· Fosforiit pole küll süttiv, aga seoses selle kaevandamisega tuleb fosforiidi kättesaamiseks eemaldada selle peal ladestuv diktüoneemakilda kiht, mis omakorda võib põhjustada ulatuslikke probleeme. Näiteks fosforiidi lahtisel kaevandamisel tõstetakse diktüoneemakiht puistangutesse, mis võib kaasa tuua eelmainitud keskkonnaprobleeme, ning lisaks fosforiidi kaevandamisega ei rikuta mitte ainult maa, vaid suure tõenäosusega ka hüdroloogiline reziim. Praegu on Eestis fosforiidi tootmine peatatud, sest see pole majanduslikult tulus ning toob kaasa ohtlikke mõjusid keskkonnale
vahel puudub vertikaal-tsirkulatsioon. 6. Suure aurumissoojuse tõttu on vesi soojuskandja veekogude ja atmosfääri vahel. 7. Jää suure sulamissoojuse tõttu stabiliseerub vee temperatuur külmumise temperatuuril. 8. Vee suure erisoojusmahtuvuse tõttu stabiliseerub temperatuur organismides ja erinevates geograafi1istes piirkondades. · Kirjeldage ja joonistage hüdroloogilist ringet Hüdroloogiline ringe seisneb vee ülekandes ookeanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikese energia: ookeanivesi aurustub atmosfääri ja tagastatakse sinna jõgede, järvede, põhjavee, liustike ja polaarmütside sulamise teel. · Kuidas hinnata ökoloogilist efektiivsust Igal troofilisel tasemel on erinev energia hulk. Koguenergia hulk troofilisel tasemel väheneb püramiidi tipu suunas.
Fotosünteesis muundub valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliseks energiaks. Selle pöördprotsessiks on aeroobne ja anaeroobne biolagunemine/hingamine. CO2 + H2O + hν <=> {CH2O} + O2 (Fotosüntees ↔ Aeroobne biolagunemine) {CH2O} => CO2+ CH4 (Anaeroobne biolagunemine) (6CO2 + 6H2O+ energia ↔ C6H12O6 + 6O2) Geoloogiline ringe. Nimetage ka põhilised protsessid. Looduses toimivad lisaks elementide ringetele geoloogiline ringe ja vastavad alamringed: tektooniline, hüdroloogiline, kivimite ja biogeokeemiline. Kivimite ringluses osalevad tard- (laava), sette- ja metamorfsed kivimid. Hüdroloogiline ringe seisneb vee ülekandes ookeanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikese energia. Taimed ja mikroorganismid osalevad ökosüsteemi biogeokeemilistes aineringetes, nagu toitainete ringed (C, N), biomassi teke ja mineralisatsioon ehk bioloogiliselt seotud elementide muundumine anorgaanilisteks ühenditeks
93% moodustab maailmamere vesi (ca. 1.36*1018 tonni).Maailmamere jaotus ookeanideks ja meredeks on kokkuleppeline. Kindlalt eristatakse kolme ookeani: Vaikne ookean, Atlandi ookean ja India ookean. Neljandaks ookeaniks loetakse Põhja-Jäämerd, mis mõnede maailmamere jaotuste järgi arvatakse Atlandi ookeani osaks. Antarktikat ümbritsevad vett nimetatakse sageli Antarktika ookeaniks. Globaalne veeringe ehk hüdroloogiline tsükkel.Vesi on pidevas ringes ookeani, atmosfääri ja maismaa (järved, jõed, liustikud) vahel. Maailmamere massi ja ookeanidesse siseneva veehulga (sademed, jõed) vahelise seose abil on võimalik arvutada keskmine vee viibeaeg maailmameres. Joonisel 2.1 toodud arvväärtuste korral saame vee viibeajaks maailmameres 2600 aastat. Teiste hinnangute puhul (aurumine 336*103 km3 aastas, sademed 300*103 km3 aastas ja
5. Vee maksimaalne tihedus on +4°C juures, jää tekib pinnal ja veekihtide vahel puudub vertikaal-tsirkulatsioon. 6. Suure aurumissoojuse tõttu on vesi soojuskandja veekogude ja atmosfääri vahel. 7. Jää suure sulamissoojuse tõttu stabiliseerub vee temperatuur külmumise temperatuuril. 8. Vee suure erisoojusmahtuvuse tõttu stabiliseerub temperatuur organismides ja erinevates geograafi1istes piirkondades. Kirjeldage ja joonistage hüdroloogilist ringet Hüdroloogiline ringe seisneb vee ülekandesMeri ookeanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikese energia: ookeanivesi aurustub atmosfääri ja tagastatakse sinna jõgede, järvede, põhjavee, liustike ja polaarmütside sulamise teel. Toiduahelad ja energiaülekanne Energia siseneb ökosüsteemi päikesekiirguse näol. Toidus olevat energiat kasutavad organismid elutegevuseks ja kasvamiseks
vertikaal-tsirkulatsioon Suure aurumissoojuse tõttu on vesi soojuskandja veekogude ja atmosfääri vahel Jää suure sulamissoojuse tõttu stabiliseerub vee temperatuur külmumise temperatuuril Vee suure erisoojusmahtuvuse tõttu stabiliseerub temperatuur organismides ja erinevates geograafilistes piirkondades. 10. Kirjeldage ja joonistage hüdroloogilist ringet Hüdroloogiline ringe seisneb vee ülekandes ooekanidest atmosfääri, kontinendtidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikese energia: ookeanivesi aurustub atmosfääri ja tagastatakse sinna jõgede, järvede, põhjavee, liustike ja polaarmütside sulamise teel. 11. Toiduahelad ja energiaülekanded Energia siseneb ökosüsteemi päikesekiirguse näol. Toidus olevat energiat kasutavad organismid elutegevuseks ja kasvamiseks
Inimeste ning valdava enamuse taime- ja loomaliikide elukeskkond asub atmosfääri kui suure õhuookeani põhjas. Atmosfäär kaitseb seda keskkonda liigse jahtumise ja liigse kuumenemise eest ning maailmaruumist tulevate kahjulike mõjude, kasvõi eluskudesid kahjustava lühilainelise kiirguse eest. Atmosfäär on taimedele vajaliku süsihappegaasi ja kõigile aeroobsetele organismidele tarviliku hapniku reservuaariks. Läbi atmosfääri kulgeb ka planeedi veeringlus ehk hüdroloogiline tsükkel, eriti ookeanide pinnalt õhku auranud vee toimetamine mandritele. Atmosfääris toimuvad protsessid mõjutavad oluliselt Maa asukate elamist-olemist. Nende protsesside mõistmiseks tuleb tunda atmosfääri ehitust ja tema olulisi karakteristikuid. Järjest suuremaid probleeme tekitab kaasajal atmosfääri saastumine.Kasvuhooneefekt on õhutemperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte (klaas, kile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi
Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond ÖKOLOOGILISED TSÜKLID Astronoomilised ja geosüsteemsed tsüklid Vee tsükkel Biogeokeemilised tsüklid Eesmärgid: Kirjeldada kolme olulisemat astronoomilist tsüklit. Selgitada atmosfääri tsükli põhjusi, protsesse ja selle seost globaalse õhusaastega. Kirjeldada kohaliku õhusaaste tüüpe ja põhjusi. Tutvustada geoloogilist aineringet, hüdroloogilist tsüklit. Tutvustada olulisemate elementide tsükleid. Aastaajad Maa tiirleb ümber Päikese elliptilisel orbiidil. Täistiir e. aasta vältab 365 päeva 5 tundi 48 minutit ja 46 sekundit. Aastaaegade vaheldumise põhjustab asjaolu, et Maa telg on orbiidi tasapinna suhtes kaldu (23°27'). Nurk muutub perioodiga ~4100 a. ±1,5°. Lõunapoolkera suvel (3.01) on Maa-Päike kaugus minimaalne (0.983 AU). Põhjapoolkera ...
