keskkonnaseisundiga – Loeng Keskkonnaalane materiaalõiguslik põhiõigus– loeng, Kommentaarid 123 - 135 Keskkonnaalased menetluslikud õigused. loeng, Kommentaarid 136 - 147, 158 -169, Juurdepääs õiguskaitsele keskkonna alal, Loeng, Kommentaarid 172 - 182 Soovitatav: Relve, K.. Århusi konventsiooni artikli 9 lõige 3 - kas alus piiramatuks actio popularis'eks? Juridica, 2009 I, 19 - 27. IV Rahvusvaheline keskkonnaõigus areng - Materjal ÕIS-s põhimõtted - Materjal ÕIS-s süsteem - Materjal ÕIS-s V EL keskkonnaõigus EL keskkonnaõiguse õigusliku aluse areng (EL keskkonnadirektiivide jagunemine tootedirektiivideks ja keskkonnakvaliteedi direktiivideks – Loeng; Materjal ÕIS-s EL keskkonnaõiguse eesmärgid ja poliitika kujundamise kriteeriumid – Materjal ÕIS-s EL ja Eesti keskkonnaõiguse vahekord – Loeng, Materjal ÕIS-s
Keskkonnakaitse areng maailmas. Rachel Carson. Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid. Igaüheõigus (mõiste, mõte: õigused, kohustus, vastutus), kallasrada. Muutused alates 1. augustist 2014, sh ka 2015. aasta muudatused (mida puudutasid?). Riigimetsa ja eraomandi võimalused igaüheõiguses (liikumine, lõke, telkimine, koer, korilus). Keskkonnaõigus: (mõiste, kujunemise taust, tunnusjooned: printsiibid, avalikkus ja kaasamine (mõisted, vajalikkus), rahvusvaheline roll, EL keskkonnaõigus (sh VII keskkonnaprogramm), teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad, terviklikkus. Keskkonnaõigus Eestis (üld- ja valdkondlikud seadused, seadustik) ja õigusruumi ümberkorraldus (kodifitseerimine, seadustiku üldosaseadus ja sealsed uuendused (põhimõtted (seleta ja too näited rakendamisest), uued mõisted keskkonnahäiring, keskkonnarisk, keskkonnaoht). Institutsioonid. Mõiste: keskkonnakaitse institutsioon. Keskkonnakorralduse süsteem Eestis
Esiteks on suur osa neist pöördumatud. Teiseks on paljude keskkonnaprobleemide ulatus suur nii ajas kui territoriaalselt. Kolmandaks on nende hindamine traditsioonilise mõõdupuuga tihti võimatu. Lisaks eelnevatele tunnustele on keskkonnaprobleemidel veel üks sageli esinev tunnus ja selleks on ebakindlus. Ebakindlus nii kahju pöördumatuse, ajalise ja ruumilise mõju kui ka hindamise adekvaatsete mõõdupuude osas. Keskkonnakaitset ja keskkonnaprobleemidega seotud küsimusi reguleerib keskkonnaõigus. ................................................................................. 3 Keskkonnaõigusena mõistetakse üldjuhul normide kogumit, mille eesmärgiks on kaitsta meid ümbritsevat keskkonda. Vaidlusküsimuseks on, kas regulatsiooni eesmärgiks on ainult inimese tervise, vara, heaolu ja muude hüvede kaitse või on loodusel ka kaitsmist vääriv iseväärtus. Õigusvaldkonnana on keskkonnaõigus suhteliselt noor......................... 3 1
Ökoloogia 1. Keskkonnaõigus Mõiste: õigus- riigi poolt kehtestatud seaduste kogum, mida me võime ja mida me ei või teha. Keskkonnaõigus- seaduste kogum, mille eesmärg on kaitsta meie ümbritsevat keskkonda. I Keskkonnaõiguste tunnusjooned 1. Keskkonnaõiguse printsiibid 2. Avalikkuse kaasamise ja KMH nõue 3. Suur rahvusvahelise õiguse roll 4. Tihe seos EL keskkonnaõigusega 5. Teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad 6. Terviklikkus PÕHIPRINTSIIBID: 1
Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng · Pärast Amsterdami lepingut V periood · EÜ keskkonnapoliitikat täpsustavate sätete lülitamine lepingutesse: Edendada keskkonna kaitse ja selle kvaliteedi kõrget taset Tasakaalustatud ja säästev areng Keskkonnamõju hindamine tugev väärtustamine Integreerimise printsiibile suurema õigusliku mõju andmine Euroopa Ühenduse keskkonnaõigus Keskkonnapoliitika 3 generatsiooni Jaotus tugineb kk ideoloogiale, keskkonnariskide õiguslike vahendite koosseisul ja prioriteetidel. 1. Gen. Kk ohtlike tegevuste tagajärgede leevendamine ja hüvitamine, vähe tähelepanu kkkahjustuste ennetamisele 2. Gen. Kkkahjustuste väktimine ja vastavate ettevaatusabinõude rakendamine, kk kõigi komponentide ja tegurite kaitse, senise haldusõigusliku regulatsiooni täiendamine, maj
13 EL keskkonnaõiguse eesmärgid ja poliitika kujundamise kriteeriumid 15 14 Subsidiaarsusprintsiip ja integreerimisprintsiip ja keskkonna kõrgel tasemel kaitsmise printsiip EÜ keskkonnaõiguses 16 15 EÜ keskkonnadirektiivide elluviimine, jõustamine ja otsekohalduvus 17 16 Rahvusvaheline keskkonnaõigus 18 17 Eesti keskkonnaõiguse üldiseloomustus 20 18 Keskkonnanormatiivid 21 19 Keskkonnaload 22 20 Keskkonnamõju hindamine 23
