sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse ning muudetakse nõukogu direktiive 85/337/EMÜ ja 96/61/EÜ seoses üldsuse kaasamisega ning õiguskaitse kättesaadavusega KMH ja KSH · DIREKTIIV 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta · Direktiiv 2003/35/EÜ · Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) IPPC IPPC eesmärgid: · kaitsta keskkonda kui tervikut; · võtta kasutusele ressursisäästlik ja jäätmevähene tehnika; · vältida saaste kandumist ühest keskkonnaelemendist teise; · tõsta käitaja vastustuse määra inimtervist või keskkonda ohustava tegevuse eest käitises; · tagada käitisele keskkonnasõbraliku käitise maine. IPPC · DIREKTIIV 96/61/EÜ reostuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta · SAASTUSE KOMPLEKSSE VÄLTIMISE JA
ilmneb oluline kahjustav toksikoloogiline toime. 3.1 Punktreostusallikad Kindla asukohaga seotud reostus, nt. tööstusettevõttest, loomafarmidest vms. Piiritletud koldeid moodustav reostus, mida on võimalik kontrollida, koguda ja puhastada nagu : · olmereovesi · tööstuste reoveed · reovee puhastusjaamade heitvesi · sõnnikuhoidlad Reostuskoormuse määramine suhtelisel lihtne: · Olemas puhastustehnoloogiad, "raha", investeeringud · Kehtestatud saaste load, IPPC · Kehtestatud normatiivid toodangu ühiku kohta · Kehtestatud ELV- emissioonide lubatavad väärtused-"toruotsa " kontroll · Kehtestatud EQO- keskkonna lubatud piirväärtused · Piirnormid eri tööstusharudele, BAT BAT Tähendab kõige tõhusamaid ja kõrgemal arengutasemel olevaid võtteid ning nende rakendusviise, mille järgi mingit tehnikat võib pidada sobilikuks heite viimiseks lubatud tasemeni.
EL ja keskkonnapoliitika Eduard Sizov, MSc 2007 EL, ajalugu · 1947 Marshall´i plaan · 1948 - Euroopa Majandusliku Koostöö Organisatsiooni (OEEC) kuulusid 16 riiki · 1949 - Euroopa Nõukogu (moodustasid 10 riiki) · 1950 Schumani plaan · 1952 - Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ECSC) · 1958 Rooma kokkulepe (ühisturg) EL, ajalugu Rooma kokkulepe: - Uued suunad koostöös - Euroopa Aatomienergiaühendus - Euroopa Majandusühendus - Institutsioonid - Euroopa Assamblee - Euroopa Kohus - Euroopa Investitsioonipank - Majandus- ja Sotsiaalkomitee EL, ajalugu Euroopa Majandusühendus - kaubavahetuspiirangute kaotamine - ühine poliitika välisriikidega kauplemiseks - transpordi-, põllumajandus- ja majanduspoliitika koordineerimine - tööjõu ja kapitali vabaliikumine EL, ajalugu Lepingu § 2: "Liikmesriikide lülitumisel Ühisturgu (the Comm...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS K-08A Randel Malm KOPENHAAGENI KLIIMAKONVERENTS referaat Pärnu 2010 7.-18 detsembrini leiab aset palju kõneainet pakkuv Kopenhaageni kliimakonverents. Sinna on kogunenud peaaegu kõigi maailma riikide esindajad, leppimaks kokku selles, kuidas peaks toimuma võitlus kliimamuutusega pärast aastat 2012. Siinses pressis on ehk vähe kajastust leidnud see, mis tüüpi kokkulepet praegu sõlmima hakatakse, samuti see, milliseid konkreetseid kohustusi EL, sealhulgas ju Eesti, tahaks tulevases leppes kindlasti näha. Et tulevikuperspektiive paremini mõista, kirjeldame ka veidi senist kliimaseadusandlust koos selle rakendamisega praktikas, milles kohati on edusammud veel väikesed (või toimub lausa paigalseis, nagu Eesti puhul võime näha hiljutisest Riigikontrolli auditiaruandest ,,Riigi tegevus kasvuhoonegaaside koguste vähendamisel"). Kopenhaageni klii...
