TTÜ Tartu Kolledz Arhitektuuriajaloo referaat Kümme hoonet 19. sajandi lõpuni Koostaja: Saladus Juhendaja: Epi Tohvri Tartu 2013 Sissejuhatus Arhitektuur ehk teisisõnu ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuriliste rajatiste kavandajat nimetatakse arhitektiks. Arhitektuuri liigitakse mitmeti, üheks võimalikuks jaotuseks on: sakraal-, profaan- ja maastikuarhitektuur. Arhitektuur on kunst, mida on viljeletud aastatuhandeid. See on kombineeritud ajastu ehituskunstitest, hoone otstarbest ning loomingulistest ilupõhimõtetest. Referaat tutvustab kümmet hoonet alates gooti stiilist kuni historitsismini. Hooned on sakraalhoonetest kirikud ning profaanhoonetest ühiskondlikult kasutatavad hooned. Kirjeldatud on hoonete põhilisi kasutusomadusi, ajalugu ja arhitektuurilisi elemente. A...
Kordamisküsimused arhitektuuriajaloos (kontrolltöö nr.2) *Antiik ja varakristlik aeg 2900eKr-540pKr *Islam arhitektuur 622-1600 *Romaani arhitektuur 750-1250 *Gootika 1130-1500 *Renessanss 1420-1620 *Barokk ja rokokoo 1600-1780 *Klassitsism 1750-1840 *Historitsism ja insenerarhitektuur 1840-1900 *20.sajandi esimene pool 1900-1945 *20.sajandi teine pool 1945-tänapäev 1. Itaalia baroki üldiseloomustus ja barokse ehitise tunnused. Baroki esindajate Gian Lorenzo Bernini, Francesco Borromini loomingu näited ja lühitutvustus. Barokk Euroopa kunstis umbes 1580-1750 valitsenud stiil; hilisbarokki nimetati ka rokokooks. Lähtus vahetult itaalia renessansist. Domineeris arhitektuuri, mis arenes tihedas seoses maali, skulptuuri ning tarbe- ja pargikunstiga; tähtsaimaks ehitise tüübiks muutus palee ehk loss, mida iseloomustas suurejooneline pidulikkus, teatraalne monumentaalsus ja mõõtmete erakordsus. Põhiplaanidele olid omased eenduv...
Välismõju avalikus sektoris Minu poolt valitud teemaks on linnaplaneerimine, millest täpsemat käsitlust saavad parkide rajamine, nende hooldus ja haljasalad üldiselt. Kuna tegemist on avaliku huviga, siis kogu linnaplaneerimise protsess on suhteliselt pikk. Lähtutakse maakonna üldplaneeringust, kus on määratletud rohevööndid ja miljööväärtuslikud alad. Sellest lähtuvalt kohalikud omavalitsused planeerivad erinevaid parke ja haljasalasid, nn. teemaplaneering. Arvestatakse nii sotsiaalmaa kui elamumaa jaotusprintsiipidega. Kuna
joukate piirkondade tekkimist. Kuidas linnade füüsiline keskkond mojutab elamisviise ja vastupidi - parkide ja roheluse moju inimeste tervisele. Tihedus. Linnade laiali valgumine. Kuidas arendada sümmeetrilisi linnateooriaid, mis ei jätaks osasid maailma linnu vaid teistelt oppijate rolli. Mis on linnlik, kuidas see muudab arusaamu ühiskonnast, kultuurist. Seosed teiste distsipliinidega: linnaplaneerimine - kaasamine majandusgeograafia - koondumine mingite ettevotete ja taristu, inimeste, loovmajandus. tolerantsus on see mis inimesi kokku toob ja linnadesse kutsub Transpordigeograafia https://www.https://www.theguardian.com/international menti.com/bbccc372 Mis on linn - on protsess AJALUGU Baas teadmised on erinevad. Lääne-Euroopa keskne käsitlemine. London oli tööstusrevolutsiooni häll. Tilk-linnastumine - inimeste konsetreerumine. Linnlaste eluviis kus
rakendamiseks kirjutati Genfis 1979. aastal alla piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon (nn Genfi konventsioon), mis jõustus 1983. aastal. Eestis tegutsetakse selle konventsiooni raames alates 1980. aastast, kuna endine NSV Liit oli konventsiooni üheks osapooleks Praeguseks on konventsiooniga ühinenud kõik Euroopa riigid, välja arvatud Albaania. · Parem linnaplaneerimine vähendada autode hulka kesklinnas ningsoodustada ühistransporti ja kergliiklust. · Vältida aktiivseid tegevusi suure saastatusegapiirkonnas · Heitmekaubandus
ja rekonstrueeritavates hoonetes lähtuda Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määrusest nr 315 "Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded" (avaldatud RTI, 09.11.2004,75,525) ja selle lisadest. 1.11. Kuritegevuse ennetamine Planeerimisseaduse (RTI 2002, 99,579) kohaselt tuleb planeeringutes käsitleda kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmist. Eestis on koostatud sellekohane standard EVS 809-1:2002 "Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine", 29.11.2002.a. Kuritegevuse ennetamine ja kuriteohirmu vähendamine peaks käima koostöös politseiga ja läbi planeerimise ning arhitektuursete lahenduste. Tagada ümbruskond heakorrastatus. Halvasti korrashoitud haljasalad ja hoonestus võivad luua mulje peremehetunde puudumisest, ohust ja hooletusse jätmisest. Mitte ladustada prügi ja tagada selle kiire eemaldamine. Korrashoitud paiga tahtliku kahjustamise tõenäosus on palju väiksem.
