EMÜ Keskkonnakaitse üldkursuse 2014 eksamiks kordamine (0)

Loodus- ja Keskkonnakaitse
2014/2015. Õppeaasta
Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused.
Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused.
Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja – hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise.
Keskkonnakaitse - Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil.
Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus . Looduskaitse – looduskeskne, kk – inimkeskne suhe.
Looduskaitseväärtus - Kaitsealune liik, kivistis või mineraal on Eestis looduslikult esinev ohustatud, haruldane , teaduslikku, looduskaitselist, esteetilist või koduloolist väärtust omav taime-, seene- või loomaliik või selle taksonoomiline üksus, kivistis või mineraal, mis on võetud looduskaitse alla.
Summaarne looduskaitseväärtus. Liigid + kooslus + maastik
Looduskaitselised väärtuskriteeriumid - ohustatud, haruldane, teaduslik, looduskaitseline, esteetiline , kodulooline
Ökosüsteemid
1. looduslikkus
2. mitmekesisus
3. esinduslikkus
4. haruldaste liikide olemasolu
5 mahukas, piisav leviala
Maastik
1. Haruldus
2. Kordumatus
3. Esinduslikkus
4. Looduslikkus
5. Esteetilisus
Metsa
1. haruldaste liikide olemasolu
2. olulised elupaigad
3. huvipakkuva arengustaadiumiga
4. omapärane struktuur
5. kasvavad ebaharilikul kasvukohal
Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu.
Looduskaitse arenguetapid .

• Looduskaitse eelduste kujunemise aeg
  
• ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine
  
• Looduskaitse kui riiklike meetmete kujunemine( õigusaktid , institutsioonid jne)
  
