Aeg ajalt mere ääres käies märkame, kuidas mõni päev on vesi kõrgemal, teine päev on jälle vesi madalamal ja vaid niiske liiva lapp näitab seda, kus vesi eelnevalt oli olnud. Tõus ja mõõn on küll igapäevased asjad meie elus, kuid paljud inimesed ei oskagi arvata, mis neid põhjustab. Kuna tõus ja mõõn on mulle kaua juba huvi pakkunud, otsustasingi selle endale selgeks teha. Selles referaadis tutvustangi, mis põhjustavad tõusu ja mõõna, millal nad tekivad, kui suur või väike võib olla tõusu ja mõõna amplituud, jne. Avastasin oma uurimuses paljugi põnevat ja usun, et need pakuvad huvi teilegi. 3 Sisu Mis on tõus ja mõõn? Tõusu ja mõõna all peetakse silmas maapinna ning eriti maailmamere kuju moonutusi. Tõusu ja mõõna nimetatakse ka loodeteks ehk taevakeha kuju
LOODETE ENERGIA LOODED Looded on maailmamere veetaseme kõikumised, millel on kindel ööpäevane rütm. Maailmamere loodeid nimetatakse tõusuks ja mõõnaks, vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal. Tõusu kõrgus või mõõna langus on väga koha-spetsiifiline, sõltudes kaldajoone ja merepõhja profiilist. Ookeaniavarustel on nende kõrgus poole meetri ringis ja suureneb oluliselt lehtrikujulistesse lahtedesse ja jõgede suudmetesse sisenedes, kui vood peavad kitsenema. On kohti, kus loodete ulatus küünib 15 meetrini. Suletud veekogudes looded praktiliselt puuduvad. Loodelise veeliikumisega seotud tõusu perioodiks on 12 tundi 25 minutit (ööpäevas 2 tõusu ja 2 mõõna). LOODETE TEKKIMINE
samuti põhjustab tõusu. Kuu külgetõmbejõu erinevus Maa vastaskülgedel küünib 6,5%ni. Loodeid põhjustab ka Päike, kuid 2,5 korda väiksemaid kui Kuu. Päikese toime liitub Kuu omaga täiskuu ja kuuloomise aegadel, mil looded saavutavad oma maksimumi, Kuu esimese ja viimase veerandi aegu Päikesest tingitud looded vähendavad Kuu omasid. Loodeline veeliikumisega seotud tõusu perioodiks on 12 tundi 25 minutit (ööpäevas 2 tõusu ja 2 mõõna) ja tõusu kõrgus või mõõna langus on väga koha-spetsiifiline, sõltudes kaldajoone ja merepõhja profiilist. Ookeaniavarustel on nende kõrgus poole meetri ringis ja suureneb oluliselt lehtrikujulistesse lahtedesse ja jõgede suudmetesse sisenedes, kui vood peavad kitsenema. On kohti, kus loodete ulatus küünib 15 meetrini. Suletud veekogudes looded praktiliselt puuduvad. Ka suhteliselt suletud Soome lahes on looded kõigest 4–5 cm suurused ja jäävad tavavaatlejale märkamatuteks
Legendi kohaselt olevat 708. aastal peaingel Miikael ilmutanud ennast Avranches'i piiskop Aubert'ile tolle unes ja käskinud ehitada kõrge künka otsas paiknev kirik. Seetõttu kerkis Scissy metsa, kõrgele künkale kirik, mis maapinna hilisema vajumise tõttu jäi Mont-Saint-Micheli saarele. Saarel asub ka Mont-Saint-Micheli klooster, mis ehitati 10. sajandil saarel asuvale Mont-Tombe nimelisele künkale, kiriku kõrvale. Lahe eripära: Kahel korral päevas voolab tõusu ja mõõna vahetumise tõttu lahte enam kui 100 miljonit kuupmeetrit merevett. Vee liikumiskiirus tõusu ajal on umbes 1 meeter sekundis. Prantsuse kirjanik Victor Hugo on võrrelnud veetaseme tõusu galopeeriva hobusega. Tõusu ja mõõna vaheline veetaseme erinevus on 14-15 meetrit. Mõõna ajal taandub vesi enam kui 18 km kaugusele. Loodete poolt maha jäetavad setted kergitavad merepõhja igal aastal 3 mm. Mont-Saint-Michel ja selle laht võeti UNESCO maailmapärandi nimistusse 1979. aastal.
Koostaja : Tõusud ja mõõnad ehk looded Tõus ja mõõn on maailmamere kuju moodustised. 17. Sajandil avastati, et nähtused tekivad teise taevakeha gravitatsiooni külgetõmbe tõttu. Peamiselt on nendeks teisteks taevakehadeks kuu ja päike , kusjuures kuu osalus sellest on 2,17 korda suurem kui päiksel. Kuu ja päikse põhjustatud tõusu ja mõõna nähtused on perioodsed ja kõikjal pole need sugugi samasugused. Olenevalt komponentide suhtest võivad looded olla pooleööpäevased, ööpäevased ja korrapäratud. Korraga on maal tõus nii sellel poolel, mis asub kuu suunas, kui ka vastasküljel. Eriti tugevad looded esinevad siis, kui Päike, Kuu ja Maa paiknevad enam-vähem ühel sirgel. Tõus ja mõõn tekivad ka maa sisemuses. Kuu külgetõmbejõu mõjul saavad kõik Maa punktid teatava kiirenduse Kuu
seda on tehniliselt keeruline muuta. b) päikesepatareid (muudavad valgusenergia elektrienergiaks) '' 2) Tuuleenergia On vaja ühtlaselt tugevat tuult. Tuuleenergia kasutamise juures on hea see, et tuuleenergia on: keskkonnasõbralik, seda on hea kasutada piirkondades, kus pole elektrit. Halb on, et seda saab kasutada (piirkonniti) ebaühtlaselt. võimsus on väike ja tuuleenergiat koguvad tuulegeneraatorid mõjutavad maastikupilti. 3. Tõusu-mõõna energia Kõrge tõusu ja mõõna tasemete vahet. On keskkonnasõbralik. Seadmed roostetavad kiiresti soolase vee tõttu. Tehniliselt on keeruline. 4. Geotermaalenergia Vaja vulkaanilisi alasid. Saab ühtlaselt varustada energiaga. Kasutamine on ebakindel.. Peaaegu kõik Maa energiaressursid sisaldavad päikeseenergiat kaudselt, kuid järjest enam hakkab inimene kasutama ka otsest päikeseenergiat. Päikeseenergia kasutamise miinus on see, et päikesepaneelides kasutatav mürgine kaadmiumsulfiid on keskkonnale kahjulik.
