SISUKORD SISSEJUHATUS Århusi konventsioon on ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni liikmesriikide sõlmitud rahvusvaheline lepe, mis sätestab kolm põhiõigust, milleks on: juurdepääs keskkonnateabele, õigus osaleda keskkonnaalases otsustamismenetlused ja juurdepääs õigusmõistmisele keskkonnaasjus. Järgnevalt on välja toodud 4 peatükki, millest esimene põhineb üldisele iseloomustusele ja kolm järgnevat konventsiooni põhiõigustele. 1. ÜLDISELT KONVENTSIOONIST Århusi konventsioon on ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni liikmesriikide sõlmitud rahvusvaheline lepe, mille eesmärgiks on kaitsta kodanike õigust elada keskkonnas, mis vastab
avalikustamise ja aruandekohustuse. Århusi konventsiooniga algatati uus etapp keskkonnapoliitika ja -õiguse arengus, mis ei piirdu üksnes keskkonnakaitse eesmärkidega, vaid aitab kaasa avatud ühiskonna põhimõtete elluviimisele." [1] 1.ÅRHUSI KONVENTSIOONI KOLME SAMBA SÜSTEEM Konventsiooni eesmärkide saavutamiseks on sätestatud kolm menetluslikku põhiõigust- Konventsiooni kolm sammast, mida iga osapool peab tagama ja milleks on õigus keskkonnateabele, õigus osavõtule keskkonnaalaste otsuste tegemisel ning õigus juurdepääsule keskkonda puudutavatele õigusemõistmisele. [2: 164] Konventsiooni kolm sammast jagunevad: - 1.sammas-keskkonnateabe üldkättesaadavus. - 2.sammas-otsustamise menetluses osalemine. - 3.sammas-juurdepääs õigusemõistmisele. 1.1 1.sammas- keskkonnateabe üldkättesaadavus Konventsiooni üldine kättesaadavus avaldub avaliku võimu organite kaudu, kes peavad teabe
VI keskkonnaprogramm Pealkiri "Meie tulevik on meie valida" Esmatähtsad valdkonnad: · kliimamuutused · bioloogilise mitmekesisuse säilitamine · tervisekaitse · loodusvarad · jäätmed VI keskkonnaprogramm Viis lähenemist · kehtiva keskkonnaõiguse tegeliku elluviimise tagamine · keskkonnakaalutluste viimine teistesse asjakohastesse poliitikavaldkondadesse · tihedam koostöö tööstuse ja tarbijaga · tagada kodanikele parem juurdepääs keskkonnateabele 4 · tagada maakasutuse keskkonnasõbralikkus 5
Mõned neist on hästi tuntud, näiteks Kyoto protokoll kasvuhoonegaaside heitmete kohta ja Montreali protokoll osoonikihti kahandavate ainete kohta. Mitmed teised lepingud on keskkonnaseisundi parandamise seisukohalt sama olulised. Muu hulgas hõlmavad need lepingud õhusaastet, bioloogilist mitmekesisust, kauplemist ohustatud liikide, ohtlike kemikaalide ja geneetiliselt muundatud organismidega, jäätmevedu, kõrbestumist, katastroofe, vooluveekogude majandamist ja avalikkuse juurdepääsu keskkonnateabele. Euroopa Liit tegeleb nende probleemidega, kehtestades rangeid keskkonnastandardeid ja propageerides uusi tööviise ning keskkonnasõbralikumaid tehnoloogiaid. Keskkonnapoliitilised otsused tuginevad mitmele olulisele põhimõttele. Ennetamine on parem kui tagajärgede likvideerimine: kasulikum on tegeleda saasteallikaga juba eos kui hiljem selle mõjudega. Saaste tekitajad peavad maksma nede poolt tekitatud saaste eest ja kui on
Allkirjastati 1998. aastal Taanis Århusis. Allkirjastajateks olid ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni liikmesriigid. Konventsioon jõustus rahvusvaheliselt 30. oktoobril 2001. aastal. *Århusi konventsiooniga algatati uus etapp keskkonnapoliitika ja -õiguse arengus, mis ei piirdu üksnes keskkonnakaitse eesmärkidega, vaid aitab kaasa avatud ühiskonna põhimõtete elluviimisele. *Lähtuvalt seatud eesmärkidest käsitleb konventsioon kolme teemat: juurdepääs keskkonnateabele õigust osaleda keskkonnaalases otsustamismenetluses juurdepääsu õigusemõistmisele keskkonnasjus 27. Kuidas on tavainimesel võimalik Eestis keskkonnaseire andmetega tutvuda, millised on peamised väljundid? Keskkonnaregister on loodusressursside, looduspärandi, keskkonnaseisundi ja keskkonnategurite andmeid sisaldav riigi põhiregister. Keskkonnaregistri andmed on üldjuhul avalikud. *Vastavalt määrusele:
