Keskkonnakaitse üldkursus (0)

KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Kokkuvõte eksamiks Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused:  Traditsiooniline ehk klassikaline looduskaitse – alustati 20. saj alguses, võeti kaitse
alla   peamiselt   loodusobjekte:   haruldased   puud,   salud,   rändrahnud,   taime-ja
loomaliigid, unikaalsed ja kaunid maastikuvormid Looduskaitse   eesmärk   on   säilitada   inimese   elukeskkond   maakeral   tootvana,   tervena   ja
rikkana. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse 
negatiivsete mõjude eest  Looduskaitse  on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Looduse kaitsmise põhjus
võib   olla   puutumata   looduse   kaitse   tema   enda   pärast   või   soov   säilitada   see   tulevastele
põlvedele. Keskkonnakaitse (laiemas mõttes) on riiklike ja ühiskondlike meetmete  kogum, mis peab
tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise;
4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve  Looduskaitseväärtus  -objektiivne   või   subjektiivne   hinnang,   mis   on   vastava   ala
(objekti) kaitse põhjenduseks Kaitsealune   liik,   kivistis   või   mineraal   on   Eestis   looduslikult   esinev   ohustatud,
haruldane,   teaduslikku,   looduskaitselist,   esteetilist   või   koduloolist   väärtust   omav
taime-, seene-või loomaliik või selle taksonoomiline üksus, kivistis või mineraal, mis
on võetud looduskaitse alla. Summaarne looduskaitseväärtus:  liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline)  koosluse  maastiku 1- kõrge looduskaitseväärtus  2- keskmine looduskaitseväärtus 3- väike looduskaitseväärtus 0 -  looduskaitseväärtuseta 1


 Looduskaitseväärtus: metsakooslused     1. haruldaste   liikide   olemasolu   2.   kahaneva   alaga   jäänukid   3.   huvipakkuva arengustaadiumiga   4.   omapärane   struktuur   5.   kasvavad   ebaharilikul
kasvukohal   6.   etalonalad   7.   produktiivsed   puistud   (plusspuistud)   8.
kõrvalsaadused (marjad) 9. olulised elupaigad 10.esteetiline ja rekreatiivne
väärtus   11.olulisused   maastikukaitse   vaatekohast   12.teaduslik   katseala   13.
kultuurilooline väärtus  Looduskaitseväärtus: ökosüsteemid     1.   looduslikkus   2.mitmekesisus   3.esinduslikkus   4.haruldaste   liikide   olemasolu
5.endeemid 6.mahukas, piisav leviala 7. kultuurilooliselt väärtustatud  Looduskaitseväärtus: maastikud     1.Haruldus   2.Kordumatus   3.Esinduslikkus   4.Looduslikkus   5.Esteetilisus   6.
Kultuuriloolisus Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu:  Looduskaitse arenguetapid –  1. Looduskaitse   eelduste   ehk  sugemete   kujunemise   aeg   (põlisrahvaste   uskumused jms) 2. Looduskaitse   kui   ühiskondlike   meetmete   süsteemi   kujunemine   (ühiskondlikud organisatsioonid, seltsid -  teadusliku loodushoiu algus). 3. Looduskaitse kui riiklike meetmete kujunemine; 4. Looduskaitse kui rahvusvaheliste meetmete kujunemine (riikide vaheline koostöö, rahvusvahelised organisatsioonid).  Looduskaitse ideede areng  Tänapäevased LK põhimõtted: 1. Rahvausund 2. Kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks Klassikalise looduskaitse algus(umbes 200 aastat tagasi!) ja peale seda: 3. Loodusmälestiste kaitse, üksikobjektide kaitse;  4. Kaitsealade loomine 5. Bitroopide, elupaikade kaitse 6. Looduskaitse väljaspool kaitselasid. 2


 Looduskaitse arenguetapid Eestis  - Teet Koitjärv on jaganud looduskaitse arengu
Eestis järgmistesse perioodidesse:  -1910 -  akadeemiline looduskaitse ilma kaitsealadeta;  1910...1935 - akadeemiline looduskaitse kaitsealadega;  1935...1944 - riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis;  1944...1957 - akadeemiline looduskaitse võimude toetuseta;  1957...1994 - riiklik looduskaitse Eesti NSV-s ja taasiseseisvunud Eestis;  Alates 1994 riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis. Olulised isikud  keskkonna- ja looduskaitses 
1. K.E von Baer- ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele. Pööras tähelepanu kalavarude  kaitsele ja valedele püügiviisidele 2. Alexander Theodor von Middendorff- loodushariduse algataja 
3. Gregor Helmersen- eluta looduse kaitse alla võtmise algataja Eestis ja tsaari Venemaal  (nõudis rändrahnude kaitse alla võtmist)  4. Carl Robert Jakobson- kirjanik, kes koala lugemikes ja oma kirjutistes väärtustas  loodusesse suhtumist  5. A. Mathiesen- töötas välja esimese Looduskaitseseaduse projekti (valitsus ei kiitnud  heaks)  6. Artur Toom- tema algatusel loodi esimene kaitseala Baltiriikides e. Vaika linnukaitseala  (1910)  7. G. Vilbaste- esimene riiklik looduskaitse inspektor 
8. Th. Lippmaa- töötas välja Looduskaitseseaduse uusprojekti, hilisem Looduskaitse  Nõukogu esimees  9. E. Kumari- Looduskaitse komisjoni pika aegne juht. (valmistati ette looduskaitseseaduse  eelnõu)  10. J. Eilart- Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi (TÜLKR) juhendaja  Väga olulised aastaarvud 
1297 Teadusliku loodushoiu algus Eestis, Rootsi kuningas kehtestas metsaraiekeelu 4 
saarel Tallinna lähistel !!
1417 esimesed fee ja kanalisatsioonisüsteemid Tallinnas 
1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale- klassikalise loodushoiu algus Eestis !!!
1853 Asutati Loodusuurijate Selts 
1859 Anti välja määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves 
1872 Esimene looduspark maailmas (Yellowstone) !!!
1879 Eluta looduse kaitse alla võtmine…algataja Gregor Helmersen 
1910 Loodi Vaika linnukaitseala, esimene kaitseala Baltiriikides !!!
1913 Saaremaa loodussõprade selts 
1929 töötati välja esimene looduskaitseseaduse projekt (lükati tagasi, liiga kulukas) 
11.12.1935 võeti vastu EV esimene looduskaitseseadus  !!! 
1936 loodi Riigiparkide Valitsus ja Riigi Looduskaitse Nõukogu. Alustati Looduskaitse registri 
pidamist, esimene riiklik looduskaitse inspktor Vilbaste
1938 võeti vastu EV teine looduskaitseseadus 
1940 47 kaitseala, kaitse all 80 parki, 202 põlispuud, 210 rändrahnu 
1955 asutati ENSV Teaduste Akadeemia juurde Looduskaitse komisjon 
1957 võeti vast EV kolmas looduskaitseseadus, tähistati esimest looduskaitse päeva
1958 Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering   3


1960 Looduskaitseteatmik 
1966 Eesti Looduskaitse Selts
1970 alustati rahvusvahelist koostööd ülemaailmsete loodusorganisatsioonidega (nt IUCN)
1971 loodi Lahemaa Rahvuspark, Eesti esimene rahvuspark !!!
1973 ilmus algupärane käsiraamat “Looduskaitse” 
1976 Matsalu Riiklik Looduskaitseala saab Ramsari alaks !!!
1979 koostati esimene Eesti Punane Raamat !!!
1980 Looduskaitse kuu
1981 “Soode sõja jätk”, moodustati 28 sookaitseala 
1985-1987 Fosforiidisõda !!!
1988 Vabariiklik keskkonnaprogramm 
1989 Moodustati Keskkonnaministeerium !!!
1990 Lääne Eesti Biosfääri Kaitseala (esimene Eestis) ja neljas looduskaitseseadus 
1991 asutati Eestimaa Looduse Fond, nende eestvedamisel moodustati Soomaa ja Karula 
rahvuspark ja Alam-pedja looduskaitseala !!!
1993  lisandus East kaardile kola rahvusparki, kokku 5 rahvusparki 
1994 viies EV looduskaitseseadus
1995 Eestis võeti vastu säästliku arengu põhimõtted !!!
1997 kinnitati esimene Eesti keskkonnastrateegia ja Eesti metsapoliitika 
1998 ilmus Eesti Punane Raamat
2000 allstate EL linnudirektiivi ja loodusdirektiivi nõuetele vastavate Natura 2000 võrgustiku 
alade valikut 
10.05.2004 jõustus Looduskaitseseadus 
2004 Matsalu rahvuspark 
2009 alustas tööd Keskkonnaamet  Kaitsealad Eestis 
1924 Harilaid, Järvselja reservaat
1925 Hiiumaa juhapuud
1927 Linnulaht 
1930 Abruka mets  rändrahn- suur kivi, mille diameeter vähemalt 1 meeter
Mitu % Eesti territooriumis on kaetud kaitseaaladega? 
Maismaa 18% ehk 1/5, veealast  Keskkonnakaitse arengu tähtsündmused Eestis
2007 Eesti keskkonnastateegia aastani 2030 
2007 Eesti Keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013
 
rahvusvahelise keskkonnakaitse arengu teetähised
1962 Rachel Carson “Silent Spring” 
1972 ÜRO esimene Keskkonna- ja Arengukonverents Stockholmis!! (väga oluline) 
1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm 
1992 ÜRO teine Keskkonna- ja Arengukonverents (Rio de Janeiros)
2002 ÜRO kolmas Keskkonna- ja Arengukonverents (Johannesburgis, Rio +10)
2012 ÜRO IV Keskkonna- ja Arengukonverents (Rio de Janeiros) 
2015 Säästva arengu 17 eesmärki (Pariis)  Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid: 4