2. kaks iseloomulikku tunnust 3p. 11. Too kolm näidet megalopoliste kohta. Kus riigis või riikides need asuvad? 3+3p. Linnade sisestruktuur ja selle muutumine 12. Too kolm näidet, kuidas on muutunud linna sisestruktuur ajas 3p. 13. Iseloomusta a) antiikaja linna(2) b) araablaste linna(2) c) etiooplaste linna(2) d) Brasiilia pealinna(3) 14. Nimeta kolm linnastruktuuri mudelit. Iseloomusta lühidalt 3+3p. Linnakeskkond ja selle planeerimine 15. Rühmatöö: kodulähedase linna sisestruktuur ja linnaplaneerimine 13p. 1) Tuua välja, kus teie kodulinnas asuvad järgmised sektorid( mõningad võivad ka puududa) a) kesklinn- ärila b) üleminekupiirkond( endine agul, mis on renoveeritud) c) madala maksumusega linnarajoonid d) keskmise maksumusega linnarajoonid e) kõrge maksumusega eliitrajoonid f) uus tööstusrajoon( vana renoveeritud) g) uuskeskus h) eeslinna elamurajoonid i) eeslinna tootmispiirkond 2) Mida on tehtud teie kodulinna linnaplaneeringuks?
Geoinfosüsteem (GIS) · infosüsteem, mis sisaldab arvutikaarte (geo) ja neil kajastatud nähtuste omadusi sisaldavad andmebaase (info). · Näiteks: Eesti jõgede kaart. Klikates vastavale jõele saame andmeid jõe kohta (pikkus, vooluhulk) Geoinfosüsteemide rakendamine · maamõõtmine, topograafia ja kartograafia (kaartide koostamine) · kaugseire tulemuste kasutamine (ilma ennustamine) · navigatsioonisüsteemid (lennukite laevade liikumine) · linnaplaneerimine (keerukas, muutuv) · loodusvarade kasutamine ja kaitse · kohateabe analüüs (kuhu rajada, prügilad) Maa kui süsteem Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum · maa süsteemides toimub aine- ja energiaringe. Süsteemide vahel on kindlad seoses loodusseadused. Süsteemid võib jaotada · Avatud süsteemis toimub energia ja aine vahetus ümbritseva keskkonnaga. · Suletud süsteemid aine ja energiavahetus ümbritseva koskkonnaga puudub.
12. Too kolm näidet, kuidas on muutunud linna sisestruktuur ajas. 1. Kui türklased vallutasid Konstantinoopoli ja nad tegid linnas põhjaliku ümberehitamise. 2. Looduskatastroofid 13. Iseloomusta a) antiikaja linna(2) b) araablaste linna(2) c) etiooplaste linna(2) d) Brasiilia pealinna(3) 14. Nimeta kolm linnastruktuuri mudelit. Iseloomusta lühidalt 3+3p. Linnakeskkond ja selle planeerimine 15. Rühmatöö: kodulähedase linna sisestruktuur ja linnaplaneerimine,vee reostumine,õhu kvaliteedi parandamine ,linnastumine2)MAJANDUSLIKUD: Suured tänavarahutused 1) Tuua välja, kus teie kodulinnas asuvad järgmised sektorid( mõningad võivad ka puududa) a) kesklinn- ärila b) üleminekupiirkond( endine agul, mis on renoveeritud) c) madala maksumusega linnarajoonid d) keskmise maksumusega linnarajoonid e) kõrge maksumusega eliitrajoonid f) uus tööstusrajoon( vana renoveeritud) g) uuskeskus h) eeslinna elamurajoonid i) eeslinna tootmispiirkond
sügavam arusaamine kultuurist. „Koht“ ja selle määratlemine olid humanistliku linnageograafia olulised küsimused. Ruumist sai koht elamise kaudu. Eestis arendajaid napib. Eestis pealinnade imagoprojektid ja linnaluule. 1E. Uusmarksistlik geograafia (lk 132-139) Marksistliku linnageograafia järgi on tootmine üldiselt ja linn spetsiifiliselt kasumi ja protsessi osa. Linnade ja nende maakasutuse arend toimub vastavalt kapitalistliku ühiskonna reeglitele, mida soodustab näiteks linnaplaneerimine. Indiviidi mõju linnas on väga väike, kuna kapitalistlikud struktuurid panevad paika ühiskonna põhireeglid. Linnageograafide huvi marksismi vastu tekkis 1960.aastate lõpus. Ruum on ühiskondlik toode, mis sisaldas ja vahendas ühiskonna strukruurilisi omadusi. Selle lähenemise kohaselt muutub maakasutuse dünaamika linnakeskuse läheduses, kui maast saab ostu-müügi objekt. Keskseteks linnas on sotsiaalsed probleemid, linnaplaneerimine ja ühiskondlikud liikumised. Kritiseeritud
