KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS
Kokkuvõte eksamiks
Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused:
Traditsiooniline ehk klassikaline looduskaitse – alustati 20. saj alguses, võeti kaitse
alla peamiselt loodusobjekte: haruldased puud, salud, rändrahnud, taime-ja
loomaliigid, unikaalsed ja kaunid maastikuvormid
Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja
rikkana.
Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse
negatiivsete mõjude eest
Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Looduse kaitsmise põhjus
võib olla puutumata looduse kaitse tema enda pärast või soov säilitada see tulevastele
põlvedele.
Keskkonnakaitse (laiemas mõttes) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab
tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise;
4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve
Looduskaitseväärtus -objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala
(objekti) kaitse põhjenduseks
Kaitsealune liik, kivistis või mineraal on Eestis looduslikult esinev ohustatud,
haruldane, teaduslikku, looduskaitselist, esteetilist või koduloolist väärtust omav
taime-, seene-või loomaliik või selle taksonoomiline üksus, kivistis või mineraal, mis
on võetud looduskaitse alla.
Summaarne looduskaitseväärtus:
liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline)
koosluse
maastiku
1- kõrge looduskaitseväärtus
2- keskmine looduskaitseväärtus
3- väike looduskaitseväärtus
0 - looduskaitseväärtuseta
1
Looduskaitseväärtus: metsakooslused
1. haruldaste liikide olemasolu 2. kahaneva alaga jäänukid 3. huvipakkuva
arengustaadiumiga 4. omapärane struktuur 5. kasvavad ebaharilikul
kasvukohal 6. etalonalad 7. produktiivsed puistud (plusspuistud) 8.
kõrvalsaadused (marjad) 9. olulised elupaigad 10.esteetiline ja rekreatiivne
väärtus 11.olulisused maastikukaitse vaatekohast 12.teaduslik katseala 13.
kultuurilooline väärtus
Looduskaitseväärtus: ökosüsteemid
1. looduslikkus 2.mitmekesisus 3.esinduslikkus 4.haruldaste liikide olemasolu
5.endeemid 6.mahukas, piisav leviala 7. kultuurilooliselt väärtustatud
Looduskaitseväärtus: maastikud
1.Haruldus 2.Kordumatus 3.Esinduslikkus 4.Looduslikkus 5.Esteetilisus 6.
Kultuuriloolisus
Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu:
Looduskaitse arenguetapid –
1. Looduskaitse eelduste ehk sugemete kujunemise aeg (põlisrahvaste uskumused
jms)
2. Looduskaitse kui ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud
organisatsioonid, seltsid - teadusliku loodushoiu algus).
3. Looduskaitse kui riiklike meetmete kujunemine;
4. Looduskaitse kui rahvusvaheliste meetmete kujunemine (riikide vaheline koostöö,
rahvusvahelised organisatsioonid).
Looduskaitse ideede areng
Tänapäevased LK põhimõtted:
1. Rahvausund
2. Kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks
Klassikalise looduskaitse algus(umbes 200 aastat tagasi!) ja peale seda:
3. Loodusmälestiste kaitse, üksikobjektide kaitse;
4. Kaitsealade loomine
5. Bitroopide, elupaikade kaitse
6. Looduskaitse väljaspool kaitselasid.
2
Looduskaitse arenguetapid Eestis - Teet Koitjärv on jaganud looduskaitse arengu
Eestis järgmistesse perioodidesse:
-1910 - akadeemiline looduskaitse ilma kaitsealadeta;
1910...1935 - akadeemiline looduskaitse kaitsealadega;
1935...1944 - riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis;
1944...1957 - akadeemiline looduskaitse võimude toetuseta;
1957...1994 - riiklik looduskaitse Eesti NSV-s ja taasiseseisvunud Eestis;
Alates 1994 riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis.
Olulised isikud keskkonna- ja looduskaitses
1. K.E von Baer- ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele. Pööras tähelepanu kalavarude
kaitsele ja valedele püügiviisidele
2.
Alexander Theodor von Middendorff- loodushariduse algataja
3.
Gregor Helmersen- eluta looduse kaitse alla võtmise algataja Eestis ja tsaari Venemaal
(nõudis rändrahnude kaitse alla võtmist)
4.
Carl Robert Jakobson- kirjanik, kes koala lugemikes ja oma kirjutistes väärtustas
loodusesse suhtumist
5.
A. Mathiesen- töötas välja esimese Looduskaitseseaduse projekti (valitsus ei kiitnud
heaks)
6. Artur Toom- tema algatusel loodi esimene kaitseala Baltiriikides e. Vaika linnukaitseala
(1910)
7.
G. Vilbaste- esimene riiklik looduskaitse inspektor
8. Th. Lippmaa- töötas välja Looduskaitseseaduse uusprojekti, hilisem Looduskaitse
Nõukogu esimees
9. E. Kumari- Looduskaitse komisjoni pika aegne juht. (valmistati ette looduskaitseseaduse
eelnõu)
10.
J. Eilart- Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi (TÜLKR) juhendaja
Väga olulised aastaarvud
1297 Teadusliku loodushoiu algus Eestis, Rootsi kuningas kehtestas metsaraiekeelu 4
saarel Tallinna lähistel
!!
1417 esimesed fee ja kanalisatsioonisüsteemid Tallinnas
1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale- klassikalise loodushoiu algus Eestis
!!!
1853 Asutati Loodusuurijate Selts
1859 Anti välja määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves
1872 Esimene looduspark maailmas (Yellowstone)
!!!
1879 Eluta looduse kaitse alla võtmine…algataja Gregor Helmersen
1910 Loodi Vaika linnukaitseala, esimene kaitseala Baltiriikides
!!!
1913 Saaremaa loodussõprade selts
1929 töötati välja esimene looduskaitseseaduse projekt (lükati tagasi, liiga kulukas)
11.12.1935 võeti vastu EV esimene looduskaitseseadus
!!!
1936 loodi Riigiparkide Valitsus ja Riigi Looduskaitse Nõukogu. Alustati Looduskaitse registri
pidamist, esimene riiklik looduskaitse inspktor Vilbaste
1938 võeti vastu EV teine looduskaitseseadus
1940 47 kaitseala, kaitse all 80 parki, 202 põlispuud, 210 rändrahnu
1955 asutati ENSV Teaduste Akadeemia juurde Looduskaitse komisjon
1957 võeti vast EV kolmas looduskaitseseadus, tähistati esimest looduskaitse päeva
1958 Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering
3
1960 Looduskaitseteatmik
1966 Eesti Looduskaitse Selts
1970 alustati rahvusvahelist koostööd ülemaailmsete loodusorganisatsioonidega (nt IUCN)
1971 loodi
Lahemaa Rahvuspark, Eesti esimene rahvuspark
!!!
1973 ilmus algupärane käsiraamat “Looduskaitse”
1976 Matsalu Riiklik Looduskaitseala saab Ramsari alaks
!!!
1979 koostati esimene Eesti Punane Raamat
!!!
1980 Looduskaitse kuu
1981 “Soode sõja jätk”, moodustati 28 sookaitseala
1985-1987 Fosforiidisõda
!!!
1988 Vabariiklik keskkonnaprogramm
1989 Moodustati Keskkonnaministeerium
!!!
1990 Lääne Eesti Biosfääri Kaitseala (esimene Eestis) ja neljas looduskaitseseadus
1991 asutati Eestimaa Looduse Fond, nende eestvedamisel moodustati Soomaa ja Karula
rahvuspark ja Alam-pedja looduskaitseala
!!!
1993 lisandus East kaardile kola rahvusparki, kokku 5 rahvusparki
1994 viies EV looduskaitseseadus
1995 Eestis võeti vastu säästliku arengu põhimõtted
!!!
1997 kinnitati esimene Eesti keskkonnastrateegia ja Eesti metsapoliitika
1998 ilmus Eesti Punane Raamat
2000 allstate EL linnudirektiivi ja loodusdirektiivi nõuetele vastavate Natura 2000 võrgustiku
alade valikut
10.05.2004 jõustus Looduskaitseseadus
2004 Matsalu rahvuspark
2009 alustas tööd Keskkonnaamet
Kaitsealad Eestis
1924 Harilaid, Järvselja reservaat
1925 Hiiumaa juhapuud
1927 Linnulaht
1930 Abruka mets
rändrahn- suur kivi, mille diameeter vähemalt 1 meeter
Mitu % Eesti territooriumis on kaetud kaitseaaladega?
Maismaa 18% ehk 1/5, veealast
Keskkonnakaitse arengu tähtsündmused Eestis
2007 Eesti keskkonnastateegia aastani 2030
2007 Eesti Keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013
rahvusvahelise keskkonnakaitse arengu teetähised
1962 Rachel Carson “Silent Spring”
1972 ÜRO esimene Keskkonna- ja Arengukonverents Stockholmis!! (väga oluline)
1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm
1992 ÜRO teine Keskkonna- ja Arengukonverents (Rio de Janeiros)
2002 ÜRO kolmas Keskkonna- ja Arengukonverents (Johannesburgis, Rio +10)
2012 ÜRO IV Keskkonna- ja Arengukonverents (Rio de Janeiros)
2015 Säästva arengu 17 eesmärki (Pariis)
Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid:
4
Keskkonnaõigus:
Keskkond: Eluta või elusa looduse tegurite kogum, milles organism asub ja mis teda
mõjustab.
Keskkonnaõigus:
Normide kogum, mille eesmärgiks on kaitsta meid ümbritsevat
keskkonda.
KK tunnusjooned: Keskkonnaõiguse printsiibid; Avalikkuse kaasamine; Seos EL
keskkonnaõigusega; Terviklikkus.
KK põhiprintsiibid: Jätkusuutlik areng; Kahju vältimine; Ettevaatus; Saastaja
maksab.
Keskkonnaõigus Eestis:
PS § 53: Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ja hüvitama
keskkonnale tekitatud kahju. /Õigus puhtale keskkonnale/.