• Looduskaitse kui rahvusvaheliste meetmete kujunemine
  

Looduskaitse ideede areng. Rahvausund , kaitsealade teke, looduskaitse väljaspool kaitsealasid.
Looduskaitse arenguetapid Eestis
Kuni 1910 – looduskaitse ilma kaitsealata
1910...1935 akadeemiline looduskaitse kaitsealadega;
1935...1944 riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis ja okupatsiooniaastatel;
1944...1957 akadeemiline looduskaitse ilma võimude toetuseta;
1957...1994 riiklik looduskaitse Eesti NSV-s ja taasiseseisvunud Eestis: looduskaitse ja metsamajanduse „kooselu“;
alates 1994 riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis: looduskaitse ja keskkonnakaitse „kooselu“.
Alates 2004 looduskaitse EL liikmesriigina
Olulisemad sündmused ja isikud
K.E. Baer - ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele, Peterburi TA), kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid. Kalapüügieeskirjad ja – määrused.
A.Th von Middendorff - Hellenurme loodusmuuseum talupoegadele
G. Helmersen - ettekanne LUSs suurtest rändrahnudest. Tuleb pidada eluta looduse
kaitse mõtte algatajaks Eestis.
C.R. Jakobson – koolilugemikud ja kirjutised keskonna ja loodus teemadel .
A. Mathiesen – metsateadlane, LK komisjonis
A. Toom – Vaika linnukaitseala algataja 1910.
G. Vilbaste – botaanik , esimene riiklik LK inspektor .
Th Lippmaa - Looduskaitse seaduse uusprojekt, hilisem. Looduskaitse Nõukogu esimees.
E. Kumari - ENSV Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon juht.
J. Eilart - Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKR), Juhendaja .
Tähtsamad aastaarvud
1853 -Teadusliku loodushoiu algus Eestis. Loodusuurijate Seltsi (LUS) loomine.
1872 – Esimese rahvuspargi loomine, Yellowstone’i rahvuspark .
1910 - Esimesed kaitsealad . Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940).
1935 - I looduskaitseseadus
1936 - Looduskaitse Nõukogu, Riigiparkide Valitsus, G. Vilbaste esimene riiklik looduskaitse inspektor.
1938 - II Looduskaitse seadus.
Nõukogude periood (seadus “Eesti NSV looduse kaitsest, olulisemad organisatsioonid , sündmused)
1955.aastal asutati ENSV Teaduste Akadeemia juurde Looduskaitse Komisjon, mida pikka aega juhtis prof . E. Kumari; Nimetatud institutsioonide tööna valmistati ette looduskaitseseaduse eelnõu.
1957 - III LK seadus
1958 - Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKR)
1960 - looduskaitse teatmik ELKS.
1971 - Lahemaa rahvuspark
1979 - I punane raamat
1970 - soode sõda
1985-87 - fosforiidisõda
1976 – Matsalu Riiklik Loosukaitseala saab Ramsari alaks Eestis
1980 Looduskaitse kuu, lõpeb ülemaailmse keskkonnapäevaga, 5 juunil
1988 - I vabariiklik keskkonnaprogramm
1990 - Lääne-Eesti Biosfääri kaitseala. Looduskaitse taasiseseisvunud Eestis. UNESCO
1991 Asutati Eestimaa Looduse Fond (ELF), rahvuslik Maailma Looduse Fondi (WWF) põhimõtetel töötav ühiskondlik looduskaitse organisatsioon . ELF-i eestvõttel moodustati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala .
1972 – ÜRO I kliimakonverents Stockholmis
1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ». ÜRO II Keskkonna- ja arengukonverents
2002 – ÜRO III kk konverents
2012 – ÜRO IV kk konverents
1994.a. juunikuus võttis Riigikogu vastu Kaitstavate loodusobjektide seaduse; Rahvusparkide loomine
1971 – Lahemaa
1993 – Soomaa, Karula, Vilsandi
2004 - Matsalu,
2004 – Jõustus esimene LKS
1997 - I Eesti keskkonnastrateegia
2004 - ühinemine Euroopa Liiduga,
2007 - liitumine Rahvusvahelise Looduskaitseliiduga (IUCN-ga)
Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid.
Igaüheõigus 2014 - Eetiline tõekspidamiste kogum, tugineb seadustele , kultuurile ja tavadele. Looduses vabalt liikumise õigus kõikide maaomanike maadel viisil, mis ei too endaga kaasa paha ega segadust . ÕIGUS – osa saada KOHUSTUS – loodust kaitsta ja säilitada VASTUTUS – seadust tunda ja sellest kinni pidada)
Kallasrada - kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sh selle kaldal liikumiseks. Omanik peab lubama .
Muutused alates 1. augustist 2014.
Riigimetsa ja eraomandi võimalused igaüheõiguses.
Mõisted: “keskkond - „õhk, vesi ja pinnas”.
Keskkonnaõigus : mõiste - normide kogum, mille eesmärgiks on kaitsta meid ümbritsevat keskkonda. Eesmärk - inimese tervise, vara, heaolu ja muude hüvede kaitse või on loodusel ka kaitsmist vääriv iseväärtus . kujunemise taust tunnusjooned:
1. Keskkonnaõiguse printsiibid (eriti ettevaatusprintsiip)
2. Avalikkuse kaasamise ja KMH nõue
3. Suur rahvusvahelise õiguse roll
4. Tihe seos EL keskkonnaõigusega
5. Teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad
6. Terviklikkus
Printsiibid:
Jätkusuutlik (säästev) areng
Integreerimine
Kahju vältimine
Ettevaatus
Saastaja maksab
Keskkonna kaitstuse kõrge tase
Avalikkus – üldsus. Kaasamine – teavitamine, võimaluse andmine mõjutada kavandatava tegevusega kaasnevaid otsuseid. Rahvusvaheline roll – konverentsid. EL keskkonnaõigus (sh keskkonnaprogramm), teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad,
terviklikkus - Mõiste keskkond, Omavaheline seotus , Nö looduses peab valitsema tasakaal.
Keskkonnaõigus Eestis Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ja hüvitama keskkonnale tekitatud kahju. Üldseadused: SäAS, PlanS, KeHAS( Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadus) Valdkondlikud: JäätS, LKS, VeeS, VõKS, JahiS jt
Valdkondlikud seadused – keskkonna kasutamine on reguleeritud lubade ja tasudega.
kodifitseerimine - õigusnormide süstematiseerimine ja seadusekogudeks ühendamine
seadustiku üldosaseadus - Üldosa seadus reguleerib kõiki valdkonnaüleseid küsimusi ja sealsed uuendused.
Põhimõtted :

• keskkonna kõrgetasemelise ja tervikliku kaitse põhimõte –keskkonnakaitse tase peab olema kõrge, keskkonnakaitse argumendid peavad olema otsuste tegemisel kõrgelt väärtustatud
  
• lõimimispõhimõte –kõigi eluvaldkondade arengu kavandamisel tuleb arvesse võtta keskkonnakaalutlusi;
  