KESKKONNAKAITSE LK seaduse eesmärk – loodusvarade säästlik kasutamine, loomastiku ja taimestiku kaitse, looduslike elupaikade ja kultuuriväärtuste säilitamine. LK põhimõtted – looduslike alade säilitamine, piirates nende kasutamist. Loomastiku, taimestiku, seenestiku, mineraalide ja kivimitega tehtavate toimingute reguleerimine. Loodushariduse ja teadustöö soodustamine. Alternatiivsete lahenduste kasutamine. Kaitse alla võtmise eeldused - ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajalooline, kultuuriline, esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. 1) Aastaarvud: *1297- keelas taani kuningas Erik Menved metsaraie Tallinna lähedastel saartel: aegna, naissaare, paljassaare. 1642-toimus sõmerpalus talupoegade ülestõus, protestiti pühajärve voolu tõkestamise vastu. *1664-laienes eesti alale Rootsi metsaseadus, esimene teadaolev jahieeskiri. ...
Tallinna Teeninduskool Referaat Biojäätmed ja nende käitlemine Eestis 011K Mary-Liis Poom Juhendaja:Ülle Toots Sisukord · Biolagunevate jäätmete kogumine ja komposteerimine lk.3 · Jäätmekäitlus lk4 · Ohtlikud jäätmed ja prügivedu lk5 · Jäätmete põletamine ja Radioaktiivsed jäätmed ja ained lk 6 · Eesti on tegelikult puhas Riik lk7 Biolagunevate jäätmete kogumine ja komposteerimine Korraldatud jäätmeveo piir kondades tuleb biolagunevaid jäätmeid ehk toidujäätmeid koguda eraldi kontein erisse elamutes, kus on vähemalt 10 korterit. Biolagunevad jäätmed tuleb pakendada biolagunevasse või läbipaistvasse kotti. Kindlasti ei tohi kasuta...
Tallinna Tehnikaülikool Polümeerteaduse Instituut REFERAAT: Lamineeritud materjalid mööblitööstuses Tallinn 2007 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Mis on laminaat?.........................................................................................................................2 Lamineerimine............................................................................................................................ 3 Kõrgsurve laminaat (HPL- High Pressure Laminate).................................................................4 Kompaktlaminaat (SGL-Solid Grade Laminate)........................................................................ 5 Lamineeritud klaas ...................................................................................
Bioloogiline mitmekesisuse konventsioon toimus 1992. aastal juunikuus Rio de Janeiros Ülemaailmse Keskkonna- ja Arengukonverentsil, kus võeti vastu bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (BMK) (Lipp 2008). Konventsiooni osapoolte kohustusteks on bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästlik kasutamine. Konventsiooni eesmärgiks on elurikkuse säilitamine, kaitsmine ja säästlik kasutamine. (Keskkonnaministeerium aasta?) Rahvusvaheline taimekaitse organisatsioon IPPC on ülemaailme organisatsioon, kuhu kuulub 49 liikmesriiki. Eesti on liige alates 1957. aastast. Organisatsiooni eesmärk on taimekahjustajate (looma, taime, seene või viiruse) leviku takistamine. (Eek, Kukk 2013:59) Berni konventsioon on Euroopa floora ja fauna ning elupaikade kaitse konventsioon, mis on loodud 1979. aastal. Konventsiooni eesmärgiks on taimestiku, loomastiku ja nende elupaikade säilitamine ja kaitsmine. Konventsioonil on 4 lisa. Esimeses lisas on rangelt