PS § 5: Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada
säästlikult.
Igaüheõigus:
Eetiline tõekspidamiste kogum, tugineb seadustele, kultuurile ja tavadele.
ÕIGUS –
osa saada. LOODUSEST JA SELLE HÜVEDEST!
KOHUSTUS – loodust kaitsta ja
säilitada.
VASTUTUS – seadust tunda ja sellest kinni pidada.
Igaüheõigus- Looduses vabalt liikumise õigus kõikide maaomanike maadel viisil, mis
ei too endaga kaasa paha ega segadust /
RMK/. (Liikumine, telkimine, tule tegemine,
prügi, koer, jäljed, taimed).
ERAMAA - Kaitstav loodusobjekt.
Teed – tähistatud (omaniku loal) ja tähistamata
erateed. Päikesetõusust loojanguni.
Veekogud – avalikud ja mitteavalikud.
NB!
Tehnilise toorme, nagu pajukoor, korvivitsad, pilliroog, männikasvud, vaik jm
kogumise õigus ei kuulu igaüheõiguse alla!
Kallasrada – Kallasrada- avalikuks kasutamiseks veeääred ja veekogud
- Laevatatavatel veekogudel 10 m, teistel 4 m
- Suurveeajal (kallasrada on üle ujutatud) 2 m
Nii inimestele kui ka loomadele, mis tagab vaba pääsu veeni. Kui on tegu
mitteavalikuks kasutamiseks mõeldud veekoguga, siis kallasrada EI OLE! (uus
seadus) ja veekogu ääres viibimine ja selle kasutamine on lubatud, kui omanik ei ole
keeldu väljendanud (kirjalikult või suuliselt). Kui keeldu väljendatakse, siis veekogu
juures viibida EI TOHI!
5
(Pole küsitud)
1 august 2014 hakkas kehtima uus igaüheõigus!
1 juuli 2015 avalikult kasutatava tee ja raja kasutamine.
14 märts 2015 Mootor ja maastikusõidukiga liiklemine võõral maal-vaja kirjalikku
luba, suulisest enam EI PIISA!
keskkonnaõigus- normide kogum, mille eesmärk on kaitsta keskkonda
jätkusuutlik areng- mõeldakse järeltulevatele põlvkondadele
ettevaatus printsiip- riski hindamine, riski vältimine
saastaja maksab- kasutaja maksab toote eest, mis keskkonnale kahjulik
avalikkus- rahvas, üldsus, laiemad hulled
avalikkuse kaasamine- avalikkust teavitatakse muutustest/tegevustest ja
soovitatakse teada nende arvamust
jõutamine- tegutsemisvõime edendamine
KeA- keskkonnaamet
ökosüsteemiteenus- toit, hapnikutootmine, puit ehitusmaterjalina, looduses
jooksmine
keskkonnaseire- jälgimine, vaadeltakse keskkonna aspekte teatud aastate jooksul
kodifitseerimine- õigusnormide süstematiseerimine
keskkonnahäiring- mis tahes inimtekkeline negatiivne mõju keskkonnale
keskkonnaoht- olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus
keskkonnarisk- vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus
Keskkonnakaitse institutsioonid: Keskkonnakorraldusega tegelevad riigi- ja
omavalitsusasutused ning valitsusvälised organisatsioonid.
Keskkonnakorralduse süsteemi kuuluvad: Riigikogu; Vabariigi Valitsus;
Keskkonnaministeerium.
Keskkonnaministeerium on välja kasvanud 1935. aastal
asutatud Riigiparkide Valitsusest. Alates 1989 Keskkonnaministeerium, mille eesotsas
on keskkonnaminister.
Keskkonnaministeeriumi ülesanded: Loodusvarade kasutamise, kaitsmise ja
arvestamise korraldamine; järelevalve looduskeskkonnale; ilmavaatlused; osalemised
rahvusvahelises keskkonnakaitses.
Tähtsamad KKM valitsemisalas olevad ametiasutused:
6
Riigi tulundusasutused ja äriühingud – RMK, SA Erametsakeskus;
Riigiasutused-
Keskkonnaagentuur (KAUR), Loodusmuuseum;
Valitsusasutused – Maa-amet,
Keskkonnaamet.
Keskkonnainspektsioon:
Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev riigiasutus, mis teeb järelevalvet ja
menetleb õigusrikkumisi kõigis keskkonnakaitse valdkondades.
Missioon on
õiguskuulekuse tagamine.
Visioon on olla avatud ja usaldusväärne asutus, mis töötab
puhta keskkonna nimel.
Keskkonnajärelevalve teostajad:
Teostab
keskkonnakaitseinspektor.
Keskkonnakaitseinspektor:
riigi
keskkonnakaitseinspektor; kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektor.
Keskkonnaalast järelevalvet teostavad riigiasutused ja KOV.
Kohalikud
omavalitsused kontrollivad volikogus kehtestatud keskkonnaeeskirjade täitmist.
Maa-amet kontrollib maakasutuse ja maakorralduse kinnipidamist.
Maksu- ja
Tolliameti pädevuses on jäätmekäitlus, kemikaalid, pakend.
Politsei on
keskkonnakuritegude kohtueelne menetleja.
Põllumajandusamet tegeleb GMO-de ja
taimestiku kaitsega.
Päästeamet kontrollib kemikaaliseaduse täitmist ja teeb
keskkonnaohtlike ettevõtete järelevalvet.
Tarbijakaitseamet teeb järelevalvet
pakendiseaduse ja kemikaaliseaduse üle.
Terviseamet teeb järelevalvet GMO-de,
veeseaduse, välisõhu kaitse seaduse üle.
Veeteede Amet kontrollib laevade nõuetele
vastavust ja sadamaseaduse täitmist.
Veterinaar- ja Toiduamet jälgib GMO-dega
kauplemist, samuti loomakaitseseaduse, veeseaduse ja pakendiseaduse nõuded.
Keskkonnaamet:
Valitsusasutus, mis tegutseb Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas.
Ülesanne on
viia ellu riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse poliitikat ning osaleda kõikvõimalike
keskkonnaalaste õigusaktide ja muude ametlike dokumentide väljatöötamises ning
täiustamises. Kalavarude kaitse ja taastamise korraldamine; õhu, pinnase, vee ja
toiduainete radioaktiivsuse seire korraldamine. Alustas tööd 1. veebruarist 2009.
Keskkonnaameti sümbol on õis, milles on ühendatud maa, õhu, tule ja vee märgid.
Keskkonnaagentuur (KAUR):
Alustas tööd 1. juunist aastal 2013. Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, mille
olulisemad tegevused on riikliku keskkonnaseire tegemine ja korraldamine,
ilmaprognoosi ja hoiatuste koostamine.
Loodus- ja keskkonnakaitse valitsusvälised organisatsioonid Eestis ja välismaal:
Loodusuurijate Selts (LUS); Eestimaa Looduse Fond; Eesti Looduskaitse Selts; TA
Looduskaitse komisjon; Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKR); Roheline
7
liikumine; Säästva Eesti Instituut; Eesti Ornitoloogiaühing. Välismaal - WWF, IUCN,
Peta.
Loodusuurijate Selts (LUS): Asutatud 1853.a.
Loodusteaduslik selts, 1500 liiget;
Toetab looduhariduse ja loodushoiu edendamist, aitab kaasa looduse uurimisele;
Raamatukogu (150 000 köidet ); Raamatute kirjastamine; Aastaraamat (viimane
“Ökoloogiline taastamine”); Looduseuurijate päev; Projektid.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK):
Ülesandeks
finantseerida loodusvarade taastootmiseks, keskkonnaseisundi
hoidmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks.
Eesmärkideks: loodusvarade
kasutamisega seotud keskkonnakahjustuste likvideerimine; keskkonnaseisundi
taastamine; taastuvate loodusvarade looduslikule taastumisele kaasaaitamine.
KIKi
toetuseid ja laene rahastatakse neljast allikast: Eesti Vabariigi keskkonnatasud;
Euroopa Liidu struktuurifondid; osa Euroopa Investeerimispanga (EIB) laenust Eesti
riigile; Eesti CO2 kvoodimüük.
KIK rahalised allikad: Saastetasu; Jahipiirkonna
kasutusõiguse tasu; Kalapüügiõiguse tasu; Keskkonnale tekitatud kahju hüvitus.
Planeerimisseadus:
Seaduse eesmärk tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid
arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks,
planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks.
Planeerimise põhimõtted:
Planeeringute koostamine on avalik; Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik;
Kinnisomandile võib seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning
kitsendusi.
Planeeringute liigid:
Üleriigiline planeering; maakonnaplaneering; üldplaneering; detailplaneering.
Euroopa ruumilise planeerimise harta nõuded planeeringule:
Peab olema: Demokraatlik; Kõikehaarav; Funktsionaalne; Orienteeritus
pikaajalisusele.
Üleriigilise planeeringu eesmärgid ja näited:
Riigi regionaalse arengu kujundamise ruumiliste aluste loomine; asustuse arengu
suunamine; üleriigilise transpordivõrgustiku. Inimeste põhivajaduste rahuldamise
ruumiline tagamine (elukoht, töö, haridus, teenused, puhkus).
Maakonnaplaneeringu olulisemad ülesanded:
8
Maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine; riiklike ja
kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamine; asustuse arengu
suunamine.
Üldplaneeringu olulisemad eesmärgid:
Valla või linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine; rohelise võrgustiku
toimimist tagavate tingimuste seadmine; teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja
lennuväljade asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine.
Detailplaneering ja selle eemärgid:
Ühiskondliku kokkuleppe saavutamise protsess, millega antakse seaduslik alus uute
hoonete ehitamiseks ja olemasolevatele hoonetele juurdeehituse tegemiseks.