Keskkonnaõigus:  Keskkond: Eluta või elusa looduse tegurite kogum, milles organism asub ja mis teda
mõjustab.  Keskkonnaõigus:  Normide   kogum,   mille   eesmärgiks   on   kaitsta   meid   ümbritsevat
keskkonda.   KK   tunnusjooned:   Keskkonnaõiguse   printsiibid;   Avalikkuse   kaasamine;   Seos   EL
keskkonnaõigusega; Terviklikkus.  KK   põhiprintsiibid:   Jätkusuutlik   areng;   Kahju   vältimine;   Ettevaatus;   Saastaja
maksab.  Keskkonnaõigus Eestis:  PS   §   53:   Igaüks   on   kohustatud   säästma   elu-   ja   looduskeskkonda   ja   hüvitama
keskkonnale tekitatud kahju. /Õigus puhtale keskkonnale/.  PS § 5: Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada
säästlikult.  Igaüheõigus:  Eetiline tõekspidamiste kogum, tugineb seadustele, kultuurile ja tavadele.  ÕIGUS  –
osa saada. LOODUSEST JA SELLE HÜVEDEST! KOHUSTUS – loodust kaitsta ja
säilitada. VASTUTUS – seadust tunda ja sellest kinni pidada.  Igaüheõigus- Looduses vabalt liikumise õigus kõikide maaomanike maadel viisil, mis
ei too endaga kaasa paha ega segadust /RMK/. (Liikumine, telkimine, tule tegemine,
prügi, koer, jäljed, taimed).  ERAMAA  - Kaitstav loodusobjekt.  Teed  – tähistatud (omaniku loal) ja tähistamata
erateed.   Päikesetõusust   loojanguni.  Veekogud  –   avalikud   ja   mitteavalikud.  NB!
Tehnilise   toorme,   nagu   pajukoor,   korvivitsad,   pilliroog,   männikasvud,   vaik   jm
kogumise õigus ei kuulu igaüheõiguse alla!   Kallasrada – Kallasrada- avalikuks kasutamiseks veeääred ja veekogud
- Laevatatavatel veekogudel 10 m, teistel 4 m - Suurveeajal (kallasrada on üle ujutatud) 2 m  Nii   inimestele   kui   ka   loomadele,   mis   tagab   vaba   pääsu   veeni.   Kui   on   tegu
mitteavalikuks   kasutamiseks   mõeldud   veekoguga,   siis   kallasrada   EI   OLE!   (uus
seadus) ja veekogu ääres viibimine ja selle kasutamine on lubatud, kui omanik ei ole
keeldu väljendanud (kirjalikult või suuliselt). Kui keeldu väljendatakse, siis veekogu
juures viibida EI TOHI! 5


(Pole küsitud) 1 august 2014 hakkas kehtima uus igaüheõigus! 1 juuli 2015 avalikult kasutatava tee ja raja kasutamine. 14 märts 2015 Mootor ja maastikusõidukiga liiklemine võõral maal-vaja kirjalikku 
luba, suulisest enam EI PIISA!  keskkonnaõigus- normide kogum, mille eesmärk on kaitsta keskkonda jätkusuutlik areng- mõeldakse järeltulevatele põlvkondadele ettevaatus printsiip- riski hindamine, riski vältimine saastaja maksab- kasutaja maksab toote eest, mis keskkonnale kahjulik avalikkus- rahvas, üldsus, laiemad hulled avalikkuse kaasamine- avalikkust teavitatakse muutustest/tegevustest ja 
soovitatakse teada nende arvamust jõutamine- tegutsemisvõime edendamine KeA- keskkonnaamet ökosüsteemiteenus- toit, hapnikutootmine, puit ehitusmaterjalina, looduses 
jooksmine keskkonnaseire- jälgimine, vaadeltakse keskkonna aspekte teatud aastate jooksul kodifitseerimine- õigusnormide süstematiseerimine keskkonnahäiring- mis tahes inimtekkeline negatiivne mõju keskkonnale  keskkonnaoht- olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus keskkonnarisk- vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus  Keskkonnakaitse   institutsioonid:   Keskkonnakorraldusega   tegelevad   riigi-   ja
omavalitsusasutused ning valitsusvälised organisatsioonid.  Keskkonnakorralduse   süsteemi  kuuluvad:   Riigikogu;   Vabariigi   Valitsus;
Keskkonnaministeerium.  Keskkonnaministeerium  on   välja   kasvanud   1935.   aastal
asutatud Riigiparkide Valitsusest. Alates 1989 Keskkonnaministeerium, mille eesotsas
on keskkonnaminister.   Keskkonnaministeeriumi   ülesanded:   Loodusvarade   kasutamise,   kaitsmise   ja
arvestamise korraldamine; järelevalve looduskeskkonnale; ilmavaatlused; osalemised
rahvusvahelises keskkonnakaitses.  Tähtsamad KKM valitsemisalas olevad ametiasutused: 6


Riigi tulundusasutused ja äriühingud – RMK, SA Erametsakeskus; Riigiasutused-
Keskkonnaagentuur   (KAUR),   Loodusmuuseum;  Valitsusasutused  –   Maa-amet,
Keskkonnaamet.  Keskkonnainspektsioon:  Keskkonnaministeeriumi   valitsemisalas   olev   riigiasutus,   mis   teeb   järelevalvet   ja
menetleb   õigusrikkumisi   kõigis   keskkonnakaitse   valdkondades.  Missioon  on
õiguskuulekuse tagamine. Visioon on olla avatud ja usaldusväärne asutus,  mis töötab
puhta keskkonna nimel.   Keskkonnajärelevalve teostajad:  Teostab  keskkonnakaitseinspektor.   Keskkonnakaitseinspektor:   riigi keskkonnakaitseinspektor;   kohaliku   omavalitsuse   keskkonnakaitseinspektor.
Keskkonnaalast   järelevalvet   teostavad   riigiasutused   ja   KOV.  Kohalikud
omavalitsused  kontrollivad   volikogus   kehtestatud   keskkonnaeeskirjade   täitmist.
Maa-amet  kontrollib   maakasutuse   ja   maakorralduse   kinnipidamist.  Maksu-   ja
Tolliameti  pädevuses   on   jäätmekäitlus,   kemikaalid,   pakend.  Politsei  on
keskkonnakuritegude kohtueelne menetleja. Põllumajandusamet tegeleb GMO-de ja
taimestiku   kaitsega.  Päästeamet  kontrollib   kemikaaliseaduse   täitmist   ja   teeb
keskkonnaohtlike   ettevõtete   järelevalvet.  Tarbijakaitseamet  teeb   järelevalvet
pakendiseaduse   ja   kemikaaliseaduse   üle.  Terviseamet  teeb   järelevalvet   GMO-de,
veeseaduse, välisõhu kaitse seaduse üle. Veeteede Amet kontrollib laevade nõuetele
vastavust ja sadamaseaduse täitmist.  Veterinaar- ja Toiduamet  jälgib  GMO-dega
kauplemist, samuti loomakaitseseaduse, veeseaduse ja pakendiseaduse nõuded.   Keskkonnaamet:  Valitsusasutus,   mis   tegutseb   Keskkonnaministeeriumi   valitsemisalas.  Ülesanne  on
viia ellu riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse poliitikat ning osaleda kõikvõimalike
keskkonnaalaste   õigusaktide   ja   muude   ametlike   dokumentide   väljatöötamises   ning
täiustamises.   Kalavarude   kaitse   ja   taastamise   korraldamine;   õhu,   pinnase,   vee   ja
toiduainete   radioaktiivsuse   seire   korraldamine.   Alustas   tööd   1.   veebruarist   2009.
Keskkonnaameti sümbol on õis, milles on ühendatud maa, õhu, tule ja vee märgid.  Keskkonnaagentuur (KAUR):  Alustas tööd 1. juunist aastal 2013. Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, mille
olulisemad   tegevused   on   riikliku   keskkonnaseire   tegemine   ja   korraldamine,
ilmaprognoosi ja hoiatuste koostamine. Loodus- ja keskkonnakaitse valitsusvälised organisatsioonid Eestis ja välismaal:  Loodusuurijate Selts (LUS); Eestimaa Looduse Fond; Eesti Looduskaitse Selts; TA
Looduskaitse   komisjon;   Tartu   Üliõpilaste   Looduskaitsering   (TÜLKR);   Roheline 7


liikumine; Säästva Eesti Instituut; Eesti Ornitoloogiaühing. Välismaal - WWF, IUCN,
Peta.   Loodusuurijate  Selts (LUS):  Asutatud  1853.a.  Loodusteaduslik  selts, 1500 liiget;
Toetab  looduhariduse   ja   loodushoiu   edendamist,   aitab   kaasa   looduse   uurimisele;
Raamatukogu   (150   000   köidet   );   Raamatute   kirjastamine;   Aastaraamat   (viimane
“Ökoloogiline taastamine”); Looduseuurijate päev; Projektid.   Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK):  Ülesandeks  finantseerida   loodusvarade   taastootmiseks,   keskkonnaseisundi hoidmiseks   ja   keskkonnakahjustuste   heastamiseks.  Eesmärkideks:   loodusvarade
kasutamisega   seotud   keskkonnakahjustuste   likvideerimine;   keskkonnaseisundi
taastamine;   taastuvate   loodusvarade   looduslikule   taastumisele   kaasaaitamine.  KIKi
toetuseid  ja laene rahastatakse  neljast allikast:  Eesti  Vabariigi  keskkonnatasud;
Euroopa Liidu struktuurifondid; osa Euroopa Investeerimispanga (EIB) laenust Eesti
riigile;   Eesti   CO2   kvoodimüük.  KIK   rahalised   allikad:   Saastetasu;   Jahipiirkonna
kasutusõiguse tasu; Kalapüügiõiguse tasu; Keskkonnale tekitatud kahju hüvitus. Planeerimisseadus:  Seaduse  eesmärk  tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid
arvestavad   tingimused   säästva   ja   tasakaalustatud   ruumilise   arengu   kujundamiseks,
planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks.  Planeerimise põhimõtted:  Planeeringute  koostamine   on avalik;  Detailplaneeringu  koostamine   on kohustuslik;
Kinnisomandile võib seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning
kitsendusi.  Planeeringute liigid:  Üleriigiline planeering; maakonnaplaneering; üldplaneering;  detailplaneering.   Euroopa ruumilise planeerimise harta nõuded planeeringule:  Peab   olema:   Demokraatlik;   Kõikehaarav;   Funktsionaalne;   Orienteeritus
pikaajalisusele.  Üleriigilise planeeringu eesmärgid ja näited:  Riigi   regionaalse   arengu   kujundamise   ruumiliste   aluste   loomine;   asustuse   arengu
suunamine;   üleriigilise   transpordivõrgustiku.   Inimeste   põhivajaduste   rahuldamise
ruumiline tagamine (elukoht, töö, haridus, teenused, puhkus).   Maakonnaplaneeringu olulisemad ülesanded: 8