Need tekivad seetõttu, et kuu gravitatsioon tõmbab Maa veemassi enda poole. Peamine loodete tekitaja on Kuu. Eriti tugevad on looded siis, kui Päike, Kuu ja Maa paiknevad enam-vähem ühel sirgel, s.o. noorkuu ja täiskuu ajal. Maa pöörelemise tagajärjel moodustub tõusulaine, mis kulgeb ringi ümber maakera Maa pöörlemisele vastassuunas. Kui mingit kohta läbib laine hari, siis on seal tõus, kui sinna jõuab laine põhi, on seal mõõn. Kasu inimesele - mõõna tõttu ei saa nii mõneski sadamas laev randuda, peavad ootama tõusu reidil. Mõõna ajal saab koguda rannikumeres elavaid loomi, nt. karpe ja krabisid toiduks, tühje limuste kodasid müügiks jne. Tõus ja mõõn liigutavad põhjasetteid, sadamate ehitajad peavad sellega arvestama. Loodete energiat saab kasutada elektri tootmiseks, nt. UK, Norra ja Kanada. Parem on ujuda tõusu ajal, kuna mõõna ajal taganeb vesi üsna kaugele ja võib su endaga kaasa viia. 3
Eelised:keskkonnasõbralik, Puudused: *elektrienergiaks muundamine on tehniliselt keeruline, *ei saa kasutada kõikides kliimavöötmetes. b) päikesepatareid(muudavad valgusenergia elektrienergiaks). 2.Tuuleenergia, Nõuded asukohale:ühtlaselt tugev tuul(eelkõige rannikud,suuremad tasandikud, kõrgustikud), Eelised:keskkonnasõbralik, Puudused:*ebaühtlane kasutamisvõimalus,*väike võimsus,*mõjutavad maastikupilti. 3.Tõusu-mõõna energia. Nõuded asukohale:tõusu ja mõõna taseme suur vahe, Eelised:keskkonnasõbralik, Puudused: *seadmete kiire roostetamine soolase vee tõttu, *tehniliselt keeruline. 4.Geotermaalenergia. Nõuded asukohale:vulkaanilised alad, Eelised:ühtlane energiaga varustamine, Puudused: *kasutamise lokaalsus.
aastaid enne kui lõplikult lagunevad. 3 Suuremad tuumaenergia tootjad miljardites KWh 6. Loodete energia Loodete energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb mere taseme muutumisel tõusu ja mõõna ajal. Loodete energia muundatakse elektrienergiaks loodeteelektrijaamad. Maailma esimene elektrijaam, mis töötab tõusu ja mõõna jõul, oli avatud 26. septembris 1966. Prantsusmaal Bretagne'is Rance'i suudmelahes, kus tõusu ja mõõna kõrguste suurim vahe on kuni 13,5 m ja vooluhulk kuni 18 000 m3/s. Eesti tingimustes välistab Loodeteenergia kasutamise Läänemere suletus, mistõttu on tõusu ja mõõna ulatus väga väikesed. Loodete energia on üsna odav, aga selle kasutamine pidevaks elektrienergia saamiseks on võimatu loodete perioodilisuse tõttu (periood 12 tundi ja 25 min).
Seal kus puutuvad kokku soe ja külm hoovus tekivad tohutud veekeerised, mis muudavad vee hapnikurikkamaks ja tõstavad põhjast üles planktonile vajalikke toitained. Planktoni küllus meelitab ligi sellest toituvaid kalu. Nii on hoovuste segunemiskohad head kalapüügipiirkonnad. Tõus ja mõõn Maailmamere veetaseme kõikumist, millel on kindel ööpäevane rütm, nimetatakse loodeteks ehk tõusuks ja mõõnaks. Tõusu ja mõõna põhjustab Maa ja Kuu, vähemal määral ka Päikese, vastatikune tõmbejõud. Loodete perioodiline kordumine tuleneb maakera pöörlemisest ümber oma telje. Loodete ajal muutub veetase ookeanides umbes 1 meetri võrra, kitsastes lahtedes ulatub see kuni 20 meetrini. Sisemeredes ja järvedes loodeid peaaegu ei esine: näiteks Läänemeres on looded kõrgusega alla 10 sentimeetri. Kuu külgetõmbejõu mõjul saavad kõik Maa punktid teatava kiirenduse Kuu poole: mida väiksem
Söeajastu: 18.-19saj. 1765.a. leiutati aurumasin, mis kasutab kivisütt. Võeti kasutusele rongid, aurikud. Naftaajastu: sisepõlemismootori leiutamine- hakati ammutama naftat. Võeti kasutusele autod, lennukid. 1970.ndatel aastatel sai alguse tuumaenergia, hakati ehitama TEJ. Taastuvad energiavarad: puit-, tuule-, vee- ja päikeseenergia, uraan. Taastumatud: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas, uraan. Traditsioonilised: fossiilsed kütused, puit, vee-energia, tuumaenergia. Alternatiivsed: tuule-, päikeseenergia, geotermaalenergia, tõusu-mõõna energia. Esmased energiaallikad: 1) Maa pöörlemise ja gravitatsiooni energia 2) termotuumaenergia (kasutatakse vesinikpommides) 3) tuumaenergia (toodetakse elektrit) 4) päikeseenergia (elektri tootmine piirkonnas, kus on palju päikest). Teisesed: 1) tuuleenergia (tuulegeneraatoritega elektri tootmine mererannikul) 2) vee-energia (langeva vee energia kasutamine HEJ-s elektri tootmiseks...
90% kogu aastasest energia kogusest. Eestiga sarnased kiirgusnäitajad on mitmes riigis - näiteks Iirimaal, Suurbritannias, Belgias, Hollandis, Saksamaal, Austrias, Taanis ja Rootsis. Laineenergia: Laineenergia (ka lainete energia) on mehaanilise energia liik, mis vabaneb mere taseme kõikumisel lainetuse tekkimisel. Loodeteenergia: Loodete energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb mere taseme muutumisel tõusu ja mõõna ajal. Maailma esimene elektrijaam, mis töötab tõusu ja mõõna jõul, avati 26. septembris 1966 Prantsusmaal Bretagne’is Rance’i suudmelahes, kus tõusu ja mõõna kõrguste suurim vahe on kuni 13,5 m ja vooluhulk kuni 18 000 m³/s.