Eesmärkideks: planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine; krundi ehitusõiguse
määramine; haljastuse määramine; kujade määramine; tehnovõrkude ja -rajatiste
asukoha määramine.
Planeeringu Eesti 2030+ olulisemad teemad:
Trendid ja poliitikad; Üleriigiline planeering; Visioon; Asustus; Transport;
Energeetika; Rohevõrk; Elluviimine.
Maailma ja Euroopa arengutrendid:
Maailmamajanduse raskuskeskme nihkumine Aasiasse; Üleminek teadmispõhisele
majandusele; Rahvastiku vananemine; Linnastumine; Kliima muutumine.
Eesti 2030+ arengueesmärgid:
Tagada elamisvõimalused Eesti igas paigas, kogu riigi territooriumil. Kvaliteetne
elukeskkond nii maal kui linnas. Head ja mugavad liikumisvõimalused. Varustatus
elutähtsate võrkudega.
Keskkonnamõjude hindamine:
Ajalugu:
1992 - Ökoloogiline ekspertiis.
1992 - Keskkonnaekspertiisi tegemise kord.
1994 - Metoodilised juhendid keskkonnaekspertiisi läbiviimiseks Eestis.
1992-1994 - KMH ja keskkonnaauditeerimise seadus.
2005 - KMH ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus.
Keskkonnamõju hindamise definitsioon:
9
Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide poolt keskkonnale avaldatava
mõju süstemaatiline ja taasesitatav hindamine.
Keskkonnamõju hindamine/ keskkonnamõju strateegiline hindamine:
Projekt/ Poliitika; tegevuskava; programm; planeering.
Mõiste – keskkonnamõju:
Tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule,
keskkonnale, kultuuripärandile või varale.
Oluline keskkonnamõju: On oluline, kui
see võib põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise
ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Keskkonnamõju liigid:
Keskkonnamõju hindamise eesmärk/ ülesanne:
Eesmärk: Otsuste tegemisel võetakse arvesse kõiki olulisi tagajärgi; Arvestatakse
kõikide huvigruppide seisukohti; Kavandatud tegevusega taotletud eesmärgi
saavutamiseks valitakse optimaalne tee.
Ülesanne: Informatsiooni saamine
kavandatud tegevuse ja keskkonnamõjude iseloomu, suuruse, ulatuse ja tõenäosuse
kohta; Informatsiooni saamine huvipoolte suhtumise kohta; Saadud info ja sellest
tulenevate järelduste edastamine otsusetegijale.
KMH olulisemad tunnused:
Alternatiivide/Variantide käsitlemine; Mõjude prognoos, hindamine ja võrdlemine;
Süstemaatilisus; Dokumenteeritus; Avalikkuse osavõtt.
Keskkonnamõju hindamises osalejad:
Arendaja; otsustaja; ekspert; huvipooled; avalikkus.
Keskkonnamõju hindamise metodoloogilised põhimõtted:
Keskkonnamõju hindamise mõiste lai käsitlus; Optimaalse lahenduse otsimine;
Ühismõõde; Üldsuse kaasamine; KMH protsessi reprodutseeritavus.
Keskkonnaaudit:
Määratlus:
Süstemaatiline, sõltumatu ja dokumenteeritud protsess auditi tõendusmaterjali
hankimiseks ja selle objektiivseks hindamiseks, et määrata auditi kriteeriumide
täitmise ulatus.
Keskkonnaauditeerimise eesmärk:
10
Kas keskkonnajuhtimissüsteem rahuldab täielikult organisatsiooni konkreetsest
iseloomust ja keerukusest johtuvaid vajadusi; Kas süsteem on edukalt rakendunud;
Kui hästi see toimib.
Audititüübid:
Asukohaaudit; Omaniku vahetusega kaasnev audit; Eriauditid;
Keskkonnajuhtimissüsteemi audit(id).
Keskkonnaauditi erinevus keskkonnamõju hindamisest:
Erinevalt
keskkonnamõjude hindamisest tegeleb
keskkonnaaudit tegelike ja
potentsiaalsete keskkonnamõjudega, mille põhjus eksisteerib või on varem
eksisteerinud.
KMH tegeleb prognoosimisega, kui mõjuallikat veel ei ole.
Keskkonnaaudit tegeleb olukordadega, kui: Mõjuallikate enam ei ole, kuid mõju on
olemas; Mõjuallikas on olemas ja ka mõju on olemas; Mõjuallikas on olemas, kuid
mõju pole veel avaldunud.
Keskkonnajuhtimissüsteemid:
Mõisted keskkonnakorraldus ja keskkonnajuhtimine:
Keskkonnakorralduse mõistet kasutatakse rohkem avalikus sektoris ja see hõlmab
arvestatavat osa keskkonnakaitselistest meetmetest. Järgib Eesti riigi halduskorraldust.
Keskkonnajuhtimine aitab organisatsioonidel käsitleda keskkonnaprobleeme
süsteemselt ja integreerida keskkonnahoiu tegevuse loomuliku osana äristrateegiasse.
Demingi juhtimismudel ja selle faaside sisu (kavanda, vii ellu, kontrolli, täiusta):
Kavanda: Keskkonnapoliitika; keskkonnaeesmärgid, -ülesanded ja –kavad.
Vii ellu:
Ressursid, rollid, pädevus, koolitus ja teadlikkus; suhtlus ja teabevahetus;
hädaolukordades tegutsemise kava.
Kontrolli: Seire ja mõõtmised; korrigeerivad ja
ennetavad tegevused; siseaudit.
Täiusta: Juhtkonnapoolne ülevaatus; väline suhtlus ja
aruanne; tõendamine/kinnitamine ja registreerimine.
Integreeritud juhtimissüsteemi elemendid:
Kvaliteet, keskkond, risk, tervis ja ohutus.
Keskkonnajuhtimissüsteemid: ISO 9000 seeria/ ISO 14000 seeria/ OHSAS 18000:
Kvaliteedijuhtimine/ Keskkonnajuhtimine/ Töötervishoiu ja tööohutuse juhtimine.
Keskkonnajuhtimissüsteemi olemus ja vajadus:
Keskkonnakaitse korraldamise vahendina; organisatsiooni üldise juhtimissüsteemi
osana.
Keskkonnajuhtimissüsteemi iseloomustab kindel struktuur, tegevuskavad,
toimingud, protsessid ning ressursid, mis on vajalikud süsteemi rakendamiseks ja
alalhoidmiseks.
Vajadus: Keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamise üldeesmärk on
organisatsiooni keskkonnaküsimuste plaanipärane lahendamine. On üldjuhul
vabatahtlik protsess.
11
Keskkonnajuhtimissüsteemi põhistiimulid:
Majanduslikud põhjused; Avalikud hanked; Tarbijate nõudmised; Ettevõtte
turuväärtus; Edumeelne juhtimine; Toodete ja teenuste kvaliteet; Tehnoloogiline areng
ja innovatsioon; Töötajate motivatsioon; Töötajate ja elanike tervis; Suhtlemine;
Säästev areng.
Keskkonnajuhtimissüsteemid:
ISO 14001 ja EMAS. Üldistatult on need süsteemid väga sarnased, kuna
ISO 14001
arendajad kasutasid EMAS süsteemi ühe olulise lähtepunktina. Mõlema eesmärgiks on
heal tasemel keskkonnajuhtimine.
EMAS süsteemi nõudmised on mõnevõrra laiemad,
nõudes teatud eel- ja järelprotseduure.
Keskkonnasüsteemimudel (ISO 14001). Akrediteerimine ja sertifitseerimine:
Organisatsioon, kelle KKJS vastab ISO 14001 nõuetele, saab taotleda vastavat
sertifikaati. Sertifikaat antakse nn sertifitseerimisauditi alusel. Rakendatav: Mistahes
organisatsioonis; kõigis majandusharudes; kogu maailmas.
Keskkonnariski mõiste:
Riski mõisted:
Risk – võimalus, et õnnetus juhtub mingi aja jooksul koos tagajärgedega, mis tabavad
elu ja tervist, elutähtsaid valdkondi, keskkonda või vara.
Risk - ohtliku sündmuse sageduse või tõenäosuse ja tagajärgede vaheline seos. Riskile
on iseloomulik, et kahjustuse teoks saamine on alati ebakindel.
Riski mõiste kasutuselevõtt:
16. – 17. sajandi kaubalaevanduses. Riski mõiste tekkimine ja teadvustumine on
mõjutanud oluliselt tänapäeva ärimaailma kahe kandva mõiste kujunemist; Kindlustus/
Aktsiaselts.
RISK = TÕENÄOSUS+TAGAJÄRJED
Keskkonnakahju:
Sündmus, mis on tekkinud keskkonnale kahjuliku muutuse (näiteks saastumise)
tagajärjel. Kahju (kahjustus) või tekkida ühe või mitme kahjuliku mõjutuse tagajärjel,
kusjuures need võivad mõjutada nii inimesi, loomi, taimi kui ka tehiskeskkonda.
Riskianalüüs:
Võimalike õnnetuste ja riskiallikate kindlaksmääramine, hindamine ja
ennetusmeetmete kavandamine.
Riskianalüüs on protsess, mis hõlmab ohtude
väljaselgitamist ja riski suuruse hindamist.
Keskkonnanormatiivid ja standardid:
12
Mõisted:
Keskkonnanormatiiv - keskkonna kvaliteedile, heitmekogusele või toodangu ühikule
kehtestatud keskkonnakaitseline kontrollarv või loodusvara erikulu.
Keskkonnanormatiiv muudetakse kohustuslikuks keskkonnaministri määruse või
saasteloaga.
Keskkonnastandard - asjaosaliste kokkuleppel koostatud ning kinnitatud reegleid,
mis korraldab keskkonnaseisundit mõjutavat või mõjutada võivat tegevust ja tegevuse
tulemust.