Maakonna   ruumilise   arengu   põhimõtete   ja   suundumuste   määratlemine;   riiklike   ja
kohalike   ruumilise   arengu   vajaduste   ja   huvide   tasakaalustamine;   asustuse   arengu
suunamine.   Üldplaneeringu olulisemad eesmärgid:  Valla   või   linna   ruumilise   arengu   põhimõtete   kujundamine;   rohelise   võrgustiku
toimimist   tagavate   tingimuste   seadmine;   teede   ja   tänavate,   raudteede,   sadamate   ja
lennuväljade asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine.   Detailplaneering ja selle eemärgid:  Ühiskondliku kokkuleppe saavutamise protsess, millega antakse seaduslik alus uute
hoonete   ehitamiseks   ja   olemasolevatele   hoonetele   juurdeehituse   tegemiseks.
Eesmärkideks:   planeeritava   maa-ala   kruntideks   jaotamine;   krundi   ehitusõiguse
määramine;   haljastuse   määramine;   kujade   määramine;   tehnovõrkude   ja   -rajatiste
asukoha määramine.  Planeeringu Eesti 2030+ olulisemad teemad:  Trendid   ja   poliitikad;   Üleriigiline   planeering;   Visioon;   Asustus;   Transport;
Energeetika; Rohevõrk; Elluviimine.  Maailma ja Euroopa arengutrendid:  Maailmamajanduse   raskuskeskme   nihkumine   Aasiasse;   Üleminek   teadmispõhisele
majandusele; Rahvastiku vananemine; Linnastumine; Kliima muutumine.  Eesti 2030+ arengueesmärgid: Tagada   elamisvõimalused   Eesti   igas   paigas,   kogu   riigi   territooriumil.   Kvaliteetne
elukeskkond nii maal kui linnas. Head ja mugavad liikumisvõimalused. Varustatus
elutähtsate võrkudega. Keskkonnamõjude hindamine:   Ajalugu:  1992 - Ökoloogiline ekspertiis. 1992 - Keskkonnaekspertiisi tegemise kord. 1994 - Metoodilised juhendid keskkonnaekspertiisi läbiviimiseks Eestis. 1992-1994 - KMH ja keskkonnaauditeerimise seadus. 2005 - KMH ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus.  Keskkonnamõju hindamise definitsioon:  9


Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide poolt keskkonnale avaldatava
mõju süstemaatiline ja taasesitatav hindamine.  Keskkonnamõju hindamine/ keskkonnamõju strateegiline hindamine:  Projekt/ Poliitika; tegevuskava; programm; planeering.  Mõiste – keskkonnamõju:   Tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule,
keskkonnale, kultuuripärandile või varale.  Oluline keskkonnamõju: On oluline, kui
see võib põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise
ja heaolu, kultuuripärandi või vara.  Keskkonnamõju liigid:   Keskkonnamõju hindamise eesmärk/ ülesanne:  Eesmärk:   Otsuste   tegemisel   võetakse   arvesse   kõiki   olulisi   tagajärgi;   Arvestatakse
kõikide   huvigruppide   seisukohti;   Kavandatud   tegevusega   taotletud   eesmärgi
saavutamiseks   valitakse   optimaalne   tee.  Ülesanne:   Informatsiooni   saamine
kavandatud tegevuse ja keskkonnamõjude iseloomu, suuruse, ulatuse ja tõenäosuse
kohta;   Informatsiooni   saamine   huvipoolte   suhtumise   kohta;   Saadud   info   ja   sellest
tulenevate järelduste edastamine otsusetegijale.  KMH olulisemad tunnused:  Alternatiivide/Variantide   käsitlemine;   Mõjude   prognoos,   hindamine   ja   võrdlemine;
Süstemaatilisus; Dokumenteeritus; Avalikkuse osavõtt.  Keskkonnamõju hindamises osalejad:  Arendaja; otsustaja; ekspert; huvipooled; avalikkus.  Keskkonnamõju hindamise metodoloogilised põhimõtted:  Keskkonnamõju   hindamise   mõiste   lai   käsitlus;   Optimaalse   lahenduse   otsimine;
Ühismõõde; Üldsuse kaasamine; KMH protsessi reprodutseeritavus. Keskkonnaaudit:  Määratlus:  Süstemaatiline,   sõltumatu   ja   dokumenteeritud   protsess   auditi   tõendusmaterjali
hankimiseks   ja   selle   objektiivseks   hindamiseks,   et   määrata   auditi   kriteeriumide
täitmise ulatus.  Keskkonnaauditeerimise eesmärk:  10


Kas   keskkonnajuhtimissüsteem   rahuldab   täielikult   organisatsiooni   konkreetsest
iseloomust ja keerukusest johtuvaid vajadusi; Kas süsteem on edukalt rakendunud;
Kui hästi see toimib.  Audititüübid:  Asukohaaudit;   Omaniku   vahetusega   kaasnev   audit;   Eriauditid;
Keskkonnajuhtimissüsteemi audit(id).  Keskkonnaauditi erinevus keskkonnamõju hindamisest: Erinevalt  keskkonnamõjude   hindamisest  tegeleb  keskkonnaaudit  tegelike   ja
potentsiaalsete   keskkonnamõjudega,   mille   põhjus   eksisteerib   või   on   varem
eksisteerinud.  KMH  tegeleb   prognoosimisega,   kui   mõjuallikat   veel   ei   ole.
Keskkonnaaudit tegeleb olukordadega, kui: Mõjuallikate enam ei ole, kuid mõju on
olemas;  Mõjuallikas on olemas ja ka mõju on olemas; Mõjuallikas on olemas, kuid
mõju pole veel avaldunud. Keskkonnajuhtimissüsteemid:  Mõisted keskkonnakorraldus ja keskkonnajuhtimine:  Keskkonnakorralduse  mõistet kasutatakse rohkem avalikus sektoris ja see hõlmab
arvestatavat osa keskkonnakaitselistest meetmetest. Järgib Eesti riigi halduskorraldust.
Keskkonnajuhtimine  aitab   organisatsioonidel   käsitleda   keskkonnaprobleeme
süsteemselt ja integreerida keskkonnahoiu tegevuse loomuliku osana äristrateegiasse.  Demingi juhtimismudel ja selle faaside sisu (kavanda, vii ellu, kontrolli, täiusta):
Kavanda: Keskkonnapoliitika; keskkonnaeesmärgid, -ülesanded ja –kavad. Vii ellu:
Ressursid,   rollid,   pädevus,   koolitus   ja   teadlikkus;   suhtlus   ja   teabevahetus;
hädaolukordades tegutsemise kava.  Kontrolli:  Seire ja mõõtmised; korrigeerivad ja
ennetavad tegevused; siseaudit. Täiusta: Juhtkonnapoolne ülevaatus; väline suhtlus ja
aruanne; tõendamine/kinnitamine ja registreerimine.  Integreeritud juhtimissüsteemi elemendid:  Kvaliteet, keskkond, risk, tervis ja ohutus.  Keskkonnajuhtimissüsteemid: ISO 9000 seeria/ ISO 14000 seeria/ OHSAS 18000:
Kvaliteedijuhtimine/ Keskkonnajuhtimine/ Töötervishoiu ja tööohutuse juhtimine.  Keskkonnajuhtimissüsteemi olemus ja vajadus:  Keskkonnakaitse   korraldamise   vahendina;   organisatsiooni   üldise   juhtimissüsteemi
osana.  Keskkonnajuhtimissüsteemi  iseloomustab   kindel   struktuur,   tegevuskavad,
toimingud,   protsessid   ning   ressursid,   mis   on   vajalikud   süsteemi   rakendamiseks   ja
alalhoidmiseks.  Vajadus:   Keskkonnajuhtimissüsteemi   rakendamise   üldeesmärk   on
organisatsiooni   keskkonnaküsimuste   plaanipärane   lahendamine.   On   üldjuhul
vabatahtlik protsess.  11


 Keskkonnajuhtimissüsteemi põhistiimulid:  Majanduslikud   põhjused;   Avalikud   hanked;   Tarbijate   nõudmised;   Ettevõtte
turuväärtus; Edumeelne juhtimine; Toodete ja teenuste kvaliteet; Tehnoloogiline areng
ja   innovatsioon;   Töötajate   motivatsioon;   Töötajate   ja   elanike   tervis;   Suhtlemine;
Säästev areng.  Keskkonnajuhtimissüsteemid:  ISO 14001 ja EMAS. Üldistatult on need süsteemid väga sarnased, kuna ISO 14001
arendajad kasutasid EMAS süsteemi ühe olulise lähtepunktina. Mõlema eesmärgiks on
heal tasemel keskkonnajuhtimine. EMAS süsteemi nõudmised on mõnevõrra laiemad,
nõudes teatud eel- ja järelprotseduure.  Keskkonnasüsteemimudel   (ISO   14001).   Akrediteerimine   ja   sertifitseerimine:
Organisatsioon,   kelle   KKJS   vastab   ISO   14001   nõuetele,   saab   taotleda   vastavat
sertifikaati. Sertifikaat antakse nn sertifitseerimisauditi alusel. Rakendatav: Mistahes
organisatsioonis; kõigis majandusharudes; kogu maailmas. Keskkonnariski mõiste:  Riski mõisted: Risk – võimalus, et õnnetus juhtub mingi aja jooksul koos tagajärgedega, mis tabavad
elu ja tervist, elutähtsaid valdkondi, keskkonda või vara. Risk - ohtliku sündmuse sageduse või tõenäosuse ja tagajärgede vaheline seos. Riskile
on iseloomulik, et kahjustuse teoks saamine on alati ebakindel.  Riski mõiste kasutuselevõtt:  16.   –   17.   sajandi   kaubalaevanduses.   Riski   mõiste   tekkimine   ja   teadvustumine   on
mõjutanud oluliselt tänapäeva ärimaailma kahe kandva mõiste kujunemist; Kindlustus/
Aktsiaselts.  RISK = TÕENÄOSUS+TAGAJÄRJED  Keskkonnakahju:  Sündmus,   mis   on   tekkinud   keskkonnale   kahjuliku   muutuse   (näiteks   saastumise)
tagajärjel. Kahju (kahjustus) või tekkida ühe või mitme kahjuliku mõjutuse tagajärjel,
kusjuures need võivad mõjutada nii inimesi, loomi, taimi kui ka tehiskeskkonda.  Riskianalüüs:  Võimalike   õnnetuste   ja   riskiallikate   kindlaksmääramine,   hindamine   ja
ennetusmeetmete   kavandamine.  Riskianalüüs  on   protsess,   mis   hõlmab   ohtude
väljaselgitamist ja riski suuruse hindamist. Keskkonnanormatiivid ja standardid: 12


