sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse ning muudetakse nõukogu direktiive 85/337/EMÜ ja 96/61/EÜ seoses üldsuse kaasamisega ning õiguskaitse kättesaadavusega KMH ja KSH · DIREKTIIV 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta · Direktiiv 2003/35/EÜ · Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) IPPC IPPC eesmärgid: · kaitsta keskkonda kui tervikut; · võtta kasutusele ressursisäästlik ja jäätmevähene tehnika; · vältida saaste kandumist ühest keskkonnaelemendist teise; · tõsta käitaja vastustuse määra inimtervist või keskkonda ohustava tegevuse eest käitises; · tagada käitisele keskkonnasõbraliku käitise maine. IPPC · DIREKTIIV 96/61/EÜ reostuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta · SAASTUSE KOMPLEKSSE VÄLTIMISE JA
ilmneb oluline kahjustav toksikoloogiline toime. 3.1 Punktreostusallikad Kindla asukohaga seotud reostus, nt. tööstusettevõttest, loomafarmidest vms. Piiritletud koldeid moodustav reostus, mida on võimalik kontrollida, koguda ja puhastada nagu : · olmereovesi · tööstuste reoveed · reovee puhastusjaamade heitvesi · sõnnikuhoidlad Reostuskoormuse määramine suhtelisel lihtne: · Olemas puhastustehnoloogiad, "raha", investeeringud · Kehtestatud saaste load, IPPC · Kehtestatud normatiivid toodangu ühiku kohta · Kehtestatud ELV- emissioonide lubatavad väärtused-"toruotsa " kontroll · Kehtestatud EQO- keskkonna lubatud piirväärtused · Piirnormid eri tööstusharudele, BAT BAT Tähendab kõige tõhusamaid ja kõrgemal arengutasemel olevaid võtteid ning nende rakendusviise, mille järgi mingit tehnikat võib pidada sobilikuks heite viimiseks lubatud tasemeni.
skeem (EMAS), mahepõllumajanduse märgistuse kasutamine, saastemaksu reform, tsiviilvastutus keskkonnakahjude eest ja vabatahtlikud kokkulepped. EL ja keskkonnapoliitika Õhk kaks regulatiivst lähenemisviisi: määrata kindlaks õhukvaliteedi standardid väljapaisatavate saasteainete suhtes ning kehtestada nende saasteainete maksimaalselt lubatud piirkontsentratsioonid. - Direktiiv saaste integreeritud kontrolli ja ärahoidmise kohta (IPPC) - Kliimapoliitika - CO2 ja teiste kasvuhoonegaaside emissioonide reguleerimine ja vähendamine (Kyoto, autotransport, laevandus, lennundus) EL ja keskkonnapoliitika Kemikaalid, tööstuslikud riskid, biotehnoloogia - Kemikaalide kvalifitseerimine, piiramine ja keelustamine (2 põhilist direktiivi) - Seveso direktiiv tööstusõnnetuste kohta - GMO direktiivid EL ja keskkonnapoliitika Loodus Euroopa Liidu kolm kõige tähtsamat
ratifitseerida, et see saaks jõustuda enne 1. jaanuari 2013, mil lõpevad Kyoto protokollist tulenevad kohustused. Euroopa Liidu sisulised eesmärgid Kopenhaageni kliimakonverentsil. Euroopa Nõukogu avaldas 21. oktoobril kokkuvõtte EL seisukohtade osas Kopenhaageni kliimakonverentsil sõlmitava kokkuleppe osas. Toome järgnevalt välja selle kesksed valdkonnad koos olulisemate konkreetsete eesmärkidega nendes: - Kasvuhoonegaaside vähendamine: EL tugineb Rahvusvahelise Kliimapaneeli (IPPC) seisukohale, et globaalne temperatuuri kasv on vaja peatada 2º C juures. Selleks on hinnanguliselt vajalik vähendada terves maailmas 50% ulatuses kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamineaastaks 2050, võrreldes aastaga 1990. Veelgi täpsemalt peaksid tööstusriigid vähendama oma kasvuhoonegaaside emissiooni 25-40% võrra aastaks 2020 ning 80-95% võrra aastaks 2050; arengumaades peaks kasvuhoonegaaside emissioon jääma alla praegu aastaks 2020 oodatava 15-30% suuruse tõusu
