Minu kodukoha maavarad Valga maakonnas leiduvad maavarad on: savi, liiv, kruus, sapropeel, rauaooker ning põhjavesi. Mineraalsetest maavaradest kaevandati 1997. a. liiva, kruusa ja turvast. Maakonnas oli ka 4 turbaraba. Kruusa ja liiva kasutatakse paljudes valdkondades ja sõltuvalt sellest on neile esitatud mitmesuguseid standardnõudeid. Peamine liiva tarbimine on ehitustegevuses mörtide valmistamiseks, betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks, silikaattoodete valmistamiseks, puiste ja täitematerjalina teedeehituses, lisandina tsemendi, keraamika ja klaasitööstuses jne. Kruusa kasutusalad on mõnevõrra piiratumad betoonitäiteks, teedeehituses, raudtee ballastkihindiks jt.
kaitsealused liigid · Järvede ja seda ümbritseva nõmmemetsa kaitseks on loodud Kurtna maastikukaitseala. · Kaitseala loodi 1987. aastal 9 km pikkusele ja 3 km laiusele maa- alale. · Kurtna maastikukaitseala pindala on 2557 ha. · Osa Kurtna järvestiku järvi, näiteks Konsu järv, on jäetud väljapoole kaitseala piire. Inimtegevus ja keskkonnaohud · Järvede veetase on langenud keskmiselt üle 4 meetri, mis on halvasti mõjunud põlevkivikaevandusi, Oru turbaraba ja muu. · Järvede lõikes on veetaseme langus erinev, enamasti 1-7 meetrit; kõige suurem on see Liivjärves 7,2 m. · Rohke pinna- ja põhjavee tarbimine on kaasa toonud järvede eutrofeerumise. Konsu järvest pumbatakse vett Kohtla-Järve keemiatööstusele ja Kohtla-Järve linnale. Keskkonnaprobleemid (EL 2012) Inimtegevuse otsene mõju · Järvestikku mõjutab oluliselt ka hoolimatute puhkajate vett reostav ja
siniseks värvida. Aastasadadega muutus rõivastus inimühiskonnas teatud kuuluvuse kandjaks. Peenemad, värvirikkamad, aega ja palju materjali nõudvad tööd ehtisid vaid valitsejaid. Egiptuse vaarao Tutanhamoni oranzikas-kollane surilina oli teadlaste arvates värvitud safraniga. Foiniiklased õppisid värvimisoskusi ilmselt egiptlastelt ja saavutasid 3000 a. tagasi kuulsuse purpurpunasega. Eesti vanimad teadaolevad taimedega värvitud riietusesemed pärinevad Pariselja turbaraba leiust. 14.sajandi vöö ja paelte kudumisel on kasutatud punast ja kollast lönga, mis arvatavalt on värvitud lepakoorte ja madaraga. Kõige paremini värvuv materjal on vill, mida võib värvida kas lõngana või ketramata villana. Kihnu Roosi õpetab: "Lamba palve on see, et enne niitmist tuleb lammas pesta. Lammas pannakse toobrisse istuma ja pestakse. Vanasti pesti ka mererannas." Rasvase villa või lõnga külge ei hakka värv hästi kinni.