 Mõisted:  Keskkonnanormatiiv - keskkonna kvaliteedile, heitmekogusele või toodangu ühikule
kehtestatud   keskkonnakaitseline   kontrollarv   või   loodusvara   erikulu.
Keskkonnanormatiiv   muudetakse   kohustuslikuks   keskkonnaministri   määruse   või
saasteloaga.  Keskkonnastandard  - asjaosaliste kokkuleppel koostatud ning kinnitatud reegleid,
mis korraldab keskkonnaseisundit mõjutavat või mõjutada võivat tegevust ja tegevuse
tulemust. Keskkonnatasu seadus:  Keskkonnatasu mõiste:  Keskkonnakasutuse   hind.   Keskkonnatasu   jaguneb:   Loodusvara   kasutusõiguse   tasu;
saastetasu.  Kohustuslik  maks.  Kasutatakse  reeglina  keskkonnakaitse   rahastamiseks.
Laekub riigieelarvesse.  Loodusvara kasutusõiguse tasu:  Kasvava   metsa   raieõiguse   tasu;   Maavara   kaevandamisõiguse   tasu;   Vee
erikasutusõiguse tasu; Kalapüügiõiguse tasu; Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu.  Loodusvara kasutusõiguse tasu määrad:  Vabariigi   valitsus   kehtestab:   Maavara   kaevandusõiguse   tasumäära;   Vee
erikasutusõiguse tasumäärad. Keskkonnaminister   kehtestab:   Harrastuskalapüügi-,   eripüügi-   ja   vähipüügiõiguse
tasumäärad; Jahipiirkonna kasutusõiguse tasumäärad Keskkonnatasude   rakendamise   eesmärgid:   Ergutada   loodusvarade   säästlikku
kasutamist. Ergutada keskkonnasõbralikuma toorme ja kütuse kasutamist. Ergutada
loodusvarade   kasutajaid   ja   keskkonna   saastajaid   rakendama
keskkonnakaitsemeetmeid.  Saastetasu:  Saastetasu   rakendatakse,   kui   saasteaineid   heidetakse:   Välisõhku;   Veekogusse;
Põhjavette; Pinnasesse; Kõrvaldatakse jäätmeid.  Tasumäärade kehtestamine: Loodusvarade kasutusõiguse tasul:  Loodusvara   kasutuskohta,   kvaliteeti,   kasutamiseviisi   keskkonnaohtlikkust,   teistele
loodusvaradele tekitatud kahju. Saastetasul:   saasteaine   või   jäätme   ohtlikkust,   saastamise   koha   saastetundlikkust,
parima võimaliku tehnika kasutamist; 13


Keskkonnakasutaja, kes eirab keskkonnaloa omamise nõuet, kasutab loodusvara või
saastab üle lubatud koguse, maksab keskkonnatasu kõrgendatud määra järgi.  Keskkonnatasude kõrgendatud määrad:  Saasteaineid   heidetakse   keskkonda   lubatust   suuremates   kogustes;   Jäätmeid
kõrvaldatakse   lubatust   suuremas   koguses;   Saasteaineid   viiakse   keskkonda
transportimise   käigus;   Saasteaineid   viiakse   keskkonda   ilma   loata;   Loodusvara
kasutatakse lubatust suuremas koguses või ilma loata.  Saastaja maksab põhimõtte sisu:  Saastaja maksab põhimõte tähendab, et kulusid, mida tehakse keskkonna rikkumise,
saaste ja saastekahjustuste puhastamiseks ei kanta üle ühiskonnale vaid ainult neile,
kes saaste põhjustasid. Keskkonnamajandus:  Ökoloogiline maksureform:  ÖMR   tähendab   maksusüsteemi   ümberkorraldamist,   et   maksustada   enam
keskkonnakahjulikke tegevusi, mis kaasnevad loodusvarade tarbimisega. Samaaegselt
vähendatakse eelkõige tööjõu maksustamist.  Ökomaksureformi eesmärk:  On   muuta   maksusüsteemi,   et   väärtustada   ja   kasutada   säästvalt   loodusvarasid   ja
keskkonda,   arendada   taastuvenergeetikat,   tõsta   energia-   ja   ressursikasutuse
efektiivsust ning keskkonnateadlikkust.  Keskkonnamaksu liigid: Energiamaksud  (kütuseaktsiis,   elektriaktsiis,   energia   tootmisega   seotud süsinikupõhised maksud); Transpordimaksud (mootorsõidukitele, raskeveokitele, teekasutusele); Saastamise   ja   loodusvara   kasutamise   maksud  (õhu-,   vee-,   pinnasesaaste,
maavarade ja muude ressursside kasutamine, jäätmekäitlus, pakendid). Keskkonnamaksud Eestis on kütuseaktsiis, raskeveokimaks ja pakendiaktsiis.  Keskkonnatasudest laekuva raha kasutamine:  Riigieelarvesse   laekuvat   raha   kasutatakse   riigi   keskkonnapoliitika   elluviimiseks
solidaarsusprintsiibil.   V.a   taastuvate   loodusvarde   –   kalavarude,   kasvava   metsa   ja
jahiulukite kasutusõiguse tasu, mis läheb nende ressursside taastootmiseks.  Majandusinstrumendid keskkonnakaitses:  14


Administratiivsed, majanduslikud, veenmine ja surve.  Administratiivsete  meetmete
all mõistetakse institutsioonilisi abinõusid, mille eesmärgiks on keskkonna saastajate
otsene   mõjutamine.   See   toimub   tootmisprotsesside   või   -ressursside   kasutamist
reguleerides.   Ühine   joon:   saastaja   valikuvõimalus   piirdub   kahe   alternatiiviga   -
kuuletumine   või   karistus.  Majandusmeetodite  all   mõistetakse   meetmeid,   mis
panevad   saastajat   hindama   mitmesuguseid   alternatiivseid   tegutsemisvariante   oma
saastamise vähendamiseks ning valima keskkonna jaoks soodsaima tegutsemisviisi.
Praktikas   eristatakse   veel   kolmandat   liiki   meetmeid   -  veenmine   ja/või   surve
avaldamine.   See   ei   ole   majandusabinõu,   kuigi   saastajat   saab   ähvardada
majandussanktsioonidega.  Keskkonnakaitse majandusmeetmete klassifikatsioon:   maksustamine (saastetasu, loodusvarade kasutusõiguse tasu)  subsideerimine (toetusrahad)  sisse- ja tagasimaksed  turu loomine, müüdavad saasteload  keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine, trahvid  Maksustamine;   Subsideerimine;   Sisse-   ja   tagasimaksed;   Turu   loomine,   müüdavad
saasteload;   Keskkonnanõuete   rikkumise   negatiivne   stimuleerimine,   trahvid.
Maksustamine: a. Emissioonimaks (saastetasu) b. Teenusemaks c. Kaudsed maksud d. Administratiivmaksud e. Maksude diferentseerimine - eesmärgiks on alandada keskkonnasõbralike ning tõsta
keskkonnaohtlike toodete hindu.   Keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine, trahvid:  Emissioonimaks  -   Makstakse   jäätmete   paigutamise   eest   keskkonda.  Eestis:
veesaastetasu,   õhusaastetasu,   jäätmetasu.  Teenusmaks  -   Tasutakse   heitmete
suunamise   ja   töötlemise   eest   kollektiivpuhastis.  Administratiivmaks  -   Maks
keskkonnaseisundi   kontrollimise,   järelvalve   jms   tegevusega   seotud   asutuste
finantseerimiseks.  Eestis:   Jahipiirkonn   kasutusõiguse   tasu;   Kalapüügi-õiguse   tasu.
Kaudsed maksud - Hinnalisa sellistele toodetele, mille tootmise või tarbimise käigus
toimub keskkonna saastamine või mis vajavad tarbimise järel ümbertöötlemist. Eestis:
Energiamaksud   (kütuseaktsiis,   elektriaktsiis,   energia   tootmisega   seotud 15


süsinikupõhised   maksud);   transpordimaksud   (mootorsõidukitele,   raskeveokitele,
teekasutusele).  Maksude   diferentseerimine  -   Eesmärk   on   alandada keskkonnasõbralike  ning tõsta  keskkonnaohtlike  toodete  hindu.  Energiamaksude  ja
transpordimaksude diferentseerimine.   Subsiidiumid:  1.  Mittetagastatav finantsabi  - antakse näiteks saastamise alandamiseks tulevikus.
Maailmapan.  2.  Laenusoodustus   -  tavalisest   madalam   laenuprotsent   keskkonnakaitse   abinõude
rakendamiseks. Taastuvenergia (bioenergia, tuuleenergia).  3.   Maksusoodustus   -  maksude   vähendamine,   maksudest   vabastamine   või
põhivahendite tavalisest kiirem mahakandmine.   Tõhusa subsiidiumipoliitika põhimõtted:  Turg   muutub   nende   tõttu   tõhusamaks   (uue   tehnoloogia   kasutuselevõtt);   lisaks
majandusliku   tõhususele   arenevad   ka   sotsiaalsed   väärtushinnangud;   subsiidiumid
peavad   olema   suunatud   otse   kasusaajale;   subsiidiumide   maksmine   peab   olema
odavaim viis eesmärgi saavutamiseks.  Turu ergutamine:  1. Saastamisõigusega kauplemine  - firmad, kes suudavad viia oma saastustaseme
ettenähtud normist allapoole, võivad tekkinud ülejäägi müüa teistele firmale.  2.   Kindlustamine  -   firma   kindlustab   ennast   juhuks,   kui   tal   võib   tekkida   vajadus
heastada keskkonnale tekitatud kahju või katta saastuse likvideerimiskulud.  3.   Tagatisraha   süsteem  -   mitmesuguste   tarbeesemete   korduskasutussüsteem   e.
pandipakendi süsteem.   Kõrgendatud maksu/tasu määrad:  1. Mittekuuletumistasu - määratakse saastajale, kes ei täida normatiivseid nõudeid.  2.   Sooritustagatis  -   firma   maksab   võimudele   teatud   summa,   tegutsedes   seejärel
ettenähtud keskkonnanõuete kohaselt saab ta tehtud sissemakse tagasi, vastasel juhul
mitte. Keskkonnaseire:  Seire mõiste:  Plaanipärane ja programmeeritud pidev keskkonna seisundi uurimine selleks loodud
seirejaamades.  Põhieesmärk  –   prognoosid   ja   lähteandmed   programmidele,
planeeringutele, arengukavadele jne. 16