Hüdroloogiline tsükkel PÕHJAVESI. KARST JA jõed ja järved: MAALIBISEMISED põhjavesi: 1.05% 0.009% (1.27 105 km3) (1.54 107 km3) biosfäär: 10-4%
5. Vee maksimaalne tihedus on +4°C juures, jää tekib pinnal ja veekihtide vahel puudub vertikaal-tsirkulatsioon. 6. Suure aurumissoojuse tõttu on vesi soojuskandja veekogude ja atmosfääri vahel. 7. Jää suure sulamissoojuse tõttu stabiliseerub vee temperatuur külmumise temperatuuril. 8. Vee suure erisoojusmahtuvuse tõttu stabiliseerub temperatuur organismides ja erinevates geograafi1istes piirkondades. o Kirjeldage ja joonistage hüdroloogilist ringet. Hüdroloogiline ringe seisneb vee ülekandes ookeanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikese energia: ookeanivesi aurustub atmosfääri ja tagastatakse sinna jõgede, järvede, põhjavee, liustike ja polaarmütside sulamise teel. o Toiduahelad ja energiaülekanne Energia siseneb ökosüsteemi päikesekiirguse näol. Toidus olevat energiat kasutavad organismid elutegevuseks ja kasvamiseks.
energiaks. Selle pöördprotsessiks on aeroobne ja anaeroobne hingamine ja biolagunemine. Bioloogiline energiaringe algab fotosünteesiga ja lõpeb hingamisega. CO2 + H2O + hν <=> { CH2O} + O2 (Fotosüntees ↔ Aeroobne biolagunemine) { CH2O } => CO2 + CH4 (Anaeroobne biolagunemine) ► Geoloogiline ringe. Nimetage ka põhilised protsessid. Looduses toimivad lisaks elementide ringetele geoloogiline ringe ja vastavad alamringed: tektooniline, hüdroloogiline, kivimite ja biogeokeemiline. Kivimite ringluses osalevad tard-(laava), sette- ja metamorfsed kivimid. Kivimite ringes toimuvad eksogeensed protsessid (maapinnal kokkupuutes atmosfääriga) ja endogeensed protsessit ( maakoore süvakihtide kivimites). Hüdroloogiline ringe seisneb vee ülekandes ookeanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikese energia. Taimed ja
5)Vett läbiv ja nähtav UV- kiirgus on fotosünteesi üks tingimustest. 6)Vee maksimaalne tihedus +4 kraadi juures, jää tekib pinnal ja veekihtide vahel puutub vertikaal-tsirkulatsioon 7)Suure aurustumissoojause tõttu stabiliseerub vee temperatuur külmumise temperatuuril. 8)Vee suure erisoojusemahtuvuse tõttu stabiliseerub temperatuur organismides ja erinevates geograafilistes piirkondades. 10. Kirjeldage ja joonistage hüdroloogilist ringet Hüdroloogiline ringe seisneb vee ülekandes ookeanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikseenergia. Ookeanivesi aurustub atmosfääri ja tagastatakse sinna jõgede, järvede, põhjavee, liustike ja polaarmütside sulamise teel. 11. Toiduahelad ja energiaülekanne Kõik organismid Maal on omavahel seotud, ning toiduahelatesse kuuluvad kõik taimed, loomad, ning ka lagundajad
KESKKONNASEIRE ÜLESANDED – keskkonna saastuse ja reostuse hetkeolukorra määramine; saasteainete kauglevi jälgimine; keskkonnaindikaatorite väljaarendamine ja täiendamine; elurikkuse hindamine ja analüüsimine; taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine seiretasandid: riiklik keskkonnaseire, kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire, ettevõtja keskkonnaseire keskkonnaseire allprogrammid – meteoroloogiline ja hüdroloogiline seire, õhuseire, põhjavee seire, siseveekogude sire, rannikumere seire, eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire, metsaseire, kompleksseire, kiirgusseire, seismoseire, mullaseire keskkonnaindikaator – näitajate kogum, mis kajastab lihtsustatult kompleksseid seoseid keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite vahel kallas – veekogu maismaavöönd kallasrada – kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres
sajandi vahetati osaliselt need välja tinatorude vastu. Tänapäevane veehaarde süsteem põhineb suuresti 1920.datel rajama hakatud Tallinna veevärgist. Vett hakati filtreerima ja kloreerima. Rajati veehaare Piritajõest ja 60.nedatel rajati Paunküla veehoidla, et vähendada veedefitsiiti. 1970 ja 1975 suvi väga kuiv ja põuane, tekkis vajadus rajada veehaare Jägala joa ülemjooksule, 80.datel rajati veehoidla kompleks Jägala joa keskjooksule. 5)Kliimamuutuste mõju veestikule Vastus: Hüdroloogiline tsükkel. Sademete ümberjaotamine. Sademete olulisus veestikule. Sisemerede kokku kuivamine. II 1)Hüdroloogiliste ja klimaatiliste tegurite mõju madalate veekogude ökosüsteemile Vastus: Võrtsjärvel on probleemiks nii liiga madal kui ka kõrge veetase. Madalaveetaseme tingimustes taimede kasvuala laieneb, hiljem veetaseme tõusuga nii palju need taimed ei vähene, järv kasvab kinni. 30ndatel oli biogeenidega reostatus tunduvalt väiksem kui järgmisel veevaesel perioodil
