ennetamisele. Poliitilise keskkonna mõjud: MTÜna tegutsev AIDSi Tugikeskus eelistab end mitte sisse tõmmata poliitilistesse mängudesse ja proovib sellest hoiduda ja üksi hakkama saada, mis siiani on ka edu saatnud. Strateegilise keskkonna mõjud: Enamus strateegiaid, mis on riigi poolt välja antud, ei ole oma edu saavutanud. Vähemalt mitte AIDSi Tugikeskusele. Enamus strateegiad nagu nt narkoennetus, HIV ennetus ei ole toonud mingit kasu kahjuks Tugikeskusele, kuigi seal töötavatele spetsialistidele oleks see suureks abiks neil olemasolevate kohustuste täitmisel. Miks ei ole kasu olnud, ei oska hetkel kuskil põhjendust otsida. Loodame ainult, et tulevikus saavad väljatöötatud strateegiad ka abiks olla MTÜ-dele. Regulatoorse keskkonna mõjud: AIDS Tugikeskus on seadusekuulekad nagu iga teine MTÜna tegutsev keskus. Keskus järgib hoolikalt seadusi, mis on välja antud
Julgustada rahvusvahelisi ja kohalikke ettevõtteid arendada poliitikat ja tavasid, mis edandavad ennetustööd, ravi ja hoolitsust. Sõlmida lugupidav professionaalne partnerlus HIV/AIDS-nakatunutega, võttes arvesse peamisi sotsiaaltöö väärtusi nagu väärikus, õigus enesemääramisele ja individuaalsusele. Teha koostööd HIV/AIDS-i organisatsioonidega, töötades välja programmid, mis soodustavad avatust, kogemuste jagamist, kuidas elada viirusega. Haridus ja ennetus • Sotsiaaltöötaja peaks toetama ja ellu viima programme, mis sisaldavad haridus- ja ennetusstrateegiaid. • Sotsiaaltöötaja peaks toetama teadusel põhinevaid terviklikke seksuaalharidus programme noortele ja täiskasvanutele. • Sotsiaaltöötaja peaks toetama piisavalt tervishoiutöötajad ja vajaliku infrastruktuuri parandamise kaudu valitsuse ja erasektori abi, et tagada koolitus- ja täiendõppe kõigile füüsilise ja vaimse tervise pakkujatele.
.................................................................................................... 6 1.5. Riskigrupp ............................................................................................................................................................................. 7 1.6. Ravi ja prognoos.................................................................................................................................................................. 7 1.7. Ennetus, vältimine .............................................................................................................................................................. 9 1.8. Elu koos haigusega, psüühiline aspekt, patsientide toetus.................................................................................... 9 2. SITUATSIOONI LÜHIKIRJELDUS...............................................................................11 3. ÕENDUSPLAAN ........................................
tagajärjel võib tekkida veenilaiendites pindmine veenipõletik (tromboflebiit). Järjest suurenevad tursed ning verevarustuse häired võivad viia varikoossete haavandite tekkeni. Oluline ohu märk on nahamuutused (varikoosne ekseem). Sääre alumise kolmandiku nahk tiheneb, kaotab oma elastsuse, muutub läikivaks, kuivaks, vigastub kergesti ning nahaalune rasvkude praktiliselt kaob sidekoe vohamise tõttu (lipodermoskleroos). Veenilaiendite ennetus Harjutused Kuidas veenilaiendeid vältida? 1. Liikumine ehk pump tööle! Paranda võimlemisharjutustega säärelihaspumba töövõimet, sest kui lihaspump on pidevalt tööta, arenevadki ajapikku välja põhjused, mis viivad veenilaiendite tekkeni. Liigu piisavalt: jaluta, sõida jalgrattaga, tee kepikõndi, uju. Talvel eelista näiteks murdmaasuusatamist. 2. Asendravi "Tühjenda" veene, hoides jalgu sageli üleval, umbes 15 cm kõrgemal kui süda. Päeval näiteks toolil või laual
Kuriteoennetus - Püüe vähendada kuritegevuse põhjuseid ja võimalusi kuritegelikuks käitumiseks , samuti hoida ära või raskendada kuritegude toimepanemist riiklike institutsioonide, kohalike omavalitsuste ja elanikkonna koostöös. Kuriteoennetust on võimalik jagada kolmeks: 1. Esmatasandi e primaarne preventsioon 2. Teise astme e sekundaarne preventsioon 3. Kolmanda astme e tertsiaarne preventsioon Vt kuriteoennetusest http://www.kuriteoennetus.ee Esimese taseme ennetus - Üldiste elutingimuste parandamine ja turvalisuse suurendamine. - Abinõud on suunatud tavaliselt kogu rahvastikule eesmärgiga üldist kuritegevuse taset vähendada. - Läbiviijaks on enamasti riik. - Näiteks pere-, kooli- või kogukonnapõhised programmid. Teise taseme ennetus - Tegelemine potentsiaalsete õigusrikkujatega ning kriminogeensete kohtade ja olukordadega. - Peamiselt olustikuline preventsioon: · Õigusrikkumise toimepanemise raskendamine;
Bioloogilised ohutegurid Mis on bioloogilised ohutegurid? · Bakterid · Seened · Viirused · Rakukultuurid · Inimese endoparasiidid · Muud bioloogiliselt aktiivsed ained · Tagajärg: allergiad, nakkushaigused, mürgistused Veel bioloogilisi ohutegureid · Haige loom või inimene · Bakterikandja · Parasiitide vaheperemees · Hammustavad putukad · Kehaeritised(sülg, uriin) · Veri · Lümf · Koekultuurid Seotud töövaldkonnad · Meditsiin · Tervishoid · Kalandus, metsandus, põllumajandus, jahindus · Laborid · Teenindus · Toiduainetööstus · Arheoloogia, geoloogia Nakatumine · Kontaktülekanne(otsene-, kaudne- ja vahetu kontakt) · Õhu kaudu · Saastunud materjali kaudu · Vektorülekanne Bioloogiliste ohutegurite rühmad · 1.ohurühm ei põhjusta inimese haigestumist · 2.ohurühm võib põhjustada haigestumist, mistõttu ohustavad töötaja tervist, kuid ei ohusta elanikkonda, ...