 Keskkonnaseire seadus:  Vastu võetud 1999. a. Käesolev seadus sätestab keskkonnaseire korralduse, saadud
andmete töötlemise ja hoidmise korra. Eesmärk: Prognoosida keskkonnaseisundit ja
saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks.  Keskkonnaseire ülesanded:  1) keskkonna saastatuse ja reostuse hetkeolukorra määramine ning analüüsimine; 2) abinõude rakendamist;  3) bioloogilise mitmekesisuse hetkeolukorra hindamine ja analüüsimine;  4) taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine;  5) keskkonda mõjutavate tegurite hindamine;   Seire tasandid:  Riiklik   keskkonnaseire;     Kohaliku   omavalitsuse   keskkonnaseire;   Ettevõtja
keskkonnaseire.  Riikliku keskkonnaseire organisatsiooniline struktuur:  Riikliku keskkonnaseire programmi täitmiseks vajaliku organisatsioonilise astmestiku
moodustavad:   Üldkoordinaator;   seirenõukogu;   allprogrammide   vastutavad   täitjad;
seire vahetud teostajad.  Keskkonnaseire allprogrammid:  Meteroloogiline   ja   hüdroloogiline   seire;   Õhuseire;   Põhjavee   seire;   Siseveekogude
seire; Rannikumere seire; Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire; Metsaseire;
Kompleksseire; Kiirgusseire; Seismoseire; Mullaseire; Tugiprogramm.  Keskkonnaindikaatori mõiste:  Näitaja   või   näitajate   kogum,   mis   kajastab   lihtsustatult   kompleksseid   seoseid
keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite vahel, võimaldavad jälgida trende ja
hinnata muutusi aja jooksul.  Keskkonnaindikaatorite vajadus:  Suurest huvist keskkonnaseisundi info järele; võimaldavad keskkonnseisundist anda
lihtsustatud   ülevaadet;   võimaldavad   hinnata   keskkonnapoliitika   eesmärkide
realiseerumise tulemuslikkust.  Nõuded keskkonnaindikaatoritele:  Teaduslikult   põhjendatud;   kajastama   põhjuslikke   seoseid;   esinduslikud,   hõlmama
keskkonda ja seda mõjutavaid tegureid terviklikult. 17


Looduskaitse seadus (2004):  Seaduse eesmärk:  Soodne seisund; kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtuslik looduskeskkond ja/või selle
elemendid; loodusvarad.  Looduskaitse põhimõtted:  Kaitse  -   alade   kasutamise   piiramine;   toimingute   reguleerimine;   loodusharidus   ja
teadustöö. Lähtepunktid - tasakaalustatud ja säästva areng; alternatiivsed võimalused.  Loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused:  Objekti:   ohustatus;   haruldus;   tüüpilisus;   teaduslik,   ajaloolis-kultuuriline   või
esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. Kaitstavad   loodusobjektid:   (kaitsealad;   hoiualad;   liigid,   kivistised   ja   mineraalid;
püsielupaigad;  kaitstavad looduse üksikobjektid; kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad
loodusobjektid).  1. Kaitsealad – Rahvuspark (RP):  Väärtused:  loodus, maastik, kultuuripärand ning tasakaalustatud keskkonnakasutus.
Funktsioonid: säilitamine, kaitsmine, taastamine, uurimine ja tutvustamine.  Lahemaa        Karula        Soomaa        Vilsandi        Matsalu  Kaitsealad – Looduskaitseala (LKA): Alam-Pedja LKA, Endla LKA, Nigula LKA Väärtused: loodus (liigid ja elupaigad/kasvukohad).  Funktsioonid: säilitamine, kaitsmine, taastamine, uurimine ja tutvustamine.  Kaitsealad – Maastikukaitseala (MKA):  (Meenikunno MKA,Viljandi MKA, Ahja
jõe ürgoru MKA) Väärtus: maastik.  Funktsioonid:  säilitamine,   kaitsmine,   uurimine,   tutvustamine   ja   kasutamise
reguleerimine.  Looduspark : Haanja, Otepää, Naissaare, Osmussaare, Saarjärve, Lood.  18


Erijuhud: park, arboreetum ja puistu.(nt Toomemäe park Tartus)  2. Hoiuala:  Elupaikade/kasvukohtade ja liikide soodsa seisundi tagamine. Euroopa juured (Natura
2000) – linnualad, loodusalad. Kokku 344 ala, millest suur osa on veeala  Hoiuala   teatis:  Looduslike  tingimuste   muutmine  (v.a  elamu-   ja  õuemaal   tehtavad
tegevused): kavandatud tööde kirjeldus, maht ja aeg ning nende tegemiskoha skeem.
KKA kolm võimalikku lahendust: keelata, teatud tingimustel lubada, lubada.  3. Liigid:  I kategooria (rangeim);  II kategoori;  III kategooria. Kaitse: kaitseala, hoiuala, püsielupaik.  4. Püsielupaik:  Väljaspool kaitseala asuv, LKSi kohaselt piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav:
kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik. Püsielupaik võib
olla määratletud ka pesapuu ja raadiusega.  Teavitamiskohustus; Uus püsielupaik -
sihtkaitsevööndi kaitsekord; Ajalised liikumispiirangud; Inimesel on keelatud viibida
kalju- ja merikotka püsielupaigas 15. veebruarist 31. juulini, madukotka, kalakotka,
suur-   ja   väike-konnakotka   ning   must-toonekure   püsielupaigas   15.   märtsist   31.
augustini. Karu püsielupaik on ühekordne, kuni 15. aprillini. I ja II kategooria liigi
elupaika   ei   avalikusta.   Metsise   (   II   kat)   püsielupaigas   on   keelatud   metssea
lisasöötmine.  5. Looduse üksikobjekt:  Väärtus: teaduslik, esteetiline või ajaloolis-kultuuriline.  Objekt:   elus   või   eluta   loodusobjekt:   puu,   allikas,   rändrahn,   juga,   kärestik,   pank,
astang, paljand, koobas, karst või nende rühm.  6. Looduskaitse KOV tasandil:  EM:   piirkonna   looduse   eripära,   kultuuri,   asustust   ja   maakasutust   esindavate
väärtuslike   maastike   või   nende   üksikelementide   kaitse   ja   kasutamise   tingimuste
määramine kohaliku omavalitsuse poolt.   Kaitseala tsoneering ehk vööndid:  Loodusobjektil erinevad väärtused/piirangud. Tegevused on kas keelatud või lubatud
teatud tingimustel. Kõikvõimalikud piirangud on kirjas seaduses. Piirangud sõltuvad
konkreetsest alast aja sealsetest tingimustest – kaitse-eeskiri.  19


Loodusreservaat  –   sisuliselt   keeluala.  Sihtkaitsevöönd  (skv)   –   teatud   tegevused
teatud juhul lubatud (alaspetsiifiline). Piiranguvöönd (pv) – majandustegevus teatud
tingimustel.  Loodusreservaat - Kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata loodusega maa- või
veeala. Looduslike koosluste säilimine ja kujunemine üksnes looduslike protsesside
tulemusena. Igasugune inimtegevus on keelatud. Erandid: järelevalve ja päästetööde
ning loodusobjekti valitsemine. Teadustegevustegevus loa alusel.  Sihtkaitsevöönd  -   Kaitseala   maa-   või   veeala.   Väljakujunenud   või   kujundatavate
looduslike   ja   poollooduslike   koosluste   säilitamine.   Sihtkaitsevööndis   asuvaid
loodusvarasid   ei   arvestata   tarbimisvarudena.   Majandustegevus   (loodust   muutev
tegevus) võib olla keelatud.  Kui KEK (Kaitse-eeskiri) ei sätestata teisiti, on skv-s
keelatud:  majandustegevus;   loodusvarade   kasutamine;   uute   ehitiste   püstitamine;
sõiduki, maastikusõiduki või ujuvvahendiga sõitmine; telkimine, lõkke tegemine ja
rahvaürituse korraldamine.  Piiranguvöönd - Kaitseala maa- või veeala. Majandustegevus on lubatud, arvestades
LKS kitsendusi. Liigilise koosseisu säilitamise kohustus teatud kooslustes (mets, niit).
Täiendavad piirangud lisaks metsaseaduses sätestatud nõuetele (raielangi suurus, kuju,
raie teostamise aeg). Keelatud on pöördumatut loodust muutvad tegevused. Kui KEK-
ga   ei   sätestata   teisiti,   on   piiranguvööndis   keelatud:  uue   maaparandussüsteemi
rajamine;   veekogude   veetaseme   ja   kaldajoone   muutmine;   maavara   kaevandamine;
puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; uuendusraie.   Kaitse-eeskiri:  Õigusakt,  mis  tugineb  LKS-le.   Kaitseala,   püsielupaik,  kaitstav  looduseüksikobjekt.
Kaitse-eeskirjaga   piiritletakse   vööndid   ning   määratakse   seadusega   sätestatud
piirangute osaline või täielik, alaline või ajutine kehtivus vööndite kaupa.  Kaitse  korraldamine  (valitseja,   kooskõlastused,  kaitstava  objekti  tähistamine):
Valitseja   nõusolek   järgmisteks   tegevusteks   püsielupaiga   ja   looduse   üksikobjekti
kaitsevööndis: detailplaneeringu ja üldplaneeringu kehtestamine nõusoleku andmine
väikeehitise,   sealhulgas   lautri   või   paadisilla   ehitamiseks;   jahiulukite   söötimine.
Valitseja   nõusolek   antakse   kui:   tegevus   ei   ole   vastuolus   kaitse-eesmärgi
saavutamisega   ega   ei   kahjusta   kaitstava   loodusobjekti   seisund.   Kaitsealal   (v.a
reservaadis) või hoiualal olevad või kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad teed
ja rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks. Õuemaal, kus
asub   kaitstav   looduse   üksikobjekt,   võivad   teised   isikud   viibida   kinnisasja   valdaja
nõusolekul.  Kaitsekohustuseteatis:  Teabedokument   maaomanikule   –   pruunkaru   talvituspaik   või   I   kat   liigi   isendite
kasvukoht/elupaik. Teave: 1) kaitstava loodusobjekti kohta; 2) kaitse eesmärk; 3) LKS
või KEK-ga sätestatud kitsenduste loetelu. Väljastab kaitseala valitseja pärast elupaiga 20