nõlva- ja valgveed kannavad valgalalt jõkke rohkesti mullaerosiooni produkte, detriiti ja mitmesuguseid muid aineid. Seetõttu peegeldavad jõgede vee omadused ning ökoloogiline seisund ja selle ajalised muutused valgala maastikuaineringe eripära, seisundit ja muutusi. Vee omadused ja nende muutused mõjutavad. Suuruselt, hüdroloogiliselt tüübilt, vee omadustelt, elustiku koosseisult ja bioloogiliselt reziimilt on Eesti jõed väga mitmekesised ja regionaalselt varieeruvad. Jõe hüdroloogiline tüüp sõltub suuresti domineerivast toitumistüübist, valgala suurusest ja reljeefist. Jõe vee keemilised omadused olenevad kõige enam valgala muldade koostisest ning mitmesugust tüüpi kõlvikute (põllud, metsad, niidud, sood) osatähtsusest valgalal, kuid tihti ka reostusallikatest. Jõgede aktsepteeritav hüdrobioloogiline tüpoloogia senini puudub. Eesti jõgede biogeenidereostus Peamiste biogeensete elementide, fosfori (P) ja lämmastiku (N) mitmesuguste
Geoloogiline aineringe geoloogilist ainete liikumist Maa eri sfäärides (atmo-, hüdro-, lito- ja biosfääris) ning nende vahel. Bioloogiline aineringe tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad seda mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineiks, millesthiljem tekib uus elusaine. Eriti oluline on looduses süsiniku-, lämmastiku-, fosfori- ja väävliringe. Veeringe vee ringkäik ehk hüdroloogiline tsükkel on Maa vee järjepidev liikumine maapinnal, üleval ja all. Jätkusuutlik ja säästev areng - mõistetakse sihipärast arengut, mis tagab inimeste elukvaliteedi parandamise kooskõlas loodusvaradega ja keskkonna talumisvõimega.
4 negatiivselt kalade ja teiste veeloomade elukeskkonda. Eutrofikatsioon võib aset leida nii mageveelistes kui soolase veega veekogudes. Mis on veeringe? Looduses toimub pidev veeringe. Vesi esineb looduses vedelas, tahkes ja kaasilises. Aur – vesi – jää = kondenseerumine. Vett aurustub õhku praktiliselt kõikjalt, kõige rohkem maailmameredel. Veeringe ehk vee ringkäik ehk hüdroloogiline tsükkel on Maa vee järjepidev liikumine maapinnal, üleval ja all. Ringlemise käigus võivad muutuda vee agregaatolekud. Veeringe on üks osa Maa üldisest aineringest. Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht. Veeringe käivitajaks on Päike, mis soojendab ookeanide vett, kuni see hakkab aurustuma (jää ja lumi võib sublimeeruda vahetult veeauruks). Tõusvad õhuvoolud kannavad veeauru atmosfääri, kus see kõrguse kasvades hakkab
15. Mis on fotosüntees ja selle pöördprotsess? Illustreerige võrranditega. Fotosüntees on looduses asetleidev protsess, mille käigus elusorganismid muundavad päikeseenergia keemiliseks energiask. Fotosünteesi pöördprotsessid on aeroobne ning anaeroobne biolagunemine. CO2+H2O+hv {CH2O}+O2 Fotosüntees Aeroobne biolagunemine. {CH2O} CO2+CH4 Anaeroobne biolagunemine. 16. Geoloogiline ringe. Nimetage ka põhilised protsessid. Geoloogilise ringe alamringed: tektoonile, hüdroloogiline, kivimite ja biogeemiline ringe. Geoloogiline aineringe- kivimite ringkäik looduses. Päikese kiirguse põhjustatud välised tegurid murendavad kivimite pealispinda. Tekkinud murend kandub raskusjõu, vee, jää ja tuule toimel tekkekohast eemale. Murend kujub ning settib maapinna madalamatesse kohtadesse ja veekogudesse. Vanemad setteladundid mattuvad nooremate alla, tihenevad ja kivistuvad settekivimeiks. Tektooniliste protsesside käigus surutakse need üha sügavamale
Illustreerige võrranditega. · Fotosüntees on protsess, mille käigus valgusenergia toimel moodustuvad lihtsatest keemilistest ühenditest orgaanilised ained. Selle pöördprotsessiks on aeroobne ja anaeroobne hingamine ja biolagunemine. · Geoloogiline ringe. Nimetage ka põhilised protsessid. · Looduses toimivad lisaks elementide ringetele geoloogiline ringe ja vastavad alamringet: tektooniline ringe, hüdroloogiline ringe, kivimite ringe ja biogeokeemiline ringe. Kivimite ringluses osalevad tard-(laava), sette- ja metamorfsed kivimid. Hüdroloogiline ringe seisneb vee ülekandes ookeanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikese energia. Taimed ja mikroorganismid osalevad ökosüsteemi biogeokeemilistes aineringetes, nagu toitainete ringed (C, N),
1.Astronoomiline ühik - maa keskmine kaugus päikesest 149 597 870 km(tähis AU, eesti k. a.ü) Valgusaasta- vördub vahemaaga ,mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta jooksul Troopiline aasta ajavahemik, mis kulubPäikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunktini(tähis LY) Parsek- parsek on niisugune objekti kaugus mille aastaparallaks on 1 kaarsekund(pc=par +sek) Aastaparallaks nurk, mille all taevakehalt vaadatune paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg) ,et see moodustaks taeva kehale suunatud sirgega täisnurga. On olemas eliptilised , spiraalsed ja ebakorrapärased galaktikad. Linnutee-meie kodu galaktika, Linnutee on tähesüsteem, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. 2. Päikesesüsteemi tekkimine (nebulaarhüpotees)- Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest, mis iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbudes muutus üha kiiremini pöörlevaks ja lapikumaks kettaks 3. Klass...