Keskkonnatasu seadus:
Keskkonnatasu mõiste:
Keskkonnakasutuse hind. Keskkonnatasu jaguneb: Loodusvara kasutusõiguse tasu;
saastetasu. Kohustuslik maks. Kasutatakse reeglina keskkonnakaitse rahastamiseks.
Laekub riigieelarvesse.
Loodusvara kasutusõiguse tasu:
Kasvava metsa raieõiguse tasu; Maavara kaevandamisõiguse tasu; Vee
erikasutusõiguse tasu; Kalapüügiõiguse tasu; Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu.
Loodusvara kasutusõiguse tasu määrad:
Vabariigi valitsus kehtestab: Maavara kaevandusõiguse tasumäära; Vee
erikasutusõiguse tasumäärad.
Keskkonnaminister kehtestab: Harrastuskalapüügi-, eripüügi- ja vähipüügiõiguse
tasumäärad; Jahipiirkonna kasutusõiguse tasumäärad
Keskkonnatasude rakendamise eesmärgid: Ergutada loodusvarade säästlikku
kasutamist. Ergutada keskkonnasõbralikuma toorme ja kütuse kasutamist. Ergutada
loodusvarade kasutajaid ja keskkonna saastajaid rakendama
keskkonnakaitsemeetmeid.
Saastetasu:
Saastetasu rakendatakse, kui saasteaineid heidetakse: Välisõhku; Veekogusse;
Põhjavette; Pinnasesse; Kõrvaldatakse jäätmeid.
Tasumäärade kehtestamine:
Loodusvarade kasutusõiguse tasul:
Loodusvara kasutuskohta, kvaliteeti, kasutamiseviisi keskkonnaohtlikkust, teistele
loodusvaradele tekitatud kahju.
Saastetasul: saasteaine või jäätme ohtlikkust, saastamise koha saastetundlikkust,
parima võimaliku tehnika kasutamist;
13
Keskkonnakasutaja, kes eirab keskkonnaloa omamise nõuet, kasutab loodusvara või
saastab üle lubatud koguse, maksab keskkonnatasu kõrgendatud määra järgi.
Keskkonnatasude kõrgendatud määrad:
Saasteaineid heidetakse keskkonda lubatust suuremates kogustes; Jäätmeid
kõrvaldatakse lubatust suuremas koguses; Saasteaineid viiakse keskkonda
transportimise käigus; Saasteaineid viiakse keskkonda ilma loata; Loodusvara
kasutatakse lubatust suuremas koguses või ilma loata.
Saastaja maksab põhimõtte sisu:
Saastaja maksab põhimõte tähendab, et kulusid, mida tehakse keskkonna rikkumise,
saaste ja saastekahjustuste puhastamiseks ei kanta üle ühiskonnale vaid ainult neile,
kes saaste põhjustasid.
Keskkonnamajandus:
Ökoloogiline maksureform:
ÖMR tähendab maksusüsteemi ümberkorraldamist, et maksustada enam
keskkonnakahjulikke tegevusi, mis kaasnevad loodusvarade tarbimisega. Samaaegselt
vähendatakse eelkõige tööjõu maksustamist.
Ökomaksureformi eesmärk:
On muuta maksusüsteemi, et väärtustada ja kasutada säästvalt loodusvarasid ja
keskkonda, arendada taastuvenergeetikat, tõsta energia- ja ressursikasutuse
efektiivsust ning keskkonnateadlikkust.
Keskkonnamaksu liigid:
Energiamaksud
(kütuseaktsiis, elektriaktsiis, energia tootmisega seotud
süsinikupõhised maksud);
Transpordimaksud (mootorsõidukitele, raskeveokitele, teekasutusele);
Saastamise ja loodusvara kasutamise maksud (õhu-, vee-, pinnasesaaste,
maavarade ja muude ressursside kasutamine, jäätmekäitlus, pakendid).
Keskkonnamaksud Eestis on kütuseaktsiis, raskeveokimaks ja pakendiaktsiis.
Keskkonnatasudest laekuva raha kasutamine:
Riigieelarvesse laekuvat raha kasutatakse riigi keskkonnapoliitika elluviimiseks
solidaarsusprintsiibil. V.a taastuvate loodusvarde – kalavarude, kasvava metsa ja
jahiulukite kasutusõiguse tasu, mis läheb nende ressursside taastootmiseks.
Majandusinstrumendid keskkonnakaitses:
14
Administratiivsed, majanduslikud, veenmine ja surve.
Administratiivsete meetmete
all mõistetakse institutsioonilisi abinõusid, mille eesmärgiks on keskkonna saastajate
otsene mõjutamine. See toimub tootmisprotsesside või -ressursside kasutamist
reguleerides. Ühine joon: saastaja valikuvõimalus piirdub kahe alternatiiviga -
kuuletumine või karistus.
Majandusmeetodite all mõistetakse meetmeid, mis
panevad saastajat hindama mitmesuguseid alternatiivseid tegutsemisvariante oma
saastamise vähendamiseks ning valima keskkonna jaoks soodsaima tegutsemisviisi.
Praktikas eristatakse veel kolmandat liiki meetmeid -
veenmine ja/või surve
avaldamine. See ei ole majandusabinõu, kuigi saastajat saab ähvardada
majandussanktsioonidega.
Keskkonnakaitse majandusmeetmete klassifikatsioon:
maksustamine (saastetasu, loodusvarade kasutusõiguse tasu)
subsideerimine (toetusrahad)
sisse- ja tagasimaksed
turu loomine, müüdavad saasteload
keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine, trahvid
Maksustamine; Subsideerimine; Sisse- ja tagasimaksed; Turu loomine, müüdavad
saasteload; Keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine, trahvid.
Maksustamine:
a. Emissioonimaks (saastetasu)
b. Teenusemaks
c. Kaudsed maksud
d. Administratiivmaksud
e. Maksude diferentseerimine - eesmärgiks on alandada keskkonnasõbralike ning tõsta
keskkonnaohtlike toodete hindu.
Keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine, trahvid:
Emissioonimaks - Makstakse jäätmete paigutamise eest keskkonda.
Eestis:
veesaastetasu, õhusaastetasu, jäätmetasu.
Teenusmaks - Tasutakse heitmete
suunamise ja töötlemise eest kollektiivpuhastis.
Administratiivmaks - Maks
keskkonnaseisundi kontrollimise, järelvalve jms tegevusega seotud asutuste
finantseerimiseks.
Eestis: Jahipiirkonn kasutusõiguse tasu; Kalapüügi-õiguse tasu.
Kaudsed maksud - Hinnalisa sellistele toodetele, mille tootmise või tarbimise käigus
toimub keskkonna saastamine või mis vajavad tarbimise järel ümbertöötlemist.
Eestis:
Energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis, energia tootmisega seotud
15
süsinikupõhised maksud); transpordimaksud (mootorsõidukitele, raskeveokitele,
teekasutusele).
Maksude diferentseerimine
- Eesmärk on alandada
keskkonnasõbralike ning tõsta keskkonnaohtlike toodete hindu. Energiamaksude ja
transpordimaksude diferentseerimine.
Subsiidiumid:
1.
Mittetagastatav finantsabi - antakse näiteks saastamise alandamiseks tulevikus.
Maailmapan.
2.
Laenusoodustus - tavalisest madalam laenuprotsent keskkonnakaitse abinõude
rakendamiseks. Taastuvenergia (bioenergia, tuuleenergia).
3. Maksusoodustus - maksude vähendamine, maksudest vabastamine või
põhivahendite tavalisest kiirem mahakandmine.
Tõhusa subsiidiumipoliitika põhimõtted:
Turg muutub nende tõttu tõhusamaks (uue tehnoloogia kasutuselevõtt); lisaks
majandusliku tõhususele arenevad ka sotsiaalsed väärtushinnangud; subsiidiumid
peavad olema suunatud otse kasusaajale; subsiidiumide maksmine peab olema
odavaim viis eesmärgi saavutamiseks.
Turu ergutamine:
1. Saastamisõigusega kauplemine - firmad, kes suudavad viia oma saastustaseme
ettenähtud normist allapoole, võivad tekkinud ülejäägi müüa teistele firmale.
2. Kindlustamine - firma kindlustab ennast juhuks, kui tal võib tekkida vajadus
heastada keskkonnale tekitatud kahju või katta saastuse likvideerimiskulud.
3. Tagatisraha süsteem - mitmesuguste tarbeesemete korduskasutussüsteem e.
pandipakendi süsteem.
Kõrgendatud maksu/tasu määrad:
1. Mittekuuletumistasu - määratakse saastajale, kes ei täida normatiivseid nõudeid.
2. Sooritustagatis - firma maksab võimudele teatud summa, tegutsedes seejärel
ettenähtud keskkonnanõuete kohaselt saab ta tehtud sissemakse tagasi, vastasel juhul
mitte.
Keskkonnaseire:
Seire mõiste:
Plaanipärane ja programmeeritud pidev keskkonna seisundi uurimine selleks loodud
seirejaamades.
Põhieesmärk – prognoosid ja lähteandmed programmidele,
planeeringutele, arengukavadele jne.
16
Keskkonnaseire seadus:
Vastu võetud 1999. a. Käesolev seadus sätestab keskkonnaseire korralduse, saadud
andmete töötlemise ja hoidmise korra
. Eesmärk: Prognoosida keskkonnaseisundit ja
saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks.
Keskkonnaseire ülesanded:
1) keskkonna saastatuse ja reostuse hetkeolukorra määramine ning analüüsimine;
2) abinõude rakendamist;
3) bioloogilise mitmekesisuse hetkeolukorra hindamine ja analüüsimine;
4) taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine;
5) keskkonda mõjutavate tegurite hindamine;
Seire tasandid:
Riiklik keskkonnaseire; Kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire; Ettevõtja
keskkonnaseire.
Riikliku keskkonnaseire organisatsiooniline struktuur:
Riikliku keskkonnaseire programmi täitmiseks vajaliku organisatsioonilise astmestiku
moodustavad: Üldkoordinaator; seirenõukogu; allprogrammide vastutavad täitjad;
seire vahetud teostajad.