Linnamüüris oli mitu väravat. Assuri tänavad olid kitsad ja kõverad, hooned umbseintega. Kogu elutegevus oli koondatud siseõuedesse. 2) Dur sarrukin - Ainult residentsiks rajatud suurejooneline linn, mis ehitati praktiliselt 4 aastaga valmis. Dur Sarrukin oli nelinurkse põhiplaaniga ( Mesopotaamia alade linnadele oli iseloomulik, et nelinurkse põhiplaaniga linnade nurgad olid suunatud põhiilmakaarte poole. Uurijad väidavad, et selline linnaplaneerimine seostub ka Mesopotaamia alade rahvaste pärimusega loode-, edela-, kagu- ja kirdetuulte müstilistest omadustest, mistõttu müüri sirged lõigud just nende tuulte suunas pidi ehitatama). Linna territooriumiks arvatakse ca 30 ha, mida piiras 7 km pikkune ringmüür. Tänavavõrk oli ebakorrapärane, seda hoidsid koos paar laiemat magistraali, mis viisid linna keskuses asuvasse paleesse. Paleekompleks oli tõstetud 14 m kõrgusele
surnutekultus. • Hauaskulptuurid ja kvaliteetsed metallesemed. • Mütoloogiliste stseenidega pronkspeeglid - ülistavad füüsilist ilu. Kapitooliumi emahunt • Sarnane egiptusega • Etruski tempel - järsk viilkatus, lahtine koda, sambad liiga väiksed (proportsioonid paigast ära) • Kõik, keda kujutati, pidid olema lõbusad • Tekkisid kuppelhauad 4. Vana-Rooma Arhitektuur: • Tekkis linnaplaneerimine. • Sildade ehituse areng - tugevamad, kauakestvam, kuna kasutati võlve • Rooma arhitektuuris on palju Kreekalt ülevõetud ning endale sobivamaks muudetud disaine, detaile ja ehitisi. Nt: kasutati kreeka arhitektuurist sambaid, poolsambaid (ümar), pilastreid (nelinurkne) • Tähtsaim ehitusmaterjal oli põletatud tellis • Saunad ehk termid • Foorum - väljak, templid, ausammas, tähtsamad valitsushooned, korraldati
inimtekkelised. Looduslikeks saasteallikaiks võivad muu hulgas olla vulkaanid ja metsapõlengud. Inimtekkeline saaste tekib näiteks soojuselektrijaamades jakeemiatööstuses. Õhusaaste mõju ulatus · Globaalne mõju Kasvuhoonefekti suurenemine Osoonikihi lagunemine · Regionaalne mõju Keskkonna hapestumine Troposfääri osoon · Lokaalne mõju Välisõhu kvaliteedi langus Võimalusi õhusaaste ja selle mõjude vähendamiseks · Parem linnaplaneerimine Vähendada autode hulka kesklinnas Soodustada ühistransporti ja kergliiklust · Väldi aktiivseid tegevusi suure saastatusega piirkonnas · Ole teadlik väga kõrge saastetasemega päevadest Kodanlik õhukaitse (KÕ) oli 1936. aastal Konstantin Pätsi poolt asutatud organisatsioon, mille eesmärk oli tsiviilelanikkonna kaitse õhurünnakute vastu mõeldava tulevikusõja korral. Eesti Vabariik oma geograafilise asendi ja territooriumi väikese sügavuse tõttu võib sõja korral
· madalad palgad · majandusprobleemid puhas joogivesi puudub, kanalisatsioon puudub, infrastruktuur (teedevõrk) on vähe arenenud · keskkonnaprobleemid - õhusaaste, õhk ei liigu, põhjaveesaaste, prügi Linnastumise võrdlus arenenud riikides & arengumaades ARENENUD MAAD 1. kasvutempo aeglane 2. linnaelanike % (linnastumisaste) kõrge, üle 70% 3. sotsiaalsed probleemid transport, infrastruktuuri arendamine, tööpuudus 4. majanduslikud probleemid linnaplaneerimine ? 5. keskkonnaprobleemid õhusaaste, prügi, müra ARENGUMAAD 1. kasvutempo kiire (ülelinnastumine) 2. linnaelanike % - madal, va Ladina-Ameerika marginaalne rahvastik 3. sotsiaalsed probleemid halvad elamistingimused, suur tööpuudus, madalad palgad 4. majanduslikud probleemid tööstusettevõtete paigutus (sageli linna keskosas) 5. keskkonnaprobleemid õhusaaste, prügi, joogivee puudus, nakkushaigused, müra Rahvastikupoliitika
primaarne, Põhjas on haridustee pikem ja kirjutamisoskus suurem. Asulastik Teke ja mõjutavad tegurid veekogud, kliima, reljeef, toit Linnastumine Linnastumisaste linnas elavate inimeste osakaal kogu rahvast Kõrge linnastumine Euroopas, Aasia, USA, Brasiilia Madal linnastumine Aafrika, Linnastumine arenenud maades suur, linnaplaneerimine Linnastumine arengumaades olenevalt riigist kontrollimatu ja organseerimata Ränded, näited juurde Rännete põhjused töökoht, maade avastamine, poliitilised ja usulised veendumused Rännete suunad USAsse, Euroopasse, Australiasse Migratsioon ränne nii riigi sees kui välja Emigratsioon väljaränne Immigratsioon sisseränne Rände saldo emigrantide ja immigrantide vahe