Keskkonnanormatiivid keskkonna kvaliteedile, hetmekogusele või toodangu ühikule kehtestatud keskkonnakaitselist kontrollarvu Keskkonnanormatiivi liigid: - Kvaliteedinormatiivid - Heitenormatiivid - Tehnoloogianormatiivid - Tootenormatiivid Normatiivid: välisõhk, vesi, heitvesi, pinnas, ujula vesi jne. KESKKONNAÕIGUS Õigus riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike käitumisteeglite kogum. (liiklusseadused, pant) Keskkonnaõigus normide kogum, mille eesmärgiks on kaitsta meid ümbritsevat keskkonda Keskkonnaõiguse tunnusjooned: - Ettevaatusprintsiip - Avalikkuse kaasamine ( reklaam, raadio, tv) - Rahvusvaheline õigus ( ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsid) - EL keskkonnaõigus - Teemavaldkonnad - Terviklikkus Keskkonnaõiguse printsiibid: - Jätkusuutlik areng ( puude istutamine raiesmiku asemele) - Integreerimine ( säästev Eesti 21)
- keskkonna kerge haavatavuse arvessevõtt - keskkonnakahju (tihti) pöördumatu iseloomu arvessevõtt Keskkonnariskid: - kindlakstehtud ohud. Teaduslikult tõestatud, rakendatakse vältimisprintsiipi. - hüpoteetilsed ohud (võimalikud, potentsiaalsed) ohud (riskid). Lõplik teaduslik tõestus puudub, kuid on olemas empiiriline kogemus või teooria. Rakendatakse ettevaatusprintsiipi. - spekulatiivsed ohud põhinevad üksnes oletustel. Nendega keskkonnaõigus ei tegele. Normatiivne ettevaatusprintsiip otsene ettevaatuskohustus (Rootsi, Saksa) Strukturaalne ettevaatusprintsiip rakendub teiste normide kaudu (kk-mõju hindamine, kk-load jne). 1992 Rio de Janeiro ,,Agenda 21" 1985 osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon ja 1987 selle Montreali protokoll- esimense sihikindlalt ettevaatusprintsiipi kajastav. Loob mehhanismis osoonikihti kahjustavate ainete tootmise ja kasutustest kõrvaldamiseks. 1997 Kyoto protokoll kasvuhoonegaasid
KESKKONNAÕIGUS Riik sekkub- trahvid, maksud, vanglakaristus, ühiskondlik kasulik töö, et inimesed jälgiks käitumisreegleid. KESKKONNAÕIGUSE TUNNUSJOONED: Printsiibid Avalikkuse kaasamine (ajalehed, raadio, TV) Rahvusvaheline roll (konverentsid- Stockholmis 1972) Seos Euroopa Liiduga (erinevad nõuded) Teemavaldkonnad (kliimamuutused, vesi, metsandus, jäätmed, GMO jm) Terviklikkus (looduses peab valitsema tasakaal) Põhiprintsiibid: Jätkusuutlik (säästev) areng et tulevastel põlvedel oleks samaväärne elu. Integreerimine - SMK Kahju vältimine kui on teada, et tegevused toovad kaasa kahju, teada kuidas kahju vältida, siis tuleb õigesti toimida. Ettevaatus risk olemas, tõenäosus väike. Saastaja maksab saastetasu. Keskkonna kaitstuse kõrge tase tagada ühtne keskkonnakvaliteet kõigile. Kaasamine passiivne ja aktiivne, Eestis enamasti pass...
Loetle alpool toodud tabeli esimeses veerus oma eelnevalt püstitatud äriideega seotud makrokeskkonna tegureid. Pööra seejuures erilist tähelepanu erinevatele muutustele makrokeskonnas. Kirjelda tabeli teises ja kolmandas veerus, kuidas need tegurid mõjutavad äriidee teostamist. MAKROKESKKONNA VÕIMALUSED OHUD TEGURID Kuidas mõjutavad? Kuidas mõjutavad? Looduskeskkond Looduslikud ressursid on keskkonnaõigus ettevõtte tooraineallikaks. Eesti ökoloogiline seisund on suhteliselt hea, inim tekkeline reostus maismaal on suhteliselt väike / ei sega äritegevust Majanduskeskkond Näiteks on oluline arvestada majandustsüklid, töötus, kohalikku sissetulekute ja inflatsioon
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniidud Eesti seadusandluses Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Puisniitudest................................................................................................................................4 Milline niit on looduse poolest väärtuslik...........................................................................4 Ohud puisniidule........................................................................................................................5 Looduskaitseseaduse ajaloost.............................................................................................5-6 Bioloogilise mitmekesisuse kaitse Eesti õiguses.......................................................6-7-8 Niitude kaitsekorraldus Eestis.....................................................
teabest, mida võetakse otsuste tegemisel arvesse, mille hulgas on ka informatsioon selle kohta, millistes valdkondades on teadmised puudulikud. /.../ Kaasaegses keskkonnaõiguses on aga otsuste kvaliteedi üheks peamiseks indikaatoriks kaitse ka ebakindlusega varjatud keskkonna- ja terviseohtude vastu." [2: 168- 169] KASUTATUD KIRJANDUS: 1. http://www.seit.ee/sass/?ID=1&L_ID=13 (Säästva arengu sõnaseletusi) 2. Veinla, H. (2005) Õiguseteaduse õpik, Keskkonnaõigus Lk 164-166 ; 168-169 3. http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=3572/Kontseptsioon+Arhu+ konventsiooni+III+samba+ellurakendamiseks+Eestis.pdf (Kontseptsioon Arhusi konventsiooni III samba ellurakendamiseks Eestis) 4. http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1093764/ (KESKKONNA- MINISTEERIUMI ARENGUKAVA aastateks 2010-2013 - II Organisatsiooni strateegiline raamistik, visioon ning põiväärtused).