Pikaajaline kestev defitsiit – avitaminoos (vitamiin C avitaminoos –skorbuut). Spetsiifilised sümptomid. 11. Vitamiin A, E, D, K, Q peamised biofunktsioonid. Millisel juhul neid võiks lisamanustada ehk võimalikud kasutusvaldkonnad? Vitamiin Biofunktsioonid Kasutusvaldkonnad A Nägemine, kasv ja areng, reproduktsioon, Nahahaigused, mõningate vähivormide antioksüdantne regulatsioon. ennetus, nägemist parandav efekt. E Antioksüdant KVS haigused, nahahaiused, dementsus, mõningate vähivormide ennetus. D Reguleerib Ca metabolismi ja taset Osteoporoos, mõningate vähivormide vereplasmas, soodustab lihastööd. ennetus. K Vajalikud hüübimisfaktorite tootmisel Vastsündinutele manustamine maksas.
viirus (HIV). Parasiitidest kuuluvad III ohurühma nookpaeluss (haigustekitaja toores lihas vaheperemees siga) Ehhinokokid need on ussid kelle vaheperemeesteks on kassid, koerad, metsloomad nakatumine toimub ussi munadest IV Ohurühm neid ohutegureid iseloomustab nende võime põhjustada inimese rasket haigestumist ja isegi surma. Nakkuse tagajärjel on võimalus epideemiale. Nendele nakkustele puuduvad seni veel tõhusad ennetus ja ravivahendid. IV ohurühma kuuluvad põhiliselt viirused näiteks puukentsefaliit vältimise viisiks on vaktsineerimine (haiguse peiteaeg kuni 30 päeva) Ebola viirus see on peamiselt musta mandri viirus ja enamasti haigus lõppeb surmaga. Bioloogiliste ohuteguritega puututakse enam kokku toiduainetööstuses, põllumajanduses, metsatööl, loomakasvatuses, tervishoiuasutustes, hooldekodudes, teadustöödes, jäätmekäitluses….
Risk on inimesele mõõdukas ja ühiskonnale madal. 4. ohurühma ohutegurid põhjustavad inimese rasket haigestumist, seetõttu ohustavad tõsiselt töötaja tervist ning võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale. Nende vastu tõhusad ennetus- ja ravivahendid tavaliselt puuduvad. Risk on nii inimesele kui ka ühiskonnale kõrge. Ohuklasside määramise aluseks on oht inimese tervisele, nakkusohu tõenäosus elanikkonnale, tõhusate ennetus ja ravivahendite olemasolu. Kaitseks töökohas toimivate bioloogiliste ohutegurite eest peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, arvestades ohuteguri nakatumisvõimet 5 Elizabeth Heinsar Bioloogilised ohutegurid 3.RISKIANALÜÜS Kõikide tööde puhul, kus võib esineda bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute oht,
Hasartmängumaksu nõukogule 1.Kokkuvõte Olen MTÜ Olen Prii üks asutajatest . MTÜ Olen Prii on tegutsenud juba 4aastat ja meie põhieesmärgiks on tõsta laste teadlikkust ja vähendada nende riskikäitumist teabepäevade ja laagrite kaudu just sellistes valupunktides nagu narkomaania, alkoholism, HIV ja AIDS. Tuginedes sellele et hasartmaksumängu nõukogu on toetanud sotsiaalvaldkonda kuuluvaid ennetus- ja teavitus projekte, palun Teil kaasfinantseerida meie 5.klassi õpilastele suunatud Ole Teadlik projekt. Projekti põhieesmärgiks on anda spetsiaalselt 5 klassidele välja töötatud programmi alusel noortele teadmisi sõltuvusainete(alkohol, narkootilised ained) tarvitamise ohtlikkusest, tõsta laste teadlikkust HIV/AIDS-iga seotud küsimustes ja õpetada lapsi arutlema, lahendama konflikte ja oskust öelda ,,ei". 2. Finantseerija valik Tuginedes sellele et hasartmaksumängu nõukogu on toetanud sotsiaalvaldkon- da kuuluvaid enn...
Sisekaitseakadeemia Päästekolledz Villu Pihlakas TULEKAHJUD LAEVADES (TANKER, KAUBALAEV, REISILAEV). TULEKAHJUD LENNUVÄLJADEL. VÕIMALIKUD ENNETUSTÖÖD. TULEKUSTUTUSTÖÖDE KORRALDAMINE. Referaat Põlemiskeemia Rapla 2014 SISUKORD Referaat............................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 TULEKAHJU LAEVAS........................................................................................
toetus, mille eesmärk on soodustada puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete jõudmist lasteni ning toetada tasakaalustatud toitumisharjumuste kujunemist. Peamised parendusmeetmed: · Rahvastiku toitumisharjumuste parendamine: inimeste teadlikkuse suurendamine tasakaalustatud ja täisväärtuslikult toitumisest ning selle soodustamine. · Alkoholi tarbimise vähendamine: alkoholitarbimise vähendamisele suunatud ennetus, ravi ja hoiakute kujundamine. · Tubaka tarbimise vähendamine: tubakatarvitamise vähendamisele suunatus ennetus ja ravi. · Narkootiliste ainete tarbimise ennetamine ja vähendamine ning kahjude vähendamine: narkootikumide tarvitamise ennetamine ning sõltuvusprobleemidega inimeste ravi-, rehabilitatsioon-, kahjude vähendamise teenused ning muud abistavad ja toetavad sekkumised. · Vigastuste vähendamine ja ennetamine: vigastustest tingitud surmajuhtumite
Bioloogiliste omavate ainete utiliseerimine. Mõisted Jäätmed - on mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Ohtlikud jäätmed - on jäätmed, mis vähemalt ühe Jäätmeseaduse paragrahv 25 lõikes 1 loetletud ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale. Meditsiinilised jäätmed - on inimeste tervishoiul ja/või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmed, mis jagunevad erikäitlust vajavateks (tervishoiu riskijäätmeteks) ning erikäitlust mittevajavateks jäätmeteks (olmejäätmed). Ajajäätmed risu, oksad, rohi, lehed ja muud taimsed jäätmed. Biolagunduvad jäätmed anaeroobselt või aeroobselt lagundatavad jäätmed. Ohtlikud jäätmed on inimtegevuse need jäägid, mis võivad oma keemiliste, muude omaduste tõttu phjustada ohtu , kahjustada tervist , keskkonda. Erinevalt tavajäätmetest on ohtlikud jäätmed ka väikestes kogustes keskkonnale ja...
