkonnasõbralike toodete kavandamine Jäätmed on kõik esemed või ained, mis nende valdaja on ära visanud või kavatseb ära visata või millele ei leita edasist kasutust. Lihtsaimalt võib jäätmed jagada ohtlikeks ja tavajäätmeteks. Muu liigituse aluseks võivad olla koht või protsess, kust jäätmed pärinevad,
Aeg (esialgne!) Teema 1.sept Sissejuhatus. Jäätmete liigid, koostis ja käitlemise põhimõtted. 8.sept Seadusandlus: Jäätmeseadus ja nimistu 15.sept Jäätmekavade koostamine ja keskkonnajaamade rajamine.. 22.sept AS Kuusakoski/Keskkonnajaam/Epler ja Lorents 29.sept Aardlapalu ümberlaadimisjaama külastus
jäätmete teket ja kõige madalam aste jäätmete kõrvaldamine, ladestamine. Euroopas lähtutakse ka ,,saastaja maksab" põhimõttest, mille järgi kulud, mis tehakse saaste vältimiseks, piiramiseks ja käitlemiseks, katab saastaja. Õiguslikud alused Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on igaüks kohustatud säästma keskkonda ning hüvitama keskkonnale tekitatud kahju. Lisaks veel hulk seaduseid, määruseid ning arengukavasid ja planeeringuid. Olulisemad nendest on · Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52), · Saastetasu seadus (RT I 1999, 24, 361) ning selle muutmise seadus RT I 2001, 102, 667, · Säästva arengu seadus (RT I 1995, 31, 384) ning selle täiendamise ja muutmise seadus (RT I 1997, 48, 772), · Saastetasu seadus (RT I 1999, 24, 361) ning selle muutmise seadus (RT I 2001, 102, 667) · Pakendiseadus (RT I 2004, 41, 278) · Pakendiaktsiisi seadus (RT I 1997, 5, 31) ning selle muutmise seadus (RT I 2010, 28, 145)
Jäätmehooldus Jäätmehooldust ja jäätmete liigiti kogumist korraldab oma territooriumil kohalik omavalitsus. Jäätmete liigiti kogumise nõue hakkas kehtima 1. jaanuaril 2008. Jäätmehooldust ja jäätmekorraldust reguleeriv Jäätmeseadus võeti vastu jaanuaris 2004. Kohalik omavalitsus hoolitseb selle eest, et: elanikud, suvilaomanikud ja väike-ettevõtted oleksid liidetud korraldatud jäätmeveoga, mis annab neile kindluse, et nende olmejäätmeid käideldakse parima hinnaga ning võimalikult keskkonnasõbralikult; omavalitsuse territooriumil on loodud võimalused jäätmeid liigiti koguda ja ära anda; omavalitsuse territooriumil on piisavalt avalikke jäätmekogumiskohti (nt pakendite
olmejäätmete veo teenusega. Laienenud on jäätmete taaskasutus, tekkinud on tootjavastutusorganisatsioonid, kes on loonud kogumisvõrgustikud elektroonikaromude, vanarehvide ja pakendite kogumiseks ning taaskasutusse suunamiseks. Suurenenud on ka keskkonnanõuetele vastavate romusõidukite kogumis- ja lammutuskohtade arv. Aastatel 20042007 toimusid jäätmevaldkonnas muutused, mis olid tingitud Eesti liitumisest Euroopa Liiduga. Jõustusid uus jäätmeseadus, pakendiseadus ja nende alusel kehtestatud alamad õigusaktid. Jäätmevaldkonna strateegilised eesmärgid lähtuvad EL ja Eesti üldisest keskkonnapoliitikast, kus jäätmepoliitika peaeesmärk on vältida jäätmeteket ja edendada taaskasutamist, sh korduskasutamist ja ringlusesse võtmist. Jäätmed jagunevad: Paber ja papp, olmejäätmed, pakendijäätmed, biolagunevad jäätmed 6 2.1 Jäätmemajanduse arendamine
ohtlike jäätmete hulka. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab selle eest, et ohtlike jäätmete käitlemine - kogumine, pakkimine, hoidmine, jäätmete märgistamine, vedu käitlemiskohta - toimuks vastavalt kehtestatud korrale. Ohtlike jäätmete käitlussüsteemi korraldamise eest vastutab Keskkonnaministeerium. Ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevad ettevõtted peavad taotlema selleks tegevuseks litsentsi. Esimene jäätmeseadus võeti Eestis vastu 1992. a., teine – 1998. a. ja praegu kehtiv - jõustus 2004. a. 1. mail. Jäätmeseadus sätestab Euroopa tavapärased jäätmete liigituse ja käitluse põhimõtted, riigi, omavalitsuste ja kodanike kohustused. Seadus koosneb 9 ptk ja üle 50 paragrahvist. Uus jäätmeseadus tagab jäätmekäitluse tõhusama korralduse, sh jäätmete vähendamise- ja taaskasutamise tõhustamise. Koos jäätmeseadusega toimivad saastetasu seadus põhimõttel