järelevalvaja Keskkonnaministeerium või Keskkonnaministeeriumile alluv maakonna keskkonnateenistus keskkond hõlmab nii loodus- ja tehis- kui ka kultuurilist ja sotsiaalmajanduslikku keskkonda keskkonnakorraldus inimtegevuse korraldamine keskkonnahoidlikul viisil. Loodus- ja ühiskonnateaduste kokkupuutes tekkinud interdistsiplinaarne valdkond, millele tugineb keskkonnahoidlik tegevus. Sellesse kuuluvad nt keskkonnapoliitika, keskkonnaökonoomika, keskkonnaeetika, keskkonnaõigus, keskkonnamõju hindamine, keskkonnariski hindamine ning keskkonnajuhtimine keskkonnakorralduslik eesmärk kaitse eesmärgiks seatavad tingimused ja väärtused (nt puhas vesi, puhkevõimalused jne). Nad võivad olla poliitilised valikud ning õigusaktidega sätestatud keskkonnakorralduslikud valikud tegevused, mis eeldatavasti võimaldavad saavutada keskkonnakorralduslikku eesmärki keskkonnamõju mingi tegevusega kaasneda võiv vahetu või kaudne mõju,
kasutamise korraldamine. Looduskaitse põhiülesanne - tagada Maa kui tervikliku biogeosüsteemi toimimise jätkumine. Selleks on vajalik säilitada elus- ja eluta looduse mitmekesisus, keskkonna iseregulatsioonivõime ning ökosüsteemsed protsessid - evolutsioon, aineringe, geneetilise info vahetamine jmt. ja edendada loodusharidust. Looduskaitseteadus - ohustatud liikide majandamine, kaitsealade kujundamine, keskkonnaökonoomika, keskkonnaõigus, taastamisökoloogia, ökosüsteemide kaitse, keskkonnaeetika jms Elurikkus - meid ümbritsev loodus kõigis oma eluvormides hõlmates nii geneetilist, liigilist, samuti elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust. Ökoloogiline jalajälg - Ökoloogiline jalajälg mõõdab toidu, toodete ja energia tarbimist antud territooriumil, võrreldes seda vastavate ressursside tootmiseks või saaste absorbeerimiseks (looduslikeks komponentideks lahutamiseks ning aineringetes
Arvame, et just need ajaloolised sündmused on läbi ajaloo vorminud rahvusvahelise õiguse tähendust tänapäeva mõttes: 1648. aasta Vesfaali rahu, 1919. aasta Versailles' rahuleping ning 1945. aastal ÜRO loomine. Tänapäeva rahvusvahelist ühiskonda iseloomustab rahvusvaheliste lepingute ja tavade paljusus ning erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide tugevnemine ja laienemine. „Kui varasemal perioodil kujunesid välja rahvusvahelise õiguse harud, näiteks inimõiguste õigus, keskkonnaõigus, humanitaarõigus, kriminaalõigus, siis tänapäeval võib öelda, et õigusvaldkondade vaheline seotus ja vastastikune mõju on kasvanud.“ (Rahvusvaheline õigus, 2010) Väärtused, nagu inimõigused ning vajadus aidata kaasa ühiskonna arengule, mõjutavad oluliselt teisi rahvusvahelise õiguse valdkondi. „Tänapäeval võib termin „rahvusvaheline õigus“ väga abstraktsena tunduda, isegi metafüüsilisena. Ent kõikides mainitud ja teisteski
2. Avalikkuse kaasamise ja KMH nõue 3. Suur rahvusvahelise õiguse roll 4. Tihe seos EL keskkonnaõigusega 5. Teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad 6. Terviklikkus Printsiibid: Jätkusuutlik (säästev) areng Integreerimine Kahju vältimine Ettevaatus Saastaja maksab Keskkonna kaitstuse kõrge tase Avalikkus – üldsus. Kaasamine – teavitamine, võimaluse andmine mõjutada kavandatava tegevusega kaasnevaid otsuseid. Rahvusvaheline roll – konverentsid. EL keskkonnaõigus (sh keskkonnaprogramm), teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad, terviklikkus - Mõiste keskkond, Omavaheline seotus, Nö looduses peab valitsema tasakaal. Keskkonnaõigus Eestis Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ja hüvitama keskkonnale tekitatud kahju. Üldseadused: SäAS, PlanS, KeHAS(Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadus) Valdkondlikud: JäätS, LKS, VeeS, VõKS, JahiS jt
Maa- ja keskkonnaõigus: 1) Eesti õigussüsteem jaguneb kaheks: Õigusharudes eristatakse kahte suurt valdkonda: eraõigust ja avalikku õigust. Erinevus nende kahe õigusharu vahel tuleneb põhimõtteliselt sellest, kes osalevad uuritavas õigussuhtes. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel (õiguslikult võrdses situatsioonis olevaid õigussubjekte. Näiteks õigussuhe ostja ja müüja vahel, kus mõlemal poolel on omad õigused ja kohustused). Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand (näiteks autoriõigus, patendiõigus). Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt teostades oma võimu. Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla...
Abistavad printsiibid Vastutus: KK-riskide kontrollimise õiguslikud vahendid: Ennetamine Rakenduslikud Vastutus Vastutuse omapära: Kahju tekitaja määratlemine Põhjusliku seose tuvastamine Ajafaktor Riigipiiride ületamine Euroopa Liidu keskkonnapoliitika taust: Päevakorda tõusis 1960ndatel 1973-l aastal keskkonnaprogramm Keskkonnapoliitika põhjused: Vaba konkurentsi tagamine Majanduse tasakaalustatud areng Euroopa Liidu keskkonnaõigus: Õigusaktid ja nende rakendamine Keskkonnaõiguse kolm generatsiooni 14 Üldised suundumused: Tuletatud pädevuselt otsesele Ühehäälsus > häälteenamus EN > EN+EP Direktiivid > Raamdirektiivid Emissioonide kontroll > kvaliteedinõuded Peamised institutsioonid: Keskkonnadirektoraat Euroopa Keskkonnaagentuur (1993) Info, analüüsid Euroopa Kohus Mõju kaasuste kaudu
Haldusõigus Haldusõiguse põhialused: · Haldus iga korraldav, eesmärgipärane tegevus · Avalik haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb haldusekandjate, haldusorganite kogumist; · Avalik haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, mida teostavad haldusorganid ja mille esemeks on haldusülesannete täitmine · Avalik haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste tegevus, sõltumata selle materiaalsest sisust. · Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ning sealjuures tekkinuid suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine. · Haldusõigus on õigusnormide kogum, mis kehtib halduse suhtes, määrates mh kindlaks võimualase tegevuse sfääri ja piirid ning korrespondeeruva üksikisiku vabadussfääri, samuti kodaniku õigused riiklikele soodustustele. · Haldusõigu...
2002 ÜRO kolmas Keskkonna- ja Arengukonverents (Johannesburgis, Rio +10) 2012 ÜRO IV Keskkonna- ja Arengukonverents (Rio de Janeiros) 2015 Säästva arengu 17 eesmärki (Pariis) Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid: 4 Keskkonnaõigus: Keskkond: Eluta või elusa looduse tegurite kogum, milles organism asub ja mis teda mõjustab. Keskkonnaõigus: Normide kogum, mille eesmärgiks on kaitsta meid ümbritsevat keskkonda. KK tunnusjooned: Keskkonnaõiguse printsiibid; Avalikkuse kaasamine; Seos EL keskkonnaõigusega; Terviklikkus. KK põhiprintsiibid: Jätkusuutlik areng; Kahju vältimine; Ettevaatus; Saastaja maksab. Keskkonnaõigus Eestis: PS § 53: Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ja hüvitama keskkonnale tekitatud kahju. /Õigus puhtale keskkonnale/.