EESTI MAAÜLIKOOL Ppõllumajandus- ja keskkonnainstituut nimi Antiik Rooma maastikukäsitlus, arhitektuur, aia kompositsioon Juhendaja: nimi Tartu 2015 Rooma perioodil said alguse väga paljud maailma tänaseni mõjutavad ideed. See oli suurte mõtlejate ajastu ning antiikmaailma kõrgpunkt. Hellenistlik linnaplaneerimine ja maastik materialiseerusid Aleksander Suur valitsemisajal, asendades kreeklaste instinktiivse ja ebaratsionaalse planeeringu Rooma korrapärase planeeringuga. Roomlased tundsid ehitusmaterjale nagu marmor, kivi, savi, terrakota, tellised, puit. Esimestena hakati ka valmistama betooni. Suure materjalivaliku ja oma osavate ehitusoskustega ehitati palju tänapäevaseni säilinud hooneid. Nende ehitusvaim tegi imesid, ületades kreeklasi nii arh...
5. Sotsiaalprobleemid Tööpuudus, kanalisatsioon Kuritegevus, tööpuudus, on puudub ka vähem arenenud linnaosi 6. Majanduslikudprobleemis Infrastruktuur vähe Tööstus-, teeninduspiirkond arenenud, tööstuseid palju jms eraldi, igalpool linnaplaneerimine 7. Probleemid Suur loomulik iive, Loomulik iive väike, esineb haridustase madal, tööpuudus, migratsioon, nakkushaigusi palju, palju müra, veesaaste slumme, * Marginaalne rahastik eelkõige iseloomulik ladina-ameerika riikidele. Inimesed, kes on tulnud hiljuti maalt linna, kuid ei ole leidnud kindlat tööd ega elukohta. Tekivad
(tärkavad majandused veavad maailma ettevõtteid negatiivselt nafta ja naftatoodete kättesaadavuse poolest majanduskasvu) – soodne võimalus laiendada turgu ning energia hinnatõusu poolest üldiselt. Aasiasse ning sinna tooteid ja teenuseid arendada. Maailma keskklassi kasv – kasvuvõimalus Jätkuv linnastumine ja tõmbekeskuste konkurents – liigitub eksportturgudel. ohuks juhul, kui linnaplaneerimine ebaõnnestub viisil, mis muudab tõmbekeskused väheatraktiivseks elu- ja töökeskkonnaks, halvendades sellega piirkondades tegutsevate ettevõtete olukorda. „peak oil“ ja naftatootmise vähenemine – on Arenenud riigid – probleemid ja kõikumised (arenenud riikide
Castells esitas selge strukturaalse skeemi, mis on linn ja kuidas linnad ühiskonnas arenevad. Ühiskonna sotsiaalne süsteem on jaotatud majanduse, poliitika ja ideoloogia alasüsteemideks. Tema järgi oli kõige tähtsamaks linnaruumi tootmise alasüsteemiks majandus. Majanduslikul tasemel toimub linnaruumis tootmine, tarbimine ja vahetus, millel on kindel ruumiline ulatus ja mis väljendab erinevaid tegevusi ühendavate elementide kaudu. Keskseteks linnas on sotsiaalsed probleemid, linnaplaneerimine ja ühiskondlikud liikumised. Nimelt väljenduvad ühiskonna probleemid linnade kriisides, samas on kriiside ja nende lahendamise abil võimalik rehuleerida kapitalistlikku ühiskonda. Riik ei eksisteeri ainult teatud juhtivate klasside domineerimise tõttu, vaid ka selleks, et reguleerida ühiskonnas esinevaid kriise oma ellujäämise nimel. Linnaplaneerimise ülesandeks on reguleerida kriise ja erinevaid alasüsteemide konflikte. Kriitilise linnageog. Kõige tuntum esindaja, geograaf
Rooma impeeriumi arhitektuur (I-II pKr) Sissejuhatus Kuigi Rooma oli sõjaliselt väga edukas suurriik jätkus ka impeeriumi ajal Kreeka kunstnikelt eeskuju võtmine. Tihti loobuti kohalike kunstnike teenetest ja "imporditi" meistrid otse nende kodumaalt. Kõigel sellel oli aga ka positiivne väärtus Rooma rikkad kollektsionäärid ostsid kokku kreeklaste töid ning nende koopiaid ja vaid tänu sellele saame aimu paljude tähtsamate Kreeka kunstiteoste iseloomust- originaalid on hävinud sõdades. Rooma ehitised on imposantsed ning nendes peitubki selle suurriigi hiilgus. Inimene tunneb ennast arhitektuurisaavutuste tohutute mõõtmete juures sipelgana. Referaat annab kokkuvõtva ülevaate rooma impeeriumiaegsest arhitektuuri põhivaldkondadest. Augustuse ajastu Augustus valitses 30 a. e. m. a kuni 14 a. m. a. j. Jätkus vabariigiaastail alanud kunstiareng. Ajalooline m...