avastamise teate saamist. Kinnisasja omanik on kohustatud informeerima kolmandaid
osapooli, kes on õigustatud kinnisasjal tellitud töid tegema või teenust osutama.  Kaitsekorralduskava:  Kaitsealade, hoiualade ja liikide kaitse korraldamise tegevusplaan. Määratletakse: 1)
olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile; 2) kaitse eesmärgid, nende
saavutamiseks vajalikud tööd; 3) kava elluviimiseks vajalik eelarve. Kava koostamisse kaasatakse ka erinevad huvigrupid, nt kohalikud inimesed, RMK
jne.  Rand ja kallas:  Kallas  on   veekogu   maismaavöönd.   Kaitse-eesmärk   on   rannal   või   kaldal   asuvate
looduskoosluste   säilitamine,   inimtegevusest   lähtuva   kahjuliku   mõju   piiramine.
Läänemerel,   Peipsi   järvel,   Lämmijärvel,   Pihkva   järvel   ja   Võrtsjärvel   on   rand!
Kallasrada (VeeS) - Laius: laevatatavatel veekogudel 10 meetrit; teistel veekogudel 4
meetrit; suurvee ajal 2 m.  Vööndid: veekaitsevöönd; ehituskeeluvöönd; piiranguvöönd.  Veekaitsevöönd - kaitsta vett hajureostuse eest ja vältida veekogu kallaste uhtumist.
Veeseadus! Ulatus sõltub veekogust.  Keelatud tegevused: kaevandamine, raie ilma
KKA   loata,   majandustegevus,   väetise   kasutamine   ja   hoiuastamine,
taimekaitsevahendite kasutamiseks KKA igakordne luba.  Ehituskeeluvöönd - Ulatus sõltub veekogust. Ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja
rajatiste ehitamine keelatud. Erandid seaduses! Suurendamine  ja vähendamine.  Piiranguvöönd  -   Ulatus   sõltub.  Keelatud   tegevused:   reoveesetete   laotamine,
matmispaiga   rajamine,   jäätmete   töötlemine-ladustamine,   maavara   kaevandamine,
mootorsõidukiga väljaspool teid sõitmine.  Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustik (linnu- ja loodusdirektiiv): Natura 2000
võrgustik   koosneb:   linnualadest   ja   loodusaladest.   Natura   2000   on   üle-euroopaline
looduskaitsealade   võrgustik,   mille   eesmärk   on   kaitsta   väärtuslikke   ja   ohustatud
looma-,linnu   ja   taimeliike   ning   nende   elupaiku   ja   kasvukohti.  Direktiivid:
Kohustuslikud. Vaba meetodite valik kohustuste täitmiseks. Kindel tähtaeg; Võimalik
üleminekuperiood.  Linnudirektiiv:   Linnuhoiualade   loomine;   Eriline   tähelepanu
märgalade, eriti Ramsari alade kaitsele. Loodusdirektiiv: Natura 2000 – ökoloogiline
võrgustik: I lisa looduslikud elupaigad; II lisa liikide elupaigad; Linnuhoiualad. Liigikaitse:  Liigi määratlus:  Taksonoomiline   mõiste,   mida   bioloogias   kasutatakse   kindlal   viisil   omavahel
sarnanevate organismide populatsiooni kohta. 21


 Ülevaade teadaolevatest liikidest:  Viimane hinnang (2011: 8,7   +/-   1,3   miljonit   liiki.   Sellest   6,5   miljonit   maismaal   ja   2,2   miljonit   ookeani
sügavikes.  Eriti  ohustatud  on linnud,  suurimetajad  (primaadid),  kirevad  liblikad  ja
mardikad ning orhideed ja troopilised puuliigid. ~2% ehk 860 liiki on looduses välja
surnud.   1/2   taimedest   on   väljasuremisohus.   Kõige   ohustatum   elustiku   grupp   on
kahepaiksed!  Väljasuremislained:  Viis Vägevat: O, D, P, T, K. Orduviitsium Devon Permi väljasuremine – järkjärgult suri välja 96%meredes elanud liikidest. Triiase väljasuremine – 250 miljonit aastat tagasi suri välja 85-90 % taimeliikidest. Kriidi   väljasuremine  –   kõige   äkilisem   ja   kõige   paremini   dokumenteeritav
dinosauruste lõpuaegadel, so 65 miljonit aastat tagasi. Kadus 70-85% Maal elanud
liikidest.   Väljasuremise põhjused/ohud:  Elupaikade   kadumine  mõjutab   86%   ohustatud   linnu-   ja   imetajaliikidest   ning   88%
ohustatud   kahepaiksetest;  Võõrliigid;  Loodusressursside  ületarbimine;  Saastatus,  sh
eutrofeerumine,   ja   haigused;   Inimtekkelised   kliimamuutused  (kaovad   nn   külmade
piirkondade   liigid);   keskkonna   saastumine   (mürgid,   õhusaaste,   eutrofeerumine,
reostused);   avamaade   võsastumine,   põllumaade   kasutamise   muutumine,
põllumajandus; metsade ja märgalade kuivenda.  Punane nimekiri (punane raamat) eri tasanditel ja ohukategooriad: 1963  alustas   Maailma   Looduskaitse   Liit   (IUCN)   teabe   kogumist   ohustatud   liikide
kohta ja  nimestike  (Red  List) koostamist,  mis on  hoiatavaks  märguandeks  paljude
liikide seisundi ohtlikkusest või halvenemisest. 
Red List kui  töövahend: Kaitse planeerimine – liigipõhine; Otsuste tegemine – lai
skaala;   Seire   ehk   monitooring.  Kolm   tasandit   punastel   nimekirjadel:
rahvusvaheline,   piirkondlik   ja   riiklik.  NB!   Ohu(staatuse)   kategooriad,   st   liigid
lahterdatakse   ohustatuse,   mitte   harulduse   põhjal!   Praeguseks   9ne   jaotus.  Red   List
ohukategooriad (2001) 
1: Regionaalselt välja surnud RE; Looduses hävinud EW; Äärmiselt ohustatud CR;
Eriti ohustatud EN; Ohualtid VU. 
Red List ohukategooriad (2001)  22


2: Ohulähedased NT; Soodsas seisundis LC; Puuduliku andmestikuga DD; Hindamata
NE.   Liigikaitse ajalugu Eestis:  Mõisate loomapargid (18.-19. saj.). Peipsi ja Läänemere kalavarud (1850-ndad). 
Koduloomakaitse ja kalatrepid (19. saj. teine pool). 
Botaanilised kaitsealad: 1924 – Harilaiu poolsaar, Järvselja reservaat; 1925 – 
Jugapuude reservaat Hiiumaal; 1930 – Abruka salumets, Lipstu nõmm, Puhtu 
hiismets.
Zooloogilised kaitsealad: 1910 - Vaika linnukaitseala; 1938 - Ratva raba loodus-
reservaat kotkaste kaitseks. 1935 – Looduskaitseseadusega riiklik kaitse 26 ja sh 
müügikeeld 6 liigile.  Liigikaitset reguleerivad õigusaktid:  Looduskaitseseadus  (LKS,   2004);  Loomakaitseseadus   (LoKS,   2003); Planeerimisseadus  (PlanS,   2002);  Säästva   arengu  seadus  (SäAS,   1995);  Jahiseadus
(JahiS, 2002) ja kalapüügiseadus (KPS, 1995).  Liigikaitse põhimõtted: Võõrliikide ohjamine ja loodusesse mittelaskmine; Oluliste biotoopide kahjustamine
on   keelatud.   Korjamine   ja   kollektsioneerimine   on   keelatud;   Hävitatud   elupaikade
taastamine. Kõik I kategooria liigid ja nende elupaigad/kasvukohad võetakse riikliku
kaitse   alla;   Vähemalt   50%   esinduslikematest   aladest,   kus   elab   II   kategooria   liik;
Vähemalt 10% esinduslikematest aladest, kus elab III kategooria liik.  Kaitsealused liigid ja jaotus eri kaitsekategooriate vahel: I kategooria: kuuluvad liigid, kes on haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes
elupaikades ja liigid, mis on inimtegevuse  tagajärjel hävimisohus ja väljasuremine
looduses väga tõenäoline.
Euroopa naarits tehispopulatsioon. Ebapärlikarp 1 jäänukpopulatsioon.
21 loomaliiki
1 selgrootu – ebapärlikarp
2 kahepaikset - kõre ja rohekärnkonn
16   linnuliiki-   kõik   kotkad   (6),   must   toonekurg,   väikepistrik,   rabapistrik,   rabapüü,
väikelaukhani, tutkas, habekakk, siniraag, kassikakk ja niidurüdi.
2 imetajat - lendorav ja euroopa naarits. II kategooria: kuuluvad liigid, mis on ohustatud ja liigid, mis võivad olemasolevate
keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu.
Järv-lahnarohi, harilik jugapuu, säga.
56 loomaliiki
6   liiki   selgrootuid   (apteegikaan,   paksukojaline   jõekarp,   eremiitpõrnikas,väike-
punalamesklane, männisineslane, mustlaik- apollo)
2 liiki kalu (säga, tõugjas - Emajõgi)
2 liiki kahepaikseid (harivesilik, mudakonn) 23


1 roomajaliik (kivisisalik)
33 liiki linde ning
12 liiki imetajaid (nahkhiired - 11, viigerhüljes).
III kategooria:  liikide arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine ning
ohutegurite   toime   jätkumisel   võivad   sattuda   ohustatud   liikide   hulka.   On   praegu
suhteliselt tavalised, kuid ohutegurite toime jätkumisel võib nende arvukus kriitiliselt
langeda.
Atlandi tuur, lagrits, pähklinäpp.
135 loomaliiki.
45 selgrootut (sh kimalased- 18, metsakuklased - 7)
5 kalaliiki (Atlandi tuur, harjus, hink, võldas ja vingerjas)
7 kahepaikse liiki (tähnikvesilik, rohu- ja rabakonn, rohelised konnad)
4 roomajaliiki
67 linnuliiki
7 imetajaliiki (kasetriibik, pähklinäpp, lagrits, saarmas, hallhüljes ning eksikülalised
pringel ja ahm) III kategooria loomad.
Alatskivi-Padakõrve ja Akste LKA - sipelga kaitsealad.
Piirissaare MKA - kahepaiksete kaitseala.  Võõrliik, must nimekiri/raamat: 
Võõrliikideks loetakse liike, kes on Eestisse sisse toodud kas teadlikult või kogemata
inimeste poolt. Loodusliku levila laienemise käigus siia sattunud liike võõrliikideks ei
peeta.   Tagajärjeks   on   ökosüsteemi   tasakaalu   rikkumine   ja   kohalike   liikide
väljatõrjumine.   Agressiivseid   liike   on   kõikidest   võõrliikidest   kümmekond   protsenti
(1/10   reegel).   Keskkonnaregistri   rakenduses   3   liiki:   Sosnowski   karuputk,   kaugida
unimudil,   kurdlehine   kibuvits.   Karuputke   ohjamiskava   2011-2015.   Kähriku
ohjamiskava.   Maismaa   ja   vee   võõrliikide   käsiraamat.  Nö   uued   tegijad:   Hispaania
teetigu; Kammloom Mnemiopsis sp.; Šaakal (vale, enam ei ole võõrliik, kuna on siia
ise rännanud, sellest aastast lisatakse ka ulukite jahinimekirja).    ;  Harrise mudakrabi.  Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused: 
Komplitseeritud   ja   aeglane   paljunemine;   mükoriisa   olemasolu;   kitsas   ökoloogiline
amplituud vms, käpalised, võtmeheinad, kollalised ja oligotroofsete veekogude liigid.  Mõisted: 
Relikt -  jäänuk. Takson, mille areaal on varasemaga võrreldes tugevasti kahanenud.
Relikte võib liigitada ajajärgu järgi, mil asjaomast taksonit oli laialdasel alal.
Endeem - liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa-alaga.
Nt Saaremaa robirohi, eesti soojumikas.   Eesti punane Raamat:  1976-1979 koostati   esimene  Eesti   punane  raamat.   1988 valmisid   teise  punase  raamatu
nimekirjad. 1998 kolmas punane raamat. 2008/2009 uuendatud punase raamatu nimekiri.
Põhikriteerium OHUSTATUS.  24