tekkiv energia kasutatakse soojusena. 3. Pakendi liigid: 1)Müügipakend- lõppkasutajale müügikohas üleandmiseks ettenähtud müügiühiku osa.2)rühmapakend- mõeldud teatud hulga müügiühikute rühmitamiseks müügikohas 3) veopakend- mõeldud teatud arvu kaubaühikute või rühmapakendis kaupade käsitlemiseks ja veoks. Alaliigid korduskasutuspakend ja ühekordnepakend. Reguleerib pakendiseadus 21.04.2005 4. jäätmekava- Keskkonnaministeeriumi-> jäätmeseadus sätestab üleriigilise maakonna, linna, valla jäätmekava koostamise. Koostab KOV. 5- aastaks 1) jäätmekäitluse hierarhia järgimise põhimõte: vältida jäätmeteket nii palju kui võimalik, korduvkasutus, jäätmed ringlusesse, taaskasutada 2) Põhimõte saastaja maksab 3) laiendada tootjavastutust 4) iseseisvuse ja läheduse põhimõte 5. Med. Jäätmed- jäätmed, mis tekivad inimeste, loomade haiguste diagnoosimisel, ravimisel,mikrobioloogilised preparaadid, patoloogilisd
hulka. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab selle eest, et ohtlike jäätmete käitlemine - kogumine, pakkimine, hoidmine, jäätmete märgistamine, vedu käitlemiskohta - toimuks vastavalt kehtestatud korrale. Ohtlike jäätmete käitlussüsteemi korraldamise eest vastutab Keskkonnaministeerium. Ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevad ettevõtted peavad taotlema selleks tegevuseks litsentsi. Esimene jäätmeseadus võeti Eestis vastu 1992 a, teine - 1998 a ja praegu kehtiv - jõustus 2004 a 1. mail. Jäätmeseadus sätestab Euroopa tavapärased jäätmete liigituse ja käitluse põhimõtted, riigi, omavalitsuste ja kodanike kohustused. Seadus koosneb 9 ptk ja üle 50 paragrahvist. Uus jäätmeseadus tagab jäätmekäitluse tõhusama korralduse, sh jäätmete vähendamise- ja taaskasutamise tõhustamise. Koos jäätmeseadusega toimivad saastetasu seadus põhimõttel "saastaja maksab";
võtmist tõstukiga. *Konteinerit on võimalik kasutada kõikide veoliikide mere-, raudtee-, lennu- ja maanteeveo puhul. Vedamisel tõstetakse konteiner vahelaadimise terminalis ühelt veovahendilt teisele ilma kaupa ümber laadimata. Konteinerid on kavandatud kordusvedudeks ja nad on tõstukitega hõlpsasti teisaldatavad. . 19. Millised pakkimist puudutavad seadused on Eestis? Eesti Vabariigis on välja antud järgmised seadused: pakendiseadus, pakendiaktsiisi seadus ja jäätmeseadus. 20. Mis on tagastus- e reversiivlogistika ja miks ta on logistika huviorbiidis? Reversiivne logistika on vastassuunas liikuva toormaterjali-, pooltoote- ja kaubvoo ning pakendamise planeerimine, realiseerimine ja kontroll kas tootmisest, jaotusest või kasutuskohast tagastuspunktini või nõuetekohase likvideerimiseni. Tagastuslogistika alla kuuluvad. 1) Vastupidised vood vale tarne tõttu, tagastatavad tooted ja tagastusõigusega tooted
Jäätmekäitlus konspekt Jäätmekäitlus – jäätmetega tehtavad toimingud ning kontroll jäätmetega seotud tegevuse üle. Eesmärk – säästa loodust, loodusressursse ja kaitsta tervist. Majandusharuna saada kasumit ja vältida raiskamist. Jäätmed - Jäätmeseadus I … inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Jäätmed on materjal, millest üht-teist teha või toota annab. Prügi – kasutuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis enamasti veetakse prügilasse või põletatakse. Praht – on see, mis maha pillutud. Prügi ladestamine • Ajapikku tekkis vajadus prügilate järele