1. Maastikuarhitektuuri mõistest. Maastikuarhitektuur on kujunduseriala, mis pühendub maastiku kujundamisele. Kaasaegne maastikuarhitektuur pärineb 19. sajandi keskelt ning on end üles ehitanud muistsetele kujundustraditsioonidele: arhitektuuriline kujundus, aiakujundus, pargiarhitektuur, linnakujundus jne. Hõlmas töid, mis loodi planeerijate, arhitektide, aednike, taimekasvatajate jne koostööna.Esimese professionaalina kasutas maastikuarhitektuuri mõistet tänapäeva tähenduses Frederick Law Olmsted. 2. Aed kui inimese looming. Aed Eedeni peegeldusena (3.) Eedeni aed, kus inimesed elasid harmoonias ja rahus, enne kui nad maa peale kukutati. Mütoloogiline paik põhineb originaalse Pärsia paradiisi paiknemise mõistmisel. Rippuvad aiad ja paradiis: Rippuvad aiad paigutati iidse Babüloonia linna kindluse sisse. Paradiisi aed loodi loodusliku maailma tõlgendusena linnakeskuse kontekstis. Eufrati jõgi suunati ümber, et kontrollida voolu ning ka...
776. involve solid, liquid or gaseous material - hõlmab enda alla fosiilseid, vedelaid ja gaasilisi materjale 777. concept of sustainable development - 778. UN general assembly ÜRO peaassamblee 779. satisfy the needs vajadusi rahuldama 780. habits of consumption 781. life supporting systems elu toetavad süsteemid 782. genetic diversity geneetiline mitmekesisus 783. prove in advance 784. to ban keelustama 785. precautionary means 786. zoning linnaplaneerimine 787. land-use planning maakasutuse planeerimine 788. charges esildis 789. loans laen 790. insurance kindlustus 791. labelling märgistamine 792. environmental civil liability keskkonnaalane tsiviilvastutus 793. declared by several international conventions deklareeritud mitmete rahvusvaheliste konventioonidega. 794. freedom of information informatsiooni vabadus 795. occurrance of pollution reostuse ilmnemine? 796
mõõdistamise käigus ja hoitakse kohateabesüsteemides, nii et samadest andmetest saab koostada iga kord just sellise kaardi nagu vaja. Kaugseire tulemuste kasutamine näiteks ilma ennustamisel. Digitaalsed ilmakaardid. Navigatsioonisüsteemid, mis võimaldavad korraldada lennukite ja laevade, kuid lähitulevikus ka üha rohkem autode liikumist. Linnaplaneerimine linn on keerukas ja küllaltki kiiresti muutuv süsteem, kus paljud tegevused peavad olema ruumis kooskõlastatud. Erinevate alamsüsteemide (veevärk, kanalisatsioon, elektri- ja sidekaablid jmt) kohainfo linnakaardil. Loodusvarade kasutamine ja kaitse on üks esimesi ja praeguseks kõige laialdasem kohateabesüsteemide rakendamise valdkond, kus tuleb arvesse võtta mitmekesiseid ökoloogilisi seoseid.
