. Karin Hellat 3.nov. 10.nov ja 17.nov Seminarid (rühmades) Kalev Uiga 24.nov. ja 8.dets.. ARVESTUSTÖÖD Alar Saluste Lisaekskursioon: Torma või Väätsa prügila külastus (võimalusel) Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 1 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 2 Arvestuse tingimused - hindamiskriteeriumid KIRJANDUST Mait Kriipsalu, Jäätmeraamat, 2001 Osalemine õppetöös (loengud, Aleksander Maastik, EnDic2004, Finnish
Jäätmekäitlus probleemid maailmas Greetel Kala / Liispet Jalandi 2013 Mis on jäätmekäitlus? Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, sorteerimine, vedu, töötlemine, ladusamine ja matmine. Ebaõige jäätmekäitlus võib kaasa tuua rahalise trahvi. Hetke jäätmekäitlus süsteem Jäätmekäitlus probleemid meditsiinis: Meditsiiniliste jäätmete põletamine, mille tagajärjel satuvad õhku mürgised kõrvalsaadused, sealhulgas dioksiidid, kantserogeenid, elavhõbe ja tugevad neurotoksiinid, mis võivad kahjustada aju, neere ja kopse. Jäätmekäitlus probleemid meditsiinis: Meditsiiniliste jäätmete (süstlad, ravimid ja verised lapid) ära viskamine tavalise prügi hulgas. See võib kaasa tuua haiguste epideemilise leviku. Nii aidatakse enda
Jäätmekäitlus Valdis Jõgi VA15 Viljandi Kutseõppekeskus Vana-Võidu 2015 Mis on jäätmekäitlus? Jäätmekäitlus on vastavalt Jäätmeseadus jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine. Mis ei tohi kaasneda jäätmekäitlusega ja mis on selle aluseks. Jäätmekäitlusega ei tohi kaasneda normatiive ületavat mõju tervisele ega keskkonnale. Jäätmekäitluse aluseks on Eesti keskkonnastrateegia põhimõtted - säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, keskkonnanõuete integreerimine teiste eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega.
jäätmed, romusõidukid ja vanarehvid. Viimastel aastatel on oluliselt vähenenud nõuetele mittevastavate prügilate arv. Kui 2003. aasta algul tegutsenud 59 prügilast vastas nõuetele vaid kolm, siis 2006. aasta lõpuks olid need arvud 30 ja kaheksa. Viie viimase aasta jooksul on alustanud tööd kolm uut kaasaegset piirkondlikku tavajäätmete prügilat: Uikala, Tallinna ja Paikre prügilad. Uute prügilate rajamisega arendatakse välja kompleksne jäätmekäitlus, kus lisaks jäätmete ladestamisele toimub ka jäätmete liigiti vastuvõtt ja biolagunevate jäätmete kompostimine. Suletud on arvukalt vanu nõuetele mittevastavaid prügilaid (suuremad neist Tallinnas Pääsküla prügila, Jõhvis Kotinuka ja Pärnu prügila sulgemine). Eriti ulatuslikud tööd on tehtud Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla saneerimiseks. Rajatud on 15 jäätmejaama, kus toimub jäätmete vastuvõtt ja nende
puhul kuni 3200 eurot Ohtlike jäätmete käitlemine käitluslitsentsita või litsentsi nõudeid rikkudes - rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, juriidilise isik puhul kuni 32 000 eurot Ohtlike jäätmete vedamine saatekirjata või saatekirja nõudeid rikkudes - rahatrahv kuni 300 trahviühikut, juriidilise isik puhul kuni 32 000 eurot JÄÄTMEKÄITLUS Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevus Jäätmed jaotuvad: Tavajäätmed (jäätmed,mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka) Püsijäätmed (tavajäätmed,millel ei toimu olulisi muutusi) Olmejäätmed (kodumajapidamis jäätmed) Ohtlikud jäätmed (patareid) Biolagunevad jäätmed (paber,papp) JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDNÕUDED
Talupidamise muutmine keskkonna- ja inimsõbralikumaks Leana Paistu Sisukord: Vee kasutamine Reovesi Pesemis- ja koristusvahendid Jäätmekäitlus Elekter ja küte Sisekliima Toiduained Ehitus- ja viimistlusmaterjalid Vee kasutamine: Vihmavee kogumine kastmiseks Puurkaev: söögi ja joogi valmistamiseks ning nõudepesemiseks. Järvevesi pesemiseks, loomade joogiks ja riiete pesemiseks. Reovesi: Kõik vesi suunatakse põldudele kuna majapidamises kasutatakse bioloogiliselt lagunevaid ja keskkonnasõbralikke tooteid (e. Ökotooteid) Kuid wc-s kasutatud vesi läheb hoiutünni
vältida kemikaalide sattumist looduslikesse veekogudesse veehoidlate rajamine (veevarudeks kuivadel perioodidel) vee viimine kuivadesse piirkondadesse. Pinnase saastatus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ((7) (8) Põhjused Happesademed Korraldamata jäätmekäitlus Maa üleväetamine Ülerahvastatus Tagajärjed Keemilise koostise muutumine mullas Põhjavee ja pinnase reostus Mulla hävimine, vähe põllumaad erosioon Vähendamisvõimalused Vältida mulla vaesumist ja erosiooni Prügilale ehitada puhastus ja prügi töötlemise seaded Prügi sorteerimine ja nõuetekohaste prügilate rajamine Õiged maaharimisviisid Lisa http://www.youtube.com/watch?v=vP3pbh_pu8 (9) Kasutatud materjalid http://www.nrdc.org/air/images/featuremainair.jpg (1) http://www
Kreete pealinnas knossoses oli prügitehnoloogia üllatavalt heal järjel juba 3000-1000a eKr. On teada seadus, mis kohustas prügila rajama linnast vähemalt ühe miili (umbes pooleteise kilomeetri) kaugusele. Prügi tavatseti panna suurtesse kuhjadesse ning kihid katta pinnasega, ainult nõnda sai soojas kliimas võidelda hingematva haisuga. Selle keskajal aastasadadeks unarusse vajunud prügiladestusviisini jõuti umbes alles 20.sajandi alguses. Keskajal jäätmekäitlus taandarenes. Heakorda ei peetud oluliseks, jäätmetest lähtuvatele ohtudele ja ebameelduvustele tähelepani ei ostuatud. See kestis paljudes asulates veel 20. sajandi alguseni. Olmejäätmete koostis püsis peaaegu muutumatuna 18-19. sajandini, mil tulid kasutusele uued materjalid. Maakohtades peeti jäätmeist lugu, sest äravisatud esemeid ja jäätmematerjali sai uuesti kasutada. Ametis olid vanakraami kokkuostjad. Koguti põhiliselt riideid,
Jäätmekäitlus Jäätmekäitlus on tegevus, mis hõlmab jäätmete kogumist, vedu taaskasutamist ja kõrvaldamist. Riiklikult on paika pandud jäätmete liigid, nende käitlemise nõuded ning jäätmekäitluse osapoolte üldised kohustused. Prügi liigid! Prügi võib jagada mitmeti. Üldlevinuim viis prügi liigitada on vastavalt selle sorteerimisele: paber ja papp, plastiktaara, metall, klaas, orgaanika, ohtlik prügi, olmeprügi. Papp & Paber Paberi valmistamiseks kasutatakse puitu-raiutakse maha metsa, mille pindala niigi pidevalt väheneb. Paberi valmistamine on ka palju nõudev protsess. Paberi säästlik kasutamine ja vanapaberi ümbertöötlemine aitavad säilitada metsa ja säästa energiat. Plastiktaara Erineva struktuuriga plastikuid kasutatakse enamasti toodete pakendamiseks. Plastiktaaral on enamasti täh...