kaltsud; Vanad akud; Patareid; Happed, leelised; Värvi- laki- ja liimijäätmed; Lahustijäägid; Pestitsiidid; Vanades külmkappides ja sügavkülmikutes leiduv freoon; Asbest; Elektroonikajäätmed; Vanad kütused; Fotokemikaalid ja muud kemikaalid; Meditsiinijäätmed. Tavajäätmed: kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Keskkonnakaitse õiguslikud alused. -Jäätmekäitluse põhimõtted seadustati Eestis 1990. aastate algul. Esimesed õigusaktid olid jäätmeseadus (1992), Eesti jäätmeklassifikaator (1992) ning ohtlike ja muude jäätmete väljaveo, sisseveo ja läbiveo kord (1992). Järgnesid saastekahju hüvitise seadus (1993), säästva arengu seadus (1995) ja pakendiseadus (1995). Kuna 1990. aastate algul kehtestatud seadused ei vastanud Euroopa Liidu nõuetele, muudeti ja täiendati neid kõiki. 28. jaanuaril 2004. aastal võttis Riigikogu vastu uue jäätmeseaduse, mis lähtub peamiselt kahest Euroopa Liidu jäätmealasest raamdirektiivist
ohtlike jäätmete hulka. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab selle eest, et ohtlike jäätmete käitlemine - kogumine, pakkimine, hoidmine, jäätmete märgistamine, vedu käitlemiskohta - toimuks vastavalt kehtestatud korrale. Ohtlike jäätmete käitlussüsteemi korraldamise eest vastutab Keskkonnaministeerium. Ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevad ettevõtted peavad taotlema selleks tegevuseks litsentsi. Esimene jäätmeseadus võeti Eestis vastu 1992 a, teine - 1998 a ja praegu kehtiv - jõustus 2004 a 1. mail. Jäätmeseadus sätestab Euroopa tavapärased jäätmete liigituse ja käitluse põhimõtted, riigi, omavalitsuste ja kodanike kohustused. Seadus koosneb 9 ptk ja üle 50 paragrahvist. Uus jäätmeseadus tagab jäätmekäitluse tõhusama korralduse, sh jäätmete vähendamise- ja taaskasutamise tõhustamise. 1. Ptk Üldsätted määratlevad - seaduse reguleerimisala (§ 1), milleks on üldnõuded jäätmete
ohtlike jäätmete hulka. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab selle eest, et ohtlike jäätmete käitlemine - kogumine, pakkimine, hoidmine, jäätmete märgistamine, vedu käitlemiskohta - toimuks vastavalt kehtestatud korrale. Ohtlike jäätmete käitlussüsteemi korraldamise eest vastutab Keskkonnaministeerium. Ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevad ettevõtted peavad taotlema selleks tegevuseks litsentsi. Esimene jäätmeseadus võeti Eestis vastu 1992 a, teine - 1998 a ja praegu kehtiv - jõustus 2004 a 1. mail. Jäätmeseadus sätestab Euroopa tavapärased jäätmete liigituse ja käitluse põhimõtted, riigi, omavalitsuste ja kodanike kohustused. Seadus koosneb 9 ptk ja üle 50 paragrahvist. Uus jäätmeseadus tagab jäätmekäitluse tõhusama korralduse, sh jäätmete vähendamise- ja taaskasutamise tõhustamise. 1. Ptk Üldsätted määratlevad - seaduse reguleerimisala (§ 1), milleks on üldnõuded jäätmete
erosiooni vältimist, hüdrotehniliste rajatiste ehitamist. (allikas nr 4) Eestis on koostatud ka mitmeid keskkonnakaitselisi seaduseid, mille põhjal on võimalik reguleerida keskkonnakaitset. Mõned nendest seadustest on järgmised: · veeseadus · looduskaitseseadus · välisõhu kaitse seadus · metsaseadus · maapõueseadus · jäätmeseadus 4 2. Keskkonnaministeerium Keskkonnaprobleemide lahendamisega riiklikul tasandil tegeleb Keskkonnaministeerium koos oma haldusalas olevate asutustega. Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse eesmärk on: · koguda, töödelda ja üldistada teavet Eesti looduse, keskkonnaseisundi ning neid mõjutavate tegurite kohta.