See kaart on vaimne kujutlus sellest, kuidas indiviid näeb linna 4 paigutust. Sellises paigutuses leidub aga palju unikaalseid elemente. Lynch`i käsitluses on need defineeritud kui rajad, servad, piirkonad, sõlmed ja maamärkid. Lynch`i lähenemist on kasutatud viimastel aastatel globaalselt linnaplaneerimises. Linna arendatakse suunas, kus visuaalsed elemendid on nähtavad selge vormina, et inimestel oleks lihtsam linna mõista. Linnaplaneerimine on aga väga komplitseeritud ning hea linna vormi loomine on keerukas, kuna arvestama peab ka linna ajaloo ning arengulooga. Iga suurlinna ajaloos on näha planeerimise õnnesumisi ja ebaõnnestumisi. Seega peaksime suutma ajaloost õppida ning ei tohiks alahinnata linnaplaneerimise olulisust. Viimasel ajal tehakse ka uurimusi ruumi paremaks tunnetamiseks. Praegused uurimismeetodid kasutavad juba virtuaalseid tehnoloogiaid, et paremini jõuda sinna, kuhu teadlased veel jõudnud pole
Keskkonnastandard: Asjaosaliste kokkuleppel koostatud ning kinnitatud reegleid, juhtnööre ja arvnäitajaid sisaldav dokument, mis korraldab keskkonna seisundit mõjutavat või mõjutada võivat tegevust või tegevuse tulemust. Keskkonnastandardite valdkonnad mille arendamist juhib KKM: Keskkonnakorraldus, keskkonnaseire, keskkonnatehnoloogia, keskkonnainformaatika, geograafiline informatsioon, metsandus, regionaal- ja linnaplaneerimine, ehitus, ehitusmaterjalid ja ehituse kasutatavad tooted. Keskkonnanormatiivid Eestis: Õhk, vesi, radiatsioon, müra, pinnas. KESKKONNAMAJANDUS. KESKKONNAKAUPADE PROBLEEMID JA VÕIMALIKUD LAHENDUSED Ühiskondlik kaup ja selle tunnused: Ühiskondliku kauba puhul ei ole täidetud ülekantavuse, turustatavuse, rivaalsuse, välistatavuse ja jõustatavuse printsiibid ning ühiskondlikku kaupa on defineeritud kui iga kaupa, mis ei ole müüdav tükkhaaval ning mille muutmine eraomandiks on võimatu
kehtestatud keskkonnakaitseline kontrollarv või loodusvara erikulu. Keskkonnastandard: Asjaosaliste kokkuleppel koostatud ning kinnitatud reegleid, juhtnööre ja arvnäitajaid sisaldav dokument, mis korraldab keskkonna seisundit mõjutavat või mõjutada võivat tegevust või tegevuse tulemust. Keskkonnastandardite valdkonnad mille arendamist juhib KKM: Keskkonnakorraldus, keskkonnaseire, keskkonnatehnoloogia, keskkonnainformaatika, geograafiline informatsioon, metsandus, regionaal- ja linnaplaneerimine, ehitus, ehitusmaterjalid ja ehituse kasutatavad tooted. Keskkonnakorralduse standardid käsitlevad valdkondi: keskkonna-alane juhtimine ettevõttes, keskkonnaaudit ja sellega seotud uuringud, keskkonnakaitse taseme hindamine, toodete elutsükli analüüs, keskkonnamärgid, keskkonna aspektid tootestandardites Keskkonnanormatiivid Eestis: Õhk, vesi, radiatsioon, müra, pinnas. Keskkonnaload
kehtestatud keskkonnakaitseline kontrollarv või loodusvara erikulu. Keskkonnastandard: Asjaosaliste kokkuleppel koostatud ning kinnitatud reegleid, juhtnööre ja arvnäitajaid sisaldav dokument, mis korraldab keskkonna seisundit mõjutavat või mõjutada võivat tegevust või tegevuse tulemust. Keskkonnastandardite valdkonnad mille arendamist juhib KKM: Keskkonnakorraldus, keskkonnaseire, keskkonnatehnoloogia, keskkonnainformaatika, geograafiline informatsioon, metsandus, regionaal- ja linnaplaneerimine, ehitus, ehitusmaterjalid ja ehituse kasutatavad tooted. Keskkonnakorralduse standardid käsitlevad valdkondi: keskkonna-alane juhtimine ettevõttes, keskkonnaaudit ja sellega seotud uuringud, keskkonnakaitse taseme hindamine, toodete elutsükli analüüs, keskkonnamärgid, keskkonna aspektid tootestandardites Keskkonnanormatiivid Eestis: Õhk, vesi, radiatsioon, müra, pinnas. Keskkonnaload
Keskkonnanormatiiv - defineeritakse Säästva Arengu Seaduses kui keskkonna kvaliteedile, heitmekogusele või toodangu ühikule kehtestatud keskkonnakaitselist kontrollarvu või loodusvara erikulu. Keskkonnastandardite valdkonnad mille arendamist juhib KKM ja näited. · keskkonnakorralduse · keskkonnaseire, · keskkonnatehnoloogia · keskkonnainformaatika · geograafilise informatsiooni · metsanduse, regionaal- ja linnaplaneerimine · ehituse, ehitusmaterjalide ja ehituse kasutatavate toodete valdkonnas. Keskkonnanormatiivid Eestis. · Välisõhu normatiivid · Vee normatiivid (joogivee, põhjavee kvaliteedi kohta) · Heitvee ( jääkreostuse kontsentratsioonid orgaaniliste ainete, hõljuvainete, üldfosfori, ühealuseliste fenoolide ja naftasaaduste osas). · Pinnase normatiivid · Naftasaadustega seotud rajatis · Ujula tervisekaitsenormid ja eeskirjad Keskkonnaload.