vältida ning tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguda ja käidelda . Ei ole sellist inimest, kes jäätmeid ei tekitaks. Tavainimese kokkupuude jäätmetega piirdub üldjuhul köögivalamu aluse prügikotiga ning võib-olla ka pudelite äraandmise problemaatikaga. Prügimäge, jäätmete sorteerimist või jäätmete ümbertöötlemist näevad oma silmaga vaid vähesed. Euroopa Liiduga liitumine on Eesti arengut mitmel viisil mõjutanud. Jäätmekäitlus on üks valdkondadest, kuhu niinimetatud euroopalikud põhimõtted on toonud uusi tuuli. Kuna töötan Sillamäel sellises asutuses kus peale segaolmeprügi ei koguta eraldi mingeid jäätmeid, siis vaatlen jäätmekäitlust üldiselt ning natuke ligemalt Sillamäe linna ja sadama jäätmekäitlust. 1. MIS ON MIS? (TERMINID) Jäätmed mis tahes "Jäätmeseaduse" § 2 lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv
............................................................................4 2.ASBEST.............................................................................................................................. 6 2.2. Mis on Asbest?............................................................................................................. 6 1.3. Kust võib leida Asbesti?...............................................................................................6 1.4. Jäätmekäitlus............................................................................................................... 7 1.4.1. Jäätmete kogumine...............................................................................................7 1.4.2. Jäätmete pakkimine ja transport............................................................................7 1.5. Ohud tervisele..............................................................................................................8
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Probleem- Prügi ja jäätmed REFERAAT Pärnu 2014 Sisukord 1) Sisukord 2) sissejuhatus 3) Jäätmekäitlus 4) Jäätmed jagunevad järgmiselr 5) Jäätmekoguste ja kvaliteedi kontroll 6) Mis on jäätmed? 7) Jäätmekäitluse areng 8) Kokkuvõte 2. Sissejuhatus Jäätmed ehk prügi on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid. Jäätmeseaduse kohaselt jäätmed on mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema.
Jäätmekäitluse alane töö kaubandusettevõttes Referaat Juhendaja: Koostaja: Tartu Sissejuhatus Jäätmekäitlus on tegevus, mis hõlmab jäätmete kogumist, vedu, taaskasutamist ja kõrvaldamist. Igale loodusest hoolivale inimesele on selge, et keskkonna hoidmiseks on jäätmekäitlus tänase tarbimise ja prügitekitamise juures väga oluline tegevus. Jäätmekäitluse reguleerimiseks on välja antud mitmeid riiklikke ja kohalikke õigusakte. Riiklikult on paika pandud jäätmete liigid, nende käitlemise nõuded ning jäätmekäitluse osapoolte üldised kohustused. Kohaliku omavalitsuse tasandil pannakse jäätmekavade ja jäätmehoolduseeskirjadega paika konkreetsemad juhised
.........................................................................................6 Liigitus...........................................................................................................................6 Märgistus........................................................................................................................6 Omadused......................................................................................................................6 Jäätmekäitlus..................................................................................................................6 3.KÜTUSED......................................................................................................................7 Liigitus...........................................................................................................................7 Kütustele esitatavad nõuded.......................................................................................