• vältimispõhimõte – keskkonnaohtu tuleb vältida, v. A erandjuhtudel;
  
• ettevaatuspõhimõte – keskkonnariske tuleb võimalikult suurel määral vähendada;
  
• keskkonna kasutamisega seotud kulude kandmine – nn saastaja maksab põhimõte, mille kohaselt keskkonna kasutaja (ja mitte ühiskond) peab kandma ka kasutamisega seotud kulud;
  
• loodusvarade säästliku kasutamise põhimõte
  

Keskkonnahäiring – inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale.
Keskkonnarisk – on vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus .
Keskkonnaoht – on olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus.
Institutsioonid.
Keskkonna institutsioonid on keskkonnakorraldusega tegelevad riigi- ja omavalitsusasutused ning valitsusvälised organisatsioonid.
Keskkonnakorralduse süsteem Eestis:
Riigikogu kui kõrgeim seadusandlik organ, Vabariigi Valitsus kui täidesaatva riigivõimu teostaja , Keskkonnaministeerium kui Eesti Vabariigi territooriumil riigi keskkonnapoliitikat ellu viiv kõrgeim täitevorgan.
Keskkonnaministeeriumi (KKM) ülesanded:
Kkk ja lk korraldus
Loodusvarade kasutus
Järelvalve
Ilmavaatlused
Uuringud
Eelnõud õigusaktidele
Rahvusvaheline kk kaitse
Valitsusasutused
 EV Riiklik Maa-amet (maakondlikud katastrid)
 Keskkonnaamet
 Keskkonnakaitse Inspektsioon (maakondlikud osakonnad)
Riigiasutused
 Keskkonnaagentuur ( KAUR )
 Loodusmuuseum
 Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT)
Riigi tulundusasutused ja äriühingud
 OÜ Geoloogiakeskus
 Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)
 SA Erametsakeskus
 AS Eesti Kaardikeskus
 OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus.
Keskkonnainspektsioon on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev riigiasutus , mis koordineerib ja teostab looduskeskkonna ja -varade kasutamise alast järelevalvet, kohaldades seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses riikliku sunni vahendeid. Missioon on õiguskuulekuse tagamine, et parandada keskkonnaseisundit. Valdkonnad: keskkonnakaitse, looduskaitse ja kalakaitse.
Keskkonnaamet on valitsusasutus, mis tegutseb Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas. KKA ülesanne on viia ellu riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja
kiirgusohutuse poliitikat ning osaleda kõikvõimalike keskkonnaalaste õigusaktide ja
muude ametlike dokumentide väljatöötamises ning täiustamises. Amet alustas tööd 1. veebruarist 2009. Load , planeeringud, KMH osalemine, seire korraldus, uuringud, tegevuskavad võõrliikide kaitseks, kahju heastamise korraldamine, metsateatised, jahipidamisõiguse dokumendid , kalavarude kaitse.
Keskkonnaagentuur (KAUR) on Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, mille olulisemad tegevused on riikliku keskkonnaseire tegemine ja korraldamine, ilmaprognoosi ja hoiatuste koostamine, hinnangute andmine keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite kohta, asjaomaste andmekogude pidamine ja Eesti keskkonnaseisundi kohta aruandluse esitamine.
Keskkonnajärelevalve teostajad (ametkonnad) Eestis.
Maa-amet, Maksu- ja Tolliameti , Terviseamet , Päästeamet , Politsei ja piirivalveamet, Põllumajandusamet, Tarbijakaitseamet , Tehnilise Järelvalve amet, Veeteede Amet, Veterinaar ja Toiduamet.
Loodus- ja keskkonnakaitse valitsusvälised organisatsioonid (VVO)
Eestis
ELF – Eestimaa Looduse Fond, LUS – Loodusuurijate Selts, Eesti TA looduskaitsekomisjon, Eesti Roheline Liikumine)
Välismaal
WWF – Maailma Looduse Fond, IUCN – Rahvusvaheline looduskaitseliit, PETA . Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). KIKi eesmärk finantseerida loodusvarade taastootmiseks, keskkonnaseisundi hoidmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks vajalikke projekte ning meetmeid.
KIKi poolt rahastatavad programmid . Keskkonnaprogramm jaguneb
veemajanduse programm;
jäätmekäitluse programm;
keskkonnakorralduse programm;
looduskaitse programm;
metsanduse programm;
kalanduse programm;
keskkonnateadlikkuse programm;
maakondlik programm.
KIKi rahalised allikad Eesti Vabariigi keskkonnatasud, Euroopa Liidu struktuurifondid, osa Euroopa Investeerimispanga (EIB) laenust Eesti riigile, Eesti CO2 kvoodimüük.
Planeerimise seadus. seaduse eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks.
Planeerimise põhimõtted. Planeeringute koostamine on avalik. Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik. Kinnisomandile võib planeeringu alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus - ja ehitustingimusi ning kitsendusi.