Vee- energia Traditsiooniline(hüdroenergia) Alternatiivsed (laineteenergia; tõusu-mõõna energia) Hüdroenergia on tänapäeval peamine taastuv energiaallikas. 65% kogu taastuvenergia toodangust Millise jõe energiat kasutatakse hüdroelektrijaama ....? (panama) Guri hüdroelektrijaam --- Caroni jõel Hüdroenergia + Ei saasta Taastuv Energiahind on odav, sest vesi on tasuta ja tööjõu kulu on väike Vähendab jõgedel üleujutuste ohtu - Kallis on elektrijaama ehitamine Asukoht Kalade liikumisteed saavad rikutud Tuuleenergia Tuuleenergia on kõige kiiremini kasvav, taastuv energia valdkond + tuul on tasuta kütuseks + tuul on piiramatu ja lõppematu ressurss + ei teki kasvuhoonegaase + maad turbiinide all saab kasutada +/- müra ja vibratsioon - maastikupilt +/- tuule tugevus - radar- ja televisiooni signaalid - rändlinnud + saared, rannikud, madal meri + tuulisemad on talvekuud
liik, mis vabaneb õhu liikumisel. · Tuulepark on elektrijaam, milles elektrienergiat toodetakse mitme elektrituuliku abil. · Tuul kujutab endast liikuvat õhku ja tuuleturbiin muundab osa õhu kineetilisest energiast (tuuleenergiast) elektriks. Loodete energia · Loodete energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb mere taseme muutumisel tõusu ja mõõna ajal. · Esimene loodeteelektrijaam, mis töötab tõusu ja mõõna jõul, oli avatud 26. Septembris 1966. Prantsusmaal. · Loodete energia on üsna odav, aga selle kasutamine pidevaks elektrienergia saamiseks on võimatu loodete perioodilisuse tõttu . Laineenergia · Laineenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb mere taseme kõikumisel lainetuse tekkemisel.
Päikeseenergia vabaneb Päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel. Päikese energiaga saab elektrit toota päikesepaneelide abil. Loodete energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb mere taseme muutumisel tõusu ja mõõna ajal. Loodete energia muundatakse elektrienergiaks loodeelektrijaamas. Läänemeremaades, sealhulgas Eestis välistab loodete energia kasutamise Läänemere suletus, mistõttu on tõusu ja mõõna ulatus väga väike. Loodete energia on kõige suurem lahtedes, mis avanevad otse ookeanile. Loodeenergia on üsna odav, aga selle kasutamine pidevaks elektrienergia saamiseks on keerukas loodete perioodilisuse tõttu (periood 12 tundi ja 25 min). Loodeenergia, nagu ka tuuleenergia, ei kuulu taastuvate energialiikide hulka, sest nende käigus kasutatakse Maa pöörlemisenergiat. Laineenergia (ka lainete energia) on mehaanilise energia liik, mis vabaneb mere taseme
Aastaringselt madal, aurumine väike. Hoovuste teke- triivhoovused- Läänetuulte hoovused- ühes suunas püsivad tuuled; äravooluhoovus- nt Läänemerest-Põhjamerre)- vesi voolab kõrgema tasemega kohast madalamale; tihedushoovus- Atlandi ookeanist Vahemerre- erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuutealadel; kompensatsioonihoovus- Vahemerest sügavamatest kihtidest Atlandi ookeani. Tõusu teke- merevee taseme tõus Kuu gravitatsioonijõu mõjul Mõõna teke- Tõusu ja mõõna mõju rannikutele- vee liikumine risti rannajoonega, kannab setteid kaasa jne Lainete kuhjav ja kulutav tegevus: Järskrannikutel- veekogu sügavneb kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure hooga (kulutav tegevus, tekivad kulutusrannad). Lained purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära setteid, kivimeid. Moodustuvad rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Moodusutub pank, ning see on pankrannik. Laugrannikutel- kuhjav tegevus, kujunevad kuhjerannad- lained viivad setteid
soolsuse vahemikus 35-40 promilli toitainerikkas vees (taimed) - pindmises kihis kus on valgust Vee liikumine võib vee omadusi muuta. Ookeani vesi ei seisa paigal. Vesi lainetab - tuul lükkab veeosakesed laines ringlevalt liikuma Vesi liigub hoovustes ehk ookeanijõgedes - püsivalt ühes suunas puhuvate tuulte tõttu ning vee temperatuuri ja soolsuse tõttu Looded ehk tõusud ja mõõnad - tekib Kuu ja Päikese külgetõmbejõu tõttu (2 tõusu ja 2 mõõna - 6h tõuseb, 6h langeb jne) Lisaks toimub veeringe RANNIKUD JA RANNAPROTSESSID Rannajoon - see koht, kus vesi ja maismaa kokku puutuvad (pidevas muutumises) Ajurand - kui vesi on kõrgel (üleujutus) Pagurand - kui vesi on madalal Leetseljakud - kõrgendikud vee all Rannanõlv - seal kus vesi läheb järjest sügavamaks Rannik - kogu mereäärne ala, mida mõjutab vesi, mida mõjutab lainetus Rannikud on pidevas muutumises Rannikute ilme sõltub:
Keskmine sügavus on 1383 meetrit. Mere pindala on 1 380 000 km² ning soolsus 35. Norra mere rannajoont iseloomustavad sügavad kitsad lahed, mida nimetatakse fjordideks, samuti suur hulk saari ja saarestikke. Mandrilava on kitsas. Norra hoovus on hoovus Norra meres, osa Golfi hoovusest. Hoovab kirdesse Suurbritanniast Skandinaavia poolsaareni ja edasi mööda Skandinaavia looderannikut. Vesi ei külmu, sest seda läbib Põhja- Atlandi hoovus. Norra rannikul on tavaliselt tõusu ja mõõna veetaseme vahe mõni meeter. Norra rannikult ja avamerest võib leida tuhandeid süvaveekorallide elupaiku. Norra meres elavad ka vaalalised. Norra meri erineb teistest selle poolest, et seal on nafta puuraugud. Mere rannikul paiknevad riigid on Norra ja Island. Majanduslikuks tegevuseks on kalapüük ja nafta tootmine. Norra mere keskkonnaprobleemiks on naftareostus, sest meres asuvad naftapuuraugud. Kasutatud allikad: www.entsyklopeedia.ee/artikkel/norra_meri2 www.wikiwand.com/et/Norra_meri