Kreete pealinnas knossoses oli prügitehnoloogia üllatavalt heal järjel juba 3000-1000a eKr. On teada seadus, mis kohustas prügila rajama linnast vähemalt ühe miili (umbes pooleteise kilomeetri) kaugusele. Prügi tavatseti panna suurtesse kuhjadesse ning kihid katta pinnasega, ainult nõnda sai soojas kliimas võidelda hingematva haisuga. Selle keskajal aastasadadeks unarusse vajunud prügiladestusviisini jõuti umbes alles 20.sajandi alguses. Keskajal jäätmekäitlus taandarenes. Heakorda ei peetud oluliseks, jäätmetest lähtuvatele ohtudele ja ebameelduvustele tähelepani ei ostuatud. See kestis paljudes asulates veel 20. sajandi alguseni. Olmejäätmete koostis püsis peaaegu muutumatuna 18-19. sajandini, mil tulid kasutusele uued materjalid. Maakohtades peeti jäätmeist lugu, sest äravisatud esemeid ja jäätmematerjali sai uuesti kasutada. Ametis olid vanakraami kokkuostjad. Koguti põhiliselt riideid,
Ilmselgelt ei saa tasemel üritusi, mis ka inimesteni jõuaks korraldada ilma rahata ainult vabatahtlike abil, kuid viimastel aastatel on suudetud korda saata ka palju ainult vabatahtlike abil nt. sellised projektid nagu " Teeme ära 2008", " Tartu Autovaba nädal 2010" ning ka ,,Roheline ostujuht", mis on säästvat ja eetilist tarbimist tutvustava kalendermärkmik. Kuid majanduslik toetus muudaks selliseid projekte veel laiahaardelisemaks ja tõhusamaks. 6. Keskkonnakaitse ja jäätmekäitlus kohustuslikuks õppeaineks põhikoolis ja gümnaasiumis! Enamus inimesed ei süvene sellesesse, kui oluline on korrapärane jäätmekäitlus ja looduse hoidmine, see muudaks inimesi kindlasti teadlikumaks ja hoolivamaks oma elukeskkonna suhtes. 7. Ostukeskustesse trenazöörid, kus inimene saab ise elektrit genereerida trenazööri kasutades! Arvan, et see tõstaks väga tõhusalt inimeste teadlikkust ning õhutaks neid vähem
Ümbrus – maa kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine, mürgised gaasid, hais, müra Prügimägi – linnud, närilised, putukad, lendpraht ja tolm, tule ja plahvatusoht, taimestik hävimine, pinnase reostumine Vesi – pinnavee reostumine, põhjavee reostumine Jäätmekäitlushierarhia – vältimine ja vähendamine Korduskasutus ja selleks ettevalmistamine Ringlussevõtt materjalina Bioloogiline ringlussevõtt Energia- ja muu taaskasutus Prügilasse ladestamine (kõrvaldamine) Säästlik jäätmekäitlus Tervikjäätmekäitlus on mitmesuguste käitlusvõtete sihipärane koosrakendamine selleks, et keskkonnale ja tervisele ohutul moel ning võimalikult väikeste kulutustega vabaneda aina kasvavast jäätmehulgast. Tervikjäätmekäitlus on: – mitmesuguste käitlusvõtete – sihipärane koosrakendamine selleks, et – keskkonnale ja tervisele ohutul moel ning – võimalikult väikeste kulutustega – vabaneda aina kasvavast jäätmehulgast
Õhusaasteprobleemi d Mis saastab õhku? • Looduslikud saasteallikad • Vulkaanipursked • Tuulega lendlev tolm • Inimtekkelised saasteallikad • Fossiilkütuste põletamine • Tööstused • Põllumajandus • Jäätmekäitlus 2 Kasvuhooneefekt • Looduslik protsess • Liiga palju kasvuhoonegaase • Tõuseb Maa keskmine temperatuur 3 Osoonikadu stratosfääris • Esimest korda märgati 1970ndatel Antarktika kohal • Osoonikao põhisüüdlaseks freoonid • Osoonikihita oleks elu maal võimatu 4 Troposfääri osoon • Vastupidiselt stratosfäärile, kasvab troposfääris osooni hulk • Troposfääri osoon on
· Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul sureb igal aastal 4,6 miljonit inimest otseselt õhusaaste tagajärjel. · Õhusaastest kaotatud eluaastate arv keskmiselt 13 PÕHJUSED Inimtekkelised: · fossiilkütuste põletamine transpordis, tööstuses ja majapidamistes ning elektri tootmisel · tööstusprotsessid ja lahustite kasutamine nt keemia ja mineraalitööstuses; · põllumajandus (loomasõnnik, kunstväetised) · jäätmekäitlus Looduslikud: · Vulkaanid, metsapõlengud, välk TAGAJÄRJED · Kasvuhoonefekti suurenemine · Osoonikihi lagunemine · Välisõhu kvaliteedi langus · Sudu ja happevihmade teke · Nähtavuse vähenemine · Inimestel hingamisraskused, südame ja veresoonkonna haiguste ägenemine, hingamisteede haigused ja kopsude vastupanuvõime vähenemine LAHENDUSED · Saasteainete heitmete koguste kasvu vähendamiseks ja vajalike abinõude
Jäätmed võivad olla ka kasulikuks materjalide allikaks, ent need peavad olema hästi majandatud. Aastatega on erinevate materjalide varud vähenemas, ning majapidamises tekkivad jäätmed olekski kõige õigem viia jäätmekäitluskohta. Keskkonnaalased uuringud on näidanud, et ELis kasutatakse inimese kohta aastas 16 tonni materjale, millest tekib 6 tonni jäätmeid ning millest omakorda pool viiakse prügilatesse. Paljude riikide jäätmekäitlus põhineb ikka veel jäätmete ladustamises prügilatesse, kuigi see ei ole jätkusuutlik. Jäätmete kontrollimatul ladustamisel võivad keskkonda sattuda ohtlikud kemikaalid ning see võib seada ohtu inimeste tervise, seepärast ei tohi kindlasti jäätmeid viia näiteks metsa alla ja üldse kuhugi peale prügile määratud kohtade (Euroopa Komisjon 2015). Antud töös on keskkonnaalaseks probleemiks jäätmed looduses. Viimaste aastate jooksul on
Loviisa tuumaelektrijaam Soomes on praeguse seisuga neli tuumareaktorit, mille võimsus on kokku 2700 MW. 2007. aastal toodeti tuumaenergiat kasutades 22499 GWh elektrit, mis moodustas 29% Soome elektritoodandust. Neist kaht reaktorit asukohaga Loviisas omab ja opereerib Fortum Power and Heat Oy. Loviisa tuumaelektrijaam on tuumaelektrijaam Soomes Loviisa linnas. Jaam asub Hästholmeni saarel umbes 90 km Helsingist ida pool. Elektrijaamas on kaks PWR tüüpi reaktorit (VVER-440): Loviisa-1 ja Loviisa-2. Mõlemad on netovõimsusega 488 MW. Loviisa-1 ehitust alustati 1971. aastal ja ta ühendati võrku 1977. aastal. Loviisa-2 aga hakati ehitama 1972. aastal ning tööle pandi 1980. aastal. Kummagi reaktori keskmised energiakoormusfaktorid on vastavalt 86% ja 88%. Koormusfaktorid on maailma kõrgemate hulgas ja kinnitavad kõigi Soomes töötavate reaktorite silmapaistvat töökindlust, asjatundlikku ekspl...