Tisleri erialatööga kaasnevad ohud ja terviserikked Füüsikalised ohutegurit on müra, vibratsioon, töökoha sisekliima, kiirgused ja valguse puudused. Müra on heli, mis koosneb suurest hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega lihtsatest toonidest ning avaldab häirivat või tervistkahjustavat mõju organismile. Müra tugevust mõõdetakse detsibellides. Müra päevase kokkupuutetaseme piirnorm on 85 dB(A), meetmete rakendusväärtus 80 dB(A). Kindlate masinate poolt tekitatava mürataseme saab teada müra mõõtmisel, mille teostamist organiseerib tööandja. Müra otsene toime on kuulmiselundile – müra tagajärjel tekib kuulmislangus. Kuulmine võib hakata alanema mürarikkas töökeskkonnas juba 3...-6 aastase töötamise järel. Esialgu langeb kuulmisteravus aeglaselt ja kõrgemate sageduste osas, mistõttu töötaja esialgu ei märkagi kuulmise halvenemist. Esmased kaebused on kõrvade kohisemine ja vilin kõrvades (tinnitus), ilmneda võiva...
Bioloogiline ohutegur töökeskkonnas Bioloogilised ohutegurid (1) bakterid viirused seened rakukultuurid inimese endoparasiidid muud bioloogiliselt aktiivsed ained mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Bioloogilised ohutegurid (2) Bioloogiliseks ohuteguriks on ka haige loom või inimene, bakterikandja, parasiitide vaheperemees või hammustavad putukad. Biologiliseks ohuteguriks on kõik kehaeritised, veri, lümf, koekultuurid, hormoonid, rakuensüümid ja geneetiliselt muundatud mikroorganismid. Ainest tulenev oht Endotoksiinid (bakterite elutegevuse tagajärjel tekkiv raku sees säiliv mürkaine) astma, kopsufunktsiooni langus. Hallitus (hallitusseente spoorid) organismi sensibilisatsioon, allergiad. Bioaerosoolid kompleks, mis koosneb tahkest (hallitusseente spoorid, mikroorganismid), vedelast ning gaasilisest (seente poolt eritatavad ained) komponendist. Mükotoksiinid (seentes sisalduvad mürgid). Bioloog...
II ohutegur: Ohutegurid võivad põhjustada inimese haigestumist Võivad ohustada töötaja tevist Ei põhjusta nakkusohtu elanikkonnale Nende vastu on olemas tõhusad ennetusvahendid ja ravivahendid III ohurühm: Ohutegurid võivad põhjustada inimeste rasket haigestumist Ohustavad tõsiselt töötaja tervist Võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale Nende vastu on olemas tõhusad ennetus ja ravivahendid IIII ohurühm: Ohutegurid põhjustada inimeste rasket haigestumist( sh ka surma) Ohustavad tõsiselt töötajate tervist Nakkusoht elanikkonnale on väga suur, on olemas ka epideemiate tekke võimalus Tavaliselt puuduvad tõhusad ennetus ja ravivahendid Sterilisatsioon kõikide elusorganismide ja spooride hävitamine ,nt auru või kuiva kuumusega autoklaavimisel); Disinfektsioon enamike bioloogiliste organismide eemaldamine;
Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 1 1. Mis on bioloogiline ohutegur? .............................................................................................. 2 1.1.Töökohtadest ja tööprotsessidest tulenev risk................................................................ 2 1.2 Ainest tulenev oht........................................................................................................ 3 2.Bioloogilise ohuteguri toime................................................................................................... 3 3.Näiteid bioloogilisest ohutegurist põhjustatud haigestumistest.............................................. 5 4.Kasutatud kirjandus:.............................................................................................................. 7 ...
Optometristi töökeskkonna ohutegurid Op-1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2016 Optometrist Tervishoiuala spetsialist Põhiülesanded: inimeste nägemisfunktsiooni uurimine ja korrigeerimine prillide, kontaktläätsede ja teiste optiliste abivahendite sobitamine, valmistamine ja pisiremont. Töökeskkond Töökeskkonna võimalikud ohutegurid: Füüsikalised Keemilised Bioloogilised Füsioloogilised Psühholoogilised Füüsikalised: Puudused valgustatuses (silmad) Müra: masinad/kliendid/arvutid/vent. Temperatuur/sisekliima Tööriistad Keemilised: Puhastusvahendid (allergia, kuivus, ärritus) Hooldusvahendid (läätsed) Bioloogilised: Haigused (kokkupuude inimestega) Ennetus: - Teadvustamine - Hügieen - Vaktsineerimine Füsioloogilised: Sundasendid (istumine, seismine) Koormus silmadele Psühholoogilised: Suhtlemine (töökaaslastega, klientidega) Vastutus (silmako...