• Vedelkütuse kvaliteedi nõuded • Müra, vibratsiooni, kiirguse ja pühjasetete normatiivid ISO- rahvusvaheline standardi organisatsioon CEN- Euroopa standardi komitee KK alused standardid Eestis: • õhk • vesi • radatsioon • müra • pinnas PTV- on sõnalühend parim võimalik tehnika. See on käitise selline tegutsemisviis, mille juures tootmissüsteem kogu oma elutsükli vältel avaldab keskkonnale võimalikult vähest mõju. IPPC- rahvusvaheliselt tuntud termin mille tõlge on Integrated Pollution Prevention and Control,millega tähistatakse saaste tekkimist ennetavat suunda suurtootmise keskkonnakorralduses. IPPC eesmärgid: • kaitsta keskkonda kui tervikut; • võtta kasutusele ressursisäästlik ja jäätmevähene tehntika; • vältida saaste kandumist ühest keskkonnaelemendist teise; • tõsta käitaja vastustuse määra inimtervist või keskkonda • ohustava tegevuse eest käitises;
Nende eesmärkide saavutamiseks tuleb jäätmed kõrvaldada selleks ette nähtud rajatistes, võimalikult lähedal nende tekkekohale. Strateegias sätestatakse olemasolevate õigusaktide lihtsustamine, tehes ettepaneku 1975. Aasta jäätmete raamdirektiivi läbivaatamiseks. Eelkõige liidetakse selleks jäätmete raamdirektiiv ohtlike jäätmete direktiiviga ja õlijäätmete direktiiviga ning kaotatakse jäätmete raamdirektiivi ja saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiivi (IPPC direktiiv) vastastikune kattuvus , näiteks lubade andmise osas, lisaks konsolideeritakse kolm titaandioksiiditööstuse jäätmeid käsitlevat direktiivi. Ettepanekus võtta vastu uus direktiiv seostatakse jäätmehierarhia (vältimine, korduskasutamine, ringlussevõtt, põletamine ning lõpuks ladestamine prügilates) jäätmetekke ja käitluse keskkonnamõju piiramise eesmärkidega. Direktiivides 75/442/EMÜ ja 91/689/EMÜ sätestatakse üld- ja põhisätted kõigi jäätmete ja
chemetalco.com/index.htm, 15.aprill 2007 18. http://www.chemetalco.com/documents/Chemetal_2007_Tech_Data.pdf, 15.aprill 2007 19. http://process- equipment.globalspec.com/LearnMore/Manufacturing_Process_Equipment/Sto ck_Fabricated_Materials_Components/Industrial_Laminates, 17.aprill 2007 20. http://www.madehow.com/Volume-2/Decorative-Plastic-Laminate.html, 17.aprill 2007 21. http://www.wisegeek.com/what-are-metallic-laminates.htm, 17.aprill 2007 22. http://www.envir.ee/ippc/docs/puubat.rtf, 17.aprill 2007 10
Bioloogiline mitmekesisuse konventsioon toimus 1992. aastal juunikuus Rio de Janeiros Ülemaailmse Keskkonna- ja Arengukonverentsil, kus võeti vastu bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (BMK) (Lipp 2008). Konventsiooni osapoolte kohustusteks on bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästlik kasutamine. Konventsiooni eesmärgiks on elurikkuse säilitamine, kaitsmine ja säästlik kasutamine. (Keskkonnaministeerium aasta?) Rahvusvaheline taimekaitse organisatsioon IPPC on ülemaailme organisatsioon, kuhu kuulub 49 liikmesriiki. Eesti on liige alates 1957. aastast. Organisatsiooni eesmärk on taimekahjustajate (looma, taime, seene või viiruse) leviku takistamine. (Eek, Kukk 2013:59) Berni konventsioon on Euroopa floora ja fauna ning elupaikade kaitse konventsioon, mis on loodud 1979. aastal. Konventsiooni eesmärgiks on taimestiku, loomastiku ja nende elupaikade säilitamine ja kaitsmine. Konventsioonil on 4 lisa. Esimeses lisas on rangelt