ühikuteks. Tuleb määratleda optimaalne suurus, mille korral avalduksid soodsad aspektid - suured nõuded töö kvaliteedile, vastutustunne, kõrgem enesehinnang jne. 15.04.2009 Tkacikov Tolleagesed tähtsamad uurimiskeskused tundub, et arhitektid jõudsid inimese loodud kk-a psühholoogiliste probleemidenu tunduvalt varem kui psühholoogid Juba 1920-30-ndatel Malevic, Melnikov, Ginsburg Kartasova, Ousjannikov tegutsesid mingis uurimiskeskuses Necajev, kes Moskva arhtektuuriistituudis. Linnaplaneerimine psühholoogilised aspektid (Leningradi linnaehituse instituudis) Teaduste akadeemia sotsiaalmajanduslike probleemide instituut Travin & Rzevskaja Tolleaja suurimaid uurimisinstituutide rühmasid oli kokku kogunenud tehnilise esteetika ülduurimise instituuti ja sinna filiaalide juurde, mis uurisid 10 erinevas NL-i linnas Teaduste akadeemia psühholoogia instituut Kodu fenomenoloogia ja kodu mõtestamine Ökonoomika 1979
1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topogra...
1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topogra...
keskkonnanormatiiv – keskkonna kvaliteedile, heitmekogusele või toodangu ühikule kehtestatud keskkonnakaitseline kontrollarv või loodusvara erikulu keskkonnastandardite valdkonnad, mille arendamist juhib Keskkonnaministeerium (KKM): o keskkonnakorraldus o keskkonnaseire o keskkonnatehnoloogia o keskkonnainformaatika o geograafiline informatsioon o metsandus-, regionaal- ja linnaplaneerimine o ehitus, ehitusmaterjalid ja ehituses kasutatavad tooted keskkonnanormatiivid Eestis: o välisõhu normatiivid o vee normatiivid (joogivee, põhjavee kvaliteedi kohta) o heitvee (jääkreostuse kontsentratsioonid orgaaniliste ainete, hõljuvainete, üldfosfori, ühealuseliste fenoolide ja naftasaaduste osas) o pinnase normatiivid o naftasaadustega seotud rajatis o ujula tervisekaitsenormid ja eeskirjad
NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL 1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil sellisei...
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis.
Gentrifikatsioon on linnalise keskkonna uuenemine ja ülesehitamine, mis toimub, kui jõukamad keskklassi elanikud kolivad allakäinud piirkondadesse, tõrjudes välja sealseid alamklassi elanikke. kalamaja Euroopa linnad: traditsioonidega ja sotsiaalsed Madalad vanalinnad, müürid, ajalooväärtuste kaitse. Elusad linnakeskused“: toitlustus ja turismiruumid. Stabiilne elanikkond. Suurem tihedus. Sotsiaalmajad ja väike kuritegevus. Hoolikas linnaplaneerimine. Planeeritud ees- ja uuslinnad. Linnade/tööstusalade restruktureerimine. Ida-Euroopa linnade kiired Muutused :Traditsioonilised Euroopa vanalinnad. Paljud „pääsesid“ moderniseerimisest. Domineerivad on 1960-1990 rajatud blokkmajade kvartalid. Nõrk planeerimine enne ja neoliberaalsed poliitikad 1990ndatel, väärtuslike miljööde hävitamine.Piiratud eeslinnastumine enne 1990, massiivne valglinnastumine 2000ndatel. Sagedase ühistranspordi asemel massautostumine. Islamilinnad
1 Sissejuhatus Keskkond - Kogum eluta ja elusa looduse tegureid, mis mõjutavad biosüsteemi ( ka organismi, sh.inimest). Loodus Loodus on ressurss; loodusvarad on piiratud. Loodus ei tooda jäätmeid, tootmisega kaasnevad jäätmed. Keskkonnamõju mingite tegurite põhjustatud muutuste toime keskkonnale (pos., neg.). Tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnareostumine - Inimtegevusest põhjustatud keskkonnaseisundi halvenemine Keskkonnahäiring - arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm, müra; lindude, närilistevõi putukate kogunemine; jäätmete tuulega laialikandumine. Keskkonnamõju hindamine kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju selgitamine, hindami...