millel levib võrdlemisi ebaühtlase kattena rühksavi ja selle peal liivakuhjatisi, kruusakünniseid ja seljandikke. Rannajoon on suhteliselt vähe liigestatud, suuremad lahed on Sutu, Kase ja Kasti lahed, suurim poolsaar on Vätta poolsaar. Laide ja saarekesi leidub Laidevahe looduskaitseala piirides valla idapiiril. Pinnakatteks on rannaalal moreen ja kruusad-liivad. Põhjavesi on rannaalal valdavalt keskmiselt või nõrgalt kaitstud. Vallas on kasutusel turbaraba ja mitu liivakarjääri. (Arengukava, 2011) 7 4. LOODUSKAITSE Pihtla vallas on kokku 26 looduskaitsealust objekti või elupaika. Nendest suurimad on Laidevahe ja Liiva-Putla looduskaitseala, Võrsna, Sutu lahe ja Tahula-Reo hoiualad ning Kaali maastikukaitseala, mis hõlmab endas Kaali meteoriidikraatrite välja, kus on lisaks peakraatrile veel vähemalt 8 väiksemat kraatrit, mida kutsutakse kuivjärvedeks. Kaali kraatrid
12 9. Järelseire teostamise vajadus Käesoleva töö eesmärkiks oli uurida prügila sulgemist kaasaegsete meetoditega. Uuritavaks prügilaks valisin kaks aastat tagasi lõplikult suletud Pääsküla prügila. Uurimuse tulemusel võime täheldada Pääsküla prügilast tuleneva reostuse häirivat mõju ümbritsevale keskkonnale. Tänu prügila asukohale, ning sellele, et ümberringi asub turbaraba, võime arvata, et toimub looduslik isepuhastumine, ning Pääsküla jõkke jõuab juba hulgaliselt vähem saastunud vett, kui ta prügilast välja leostub. Tõsine probleem loodusliku hajumise uurimisel ja dokumenteerimisel on lahjendumise ja degradatsiooni eristamine. Kuna tegemist on rabaga, mis on küll tihedalt kuivenduskraave täis, siis toimub, eriti kevadeti suur pinnavee, ning sulavee segunemine prügila nõrgveega, mis oluliselt lahjendab prügilast väljuvat reostust.
parun Stackelbergilt – hakata Eestimaa ja Liivimaa kubermangu piiril juhtima üht uudset sookatsejaama. Viktor von Stackelbergi puhul oli tegemist samuti keemikuga ning ta kuulus ka Liivimaa Maanõukogu koosseisu. Mõne aasta eest oli parun valitud Tartus rajatud Balti Sooparandamise Seltsi esimeheks. Seltsi uurimisala – kuidas saaks ära kasutada 4 Eesti- ja Põhja-Liivimaal laialdaselt leiduvat turbaraba, oli Arved von Vegesackile seni veel täiesti tundmatu. Seda ei oska keegi arvata, mis teda niivõrd võõrale alale meelitas, kuid 1910. aasta suvel sai Arved von Vegesackist Tooma sookatsejaama esimene juhataja. Tema aastapalgaks määrati 2500 rubla, mis lubas perel vägagi mugavalt ära elada. Tooma sookatsejaam oli esimene omataoliste seas Vene impeeriumis ning üks esimesi kogu maailmas, kuid Rootsis oli taoline asutus juba olemas olnud mõnda aega. Enne
1980-ndate aastate keskpaigani. Töötav liivakarjäär paikneb Tõrisel. Tõrise endise kruusakarjääri (või liivakarjääri), praeguse Tõrise järve, pindala on 4,6 ha. Nasval pumbatakse merest liiva sõltuvalt jõesuudme täituvusest, 3.-5. aasta tagant. Mändjala- Järve rannast uhutakse liiv minema ja see settib Nasval. Käesoleval aastal hinnatakse pumbatava mereliiva mahtu umbes 1000 m³. Turvas Ainuke Kaarma valla territooriumil olev turbaraba on 50 ha maaeraldusega Piila külas. Turbarabas pole aga juba kolm aastat tööd toimunud. Luba on olemas, kuid turgu ei leita. 10 Ravimuda Muda kaevandatakse Mullutu lahest vastavalt vajadusele. Peamiselt kaevandatakse seda Kuressaare sanatooriumi tarvis. Reljeef Kaarma vald paikneb Saare tasandiku valdkonnas. Pinnakattest tingituna on reljeef Kaarma vallas vahelduvam lääne ja põhja pool