Keskkonnaseire allprogrammid:
Meteroloogiline ja hüdroloogiline seire; Õhuseire; Põhjavee seire; Siseveekogude
seire; Rannikumere seire; Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire; Metsaseire;
Kompleksseire; Kiirgusseire; Seismoseire; Mullaseire; Tugiprogramm.
Keskkonnaindikaatori mõiste:
Näitaja või näitajate kogum, mis kajastab lihtsustatult kompleksseid seoseid
keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite vahel, võimaldavad jälgida trende ja
hinnata muutusi aja jooksul.
Keskkonnaindikaatorite vajadus:
Suurest huvist keskkonnaseisundi info järele; võimaldavad keskkonnseisundist anda
lihtsustatud ülevaadet; võimaldavad hinnata keskkonnapoliitika eesmärkide
realiseerumise tulemuslikkust.
Nõuded keskkonnaindikaatoritele:
Teaduslikult põhjendatud; kajastama põhjuslikke seoseid; esinduslikud, hõlmama
keskkonda ja seda mõjutavaid tegureid terviklikult.
17
Looduskaitse seadus (2004):
Seaduse eesmärk:
Soodne seisund; kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtuslik looduskeskkond ja/või selle
elemendid; loodusvarad.
Looduskaitse põhimõtted:
Kaitse - alade kasutamise piiramine; toimingute reguleerimine; loodusharidus ja
teadustöö.
Lähtepunktid - tasakaalustatud ja säästva areng; alternatiivsed võimalused.
Loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused:
Objekti: ohustatus; haruldus; tüüpilisus; teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või
esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus.
Kaitstavad loodusobjektid: (kaitsealad; hoiualad; liigid, kivistised ja mineraalid;
püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid; kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad
loodusobjektid).
1. Kaitsealad – Rahvuspark (RP):
Väärtused: loodus, maastik, kultuuripärand ning tasakaalustatud keskkonnakasutus.
Funktsioonid: säilitamine, kaitsmine, taastamine, uurimine ja tutvustamine.
Lahemaa
Karula
Soomaa
Vilsandi
Matsalu
Kaitsealad – Looduskaitseala (LKA): Alam-Pedja LKA, Endla LKA, Nigula LKA
Väärtused: loodus (liigid ja elupaigad/kasvukohad).
Funktsioonid: säilitamine, kaitsmine, taastamine, uurimine ja tutvustamine.
Kaitsealad – Maastikukaitseala (MKA): (Meenikunno MKA,Viljandi MKA, Ahja
jõe ürgoru MKA)
Väärtus: maastik
.
Funktsioonid: säilitamine, kaitsmine, uurimine, tutvustamine ja kasutamise
reguleerimine
.
Looduspark : Haanja, Otepää, Naissaare, Osmussaare, Saarjärve, Lood.
18
Erijuhud: park, arboreetum ja puistu.(nt Toomemäe park Tartus)
2. Hoiuala:
Elupaikade/kasvukohtade ja liikide soodsa seisundi tagamine. Euroopa juured (Natura
2000) – linnualad, loodusalad. Kokku 344 ala, millest suur osa on veeala
Hoiuala teatis: Looduslike tingimuste muutmine (v.a elamu- ja õuemaal tehtavad
tegevused): kavandatud tööde kirjeldus, maht ja aeg ning nende tegemiskoha skeem.
KKA kolm võimalikku lahendust: keelata, teatud tingimustel lubada, lubada.
3. Liigid:
I kategooria (rangeim);
II kategoori;
III kategooria. Kaitse: kaitseala, hoiuala, püsielupaik.
4.
Püsielupaik:
Väljaspool kaitseala asuv, LKSi kohaselt piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav:
kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik. Püsielupaik võib
olla määratletud ka pesapuu ja raadiusega.
Teavitamiskohustus; Uus püsielupaik -
sihtkaitsevööndi kaitsekord; Ajalised liikumispiirangud; Inimesel on keelatud viibida
kalju- ja merikotka püsielupaigas 15. veebruarist 31. juulini, madukotka, kalakotka,
suur- ja väike-konnakotka ning must-toonekure püsielupaigas 15. märtsist 31.
augustini. Karu püsielupaik on ühekordne, kuni 15. aprillini. I ja II kategooria liigi
elupaika ei avalikusta. Metsise ( II kat) püsielupaigas on keelatud metssea
lisasöötmine.
5.
Looduse üksikobjekt:
Väärtus: teaduslik, esteetiline või ajaloolis-kultuuriline.
Objekt: elus või eluta loodusobjekt: puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank,
astang, paljand, koobas, karst või nende rühm.
6.
Looduskaitse KOV tasandil:
EM: piirkonna looduse eripära, kultuuri, asustust ja maakasutust esindavate
väärtuslike maastike või nende üksikelementide kaitse ja kasutamise tingimuste
määramine kohaliku omavalitsuse poolt.
Kaitseala tsoneering ehk vööndid:
Loodusobjektil erinevad väärtused/piirangud. Tegevused on kas keelatud või lubatud
teatud tingimustel. Kõikvõimalikud piirangud on kirjas seaduses. Piirangud sõltuvad
konkreetsest alast aja sealsetest tingimustest – kaitse-eeskiri.
19
Loodusreservaat – sisuliselt keeluala.
Sihtkaitsevöönd (skv) – teatud tegevused
teatud juhul lubatud (alaspetsiifiline).
Piiranguvöönd (pv) – majandustegevus teatud
tingimustel.
Loodusreservaat - Kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata loodusega maa- või
veeala. Looduslike koosluste säilimine ja kujunemine üksnes looduslike protsesside
tulemusena. Igasugune inimtegevus on keelatud.
Erandid: järelevalve ja päästetööde
ning loodusobjekti valitsemine. Teadustegevustegevus loa alusel.
Sihtkaitsevöönd - Kaitseala maa- või veeala. Väljakujunenud või kujundatavate
looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamine. Sihtkaitsevööndis asuvaid
loodusvarasid ei arvestata tarbimisvarudena. Majandustegevus (loodust muutev
tegevus) võib olla keelatud. Kui KEK (Kaitse-eeskiri) ei sätestata teisiti, on skv-s
keelatud: majandustegevus; loodusvarade kasutamine; uute ehitiste püstitamine;
sõiduki, maastikusõiduki või ujuvvahendiga sõitmine; telkimine, lõkke tegemine ja
rahvaürituse korraldamine.
Piiranguvöönd - Kaitseala maa- või veeala. Majandustegevus on lubatud, arvestades
LKS kitsendusi. Liigilise koosseisu säilitamise kohustus teatud kooslustes (mets, niit).
Täiendavad piirangud lisaks metsaseaduses sätestatud nõuetele (raielangi suurus, kuju,
raie teostamise aeg). Keelatud on pöördumatut loodust muutvad tegevused.
Kui KEK-
ga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis keelatud: uue maaparandussüsteemi
rajamine; veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine; maavara kaevandamine;
puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; uuendusraie.
Kaitse-
eeskiri:
Õigusakt, mis tugineb LKS-le. Kaitseala, püsielupaik, kaitstav looduseüksikobjekt.
Kaitse-eeskirjaga piiritletakse vööndid ning määratakse seadusega sätestatud
piirangute osaline või täielik, alaline või ajutine kehtivus vööndite kaupa.
Kaitse korraldamine (valitseja, kooskõlastused, kaitstava objekti tähistamine):
Valitseja nõusolek järgmisteks tegevusteks püsielupaiga ja looduse üksikobjekti
kaitsevööndis: detailplaneeringu ja üldplaneeringu kehtestamine nõusoleku andmine
väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; jahiulukite söötimine.
Valitseja nõusolek antakse kui: tegevus ei ole vastuolus kaitse-eesmärgi
saavutamisega ega ei kahjusta kaitstava loodusobjekti seisund. Kaitsealal (v.a
reservaadis) või hoiualal olevad või kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad teed
ja rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks. Õuemaal, kus
asub kaitstav looduse üksikobjekt, võivad teised isikud viibida kinnisasja valdaja
nõusolekul.
Kaitsekohustuseteatis:
Teabedokument maaomanikule – pruunkaru talvituspaik või I kat liigi isendite
kasvukoht/elupaik.
Teave: 1) kaitstava loodusobjekti kohta; 2) kaitse eesmärk; 3) LKS
või KEK-ga sätestatud kitsenduste loetelu. Väljastab kaitseala valitseja pärast elupaiga
20
avastamise teate saamist. Kinnisasja omanik on kohustatud informeerima kolmandaid
osapooli, kes on õigustatud kinnisasjal tellitud töid tegema või teenust osutama.
Kaitsekorralduskava:
Kaitsealade, hoiualade ja liikide kaitse korraldamise tegevusplaan.
Määratletakse: 1)
olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile; 2) kaitse eesmärgid, nende
saavutamiseks vajalikud tööd; 3) kava elluviimiseks vajalik eelarve.
Kava koostamisse kaasatakse ka erinevad huvigrupid, nt kohalikud inimesed, RMK
jne.
Rand ja kallas:
Kallas on veekogu maismaavöönd. Kaitse-eesmärk on rannal või kaldal asuvate
looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine.
Läänemerel, Peipsi järvel, Lämmijärvel, Pihkva järvel ja Võrtsjärvel on rand!
Kallasrada (VeeS) - Laius: laevatatavatel veekogudel 10 meetrit; teistel veekogudel 4
meetrit; suurvee ajal 2 m.
Vööndid: veekaitsevöönd; ehituskeeluvöönd; piiranguvöönd.
Veekaitsevöönd - kaitsta vett hajureostuse eest ja vältida veekogu kallaste uhtumist.
Veeseadus! Ulatus sõltub veekogust.