Mereteadus Hüdroloogia tuleneb kahest kreekakeelsest sõnast: hydor(vesi) ja logos (õpetus, teadus). See termin tähendab õpetust veest kõige laiemas mõttes, õpetust maakera vetest. Hüdroloogia teadusharu maakera vesikestatas (hüdrosfäärist). Sisevete hüdroloogia Merehüdroloogia ehk okeanoloogia ehk okeanograafia ehk mereteadus Teadus jõgedest ehk potamoloogia Teadus järvedest ehk limnoloogia Teadus soodest ehk telmatoloogia Teadus liustikest ehk glatsioloogia Mereteadus käsitleb mitmesuguseid maailmamere nähtusi ja protsesse. · Füüsikalisi merevee liikumine; · Keemilisi vee keemilist koostist: · Geoloogilist ookeanipõhja geoloogilist kujunemist ja arengut; · Bioloogilisi mereelustiku probleemid. Mereökoloogia on teadus seostest mere keskkonnatingimuste ja elustiku erinevate kompon...
mõjutatud. Iga majapidamine võib kopeerida olulist osa käitumisest neilt naabritelt, kes on kopeerinud käitumist oma naabritelt ja nii edasi. Väline keskkond igale majapidamisele sisaldab temperatuuri ja sademeid, politseiagendi veenmisi ja naabruskonnas asuvaid majapidamisi. Kodune veetarbimise mudel kinnitab hüdroloogilist ilmingut sama hästi kui sotsiaalse mõju protsess, mida usutakse mõjutavat kodust veenõudlust. Hüdroloogiline element määrab veevarustuse igal kuul, annab tegeliku temperatuuri ja sademed. Majapidamine kohandab oma veetarbimisharjumused tingimustes toetudes järgnevale: millised seadmed tal on, tema eksisteerivad harjumused, mida ta naabrid teevad ja kas veekompanii võib soovitusi jagada (põua korral). Mudel ei püüa kinnitada kõiki mõjusid veetarbimisele. Artikli autorite lähenemine on teravas kontrastis paljude statistiliste
(6CO2 + 6H2O + energia C6H12O6 + 6O2) Summaarne võrrand: 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6H2O Bioloogiline energiaringe algab fotosünteesiga ja lõpeb hingamisega. Fotosünteesi ja hingamise põhivalemid on vastavalt (1 ja 2) CO2 + H2O + 8hv -> CH2O + O2 . (1) CH2O + O2 -> CO2 + H2O + 6ATP (2) 16. Geoloogiline ringe. Nimetage ka põhilised protsessid. Looduses toimivad lisaks elementide ringetele geoloogiline ringe ja vastavad alamringet: tektooniline ringe, hüdroloogiline ringe, kivimite ringe ja biogeokeemiline ringe. Kivimite ringluses osalevad tard-(laava), sette- ja metamorfsed kivimid. Hüdroloogiline ringe seisneb vee ülekandes ookeanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikese energia. Taimed ja mikroorganismid osalevad ökosüsteemi biogeokeemilistes aineringetes, nagu toitainete ringed (C, N), biomassi teke ja mineralisatsioon ehk bioloogiliselt seotud elementide muundumine
vooluhulgal. Vooluhulga sesoonse muutumise amplituud oleneb kõige enam jõe toitumistüübist ja samuti vooluhulka reguleerivate suuremate seisuveekogude olemaolust või puudumisest jõgikonnas. Vooluveekogude, ka Võhandu jõe puhul määravad selle kvaliteeti neli põhikomponenti: 1) veekogu füüsikaline kvaliteet (eelkõige elupaikade mitmekesisus ning väärtuslike elupaigatüüpide rohkus); 2) veekogu hüdroloogiline reziim (eelkõige jõe piisavalt suur miinimumvooluhulk); 3) veekogu vee kvaliteet (eelkõige orgaanilise reostuse puudumine); 4) vooluveekogu tõkestamatus (loob kalastikule võimaluse ränneteks ning vabalr valda neile antud eluperioodil sobivamaid elupaiku). 3.2 Elustik Võhandu jõgi on kalarikas ja kalanduslikult väga väärtuslik. Suur-Võhandus oli kalastik silmapaistvalt liigirikas ja jõgi enamasti kalarohke. Kokku registreeriti 23 liiki:
Soodega on kaetud 22,3% Eesti territooriumist. Soostumise poolest oleme Soome järel maailmas teisel kohal. Sood on levinud üle kogu Eesti. Kõige suuremad on Puhatu, Epu-Kakerdi, Endla, Lavassaare, Suursoo ning Peedla soostikud. Enamik meie suurematest soostikest on looduskaitse all. Tuntumad sookaitsealad on Soomaa Rahvuspark, Endla looduskaitseala, Nigula looduskaitsela, Alam-Pedja looduskaitseala ning Emajõe Suursoo maastikukaitseala. 32. Kuivendamise hüdroloogiline mõju Soode, eriti aga rabade massiline ja arutu kuivendamine viiks samal ajal meie mageveevarude vähenemisele. 33. Kaitsealuste soode osatähtsus, enim kaitset vajavad sootüübid Kaitse all 255 000 ha soid ja soometsi. Enim ohustatud on allikasood, madalsoometsad ja liigirikkad madalsood.