● Rasva kogunemine puusadel ja kehal Tunnused ● Meessuguelundid arenevad välja ● Karvakasv on normaalne ● Väiksed ning väljaarenemata munandid ● Suguvõime tihti normaalne ● Põdejatel azoospermia Tekkimine ● Meioosi 1. Profaasis rekombineerub DNA puudulikult ● Jagunemisel anafaasis liigub kromosoomipaar samale poolusele Sagedus ● Üks kõige sagedasemaid kromosoommutatsioone ● 1:500 - 1:1000 ● Vanem ema suurendab riski Ravi ja ennetus ● Teha lootevedelikuproov ● Otsest ravi pole olemas ● On võimalik teha hormoonravi ● Testosteroon aitab madaldada häält, suurendada lihasmassi ● Luud muutuvad tugevamaks ● Eluiga sarnane normaalse inimesega Allikad http://www.kliinikum.ee/geneetikakeskus/images/stories/47XXY.jpg http://img.webmd.com/dtmcms/live/webmd/consumer_assets/site_images/media/medical/hw/h9991414_001.jpg https://lugedestargemaks.blogspot.com.ee/2012/01/klinefelteri-sundroom.html http://www
Eesmärk: Teemad mida kaheksa tunni jooksul puudutame on väljakutseks, et saaks töötada mõnuga ja elada rahuldustpakkuvat elu. Koolitus ühendab endas tööstressi ja eneseabistamise teemasid. Kaardistatakse võimalused töötamiseks ülepingeta, antakse baasteadmised ja oskused efektiivseks toimetulekuks. Teemad: Üleväsimuse tunnused Töötamine ja erinevad meeleseisundid. Kaos ja kontroll. Põhivajaduste rahuldamine Erinevad rollid ja inimsuhted. Ennetus ja toimetulek. Koolituse läbinu teab: kuidas lahendada juhtumianalüüsi, tunneb üleväsimuse tunnuseid ja oskab sellega toime tulla ning oskab toime tulla kaose ja kontrolliga. Kasutatavad meetodid: loeng, arutelu, erinevad harjutused (individuaalne, paaris ja rühmatöö). Hindamismeetod Hindamiskriteerium Test Positiivseks soorituseks
(samas: 12) Noorte kuritöö ennetusel tuleks peale riskitegurite vähendamise ka kaitsetegureid tugevdada. Kaitseteguriks ei pea olema ilmtingimata riskitegurile vastupidine näitaja, vaid pigem tegurid, mis mõjutavad isiku reaktsiooni kaitsetegurile (samas:11). Oluline on ka arvestada erinevaid antisotsiaalse käitumise kujunemise arenguteid. KOHTULIK JA KORREKTSIOONILINE KURITEOENNETUS Erinevalt traditsioonilisest kuriteoennetusest on kohtulik ja korrektsiooniline ennetus suunatud õigusrikkumisi toime pannud noorukite edasise kuritegeliku käitumise ennetamisele. Kohtulik ja korrektsiooniline ennetus jaguneb kuude kategooriasse: võimetukstegemine, hoiatamine, kogukondlikud piirangud, struktuur, distsipliin ja väljakutse, rehabilitatsioon ning rehabilitatsiooni kombineerimine piirangutega. Tegu on osaliselt kattuvate kategooriatega. Suur osa kohtulikest ja korrektsioonilistest meetmetest on ebaefektiivsed või küsitava mõjuga.
Sügelised Mis on sügelised? Ladina keeles -scabies · Parasitaarne nahahaigus · Selle põhjustajaks on sügelislest · Parasiit kaevub epidermisesse, muneb käikudesse ja tekitab sügelust Nakatumine · Võib toimuda: · vahetu kontakti kaudu, haige inimese kaudu, · Nahakontakti kaudu inimeselt inimesele · Seksuaalkontakti teel või ühes voodis magamisel. Välimus · Lööve ilmneb tavaliselt sümmetriliste, väikeste, punaste, sügelevate kühmukestena · Asukoht: · randmed, sõrmede vahed, küünarnukkid, mehe suguti, kaenla-alused, tuharad, kõht, reied, · Harva näol Diagnoos · Enamus juhtudel diagnoosidatkse tüüpiliste nahalöövete järgi · Diagnoosi saab kinnitada nahakaape materjali uurimisega mikroskoobi all. · Lest/munad leitakse 50% juhtunutel · Viltpliiatsi test: Joon tõmmatakse üle lööbe, puhastatakse piiritusega, sügelis käigud jäävad nähtavale · Sügelisi on mõnikord raske eristada nahapõletikust või nõgestõvest, samuti putuka ...
BAKTER- JA SEENEHAIGUSED SEENEMÜRGITUS Nakatumine toimub suu kaudu. Eestis on leitud 15 seene liiki, mis võivad inimestel mürgitust põhjustada. Surmava mürgituse võivad esile kutsuda valge kärbseseen ja roheline kärbseseen. Peaaegu kõik mürkseened, sõltumata nendes sisalduva mürgi laadist, põhjustavad häireid mao ja soolestiku tegevuses. Ennetus – ei tohi korjata söögiks teada olevaid mürgiseid seene, ei tohi korjata kindlasti tundmatuid seeni ja vähe mürgiseid seeni tuleb korralikult töödelda. DÜSENTEERIA Düsenteeria on iseloomulik suur vastupidavus väliskeskkonnale ning äärmiselt suur infektsioonssus. Düsenteeriat kutsuvad esile viis šigellabakterit ning eri piirkondades on ülekaalus erinevad bakterid. Nakatumine toimub suu kaudu
aadress RISKIHINDAMISE 21.09.2018 kaardi nr: 1 Holz Prof OÜ, ANKEET Kraavi 47, Riski hindas(id): Tallinn Töökoht (töökohanimetus) Tsehh Töötaja nimi: Irina Nikolaeva VÄHENDAMISEKS OHUTEGUR KASUTUSEL OLEVAD RISKIHINNAN KAVANDATUD N ENNETUS JA/VÕI G TEGEVUSED r KAITSEMEETMED 1-5 palli Kemikaalide kohta on olemas 1 Ohtlikud 3 pall ohutuskaardid, kemikaalid Ventilatsioon kemikaalid korralikult
suuda keskenduda, ärevus. Kuidas aidata last? Tugiteenused Eestis · Märkamine · ,,Kiusamisest vabaks" · ,,Imelised aastad" · Juhendmaterjalid · Õppenõustamiskeskused · Logopeed, eripedagoog · Psühholoog · Sotsiaalpedagoog Ennetuse kolmetasandiline käsitlus Välismaal · Eripedagoog, audioloog · Organisatsioonid, mis pakkuvad teraapiat kõne- ja suhtlemisprobleemidega lastele. KIRJANDUS · Integreeritud teenused laste vaimse tervise toetamiseks: ennetus, varajane märkamine ja õigeaegne abi. Kotseptsioon. Sotsiaalministeerium. 2015 https:// www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Lapsed_ja_pered/Lapse_oigus ed_ja_heaolu/int_teenuste_kontseptsioon_laste_vaimse_tervise_toetamiseks_ valmis_logodega.pdf · Peterson, Tiina. Erivajaduste varajasest märkamisest ja sekkumisest. · Erivajadusega laps lasteaias. Põlva maakonna lasteaedade direktorite ja õppealajuhatajate nõupidamine. 23.Jaanuar 2013
1. Kirjelda psühhoanalüütilist paradigmat. (Looja, idee, kuidas uuritakse inimest, esindajad) Looja- Sigmund freud Idee- Inimese käitumine on ajendatud mitmete seesmiste jõudude poolt. Varajaste eluaastate mõju isiksusele ja alateadvuse mõju käitumisele. Inimeste teadvustatud kogemus moodustab vaid jäämäe veepealse osa, vee all toimuvad protsessid, mida inimene ei saa välja elada moraalinõuete tõttu, aga otsivad väljendusvõimalust. Uuritakse- alateadlikkust ei saa uurida otse, seega kasutas Freud kaudset võtet: vabade assotsiatsioonide meetodit. Patsient ütles, mis tal parajasti pähe tuli, ilma loogikata. Freud kuulas ja lõi seoseid. Teine uurimise võimalus oli läbi unenägude, seetõttu arendas Freud välja unenägude analüüsi. Esindajad- C.G Jung ? 2. Humanistlik paradigma Looja- Abraham Maslow Idee- Rõhutab inimlikkuse olulisust ja neid omadus, mis eristavad inimest loomast. Kriitikud ei olnud p...