Jäätmed on mistahes vallasasjad, mille nende valdaja on ära visanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Prügi on kastuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis kogutakse veetakse prügilasse või võib ka põletada. Prügi nimetust kasutatakse üldiselt igapäevaste olmejäätme kohta. Praht on see, mis on maha pillatud, koristamata. Tavaelus öeldakse ka lammutuspraht, ehituspraht. Mis on jäätmekäitlus? Jäätmekäitlus on jäätmete (prügi) kogumine vedu, kasutamine, töötlus ja lõppkõrvaldamine. Jäätmekäitluses järgitakse keskkonna hoidmise ja säästmise põhimõtteid. Väga oluline on jäätmehierarhia ja selle järgmine. Euroopas koosneb see viiest astmest jäätmete tekke vältimine, ettevalmistus taaskasutuseks, ringlusse võtmine, muu taaskasutus (nt energia tootmine) ning kõrvaldamine. Selle jäätmehierarhia esmane ülesanne on vätida
nõuetest informeeritud. Omavalitsus kehtestab korraldatud jäätmeveo reeglid ning sõlmib riigihanke tulemusena hankelepingu vedajaga kuni viieks aastaks, mis annab isikule õiguse osutada jäätmeveo teenust omavalitsuse määratud piirkonnas. Informatsiooni ja selgitusi nii korraldatud jäätmevedu kui ka jäätmekogumiskohti puudutava kohta annab kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialist. Jäätmed ja jäätmekäitlus Tänapäeval on raske mitte puutuda igapäevaselt kokku prügiga. Igasugune tarbimine eeldab ka rohkemal või vähemal määral prügi teket. Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja säästa loodusressursse, tuleb jäätmete tekkimist nii palju kui võimalik vältida ning tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguma ja käitlema. Eesmärk - kaasaegne ja keskkonnasõbralik jäätmekäitlus
Nende prügimägede kahjulik toime võib olla lühikeses perspektiivis üsna väike. Pika ajaperioodi vältel võib aga levi olla tunduvalt laialdasem. Jäätmete tekke vähendamine on üheks üldiseks globaalseks trendiks. Lisaks olmeprügimägedele on Eesti probleemiks kaevandusjäätmed ja elektrijaamade aherainemäed KirdeEestis ja Maardus.Jäätmemägedest leostub kahjulikke aineid keskkonna laialdasele alale. 11.Cleanaway-üks Eesti juhtivamaid jäätmekäitlus firmasid * CLEANAWAY, Brambles grupi tütarettevõte ja ülemaailmselt tuntud juhtiv jäätmekäitlus ja ümbertöötlusettevõtetest, asus Eestisse 2000. aastal ning on tänaseks õigustatult saanud tõsiselt võetavaks konkurendiks Eesti turul. Käesoleval hetkel on CLEANAWAY üks juhtivamaid firmasid oma tegevussfääris, pakkudes laiaulatuslikku valikut jäätmekäitlusteenuseid: *Jäätmete kogumine: kogume erinevat tüüpi jäätmeid erinevatelt klientidelt. Meie
Mikrokeskkond 1. Tarnijad- Põhitarnjateks Depileve OÜ ( täävahendid), Tradehouse OÜ ( töövahendid), Hurmus OÜ ( tooted ja töövahendid). Lisaks ootan hinnapakkumisi erinevatelt firmadelt, kes pakuvad muud tööks vajalikku. 2. Vahendajad- võimalusel käin kaubal ise järel. Kasutan ka eestisiseseid postiteenuseid, nagu DPD, Eesti Post jne. Turundusteenuse pakkujaks olen valinud NewWay disain OÜ, kes koostab ettevõtte logo, koduleht, kliendi- ja kinkekaardid. 3. Kliendid- Ettevõtte klientideks on Põltsamaa linna ja selle lähiümbruses elavad inimesed. Ettevõttesse on oodatud noored ja vanemad, mehed ja naised. Kauplus- salongi kliendiks on inimene, kes soovib ja hindab personaalset lähenemist ning kvaliteetset kaupa. 4. Konkurendid- Minu ettevõtte konkurentideks on eelkõige Põltsamaa linnas töötavad kosmeetikud ning kõik kauplused, kes müüvad laiatarbe kosmeetikat. 5. Huvigrupid- Ettevõte puutu...
ohtlikke jäätmeid. Tavajäätmed - Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Jäätmevaldaja - Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmetekitaja - Jäätmetekitaja on isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub. Jäätmehooldus - Jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus. Jäätmekäitlus - Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine. Jäätmete kogumine - Jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil. Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal
AS MERKO EHITUS Merko Ehitus on 1990. aastal alguse saanud ehitusettevõte, mis tegutseb Eestis, Lätis ja Leedus ning mille aktsiad on noteeritud Tallinna börsil alates 1997. aastast. Möödunud aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd enam kui 1100 inimesele. Ettevõtte müügitulu 2007. aastal oli 5,51 miljardit krooni. Merko Ehitus on Eestis täna turuliider, ehitades ~6% Eestis ehitatavast. Ettevõte jätkab tegevuse arendamist Lätis ja Leedus sooviga läbi oma tütarettevõtete SIA Merks ja UAB Merko Statyba jõuda nende riikide ehitusturu liidrite hulka. Pikaajalised kogemused erinevatelt turgudelt, ehitusteenuste lai ulatus, paindlikkus, usaldusväärsus ja tähtaegadest kinnipidamine ning eelkõige kvaliteet on Merko Ehitusel aidanud saavutada ja aastate vältel säilitada turuliidri positsiooni Baltikumis. Sõltuvalt tellijate ootustest teostavad kontserni ettevõtted nii väikesemahulisi ehitustöid kui ka mastaapseid, keerukaid ja innovaatilisi pro...