lastes küll päikesekiirgusena tulevat soojust atmosfäärist sisse, kuid mitte enam välja. See viib üleüldise kliimasoojenemiseni. Niisiis võttes Kalimantanilt ja mujalt maha vihmametsi, hävitame me neid, kes suudaksid vähendada õhus olevat süsihappegaasi hulka. Peale selle on probleemiks ka asjaolu, et metsaalasid põletatakse istanduteks muutmiseks. Nii eraldatakse atmosfääri veel rohkem süsihappegaasi. Eriti mõjuatab see süsinikurikkal pinnasel kasvavaid turbaraba metsi, sest lisaks hiiglaslikele süsiniku varudele mis seal on, on neid ka väga raske kustutada ja võivad turba sügavamates osades mitmeid kuid põleda. Näiteks 1997-98 aastal toimunud suurtulekajus eraldus atmosfääri 0.8 2.5 gigatonni süsihappegaasi, mis Maailmapanga andmetel oli 8% terve maakera CO2 emissioonidest sel aastal[1]. Indoneesia sai sel aastal tänu tulekahjudele maailma esimese kolme saastaja hulka. Üldiselt moodustab
Egiptuse vaarao Tutanhamoni oranzikas- kollane surilina oli teadlaste arvates värvitud safraniga. Foiniiklased õppisid värvimisoskusi ilmselt egiptlastelt ja saavutasid 3000 a. tagasi kuulsuse purpurpunasega. Pildil: Taimedega värvitud lõngad. Kasutatud on sammalt, kaktuse täid, sibulakoori, kevadisi paakspuulehti, madarast jm. Foto võetud Kihnus Kuraga Elvi juures. Eesti vanimad teadaolevad taimedega värvitud riietusesemed pärinevad Pariselja turbaraba leiust. 14. sajandi vöö ja paelte kudumisel on kasutatud punast ja kollast lõnga, mis arvatavalt on värvitud lepakoorte ja madaraga. Kõige paremini värvuv materjal on vill, mida võib värvida kas lõngana või ketramata villana. Kihnu Roosi õpetab: "Lamba palve on see, et enne niitmist tuleb lammas pesta. Lammas pannakse toobrisse istuma ja pestakse. Vanasti pesti ka mererannas." Rasvase villa või lõnga külge ei hakka värv hästi kinni. Taimedega värvimise põhietapid: 1
kauplemise konventsioon Ramsari konventsioon: o kõige vanem rahvusvaheline lepe o allkirjastati 1971. aastal, jõustus 1975. aastal o teema: rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsioon o märgala – nii looduslik kui kunstlik, nii alaline kui ajutine, nii seisva kui voolava veega, nii mageda-, riim- kui soolaseveeline soo, turbaraba või veeala, sh mereala, mille sügavus mõõna ajal ei ületa 6 meetrit o veelind – lind, kes ökoloogiliselt sõltub märgaladest o Eesti alad: Matsalu RP, Alam-Pedja LKA, Emajõe Suursoo LKA, Piirissaare MKA, Endla LKA, Hiiumaa laidude MKA, Käina lahe-Kassari MKA, Muraka LKA, Nigula LKA, Puhtu-Laelatu LKA, Nehatu LKA, Vilsandi RP, Soomaa RP, Laidevahe LKA (Siiksaare laht), Sookuninga LKA, Agusalu LKA, Leidisoo,
Skandinaavia mesoliitikum Maglemose kultuur (90006800 eKr) esindab siin mesoliitikumi algust. Väikesed erinevused eri maade dateeringutes (nt Taanis 89006400 eKr). Kultuur hõlmas Lõuna- Skandinaaviat (Taani + Norra ja Rootsi lõunarannik), üksikud osad ka mujal. Nimiasula Taanis Själlandi saare põhjaosas. Esimene asulakoht avastati juba 1900. Inimesed elasid järvepealses asulas (võib-olla vaiasula). Palju asjad sattusid vette, hiljem sai järvest turbaraba, esemed säilisid hästi. Just rohked orgaanilisest materjalist esemed ongi Maglemosele omased. Muistised vaid sisemaal, ilmselt suveasulad. Mõned asulakohad võisid olla juba püsiasulad, enamik inimesi siiski rändleva eluviisiga. Suurem osa asulatest paiknes jõgede ja järvede kallastel. Kütiti ürghirvi, metskitsi, kodustatud oli koer. Tööriistadeks teravaservalised mikroliidid. Palju ka suuremaid kiviriistu e makroliite (nt laastkirved). Rohkesti mitut tüüpi nooleotsi
annaabi.ee 