saavutatud HIV ennetuse tulemusi. Teine oluline puudus oli HIV-sse nakatunute hiline avastamine ning seetõttu hiline jõudmine teenusteni. Vaatamata viimastel aastatel suurenenud pingutustele näitab statistika, et HIV/AIDS on jätkuvalt üheks peamiseks rahvatervise probleemiks Eestis. Sotsiaalministri Maret Maripuu sõnul tuleb tänast olukorda äärmiselt tõsiselt võtta. "Teeme strateegilisi ja tõenduspõhiseid otsuseid, et tagada vajalik ennetus ja ravi. Mõistetavalt on see võitlus, milles tuleb teha katkematuid pingutusi ka järgnevatel aastatel," ütles Maripuu. 2) Uuring: Tallinna õpetajate teadmised HIV levikust on kehvad (1) 16. juuni 2008 13:03 FOTO: Reuters Tallinna ülikooli tudengi uurimustööst selgus, et neljandik Tallinnas töötavatest õpetajatest usub HIV-nakkuse edasikandumisse sääskede vahendusel. Anne-Liis Kaldoja uuringust "Tallinna keskkooliõpetajate hoiakud HIV/AIDSi suhtes"
Võrumaa Kutsehariduskeskus Tursimitool Erialatööga seotud tervistkahjustavad tegurid ning terviserikete ennetamise võimalused ja seadusandlik regulatsioon Eesti Vabariigis 1. Sissejuhatus 1.1 Tervishoiutöötajate tervis ja ohutus Tervishoiusektori töötajad peavad tegutsema mitmesugustes valdkondades ja keskkondades, mis kujutavad endast ohtu nende tervisele ja võivad kaasa tuua kutsehaigusi ja tööõnnetusi. Järgnevalt antakse selliste riskide kohta üksikasjalikku teavet ja käsitletakse tõhusaid meetodeid nende hindamiseks ning ärahoidmiseks või minimeerimiseks. Et tervishoiutöötajate töö hõlmab esmaabiteenuste osutamist füüsilise või vaimse puudega inimestele, patsientide hooldamist või puhastusteenuste osutamist, on äärmiselt tähtis tähtsustada selles sektoris tööohutust ja -tervishoidu. Ometi näitavad Euroopa andmed, et tervi...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ä17 KÕ RISKIANALÜÜS Õppejõud: Kaie Kranich, MA Mõdriku 2017 SISSEJUHATUS Käesoleva riskianalüüsi eesmärgiks on välja selgitada kodukontoris (õppija) töökeskkonna riskitegurid ning võimalikud ohutegurid. Riskianalüüsiga hinnatakse ka kuvariga töötamise riskitegureid, kuna õppija peab koolitöid teostama arvutis ja selleks võib kuluda isegi 8 tundi päevas. Kuvariga töötamise riskitegurite hindamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 15.11.2000 määrusest nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“. Õppija töökoht asub paneelmaja 2-toalises korteris. Korteri elutoas on sisse seatud õppija töölaud (vt pilt 1), milleks on sahtlitega kirjutuslaud. Kirjutuslaud asetseb kindlalt põrandal ja vastu seina. Põrandapind on tasane ja sirge. Töölaual asetseb sülearvuti ja arvutihiir. Töölaud asetseb ruumis selliselt, et aken jääb toa t...
Narkomaania Anneli Djakiv Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitka eriala Aine: Sotsiaaltöö alused Tartu 2014 Sissejuhatus Narkomaania on psüühiline või füüsiline sõltuvus, mis on tekkinud narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamise tagajärjel ning narkomaan on isik, kellel narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamise tagajärjel esineb psüühiline või füüsiline sõltuvus nendest ainetest.( https://www.arst.ee/et/Valdkonnad/d/11168/narkomaania). Tüüpilised tunnused on ärrituvus, unehäired, valud jne. Narkomaania on praeguses ühiskonnas väga levinud ning sellega kaasnevad probleemid ja tagajärjed tuleks tuua suuremas ulatuses avalikkuse ette. Nii on võimalik teadvustada narkomaania riske ning ennetada ka narkootikumide tarvitamist. Kindlasti on ka inimesi, kes lõpetaks tarvitamise, kui on rohkem teadlik tagajärgedest. Narkootikumide tarvitamise põhjused Narkomaania m...