20. saj teisel poolel, tunnustatakse nii halduse seotust vabaduspõhiõigustega, kui ka sotsiaalsete põhiõiguste ja kaitsepõhiõigustega ja riigi positiivseid tegevuskohustusi sotsiaal- ja majandussfääris. Riigi funktsioonid halduse alal on üha laienenud, räägitakse ka haldusriigist. Infoühiskond Suurte teabehulkade (sh isikuandmete) töötlemine. Haldusõiguse eriosa on üha täielikumalt välja arenenud ja üha keerukam, lisandunud on uusi haldusõiguse valdkondi (nt keskkonnaõigus, andmekaitseõigus). Samas on püütud üha läbimõeldumalt kujundada ka haldusõiguse üldosa norme, paljudes riikides on haldusõiguse üldosa kodifitseeritud. Haldusõiguse areng Eesti Vabariigis Eraldi halduskohtumenetlus 1919 1935Administratiivmenetluse seadus, mis sisaldas mitmeid kaasaegsele haldusmenetlusele omaseid põhimõtteid (kohustus võtta taotlus menetlusse sõltumata selles esinevatest puudustest, ametniku taandamiskohustus erapoolikuse korral jne).
Haldusprotsess Avalik haldus · Haldus kõige laiemas tähenduses on iga korraldav, eesmärgipärane tegevus. Halduse mõistet saab vaadelda erinevatest aspektidest. · Haldus esineb ka eraõiguses, nt majandusõiguses ja ühinguõiguses. Halduse kandjaks võib olla inimene, äriühing, mittetulundusühing. Sellest tulenevalt võime rääkida tööstus- jm ettevõtete haldamisest, ühingu asjade haldamisest. · Halduse kandjaks võib olla ka riik ja tegemist on riigihaldusega laiemas tähenduses ning seda sisustab avalik haldus, mis moodustab haldusõiguse sisu. Avaliku halduse tüüpilised tunnused Tüüpilised tunnused ja kui kõik tunnused ei esine alati, kuid ikkagi esinevad reeglipäraselt ja on olemuslikud avalikule haldusele. 1. Haldus on sotsiaalselt kujundav tegevus. 2. Haldus on suunatud avalikele huvidele. 3. Haldus on suunatud tulevikku. 4. Halduse sisuks on konkreetsete abinõude rakendamine üksi...
Poliitiline mõju on vähem oluline iseenese ära majandamise kõrval. - Arengud 2000ndatel: - KeskkonnaMTÜde professionaliseerumine –saadud kogemused poliitikute, ametkondade ja äriorganisatsioonide survestamisel; avalikkuse tähelepanu koondamisel. - Institutsionaliseerimine–isemajandamispõhimõtete õppimine, projektipõhise töö juurutamine. - Spetsialiseerumine –fookusaladele keskendumine (keskkonnaharidus, keskkonnaõigus vms). - Kohalike rohujuuretasandi organisatsioonide aktiviseerumine; - Aktiivne kohalikule võimule vastandumine (maardlate, kaevanduste avamisele, teedeehitusele, arendusprojektidele linnades). - Erakond Eestimaa Rohelised asutati Tallinnas 25. novembril 2006 (algatusgrupi töö asustati juba 2005) 1203 liikmega. - Karola vastus: - 1. suundumus: - KeskkonnaMTÜdeprofessionaliseerumine – saadud kogemused poliitikute,
1.Kuidas on kujunenud kaasaegne rahvusvaheliste suhete süsteem? Kuidas muutus rahvusvaheliste suhete süsteem 1991. aastal? On kujunenud riikide kaubanduslike ja sõjaliste huvide tasakaalustamise tulemusena. 1991. a varises kokku Nõukogude Liit. Bipolaarsest maailmast sai unipolaarne. 2.Mis on diplomaatia ja millised on selle olulisemad vormid? Diplomaatia- suhtlusprotsess, võimaldab rahvusvaheliste suhete süsteemil toimida. Sunnidiplomaatia- erinevate vahenditega teise toimija käitumise muutmine. Kriisidiplomaatia-kõrgetasemeline suhtlus kus ületatakse riikide vahel tekkinud erimeelsused. Majandusdiplomaatia- mõjutatakse majandussuhete kaudu teisi oma poliitikat toetama. Avalik diplomaatia- mõjutatakse teise riigi kodanike nii, et need muudaks oma riigi valitsust toetama. Tippkohtumiste diplomaatia- toob kokku erinevate riikide liidrid, et arutada omavahelisi suhteid ja globaalseid arenguid. e-diplomaatia- selgitab oma riigi poliitikat,...
on tingimusteta ja piisavalt täpsed. Direktiivid ei too kaasa horisontaalset otsemõju, ehk teisisõnu, liikmesriigi vastavate rakendussätete puudumisel ei saa need tekitada kohustusi eraisikutele. Direktiivid on adresseeritud liikmesriikidele. Kk.alaseid direktiive võib jagada toote- ja kvaliteedidirektiivideks. On selge, et nende direktiivide eri tüüpide puhul on täheldatavad ka üsna olulised erinevused otsemõju osas. 13. Rahvusvaheline keskkonnaõigus Rahvusvahelisel kkõigusel 2 arenguetappi: 1. Klassikaline positivistlik rahvusvaheline keskkonnaõigus Esimeselt teise üleminekut seostati 1972. a. Stockhomis toimunud kkkonverentsiga I arenguetappi iseloomustavad põhitunnused: Kkõigus on suunatud naabritevaheliste probleemide lahendamisele Inimkeskne lähenemine. Kk lülitamine õiguslikku regulatsiooni sfääri toimus üksnes juhul, kui tegemist oli olulise kahju tekkimise võimalusega inimeste elule- tervisele või majanduslikele huvidele
Kordamisküsimused: Kuidas selgitad, et Eesti õigussüsteem jaotub kaheks: avalik õigus ja eraõigus? Avalik õigus on õigusvaldkond, mis reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid. Eraõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid poolte võrdsuse ja privaatautonoomia põhimõttel. Kuidas on omavahel seotid Eesti õigus ja Euroopa õigus? Rahvusvahelised lepingud ja Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkus – põhiseaduse § 3 lõike 1 kohaselt on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Põhiseaduse § 123 sätestab, et Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega. Põhiseaduse täiendamise seadus sätestab Euroopa Liidu ülimuslikkuse põhimõtte. Nimelt täiendamise seaduse § 2 kohaselt kohaldatakse Eesti kuulumisel Euroopa Liitu Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Kui Eesti seadused või...