olemasoluga, et elu saaks selles tekkida. Ookeanid on nii suured, et nad võtavad enese alla peaaegu 71 % kogu maakera pinnast (361 miljonit ruutkilomeetrit). Ookeanite keskmine sügavus on 3730 m ja kõige sügavam punkt 11038 m, on Vaikse ookeani kirdeosas. Ookeanid hoiavad eneses meeletu koguse vett - 1185 miljonit kuupkilomeetrit. (http://www.marinebiology.org) Ookeanid jagatakse sügavusvöönditeks. Ookeanides ja ääremeredes, kus esinevad tõus ja mõõn, eristatakse mõõna ajal regulaarselt kuivaks jäävat ning tõusu ajal veega üleujutatavat rannikuvööndit, mida nimetatakse litoraaliks. Kõige madalamast mõõnaveetasemest kuni 200- 400 meetri sügavuseni mandrilava kohal asub sublitoraal. 2500-3000 meetrini järgneb batüaal ehk mandrinõlv, kuhu ei jõua enam päikesevalgus. Veelgi allpool paikneb ookeani põhja kõige ulatuslikum osa abüssaal ehk ookeani nõgu. Abüssaalis puuduvad päikesevalgus ja taimed
Paljudel juhtudel on taastuvate energiaallikate all võetud ka olmeprügi (jäätmed), mille energia võib leida kasutamist kas vahetu põletamise teel või gaasistamise teel spetsiaalses, kaetud prügihoidlates. Olmeprügi tekkimine on seotud inimtegevusega ja selle seos päikeseenergiaga kui põhilise primaarenergia kandjaga on kaudne. Taastuvate energiaressursside energiaks loetakse ka energiat, mida kannab merevesi veetaseme tõustes ja langedes (tõusu/mõõna energia). Veetaseme tõusu ja mõõna tekitajateks on gravitatsioonilised jõud, millised mõjuvad taevakehade vahel. Taastuvate energiaressurssidena käsitletakse tavaliselt ka geotermilist energiat, mis on Maakera sisemuses toimuvate protsesside tagajärjeks. Väga sageli vabaneb selliste protsesside energia mittesoovitaval kujul, näit maavärinatena või vulkaanipursetena. Maakera sisemuses peituv energia on põhimõtteliselt kasutatav soojusena (kuumavee allikad ja fontäänid). Pinnase sügavpuurimisel jõutakse
inkvisitsioonikohtu ette. Tema kuulsaim lause oli : ,,Ta liigub siiski!" Isaac Newton (16431727) Isaac Newton oli inglise teadlane ja õppis ülikoolis kõik kiiresti ära, mis tollal loodusteadustes ja matemaatikas teada oli ning asus seejärel iseseisvale uurimistööle. Isaac leidis seletuse jõule, mis taevakehi orbiidil hoiab, sõnastas liikumise kolm põhiseadust, arvutas välja Maa mõõtmed ning seletas tõusu ja mõõna. Carl von Linne (17071778) Karl von Linne oli rootsi teadlane. Ta jagas taimed ja loomad seltsidesse, sugukondadesse ja liikidesse ning andis neile ladinakeelsed nimetused. Barokk · Euroopas 16001750 · Barocco tähendab portugali keeles korrapäratut pärli · Õukondade ja kuningate kunst · Olemuselt pidulik, uhke ja toretsev
Noored kaksiktähed on hämmastavalt erinevad Seni teadaolevate noorimate identsete kaksiktähtede analüüs on avastanud üllatavad erinevused nende heleduses, pinnatemperatuuris ja võibolla isegi suuruses. Teadusajakirjas Nature 19. juunil avaldatud uurimus pakub välja, et üks kaksiktähtedest on märgatavalt varem tekkinud. Kuna seni on astrofüüsikud eeldanud, et kaksiktähed tekivad samaaegselt, paneb avastus proovile teooriad, mis kirjeldavad tähtede tekkimist. Teoreetikud peavad kontrollima, kas nende mudelid võimaldavad kaksiksüsteeme, mille tähed tekivad erinevatel aegadel. Identsed kaksikud avastati 1500 valgusaasta kaugusel asuvas Orioni udukogus, mis on tuntud kui tähtede lastetuba. Äsja tekkinud tähed on umbes miljon aastat vanad. Arvestades tähtede umbes 50 miljardi aasta pikkust eluiga, on nad võrreldavad umbes päeva vanuse lapsega. Vanderbilti Ülikooli õppejõud Keivan Stassun ütleb, et varjutavad kaksiktähed on meile võtmeks,...
Mehhiko lahega ühendab Yucàtani väin, Sargasso merega ühendab Tuulepealne väin. 4. Mere pindala on 2 754 000 km², keskmine sügavus on 2 642 m, suurim sügavus on 7 680 m, keskmiselt soolane u 36, sügavamad kohad on mere loodeosas, selfiala on kitsas. 5.Läbi Kariibi mere kulgeb idast läände soe Kariibi hoovus. Kariibi mere vesi hoiab Lääne- Euroopat soojana. Kui see ühendus katkeb, muutub ka kliima Lääne-Euroopas jahedamaks. Kariibi meres on nõrgad looded. 6.Tõusu ja mõõna vahe on väike, 50-80cm. 7.Kariibi mere korallirifid moodustavad 8% kogu maailma koralliriffidest. Kariibi mere ümbruses elab väga palu linde, keda mujal maailmas ei ela (nt mõned amatsoonpapagoi liigid). Barbuda saarel koosneb pesitsusajal fregattlindude suurim pesitsuskoloonia 4000 linnust.Rohekilpkonn on seal kandis väljasuremise äärel. Kariibi mere saatrel elab palju nahkhiiri, limuseid, vähilaadseid, liblikaid. 8.Meri on maailma suurimatest meredest 3. kohal
Vetikakasvatus: Kohavalik on üks olulisemaid tegureid merevetikad kasvatamisel. Koha valimisel tuleb silmas pidada järgmisi aspekte: 1. Piirkonnas ei tohi olla otseseid reostusallikaid, samuti tuleb jälgida, et jõed ei kannaks vetikate kasvualale reostunud vett. Jõgede suudmealasid tuleb vältida ka põhjusel, et magevesi alandab merevee soolsust ja temperatuuri. Soodsaim soolsus on 30-34 promilli ja temperatuur 27-30 C. 2. Ala peab olema lainetuse eest kaitstud ei tohi mõõna ajal jääda kuivale. 3. Hoovuste liikumiskiirus peab olema piisav, et varustada vetikaid vajalike toiteainete ja puhta veega, soovitav kiirus on 20-40 m/min. 4. Tuleb eelistada kohalikku floorat st et looduslikult antud kohas kasvavad liigid annavad paremat saaki, kui introdutseeritud liigid. 5. Merepõhi peab olema jämeliivane, kaetud surnud korallriffidega või olema kivine/kaljune. Mudane põhi on täiesti sobimatu. Soovitav on, et looduslikult ei kasvaks sellel
Julgen väita, et on hetki, mis isegi kõige ükskõiksema või jahedama inimese rõõmustama või end pisutki õnnelikuna tundma panevad. Näiteks oskan tuua armastava perekonna. See on üks olulisemaid asju läbi elu. Õnn ja rõõm käivad meie kõrval iga päev. Iseasi on muidugi selles, kas me neid ka märkame ja nende järgi pisut oma valikuid ja otsuseid korrigeerime. Väärtustagem seda mis meile antud on. Pärast mõõna tuleb alati tõus. Ärgem rikkugem oma võimalusi ära. Siin ilmas on nii palju õnne ja rõõmu, ärgem kõndigem sellest mööda.