sus); 4) Kiirgusmõõtmiste meetodite ühtlustamine ja akrediteerimine (sihtgrupp: kiirgus- mõõtmisi tegevad teadusasutused, ettevõtted ja riiklikud institutsioonid). Prioriteet 4: Keskkonnamüra reostuse vähendamine Eesmärk: Meetmete rakendamine, mis tagab mürataseme vastavuse lubatud piirväär- tustele. Toetatakse järgnevasisulisi algatusi: 1) Ettevõtete mürataset vähendavate süsteemide ehitamine, sh parima võimaliku teh- nika rakendamine (sihtgrupp: IPPC käitised); 2) Mürakaartide ja mürataseme vähendamise tegevuskavade koostamine, mürataseme vähendamist käsitlevad rakenduslikud uuringud ja antud valdkonnast ülevaate andmi- ne avalikkusele (sihtgrupp: ettevõtted, kohalikud omavalitused, järelevalvega tegele- vad riiklikud institutsioonid, üldsus). ENERGEETIKA NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄHENDAMISE ALAMPROGRAMM Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamise alamprogrammi üldised eesmärgid:
Keskkonnaseire jaam või ala Keskkonnaluba on luba, millega antakse õigus kasutada loodusressursse, viia keskkonda saasteaineid ja jäätmeid ning arendada seaduses sätestatud juhtudel majandustegevusi. Lubade menetlus Lihtluba Lihtluba, mida antakse ühe loodusressursi kasutamiseks või ühest saasteallikast saasteainete keskkonda viimiseks või ühele isikule jäätmekäitluseks (kaevandamisluba, vee- erikasutusluba, välisõhu saasteluba jne). Keskkonnakompleksluba kompleksluba (tuntud kui IPPC luba), mida antakse üheaegseks saasteainete välisõhku, veekogusse, pinnasesse või põhjaveekihti viimiseks ning jäätmete käitlemiseks (antakse saastuse komplekse vältimise ja kontrollimise seaduse alusel) Seadused kordamiseks: Keskkonnatasude seadus Keskkonnavastutuse seadus Jäätmeseadus Kiirgusseadus Pakendiseadus Tööstusheite seadus (NB! § 86) Mõisted kordamiseks: Keskkonnatasu- keskkonna kasutusõiguse hind
• jäätmekäitlus; • tselluloosi-, paberi -ja tekstiilitööstus ning naha parkimine; • toiduainetööstus, sealhulgas sööda tootmine; • sea-,veise-ja linnukasvatus; • pinnatöötlus või -viimistlus orgaaniliste lahustite abil; • vineeri ja puitkiudplaatide tootmine; • grafiidi ja elektrografiidi tootmine põletamise või grafiidistamise teel; • loomakorjuste ja loomsete jäätmete kõrvaldamine või ringlusse võtt; • puidu ja puidutoodete keemiline töötlemine; Mis on IPPC? • IPPC on rahvusvaheliselt tuntud termin, lühend ingliskeelsest väljendist Integrated Pollution Prevention and Control, • millega tähistatakse saaste tekkimist ennetavat suunda suurtootmise keskkonnakorralduses; • mida kasutatakse ka Euroopa Liidu vastavasisulise direktiivi 96/61/EÜ lühinimetusena. Eestis reguleerib seda ala "Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadus" IPPC eesmärgid: • kaitsta keskkonda kui tervikut;
kasutamise head tava. · ECPA www.ecpa.eu (European Crop Protection Association Euroopa Taimekaitseassotsiatsioon) Euroopa taimekaitse tööstust esindav võrgustik. Eesmärgiks kaasaegse põllumajandustehnoloogia arendamine jätkusuutliku arengu kontekstis. Tegevus suunatud pestitsiidide vajalikkuse tutvustamisele, panustades tervisliku toidu taskukohasusele, põllumajanduse konkurentsivõimele ning kõrgele elukvaliteedile. Riikideülesed kokkulepped · IPPC www.ippc.int (1951; revideeritud 1977 ja 1997) (the International Plant Protection Convention Rahvusvaheline Taimekaitsekonventsioon) Rahvusvaheline taimede tervise alane kokkulepe, mille on tänaseks allkirjastanud 177 riiki. Põhieesmärk - taimekahjustajate sissetoomise ja leviku ennetamine, et kaitsta kultiveeritavaid ja looduslikke taimi nii, et see minimaalselt segab kaupade ja inimeste rahvusvahelist liikumist. rahvusvaheliste fütosanitaarmeetmete standardite (ISPM International