Olulisemad direktiivid: Keskkonnamõjude hindamine Jäätmetealane raamdirektiiv Looduskaitse algus Ühtse Euroopa Akt KKP peatüki kaasamine Alates 1987: 15 Õiguslik taust Maastrichti leping 1992 Amsterdami leping 1997 Täpsustatud ja muudetud keskkonnapoliitika taust Keskkonnapoliitika integreerimine muude poliitikatega Olulisemad direktiivid: Vaba juurdepääs keskkonnateabele, Loodusdirektiiv, Välisõhu hindamise raamdirektiiv IV keskkonnaprogramm 1987-1992: Kompleksne kaitse Haldussuutlikus V keskkonnaprogramm 1992-2000: Säästev areng 5 peamist olulise mõjuga majandusharu Keskkonnaauditid VI keskkonnaprogramm 2001-2010: Prioriteedid: Kliimamuutused Bioloogiline mitmekesisus Tervisekaitse ja elukvaliteet Loodusvarad, jäätmed Põhimõtted: Haldussuutlikkus
taotlustele. Artikkel 5 aktiivse informeerimise kohustus – avaliku võimu organite kohustus hallata, ajakohastada ning levitada teavet, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks, avalikkuse teavitamiseks või inimeste tervist või keskkonnaseisundit ohustavate tegurite leevendamiseks. 5. Arhusi konventsioon Arhusi konventsioon käsitleb kolme teemat: *juurdepääs keskkonnateabele; *õigust osaleda keskkonnaalases otsustamismenetluses; *juurdepääsu õigusemõistmisele keskkonnasjus. 1. Konventsioon tagab keskkonnateabe üldise kättesaadavuse kahel viisil: *avaliku võimu organite kohustuse kaudu vastata keskkonnateabe taotlustele (nn passiivse informeerimise kohustus, artikkel 4) ning
keskkonnale loetakse uute inimõiguste hulka. Eesti Vabariigi põhiseadus ei sisalda keskkonnaalaseid õigusi. Oluliseks dokumendiks, mis määratleb keskkonnakaitse ja inimõiguste seoseid on Arhusis 25. juunil 1998 vastu võetud keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon. Eesti on konventsiooniga ühinenud. Konventsioon sätestab põhiõigused: · õigus keskkonnateabele; · õigus osavõtule keskkonnaalaste otsuste tegemisest; · õigus omada juurdepääsu keskkonnaalasele õigusemõistmisele. Konventsiooni põhimõtete ellurakendamiseks pakub Eestimaa Looduse Fond keskkonnaõigusabi. 10 5. Inimõigused ja riigikaitse Meessoost Eesti kodanikel on kohustus teenida kaitseväes. Isikutele, kes usuliste või
EMÜ leping: kaupade vaba liikumise tagamine; normide ühtlustamine pole eesmärgiks > erinevate keskkonnatingimuste arvestamine. EL III keskkonnaprogramm1983-6: KKP integreerimine muudesse poliitikatesse. Ühtse Euroopa Akt KKP peatüki kaasamine. 1987 : Õiguslik taust- Maastrichti leping 1992 , Amsterdami leping 1997 .Täpsustatud ja muudetud KKP taust, KKP integreerimine muude poliitikatega, Olulisemad direktiivid: Vaba juurdepääs keskkonnateabele, Loodusdirektiiv, Välisõhu hindamise raamdirektiiv .IV keskkonnaprogramm 1987-1992Kompleksne kaitse, Haldussuutlikkus. V keskkonnaprogramm 1992-2000Säästev areng 5 peamist olulise mõjuga majandusharu, Keskkonnaauditid. VI keskkonnaprogramm 2001-10 : Prioriteedid- Kliimamuutused, bioloogiline mitmekesisus, Tervisekaitse ja elukvaliteet, Loodusvarad, jäätmed. Põhimõtted Haldussuutlikkus, Keskkonnakaitseaspektide integreerimine teiste poliitikatega, Juurdepääs kk -teabele .