' JA ka 'millal jääde ei ole enam jääde e. muutub uuesti tooteks ?' ei saa anda ammendavalt selgeid vastuseid, see sõltub asjaoludest Jäätmed Jäätmedirektiivi põhinõuded: Jäätmedefinitsioon Jäätmekäitlustoimingute hierarhia Jäätmekäitluse üldise keskkonna- ja tervisekaitselise ohutuse tagamine Jäätmekäitlusvõrgustik Jäätmekavad Jäätmeload Jäätmealane aruandlus Jäätmed · Jäätmeseadus (2004) · Pakendiseadus (2004) · Pakendiaktsiisi seadus (1997) · 38 alamastme akti Jäätmed Jäätmed on seaduses sätestatud kategooriatesse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik,
Eesti ja ohtlikud jäätmed referaat Ohtlikeks jäätmeteks loetakse neid jäätmeid, mis oma keemiliste või omaduste tulemusena on kahjulikud inimesele või keskkonnale. Nad erinevad tavajäätmetest, kuna on juba väikses koguses keskkonnale või inimestele kahjulikud. Seepärast on ka väga oluline, et neid ei veetaks tavajäätmete prügilasse, vaid käideldaks erilisel viisil ja ei ladestata loodusesse või kanalisatsiooni. Selle tõttu on oluline, et ohtlike komponente sisaldavate toodete tarbija oleks teadlik ka sellest, kuidas nendega edasi käituda, kui need tarbetuteks on muutunud. Seda eelkõige seepärast, et ohtlikke jäätmeid pole soovitatav pikka aega kodus hoida, kuna nii jääb ka terviserisk koduses majapidamises. Enamlevinud ohtlikud jäätmete eelkäitlus Ohtlike jäätmete hulk on reaalselt väga suur, kuid siiski on neist mingi osa laiemalt tuntud kui teised. Kõige tuntumad on igasugused meditsiinijäätmed, elavhõbedat ...
taaskasutamist nende sorteerimise läbi. Jäätmed ja jäätmekäitlus Me kõik puutume iga päev kokku prügiga oleme ise prügi tekitajad. Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja loodussõbralikuna, peaksime tekkinud jäätmed võimalikult keskkonnasõbralikult koguma ja käitlema. Aastatel 20042007 toimusid jäätmevaldkonnas muutused, mis olid tingitud Eesti liitumisest Euroopa Liiduga. Jõustusid uus jäätmeseadus, pakendiseadus ja nende alusel kehtestatud alamad õigusaktid. Jäätmevaldkonna strateegilised eesmärgid lähtuvad EL ja Eesti üldisest keskkonnapoliitikast, kus jäätmepoliitika peaeesmärk on vältida jäätmeteket ja edendada taaskasutamist, sh korduskasutamist ja ringlusesse võtmist. Jäätmekäitluse areng aastail 2004 2007 on põhinenud peamiselt üleriigilisel jäätmekaval. 2008. a kinnitas Vabariigi Valitsus uue
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Jäätmete sorteerimine Referaat Õppeaine: jäätmekäitlus Tartu, 2010 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................. 3 2.KUIDAS JÄÄTMEID PEAKS SORTEERIMA............................................................................................... 4 3.ERALDAMISE TEHNIKA.................................................................................................................................5 4.TITECH ............................................................................................................................................................... 5 5.CO.FAMM...................................................................................................................................................