Tüüpilised nakatumisteed on vere- ja verekomponentide ülekanded, ühiste süstlanõelte kasutamine, saastunud või ebapiisavalt steriliseeritud instrumentide ja nõelte kasutamine meditsiiniliste ja stomatoloogiliste protseduuride juures, kõrvade või kehaosade augustamine, tätoveerimine. Sellised viiruse ülekandeteed on iseloomulikud ka B- hepatiidi viirusele. Parim kaitse A- ja B- hepatiidi vastu on vaktsineerimine. B-hepatiidi vastu vaktsineerimine on samaaegselt ka maksavähi ennetus. A-hepatiiti on võimalik vältida hügieeninõudeist kinni pidades, st tuleb hoolikalt pesta käsi. C-hepatiidi suurimad riskifaktorid on nakkamine vere kaudu, tätoveeringud ja augustamine. Samuti on võimalik nakatuda seksuaalse kontakti kaudu. Nimetatud nakatumisriskid kehtivad ka B- hepatiidi viiruse puhul. Allikad: http://ariturg.ee/cms/7/78 http://www.hepatiit.net/index.php?id=10 http://www.vaktsiin.ee/hepatiit http://www.hepatiit.net/files/C-hepatiidi%20infovoldik%20eesti%20keeles
meil üsna vähe valget aega. See aga sunnib meid ennast liikluses nähtavaks tegema kui liigume pimedal ajal, sest vastasel korral seame me ohtu enda ja ka kaasliiklejad. Autole on kohustuslik kulukas liikluskindlustus ning töökorras ja põlevad tuled, kuid ka jalakäija saab ennast kindlustada. Kõige odavam ja tõhusam kindlustus jalakäijale on helkur. Tõsi, jalakäija saab ennast kindlustada ka kindlustusfirmas, kuid nemad tegelavad vaid tagajärgedega. Ennetus nende valdkonda ei kuulu. Jalakäija näeb pimedal ajal tuledega autot juba päris kaugelt, kuid kahjuks on autojuhil meid, jalakäijaid, palju raskem märgata. Kui valgustamata jalakäijat näeb autojuht alles 30 meetri kauguselt, siis valgustatud liiklejat näeb autojuht juba 130- 150 meetri kauguselt. Niisiis, pimedal ajal on ohtlik kanda tumedaid riideid ja olla seejuures veel ilma helkurita. See on lausa kurvastama panev, et suur hulk inimesi ei
Ergonoomika kokkuvõte 1. Töökeskkond ümbrus, milles inimene töötab 2. Tööandja kohustused: · Töökeskkonna terviseriskide hindamise läbiviimine · Süstemaatilise töökeskkonna sisekontrolli teostamine · Töötajate tervise kontrollimise korraldamine · Töötajate töökeskkonnas valitsevatest riskidest teavitamine · Töötajate isikukaitsevahenditega varustamine 3. Töökeskkonnavolinik töötajate poolt valitud isik, kes esindab töötajate arvamust läbirääkimistel tööandjaga (<4 a.) Töökeskkonnaspetsialist volitatud isik tööandja poolt, volitatud täitsma töötervishoiu ja ohutuse alaseid ülesandeid (palgaline töötaja). 4. Töökeskkonnanõukogu tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, kus on võrdselt tööandja määratud ja töötajate valitud esindajaid. Kohustused: · analüüsib ettevõtte töötingimusi (registreerib probleemid>esitab parandusettepanekud>jälgib ...
Ergonoomika kokkuvõte 1. Töökeskkond – ümbrus, milles inimene töötab 2. Tööandja kohustused: Töökeskkonna terviseriskide hindamise läbiviimine Süstemaatilise töökeskkonna sisekontrolli teostamine Töötajate tervise kontrollimise korraldamine Töötajate töökeskkonnas valitsevatest riskidest teavitamine Töötajate isikukaitsevahenditega varustamine 3. Töökeskkonnavolinik – töötajate poolt valitud isik, kes esindab töötajate arvamust läbirääkimistel tööandjaga (<4 a.) Töökeskkonnaspetsialist – volitatud isik tööandja poolt, volitatud täitsma töötervishoiu ja –ohutuse alaseid ülesandeid (palgaline töötaja). 4. Töökeskkonnanõukogu – tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, kus on võrdselt tööandja määratud ja töötajate valitud esindajaid. Kohustused: analüüsib ettevõtte töötingimusi (registreerib probleemid>esitab parandusettepanekud>jälgib ...
eesmärgid on: - Eesti kultuuriruumi püsimine; - heaolu kasv; - sidus ühiskond; - ökoloogiline tasakaal; - keskkonnajulgeolek ja bioloogiline ohutus. 11. Arengueeldused Eesti jaoks: - jätkustsenaarium (mitte- või vähesekkumine); - konservatiivne stsenaarium (rahvuskeskne); - sotsiaalne partnerlus; - teadmusühiskond. 12. Läänemere Agenda 21 põhimõtted on: - ennetus (ettevaatuse) põhimõte, - saastaja maksab põhimõte; - subsidiaarsuse põhimõte; - omavalitsuste põhimõte. 13. Läänemere piirkond kui tervik: - On asunud säästva arengu teele; - Ei ole veel asunud säästva arengu teele. 14. Kasvuhoonegaaside heitkogused on seoses Kyoto prtsessiga vähenenud - Ei ole vähenenud; - On vähenenud poole võrra; - Kasvuhoonegaase atmosfääri ei emiteerita. - 15
· kaugjuhtimispult, millega on mugav süsteem valvesse panna ja valvest maha võtta, sireenid annavad märku kui maja valvesse panna või valvest maha võtta · üleujutuse (uputuse) vastane andur · klaasi purunemise vastane andur, piisab ühest andurist suurele toale kus on palju klaasi pinda Valveautomaatikast üldiselt Valveautomaatika osad on jagatud gruppidesse erinevate kriteerjumite järgi, näiteks selle järgi millal nad toimivad · Enne juhtumit, ennetus kontrollerid nende ülesandeks on ennetada jutumast näiteks lukustades automaatselt uksi · Juhtumi ajal, liikumis andurid need saavad aru kui keegi liigub toas ja nad saavad aru kui tegemist on koduloomaga · Pärast juhtumit, parandavad kontrollerid nende ülesanne on piiratud ulatuses tekitatud kahju korrastada et järgnev töö mööduks lihtsamalt Neid saab samuti liigitada veel nende laadilt näiteks:
Arvamuslugu koolitulistamisest Mullu oktoobris vapustas tervet Eestit Viljandi Paalalinna koolis juhtunu. 15-aatane nooruk tulistas saksa keele tunni ajal õpetaja Ene Sarapit, kes saadud vigastustesse hukkus. Inimesed olid šokeeritud, sest kool peaks olema turvaline keskkond õppimiseks ning koolis pole tavaline, et keegi haarab relva ja laseb inimese maha. See sündmus on pannud avalikkuse küsima, kuidas sellised sündmused juhtuvad ja kas neid on võimalik kuidagi ära hoida. Ameeriklastel on palju kogemusi koolitulistamisega, seega peaksid nad oskama niigusuguseid sündmusi ära hoida. Eestis juhtus koolitulistamine esmakordselt, kuid seda tragöödiat oleks saanud ennetada. Tavaliselt jätab mõrvar endast maha niidiotsi, mis võiksid kavandatavale teole viidata. Tihti eelneb niisugustele sündmustele vaimustus relvadest, vägivaldsetest filmidest ja videomängudest. Vaimsete häiretega ja kuritegelike kavatsuseg...