teostamiseks jäätmekäitluse üle. Jäätmekäitluse nõuete karmistamisega, mida tuleb teha lähtuvalt kehtivatest õigusaktidest, muutub järelevalve puudulikkus üha suuremaks 15 probleemiks. Rikkujatel võib tekkida karistamatuse tunne ning lähtuvalt raskest majanduslikust olukorrast võib suureneda ka tegelike rikkumiste arv. Kokkuvõte Kokkuvõtvalt võin öelda, et jäätmekäitlus on arenenud väga positiivses suunas, ning paljud varasemad probleemid on leidnud lahenduse. Ei saa mainimata jätta, et vähenenud on ebaseaduslik prügi ladestamine looduskeskkonda ning metsaalused on puhtamad. Jäätmeid on hakatud üha efektiivsemalt taaskasutama ning prügilatesse ladestatavad olmejäätmete kogused on võrreldes varasemaga tunduvalt vähenenud. Paljud vanad prügimäed on suletud ning Eestisse on rajatud palju uusi jäätmekäitluskeskusi
· töö reoveepuhastusjaamades Kutsenakatumisest enim ohustatud erialad: · meedikud (arstid, õed, sanitarid, kliiniliste ja teaduslaborite töötajad) · teenindajad · toiduainete ja karusnahatööstuse töölised · põllumajandustöötajad · kalatöötlejad · jahindusega tegelevad töötajad 2 · jäätmekäitlejad · geoloogid · arheoloogid · arhiivide töötajad Risk, mis on seotud eelkõige jäätmekäitlusega: a) jäätmekäitlus ettevõttes (sorteerimine, komposti tegemine) allergia, nakkus(infektsioon)haigused, mille põhjuseks on bakterid, viirused; toksilised haigused (endo- ja mükotoksiinidest), isegi vähkkasvajad. b) heitveepuhastusjaamad c) meditsiiniasutuste kliiniliste jäätmete käitlemine d) vanade kommunikatsioonisüsteemide (veetrasside, kanalisatsioonisüsteemide) uuendus- ja taastustööd hepatiit A Meditsiinis ja teenindussektoris:
Sääraseid jäätmeid koguneb Anne elamises kuu jooksul nii palju, et need mahuvad lahedasti vanasse tühja kohvipakki. Ülejäänud kraam kaob kõik kas taaraautomaati, pakendikirstu, ahju või kompostihunnikusse. Loodus priiskamist ei salli, teab Ann. Viisaastakuga uueks inimeseks! Näidet, kuidas loodus on kokkuhoidlik ja säästlik, roheliselt mõtlev peremees, ei pea kaugelt otsima. Hakatuseks on hea vaadata enda sisse. Just sel sekundil sünnib miljonites rakkudes teie kehas eeskujulik jäätmekäitlus: raku osised võetakse pilbasteks, sorditakse ja pakendatakse põhimõtteliselt prügikottidesse. Tegelikult võiks kirjeldatud toimingut nimetada ka ökomatuseks, sest see on raku planeeritud surma ehk apoptoosi lõppfaas. ,,Iga päev sureb meie kehas ära 10 astmes 11 rakku," loendab Toivo Maimets, Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi rakubioloogia professor. ,,Ma ikka ütlen naisele, et rakkude surma statistika järgi on inimene viie aasta pärast täiesti uus,
domineerib ikka veel. Venamaa Prügi ladestamine Küpros Malta Leedu Läti Hiina Tšehhi Kreeka Poola Ungari Eesti • Jäätmekäitlus areneb nii, et prügi ja prügilate Sloveenia keskkonnamõju oleks võimalikult väike. Portugal Iirimaa USA Taaskasutus • Millised need mõjud on?
8. Arvutid 9. Telefonid 10. Konditsioneer / jahutus 11. Kiirteed 12. kosmoselend 13. Internet 14. Pilditehnika 15. Kodumasinad 16. Tervise tehnoloogiad 17. Naftasaaduste töötlemis tehnoloogiad 18. Laser ja kiudoptika 19. Tuumatehnoloogia 20. Nanotehnoloogia Tehnoloogia 21. sajandil 1. Energia säästmine (Energy conservation) 2. Ressurside kaitse (Resource protection) 3. Toidu ja vee tootmine ning selle jaotamine (Food and water production and distribution) 4. Jäätmekäitlus (Waste management) 5. Haridus ning õppimine (Education and learning) 6. Meditsiin ning eluiga pikkendamine (Medicine and prolonging life) 7. Turvalisus ning terrorismivastane võitlus (Security and counter-terrorism) 8. Uus tehnoloogia (New technology) 9. Geneetika ja kloonimine (Genetics and cloning) 10. Globaalne side (Global communication) 11. Liiklus ja rahvastiku logistika (Traffic and population logistics) 12. Teadmiste jagamine (Knowledge sharing) 13
2õn 2 0 0 1. Eesmärk Õpetamisega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused autode juures kasutatavate materjalide omadustest, ladustamisest, kasutamisest ja jäätmekäitlusest. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. MUSTAD JA VÄRVILISED METALLID. Omadused. Sulamid. Korrosioon ja korrosioonitõrje. 3.2. POLÜMEERSED MATERJALID. Liigitus. Märgistus. Omadused. Jäätmekäitlus. 3.3. KÜTUSED. Liigitus. Märgistus. Kütustele esitatavad nõuded. Kütuste omadused. Kütuste hoidmine. Ohud kütuste kasutamisel. Jäätmekäitlus. 3.4. MÄÄRDEAINED. Liigitus. Märgistus. Määrdeainetele esitatavad nõuded. Omadused. Määrdeainete hoidmine. Jäätmekäitlus. 3.5. HOOLDUSMATERJALID. Liigitus. Märgistus. Omadused. Jäätmekäitlus. 3.6. ABRASIIVID JA GRAFIITMATERJALID. Liigitus. Märgistus. Omadused. Jäätmekäitlus. 4. Õpitulemused Õppija teab ja tunneb:
KLIIMA JA SELLE MUUTUS Koostajad: Kaisa Benga ja Kerttu Rästa Õpetaja: Alli Kaarama Avinurme Gümnaasium Kliima Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade reziim. Kliima kirjeldab teatud piirkonnale tüüpilist ilma aastate lõikes. Kliima uurimisega tegelevat teadusharu nimetatakse klimatoloogiaks. Kliimat iseloomustatakse mitmesuguste pikaajaliselt instrumentaalselt mõõdetavate näitajatega: õhutemperatuuri, niiskuse, õhurõhu, tuule, sademete ja muude meteoroloogiliste elementidega. Kasvuhooneefekt Meie atmosfäär moodustab Maa ümbe läbipaistva kaitsekihi. See laseb läbi päikesevalgust ning hoiab soojust. Ilma selleta põrkaks päikesesoojus maapinnaltkohe tagasi ning kaoks maailmaruumi. Sel juhul oleks Maal umbes 30 °C külmem ning kõik ...
toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt. Keskkonnapoliitika Keskkonnapoliitika on ametlikult kinnitatud põhimõtete, väärtushinnangute, kavatsuste, strateegiliste sihtide ja tegevuseesmärkide kogum, mis põhineb riigi õigusaktidel. Keskkonnapoliitika olulised valdkonnad: Ø Keskkonnakorraldus Ø looduse mitmekesisuse kaitse Ø loodusvarade kasutus Ø Jäätmekäitlus Ø veekaitse ja -kasutus jne. Keskkonnapoliitikat teostab enamasti riik, kuid seda võivad kujundada ja mõjutada ka ettevõtted ja organisatsioonid. Keskkonnapoliitika vahendid seadusandlik ehk sundiv (nt keskkonnanormid, saasteload); finantsmajanduslik ehk stimuleeriv (nt keskkonnamaks, kaubeldavad load, tagatisrahasüsteem); sotsiaal-kommunikatiivne ehk õpetav ja veenev (nt keskkonnainfo avalikustamine,
Riskianalüüs võimalike õnnetuste ja riskiallikate süstematiseerimine, hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine Riskianalüüs annab vastuse: 1)tulevikuühiskonna riskivabaks muutmise võimalused 2)füüsiliste objektide planeerimine 3)keskkonnakaitse 4)kodanikukaitse 5)ohtlike ainete käsitlus ja transport 6)info- ja hoiatussüsteemide paigaldamine 7)avariiolukordade tegutsemisplaanid 8)koostöö omavalitsuste, päästeteenistusega APELLi I aste: organisatsiooniline töö objektil, lähteandmete kogumine, seaduslik osa, analüüsi eesmärk II aste: määratakse kindlaks riskiobjektid, ohtlikud tegevused, ÜRO klasside alusel ohtlike ainete nimekiri, õnnetuse/riski tüübid, ohustatute ring, tagajärgede hinnang, risk inimese tervisele, elule, varale, keskkonnale, riski arenemise kiirus, riski tõenäosus, riskiobjektide prioriteet, ressursid toimetulekuks, riskimaatriks III aste: koostatakse riskifaktori arvestuskaart, tegevusplaanid, esmaabi ja meditsiiniline...
Keskkonnaprobleemid Euroopa Liidus Keskkonnaprobleeme on Euroopa Liidus palju. Euroopa Liidu keskkonnapoliitika moodustub seitsmest valdkonnast: õhusaaste, jäätmekäitlus, maavarade kasutamine, pinnase kaitse, linnakeskkond, putukamürkide kasutamine ja merekeskkond. Tõsine mure keskonna pärast on tekkinud suhteliselt hiljuti. Endale tõmbavad suurt tähelepanu ootamatud katastroofid, kuid pidevad protsessid on palju ohtlikumad (nt. põhjavette kogunevad nitraadid, mis reostavad vett). Nii Eestis kui ka Euroopa Liidus on kõige tähtsamaks aspektiks inimese tervise tagamine. Keskonna mõju tervisele avaldub eelkõige saastatud õhu, mittekvaliteetse joogivee ja müra kaudu. Üheks probleemiks, mis mõjub inimese tervisele halvasti, on väisõhu saastamine ja õhu saastatus linnades. Mida rikkamaks muutub ühiskond, seda rohkem tekib ka jäätmeid. Euroopa Liidus visatakse ära 1,3 (1,8) miljardit tonni jäätmeid aastas, millest 40 miljon...
Meetodid DFMA – Design for Manufacture and Assembly – on kombinatsioon kahest metoodikast; disaini tootmine, mis tähendab disaini lihtsust osade tootmisel, mis moodustavad toote, ja disain kokkupanemiseks, mis tähendab konstruktsiooni koostamist lihtsalt. DFSS – Design for Six Sigma – Disain Six Sigma on äri-protsessihaldus "metoodika" seotud traditsioonilise Six Sigmaga. Seda kasutatakse paljudes tööstusharudes, nagu rahandus-, turustus-, põhi-, protsessi-, jäätmekäitlus ja elektroonika. ETO – NPDI – Concurrent – Tehnoloogia MPM – Manufacturing process management – Tootmisprotsessi juhtimine on kogum tehnoloogiate ja meetodite määratlemiseks, kuidas tooteid toota. CPD – Collaborative product development – Koostöökatsete tootearendus on äristrateegia, tööprotsessi ja kogumine tarkvararakendusi mis lihtsustab erinevate organisatsioonide koos töötamist, et luua toodet.