JÄÄTMEKÄITLUS · Igaühe arusaam asjast (mida teised räägivad, mida kajastab meedia) · Üldised kogemused ja parim praktika · Rahvusvahelised lepped · EU direktiivid Eesti seadused ja arengukavad, ministeeriumid KOV, kohalikud eeskirjad · Jäätmefirmad (kogujad, käitlejad) · ETTEVÕTTED- jäätmetekitajad · ERAISIKUD- jäätmetekitajad Eesmärk: säästa loodus säästa loodusressursse kaitsta tervist Jäätekäitlus on majandusharu (eesmärk: saada kasumit, vältida raiskamist) Kõik asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem kasutuks (jäätmeteks). Tavaliselt mõtleme prügist halvasti, sest see on inetu ja igal pool. · Elanike arvu suurenemise tõttu materjalide ja energia tarbimine kasvab (eelmise aasta seisuga juba 7 mld elanikku) · Loodusvarasid üha raskem kätte saada. TÄNAPÄEVA JÄÄTMEKÄITLUS MEENUTAB MITTE KESKKONNA KAITSMIST VAID ELLUJÄÄMISKURSUST. Jäätmeseadus (I(1992)...
Seadused kordamiseks: Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon- on 1992. aastal Rio de Janeiros allkirjastatud rahvusvaheline kokkulepe looduse mitmekesisuse säilitamiseks, selle komponentide jätkusuutlikuks kasutamiseks ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava kasu õiglaseks jagamiseks Looduskaitseseadus-on Eesti Vabariigis kehtiv seadus, mille peamisteks eesmärkideks on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja kaitse, taime- seene- ja loomaliikide ja nende elupaikade kaitse, samuti kultuuriloolise ja esteetilise väärtusega looduskeskkonna kaitsmine. Loomakaitseseadus-Käesolev seadus reguleerib loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu.Vabalt looduses elavate loomade kaitset Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon- Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon- olles teadlikud Läänemere merekeskkonna asen...
Jäätmed Koostas: Carmen Koppel Juhendas: Siret Saarniit 2005 Ääsmäe Sisukord Sissejuhatus lk 3 Mis On jäätmed? lk 4 Loodusinimestel tekib vähe jäätmeid lk 5 Tänapäeval tekitab inimene palju jäätmeid lk 6 Prügisorteerimine on vajalik lk 7 Prügiveo homne päev lk 8 Inimkonna tulevikku aitab kindlustada säästev eluviis lk 9 Kokkuvõte lk 10 Kasutatud kirjandus lk 11 3 Sissejuhatus Asjad meie umber muutuvad varem või hiljem kasutuks, s. o. jäätmeiks. Jäätmeidon igasuguseid- tahkeid, vedelaid ja gaasilisi. Neid tekid koduses majapidamises, tööstuses, kaubanduses, maavarade kaevandamisel, ehitamisel ja lammutamise- igas inimtegevuse valdkonnas. Osa neist ladestatakse prügilasse, osa ksutatakse ära, osa pääseb vett, pinnast ja õhku saastama ning osa neist on lausa terviseohtlikud. Kui ini...
töökeskkonnas, tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse mõõtmise kord - Määrusega sätestatakse tööandja kohustused tehislikust optilisest kiirgusest (edaspidi optiline kiirgus) tingitud terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks töökeskkonnas, optilise kiirguse piirnormid ja optilise kiirguse mõõtmise kord Eesti Vabariigi valitsuse määrus nr. 47, 08.04.2010 https://www.riigiteataja.ee/akt/13301754 - Jäätmeseadus - Käesolev seadus sätestab jäätmehoolduse korralduse, nõuded jäätmete tekke ning jäätmetest tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks, sealhulgas meetmed loodusvarade kasutamise tõhususe suurendamiseks ja sellise kasutamise ebasoodsa mõju piiramiseks, samuti vastutuse kehtestatud nõuete rikkumise eest. Eesti Vabariigi riigikogu vastu võetud seadus, 28.01.2004 https://www.riigiteataja.ee/akt/104042012005