01.04.2007.a. jõustub Looduskaitseseaduse muutmise seadus, millega täpsustatakse tööjaotust kaitsealade Keskkonnakaitse arengu tähtsündmused Eestis ja maailmas. Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid. Keskkonnaõigus, liigitus, põhiprintsiibid. Klassikaline positivistlik õigus: · Naabrite vaheliste probleemide lahendamine · Keskkond osa õigusest kui tekib kahju inimesele · Loodusvarade jagamine riikide vahel Moodne keskkonnaõigus · Keskkonna kui väärtuse kaitse · Suhted regionaalsel ja globaalsel tasandil · (konventsioonid) · Keskkond kui ühine pärand ja mure Mõisted: Keskkond - sjade, tingimuste ja suhete süsteem. ja ökoloogias on keskkond organismi mõjutavate biootiliste ja abiootiliste tegurite kogum Saastus - nimtegevuse tagajärjel saasteainete jõudmine keskkonda, kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse Loodus- ja keskkonnakaitse seadusandlus Eestis EESTI KESKKONNAÕIGUS Põhiseadus
Keskkonnastrateegia 2030: valdkonnad Säästev areng- tähendab ressursside mõistlikku kasutamist ja ökosüsteemide taluvusvõime arvestamist, tagades elukvaliteedi paranemise meile ja meie järeltulijatele. Säästva arengu põhimõte: Majanduse ja keskkonna ühendamine- majanduslikud otsused peavad olema seostatud nende mõjuga keskkonnale, peab arvestama mõju, mis võib olla tulevikus, kõigil on õigus puhtale keskkonnale. Euroopa Liidu keskkonnaõigus, poliitika ja strateegia. Keskkonnaõiguse arengu etapid. I etapp: Rooma lepingust (01.01.1958) kuni 1972 aastani II etapp: 1972. Aastast kuni ühtse Euroopa aktini (01.07.1987) III etapp: Ühtsed Euroopa aktist (jõustus 1987) kuni Maastrichti lepinguni (01.11.1993) IV etapp: Maastrichti lepingust Amsterdami lepinguni V etapp: Pärast Amsterdami lepingut (1997- 2007)- kk kaitse kõrge tase, säästev areng VI etapp: algas Lissaboni lepinguga Keskkonnaõiguse taotlused.
1. suundumus KeskkonnaMTÜdeprofessionaliseerumine –saadud kogemused poliitikute, ametkondade ja äriorganisatsioonide survestamisel; avalikkuse tähelepanu koondamisel Institutsionaliseerimine–isemajandamispõhimõtete õppimine, projektipõhise töö juurutamine Spetsialiseerumine –fookusaladele keskendumine (keskkonnaharidus, keskkonnaõigus vms) 2. Suundumus Kohalike rohujuuretasandi organisatsioonide aktiviseerumine; Aktiivne kohalikule võimule vastandumine (maardlate, kaevanduste avamisele, teedeehitusele, arendusprojektidele linnades)
- Kaval viis inimõiguste ja hea elu saavutamiseks - Riik on kuritegevuse eemaldamiseks ja inimeste jaoks Islam Millised põhiõigused võiksid olla teistes kultuurides esindatud – suhtuda kriitiliselt Islam - Naiste ja meeste võrdõiguslikkus - Vägivald teiste vastu – kividega surnuks loopimine – omakohtu kaotamine, päris kohtu asutamine - - Diskrimineerimine – teised usud, - Keskkonnaõigus – kas oleksid naiste õigustest ees? - Budism - ??Keskkonnnaõigused – indias keeruline tagada sest liiga palju inimesi, pole universaalne,?? - Social security ei ole nii oluline kuna haridus ja töökoht on tagatud. - Leinamise eest tasu - Õigus haridusele – kui enamusel pole võimalik siis raske tagada Hinduism - Kastisüsteem – usuvabadusel pole mõtet sest preestrid on esimesed - Lasteabielud – lastelt ei tohi lapsepõlve
sõjajärgsele Euroopale rahu ja õitsengu. 68. Nimeta peale Paul-Henri Spaak´i veel tuntud isikuid, kes olid seotud Euroopa ühenduste loomisega Winston Churchill Suurbritannia; Jean Monnet Prantsusmaa; Robert Schuman Prantsusmaa; Joseph Bech Luksembourg 69. Mitu ametlikku keelt on ELis? 24 70. Selgita, mida tähendab, et teatud valdkonnad ELis on ELi ainupädevuses. Nimeta need 5 valdkonda. neli põhivabadust, tolliliit, siseturg, konkurentsiõigus, keskkonnaõigus 71. Euroopa Liidu nõukogu ülesanded on: Nõukogu täidab koos parlamendiga seadusandja ja ELi aastaeelarve kinnitaja ülesandeid. Tal on aluslepingutega sätestatud tingimuste kohaselt poliitika kujundamise ja koordineerimise funktsioonid 72. Selgita, mida tähendab rikkumismenetlus Rikkumismenetlus on Euroopa Komisjoni algatatud menetlus liikmesriigi suhtes, kui liikmesriik on rikkunud EL-i õigust. 73. Kellest koosneb Euroopa Komisjon Komisjon koosneb 28-st volinikust
Kliima soojenemise tagajärgede suhtes on selgus siiski suurem. Nimelt toob protsessi pidurdamatu jätkumine üsna tõenäoliselt kaasa selliseid tagajärgi, nagu polaarjää sulamine, ookeandie veetaseme oluline tõus ja sellega seoses ulatuslikud üleujutused. Ka taimed ja loomad ei suuda kliima kiire muutumisega sammu pidada, paljudele liikidele võib see tähendada hävingut. 11 Kasutatud kirjandus: 1. Keskkonnaõigus. Hannes Veinla, Kirjastus Juura, Tallinn 2005 2. http://images.google.com/imgres? imgurl=www.sjg.edu.ee/~martinp/climate/skeem.jpg&imgrefurl=http://www.s jg.edu.ee/~martinp/climate/kasvuhooneefekt.html&hl=et&h=558&w=700&sta rt=1&prev=/images%3Fq%3Dkasvuhooneefekt%26hl%3Det%26lr%3D%26ie %3DUTF-8%26oe%3DUTF-8%26sa%3DN 3. http://www.sjg.edu.ee/~martinp/climate/kasvuhooneefekt.html
• Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 • Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 • Põllumajandussektoris kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise tegevuskava 2012–2020 • Looduskaitse arengukava aastani 2020 • Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 ja selle rakenduskava • Eesti Maaelu arengukava 2014-2020 Keskkonnakaitse korralduse olemus • Keskkonnaprobleemid, väärtused, tõekspidamised, maailmavaade • Keskkonnaõigus • Keskkonnapoliitika, -strateegiad ja -tegevuskavad • Institutsioonid • Meetmed Keskkonnakaitse korraldus – olulisemad meetmed • Ärahoidvad meetmed • planeerimine, keskkonnamõjude hindamine • keskkonnaaudit, keskkonna juhtimissüsteemid, keskkonnariski hindamised • Regulatsioonivahendid • keskkonnaload,normatiividjastandardid,piirangud,keelud, • Keskkonnakorralduse majandushoovad • Järelvalve