Kaljulaiud ja saared on ideaalseks pesitsuspaigaks mitmele riigi 250 linnuliigist. Avameri on rikas tursa, süsika , makrelli ja heeringa poolest. Pool Norra maismaast on metsadega kaetud, seega põtrade ja metskitsede, jäneste, rebaste ja oravate looduslik kodu. Näha saab metsisemängu või metskurvitsa rännet, kuulda tedrelaulu või hariliku sookure hüüet. Looduslike energiavarude hulk ühe elaniku kohta on Norras väga suur, millest olulisim on hüdroenergia. Riigi topograafia ja hüdroloogiline olukord põhjustavad läänepoolsetel aladel palju sademeid, mistõttu kosed ja jõestikud on veerohked. Hõredalt asustatud või täiesti asustamata mägistes piirkondades leidub hulgaliselt looduslikke järvi ja muid veekogusid, mis võimaldavad tammide ja reservuaaride abil kevadel, suvel ja sügisel eesseisva talve jaoks vett koguda. Teine oluline ressurss kodumaise energiavarustuse jaoks on Norra mandrilaval leiduv nafta. Norra naftavarude suuruseks hinnatakse 13,2
Küsimused ja vastused 1. Miks on atmosfäär elutegevuseks tähtis? Inimese ning teiste looma- ja taimeliikide elukeskkond asub atmosfääri kui suure õhukeskkonna põhjas. Atmosfäär kaitseb seda keskkonda liigse kuumenemise ja jahtumise ning maailmaruumist tulevate kahjulike mõjude eest. Atmosfäär on taimedele vajaliku süsihappegaasi ja kõikidele aeroobsetele orgnanismidele tarviliku hapniku reservuaariks. Läbi atmosfääri kulgeb planeedi veeringlus ehk hüdroloogiline tsükkel 2. Missuguste tunnuste järgi jagatakse atmosfäär kihtideks (sfäärideks)? Vertikaalselt võib atmosfääri jagada kihtideks 4 tunnuse järgi: temperatuur, koostis, vastastikmõju maapinnaga, mõju lennuaparaatidele. 3. Mis põhimõttel ja missugudeks osadeks jagatakse atmosfäär kihtideks temperatuuri vertikaalse käigu järgi? Temperatuuri vertikaalne gradient näitab, kui palju muutub temperatuur ühe pikkusühiku kohta vertikaalsuunas z
Suureks probleemiks veekogudes on nende rikastumine toitainetega (eutrofeerumine) see võib viia veekogude mudastumisele ja kinnikasvamisele. Inimese kasuliku mõjuna veekogudele võib käsitleda nende kaitse alla võtmist ja kalamaimude kasvatamist ning viimist looduslikesse veekogudesse (enamasti inimese tarbeks). Meri Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline reziim erineb ookeani omast. Püsihoovused on meredes enamasti nõrgemad kui ookeanides. Sisemeredes on looded nõrgad. Sisemeri on meri, mis on ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega. Ääremeri on ookeanilisel maakoorel asuv maailmamere osa, mis on avaookeanist eraldatud saarkaarega või teise tähenduse kohaselt on tegemist maailmamere osaga, mis külgneb mandriga. Saartevaheline meri on maailmamere osa, mida ümbritsevad saarestikud, segades vaba
KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 2014 sügissemester 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Vastus: Astronoomiline ühik - Kaugus, mille korral punktmass tiirleb ümber Päikese 365,2568983 ööpäevaga Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. Parsek on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud sirgega täisnurga. 2. Galaktikate liigitus. Linnutee. V: liigitakud nende nähtava kuju järgi: •Elliptilised •Spiraalsed •Ebareeglipärased (ebakorrapärased) Hubble galaktikate...
andmine ja eutrofeerumise vähendamine, kuid mujal on oluline ka näiteks veelindude pesitsuspaikade loomine ja kalda-äärsete alade kasutamine kariloomadele, põllumaaks. Jõeliste vee-elupaikade taastamine- eesmärk on taastada jõe süsteemi loomulik seisund ja toimimine nii bioloogilise mitmekesisuse, rekreatsiooni, üleujutuste haldamise ja maastiku terviklikkuse mõttes. Miks tervendada: ● vooluveelised elupaigad on vähenenud ● hüdroloogiline režiim ebasobiv nii elustikule kui ka inimesele ● jõgede seisund halvenenud Vooluvete füüsilist kvaliteeti mõjutavad kõige enam ● maaparandus ● paisutamine ● jõekallaste haldamine (arendus ja haldustöö jõekallastel, nt põllud väga lähedal jne) Lähenemine võib olla erinev: ● ei mingit tegevust, lihtsalt kõrvaldatakse survetegurid ja lastakse loodusel ise taastada ● haldamine - vähendatakse survetegureid, et süsteem taastuks
taastoota, pööratakse ikka veel liialt vähe tähelepanu linnade jätkusuutliku veepoliitika arendamisele ning endiselt on kõige laialdasemalt kasutatavaks veetarne süsteemiks tavaline tsentraalne jaotussüsteem, mille peamiseks eesmärgiks pole mitte jätkusuutlikkus ja veevarude regenereerimine vaid kasumlikkus. 1. Põhjaveevarud ja nende taastamine 1.1 Põhjavesi Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Põhjaveevarude taastumine on hüdroloogiline protsess, milles maapinnal paiknev vesi liigub maapinna sügavamatesse kihtidesse ja saab osaks põhjaveest. Varude taastumise protsess toimub enamasti aeratsioonivööndis (vadose zone), taimede juurtest madalamal. Põhjaveevarude taastumine toimub looduslikult läbi veeringluse kui ka läbi inimtekkeliste protsesside abil. Looduslik põhjaveevarude taastamine toimub peamiselt sademete ja lumesulamisvee ning väiksemal määral ka veekogude vee infiltratsiooni kaudu
Tsüklonis e. madalrõhualal puhub tuul vastu kellaosuti liikumise suunda keskpunkti poole (PP) Antitsüklonis e. kõrgrõhualal puhub tuul kellaosuti suunas keskpunktist väljapoole (PP) TUULT ISELOOMUSTAVAD SUURUSED - Suund ilmakaare järgi, millisest suunast puhub - Kiirus m/s, km/h, sõlm*, hetkeline ja maksimaalne - Puhangulisus kui maksim. on üle 5 m/s suurem kui keskmine 1 sõlm = 1 meremiil/h = 0.51 m/s NIISKUS ATMOSFÄÄRIS Maa hüdroloogiline tsükkel- veeringlus atmosfääri ja maapinna vahel; Absoluutne niiskus veeauru hulk õhus (g/m3) Veeauru rõhk osa õhurõhust, mis on tekitatud veeauru poolt (mmHg, mbar, hPa) Suhteline niiskus ruumalaühikus oleva niiskuse hulga ja sama ruumiühikut küllastava niiskuse hulga suhe (%) (T ja P ei muutu) Eriniiskus 1 kg niiskes õhus oleva veeauru kogus (g/kg)
ökoloogiat ja liike. Merepinna kõrgus IPCC-kliimaprognooside alusel on aastaks 2100 ookeanide pind 0,1 0,9 meetrit tõusnud. Tõus oleneb eelkõige sellest, mil määral suudetakse kasvuhoonegaaside emissiooni piirata. Merepinna tõusust on umbes pool põhjustatud merevee soojuspaisumisest ja pool mäestikuliustike osalisest sulamisest ning mandrite lumekattega piirkondade vähenemisest. Läänemere merepinna kõrgust mõjutab lisaks ookeanidele ka hüdroloogiline tasakaal ehk see, millised muudatused toimuvad Läänemerre suubuvate jõgede veemassides ning nende jagunemises eri aastaaegade lõikes. Kuigi ookeanide veetaseme tõus ei ulatu otseselt Läänemereni, on merepinna eeldatav tõus Läänemerel samas suurusjärgus nagu ookeanideski. See tähendaks, et veetaseme tõus kompenseerib Soome lahes praegusest mandri kerkimisest põhjustatud merepinna keskmise alanemise. Botnia lahes on merepinna taandumine tasapisi aeglustumas.