tuhandeid õpilasi. Statistiliselt on iga kolmas inimene Granadas õpilane, mis teeb linnast ideaalse paiga tudengile. Mis võiks olla parem, kui jätkata oma ülikooliõpinguid mitmekesises ja tolerantses atmosfääris, täis tegevusi igaks päevaks? Granada Ülikoolis pakutavatest bakalaureuseastme õppekavadest leidsin keskkonnateaduste eriala, mille õppekavas olevad ained haakuvad suurelt jaolt minu praegu õpitavate ja eesolevate ainetega. Paljud ained nagu näiteks ökoloogia, jäätmekäitlus, veemajandus, keskkonnakeemia-ja ökonoomika on mul juba läbitud. Siiski leidsin palju huvipakkuvaid õppeaineid, mille olemus kattub Tallinna Ülikoolis pakutavatega. Sügissemestril loetav loomastiku ja taimestiku korraldus ja kaitse põhisisu erineb vähesel määral keskkonnakorralduse valikainetes pakutavast looduskaitsebioloogiast. Meteroloogia ja klimatoloogia kursuseprogramm Granada Ülikoolis on
Küllaltki suureks probleemiks on ka inimeste ükskõiksus. Paljudele inimestele ei lähe neid ümbritsev loodus ja keskkond üldse korda ning saastavad seda tahtlikult. Rahvastik aina suureneb ning tekib aina rohkem olmejäätmeid. Iga elaniku kohta koguneb aastas umbes 300kg olmejäätmeid ning see on vaja kuskile panna. Meie prügila on piiratud ala ning seda ala pole kuskilt juurde võtta. Õnneks on hakanud inimesed siiski mõtlema looduse säilitamise peale ning on kasutusele võetud jäätmekäitlus ja taaskasutamine, mis on viimastel aastatel palju arenenud. Vähenenud on ka kodanike enda tehtud prügilad metsades ja metsade tahtlik reostamine. Paljud inimesed on sellest aru saanud, et loodust tuleb hoida, kuid mõnda inimest miski muu ei huvita, kui iseenda heaolu ning jätavad oma prügi metsa alla. Paljudele inimestele on mets kui lõbustuskoht, kus nad saavad puhkepäevadel käia. See on hea, sest igale inimesele meeldib puhata puhtas kohas
Infrastruktuur Tamsalu vald Elamumajandus: Suurim korterifond on Tamsalu linnas ja Sääse alevikus. Tamsalus on kokku 825 korterit. Sääse korterelamutes on kokku 212 korterit. Korruselamute haldamiseks on loodud Tamsalu linnas 3 ning Porkunis 3 korteriühistut. Suurt osa elamufondi haldab AS Tamsalu Kalor. Jäätmekäitlus : Tamsalu vallas reguleerib prügi käitlemist Tamsalu valla jäätmehoolduseeskiri. Prügiveoteenust osutab valla haldusterritooriumil AS Ragn Sells. Enamus tiheasustuspiirkondade ja ka hajaasustustes olevaid majapidamisi ja ettevõtteid on liitunud tsentraalse prügiveosüsteemiga. Tamsalu linnas on suuremate kortermajade juurde loodud võimalus jäätmete liigiti kogumiseks - paber, papp ning segapakend. Segapakendi kogumiskonteinerid on paigaldatud ka Assamalla, Porkuni ja Vajangu küladesse ning Sääse alevikus. Tamsalu vald korraldab igal aastal kevadel (vajadusel ka sügisel) elanikele ohtlike jäätmete kogum...
Kuidas insener saab panustada Eesti majanduse arengusse? Majanduses on oluliseks määrjajaks teadmiste ja oskustega inimeste arv. Teadmised, ajutöö, kiire ja põhjalik mõtlemine, oskus teha võimatu võimalikuks - need on sõnad, mis iseloomustavad insenere. Nad aitavad arendada füüsilist infrastruktuuri, millel meie majandus tänapäeval põhineb - transpordivõrgud, teed, sillad, vee- ja energiavarud ning näiteks ka jäätmekäitlus. Samuti on tänu neile meil digitaalne maailm - kõik kommunikatsiooni süsteemid. Seega on juba inseneride panus aidanud tohutult kaasa majanduse arengule ning, kui insenere tuleb aina juurde, siis kasvab peatselt Eesti majandus veelgi enam. Lisaks paljudele ideedele ja uutele süsteemidele, mida luuakse, aitab majandusele kaasa tohutu arv inseneeriaga seotud ettevõtteid. Inseneeria valdkondi on palju, kus luues uusi ja innovatiivseid ideid saab aidata kaasa Eesti majanduse arengule. Inseneride peamiseks...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Töökoha riskianalüüs Teostas: Rander Süld Kood: 135011 MASB-21 2014 SISSEJUHATUS JÄÄTMEKÄITLUS Jäätmekäitlus on vastavalt Jäätmeseadusele jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine. Jäätmekäitlusega ei tohi kaasneda normatiive ületavat mõju tervisele ega keskkonnale. Jäätmekäitluse aluseks on Eesti keskkonnastrateegia põhimõtted - säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, keskkonnanõuete integreerimine teiste eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega. Jäätmed jagunevad järgmiselt (Jäätmeseaduse § 3-7 järgi): · Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. · Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega ...