Planeeringute liigid. Üleriigiline, maakonna, üld ja detailplaneering.
Euroopa ruumilise planeerimise harta nõuded planeeringule.
Demokraatlik, Kõikehaarav, Funktsionaalne, Orienteeritus pikaajalisusele
Üleriigilise planeeringu eesmärgid
Riigi regionaalse arengu kujundamine, asustuse arengu suunamine, transpordivõrgustiku ja infrastruk kujundamine. Asustus, Transport, Energeetika ruumstruktuur, Roheline võrgustik
Maakonnaplaneeringu olulisemad ülesanded.
Maakonna ruumiline areng, säästva arengu kujundamine, asustuse arengu suunamine.
Maakonnaplaneeringud Eestis, näiteid teostatud teema planeeringutest.
Roheline Võrgustik, Väärtuslikud maastikud
Üldplaneeringu olulisemad eesmärgid.
Kestva ja säästva arengu tingimuste määratlemine. Põllumaade, maastike säilimise tagamine. Maa-ja veealade kasutamisting-te kehtestamine.
Detailplaneering ja selle eemärgid. Detailplaneerimine on ühiskondliku kokkuleppe
saavutamise protsess, millega antakse seaduslik alus uute hoonete ehitamiseks. Eesmärgid: planeeritava ala kruntideks jagamine, liikluskorraldus, haljastus, tehnovõrkude määramine.
Planeeringu Eesti 2030+ olulisemad teemad
Visioon
Asustus
Transport
Energeetika
Rohevõrk
Eesti 2030+ arengueesmärgid.
Tagada elamisvõimalused Eesti igas paigas, kogu riigi territooriumil.
Kvaliteetne elukeskkond nii maal kui linnas.
Puhas looduskeskkond ja kestlik areng.
Head ja mugavad liikumisvõimalused
Varustatus elutähtsate võrkudega
Maakonna teemaplaneeringute teemad:
Roheline Võrgustik, Väärtuslikud maastikud
Keskkonnamõjude hindamine.
Ajalugu Keskkonnamõju hindamine on kavandatava tegevuse vastavuse kohustuslik hindamine keskkonna nõuetele ja säästva arengu põhimõtetele. Eesmärgiks on optimaalse lahenduse leidmine otsuse ettevalmistamise käigus.
Keskkonnamõju strateegiline hindamine hõlmab:
Poliitika
Tegevuskava
Programm
Planeering
Eesmärk tagada kõrgetasemeline kkkaitse, edendada säästvat arengut.
Keskkonnamõju on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale.
Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Mõisted: “keskkonnamõju”, “oluline keskkonnamõju”.
Keskkonnamõju liigid:
Füüsikalis-keemiline
Bioloogiline
Kultuuriline
Sotsiaalmajanduslik
Keskkonnamõju hindamise eesmärk on teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks , millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut
KMH ülesanne – informatsiooni saamine.
KMH olulisemad tunnused:
Alternatiivide käsitlemine
Avalikkuse osavõtt
Dokumenteeritus
Mõjude prognoos, hindamine
Keskkonnamõju hindamises osalejad:
Arendaja
Otsustaja
Ekspert ( eksperdid )
Huvipooled
Avalikkus.
Keskkonnamõju hindamise metodoloogilised põhimõtted.
Keskkonnamõju hindamise mõiste lai käsitlus
Optimaalse lahenduse otsimine
Interdistsiplinaarne lähenemine
Ühismõõde
Üldsuse kaasamine
KMH protsessi reprodutseeritavus
Keskkonnaaudit
on ettevõtte tegevuse või selle juhtimise vastavuse hindamine keskkonnakaitse nõuetele, parimale keskkonnapraktikale, säästva arengu põhiseisukohtadele Määratlus
Keskkonnaauditeerimise eesmärk.
Audit peab selgitama:
• Kas keskkonnajuhtimissüsteem rahuldab täielikult organisatsiooni konkreetsest iseloomust ja keerukusest johtuvaid vajadusi
• Kas süsteem on edukalt rakendunud
• Kui hästi see toimib
Audit on süstemaatiline, sõltumatu ja dokumenteeritud protsess auditi tõendusmaterjali hankimiseks ja selle objektiivseks hindamiseks, et määrata auditi kriteeriumide täitmise ulatus
Audiitor on auditi läbiviija .
Auditeerimise põhimõtted.
Prognoosida, kui:
Mõjuallikate enam ei ole, kuid mõju on olemas
Mõjuallikas on olemas ja ka mõju on olemas
Mõjuallikas on olemas, kuid mõju pole veel avaldunud
Keskkonnaauditi erinevus keskkonnamõju hindamisest.
Tegeleb tegelike ja potentsiaalsete keskkonnamõjudega, mille põhjus eksisteerib või on varem eksisteerinud.
Audititüübid.
Vastavusaudit
Vastutusaudit
Asukohaaudit
Omaniku vahetusega kaasnev
Eriauditid
Keskkonnajuhtimissüsteemi audit(id)
Keskkonnajuhtimissüsteemid.
Keskkonnajuhtimine aitab organisatsioonidel käsitleda keskkonnaprobleeme süsteemselt ja integreerida keskkonnahoiu tegevuse loomuliku osana äristrateegiasse.
Keskkonnakorraldus avalikus sektoris arvestatav osa keskkonnakaitselistest meetmetest.
Demingi juhtimismudel Kavanda, vii ellu, kontrolli, täiusta
Kavanda