· Veeringe Suur veeringe:esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. Väike veeringe:esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel. Vä Veeaur Sademed Maailmameri ike veeringe Su Sademed Veeaur Veeaur Pinnavesi Põhjavesi Maailmameri ur veeringe Veeringe ehk vee ringkäik on Maa vee järjepidev liikumine maapinnal, üleval ja all. Transpiratsioon ehk taimauramine on vee aurum...
Saksamaa ja Itaalia areng on alates sellest ajast kuni tänapäevani meeletult tõusnud, nad on mõlemad demokraatlikud riigid, kus rahval on õigus olla vabad ja oma valikuid teha. Suurbritannia poliitiline areng on sammuti tõusev, kuna seal on piiratud monarhia ehk siis tegutseb rahva poolt valitud parlament koos valitsejaga. Prantsusmaa poliitiline areng on ka arenendu, seal on endiselt suudetud alles hoida demokraatlik riigikord. Ning seda kõike võiks iseloomustada, et pärast igat mõõna tuleb tõus aga seda kui suur ja kaua kestev see on, ei oska keegi täpselt öelda. J.......... 9.klass
Läänemerest Põhjamerre) Erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuutealadel ( Atlandi ookeanist Vahemerre -Vahemere vesi on tihedam ja seega veetase madalam) – TIHEDUSHOOVUS Hoovuste tähtsus: Soojusvahetus erinevate laiuste vahel Setete transportijad- savi või muda Planktoni transport (orgaanilise aine edasikandjad) Mõju kliimale 6. Miks tekivad tõus ja mõõn? Selgita tõusu ja mõõna mõju rannikutele. Tõusu ja mõõna tekitavate jõudude toimel võtab maailmamere pind ellipsoidi kuju, mille pikem telg suundub Kuu keskpunkti poole. Kuul on loodete tekkimises põhiosa. Kuu ja Päikese põhjustatud looded on korrapärased (perioodilised), kuid nende periood pole igas kohas ühesugune. 7. Selgita mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel. Mõistetes lahti seletatud! 8. Too näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele. Süvendamine muudavad lainetuse mõju ja setete liikumist
Coriolise jõu tõttu hakkab soe hoovus kalduma ida poole (Põhja poolkeral paremale). Maakera pöördub itta. Ekvaatoril liigub kogu veemass koos Maaga ida poole joonkiirusega 1700 km/h. Meie laiuskraadil on idapoole liikumise joonkiirus vaid u. 900 km/h. Järelikult on veemass pidurdunud, kuid inertsi tõttu kaldunud ida poole (püüdnud säilitada oma ekvaatorilt kaasa saadud liikumist). Selle tõttu on ka tõusu ja mõõna nähtused tugevamad mandrite läänerannikutel. Sama jõud mõjutab ka tuuli: ekvaatori suunas puhuvad passaattuuled kalduvad lääne poole. Parasvöötmes on seetõttu valdavaks läänetuuled. · Passaathoovused. Kõigis ookeanides soe lõunapassaathoovus, mis suundub ekvaatorilt lõunasse piki mandrite idarannikuid. Vaikses ookeanis kannab nime Ida- Austraalia hoovus. Kõigis kolmes ookeanis
kaasnevad spetsialiseerunud rassid. Lokaalselt spetsialiseerunud populatsioonid kujunevad välja eelkõige nende organismide puhul, mis enamus oma elust on sessiilsed (=kinnitunud). Ja nemad peavad kohanema kõigi nende muutustega, mis keskkonnas toimub. Liikuvad ja liikumatud organismid kohanevad keskkonnaga erineval viisil. Loodete vahepeal olev taimestik peab oskama elama mitu tundi vee keskkonnas ja ka kuivas. (tõusu ja mõõna vahel.) Liikuvad, nt kalad saavad põgeneda, kui miski ei sobi. Mobiilsus on niisugune omadus, mis annab organismile võimaluse keskkonna enda jaoks sobivaks teha. Kuid liikumatud organismid peavad ennast ise keskkonda sobitama.
Energeetika ja keskkond Loeng 7 ENERGIARESSURSSID Kütused Vee-energia Tuuleenergia Päikese energia Tuumaenergia Biomassi energia KÜTUSED Kütus ehk kütteaine on süsinikku sisaldav aine, mille põletamisel eraldub palju soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana Looduslikud kütused: nafta, kivisüsi, maagaas, põlevkivi, turvas, pruunsüsi, puit Tehiskütused: koks, mootorkütused (bensiin, diiselkütus, petrooleum), masuut, põlevkiviõli, kergekütteõli, generaatorgaas Tahked, vedelad, gaasilised kütused KÜTUSED Fossiilkütused - mittetaastuvad fossiilsest orgaanilisest ainest pärinevaid kütusena kasutatavad põlevmaavarad: nafta, erinevad söeliigid, maagaas, põlevkivi jt. Biokütused - bioloogilise päritolu ja organismide elutegevuse tagajärjel tekkinud ning taastuvuse piirides otseselt kütustena kasutatavad või spetsiaalselt kütusteks töödeldud...