Peale seda kaotab Sinuhe usu jumalasse ja nad asuvad teele Süüria ranniku poole. Geograafiline mõiste: -Süüria (lk 257)- Süüria on riik Lähis-Idas. Ta piirneb läänest Vahemerega ja Liibanoniga, põhjast Türgiga, idast Iraagiga, lõunast Jordaaniaga ja edelast Iisraeliga. Mõisted: -Meri (lk 255)- Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavadmandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline reziim erineb ookeani omast. -Härg (lk 259)- Härg on suguvõimetuks lõigatud ehk kastreeritud isane veis. -Preester (lk 261)- Preester on vaimulik, kes on kindla korra järgi ametisse pühitsetud ja kellel on õigus riituste läbiviimiseks -Tempel (lk 263)- Tempel (ladina sõnast templum) on sakraalehitis ehk pühakoda. IX Raamat: Krokodillisaba Sinuhe läks tagasi Smürnasse, kus ta märkas, et olukord on muutunud. Nimelt inimesed vihkasid Egiptlasi
Mis on inimasurkonna praegune suurus ? 0,5 miljardi täpsusega. 6.5 mlrd 1Kui suur on inimasurkonna kasvu vahe arenenud ja vähearenenud riikides? 2 , . ( ~ 10 ) 3Kui suur on inimese jalajälg, mida maakera suudab pikemaajalisest taluda? Praegu keskmine jalajälg maailmas? Eesti jalajälg? Aastas 2003 inimese jalajälg, mida maakera on suuteline taluda oli 1,8 glob. ha isilu peale. Maailma keskmine aastas 2003 ~2,2 globaalset ha isiku peale. Eesti oma aastas 2003 ~6,5 g-t ha is. peale. 4Kuidas on määratletud looduskaitsebioloogia kui teadus? 5Looduskaitsebioloogia on interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused (Primacket al2008). 6 7Looduskaitse bioloogia kolm eesmärki. Looduskaitsebioloogial on kolm eesmärki: dokumenteerida bioloogilise mitmekesisust; uurida inimtegevuse mõju bioloogilisele mitmekesisusele võtted negatiivs...
Jääolude prognoosid: Jäätekke protsess algab sellest momendist, kui merevesi on valmis kristalllisatsiooniks. Jääteke algab jää algliikide tekkimisest madalamates veekogu osades. Edasi tekib kallasjää ja hakkab arenema kinnisjää, suureneb ajujää kontsentratsioon ja hiljem tekib püsijää. On olemas pikaajalised ja lühiajalised jääprognoosid(1-10 päeva). Reeglina nende aluseks on lühiajaline sünoptiline prognoos ja hüdroloogiline informatsioon. Pikaajalise prognoosi puhul võetakse arvesse analoog aastaid ja neid koostatakse iga aasta oktoobris ja kevade alguses. Talvisel perioodil koostatakse järgmisi lühiajalisi prognoose: jääpaksuse prognoos, jääkatte ulatuse prognoos, ajujää triivi prognoos. Kõige mugavamaks jääprognoosi esitamise viisiks on jääkaart. Suurt abi laineprognooside koostamisel ning jääkaardi joonistamisel annavad satelliidi pildid.
SOOTEADUS 1)SOO JA TURBA MÕISTE, SOODE TEKET MÕJUTAVAD TEGURID soo on selline osa maastikust,kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu mullas jääb osa orgaanilist ainet lagunemata ning ladestub turbana. Vastavat arengusuunda maastikus nim soostumiseks, vastavat mullatekkesuunda turvastumiseks. Soostumine võib olla edasiarenev e progresseeruv, taandarenev e regresseeruv või uuesti areenema hakkav. Soostunud maa ja soo tinglikuks piiriks võetakse 30-cm turbakiht(kuivendamata olekus), selle piiri ületamisel saavad soostunud muldadest soomullad,soostunud maadest sood. Niisugust turbakihi paksust põhjendatakse sellega, et nim. Piiri ületamisel kasvab enamik taimejuuri turbas ega ulatu mineraalsete kihtideni. Liigniiskuse all mõeldakse ülemäärast veesisaldust mesofüütide,eriti kultuurtaimede ja metsapuude seisukohast;sootaimede jaoks on sama niiskusaste täiesti paras. Turvas on soodes tekkiv ja maapinnale lad...