• Keskkonnapoliitika
  
• Olulised keskkonnaaspektid ja mõjud
  
• Õigusaktide nõuded
  
• Keskkonnaeesmärgid, -ülesanded ja –kavad
  

Vii ellu

• Ressursid , rollid, vastutused ja volitused
  
• Pädevus
  
• Koolitus
  
• Teadlikkus
  
• Suhtlus
  
• Dokumendiohje
  

Kontrolli

• Seire ja mõõtmised
  
• Siseaudit
  
• Tõendusdokumendi ohje
  
• Mittevastavused
  

Täiusta

• Juhtkonnapoolne ülevaatus
  
• Väline suhtlus ja aruanne
  
• Tõendamine/kinnitamine
  

Integreeritud juhtimissüsteemi elemendid
Kvaliteedijuhtimine ISO9000, keskkonnajuhtimine ISO14000, OHSAS 18000 – töö tervishoid ja ohutus.
Keskkonnajuhtimissüsteemi olemus ja vajadus
Keskkonnakaitse korraldamise vahend, organisatsiooni üldise juhtimissüsteemi osa.
Vajadus – organisatsiooni kk küsimuste lahendamine, vabatahtlik.
Keskkonnajuhtimissüsteemi põhistiimulid:
• Majanduslikud põhjused
• Suhted ametkondadega
• Avalikud hanked ja tarneahela juhtimine
• Tarbijate nõudmised
• Ettevõtte turuväärtus
• Edumeelne juhtimine
• Toodete ja teenuste kvaliteet
• Tehnoloogiline areng ja innovatsioon
• Finantsasutused ja kindlusettevõtted
• Töötajate motivatsioon
• Töötajate ja elanike tervis
• Suhtlemine
• Säästev areng
Keskkonnajuhtimissüsteemid ISO 14001 ja EMAS
Mõlema eesmärgiks on heal tasemel keskkonnajuhtimine.
EMAS Eco- Management and Audit Scheme Keskkonnasüsteemimudel (ISO 14001)
Akrediteerimine ja sertifitseerimine .
Sertifikaadi annab akrediteeritud sertifitseerija nn sertifitseerimisauditi alusel.
Keskkonnarisk
Keskkonnarisk on üldnimi riskile, mille tagajärje mõjutüübiks on keskkonnakahju.
Risk on mingi tegevuse toimumisel kahju tekkimise võimalikkus.
Tõenäosus ja tagajärg.
Keskkonnakahju on sündmus (olukord), mis on tekkinud keskkonnale kahjuliku muutuse, näiteks saastumise, tagajärjel.
Riskianalüüs on protsess, mis hõlmab piirväärtuste ja piirnormide määramist, ohtude väljaselgitamist ja riski suuruse hindamist.
Keskkonnanormatiivid ja standardid
Normatiiv kontrollarvud) kujutavad endast juriidilise dokumendi (määruse, direktiivi, otsuse) osa või lisa, milles esitatakse kvantitatiivsed kriteeriumid, millest antud akti täitmisel tuleb juhinduda.
standard iseseisvad terviklikud normdokumendid, mis on koostatud tunnustatud standardiva organi poolt. Eestis Standardikeskus.
Keskkonnastandard on SAS defineeritud kui asjaosaliste kokkuleppel koostatud ning
kinnitatud reegleid, juhtnööre ja arvnäitajaid sisaldav dokument, mis korraldab keskkonna seisundit mõjutavat või mõjutada võivat tegevust või tegevuse tulemust.
Keskkonnastandardite valdkonnad mille arendamist juhib KKM ja näited.
• keskkonnakorralduse
• keskkonnaseire,
• keskkonnatehnoloogia
• keskkonnainformaatika
Keskkonnakvaliteedi standardid käsitlevad lisaks üldistele aspektidele peamiselt vee, õhu, pinnase jm. proovivõtu, saastatuse kontrolli ja kvaliteedi määramise metoodikat.
Keskkonnakorralduse standardid käsitlevad valdkondi: keskkonna- alane juhtimine ettevõttes, keskkonnaaudit ja sellega seotud uuringud, keskkonnakaitse taseme hindamine, toodete elutsükli analüüs, keskkonnamärgid, keskkonna aspektid tootestandardites.
ISO - Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon
CEN - Euroopa Standardikomitee
Eestis: ÕHK, VESI, RADIATSIOON, MÜRA ,PINNAS
Keskkonnanormatiiv on keskkonna kvaliteedile, heitmekogusele või toodangu ühikule kehtestatud keskkonnakaitseline kontrollarv või loodusvara erikulu .
Kvaliteedinormatiivid
Heitenormatiivid
Tehnoloogianormatiivid (puhastusseadmed jne)
Tootenormatiivid (kütus, akud jne)
Näiteks: välisõhu, pinnase, müra, heitvee , kiirguse normatiivid
Keskkonnaload jaguneb kompleksluba ja lihtluba
Tegevusluba:
ehitusluba; - valla või linnavalitsus
ehitise kasutusluba;
keskkonnakompleksluba;
vee erikasutusluba ;
välisõhu saasteluba ;
jäätmeluba;
Keskkonnaluba:
kalapüügiluba
ohtlike jäätmete käitluslitsents;
kiirgustegevusluba;
maavara kaevandamise luba;
geoloogilise uuringu luba;
üldgeoloogilise uurimistöö luba;
Raieluba - KKA
Jahiluba – jahipiirkonna haldaja
PVT – Parim võimalik tehnika. Selle kasutamist eeldab kkluba.
Keskkonnatasu seadus
Keskkonnatasu on keskkonnakasutuse hind.
Kohustuslik makse, kasutatakse reeglina keskkonnakaitse rahastamiseks
Laekub riigieelarvesse sihtotstarbeliselt
Maksab tootja
Läheb tootmiskuludesse
Mõjutab tootja konkurentsivõimet ja sunnib teda keskkonnakaitsemeetmeid rakendama .
Jaguneb loodusvara kasutusõiguse tasu ja saastetasu .
Keskkonnatasude rakendamise eesmärgid:

• Ergutada loodusvarade säästlikku kasutamist
  
• Ergutada keskkonnasõbralikuma toorme ja kütuse kasutamist
  
• Tõhustada riigi haldusregulatsioonide kasutamist
  
• Ergutada loodusvarade kasutajaid ja keskkonna saastajaid rakendama keskkonnakaitsemeetmeid
  
• Aidata kaasa keskkonnaga seotud tootmisväliste kulude muutmiseks tootmiskuludeks
  
• Koguda raha loodusvarade säästliku kasutamise, keskkonnakaitse ja looduse mitmekesisuse säilitamise riiklike meetmete rahastamiseks.
  