kuuluvad ohtlike jäätmete hulka. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab selle eest, et ohtlike jäätmete käitlemine - kogumine, pakkimine, hoidmine, jäätmete märgistamine, vedu käitlemiskohta - toimuks vastavalt kehtestatud korrale. Ohtlike jäätmete käitlussüsteemi korraldamise eest vastutab Keskkonnaministeerium. Ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevad ettevõtted peavad taotlema selleks tegevuseks litsentsi. Esimene jäätmeseadus võeti Eestis vastu 1992 a, teine - 1998 a ja praegu kehtiv - jõustus 2004 a 1. mail. Jäätmeseadus sätestab Euroopa tavapärased jäätmete liigituse ja käitluse põhimõtted, riigi, omavalitsuste ja kodanike kohustused. Seadus koosneb 9 ptk ja üle 50 paragrahvist. Uus jäätmeseadus tagab jäätmekäitluse tõhusama korralduse, sh jäätmete vähendamise- ja taaskasutamise tõhustamise. 1. Ptk Üldsätted määratlevad - seaduse reguleerimisala (§ 1), milleks on üldnõuded
· Kohalikud omavalitsused kavandavad, korraldavad, suunavad ja kontrollivad jäätmekäitlust oma territooriumil. · Juriidilised isikud on kohustatud rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi jäätmete hulga ja ohtlikkuse vähendamiseks · Füüsilised isikud peavad jäätmeid käitlema omavalitsustes kehtestatud korra kohaselt Jäätmekäitluse alused seadustati 1990ndate alguses. Esimesed õigusaktid: Eesti jäätmeklassifikaator (1992), Eesti jäätmeseadus (1992), Saastekahju hüvitise seadus ( 1993), Säästva arengu seadus (1995), pakendiseadus (1995) Jäätmemajandusega seotud seadusandlike aktide peamised eesmärgid: a) Jäätmetekke vähendamine (nt. prügilasse ladestatavad jäätmed) ning liigiti eraldi sorteerimine ja käitlemine (Jäätmeseadus); b) Ohtlike jäätmete (nt. kemikaalid, vanaõli, värvid-lakid, asbesti ja elavhõbedat sisaldavad jäätmed, akud jt
* planeerimisseadus * keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus * keskkonnajärelvalve seadus * keskkonnaseire seadus * saastuse kompleksse vältimis ja kontrollimise seadus * saastetasu seadus * geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus valdkondlikud seadused: * jäätmed · jäätmeseadus · pakendiseadus * looduskaitse · looduskaitseseadus * vesi · veeseadus * õhk · välisõhu kaitse seadus · kiirgusseadus * ohlikud ained · kemikaaliseadus * looduskasutus · jahiseadus
- põhjuslike seoste tuvastamine keerukas, kuna kk on keerukas süsteem - ajafaktor kahju võib ilmneda aastate pärast Keskkonnavastutuse direktiiv 2004/35/EÜ käib peamiselt ettevõtete kohta. EESTIS eelkõige lähtuvalt võlaõigusseadusest, § 133 eristatakse isikule või tema varale tehtud kahju ja puhast keskkonnakaju. Suurema ohu allika valdaja vastutus. Veel reguleerivad keskkonnale tekitatud kahju hüvitamist eriseadused - jäätmeseadus § 128 - veeseadus § 39 - looduskaitseseadus § 77 MAJANDUSLIKUD REGUÖEERIMISVAHENDID Sageli efektiivsem kui otsene reguleerimine Saastetasud Tehakse vahet - maks (tax) laekuvad eelarvesse ja võib kasutada kus iganes. - tasu (charge). Ennetav, kasutada saab üksnes keskkonnasektoris - saastetasud (effluent charges) lähtuvad kk suunatavatest saasteainetest - tootehüvitised (product sharges) maksustatakse tootmise või tarbimise käigus kk saastavad tooted
keskkonda kahjustamata. Nii jäätmete põletamisel kui ka prügimäele viksamisel on keskkonnale kahjustav mõju. Välisõhku eraldub põletamisel jäätmetest süsinikdioksiidi (CO2) ja metaani ning ära viskamisel eraldub pinnasesse ja põhjavette kemikaale ja pestitsiide. Kuigi jäätmete tekkimine on paratamatu, siis saab iga inimene anda oma osa, et vähendada jäätmete tekkimise osakaalu keskkonda kahjustavaid tooteid vähem tarbides. Ajast kui Eesti liitus Euroopa Liiduga jõustusid uus jäätmeseadus, pakendiseadus ja nende alusel kehtestatud alamad õigusaktid. Jäätmevaldkonna strateegilised eesmärgid hakkasid lähtuma ning lähtuvad ka praegu EL ja Eesti üldisest keskkonnapoliitikast, kus jäätmepoliitika peaeesmärk on vältida jäätmeteket ja edendada taaskasutamist, sh korduskasutamist ja ringlusesse võtmist. Tavajäätmete prügilasse ladestamise kogused on vähenemas tänu liigiti kogumise kohustusele ja biolagunevate jäätmete