· 64. Kirjelda energiavoo, vee tsükli ja biogeokeemiliste tsüklite vahelisi seoseid: · 64. Energiavoog on elu alus. Et maalejõudev energiavoog saaks muutuda elusloodusele kasulikuks, peab toimuma hulga protsesse. Enamus looduslikest tsüklitest hõlmavad nii elus kui eluta ainet. Biogeokeemiliste tsüklite hulka kuuluvad hapniku, süsiniku, lämmastiku, fosfori ja paljude teiste elementide tsüklid, nende hulgas ka inimtegevusest tekitatud toksilised ja saastained. · Hüdroloogiline ehk veetsükkel on looduses üks põhilisemaid protsesse. Reageerides päikese soojusele ja teistele mõjutustele, aurab vesi õhku ja muutub veeauruks. Veeaur tõuseb atmosfääri, jahtub ning muutub veetilkadeks või jääks, moodustades pilvi. Kui veepiisad või jääkristallid saavad küllalt suureks, langevad nad tagasi maa peale vihma või lumena. Maapinnale jõudnud vesi imbub mulda ja imendub taimedesse või nõrgub allapoole põhjavee veehoidlatesse.
ammoniaagist, lämmastikust ja süsinikdioksiidist. Päris esimene atmosfäär koosnes vesinikust ja heeliumist, mis aga oma kerguse tõttu Päikesetuule poolt minema puhuti. Atmosfääris puudus vaba hapnik. Tolleaegne atmosfäär ei neelanud osoonikihi puudumise tõttu ultraviolettkiirgust. Algul sai vesi olla üksnes õhus. Kuumalt maapinnalt aurustus vesi kiiresti. Veel hiljem ookeani vesi pidevalt kees. Normaalne hüdroloogiline tsükkel läks käima alles ookeani keemise lõppedes. Maapinna lohud täitusid siis sademeteveega ja veekogude pinnast kõrgemale sadanud vihm hakkas moodustama vooluvetevõrku ning kujundama selle abil pinnamoodi. Atmosfäär veel ultraviolettkiirgust ei neelanud ja elu sai areneda üksnes vee all. Eluvormidest on vähe säilinud seetõttu, et selleaegsed liigid olid pehmekoelised, ilma skeleti või koorikuta
lainepikkuste vahemikus, sulgevad Aerosoolid – 0,01-1,0 nanomeetrit mõõt, iseloomustab õhu aatomite ja osaliselt atmosfääri akna ja takistavad molekulide keskmist kiirust (soojas õhus Pilvepiisad – 10-100 nanomeetrit Hüdroloogiline tsükkel. soojuskiirguse lahkumist maailmaruumi. (geomeetriline hajumine, valged pilved) liiguvad kiiremini). Kui kogu atmosfääris olev vesi Sellest siis nimetus kasvuhooneefekt. See
sublitoraal maailmamere bentaali ökoloogiline sügavusvöönd, algab mõõnavee alampiirist, tavaliselt lõppeb selfiga batüaal maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, bentaali osa, 200-1000m abüssaal - maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, 2000-6000m hadaal üle 6000m, enamasti süvikud Merede tüübid Meri on maailmamere osa, mida eraldavad ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral saared, mandrid jne ning mille hüdroloogiline reziim erineb ookeani omast Sisemeri on meri, mis on ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega Ääremeri on ookeanilisel maakoorel asuv maailmamere osa, mis on avaookeanist eraldatud saarkaarega või muuga mis on ühenduses mandriga Saartevaheline meri on maailmamere osa, mida ümbritsevad saarestikud, segades vaba veevahetust maailmamere ülejäänud osaga Selfimeri on meri, mille põhjaks on mandrilava e self
Dendriidisööjad on madala assimilatsioonienergiaga. Selgroogsetel on produktiivsus madal, sest temperatuuri hoidmine on kallis lõbu. Toidu kvaliteedist sõltub assimilatsiooni efektiivsus. Püsisoojasus paneb põntsu produktiivsusele. 49. Erinevate troofiliste tasemete ja erinevate organismirühmade produktsiooniefektiivsus ja assimilatsiooniefektiivsus; 50. Aineringed süsinikuringe, veeringe, lämmastikuringe, fosforiringe. Põhilised fondid ja vood ringetes; Hüdroloogiline tsükkel ehk veeringe: Suurim veefond on ookean. Väga pisike fond on atmosfäär, sest seal on veeaur. Kõige suuremad vood on ookeani kohal, kus aastas aurustub 425 ja tuleb sademetena tagasi 385000 km 3. Ookeani kohalt sõidab ära ca 40 000 km3, see lahkub maismaa kohale, maismaa toitub sademete mõttes tugevalt ookeanidest. Vesi on maakeral tohutult mobiilne, ookeanidest veele lisandub veel transpiratsiooni kaudu ca 71 000 km3 vett. Süsinikuringe: Ookean on suurim C fond
Meteoroloogia Sissejuhatus Hetke seisuga on Eestis 99 vaatlusjaama seal-hulgas 23 meteoroloogilist automaatjaama. Meteoroloogia - on teadus, mis uurib atmosfääris toimuvaid protsesse. Atmosfäär on Maad ümbritseb gaasikiht. Ilm atmosfääri seisund maapinna lähedal ja ka kõrgemates kihtides. Kliima on antud kohale iseloomulik paljuaastane ilmade reziim, mis on tingitud päikesekiirguse muundumisest maapinna tegevkihis ning sellega seotud atmosfääri ja ookeanide tsirkulatsioonist. Ilmaennustusi tellivad põllumajanduse, energeetika, transpordi, tursimi, ehituse ja sõjandusega seotud firmad/isikud. Meteoroologia on seotud tugevasti füüsikaga (soojusõpetus, elektromagnetlained, aine ehitus), geofüüsikaga, merefüüsikaga, okeanoloogia ja hüdroloogiaga. Uurimismeetoditeks on : vaatlus-eksperiment, modelleerimine, statistiline analüüs, füüsikalis- matemaatiline analüüs, kaartide kasutamine (sünoptiliste ja klimatoloogiliste). Atmosfäär...