Keelatud tegevused: kaevandamine, raie ilma
KKA loata, majandustegevus, väetise kasutamine ja hoiuastamine,
taimekaitsevahendite kasutamiseks KKA igakordne luba.
Ehituskeeluvöönd - Ulatus sõltub veekogust. Ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja
rajatiste ehitamine keelatud. Erandid seaduses! Suurendamine ja vähendamine.
Piiranguvöönd - Ulatus sõltub.
Keelatud tegevused: reoveesetete laotamine,
matmispaiga rajamine, jäätmete töötlemine-ladustamine, maavara kaevandamine,
mootorsõidukiga väljaspool teid sõitmine.
Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustik (linnu- ja loodusdirektiiv): Natura 2000
võrgustik koosneb: linnualadest ja loodusaladest. Natura 2000 on üle-euroopaline
looduskaitsealade võrgustik, mille eesmärk on kaitsta väärtuslikke ja ohustatud
looma-,linnu ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti.
Direktiivid:
Kohustuslikud. Vaba meetodite valik kohustuste täitmiseks. Kindel tähtaeg; Võimalik
üleminekuperiood.
Linnudirektiiv: Linnuhoiualade loomine; Eriline tähelepanu
märgalade, eriti Ramsari alade kaitsele.
Loodusdirektiiv: Natura 2000 – ökoloogiline
võrgustik: I lisa looduslikud elupaigad; II lisa liikide elupaigad; Linnuhoiualad.
Liigikaitse:
Liigi määratlus:
Taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel
sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
21
Ülevaade teadaolevatest liikidest:
Viimane hinnang (2011:
8,7 +/- 1,3 miljonit liiki. Sellest 6,5 miljonit maismaal ja 2,2 miljonit ookeani
sügavikes. Eriti ohustatud on linnud, suurimetajad (primaadid), kirevad liblikad ja
mardikad ning orhideed ja troopilised puuliigid. ~2% ehk 860 liiki on looduses välja
surnud. 1/2 taimedest on väljasuremisohus. Kõige ohustatum elustiku grupp on
kahepaiksed!
Väljasuremislained:
Viis Vägevat: O, D, P, T, K.
Orduviitsium
Devon
Permi väljasuremine – järkjärgult suri välja 96%meredes elanud liikidest.
Triiase väljasuremine – 250 miljonit aastat tagasi suri välja 85-90 % taimeliikidest.
Kriidi väljasuremine – kõige äkilisem ja kõige paremini dokumenteeritav
dinosauruste lõpuaegadel, so 65 miljonit aastat tagasi. Kadus 70-85% Maal elanud
liikidest.
Väljasuremise põhjused/ohud:
Elupaikade kadumine mõjutab 86% ohustatud linnu- ja imetajaliikidest ning 88%
ohustatud kahepaiksetest; Võõrliigid; Loodusressursside ületarbimine; Saastatus, sh
eutrofeerumine, ja haigused; Inimtekkelised kliimamuutused (kaovad nn külmade
piirkondade liigid); keskkonna saastumine (mürgid, õhusaaste, eutrofeerumine,
reostused); avamaade võsastumine, põllumaade kasutamise muutumine,
põllumajandus; metsade ja märgalade kuivenda.
Punane nimekiri (punane raamat) eri tasanditel ja ohukategooriad:
1963 alustas Maailma Looduskaitse Liit (IUCN) teabe kogumist ohustatud liikide
kohta ja nimestike (Red List) koostamist, mis on hoiatavaks märguandeks paljude
liikide seisundi ohtlikkusest või halvenemisest.
Red List kui
töövahend: Kaitse planeerimine – liigipõhine; Otsuste tegemine – lai
skaala; Seire ehk monitooring.
Kolm tasandit punastel nimekirjadel:
rahvusvaheline, piirkondlik ja riiklik.
NB! Ohu(staatuse) kategooriad, st liigid
lahterdatakse ohustatuse, mitte harulduse põhjal! Praeguseks 9ne jaotus.
Red List
ohukategooriad (2001)
1: Regionaalselt välja surnud RE; Looduses hävinud EW; Äärmiselt ohustatud CR;
Eriti ohustatud EN; Ohualtid VU.
Red List ohukategooriad (2001)
22
2: Ohulähedased NT; Soodsas seisundis LC; Puuduliku andmestikuga DD; Hindamata
NE.
Liigikaitse ajalugu Eestis:
Mõisate loomapargid (18.-19. saj.). Peipsi ja Läänemere kalavarud (1850-ndad).
Koduloomakaitse ja kalatrepid (19. saj. teine pool).
Botaanilised kaitsealad: 1924 – Harilaiu poolsaar, Järvselja reservaat; 1925 –
Jugapuude reservaat Hiiumaal; 1930 – Abruka salumets, Lipstu nõmm, Puhtu
hiismets.
Zooloogilised kaitsealad: 1910 - Vaika linnukaitseala; 1938 - Ratva raba loodus-
reservaat kotkaste kaitseks. 1935 – Looduskaitseseadusega riiklik kaitse 26 ja sh
müügikeeld 6 liigile.
Liigikaitset reguleerivad õigusaktid:
Looduskaitseseadus
(LKS, 2004);
Loomakaitseseadus (LoKS, 2003);
Planeerimisseadus (PlanS, 2002); Säästva arengu seadus (SäAS, 1995); Jahiseadus
(JahiS, 2002) ja kalapüügiseadus (KPS, 1995).
Liigikaitse põhimõtted:
Võõrliikide ohjamine ja loodusesse mittelaskmine; Oluliste biotoopide kahjustamine
on keelatud. Korjamine ja kollektsioneerimine on keelatud; Hävitatud elupaikade
taastamine. Kõik I kategooria liigid ja nende elupaigad/kasvukohad võetakse riikliku
kaitse alla; Vähemalt 50% esinduslikematest aladest, kus elab II kategooria liik;
Vähemalt 10% esinduslikematest aladest, kus elab III kategooria liik.
Kaitsealused liigid ja jaotus eri kaitsekategooriate vahel:
I kategooria: kuuluvad liigid, kes on haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes
elupaikades ja liigid, mis on inimtegevuse tagajärjel hävimisohus ja väljasuremine
looduses väga tõenäoline.
Euroopa naarits tehispopulatsioon. Ebapärlikarp 1 jäänukpopulatsioon.
21 loomaliiki
1 selgrootu – ebapärlikarp
2 kahepaikset - kõre ja rohekärnkonn
16 linnuliiki- kõik kotkad (6), must toonekurg, väikepistrik, rabapistrik, rabapüü,
väikelaukhani, tutkas, habekakk, siniraag, kassikakk ja niidurüdi.
2 imetajat - lendorav ja euroopa naarits.
II kategooria: kuuluvad liigid, mis on ohustatud ja liigid, mis võivad olemasolevate
keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu.
Järv-lahnarohi, harilik jugapuu, säga.
56 loomaliiki
6 liiki selgrootuid (apteegikaan, paksukojaline jõekarp, eremiitpõrnikas,väike-
punalamesklane, männisineslane, mustlaik- apollo)
2 liiki kalu (säga, tõugjas - Emajõgi)
2 liiki kahepaikseid (harivesilik, mudakonn)
23
1 roomajaliik (kivisisalik)
33 liiki linde ning
12 liiki imetajaid (nahkhiired - 11, viigerhüljes).
III kategooria: liikide arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine ning
ohutegurite toime jätkumisel võivad sattuda ohustatud liikide hulka. On praegu
suhteliselt tavalised, kuid ohutegurite toime jätkumisel võib nende arvukus kriitiliselt
langeda.
Atlandi tuur, lagrits, pähklinäpp.
135 loomaliiki.
45 selgrootut (sh kimalased- 18, metsakuklased - 7)
5 kalaliiki (Atlandi tuur, harjus, hink, võldas ja vingerjas)
7 kahepaikse liiki (tähnikvesilik, rohu- ja rabakonn, rohelised konnad)
4 roomajaliiki
67 linnuliiki
7 imetajaliiki (kasetriibik, pähklinäpp, lagrits, saarmas, hallhüljes ning eksikülalised
pringel ja ahm) III kategooria loomad.
Alatskivi-Padakõrve ja Akste LKA - sipelga kaitsealad.
Piirissaare MKA - kahepaiksete kaitseala.
Võõrliik, must nimekiri/raamat:
Võõrliikideks loetakse liike, kes on Eestisse
sisse toodud kas teadlikult või kogemata
inimeste poolt. Loodusliku levila laienemise käigus siia sattunud liike võõrliikideks ei
peeta. Tagajärjeks on ökosüsteemi tasakaalu rikkumine ja kohalike liikide
väljatõrjumine. Agressiivseid liike on kõikidest võõrliikidest kümmekond protsenti
(1/10 reegel). Keskkonnaregistri rakenduses 3 liiki: Sosnowski karuputk, kaugida
unimudil, kurdlehine kibuvits. Karuputke ohjamiskava 2011-2015. Kähriku
ohjamiskava. Maismaa ja vee võõrliikide käsiraamat.
Nö uued tegijad: Hispaania
teetigu; Kammloom Mnemiopsis sp.; Šaakal (vale, enam ei ole võõrliik, kuna on siia
ise rännanud, sellest aastast lisatakse ka ulukite jahinimekirja).
; Harrise mudakrabi.
Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused:
Komplitseeritud ja aeglane paljunemine; mükoriisa olemasolu; kitsas ökoloogiline
amplituud vms, käpalised, võtmeheinad, kollalised ja oligotroofsete veekogude liigid.
Mõisted:
Relikt - jäänuk. Takson, mille areaal on varasemaga võrreldes tugevasti kahanenud.
Relikte võib liigitada ajajärgu järgi, mil asjaomast taksonit oli laialdasel alal.
Endeem - liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa-alaga.
Nt Saaremaa robirohi, eesti soojumikas.