sus); 4) Kiirgusmõõtmiste meetodite ühtlustamine ja akrediteerimine (sihtgrupp: kiirgus- mõõtmisi tegevad teadusasutused, ettevõtted ja riiklikud institutsioonid). Prioriteet 4: Keskkonnamüra reostuse vähendamine Eesmärk: Meetmete rakendamine, mis tagab mürataseme vastavuse lubatud piirväär- tustele. Toetatakse järgnevasisulisi algatusi: 1) Ettevõtete mürataset vähendavate süsteemide ehitamine, sh parima võimaliku teh- nika rakendamine (sihtgrupp: IPPC käitised); 2) Mürakaartide ja mürataseme vähendamise tegevuskavade koostamine, mürataseme vähendamist käsitlevad rakenduslikud uuringud ja antud valdkonnast ülevaate andmi- ne avalikkusele (sihtgrupp: ettevõtted, kohalikud omavalitused, järelevalvega tegele- vad riiklikud institutsioonid, üldsus). ENERGEETIKA NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄHENDAMISE ALAMPROGRAMM Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamise alamprogrammi üldised eesmärgid:
Keskkonnaseire jaam või ala Keskkonnaluba on luba, millega antakse õigus kasutada loodusressursse, viia keskkonda saasteaineid ja jäätmeid ning arendada seaduses sätestatud juhtudel majandustegevusi. Lubade menetlus Lihtluba Lihtluba, mida antakse ühe loodusressursi kasutamiseks või ühest saasteallikast saasteainete keskkonda viimiseks või ühele isikule jäätmekäitluseks (kaevandamisluba, vee- erikasutusluba, välisõhu saasteluba jne). Keskkonnakompleksluba kompleksluba (tuntud kui IPPC luba), mida antakse üheaegseks saasteainete välisõhku, veekogusse, pinnasesse või põhjaveekihti viimiseks ning jäätmete käitlemiseks (antakse saastuse komplekse vältimise ja kontrollimise seaduse alusel) Seadused kordamiseks: Keskkonnatasude seadus Keskkonnavastutuse seadus Jäätmeseadus Kiirgusseadus Pakendiseadus Tööstusheite seadus (NB! § 86) Mõisted kordamiseks: Keskkonnatasu- keskkonna kasutusõiguse hind
• jäätmekäitlus; • tselluloosi-, paberi -ja tekstiilitööstus ning naha parkimine; • toiduainetööstus, sealhulgas sööda tootmine; • sea-,veise-ja linnukasvatus; • pinnatöötlus või -viimistlus orgaaniliste lahustite abil; • vineeri ja puitkiudplaatide tootmine; • grafiidi ja elektrografiidi tootmine põletamise või grafiidistamise teel; • loomakorjuste ja loomsete jäätmete kõrvaldamine või ringlusse võtt; • puidu ja puidutoodete keemiline töötlemine; Mis on IPPC? • IPPC on rahvusvaheliselt tuntud termin, lühend ingliskeelsest väljendist Integrated Pollution Prevention and Control, • millega tähistatakse saaste tekkimist ennetavat suunda suurtootmise keskkonnakorralduses; • mida kasutatakse ka Euroopa Liidu vastavasisulise direktiivi 96/61/EÜ lühinimetusena. Eestis reguleerib seda ala "Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadus" IPPC eesmärgid: • kaitsta keskkonda kui tervikut;
kasutamise head tava. · ECPA www.ecpa.eu (European Crop Protection Association Euroopa Taimekaitseassotsiatsioon) Euroopa taimekaitse tööstust esindav võrgustik. Eesmärgiks kaasaegse põllumajandustehnoloogia arendamine jätkusuutliku arengu kontekstis. Tegevus suunatud pestitsiidide vajalikkuse tutvustamisele, panustades tervisliku toidu taskukohasusele, põllumajanduse konkurentsivõimele ning kõrgele elukvaliteedile. Riikideülesed kokkulepped · IPPC www.ippc.int (1951; revideeritud 1977 ja 1997) (the International Plant Protection Convention Rahvusvaheline Taimekaitsekonventsioon) Rahvusvaheline taimede tervise alane kokkulepe, mille on tänaseks allkirjastanud 177 riiki. Põhieesmärk - taimekahjustajate sissetoomise ja leviku ennetamine, et kaitsta kultiveeritavaid ja looduslikke taimi nii, et see minimaalselt segab kaupade ja inimeste rahvusvahelist liikumist.