· Haldusleping + dokumentatsioon Esimestel kuudel · Vargakindlus · Arvete sisuseletus · Kodukorra järgimine · Teavitamine · Sotsiaalne roll · "Kolhoosikorra" selgitamine · Elanike koolitus Elanike koolitus · Hooldamine ja remont · Kinnitused · Ühisruumide kasutus · Hoovi korrashoid · Sisseehitatud tehnika · Jäätmekäitlus · Turvalisus · Kontaktid eriolukorras Korrashoiu dokumenteerimine · Vastused e-mailiga · Hoolduste akteerimine · Reklamatsioonide esitamine · Teostustööde aktid · Hinnapakkumised · Parendusettepanekud Garantiiprobleemid · Infokoosolek · Kontrollkaardid · Probleemide koond · Komisjoni töö · Teostamise tähtajad · Teostus · Akteerimine
puhtamad transpordiliigid võrreldes praegu prevaleeriva autotranspordiga. 6. Logistika kaudu kliendile pakutavad lisandväärtused 5p Lisandväärtused on: kättetoimetamise aeg, kiirus ja kindlus, tellimise kergus, pidev kättesaadavus, kokkusobivus süsteemiga, tagavaraosad, hooldus, remont, kindlustus kokkulepped kliendiga, dokumentatsiooni- ja infoteenused, info kulgemise kiirus, pakkimisteenus, toote- ja pakendimärkimise teenused (joonkood), tagastusvoogude juhtimine, korje, jäätmekäitlus ja muud keskkonda kaitsvad meetmed, kasutuskorda seadmine: paigaldus, montaaz, viimistlus, edasiarendamine, maksmise lihtsus ja rahastamisteenused, paindlikkus, näiteks toote koguste ja kättetoimetamise aegade muutumine. 7. Milliste näitajate abil saab mõõta logistika efektiivsust? 6p Logistika efektiivsust saab mõõta järgmiste näitajate abil: võimsus, võimsuse ärakasutamine, tootlikkus (kogu läbilase / kogu kasutatud ressursid), kohale toimetatud tonne, sõidetud distants jt
KESKKONNAPROBLEEMID EUROOPAS KESKKONNAPROBLEEMIDE ALGUS • Sai alguse 19. sajandil • Suurimaks põhjuseks industrialiseerimine • Keskkonnapoliitika polnud selgelt määratletud • Puudus ennetuspõhimõte • Inimesed ei oskanud loodust väärtustada • Rasked ajad, keskkond tagaplaanil ERINEVAD KESKKONNAPROBLEEMID • Jäätmekäitlus • Välisõhu saaste • Veemajandus • Müra • Kemikaalid • Loodusliku mitmekesisuse kaitse • Kliimamuutused KESKKONNAPOLIITIKA ARENG • Huvi teke keskkonnaprobleemide vastu • Algas keskkonnaprobleemide süsteemne lahendamine • Kinnitati esimene Keskkonnategevusprogramm • Võeti vastu rida direktiive • Hakati looma keskkonnafonde KESKKONNATEGEVUSPROGRAMMID • I Keskkonnategevusprogramm (1973 -1976) - suurenev keskkonnareostus ja reostuskolded
Õppisin kuidas kaup käib riiulitele(vanemad ettepoole uuemad ettepoole). Sain teada kuidas käib hinna- ja realiseerimisaegade kontrollimine. Kui tööd polnud, siis hoidsin saali korras, kontrollisin kõik riiulid üle, et kaup oleks eespool. 4 OHUTUSTEHNIKA ETTEVÕTTES Rimi ohutustehnika kohta pidime kohe esimesel päeval lugema ja allkirjastama et me oleme need läbilugenud ja nendest teadlikud. Ohutustehnika alla käib jäätmekäitlus, ehk siis on selgitatud kuhu mis käib. Kirjas oli ka kuidas kasutada erinevaid masinad. Näiteks lihaleti noalõikur ning ahjud. 5 KLIENDITEENINDUS ETTEVÕTTES Kleinditeenindus oli asi mida läks mul vaja igapäev, sest igapäev otuli klient midagi uurima. Esimesed päevad olid rasked, kuna ma polnud harjunud päev läbi viisakalt suhelda aga ma sain hakkama sest pretensioone minu vastu polnud ja inimesed olid väga
Bioloogiline ohutegur töökeskkonnas Bioloogilised ohutegurid (1) bakterid viirused seened rakukultuurid inimese endoparasiidid muud bioloogiliselt aktiivsed ained mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Bioloogilised ohutegurid (2) Bioloogiliseks ohuteguriks on ka haige loom või inimene, bakterikandja, parasiitide vaheperemees või hammustavad putukad. Biologiliseks ohuteguriks on kõik kehaeritised, veri, lümf, koekultuurid, hormoonid, rakuensüümid ja geneetiliselt muundatud mikroorganismid. Ainest tulenev oht Endotoksiinid (bakterite elutegevuse tagajärjel tekkiv raku sees säiliv mürkaine) astma, kopsufunktsiooni langus. Hallitus (hallitusseente spoorid) organismi sensibilisatsioon, allergiad. Bioaerosoolid kompleks, mis koosneb tahkest (hallitusseente spoorid, mikroorganismid), vedelast ning gaasilisest (seente poolt eritatavad ained) komponendist. Mükotoksiinid (seentes sisalduvad mürgid). Bioloog...
arugi, mida nad teevad. Väga palju esineb nimelt ületarbimist. Igapäevaselt tekib igal leibkonnal üsnagi palju olmeprügi, mis kõik on vaja aga kuskil ladestada. Paraku ei meie riik ega ka kogu maailm pole kummist, kasutada ollev ala on piiratud ja prügilate poolt hõivatud territooriumi pole samuti kuskilt juurde võtta. Üha enam on siiski hakatud mõtlema looduse säilitamise peale ning selleks on juba üsna palju ette võetud. Eriti jõudsalt on viimase paari aastaga arenenud jäätmekäitlus ja taaskasutamine, rõhku on hakatud panema just nimelt elamute iseseisvale prügi sorteerimisele, mida väga suur enamus on igapäevaselt järgima hakanud. Lisaks tegeletakse hoogsalt metsade ja muude haljasalade regulaarse puhastamise ja korrastamisega. Üha vähemaks on jäänud ka kodanikealgatusel tekkinud prügilate arv ja metsade tahtlik reostamine. Kuigi siiski leidub selliseid inimesi, keda peale iseenda heaolu mitte miski muu ei huvita ning kes jätkavad oma
KMH ja KSH · Direktiiv 85/337/EMÜ - teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta · Direktiiv 97/11/EÜ (millega muudeti direktiivi 85/337/EMÜ) · Direktiiv 2003/35/EÜ (millega muuhulgas muudeti direktiivi 85/337/EMÜ) milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse ning muudetakse nõukogu direktiive 85/337/EMÜ ja 96/61/EÜ seoses üldsuse kaasamisega ning õiguskaitse kättesaadavusega KMH ja KSH · DIREKTIIV 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta · Direktiiv 2003/35/EÜ · Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) IPPC IPPC eesmärgid: · kaitsta keskkonda kui tervikut; · võtta kasutusele ressursisäästlik ja jäätmevähene tehnika; · vältida saaste kandumist ühest keskkonnaelemendist teise; · tõsta käitaja va...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