Eesti punane Raamat:
1976-1979 koostati esimene Eesti punane raamat. 1988 valmisid teise punase raamatu
nimekirjad. 1998 kolmas punane raamat. 2008/2009 uuendatud punase raamatu nimekiri.
Põhikriteerium
OHUSTATUS.
24
Lisakriteeriumid:
1. Esinemise ajalugu Eestis.
2. Ülemaailmne ja üle-euroopaline seisund.
3. Piiratud levik, endeemsus ja reliktsus.
4. Elupaikade ohustatus.
5. Liikide tundlikkus keskkonnamuutuste suhtes.
6. Ökoloogiline, kultuurilooline jms väärtus.
Rahvusvaheline keskkonna- ja looduskaitse:
Rahvusvahelised loodus- ja keskkonnakaitse organisatsioonid:
WWF, IUCN, BirdLife International, ECNC, Greenpeace, jt.
Greenpeace:
Rahvusvaheline
keskkonnakaitseorganisatsioon,
loodi
1971.aastal
Vancouveris Kanadas,
võitlemaks
Ameerika
Ühendriikide tuumakatsetuste vastu
Alaskas. Hiljem on organisatsiooni eesmärkideks
saanud paljude
keskkonnaprobleemide reguleerimine ja lahendamine, eriti tuntud on
Greenpeace'i
aktivistide
protestiaktsioonid vaalapüügi,põhjatraalimise, globaalse
kliimasoojenemise, ürgmetsade hävitamise,
tuumaenergia ja
geenimanipulatsiooni vast
u. Greenpeace peakorter asub
Amsterdamis. Greenpeace'i rahvusvahelised ja
regionaalsed harukontorid asuvad 42 maailma riigis.
Eestis ei asu ühtki Greenpeace'i
kontorit. Organisatsiooni sissetulekud saadakse eraisikute ja
fondide toetustest,
kusjuures keeldutakse riikide valitsuste ja suurte
korporatsioonide finantstoetustest.
Hinnanguliselt on Greenpeace'il umbes 2,8 miljonit toetajat.
Euroopa Liidu keskkonnaõigus, poliitika ja strateegia:
Keskkonnaõiguse areng:
I periood – kaudne ja utilitaristlik keskkonnakaitse. Loodusressursside kasutuse
reguleerimise eesmärgiks ei olnud mitte loodushoid, vaid tööstusele tooraine tagamine.
II periood – Otseste ohtude vältimise printsiip, saastaja-maksab-printsiip e. kes
maksab see saastab! Keskkonna sektoriks jagamine (vesi, õhk, loodus jne). Keskkonna,
kui tervikliku kaitse puudus! Ettevaatusprintsiibi esimesed alged.
III periood - Ettevaatusprintsiibi ja Integreerimisprintsiibi esiletõus. Kompleksne
keskkonnakaitse.
IV periood – Århusi konventsioon keskkonnateabe kättesaadavusest ja
keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise konventsioon. Samuti keskkonnaasjus
kohtu poole pöördumine. Avalikkus osalemine ja kontroll.
Keskkonnakaitse printsiibid ELs I programmi algatamisel (11 printsiipi):
1. Parem on saastust ennetada, ära hoida, kui juba saabunud kahjulikke tagajärgi
kõrvaldada.
3. Tuleb vältida looduskasutust, mis võib oluliselt kahjustada looduslikku tasakaalu.
25
5. Saastaja maksab printsiip.
6. Ühe riigi piires toimuv tegevus ei tohi põhjustada olulist saastust või muud kahju
teiste riikide keskkonnale.
9. Tuleb tõsta keskkonnaalast teadlikust.
10. Keskkonnaabinõusid tuleb rakendada kõige sobivamal tasemel, arvestades iga
saastuse liigi omapära.
11. Liikmesriikide keskkonnaprogrammid peavad olema koordineeritud.
Keskkonnaõiguse taotlused:
Keskkonnaõiguse kehetala peab hõlmama kõiki keskkonnaelemente. Paljud
keskkonnaprobleemid on ulatusliku mõjuga (regionaalne, globaalne) ja eeldavad
paljude riikide ühisaktsioone.
Euroopa Ühenduse VII keskkonnaprogramm „ Hea elu maakera võimaluste piires”.
Esmatähtsad eesmärgid 2020. aastaks:
kaitsta, säilitada ja suurendada liidu looduskapitali;
muuta liidu majandus ressursitõhusaks, keskkonnahoidlikuks ja
konkurentsivõimeliseks vähese CO 2 -heitega majanduseks;
kaitsta liidu elanikke keskkonnaga seotud surve ning nende tervisele ja heaolule
avalduvate riskide eest;
suurendada liidu keskkonnaalastest õigusaktidest saadavat kasu õigusaktide
rakendamise parandamise kaudu
Euroopa Liidu keskkonnastrateegia 2020:
Säästlik areng. Kestlik tarbimine ja kasutamine. Linnakeskkond, elukeskkonna
kvaliteet; Loodusressursside säästlik kasutamine; Kliimamuutused.
EL seadusandluse kategooriad (määrus, direktiiv, otsus, soovitused):
Võeti vastu tähelepanuväärne hulk keskkonnaalaseid direktiive: Keskkonnamõjude
hindamine; Jäätmete raamdirektiiv; Linnudirektiiv.
Rahvusvahelised konventsioonid:
Ramsari konventsioon:
Rahvusvahelise tähtsusega märgalade kaitset ja kasutamist, milles rõhutatakse just
veelindude elupaiku. Konventsiooniga ühinenud riigil kohustused:
nimetada vähemalt üks kriteeriumitele vastav ala riigi kohta; kasutada märgalasid
säästvalt ja targalt; arendada rahvusvahelist koostööd.
Märgaladeks loetakse nii looduslikke kui kunstlikke, nii alalisi kui ajutisi, nii seisva
kui voolava veega, nii mageda-, riim- kui ka soolaseveelisi soid, turbarabasid ja muid
veealasid.
Veelindudeks loetakse linde, kes ökoloogiliselt sõltuvad märgaladest.
26
Eesti Ramsari alad I: Matsalu RP; Alam-Pedja LKA; Emajõe Suursoo LKA ja
Piirissaare MKA; Endla LKA; Hiiumaa laidude MKA ja Käina lahe-Kassari MKA;
Muraka LKA; Nigula LKA; Puhtu–Laelatu LKA ja Nehatu LKA; Vilsandi RP;
Soomaa RP.
Eesti Ramsari alad II: Laidevahe LKA (Siiksaare laht); Sookuninga LKA; Agusalu
LKA; Leidisoo; Lihula MKA; Luitemaa; Haapsalu- Noarootsi märgala; Nigula ja
Sookuninga kuuluvad Põhja-Liivimaa piiriülese märgala kompleksi.
Eesti varunimekiri: Puhatu LKA; Väike väin koos rannikuribaga (hoiuala);
Vasknarva vanajõgede luht – Struuga MKA; Avaste soo; Nätsi-Võlla LKA; Paope
LKA; Kõrgessaare-Mudaste hoiuala; Rahuste LKA; Kaugatoma-Lõu hoiuala.
Washingtoni konventsioon (CITES):
Maailma suurim looduskaitsealane konventsioon. Ohustatud looduslike looma- ja
taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon.
EM: reguleerida
rahvusvahelist kaubandust ohustatud looma- ja taimeliikidega. Elevant, angerjas, tiiger.
Berni konventsioon (teema):
Euroopa looduskaitseleping. Euroopa looduslike looma- ja taimeliikide ning looduslike
elupaikade kaitse konventsioon. Algataja Euroopa Nõukogu.
EM: Euroopa loodusliku
taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Eriline rõhk
enamohustatud liikide kaitsel ja võõrliikidel.
Bonni konventsioon:
Rändeluviisiga loomade kaitse leping, mis jõustus 1983. aastal. 1989. aastaks oli
sellega ühinenud 29 riiki. Eesmärgiks on kaitsta nende metsloomade populatsioone, kes
liiguvad ühest riigist teise.
Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon:
Allkirjastati Ülemaailmsel Keskkonna- ja Arengukonverentsil Rio de Janieros 1992.
22. Mai – bioloogilise mitmekesisuse päev.
Eesmärgid: bioloogilise mitmekesisuse
kaitse, selle komponentide säästev kasutamine.
Bioloogilise ohutuse protokoll ehk
Cartagena protokoll (2004) – käsitleb GMO
ohutut käsitlemist ja piiriülese liikumise kontrolli.
EM: tagada GMO ohutu
kasutamine, seda eriti nende piiriülesel liikumisel.
Nagoya protokoll (2010) – käsitleb juurdepääsu geneetiliste ressurssidele ja nende
kasutamisest saadava tulu õiglast ja võrdset jaotamist.
UNESCO maailma kultuuri- ja loodus pärandi konventsioon:
Looduslik mälestis, mis koosneb füüsilistest ja bioloogilistest moodustistest või nende
moodustiste rühmadest;
Geoloogiline ja füsiograafiline moodustis ja täpselt piiritletud ala, mis kujutab
endast ohustatud looma- ja taimeliikide areaale;
27
Looduslik vaatamisväärsus või rangelt piiritletud looduslik ala, millel on
väljapaistev ülemaailmne väärtus teaduse, konserveerimise või loodusliku ilu
seisukohast. Tallinna vanalinn – 1997; Struve geodeetiline kaar – 2005.
Natura 2000:
Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada
haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja
kasvukohtade kaitse.
Euroopa Liidu liikmesmaana peab Eesti korraldama Natura 2000 aladel
loodusväärtuste
säilimise.
Võrgustiku nimetuses olev number 2000 tähendab, et loodusdirektiivi jõustumisel
loodeti Natura võrgustik valmis saada aastaks 2000.
Läänemere kaitse konventsioon (Helsingi 1992):
Põhieesmärk: vähendada Läänemere reostust tagamaks merekeskkonna talutav
ökoloogiline seisund.