ja vältimine, keskkonnanõuete integreerimine teiste eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega. Jäätmed kõrvaldatakse ja segaolmejäätmed taaskasutatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas jäätmekäitluskohas, kus on tagatud inimese tervise ja keskkonna ohutus. Jäätmevaldkonna murrangulised muutused toimusid aastatel 20042007, mis olid tingitud Eesti liitumisest Euroopa Liiduga. Jõustusid uus jäätmeseadus, pakendiseadus ja nende alusel kehtestatud alamad õigusaktid. Jäätmevaldkonna strateegilised eesmärgid hakkasid lähtuma ning lähtuvad ka praegu EL ja Eesti üldisest keskkonnapoliitikast, kus jäätmepoliitika peaeesmärk on vältida jäätmeteket ja edendada taaskasutamist, sh korduskasutamist ja ringlusesse võtmist. Jäätmekäitluse areng aastail 20042007 põhines üleriigilisel jäätmekaval, mille strateegilisteks eesmärkideks oli vähendada prügilate arvu
Planeerimisseadus, Ranna ja kalda kaitse seadus, Säästva arengu seadus, 9 Mahepõllumajanduse seadus, Metsaseadus, Veeseadus, Keskonnamõju hindamise ja keskonna-auditeerimise seadus, Keskonnaseire seadus, Geneeetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus, Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, Loomastiku kaitse ja kasutamise seadus, Haridusseadus, Jäätmeseadus jt. Seoses Euroopa Liiduga ühinemisega jõustusid meil ka selle ühenduse keskkonna- ja looduskaitset puudutavad direktiivid nagu Veepoliitika raamdirektiiv, Loodusdirektiiv ja Linnudirektiiv. Lisaks Rio konventsioonidele on Eesti osaline paljudes teisteski keskkkona- ja looduskaitsealastes rahvusvahelistes lepetes, mis käsitlevad natuke kitsamaid valdkondi, kuid aitavad lõppkokkuvõttes kaasa ka bioloogilise mitmekesisuse konventsooni eesmärkide saavutamisele
omandatud teadmiste ja oskuste abil leidma vastused alljärgmistele II. OSA küsimustele ja täitma tekstis olevad lüngad? Küsimuste teisele osale (II. OSA. Küsimused 1-65) leiate vastused alljärgmistest õigusaktidest: Kaubandustegevuse seadus. Tarbijakaitseseadus. Toote nõuetele vastavuse seadus. Konkurentsiseadus. Reklaamiseadus. Kaubamärgiseadus. Pakendiseadus. Jäätmeseadus. Mõõteseadus Toiduseadus. Alkoholiseadus. 2. Tubakaseadus. Küsimuste teisele osale (II. OSA. Küsimused 1 - 62) leiate vastused õpikust ning asjakohastest õigusaktidest (tsiviilseadustiku üldosa seadus, võlaõigusseadus, töölepingu seadus jne.) II OSA. Küsimused kaubandusõiguse teemal. Kaubandustegevuse seadus 1. Milline on Kaubandustegevuse seaduse reguleerimisala? Kaubandustegevuse seadus sätestab: kaubandustegevuse alused ja korra, järelevalve
TALLINNA TEENINDUSKOOL Liis Pibre T21ME BIOJÄÄTMETE KÄITLEMINE EESTIS Iseseisev töö Tallinn 2010 1. SISSEJUHATUS Linnastumisega suurenes rahvastiku arv, mis tõi kaasa surve ümbritsevale keskkonnale. Järjest enam kasvab tootmine ja tarbimine ning selle paratamatuks kaasnähuks on jäätmete teke. Jäätmed tekivad toodete ja teenuste elukaare kogu ulatuses, alustades toorainete hankimisest ning lõpetades toote kasutamise lõppemisega. Kuna jäätmeid on väga palju tuleb need kindlasti liigitada, jäätmete erinevate omaduste põhjal valitakse neile sobivaim käitlusviis kordus- või taaskasutamine materjalina, biokäitlus või põletamine ning viimase võimalusena keskkonnaohutu ladestamine. Jäätmeseadus on jäätmed jaganud kategooriatesse, mis omakorda moodustavad tavakodanikele teadaolevad jäätmegrupid ning nende alagrupid, mille järgi inimesed orienteeruvad oma jäätmeid sorteerides. 1. Ta...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