Ettevõtte nimi ja Kuupäev Kaardi nr: aadress 22.01.2013 1 RISKIHIN Riski hindas(id): (inimeste nimed) DAMISE ANKEET Töökoht: Töötaja nimi: (selle töökoha töötaja nimi) (töökoha nimetus) TELEFONIM ÜÜJA KASUTUSEL OLEVAD ENNETUS RISKIHINNANG Nr OHUTEGUR RISKI VÄHENDAMISEKS KAVANDATUD TEGEVUSED JA/VÕI KAITSEMEETM ED 1.FUUSIKALINE MÜRA ET INIMESED I ET INIMESED ÜKSTEIST ÜKSTEIS EI SEGAKS TAHETAKSE
kus läks ümber 15-liitrine ämber 12-protsendilise kloorilahusega ja üheliitrine anum väävelhappega. Õnnetuses sai kannatada 33 inimest, kellest 18 olid lapsed. Ja rääkimata siis õnnetuse põhjustanud töötajast. Kas Kalevi Veekeskus tagas töötajate ja klientide ohutuse? Võin julgelt väita, et ei taganud. Vanasõna ütleb, et ,,Õnnetus ei hüüa tulles". Kuid oli siis vaja sellist kogemust? Teada saamaks, et oleks olnud kasutusel ennetus ja kaitsemeetmed. Poleks midagi sellist üldse juhtunud. Jah, riskid jäävad. Kuid siiski minimaalsed. Või võtame näites ujula libedad põrandad. Lapsed hüppavad basseinidesse vesi pritsib, inimesed tulevad basseinist välja vesi tilgub põrnandale ja põrand muutub märjaks ning libedaks. Ja siis ongi õnnetused kerged tulema. Jah, loomulikult on olemas sisekorraeeskirjad ja sildid. Aga kliendid ei viidsi või taha lugeda neid. Karm tõde on ka see, et töötajad ei jõua nii kiiresti
TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS EMT KÜSIMUSTIK II Töö autori nimi: Jaanus Kiil Kursus:EMT 2018 1.Mis vahe on kutsehaigusel ja tööst põhjustatud haigusel? Too näiteid. Tööst põhjustatud haigus võib olla iga selline haigus, mis on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud. Kutsehaigused määratleb sotsiaalministeeriumis koostatud nimekiri. Kaevanduses töötavatel läbindajatel, kes tegelevad puurmasinaga tekkib kutsehaigus. St. käte ja randmete osteoartikulaarsed haigused, mis on põhjustatud füüsilisest ülekoormusest ja kohtvibratsioonist. Kiirabi töötaja torkab ennast kogemata süstlanõelaga, millega enne on manustanud ravimit patsiendile, kes põeb C hepatiiti. 2. Millised võiksid olla EMT töökeskkonna optimaalne õhutemperatuur, õhuniiskus ja millest see sõltub? EMT töökeskkonna optimaalseks õhutemperatuuriks võiks olla 15-20 kraadi. Õhuniiskus ei tohiks olla liiga kõrge ega liiga madal. Kõik sõltub loomulikult asjaoludest, millistes tingimustes tuleb p...
2. Kaasamine (seotud kooliga, isoleeritus, tõrjutus) 3. Sotsialiseerumine (väärtused, hoiakud, reeglid, normid, ootused) 4. Akadeemiline toetus 5. Sotsiaalne haridus Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika Sotsiaalpedagoogika teooriast praktikasse? VÕI Sotsiaalpedagoogika praktikast teooriasse? Kuidas teooria ja praktika seostub? Teooria: seadused, administreerimine, juhtumitöö, hariduspoliitika... Praktika on muutustele orienteeritud: ennetus ja sekkumine. Selged meetodid, normid?? palju on laenatud teistest teadustest, seega meetodid pole nii selged kui nt psühholoogias. Ka arusaam erinevata professionaalide vahel on erinev. Sp orientatsioon teadusele ja kliendile. Spetsialist peab olema pedagoogiliselt orienteeritud igapäevastes situatsioonides. Teooria: midagi, mis juhtub inimeste vahel. Praktika: tegemist õpetamise, kasvatamisega, pedagoogika. Teooria summerib hea praktika ja annab juhtides praktikale
Riskihindamine Esiteks, on vaja alustada sellest, et mis on üldse riskihindamine. Riskihindamine tähendab töökohal esinevatest ohtudest tulenevate tööohutuse ja töötervishoiu riskide analüüsimist. Tööandjad on kohustatud tagama töötajate ohutuse ja tervishoiu kõikides tööga seotud küsimustes ja korraldama riskihindamise. Euroopa Liidu raamdirektiivis rõhutatakse riskihindamise olulisust ja sätestatakse üldnõuded, mida iga tööandja peab järgima. Liikmesriikidel on aga ka õigus kehtestada töötajate kaitseks rangemad nõuded (kontrollige oma riigi õigusaktidest, kas see on nii). Riskihindamine on tööohutuse ja töötervishoiu eduka juhtimise alus ning tööga seotud õnnetuste ja kutsehaiguste vähendamisel ülioluline. Tulemuslik riskihindamine võib parandada tööohutuse ja töötervishoiu taset ning ettevõtte äritulemusi üldiselt. Enamikule ettevõtetele peaks sobima lihtne viieastmeline lähenemine riskihindami...
Südame ja veresoonkonna haigused Mis elundkond on veresoonkond ja mis on selle ülesandeks? Veresoonkonna moodustavad süda, veresooned ning lümfisüsteem. Veresoonkonna ülesandeks on tagada pidev vere ja lümfi liikumine, mille vahendusel toimub kõikide elundite varustamine toitainete ja hapnkiuga ning mitmed kaitsereaksioonid Süda · Süda on koonusjas elund, mis paikneb kopsude vahekohal vahelihase vastas. 2/3 südamestpaikneb vasakul keha poolel, osadel inimestel võib see olla ka paremal poolel. · Süda pumpab ühe ööpäeva jooksul 7056 l verd ning inimese keskmise elua jooksul ligikaudu 180 miljonit l verd. Veresooned · Inimese veresooned jagunevad arteriteks, veenideks ja kapillarideks. · Arterid on tihke ehitusega elastsed ja paksud torukesed. Nende ülesandeks on kopsudest saabunud hapnikurikka vere juhtimine kõigisse kehaosadesse. · Veenide ülesandeks on kehas süsihappegaasiga küllastunud vere ja kopsudes hapnikuga...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Käroli Linder 011KM Bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas referaat juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 Käroli Linder Bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................3 Mis on bioloogiline ohutegur?..................................................................................4 1.2 Ainest tulenev oht ........................................................................4 2.Nakatumine ja ohurü...