saastuse kompleksne vältimine ja kontroll, keskkonnavastutus, keskkonnajärelevalve, keskkonnaseire o terviklikkus mõiste keskkond, omavaheline seotus, looduses peab valitsema tasakaal printsiibid: o jätkusuutlik (säästev) areng o integreerimine o kahju vältimine o ettevaatus o saastaja maksab o (keskkonna kaitstuse kõrge tase) keskkonnaõigus Eestis ja õigusruumi ümberkorraldus: o põhiseadus, üldseadused (säästva arengu seadus (SäAS), planeerimisseadus (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS)), valdkondlikud seadused (jäätmeseadus (JäätS), looduskaitseseadus (LKS), veeseadus (VeeS), välisõhu kaitse seadus (VÕKS), jahiseadus (JahiS))
Euroopa Sõltumatute Ekspertide Põhiõiguste võrgustik. Sotsiaalharta , Vähemuste kaitse raamkonventsioon. Inimõiguste osas on tähtsaks see, kuidas tagada nendest kinnipidamine ja rikkumiste tuvastamine. Ameerikas on olemas Ameerika Inimõiguste konventsioon. Aasias puudub regionaalne inimõiguste kaitse kohus. Aafrikas on see olemas, kuid ebaefektiivne. XII loeng Rahvusvaheline kriminaalõigus, mereõigus, keskkonnaõigus Rahvusvaheline kriminaalõigus Rahvusvahelise kriminaalõiguse esimesed verstapostid on Nürnbergi ja Tokio protsessid. Keiser Wilhelmi sõjasüü I maailmasõja vallapäästmises oli talle ebaõiglaselt "pähe määritud". Weimari vabariigis olid Leipzigi protsessid kahe maailmasõja vahel. Pärast I maailmasõda suruti Saksamaale peale see, et Saksamaa esitab nimekirja inimestest, kes olid I maailmasõjas süüdi. Leipzigi protsessides mõistetigi nende isikute üle kohut
õiguserakendaja on endale selgeks teinud õigusnormide sisu ja mõtte. 8) Haldusõiguse süsteem (jaguneb üldosaks ja eriosaks. Üldosas - haldusõiguse põhiprintsiibid, mis on üldise tähtsusega. Eriosas - üksikud haldusõiguse valdkondi hõlmavad) ● Haldusõiguse eriosa moodustavad kõiki haldusaparaadi üksikuid sektoreid puudutavad valdkonnad: maksuõigus, planeerimis- ja ehitusõigus, avaliku teenistuse õigus, majandushaldusõigus, keskkonnaõigus jne. ● Haldusõiguse üldosa - haldusaparaadi sisemised küsimused: haldusorganisatsioon, asutuse juhtimine, teenistuslik järelevalve, asutustevaheline suhtlemine, sisemine asjaajamine jne; üksikisiku ja halduse vaheline suhtlemine: kodaniku pöördumine asutuse poole, asutuse otsused kodaniku suhtes, otsuste täitmine, õiguskaitsevahendid otsuste suhtes. 9) Subjektiivne avalik õigus ja haldusõiguse suhe ● (subj. av. õ
2001 Eesti keskkonnakaitse II tegevuskava Maailmas: 1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis 1972 Meadows, Forrester "Kasvupiirid" 1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm 1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros Kliimamuutuste konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Agenda 21, Säästev areng 2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, Johannesburgis 3.) Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid. Keskkonnaõigus, liigitus, põhiprintsiibid. Keskkonnaõiguse tunnusjooned: Terviklikkus Keskkonnaõiguse printsiibid- ettevaatusprintsiip Avalikkuse kaasamise (inimesed saavad kaasa rääkida) ja KMH (keskkonnamõju hindamine- hinnatakse kavandatava tegevuse mõju keskkonnale(asula, maapind, inimesed jne)) nõue Vertikaalsed teemad (vesi, jahindus, kalandus, looduskaitse GMO, kiirgus,
2001 Eesti keskkonnakaitse II tegevuskava Maailmas: 1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis 1972 Meadows, Forrester "Kasvupiirid" 1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm 1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros Kliimamuutuste konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Agenda 21, Säästev areng 2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, Johannesburgis 3.) Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid. Keskkonnaõigus, liigitus, põhiprintsiibid. Keskkonnaõiguse tunnusjooned: Terviklikkus Keskkonnaõiguse printsiibid- ettevaatusprintsiip Avalikkuse kaasamise (inimesed saavad kaasa rääkida) ja KMH (keskkonnamõju hindamine- hinnatakse kavandatava tegevuse mõju keskkonnale(asula, maapind, inimesed jne)) nõue Vertikaalsed teemad (vesi, jahindus, kalandus, looduskaitse GMO, kiirgus,
EESTI MAAÜLIKOOL Puisniidud Eesti seadusandluses 2012 2 SISUKORD PUISNIITUDEST 3 MILLINE NIIT ON LOODUSE POOLEST VÄÄRTUSLIK 4 OHUD PUISNIIDULE 4 LOODUSKAITSESEADUSE AJALOOST 5 BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE KAITSE EESTI ÕIGUSES 6 NIITUDE KAITSEKORRALDUS EESTIS 8 KEHTIV LOODUSKAITSESEADUS 9 §17 Kai tstaval l oodusobjektil vajali k tegevus 9 § 18. Loodushoiutoetus 11 LOODUSHOIU TOETUSE TAOTLEMISE MÄÄRUS: 11 KAITSE-EESKIRI 13 KASUTATUD KIRJANDUS 14 3 Puisniitudest Puisniidud on metsavööndi üheks vanimaks inimese ja looduse vahe liste vastasmõjude tulemusel tekkinud ökosüsteemiks. Enam kui tuhat aastat on nad olnud maarahvale oluliseks elatusallikaks. Praeguseks on nad peaaegu kõikjalt kadunud - hävimiseks piisas mõnest aastakümnest. Eesti puisniitude allesjäänud osake vastab vahest ühe endise Lääne -Eesti küla puisniitud...