Konventsiooni eesmärk on saavutada kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerumine atmosfääris tasemel, mis hoiaks ära ohtliku inimtekkelise sekkumise kliimasüsteemi. Kyoto protokolliga on sätestatud konkreetsed kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgid arenenud ja üleminekumajandusega riikidele. 7. Arhusi konventsioon. Århusi konventsioon käsitleb kolme teemat: juurdepääs keskkonnateabele; õigust osaleda keskkonnaalases otsustamismenetluses; juurdepääsu õigusemõistmisele keskkonnaasjus. Avati allakirjutamiseks 25. juunil 1998. aastal keskkonnaministrite 4. konverentsil Taanis Århusis. 8. Populatsiooni mõiste, asustustihedust reguleerivad mehhanismid ning vanuseline struktuur Populatsioon on rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas, suudab pidevalt
(2001-2008) Pealkiri "Meie tulevik on meie valida" Esmatähtsad valdkonnad: · kliimamuutused · bioloogilise mitmekesisuse säilitamine · tervisekaitse · loodusvarad · Jäätmed Reaaliseerimise teed: · kehtiva keskkonnaõiguse tegeliku elluviimise tagamine · keskkonnakaalutluste viimine teistesse asjakohastesse poliitikavaldkondadesse · tihedam koostöö tööstuse ja tarbijaga · tagada kodanikele parem juurdepääs keskkonnateabele · tagada maakasutuse keskkonnasõbralikkus Keskkonnakaitse printsiibid ELs I (11 printsiipi). · Parem on saastust ennetada, ära hoida, kui juba saabunud kahjulikke tagajärgi kõrvaldada · Arendustegevuse puhul tuleb arvestada selle võimalikke keskkonnamõjusid ja seda projekti võimalikult varajases staadiumis · Tuleb vältida looduskautust, mis võib oluliselt kahjustada loodusliku tasakaalu
tervisekaitse loodusvarad jäätmed o realiseerimise teed: kehtiva keskkonnaõiguse tegeliku elluviimise tagamine keskkonnakaalutluste viimine teistesse asjakohastesse poliitikavaldkondadesse tihedam koostöö tööstuse ja tarbijaga tagada kodanikele parem juurdepääs keskkonnateabele tagada maakasutuse keskkonnasõbralikkus Euroopa Liidu keskkonnastrateegia 2020: o säästlik areng (kestlik areng) o kestlik tarbimine ja kasutamine o linnakeskkond o loodusressursside säästlik kasutamine o kliimamuutused keskkonnakaitse printsiibid Euroopa Liidus I programmi algatamisel: o parem on saastust ennetada, ära hoida, kui juba saabunud kahjulikke tagajärgi kõrvaldada
on puudutatud isikud, KMH on haldusmenetlus peab juhinduma haldusõigusest ja hea halduse printsiibist, enamasti avatud menetlus) sõltub haldusorganite aktiivsusest, kkorgde puutumuse eeldamine, õigeaegne ja adekvaatne informeerimine. III sammas juurdepääs õigusemõistmisele. Kohustab poolt tagama õiguse pöörduda kohtusse või muu erapooletu ja sõltumatu organi poole kui tegemist on: õiguse keskkonnateabele väidetava rikkumisega; õiguse osaleda otsustamises väidetava rikkumisega; õigusega vaidlustada avaliku võimu organite või eraisikute tegusid või tegevusetust, mis on vastuolus selle riigi keskkonnaalaste õigusaktidega. Kaebeõigus on isikutel, kelle õigusi on rikutud konventsioon eeldab õiguste rikkumise laia tõlgendamist. Õigus pöörduda kohtusse vm organi poole otsustamises osalemise küsimustes ei ole piiramatu
VI keskkonnaprogramm (2001-2012) Pealkiri “Meie tulevik on meie valida” • Esmatähtsad valdkonnad: • kliimamuutused • bioloogilise mitmekesisuse säilitamine • tervisekaitse • loodusvarad • jäätmed • Viis lähenemist • kehtiva keskkonnaõiguse tegeliku elluviimise tagamine • keskkonnakaalutluste viimine teistesse asjakohastesse poliitikavaldkondadesse • tihedam koostöö tööstuse ja tarbijaga • tagada kodanikele parem juurdepääs keskkonnateabele • tagada maakasutuse keskkonnasõbralikkus VII keskkonnaprogramm (2013-2020)— „Hea elu maakera võimaluste piires”. • Esmatähtsad eesmärgid 2020. aastaks: • Kaitsta, säilitada ja suurendada liidu looduskapitali • Muuta liidu majandus ressursitõhusaks, keskkonnahoidlikuks ja konkurentsivõimeliseks vähese CO 2 -heitega majanduseks • Kaitsta liidu elanikke keskkonnaga seotud surve ning nende tervisele ja heaolule avalduvate riskide eest
annaabi.ee 