Ujula tervisekaitsenormid ja eeskirjad Keskkonnastandard on asjaosaliste kokkuleppel koostatud ning kinnitatud reegleid, juhtnööre ja arvnäitajaid sisaldav dokument, mis korraldab keskkonnaseisundit mõjutavat või mõjutada võivat tegevust või tegevuse tulemust. Keskkonnastandardid on ISO 14001, EMAS jne. Keskkonnastandardite valdkonnad: keskkonnakorralduse keskkonnaseire, keskkonnatehnoloogia keskkonnainformaatika geograafilise informatsiooni metsanduse, regionaal- ja linnaplaneerimine ehituse, ehitusmaterjalide ja ehituse kasutatavate toodete valdkonnas Keskkonnaseire- (monitooring) on keskkonna seisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavadele. Keskkonnaseire korralduse sätestab seadus. Keskkonnaseire ülesanded – 1) keskkonna saastatuse ja reostuse hetkeolukorra määramine ning analüüsimine
EKSAM: ARHITEKTUURI AJALUGU 19. saj. TÄNAPÄEVANI EKSAMITEEMAD Historitsistlik arhitektuur Euroopas Antiik-Kreeka ja Rooma stiili jäljendamine 6)Historitsistlik arhitektuur- toimub ajaloolis-filosoofiliste tõekspidamiste alusel 7) Histrotsismi enim mõjutanud * Mineviku idealiseerimine tulenevalt tööstsurev. esilekerkinud pahedest * Mineviku uurimine- tingisid muudatused suhtumises ajalukku * Esteetilised mõjutused mitmesugustelt eksootilistelt maadelt * Isikupärase maitse esilekerkimine * Tellimustööde pidev suurenemine, arhitekt pidi arvestama tellija maitsega 8) Eeskujuks keskaegr. Pühakodade loomisel tihti jäljendati gooti ...
on välja kujunenud viimastel aastakümnetel. Makroergonoomika lähtub sellest, et kogu ühiskonnakorraldus on süsteem, mis koosneb inimestest, tegevustest ja keskkondadest. Makroergonoomika eesmärk on suurte sotsiotehniliste süsteemide, töösüsteemide ja organisatsioonide optimeerimine, arvestades personali, selle psühholoogilisi iseärasusi, keskkonnatingimusi ja tehnoloogiat, mis kõik on vastastikku seotud. Lähedased valdkonnad on sotsiotehniliste süsteemide teooria, kuid ka linnaplaneerimine, keskkonnateadused jt teadusharud. Eesmärk saavutatakse, uurides alasüsteeme (sageli nelja, vahel aga rohkemat): personali, tehnoloogiat, organisatsiooni struktuuri ja väliskeskkonda. Makroergonoomiline sekkumine (intervention) on uuritud alal tegevuse organiseerimise laiahaardeline restruktureerimine. Kogu süsteemi optimeerimiseks on vaja arvestada alasüsteemide tihedaid vastastikuseid seoseid, neid modelleerida,
kord teises rollis, sõltuvalt otsustata-vate küsimuste iseloomust. Täidesaatev võim Pariisis kuulub linnapeale. Kohalike ja regionaalsete omavalitsuste pädevus Kommuunid: - politsei, tuletõrje, valijate register - koolieelse ja alghariduse infrastruktuur - tervishoid (koos riigi ja departemanguga) - lasteaiad ja -sõimed - linnaplaneerimine - mitmed keskkonnaküsimused - kalmistud ja krematooriumid - kultuuri-, puhke- ja spordiküsimused - teed (koos riigiga) - kohalik transport jne Departemangud: - teatud tervishoiuküsimused - peresotsiaalteenused (lastehooldus, teenused emadele ja alaealistele, sotsiaalabi perekondadele ja puuetega isikutele) - hooldekodud (koos riigiga) - territoriaalne planeerimine - teatrid ja kontserdid
Vastupidi, nagu mõistegi väljendab, on kasutaja konkreetne kogemus kasuks. 2.5.1 Mõisted Mustrite paradigmat arendas 1970ndate lõpul Christopher Alexander, arhitektuuriprofessor Berkeley Ülikoolis, eesmärgiga hõlbustada komplekssete linnaplaneerimis- ja ehitusprobleemide lahendamist. Alexander'i arvates tulenes 1960ndate aastate arhitektuuri madal kvaliteet osaliselt ühtse linnaplaneerimismetoodika puudumisest. Ta märkis, et linnaplaneerimine ja -ehitus ei arvestanud konkreetset kogemust ja projektid ise olid eemaldunud kasutaja tegelikest vajadustest. See viis ideeni mustritest, mis loovad seoseid konteksti ja lahenduse vahel ning aitavad lahendada probleemid antud tingimustel ja antud kontekstis, kusjuures konteksti moodustab grupp seonduvaid tingimusi või kitsendusi. 1990ndate keskpaigast võitis idee mustrite märksõnade kasutamisest planeerijate
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