Rahvusvaheline õigus riikidevaheline õigus; suhted Enne ÜRO loomist oli RÕ subjektid ainult riigid. Riigid suveräänsed teoreetiliselt võrdsed; riike ei saa käskida ega keelata. RÕ ei ole seadus; ei ole moraalsed reeglid. Kui on ebamoraalne, on karistatavad karistuseaduse alusel (kriminaalõigus). Riigis 3 võimu: 1. seadusandlik 2. täidesaatev 3. kohtuvõim Kas need 3 võimu on ka rahvusvahelisel tasandil olemas? 1. seadusandlik Euroopa Liit Euroopa Parlamendi seadused liikmesriikidele kohustuslikud; on riikide PS-sest ka üle. 2. täidesaatve Euroopa Komisjon hakkab selles suunas minema, kuid hetkel rahvusvahelisel tasandil ei ole. 3. kohtuvõim Rahvusvaheline Kriminaalkohus on piiratud; Euroopa Inimõiguste Kohus ainult EL. Rahvusvahelistes suhetes on loodud päris piisavalt korda. Isiklikud huvid, et seda teha. On teatud reeglid, normid, millest kõik on teadlikud ja käituvad nende j...
ÄRIPLAANI STRUKTUUR 1. Kokkuvõte Kuigi kokkuvõte on äriplaani esimene osa, on soovitav selle kirjutada viimasena. Kokkuvõtte koostamisele tasub palju tähelepanu pöörata, sest see on äriplaani kõige rohkem loetud osa. Äriplaani kokkuvõttest peab saama kiire ülevaate, mida ja milliste vahenditega plaanitakse saavutada. Kokkuvõte ei tohiks olla pikem kui 1 lehekülg. Veelkord - kokkuvõttes tuleb esile tuua ainult olulisim! 2. Ettevõtte üldandmed · Ettevõtte nimi · Ettevõtte juriidiline vorm · Aadress · Telefonid · Faks · E-mail · Juhatuse liikmed · Põhikapital, st aktsiakapital/osakapital · Omanikud, nende osa kapitalist · Kontaktisik, tema telefon 3. Äriidee on mõte hakata tegelema mingi teenuse pakkumise või toote tootmisega ning teenida sellega kasumit. Äriidee võimalikud komponenendid mida antud äriplaani osas kirjeldada on: · ...
ETTEVÕTTEMAJANDUS neljapäev, 1. september 11 Aine koduleht: http://moodle.ut.ee VÕTI: mittemaj11 https://moodle.ut.ee/course/view.php?id=196 Lektor Merike Kaseorg E-õpe Moodle alt "Jututoad" Kodutööde teemad 3.10.2011 Grupi suurus 3-4 inimest. Kodutöödest antakse ülevaade 14. Nädalal. TEOORIA TEST: AINULT PABERKANDJAL MATERJALID. LÄPTOPI KASUTADA EI VÕI. ÕHTUSED PRAKTIKUMID KELL 18:00 mitte 18.15 Ettevõtluseks võib pidada tegevusi, millel on: 1) Eesmärk; 2) Risk mitte saavutada eesmärki; 3) Vajadus planeerida oma tegevust; 4) Vajadus kaasata erinevaid ressursse Ettevõtja füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks. Ettevõte- plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid. Miks luua ettevõte?: · Raha teenimine · Paremini konkureerida rahvusvah. areenil. · ...
KESKKOND: suuremad probleemid, õhusaaste, liiga suur ressursside kulutus, inimesi liiga palju e. ülerahvastatus ja haigused,saastamine- magevee reostus, osooniaugud; kliima muutus. Keskkonna koostöö: on probleeme- enamus riike küsib miks me peame seda tegema, paljude riikide puhul ei ole keskkonnaprobleem peamiseks küsimuseks.Lahenduseks on koostöö läbi rv organisatsioonide, erinevad lepped, rv keskkonnaõigus. Keskkonnakaitse organisatsioonid: RO, Greenpeace, IUCN, WWF. KYTO protokoll ÜRO loodud leping kliima soojenemise vastu võitlemiseks. 6.- RV õiguse ja majanduse peamised probleemid ja lahendused - üldine arusaam maailmast praegu tuleb ka kasuks
juriidiliste isikutega Rahvusvaheline õigus puudutab peamiselt riike ning selle loojateks ja rakendajateks on ennekõige riigid Rahvusvaheline õigus käsitleb järgmiseid valdkondi: o Diplomaatilist õigust o Sõjaõigust o Tunnustamine o Vastutus o Lepingute õigus o Mere- ja õhuruumiõigus o Rahvusvahelised organisatsioonid o Keskkonnaõigus o Inimõigused o Õigusjärglus o Rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamine Rahvusvahelise õiguse erinevad tasandid Võimalik eristada kolme tasandit: 1) universaalne rahvusvaheline õigus = kehtib kõigi riikide suhtes (kuulub peamiselt tavaõigus, nt agressiooni keeld) 2) üldine rahvusvaheline õigus = kehtib enamiku riikide suhtes (kuulub peamiselt lepinguline õigus, nt Rahvusvahelise Kriminaalkohtu statuut)
Vastutus KKÕ-s : KK-riskide kontrollimise õiguslikud vahendid. Ennetamine: kk -normatiivid, kvaliteedinõuded, standardid; kk -load, kk -mõjude hindamine. Rakenduslikud: seire, järelevalve, audit, Vastutus, Vastutuse omapära . Traditsiooniliselt kahju hüvitamisele keskendumine, Praegu ennetamine, st ideaalis kk -vastutuse süsteemi ei peaks üldse kasutama. Probleemkohad: Kahju tekitaja määratlemine, Põhjusliku seose tuvastamine, Ajafaktor, Riigipiiride ületamine. EL keskkonnaõigus : Keskkonnaõiguse kolm generatsiooni: I: tagajärgede leevendamine, sektoriviisiline regulatsioon, käsu-ja-kontrolli meetmed II: Ettevaatusprintsiip, kompleksne kaitse, majandusmeetmed III: lisaks II-le ka õigus puhtale keskkonnale, s.h. Ligipääs infole Üldised suundumused- Tuletatud pädevuselt otsesele, Ühehäälsus > häälteenamus, EN > EN+EP, Direktiivid > raamdirektiivid, Emissioonide kontroll > kvaliteedinõuded.