Karl Ernst von Baer – ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele, Peterburi Teaduste Akadeemia, kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid. Koos Carl Alexander Schultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad Alexander Theodor von Middendorf – Hellenurme ja Pööravere mõisapargid, Hellenurme loodusmuuseum talupoegadele, kogude hooldaja Mihkel Härm Gregor Helmersen – ettekanne Loodusuurijate Seltsis suurtest rändrahnudest, milles rõhutas nende kaitse vajadust; looduse kaitse mõtte algataja Eestis ja Tsaari-Venemaal. Ta nimetas Põhja-Eesti suuri rändrahne geoloogilisteks mälestusmärkideks. Carl Robert Jakobson – ● linnud on põllumehe kõige suuremad sõbrad, ● mets peab olema, ● põlluharimine ja metsad käigu käsikäes; vältida veereostust, kaevata linaleostustiigid, ● igal talul peab olema oma väike park, ● elukoht ilma roheluseta on nagu roog ilma soolata e. nädal ilma pühapäevata, ●...
tegevuse asukoha valik, KMH, parim võimalik tehnoloogia, avalikkuse teavitamist ja vahel ka 30 üldist ettevaatuskohustust (normatiivset evp), tihti ka riskivastutus (vastutus suurema ohu allika poolt kahju tekitamisel). EÜ õiguses: + saastuse kompleksse vält ja kontrolli dir e IPPC suurettevõtetele kompleksload vee, õhu ja pinnase kompleksse kaitse tagamiseks. LR kohustused: 1) rakend kõik meetmed reostuse vältimiseks (parim võimalik tehnika) 2) ei põhjustata olulist reostust 3) väldit jäätmeteket või taaskasut või kõrvald jäätmed, kk minim kahjustades 4) energiat kasut otstarbekalt 5) meetmed õnnetusjuhtumite vältim ja nende tagajärgede piiramiseks 6) tegevuse lõpetamisel vältida
hindama, milliseid keskkonnalubasid on vaja, ja teeb keskkonnamemorandumi B-ossa vastavad märked. Keskkonna load väljastab Keskkonnaamet või Keskkonnaministeerium. Loodusvara kasutamise või saasteloa väljaandmisega kaasneb ka aruandluse- ja maksukohustus (ressursitasu, saastetasu). Tänu paljudele reostusallikatele peavad sadamad taotlema keskkonnaametist keskkonnalube, mis on tavaliselt kompleksload : Kompleksluba (tuntud kui IPPC luba), mida antakse üheaegseks saasteainete välisõhku, veekogusse, pinnasesse või põhjaveekihti viimiseks ning jäätmete käitlemiseks (antakse saastuse komplekse vältimise ja kontrollimise seaduse alusel). Seda luba nimetatakse keskkonnakompleksloaks. 3. Jäätmete taaskasutus Taaskasutus on toimimisviis, mille korral kasutatakse varem kasutatud seadmete ja materjalide jäätmeid või jäätmetes sisalduvat ainet. Taaskasutus aitab
normatiivid, keskkonnakorralduse majandushoovad, keskkonnaseire Keskkonnakasutusload: Keskkonnaloa omamine annab teile õiguse kasutada mõnd loodusressurssi, viia keskkonda saasteaineid ja jäätmeid ning arendada majandustegevust seaduses sätestatud juhtudel. 4 sorti keskkonnalube: Kompleksluba, lihtluba, eriluba, erakorraline luba Kompleksluba (ka IPPC luba) Antakse üheaegseks saasteainete välisõhku, veekogusse, pinnasesse või põhjaveekihti viimiseks ning jäätmete käitlemiseks vastavalt saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadusele. Tähtajatud, kuid iga-aastasel ülevaatamisel. Lihtluba Antakse kindla loodusressursi kasutamiseks, saasteallikast saasteainete keskkonda viimiseks või jäätmekäitluseks (näiteks geoloogilise uuringu luba,
12 Pakendid ja pakkimine 323 Markeering peab olema üheselt mõistetav kõigile, kes seda kasutavad ja kontrollivad. Märgistus koosneb sümbolist ehk nn viljapea märgist. Tähed IPPC märgivad taimekaitse konventsiooni (International Plant Protection Convention). Märgise paremal pool on riigi tähis (EE). Selle järel olev number on registreerimisnumber Riiklikus Taimetervise Registris, mille sar- nased registrid on olemas igas riigis. Lisaks tootja numbrile võib sisaldada registreerimisnum-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