vesi, õhk, jäätmed) o keskkonnaõiguse kehteala peab hõlmama neid keskkonnaelemente vastastikuses seoses o paljud keskkonnaprobleemid on ulatusliku mõjuga (regionaalne, globaalne) ja eeldavad paljude riikide ühisaktsioone Euroopa ühenduse VI keskkonnaprogrammi esmatähtsad valdkonnad ja realiseerimise teed: o valdkonnad: kliimamuutused (IPPC – Valitsusväline Kliimamuutuste Nõukogu) bioloogilise mitmekesisuse säilitamine tervisekaitse loodusvarad jäätmed o realiseerimise teed: kehtiva keskkonnaõiguse tegeliku elluviimise tagamine keskkonnakaalutluste viimine teistesse asjakohastesse poliitikavaldkondadesse tihedam koostöö tööstuse ja tarbijaga
tegevuse asukoha valik, KMH, parim võimalik tehnoloogia, avalikkuse teavitamist ja vahel ka 30 üldist ettevaatuskohustust (normatiivset evp), tihti ka riskivastutus (vastutus suurema ohu allika poolt kahju tekitamisel). EÜ õiguses: + saastuse kompleksse vält ja kontrolli dir e IPPC suurettevõtetele kompleksload vee, õhu ja pinnase kompleksse kaitse tagamiseks. LR kohustused: 1) rakend kõik meetmed reostuse vältimiseks (parim võimalik tehnika) 2) ei põhjustata olulist reostust 3) väldit jäätmeteket või taaskasut või kõrvald jäätmed, kk minim kahjustades 4) energiat kasut otstarbekalt 5) meetmed õnnetusjuhtumite vältim ja nende tagajärgede piiramiseks 6) tegevuse lõpetamisel vältida
hindama, milliseid keskkonnalubasid on vaja, ja teeb keskkonnamemorandumi B-ossa vastavad märked. Keskkonna load väljastab Keskkonnaamet või Keskkonnaministeerium. Loodusvara kasutamise või saasteloa väljaandmisega kaasneb ka aruandluse- ja maksukohustus (ressursitasu, saastetasu). Tänu paljudele reostusallikatele peavad sadamad taotlema keskkonnaametist keskkonnalube, mis on tavaliselt kompleksload : Kompleksluba (tuntud kui IPPC luba), mida antakse üheaegseks saasteainete välisõhku, veekogusse, pinnasesse või põhjaveekihti viimiseks ning jäätmete käitlemiseks (antakse saastuse komplekse vältimise ja kontrollimise seaduse alusel). Seda luba nimetatakse keskkonnakompleksloaks. 3. Jäätmete taaskasutus Taaskasutus on toimimisviis, mille korral kasutatakse varem kasutatud seadmete ja materjalide jäätmeid või jäätmetes sisalduvat ainet. Taaskasutus aitab
normatiivid, keskkonnakorralduse majandushoovad, keskkonnaseire Keskkonnakasutusload: Keskkonnaloa omamine annab teile õiguse kasutada mõnd loodusressurssi, viia keskkonda saasteaineid ja jäätmeid ning arendada majandustegevust seaduses sätestatud juhtudel. 4 sorti keskkonnalube: Kompleksluba, lihtluba, eriluba, erakorraline luba Kompleksluba (ka IPPC luba) Antakse üheaegseks saasteainete välisõhku, veekogusse, pinnasesse või põhjaveekihti viimiseks ning jäätmete käitlemiseks vastavalt saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadusele. Tähtajatud, kuid iga-aastasel ülevaatamisel. Lihtluba Antakse kindla loodusressursi kasutamiseks, saasteallikast saasteainete
12 Pakendid ja pakkimine 323 Markeering peab olema üheselt mõistetav kõigile, kes seda kasutavad ja kontrollivad. Märgistus koosneb sümbolist ehk nn viljapea märgist. Tähed IPPC märgivad taimekaitse konventsiooni (International Plant Protection Convention). Märgise paremal pool on riigi tähis (EE). Selle järel olev number on registreerimisnumber Riiklikus Taimetervise Registris, mille sar- nased registrid on olemas igas riigis. Lisaks tootja numbrile võib sisaldada registreerimisnum-
annaabi.ee 