1. Autovedude klassifikatsioon Territoriaalse tunnuse järgi: a. Riigisisesed autoveod - sõitjate või veose kohaletoimetamine Eesti piires. i. Linnasisesed veod ii. Linnadevahelised veod b. Rahvusvahelised autoveod - sõitjate või veose kohaletoimetamine riigipiiri ületades: i. Balti riigid ii. Skandinaavia riigid iii. Lääne-Euroopa riigid iv. Ida-Euroopa riigid v. SRÜ riigid Kauba koguse järgi: c. Täis- ja osakoormad d. Grupikaup (ka tükikaup, väikesaadetised) – erinevate klientide saadetised, mida veetakse koos samas veovahendis. Arvestuslik kogukaal on alla 2500 kg ja vedu teostatakse ümberlaadimisega e. Pakisaadetised – käsitsilaaditavad saadetised kuni 100 kg f. Pisipakid – vedu toimub lihtsustatud tehnoloogia alusel, tavaliselt ei koostata saatedokumente, vaid ...
läbitöötamise ja lahendamisega. Selles seisneb omavalitsusteaduste põhieesmärk. Omavalitsusteadustel on kokkupuude paljude teadusharudega, mh: 1) Võrdlev omavalitsusõigusteadus (rahvusliku ja välismaiste omavalitsuskorraldussüsteemide hindamine) = toetudes teiste riikide KOV õiguslikule korraldusele võib KOV võtta eeskuju välisriikide KOV-i õiguslikest meetmetest kohalike küsimuste lahendamiseks 2) Avalik õigus = (eriti haldusõigus, keskkonnaõigus, ehitus-ja planeerimisõigus) avaliku õiguse normid annavad õigusliku aluse KOV tegevusele 3) Eraõigus = (nt eraõiguslikud tegevus-ja organisatsioonilised vormid) eraõiguse normide alusel osaleb KOV juriidilise isikuna, omades õigust varale, pärandile jms. 4) Sotsioloogia = KOV saab kasutada sotsiloogilisi uurimusi, mis seletavad teatud ühiskondliku probleemi olemust ja tekkepõhjusi (nt kuritegevus) 5) Statistika, nt demograafia = statistika toob arvuliselt esile lahendamist
749. constitutional order 750. combat võitlema 751. comprise hõlmama 752. police department and division 753. watches and protects jälgib ja kaitseb 754. neighbourhood watch naabrivalve 755. expertise ekspertiis 756. forensic kohtu (omadussõnana) 757. National Defence Academy sisekaitseakadeemia 758. to be admit vastu võtma 759. attained saanud/saavutanud 760. police abuse väärkohtlemine unit 17 761. Environmental law keskkonnaõigus 762. EC law euroopa ühenduse õigus 763. domestic law siseriiklik õigus 764. interrelated elements vastastikuses seoses elemendid 765. environmental interdependence vastastikune sõltuvus keskkonnast 766. by national boundaries 767. unification on environmental law- keskkonna ühtlustamine 768. ecological equilibrium ökoloogiline tasakaal 769. cultural and historical heritage and landscape kultuuriline ja ajalooline pärand ning maastik 770
keskkonna järele. Empiirilised näited: · Inglismaal, USAs, Madalmaades, Rootsis ja Saksamaal vähenes SO2, NOX saaste. · Rootsis ja Saksamaal vähenes CO2. · Teised probleemid suurenevad, kui SKP kasvab: looduse mitmekesisus väheneb, jäätmete hulk suureneb ja mitmel pool kasvavad ka CO2 heitmed. · Üldistamiseks tõendid puuduvad me ei saa väita, et majanduskasvuga on keskkonnaprobleeme võimalik lahendada. 29. Põhimõte, millele tugineb Euroopa keskkonnaõigus. Euroopa Liidu keskkonnaõiguse direktiivid lähtuvad ettevaatusprintsiibist. Ettevaatusprintsiip kujutab endast põhimõtet, et ettevaatusmeetmed tuleb võtta tarvitusele enne tegeliku kahju tekkimist ja koguni enne kahju ohu tekkimist, kusjuures neid abinõusid tuleb rakendada ka juhul, kui teave kahju tekkimise kohta on ebapiisav, sh puuduvad kindlad tõendid, et tegevuse tulemusena võib üldse kahju tekkida.
Euroopa Liidu kriminaalõigus Miks EL kriminaalõigus on tekkinud? Koos kaubandus- ja äritegevusega muutus ka kuritegevus piiriülesemaks (sh inimkaubandus). Eriti teravaks muutusid probleemid 70ndatel ja 80ndatel. Ühistururegulatsioon EL kohtupraktika seadis kriminaalõigusele piiranguid, keelustasid liigsed piirangud kodanikele. Schengeni ala loomine – tekkis koostöö tolli ja politsei ja muudes piiriküsimustes. Ida ja lääne suhete tihenemine eriti pärast Berliini müüri langemist. Koostöö ka poliitilisel tasandil. Kuni Maastrichti lepingu sõlmimiseni võtsid riigid vabatahtlikult kohustusi ja sõlmisid lepinguid. Selle lepinguga sai EL pädevuse ise lepinguid sõlmida ja seda korraldada. III sammas – erinevad meetmed ja õigusnormid, mis justiits- ja siseasju puudutasid. Kui I sambasse kuulusid EL traditsioonilised valdkonnad, siis III sambas oli mitmeid erisusi, kõik põhimõtted seal esialgu ei toiminud, see polnud EL traditsiooniline valdk...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