lisada ka veidi sinist vesivärvi, et lahutuspind paremini välja paistaks. Kui nüüd kork kõvasti kinni keerata ja pudelit küljelt-küljele õõtsutada, tekivad vee ja õli lahutuspinnal sellised lained, nagu näha pildil. Looded Looded on Maa ja teiste taevakehade gravitatsiooniväljade koosmõju poolt põhjustatud Maa perioodilised deformatsioonid. Loodete mõjul paiknevad maailmameres ümber suured veemassid, tekitades tõusu ja mõõna. Loodeline veeliikumine kujutab endast hiigellainet, mille perioodiks on pool ööpäeva (täpsemalt: 12 h 25 min). Tõus tekib nii Maa Kuu- poolsel kui ka vastaspoolkeral. Tõusulaine liigub ligikaudu mööda Maa paralleeli ning igas kohas maapinnal on 2 korda ööpäevas tõus ja 2 korda mõõn. Loodete ajal muutub veetase ookeanides umbes 1 meetri võrra, kitsastes lahtedes ulatub see kuni 20 meetrini. Sisemeredes ja järvedes loodeid peaaegu ei esine: näiteks
aga lasi Galileo Galileist kirjutades oma fantaasial üsna vabalt lennata.Kuulus Pisa torni vaba langemise eksperiment on siiski toimunud. Selle tegi 1612. aastal üks vana kooli professor, kes soovis tõestada, et Galilei eksib ja et Aristotelesel oli õigus. Katse näitas, et raskem keha jõudis maapinnale veidi enne kergemat, mis eksperimentaatori arvates tõestas Galilei väidete ekslikkust. [redigeeri] Isiklik elu. Galilei arvas, et tõusu ja mõõna põhjustab Maakera pöörlemine. Jupiteri kaaslased tõestasid, et universumis on liikumisi, mille keskpunktis ei ole Maa, ja Veenuse faasid näitasid, et see taevakeha liigub ümber Päikese.Leiutised termoskoop(1597), Geomeetriline ja militaarne kompass (1597), Mikroskoop(1624) .
hoovuse suuna muutusega. 10. Uurige, kuidas on Golfi hoovus seotud angerjate eluringiga? - Angerjad koevad Sargasso meres, hoovus kannab vastsed Euroopasse. 4) Miks tekivad looded? Looded tekivad maa, kuu ja päikese külgetõmbejõu koosmõjul. Kui kõik taevakehad samal joonel, on väga suur mõju. 5) Täida e-koolikotti ptk. 2.4.2 ül. 4. Valisin: Rising Tide Horses (London) tõus ja mõõn Thamesi jões. Rising Tide Horses on kujud, mis on mõõna ajal täiesti nähtavad ja tõusu ajal peaaegu täiesti nähtamatud vee tõttu. Hommikul on mõõn, päeva lõpus tõus (maksimumid). Kujud asetsevad Thamese rannikul Londoni keskel. Turistid peavad kujusid hommikul imetlema, sest muidu on mitteläbipaistev vesi hakanud peale hommikut neelama neid kujusid. Thamese jõgi on oma suuruse/laiuse tõttu suur loode erinevus. 6) Too näited loodete mõjust inimtegevusele ● Pidev merepiiri muutus, teeb ehitusprotsessi raskemaks
öö). Vee puudumise tõttu ei saa taimed ja loomad seal elada. Kuu pinda katavad laiad tasandikud, neid piiravad kõrged mäed ja lõhestavad rohked kraatrid. Need kraatrid on moodustunud meteoriitidega kokkupõrke tagajärjel. Ainult mõned neist on vulkaanilist päritolu. Kuu ise ei tekita valgust. Me näeme Kuud helendavana sellepärast, et ta toimib tohutu suure päikesevalgust peegeldava peeglina. Kuu külgetõmbejõud tekitab Maa ookeanides tõusu ja mõõna. Looduslik kaaslane ehk kuu võib tiirelda ka mõne teise planeedi või tähe ümber. Päikesesüsteemis on selliseid kuusid palju. Kuu faasid Kuna Kuu tiirleb ümber Maa, muutub tema kuju ehk faas pidevalt, sõltuvalt sellest, kui suur osa Kuu valgustatud pinnast on Maalt nähtav. Faasid: 1. Kuu loomine (kuud ei ole näha) 2. Noorkuu 3. Poolkuu (esimene veerand) 4. Kasvav kuu 5. Täiskuu 6. Kahanev kuu 7. Poolkuu (viimane veerand) 8. Vanakuu Kuu teke Kuu tekke kohta on palju teooriaid
Üleujutus Üleujutus, mis on ühtlasi ka kõige tavalisem loodusõnnetus, on ajutiselt maad kattev vesi, mis on reeglina põhjustatud tugevast vihmast ja kiirest lume sulamisest. Üleujutust on lihtsam ette ennustada kui ükskõik millist teist loodusõnnetust. Kuidas tekivad Üleujutus kui maa ajutine kattumine veega on tingitud: A) pinnasevete väljumisest oma normaalsetest piiridest B) tugevate vihmahoogude tulemusena. Esimesel juhul võivad üleujutusi tekitada tormid, maanihked, maavärinad, tsunaamid, kunsttammide purunemine jms. Teisel juhul võivad üleujutuse põhjused olla tugev vihmasadu, lumesajule järgnev sulamine jms. Ehkki üleujutused tekivad tavaliselt erinevate ilmastikufaktorite mõjul, omavad inimtegevuse pingutused veekogude äärstele aladel üleujutuste tagajärgede vältimisel suurt osa. Millal ja kui tihti toimuvad Euroopas on üleujutuste põhjuseks tavaliselt tugevad vihmahood ja äkiline lume sulamine. Põhja-Euroopas võivad üle...
Kaliningrad, Klaipeda, Liepaja, Ventspils, Riia, Sankt Peterburg jt. Norra meri Norra mere mõõtmeteks põhja lõuna suunas on 600 miili, ida lääne suunas 720 miili, keskmine sügavus 600 1000 meetrit. Norra meri ei külmu tänu põhja-ida suunda liikuvale soojale Norra hoovusele. Triivjääd võib kohata mere põhja - läänepoolses osas. Sügisel ja talvel esinevad tihti tugevad tormid. Maksimaalne tõusu mõõna vahe kuni 2,5 m, pinnavete temperatuur talvel 1,5º C, suvel 7 - 11º C. Soolsus 33 35. Põhjameri Mõõtmed: põhjast lõunasse 420 miili, idast läände 360 miili. Põhjameri on madalaveeline, põhjareljeef ebaühtlane. Vaatamata sellele, et rannikuala on külmunud detsembrist märtsini, ei takista see oluliselt laevaliiklust. Tihti esineb tugevaid torme ja udu. Pinnahoovus on suunatud kellaosutile vastassuunas. Suurim tõusu mõõna vahe on 7,6 m
Tektoonika Teadusharu, mis tegeleb maakoore ehituse ja arenguga. Tektooniliselt rahutud (aktiivsed) alad Maakoore osad, mis liiguvad (laamade liitumiskohad). Tektooniliselt rahulikud (passiivsed) alad Maakoore liikumine väike (laamade keskosad). Kurrutus Laamade vastastikkuse surve järel kivimikihtide paindumine ja settekivimitest koosneva pealiskihi kortsumine. Kurrutusmäestik Kerkinud kurdudest moodustunud mäestik. Platvorm Tektooniliselt suhteliselt püsivad alad, mille pealiskord koosneb settekivimeist, aluskord aga tardkivimeist. Kilp Pikka aega jäikadena püsinud platvormide osad, millel settekivimid puuduvad ja aluskorra kurdunud kivimid avanevad. Vanad mäestikud: Baikali, Altai, Skandinaavia, Soti mägismaa, Kaljumäed, Sihhote-Alini, Verhojanski, Apalatsid ja Uurali mäestikud. Uued mäestikud: Kordiljeerid, Karpaadid, Püreneed, Andid, Alpid, Pamiir Himaalaja ja Kaukaasia mäestikud. Vanad madalikud: Ida-Euroopa, Lääne-S...