Lisakriteeriumid:
1. Esinemise ajalugu Eestis. 
2. Ülemaailmne ja üle-euroopaline seisund.
3. Piiratud levik, endeemsus ja reliktsus.
4. Elupaikade ohustatus.
5. Liikide tundlikkus keskkonnamuutuste suhtes.
6. Ökoloogiline, kultuurilooline jms väärtus. Rahvusvaheline keskkonna- ja looduskaitse:  Rahvusvahelised loodus- ja keskkonnakaitse organisatsioonid: 
WWF, IUCN, BirdLife International, ECNC, Greenpeace, jt.  Greenpeace: Rahvusvaheline keskkonnakaitseorganisatsioon,
loodi 1971.aastal Vancouveris Kanadas,   võitlemaks Ameerika Ühendriikide tuumakatsetuste vastu Alaskas. Hiljem on organisatsiooni eesmärkideks
saanud paljude keskkonnaprobleemide reguleerimine   ja  lahendamine,  eriti   tuntud  on
Greenpeace'i   aktivistide protestiaktsioonid vaalapüügi,põhjatraalimise, globaalse kliimasoojenemise, ürgmetsade hävitamise, tuumaenergia ja geenimanipulatsiooni vast
u.   Greenpeace   peakorter   asub Amsterdamis.   Greenpeace'i   rahvusvahelised   ja
regionaalsed harukontorid asuvad 42 maailma riigis. Eestis ei asu ühtki Greenpeace'i
kontorit.   Organisatsiooni   sissetulekud   saadakse   eraisikute   ja fondide toetustest,
kusjuures   keeldutakse   riikide   valitsuste   ja   suurte korporatsioonide finantstoetustest.
Hinnanguliselt on Greenpeace'il umbes 2,8 miljonit toetajat. Euroopa Liidu keskkonnaõigus, poliitika ja strateegia:  Keskkonnaõiguse areng:
I   periood  –   kaudne   ja   utilitaristlik   keskkonnakaitse.   Loodusressursside   kasutuse
reguleerimise eesmärgiks ei olnud mitte loodushoid, vaid tööstusele tooraine tagamine.
II   periood  –   Otseste   ohtude   vältimise   printsiip,   saastaja-maksab-printsiip   e.   kes
maksab see saastab! Keskkonna sektoriks jagamine (vesi, õhk, loodus jne). Keskkonna,
kui tervikliku kaitse puudus! Ettevaatusprintsiibi esimesed alged.
III   periood  -   Ettevaatusprintsiibi   ja   Integreerimisprintsiibi   esiletõus.   Kompleksne
keskkonnakaitse. 
IV   periood  –   Århusi   konventsioon   keskkonnateabe   kättesaadavusest   ja
keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise konventsioon. Samuti keskkonnaasjus
kohtu poole pöördumine. Avalikkus osalemine ja kontroll.  Keskkonnakaitse printsiibid ELs I programmi algatamisel (11 printsiipi):
1.   Parem   on   saastust   ennetada,   ära   hoida,   kui   juba   saabunud   kahjulikke   tagajärgi
kõrvaldada.
3. Tuleb vältida looduskasutust, mis võib oluliselt kahjustada looduslikku tasakaalu.  25


5. Saastaja maksab printsiip.
6. Ühe riigi piires toimuv tegevus ei tohi põhjustada olulist saastust või muud kahju
teiste riikide keskkonnale.
9. Tuleb tõsta keskkonnaalast teadlikust.
10.   Keskkonnaabinõusid   tuleb   rakendada   kõige   sobivamal   tasemel,   arvestades   iga
saastuse liigi omapära.
11. Liikmesriikide keskkonnaprogrammid peavad olema koordineeritud.  Keskkonnaõiguse taotlused: 
Keskkonnaõiguse   kehetala   peab   hõlmama   kõiki   keskkonnaelemente.   Paljud
keskkonnaprobleemid   on   ulatusliku   mõjuga   (regionaalne,   globaalne)   ja   eeldavad
paljude riikide ühisaktsioone. Euroopa Ühenduse VII keskkonnaprogramm „ Hea elu maakera võimaluste piires”. Esmatähtsad eesmärgid 2020. aastaks:   kaitsta, säilitada ja suurendada liidu looduskapitali;  muuta   liidu   majandus   ressursitõhusaks,   keskkonnahoidlikuks   ja
konkurentsivõimeliseks vähese CO 2 -heitega majanduseks;   kaitsta   liidu   elanikke   keskkonnaga   seotud   surve   ning   nende   tervisele   ja   heaolule
avalduvate riskide eest;   suurendada   liidu   keskkonnaalastest   õigusaktidest   saadavat   kasu   õigusaktide
rakendamise parandamise kaudu  Euroopa Liidu keskkonnastrateegia 2020:
Säästlik   areng.   Kestlik   tarbimine   ja   kasutamine.     Linnakeskkond,   elukeskkonna
kvaliteet; Loodusressursside säästlik kasutamine; Kliimamuutused.  EL seadusandluse kategooriad (määrus, direktiiv, otsus, soovitused):
Võeti   vastu   tähelepanuväärne   hulk   keskkonnaalaseid   direktiive:   Keskkonnamõjude
hindamine; Jäätmete raamdirektiiv; Linnudirektiiv.  Rahvusvahelised konventsioonid:  Ramsari konventsioon:
Rahvusvahelise   tähtsusega   märgalade   kaitset   ja   kasutamist,   milles   rõhutatakse   just
veelindude elupaiku. Konventsiooniga ühinenud riigil kohustused:
nimetada   vähemalt   üks   kriteeriumitele   vastav   ala   riigi   kohta;   kasutada   märgalasid
säästvalt ja targalt; arendada rahvusvahelist koostööd. 
Märgaladeks loetakse nii looduslikke kui kunstlikke, nii alalisi kui ajutisi, nii seisva
kui voolava veega, nii mageda-, riim- kui ka soolaseveelisi soid, turbarabasid ja muid
veealasid.
Veelindudeks loetakse linde, kes ökoloogiliselt sõltuvad märgaladest. 26


Eesti   Ramsari   alad   I:   Matsalu   RP;   Alam-Pedja   LKA;   Emajõe   Suursoo   LKA   ja
Piirissaare MKA; Endla LKA; Hiiumaa laidude MKA ja Käina lahe-Kassari MKA;
Muraka   LKA;   Nigula   LKA;   Puhtu–Laelatu   LKA   ja   Nehatu   LKA;   Vilsandi   RP;
Soomaa RP.
Eesti Ramsari alad II: Laidevahe LKA (Siiksaare laht); Sookuninga LKA; Agusalu
LKA;   Leidisoo;   Lihula   MKA;   Luitemaa;   Haapsalu-   Noarootsi   märgala;   Nigula   ja
Sookuninga kuuluvad Põhja-Liivimaa piiriülese märgala kompleksi.
Eesti   varunimekiri:   Puhatu   LKA;   Väike   väin   koos   rannikuribaga   (hoiuala);
Vasknarva vanajõgede  luht – Struuga MKA; Avaste soo; Nätsi-Võlla LKA; Paope
LKA; Kõrgessaare-Mudaste hoiuala; Rahuste LKA; Kaugatoma-Lõu hoiuala.  Washingtoni konventsioon (CITES):
Maailma   suurim   looduskaitsealane   konventsioon.   Ohustatud   looduslike   looma-   ja
taimeliikidega   rahvusvahelise   kauplemise   konventsioon.  EM:   reguleerida rahvusvahelist kaubandust ohustatud looma- ja taimeliikidega. Elevant, angerjas, tiiger.  Berni konventsioon (teema):
Euroopa looduskaitseleping. Euroopa looduslike looma- ja taimeliikide ning looduslike
elupaikade kaitse konventsioon. Algataja Euroopa Nõukogu. EM: Euroopa loodusliku
taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Eriline rõhk
enamohustatud liikide kaitsel ja võõrliikidel.   Bonni konventsioon:
Rändeluviisiga   loomade   kaitse   leping,   mis     jõustus   1983.   aastal.   1989.   aastaks   oli
sellega ühinenud 29 riiki. Eesmärgiks on kaitsta nende metsloomade populatsioone, kes
liiguvad ühest riigist teise.  Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon: 
Allkirjastati Ülemaailmsel Keskkonna- ja Arengukonverentsil Rio de Janieros 1992.
22. Mai – bioloogilise mitmekesisuse päev.  Eesmärgid: bioloogilise mitmekesisuse
kaitse, selle komponentide säästev kasutamine.
Bioloogilise   ohutuse   protokoll   ehk  Cartagena   protokoll  (2004)   –   käsitleb   GMO
ohutut   käsitlemist   ja   piiriülese   liikumise   kontrolli.  EM:   tagada   GMO   ohutu
kasutamine, seda eriti nende piiriülesel liikumisel. 
Nagoya protokoll  (2010) – käsitleb juurdepääsu geneetiliste ressurssidele ja nende
kasutamisest saadava tulu õiglast ja võrdset jaotamist.   UNESCO maailma kultuuri- ja loodus pärandi konventsioon:
Looduslik mälestis, mis koosneb füüsilistest ja bioloogilistest moodustistest või nende
moodustiste rühmadest; 
Geoloogiline   ja   füsiograafiline   moodustis   ja   täpselt   piiritletud   ala,   mis   kujutab
endast ohustatud looma- ja taimeliikide areaale;  27