- Viha 4. Staadium - Rahulolematus kõige suhtes IV Harvem esinevad ohutegurid 1.Plahvatusrisk 2.Asbest 3.Bioloogilised ohutegurid Jagatakse nelja ohurühma vastavalt nende nakatumisvõimele: 1) 1. Ohurühma: ohutegurid teadaolevalt ei põhjusta inimese haigestumist 2) 2. Ohurühma: ohutegurid võivad põhjustada inimese haigestumist ning seetõttu ohustavad töötaja tervist, kuid ei põhjusta nakkusohtu elanikkonnale, nende vastu on olemas tõhusad ennetus ja ravivahendid. 3) 3. Ohurühma: ohutegurid võivad põhjustada inimese rasket haigestumist, ohustavad tõsiselt töötaja tervist. Võivad põhjustada nakkusohtu, kuid nende vastu on olemas tõhusad ravimid. 4) 4. Ohurühma: ohutegurid põhjustavad inimese rasket haigestumist, võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale, tavaliselt ennetus ja ravivahendid puuduvad. Bioloogiliste ohuteguritega kokkupuutumine meie igapäevaelus:
Ligikaudu 30 tüüpi HP-viiruseid levivad seksuaalsel kontaktil ja põhjustavad genitaalpiirkonna nakkusi. Neid võib jagada kahte põhilisse kategooriasse: kõrge riskiga ehk onkogeensed, mis põhjustavad ka vähktõve, ja madala riskiga tüübid (Vaktsiin, 2009). Kõrge riski HPV-d (HPV-16, 18, 26, 31, 33, 35, 39, 45, 51, 52, 55, 56, 58, 59, 68, 73, MM4, MM7) võivad tekitada halvaloomulisi kasvajaid. Sellistest kasvajatest levinuim on emakakaelavähk (Emakas, 2009). 5. Ravi ja ennetus 5.1 Ravi Emakakaelavähi raviks on mitmeid viise. Aspektid mille järgi arst ravimeetodid valib on kavaja suurus ning selle levimine, naise vanus ning üldine tervislik seisund ja muidugi patsiendi eelistused. Protsetuure, kuidas vähist lahti saada on kolm: operatrioon, kus kasvaja eemaldatakse kirurgiliselt ning selleks on veel omakorda neli võimalust; kiiritusravi, kus vähirakud hävitatakse kiiritusega; kermoteraapia, kus vähirakkude hävitamiseks kasutatakse spetsiaalseid medikamente
Mida teha ühiskonna heidikutega? Kes üldse on ühiskonna heidik? On see kodutu, keda võib kohata igal kella-ajal ja iga ilmaga Balti Jaamas, või mingi joodik, kes elab, et juua ning keda polekski nagu kellelegi vaja? Kuid kas pole siis tegelikult ühiskonna heidik iga inimene, kes on teiste kodanike poolt eemale tõrjutud või lihtsalt ühiskonnast eraldatud? Kuna nad tekitavad teistes kodanikes ebameeldivust ning vaevalt et nende eluviis ka neile endile meeldib, siis tekibki kohe küsimus: mida teha, et meie seas ei oleks enam selliseid mittetäisväärtuslikke kodanikke? Ühiskonna heidik on inimene, kes ei suuda oma eluga toime tulla ning selle tulemusena saab temast kas asotsiaalne isik või kurjategija. Sellega kaasneb enamikel juhtudel alkoholism või narkomaania ning tavaliselt nad põhjustavad teineteist. Inimesel pole kodu, sest ta joob ja ta tarbib alkoholi sellepärast, et tal pole kodu. Paljud ühiskonna heidikud lõpet...
Libisemine, voolamine, nihkumine. Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine väliskeskonna mõjul. Vee liikumine, kulutab ja viib kaasa. Vesi lahustab aineid, naatrium, caalium Bioloogilist murenemist teostavad elusorganismid. Sündimus ja suremus Maailmas sünnib 230 last minutis. Viljakas eas naiste arv. Religioon. Pere planeerimine ja meditsiin Suremust mõjutavad tegurid Meditsiin Õnnetused Haiguste ennetus Stress Rahvastik Linnad hakkasid tekkima põllumajanduse tekkides. Tekkisid turud ja kaubandus hakkas linnas arenema. London, Pariis ja NY ületasid esimesena miljoni elaniku piiri 19sai. Rahvastiku tihedus On inimeste arv teatud piirkonnas. 1)Viljakas muld- Jaana Jaava saar 2)Kliima soodne- india 3)Veekogu ääres- gangese jõe äär 4)Suurlinnad- New York Hõre asustus 1)Halb kliima-väga külm või liigasoe
Järvamaa Kutsehariduskeskus Raplamaa karjääriteenused Referaat Koostaja: Laura Erik Juhendaja: Eve Rõuk Särevere 2010 Sisukord Sissejuhatus ................................................................... 3 Raplamaa karjääriteenused ................................................. 4 Kokkuvõte ..................................................................... 7 Kasutatud materjal ........................................................... 8 2 Sissejuhatus Karjääriplaneerimine on elukestev tegevus. Me kõik muutume ja areneme ajas, asume täitma uusi elurolle, läheme kaasa ühiskondlike muutustega ja vastavalt sellele teeme muudatusi ka oma tulevikuplaanides. Arvamus, et karjäärialane areng on vaid ametiredelil ülespoole lii...
KOPSUTURSE Mis on kopsuturse? q Kopsuturse on ebanormaalne vedeliku kogunemine kopsudesse, tavaliselt on see tingitud südame-veresoonkonna haiguste (SVH), näiteks südamepuudulikkusest või kardiomüopaatiast KOPSUTURSE LIIGID q kliiniline kopsuturse q kardiogeenne kopsuturse q kõrgmäestiku kopsuturse q krooniline kopsuturse RISKITEGURID JA ENNETUS q Esmaseks riskiteguriks kardiogeense kopsuturse korral on südame- veresoonkonna haigused. q Kõige tõhusamalt saab kardiogeense kopsuturse riskitegureid ennetada sellega, et me toitume korralikult, ei suitseta ning tarvitame ravimeid diagnoositud haiguste puhul. KOPSUTURSE SÜMPTOMID q düspnoe (hingamisraskused), sageli raske või halvem kui pikali q vahutav hemoptysis (köhimine, verine röga) q
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