keskmiselt ajaühikus. Gravitatsioonijõud ehk mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtus Mida suurem on keha mass, seda suurem on gravitatsioonijõud Mida suurem on kehade vaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud Maa tõmbab enda poole kõiki kehi, mis asuvad maapinnal või selle lähedal: Inimesi, vett merede, ookeanides ja jõgedes, hooneid, Kuud jne. Need kehad tõmbavad aga ka Maad enda poole. Nii põhjustab Kuu külgetõmme Maal tõusu ja mõõna. Raskusjõud jõud, millega Maa tõmbab enda poole mingit keha. Maapinnal saab raskusjõudu arvutada valemiga: F=mg F kehale mõjuv raskusjõud ; m keha mass ; g 9,8 N7kg Maapinnalt eemaldudes g väheneb. Erinevate taevakehade pinnal on g väärtus erinev. Elastsusjõud ehk kehast tekkiv jõud, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule Deformatsioon keha kuju ja ruumala muutumine Deformatsiooni liigitatakse: Elastseks Plastiliseks
Kordamine Energiamajandus tööstusharu, mis toodab kütust ning soojus- ja elektrienergiat ning edastab energiat tarbijateni Taastuvad energiaallikad energiaallikad, mis taastuvad Taastumatud energiaallikad energiaallikad, mis ei taastu Alternatiiveenergia e roheline energia taastuvenergia Geotermiline energia maa sisene energia Loodete energia tõusu ja mõõna energia Taastumatud energiaallikad on: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas (-1mm aastas) Taastuvad energiaallikad on: päikese energia, tuuleenergia, hüdroenergia, biomassi energia, loodete energia, geotermaalne energia Energiallikate kasutamise eelised ja puudused: Nafta: + suur kütteväärtus + mitmekülgne kasutamisvõimalus keemiatööstuses + mugavam ammutada, töödelda ja transportida kui tahkeid fossiilseid kütuseid
(kirikusonaat, kammersonaat) , Soolokontsert ,kantaat, prelüüd ja fuuga. · Kuusamad heliloojad: Vivaldi, Georg Friedrich Händel , Johann Sebastian Bach , Heinrich Schütz , Marc-Antoine Charpentier , A.Corelli , C. Monteverdi . C. Monteverdi Teadus · Isaac Newton leidis seletuse jõule mis kehi orbiidil hoiab , sõnastas kolm liikumis seadtust, arvutas välja Maa õiged mõõtmed, Seletas tõusu ja mõõna. · Karl von Linné jagas loomad ja taimed seltsitesse, sugukondatesse ja liikidesse ning andis neile ladina keelsed nimetused. · Galil Galilei tõestas teeoriat et ma ja teised plaanedid tiirlevad ümber päikese, ning nõuduis edaspidi teadlastelt katsete tegemist. Karl von Linné Kasutatud kirjanus: · http://et.wikipedia.org/wiki/ · 8 klassi ajaloo õpik
Kuna maailmas olid asjad pingelised algas 2MS. Seetõttu oli kohustatud minema sõtta Taaveti poeg Edgar ja tema sõber, noor sulane Jaanus. IV tants. Miili oli jäänud tallu ihuüksi, sest Taavet oli saadetud asumisele sunnitöölaagrisse. Elu keerles sel ajal talu korras hoidmise ümber. Aeg oli juba nii palju edasi läinud, et sõda oli lõppenud ja NSVL hakkas rajama kolhoose. Ühega neist liideti Aniluige talu, mis tähendas veel suuremat mõõna. Alguses oli see väga konarlik, tööd hilinesid ja juhtimine ei õnnestunud. Hilisemas perioodis sai see küll korralikumalt tööle, kuid inimestel puudus eraomandina maa ja vili. Seegi kord juhtus viljapeksuaeg õnnetus. Masinist lõi Arvole labidaga lapiti pähe, niiet too vajus otseti pikali. ( Arvo oli julgenud masinisti aurukatelt puutuda ja selle iseseisvalt tööle panna.) V tants. Talu peremehe aeg asumisel oli lõppenud, ta naasis koju. Kõik oli muutunud, põllud
u muutub e i muutub e e muutub i Neid reegleid kajastavad järgmised laused: Tuleb tige peni ja uriseb. Kui tüvevokaaliks on a, siis tuleb vaadata sõne esimese silbi vokaali. Kass kõrtsis ei käi. u Eks ämm söö kodus sütt. i a muutub eks väga arva. Sõnades tuba, uba, luba, muna, nuga. tants: tantsu > tantse väär: väära > vääri karts: kartsa > kartsu nali: nalja > nalju tönts: töntsi > töntse mõõn: mõõna > mõõnu kruus: kruusi > kruuse vaba: vaba > vabu loits: loitsu > loitse varn: varna > varnu Võrdlusastmete moodustamine Keskvõre 1) A tüvi + m 2) AV a või u tüvelised a e ja u e +m Ülivõrre 1) kõige + keskvõrre 2) vokaalivahelduseteel NB! vokaalivahelduse teel ei saa moodustada ülivõrret, kui 1) keskvõrde tüvevokaal on a või i 2) kui sõna on II vältes ning a või i tüveline tumm: tumma > tummem > tummim
Gravitatsioonijõud Gravitatsiooniks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. · Mida suurem on keha mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. · Mida suurem on kehade vaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. Maa tõmbab enda poole kõiki kehi, mis asuvad maapinnal või selle lähedal: inimesi, vett meredes, ookeanides ja jõgedes, hooneid, Kuud jne. Need kehad tõmbavad aga ka Maad enda poole. Nii põhjustab Kuu külgetõmme Maal tõusu ja mõõna. Jõudu, millega Maa tõmbab enda poole mingit keha, nimetatakse raskusjõuks. Maapinnal saab raskusjõudu arvutada valemiga: F=mg F = mg F - kehale mõjuv raskusjõud m - keha mass g - 9,8N/kg Maapinnalt eemaldudes g väheneb. Erinevate taevakehade pinnal on g väärtus erinev. Hõõrdejõud Jõudu, mis tekib ühe keha liikumisel mööda teise keha pinda ja on suunatud