Looduslik   vaatamisväärsus   või   rangelt   piiritletud   looduslik   ala,   millel   on
väljapaistev   ülemaailmne   väärtus   teaduse,   konserveerimise   või   loodusliku   ilu
seisukohast. Tallinna vanalinn – 1997; Struve geodeetiline kaar – 2005.  Natura 2000:
Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada
haruldaste   või   ohustatud   lindude,   loomade   ja   taimede   ning   nende   elupaikade   ja
kasvukohtade kaitse. Euroopa   Liidu   liikmesmaana   peab   Eesti   korraldama   Natura   2000   aladel
loodusväärtuste   säilimise. Võrgustiku   nimetuses   olev   number   2000   tähendab,   et   loodusdirektiivi   jõustumisel
loodeti Natura võrgustik valmis saada aastaks 2000.  Läänemere kaitse konventsioon (Helsingi 1992):
Põhieesmärk:   vähendada   Läänemere   reostust   tagamaks   merekeskkonna   talutav
ökoloogiline   seisund.  Läänemere  tegevuskava  2007-2021  -   4   probleemi:
Eutrofeerumine;   Ohtlikud   ained;   Merendusalased   tegevused;   Bioloogiline
mitmekesisus.   2013   tõhususe   hindamine   -   mereseisundi   halvenemist   pole   suudetud
pidurdada. Eesti probleemid: ohtlikud ained, suured naftareostused. Strateegia: luua
koordineeritud naftalekete tõrjumise mehhanismid; luua keskkonnatundlike ranna- ja
rannalähedaste alade võrgustik suurendada meretranspordi turvalisust.  Mere kaitsega seotud konventsioonid, sh MARPOL, ballastvee konventsioon:
3  rühma konventsioone: Mereohutusega seotud konventsioonid -1.
Merereostuse ennetusega seotud konventsioonid -2.
Merekeskkonna   reostamise   korral   vastutust   ja   kahju   hüvitamist   reguleerivad
konventsioonid -3. 
MARPOL’i konventsioon - EM: vältida merereostust, mis võib transportimise käigus;
samuti   vältida   ja   ennetada   laevade   reovetest   ja   prügist   põhjustatud   merereostust.
Ballastvee konventsioon - Rahvusvaheline laevade ballastvee ja setete kontrolli ning
käitlemise konventsioon. Reostus – võõrliigid, nende tekitatud kahju. EM: kontrollida
ning minimeerida uute võõrliikide sissetoomist ballastvetega.   ÜRO mereõiguste konventsioon:
Mere   kasutamist,   merega   seotud   tegevusi   ja   merekeskkonna   kaitset   reguleeriv
raamkonventsioon.   ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon (New-York 1992): EM:   ülemaailmne   kliimamuutuste   kokkulepe   aastaks   2015,   mis   jõustuks   2020.
Heitkoguste vähendamise programm.  28


Kyoto protokoll  - 1997 New Yorki konventsiooni täiendus.  Eesmärk: vähendada
kasvuhoonegaaside   heitkoguseid.   Sätestatud   konkreetsed   kasvuhoonegaaside
vähendamise eesmärgid arenenud ja üleminekumajandusega riikidele.  Roheline investeerimisskeem:
Katlamajade   ja   soojatrasside   meede.   Kortermajade   soojustamine.   Taastuv   elektri
osakaalu  suurendamine.  Energiasääst tööstuses. Energiasääst  riigi  sektori hoonetes.
Elektriautod sotsiaaltöötajatele. Elektriautode laadimisvõrk ja elektriautode ostutoetus.
Keskkonnasõbralikud trammid.  Osoonikihi kaitse konventsioon (Viin 1985) ja selle Montreali protokoll (1987):
EM:   riikidevahelise   vabatahtlikkusel   põhineva   koostöö   arendamine   osoonikihi
kaitsmiseks   inimtegevusest   põhjustatud   muutuste   eest.  Koostöö   põhisuunad:
teaduslik   uurimine   ja   seire;   seadusandlik   ja   teaduslik-tehniline   koostöö;   info
vahetamine jm. 
Montreali protokoll - PõhiEM: on riikidevaheline koostöö, vähendamaks osoonikihti
kahjustavate   ainete   heitmeid   välisõhku   ning   lõppeesmärgiks   nende   kasutamisest
loobumine üldse. 
Eestis:   Osoonikihti   kahandavate   ainete   järkjärgulise   käibelt   kõrvaldamise   riiklik
programm   (1999):  eesmärgiks  lõpetada   kõikide   ainete   kasutamine   aastaks   2015.
Riiklikku   programmi   kuuluvad   projektid:   institutsioonide   tugevdamine;   külmainete
kogumine ja taasväärtustamine; külmamajandustehnikute õpetajate väljaõpe.  Genfi konventsioon: 
Piiriülese õhusaaste konventsioon. Konventsioon käsitleb erinevate saasteainete
õhku heite piiramist. Protokollides (9) on lepitud kokku ühistes õhuseirereeglites ja -
protseduurides ning heitmete vähendamises.   Ohtlike jäätmete piiriülest liikumist käsitlev konventsioon (Basel 1989):
Ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli konventsioon.
Konventsioon määratleb ohtlike jäätmete impordi, ekspordi ja transiitvedude korra ega
käsitle radioaktiivseid jäätmeid ja merelaevade normaalse funktsioneerimise tagajärjel
tekkivaid jäätmeid.   Aarhusi konventsioon:
Esimene konventsioon Euroopas, mis tunnustas otseselt keskkonnaalaseid õigusi. 
3 alustala:
Keskkonnateabe kättesaadavus;
Otsustamise menetluses osalemine); 
Juurdepääs õigusemõistmisele.
Eestis:   Konventsiooni   Eestis   rakendamise   projektid   (rahastas   Taani
Keskkonnaagentuur):
2000-2002 Keskkonnateabe kättesaadavus ja õigus osaleda keskkonnaalaste otsuste
tegemisel; 2002-2004 juurdepääs õigusemõistmisele keskkonnaalal. 29


Eesti Keskkonnaõiguse Keskuse teke (KÕK). 
Tegevus:
Õigusteenus;
Strateegilised juhtumid (tasuta õigusabi);
Analüüsid: Õiguslik korraldus, probleemid, tegelik praktika, ettepanekud;
Abiks kodanikule.  Keskkonnapoliitika
Keskkonnapoliitika - ametlikult kinnitatud põhimõtete, väärtushinnangute, kavatsuste,
strateegiliste sihtide ja tegevuseesmärkide kogum, mis põhineb riigi õigusaktidel ning
on avaliku, era- ja mittetulundussektori tegevusjuhis keskkonnaküsimustes. Keskkonnastrateegia  - riigi või teatud piirkonna, ettevõtte  või muu organisatsiooni
keskkonnategevuse põhimõtted ning pikemaajalised sihid ja arengusuunad, eesmärgid
ning eesmärkide saavutamiseks kaasatavad organisatsioonid Keskkonnategevuskava - süstemaatiliselt keskkonnapoliitika ja/või 
keskkonnastrateegia põhjal või iseseisva dokumendina määratletud tegevused ja 
protseduurid keskkonnakaitse eesmärkide saavutamiseks, nende täitjad, vajaminev 
raha ning rahastusallikad Keskkonnapoliitika üldised aluspõhimõtted:   Subsidiaarsuse põhimõte  Integreerimispõhimõte Eriomased põhimõtted:  Saastuse vältimise põhimõte  Ettevaatuspõhimõte  Saastaja-maksab-põhimõte  Põhimõte, et keskkonnakahjustus tuleb heastada kahjustuse kohas  Keskkonnapoliitika Eestis  Keskkonnakaitse   ja   keskkonnakasutuse   raamistik   on   kehtestatud   Eesti
Keskkonnastrateegia   aastani   2030   ning   selle   rakenduskavas   Eesti
Keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013. Nendes dokumentides on sätestatud
pikaajalised eesmärgid jäätmete, jääkreostuse ja reostuskoormuse vähendamise, vee,
maavarade,   energeetika   ja   transpordi,   metsanduse,   kalanduse   ja   jahinduse   ning
maastike ja looduse mitmekesisuse säilitamise valdkondades.  Keskkonnategevuskava   aastateks   2007-2013   -  Keskkonnategevuskava   on
keskkonnastrateegia rakendusplaan. Kava on esitatud tegevustabelitena, mis vastavad 30


keskkonnastrateegias   määratletud   meetmetele   (tegevussuundadele). Keskkonnategevuskava   täiendatakse   ja   korrigeeritakse   jooksvalt,   kui   selleks   tekib
vajadus.
Kava tegevuste elluviimise aruanded esitatakse iga-aastaselt ühe aasta kohta Vabariigi
Valitsusele.  Keskkonnastrateegia   2030   -  keskkonnavaldkonna   arengustrateegia,   mis   on
katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna ala-valdkondlikele arengukavadele,
mis peavad juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest.
Keskkonnastrateegia juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti
21" põhimõtetest.
Keskkonnastrateegia  eesmärk  on   määratleda   pikaajalised   arengusuunad looduskeskkonna   hea   seisundi   hoidmiseks,   lähtudes   samas   keskkonna   valdkonna
seostest   majandus-   ja   sotsiaalvaldkonnaga   ning   nende   mõjudest   ümbritsevale
looduskeskkonnale ja inimesele.  Säästev   areng  (ka   jätkusuutlik   või   kestlik   areng)   on   sotsiaal-,   keskkonna-   ja
majandusvaldkonna kooskõlaline arendamine. Teisisõnu, riik on jätkusuutlik, kui inimeste elujärg paraneb, meil on turvaline ja puhas
elukeskkond   ning   majanduse   konkurentsivõime   suurendamiseks   kasutatakse
loodusvarasid mõistlikult. Eesti säästva arengu eesmärgid aastani 2030 on strateegias Säästev Eesti 21 järgmised: o Eesti kultuuriruumi elujõulisus;
o inimese heaolu kasv;
o sotsiaalselt sidus ühiskond;
o ökoloogiline tasakaal.  Keskkonnaseisund  Ülemaailmsed keskkonnaprobleemid: rahvastikuprobleem, kliima soojenemine,
osoonikihi   hõrenemine,   energiaprobleem,   jäätmeprobleemid,   taime-   ja
loomaliikide hävimine, pinnase hävimine ja kõrbestumine, veekriis ja veekogude
reostumine, happevihmad Kliima   soojenemine  –   tingitud   süsihappegaasi   rohkusest   õhus.   Süsihappegaasi   kiht   laseb
Päikese soojuskiirguse läbi aga takistab selle tagasikiirgumist Energiaprobleem - Järjest suurem energiakasutamine (transport, tootmine) toob endaga kaasa
taastumatute loodusressursside (nafta, kivisüsi, põlevkivi) lõppemise. 31


Kõrbestumine - Igal aastal kaotab meie planeet ligemale 70 000 ruutkilomeetrit ehk 7 miljonit
hektarit haritavat maad (mullapinnas hävib).  See tähendab, et kaotsi läheb Inglismaa suurune
maalahmakas.
Kõrb võib väga kiiresti laieneda, suurim kõrb Sahara Aafrikas liigub igal aastal edasi umbes
10 kilomeetrit.  Eesti suurimad keskkonnaprobleemid: õhusaaste, jäätmed, elustiku ja maastike
mitmekesisuse   vähenemine,   veekogude   ebaotstarbekas   kasutamine/reostamine,
põhjaveevarude hoolimatu ja raiskav kasutamine (põhjaveekvaliteedi langus) Keskkonnaalased saavutused-  32