Läänemere tegevuskava 2007-2021 - 4 probleemi:
Eutrofeerumine; Ohtlikud ained; Merendusalased tegevused; Bioloogiline
mitmekesisus. 2013 tõhususe hindamine - mereseisundi halvenemist pole suudetud
pidurdada.
Eesti probleemid: ohtlikud ained, suured naftareostused.
Strateegia: luua
koordineeritud naftalekete tõrjumise mehhanismid; luua keskkonnatundlike ranna- ja
rannalähedaste alade võrgustik suurendada meretranspordi turvalisust.
Mere kaitsega seotud konventsioonid, sh MARPOL, ballastvee konventsioon:
3
rühma konventsioone:
Mereohutusega seotud konventsioonid -1.
Merereostuse ennetusega seotud konventsioonid -2.
Merekeskkonna reostamise korral vastutust ja kahju hüvitamist reguleerivad
konventsioonid -3.
MARPOL’i konventsioon -
EM: vältida merereostust, mis võib transportimise käigus;
samuti vältida ja ennetada laevade reovetest ja prügist põhjustatud merereostust.
Ballastvee konventsioon - Rahvusvaheline laevade ballastvee ja setete kontrolli ning
käitlemise konventsioon. Reostus – võõrliigid, nende tekitatud kahju.
EM: kontrollida
ning minimeerida uute võõrliikide sissetoomist ballastvetega.
ÜRO mereõiguste konventsioon:
Mere kasutamist, merega seotud tegevusi ja merekeskkonna kaitset reguleeriv
raamkonventsioon.
ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon (New-York 1992):
EM: ülemaailmne kliimamuutuste kokkulepe aastaks 2015, mis jõustuks 2020.
Heitkoguste vähendamise programm.
28
Kyoto protokoll - 1997 New Yorki konventsiooni täiendus.
Eesmärk: vähendada
kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Sätestatud konkreetsed kasvuhoonegaaside
vähendamise eesmärgid arenenud ja üleminekumajandusega riikidele.
Roheline investeerimisskeem:
Katlamajade ja soojatrasside meede. Kortermajade soojustamine. Taastuv elektri
osakaalu suurendamine. Energiasääst tööstuses. Energiasääst riigi sektori hoonetes.
Elektriautod sotsiaaltöötajatele. Elektriautode laadimisvõrk ja elektriautode ostutoetus.
Keskkonnasõbralikud trammid.
Osoonikihi kaitse konventsioon (Viin 1985)
ja selle Montreali protokoll (1987):
EM: riikidevahelise vabatahtlikkusel põhineva koostöö arendamine osoonikihi
kaitsmiseks inimtegevusest põhjustatud muutuste eest.
Koostöö põhisuunad:
teaduslik uurimine ja seire; seadusandlik ja teaduslik-tehniline koostöö; info
vahetamine jm.
Montreali protokoll -
PõhiEM: on riikidevaheline koostöö, vähendamaks osoonikihti
kahjustavate ainete heitmeid välisõhku ning lõppeesmärgiks nende kasutamisest
loobumine üldse.
Eestis: Osoonikihti kahandavate ainete järkjärgulise käibelt kõrvaldamise riiklik
programm (1999):
eesmärgiks lõpetada kõikide ainete kasutamine aastaks 2015.
Riiklikku programmi kuuluvad projektid: institutsioonide tugevdamine; külmainete
kogumine ja taasväärtustamine; külmamajandustehnikute õpetajate väljaõpe.
Genfi konventsioon:
Piiriülese õhusaaste konventsioon. Konventsioon käsitleb erinevate saasteainete
õhku heite piiramist. Protokollides (9) on lepitud kokku ühistes õhuseirereeglites ja -
protseduurides ning heitmete vähendamises.
Ohtlike jäätmete piiriülest liikumist käsitlev konventsioon (Basel 1989):
Ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli konventsioon.
Konventsioon määratleb ohtlike jäätmete impordi, ekspordi ja transiitvedude korra ega
käsitle radioaktiivseid jäätmeid ja merelaevade normaalse funktsioneerimise tagajärjel
tekkivaid jäätmeid.
Aarhusi konventsioon:
Esimene konventsioon Euroopas, mis tunnustas otseselt keskkonnaalaseid õigusi.
3 alustala:
Keskkonnateabe kättesaadavus;
Otsustamise menetluses osalemine);
Juurdepääs õigusemõistmisele.
Eestis: Konventsiooni Eestis rakendamise projektid (rahastas Taani
Keskkonnaagentuur):
2000-2002 Keskkonnateabe kättesaadavus ja õigus osaleda keskkonnaalaste otsuste
tegemisel; 2002-2004 juurdepääs õigusemõistmisele keskkonnaalal.
29
Eesti Keskkonnaõiguse Keskuse teke (KÕK).
Tegevus:
Õigusteenus;
Strateegilised juhtumid (tasuta õigusabi);
Analüüsid: Õiguslik korraldus, probleemid, tegelik praktika, ettepanekud;
Abiks kodanikule.
Keskkonnapoliitika
Keskkonnapoliitika - ametlikult kinnitatud põhimõtete,
väärtushinnangute, kavatsuste,
strateegiliste sihtide ja tegevuseesmärkide kogum, mis põhineb riigi
õigusaktidel ning
on
avaliku, era- ja
mittetulundussektori tegevusjuhis keskkonnaküsimustes.
Keskkonnastrateegia - riigi või teatud piirkonna, ettevõtte või muu organisatsiooni
keskkonnategevuse põhimõtted ning pikemaajalised sihid ja arengusuunad, eesmärgid
ning eesmärkide saavutamiseks kaasatavad organisatsioonid
Keskkonnategevuskava - süstemaatiliselt keskkonnapoliitika ja/või
keskkonnastrateegia põhjal või iseseisva dokumendina määratletud tegevused ja
protseduurid keskkonnakaitse eesmärkide saavutamiseks, nende täitjad, vajaminev
raha ning rahastusallikad
Keskkonnapoliitika üldised aluspõhimõtted:
Subsidiaarsuse põhimõte
Integreerimispõhimõte
Eriomased põhimõtted:
Saastuse vältimise põhimõte
Ettevaatuspõhimõte
Saastaja-maksab-põhimõte
Põhimõte, et keskkonnakahjustus tuleb heastada kahjustuse kohas
Keskkonnapoliitika Eestis
Keskkonnakaitse ja keskkonnakasutuse raamistik on kehtestatud Eesti
Keskkonnastrateegia aastani 2030 ning selle rakenduskavas Eesti
Keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013. Nendes dokumentides on sätestatud
pikaajalised eesmärgid jäätmete, jääkreostuse ja reostuskoormuse vähendamise, vee,
maavarade, energeetika ja transpordi, metsanduse, kalanduse ja jahinduse ning
maastike ja looduse mitmekesisuse säilitamise valdkondades.
Keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013 - Keskkonnategevuskava on
keskkonnastrateegia rakendusplaan. Kava on esitatud tegevustabelitena, mis vastavad
30
keskkonnastrateegias
määratletud
meetmetele
(tegevussuundadele).
Keskkonnategevuskava täiendatakse ja korrigeeritakse jooksvalt, kui selleks tekib
vajadus.
Kava tegevuste elluviimise aruanded esitatakse iga-aastaselt ühe aasta kohta Vabariigi
Valitsusele.
Keskkonnastrateegia 2030 - keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis on
katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna ala-valdkondlikele arengukavadele,
mis peavad juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest.
Keskkonnastrateegia juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti
21" põhimõtetest.
Keskkonnastrateegia
eesmärk
on määratleda pikaajalised arengusuunad
looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna
seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale
looduskeskkonnale ja inimesele.
Säästev areng (ka jätkusuutlik või kestlik areng) on sotsiaal-, keskkonna- ja
majandusvaldkonna kooskõlaline arendamine.
Teisisõnu, riik on jätkusuutlik, kui inimeste elujärg paraneb, meil on turvaline ja puhas
elukeskkond ning majanduse konkurentsivõime suurendamiseks kasutatakse
loodusvarasid mõistlikult.
Eesti säästva arengu eesmärgid aastani 2030 on strateegias Säästev Eesti 21 järgmised:
o Eesti kultuuriruumi elujõulisus;
o inimese heaolu kasv;
o sotsiaalselt sidus ühiskond;
o ökoloogiline tasakaal.
Keskkonnaseisund
Ülemaailmsed keskkonnaprobleemid: rahvastikuprobleem, kliima soojenemine,
osoonikihi hõrenemine, energiaprobleem, jäätmeprobleemid, taime- ja
loomaliikide hävimine, pinnase hävimine ja kõrbestumine, veekriis ja veekogude
reostumine, happevihmad
Kliima soojenemine – tingitud süsihappegaasi rohkusest õhus. Süsihappegaasi kiht laseb
Päikese soojuskiirguse läbi aga takistab selle tagasikiirgumist
Energiaprobleem - Järjest suurem energiakasutamine (transport, tootmine) toob endaga kaasa
taastumatute loodusressursside (nafta, kivisüsi, põlevkivi) lõppemise.
31
Kõrbestumine - Igal aastal kaotab meie planeet ligemale 70 000 ruutkilomeetrit ehk 7 miljonit
hektarit haritavat maad (mullapinnas hävib). See tähendab, et kaotsi läheb Inglismaa suurune
maalahmakas.
Kõrb võib väga kiiresti laieneda, suurim kõrb Sahara Aafrikas liigub igal aastal edasi umbes
10 kilomeetrit.
Eesti suurimad keskkonnaprobleemid: õhusaaste, jäätmed, elustiku ja maastike
mitmekesisuse vähenemine, veekogude ebaotstarbekas kasutamine/reostamine,
põhjaveevarude hoolimatu ja raiskav kasutamine (põhjaveekvaliteedi langus)
Keskkonnaalased saavutused-
32
Kõik kommentaarid