Vooluhulga mõõtmine Seadmed : elektromagnetilised andurid (kiirusveearvestid) Mahuline meetod - vabalt langev veejuga, teadaoleva ruumalaga anum ja stopper: mõõdetakse anuma täitumiseks kuluv aeg Voolu ristlõikepindala ja voolukiiruse meetod - ristlõiget läbiv vooluhulk Q= S×vkesk Selleks on vaja määrata voolu ristlõike pindala ja mõõta voolukiirus (märkained, hüdroloogiline tiivik) Vooluhulga (kaudne) hindamine Proovivõtmise vead · Osaproovide hulk ei ole piisav · Proovivõtu protseduurist põhjustatult osakeste sadenemine, ainete lendumine · Proovi muutumine enne analüüsi (biodegradatsioon, adsorptsioon). Proovide konserveerimine ja säilitamine Proovid peavad olema võimalikult värsked Soovitav on vältida proovide konserveerimist Konserveerimata proovi analüüsi tuleb alustada üldjuhul 24 tunni jooksul
6) taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine; 7) keskkonda mõjutavate tegurite hindamine; 8) tagasiside rakendatud meetmete efektiivsusest. Seire tasandid: riiklik keskkonnaseire, kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire, ettevõtja keskkonnaseire. Riikliku keskkonnaseire organisatsiooniline struktuur: üldkoordinaator, seirenõukogu, allprogrammide vastutavad täitjad, seire vahetud teostajad. Keskkonnaseire allprogrammid: meteoroloogiline ja hüdroloogiline seire, õhuseire, põhjavee seire, siseveekogude seire, rannikumere seire, eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire, metsaseire, kompleksseire, kiirgusseire, seismoseire, mullaseire, tugiprogramm. Keskkonnaindikaator- näitaja või näitajate kogum, mis kajastab lihtsustatult kompleksseid seoseid keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite vahel (sh poliitilised, sotsiaalmajanduslikud jt tegurid), võimaldades jälgida trende ja hinnata muutusi aegrea jooksul.
Maakera pinnast moodustab vesi 71%, sellest mageveevarud ligikaudu 2.6%. Suurem osa magedast veest on: · tugevasti saastunud; · sügaval maa sees; · muul viisil kättesaadamatu (75% liustikes). Põhjavete uuenemisaeg on keskmiselt 1400 aastat, järvede ja jõgede uuenemisaeg ca 16 aastat, seega tänased probleemid võivad tulevasi põlvkondi veel kaua mõjutada. Maailma veevarud on maade vahel jaotatud ebavõrdselt. Veeringe ehk vee ringkäik ehk hüdroloogiline tsükkel on Maa vee järjepidev liikumine maapinnal, üleval ja all. Ringlemise käigus võivad muutuda vee agregaatolekud. Veeringe on üks osa Maa üldisest aineringest. Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht. Veeringe käivitajaks on Päike, mis soojendab ookeanide vett, kuni see hakkab aurustuma (jää ja lumi võib sublimeeruda vahetult veeauruks). Tõusvad õhuvoolud kannavad veeauru atmosfääri, kus see kõrguse kasvades hakkab jahtuma kuni kondenseerumiseni, mille
5) keskkonda mõjutavate tegurite hindamine; Seire tasandid: Riiklik keskkonnaseire; Kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire; Ettevõtja keskkonnaseire. Riikliku keskkonnaseire organisatsiooniline struktuur: Riikliku keskkonnaseire programmi täitmiseks vajaliku organisatsioonilise astmestiku moodustavad: Üldkoordinaator; seirenõukogu; allprogrammide vastutavad täitjad; seire vahetud teostajad. Keskkonnaseire allprogrammid: Meteroloogiline ja hüdroloogiline seire; Õhuseire; Põhjavee seire; Siseveekogude seire; Rannikumere seire; Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire; Metsaseire; Kompleksseire; Kiirgusseire; Seismoseire; Mullaseire; Tugiprogramm. Keskkonnaindikaatori mõiste: Näitaja või näitajate kogum, mis kajastab lihtsustatult kompleksseid seoseid keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite vahel, võimaldavad jälgida trende ja hinnata muutusi aja jooksul. Keskkonnaindikaatorite vajadus:
1. Ökoloogia aine, alajaotused (konspekt); Ökoloogia ei uuri keskkonnakaitset. Ökoloogia on teaduslik õpetus organismide ja nende keskkonna vahelisest seostest ja mõjudest. Keskkonna alla kuulub nii biootiline kui ka abiootiline keskkond. Ökoloogiat võib defineeida ka kui organismide "kodu elu". Ökoloogia alajaotused: * molekulaarne ökoloogia (molekuli, organi ja isenfi tasandil) ; (ökofüsioloogia- uurib organismide kohanemisreaktsioone) * autökoloogia (isendi tasandil) * pop.ökoloogia e demökoloogia * kooslusökoloogia e sünökoloogia *geograafiline ökoloogia * biosfääriline ökoloogia 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom (konspekt); Isend: unitaarne organism. Selline organism, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. Populatsioon: ühise genofondiga isendite kogum. Kooslus: koos eksisteerivad populatsioonid Ökosüsteem: hõlmab endas eluk...
kirjeldust, andmeid allprogrammide vastutavate täitjate kohta ja programmi täitmiseks ettenähtud vahendeid. Finantseeritakse riigieelarvest ja rahvusvaheliste programmide eelarvest. o organisatsioonilise astmestiku moodustavad üldkoordinaator, seirenõukogu, allprogrammide vastutavad täitjad ja seire vahetud teostajad keskkonnaseire allprogrammid: o meteoroloogiline ja hüdroloogiline seire o õhuseire o põhjavee seire o siseveekogude seire o rannikumere seire o eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire o metsaseire o kompleksseire o kiirgusseire o seismoseire o mullaseire o tugiprogramm keskkonnaindikaator – näitaja(te) kogum, mis kajastab lihtsustatult kompleksseid seoseid keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite vahel (sh
1. Ökoloogia aine, alajaotused; Teadus organismide ja nende keskkonna vahelistest seostest (biootiline, abiootiline KK) 1) Molekulaarne ökoloogia (molekul) meetodile viitav. 2) Ökofüsioloogia (molekul, organ, isend) uurib füsioloogiliste protsesside kohanemist vastavalt keskkonnale. 3) Antökoloogia (isend) isendi suhted keskkonnaga. 4) Populatsiooniökoloogia, demökoloogia(demograafiline) (populatsioon) 5) Sünökoloogia, kooslusökoloogia (kooslus) 6) Süsteemökoloogia (ökosüsteem) 7) Geograafiline ökoloogia (bioom) 8) Biosfäroloogia (biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Molekul Organ(organell) taimel leht, nina Isend organism · Unitaarsed organismid Organismid, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. · Modulaarne organism klonaalse paljunemi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