kasutamisega tegelev energeetika haru. Hüdroenergeetika hõlmab nii vee-energia tootmise, muundamise ja jaotamise. Tallinna tehnikaülikool KUIDAS TÖÖTAB HÜDROELEKTRIJAAM Ehitatakse enamasti kiirevoolulistele suurte langustega jõgedele. Vesi paneb liikuma tiivikut meenutava turbiini. Turbiin paneb liikuma generaatori. Generaatori liikumisel tekib elektrienergia. Kasutatakse ka vee tõusu ning mõõna energiat. Tallinna tehnikaülikool RESSURSID EESTIS Eesti hüdroenergeetiline potentsiaal on tagasihoidlik. Tänapäeval hüdroelekter Eesti (taastuv)elektri toodangust väga suurt osa ei moodusta. Palju veejõujaamu, mis on väikesed. Hüdroenergia ressursi potentsiaali tõus Eestis: ühest võimalikest prognoosidest ütleb, et aastaks 2020 on see 34 GWh ja aastaks 2050 38 GWh. Suurimad hüdroelektrijaamad Eestis on Keila
3) Hoovused on vee suunatud liikumised, mida liikumise suuna järgi jaotatakse vertikaalseteks ja horisontaalseteks. Hoovusi tekitavad: Tuuled, vee tiheduse erinevused, veepinna kallakus. Hoovuste seaduspärasused: Põhjapoolkeral liiguvad päripäeva ja Lõunapoolkeral vastupäeva. 4) Tõus ja mõõn on maailmamere loodete poolt tekkinud ning eristatakse vastavalt sellele, kas veetase on keskmisest kõrgem või madalam. Tõusu ja mõõna tekitavad taevakehade gravitatsiooniline külgetõmme. 5) Laugrannikute kuhjav tegevus: Kuna laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus haarab torm kaasa kruusast ja liivast settematerjali ning paiskab rannanõlvale rannajoonest kaugemale. Sedasi tekivad kuhjumisest rannavallid. Samuti võivad tekkida leetseljakuid, kus on madalam, kui mujal vees. Samuti võib tekkida maasäär
Raamat minu elus Raamatud on ühed huvitavad infoallikad, mis on teadmistest pungil. Kooli kohustsulik kirjandus on loodudki selleks, et noored neid loeks ning uusi avastusi ja teadmisi ammendaksid. Nende tähtsust ja mõju hakkasin alles hiljuti tajuma. Kuid milline on siiski raamatute roll inimeste elus? Raamatute tähtsus minu elus tundub aina suurenevat, seda küll kolme-nelja aastase mõõna järel. Algklassides sai ikka raamatuid hoolega loetud ja lapatud, kuid põhikooli alguse osas muutusid need kuidagi igavaks ja mõttetuks. Kindlasti loeks praegu neid samu raamatuid suurema põnevusega, kuid tol ajal ei mõelnud sellele, et raamat võib ka minule midagi anda, vaid see tundus lihtsalt tühise aja raiskamisena. Muidugi sai ka raamatus lehekülgi rahuliku südamega edasi keeratud, mida ilmselt kunagi enam ei tee. Nüüd olen hakanud aru saama, et raamatut ei loeta ainult selle sisu pärast. Tihti on seal ka teine...
Energiamajandus Mida kättesaadavam energia seda kiiremini areneb tehnika ja vähem vaja teha füüsilist tööd. Riigi majand areng sõltub en hinnast, ning kas riik energeetiliselt iseseisev Energiamajandus-majandusharu, tegeleb energeetil materjalide ja toodete uurim, hankim, töötlem, tootm, salvest, transport, turust ja müük Eeldused tööstusrevolutsiooniks: aurumasin(1765), elektrienergia kasutuselevõtt(19saj), kivisüsi Energia hind mõjutab kõiki kaupu ja teenuseid. Taastumatud energ allikad-ei saa korduvkasutada (fossiilkütused nt turvas, nafta, maagaas, põlevkivi) Taastuvad energ allikad-saab lakkamatult v teatud aja möödumist taaskasutada (puit, päike, tuul) Traditsioonilised energiaallikad-kasutamine tavaline, fossiilkütused, tuumaenergia, vesi, puit Alternatiivsed-kasutamiseks puuduvad veel sobivad tehnoloogiad või on kallid Kütusetööstus-kütuse tootmine Elektroenergeetika-elektri tootmine, müük Tahked kütused: turvas, puit, kivisüsi ...
kraadi ning sealse merevee soolsus võib ulatuda kuni 45. Näiteks läänemere soolsus on vahemikus 2- 20 . Korallrahud kasvavad aastas keskmiselt 3 cm ning kujunevad välja miljonite aastatega, selle veealune osa on elupaigaks paljudele kirevatele kaladele. Veepealne osa kattub tihti ka mullaga ja see kattub rikkaliku taimestikuga. Korallrifid jagunevad kolmeks liigiks: OOO Esimene neist on ÄÄRISRIFF. Äärisrifid paljastavad randa ning nö ilmuvad välja mõõna ajal. Teiseks liigiks on BARJÄÄRRIFID ehk vallrahud. Need asetsevad rannast eemal ning on sellega rööbiti. Samas võivad tihti äärisrifid kujuneda barjäärriffideks ja vastupidi, kuna rahu võib vajuda ning kerkida. Kolmas liik on ATOLLID ehk rõngassaared. Atollide keskele moodustub laguun ning see on enamjaolt tekkinud vulkaani kraatrile. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d8/Coral_atoll_formation_animation.gif OOO
SAKSAMAA Saksamaa ulatub madalalt Läänemere rannikult kaugele Euroopa siseossa. LOODUS Saksamaa rannajoon on hästi liigestunud, siia lõikuvad jõgede suudmelahed, välja sopistuvad aga mitmed käärulised poolsaared ning liivased maasääred. Põhjamere rannikul asuvad Ida- ja Põhja- Friisi saared, näiteks Rügen. Saarte ja mandri vahel on madal padumeri, mille põhi võib mõõna ajal kohati kuivaks jääda. Põhja- Saksa madaliku rannikualal laiuvad madalad marsitasandikud. Saksamaa keskosas tõusevad aga 1,5 km kõrgused vanad mäestikud nagu Harz, Taunus ja Thüringer Wald. Prantsusmaaga jagatakse Schwarzwaldi, Tsehhimaa piiril paikneb Böhmerwald ning Erzgebirge. Need on üsna kulunud, ümardunud harjadega. Saksamaa lääneosas (Eifeli mäestikus) leidub vulkaanilisi plahvatuslehtreid, millesse on sademetevetest kujunenud maarijärvi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