Loodusvara kasutamisõiguse tasu ja selle näited:
Kasvava metsa raieõiguse tasu;
Maavara kaevandamisõiguse tasu;
 Vee erikasutusõiguse tasu;
Kalapüügiõiguse tasu;
 Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu.
Saastetasu – tasu, kui saastatakse kk’nda.
Saastetasu rakendusvaldkonnad.
Saastetasu rakendatakse, kui saasteaineid heidetakse:
Välisõhku;
Veekogusse;
Põhjavette;
Pinnasesse;
Kõrvaldatakse jäätmeid
Tasumäärade kehtestamine
Arvestatakse loodusvara eripära. Saaste ohtlikkust. Eiraja või ületaja maksab kõrgendatud määra.
Keskkonnatasude kõrgendatud määr.
Saasteaineid heidetakse keskkonda lubatust suuremates kogustes ;
 Jäätmeid kõrvaldatakse lubatust suuremas koguses;
 Saasteaineid viiakse keskkonda transportimise käigus;
 Saasteaineid viiakse keskkonda ilma loata;
 Loodusvara kasutatakse lubatust suuremas koguses või ilma loata.
Saastaja maksab põhimõte. tähendab, et kulusid , mida tehakse keskkonna rikkumise, saaste ja saastekahjustuste puhastamiseks , ei kanta üle ühiskonnale vaid ainult neile, kes saaste põhjustasid.
Keskkonnamajandus
Keskkonnamaks:
Kohustuslik makse, mida kasutatakse riigieelarve üldvajaduste rahastamiseks. Laekub riigieelarvesse. Maksab tarbija. Ei lähe tootmiskuludesse. Ei mõjuta tootjat vähem saastama. Mõjutab tarbijat vähem tarbima.
Ökoloogiline maksureform (ÖMR) tähendab maksusüsteemi ümberkorraldamist, et maksustada enam keskkonnakahjulikke tegevusi, mis kaasnevad loodusvarade tarbimisega.
Ökomaksureformi eesmärk on muuta maksusüsteemi, et väärtustada ja kasutada
säästvalt loodusvarasid ja keskkonda, vähendada energeetika keskkonnakahjulikkust, arendada taastuvenergeetikat, tõsta energia- ja ressursikasutuse efektiivsust ning keskkonnateadlikkust.
Keskkonnamaksu liigid:
Energiamaksud – kütuseaktsiis, elektriaktsiis
Transpordimaksud – riigilõiv mootorsõiduki kasutamise eest
Saastemaksud – maks saaste heitmise eest välisõhku, pinnasesse, põhjavette või veekogusse.
Ressurismaksud ehk loodusvara kasutamise maksud – maavara kaevandamisõiguse tasu, vee erikasutusõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasu.
Keskkonnatasudest laekuva raha kasutamine
Riigieelarvesse laekuvat raha kasutatakse riigi keskkonnapoliitika elluviimiseks. V.a taastuvate loodusvarde – kalavarude, kasvava metsa ja jahiulukite kasutusõiguse
tasu, mis läheb nende ressursside taastootmiseks.
Majandusinstrumendid keskkonnakaitses
Administratiivsed – institutsioonilised abinõud, millega mõjutatakse saastajat otseselt tootmisprotsesse reguleerides. Kuuletumine või karistus .
Majanduslikud – võimalus valida soodsaim variant keskkonna saastamise vähendamiseks.
Veenmine ja surve – sanktsioonidega mõjutamine .
Majandushoobade kasutamise põhiprintsiibid on järgmised:

• Kõik toote olelustsükli (tootmine, jaotamine, kasutamine, lõplik kõrvaldamine) vältel keskkonnakaitseks tehtud kulutused, keskkonnale tekitatud kahju ja kasutatud loodusvarade väärtus kajastuvad toote hinnas ;
  
• loodusvarade kasutamise ja keskkonnasaaste maksustamisest laekunud raha kasutatakse keskkonnaprobleemide lahendamiseks;
  
• erinevate saastajate ja looduskasutajate jaoks kehtivad keskkonnast kui tervikust ja vabaturu nõuetest lähtudes ühtsed nõuded.
  

Maksustamine Keskkonnamaksud on kõik energia ja transpordiga seotud maksud. Kõige otsesemalt keskkonnaga seotud maksud võib jagada kolme rühma ( Eurostat 2004):

• energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis, energia tootmisega seotud süsinikupõhised maksud)
  
• transpordimaksud (mootorsõidukitele, raskeveokitele, teekasutusele)
  
• saastamise ja loodusvara kasutamise maksud (õhu-, vee-, pinnasesaaste , maavarade ja muude ressursside kasutamine, jäätmekäitlus, pakendid )
  
• Keskkonnamaksud Eestis on kütuseaktsiis, raskeveokimaks ja pakendiaktsiis.
  

Subsideerimine – rahaliste toetuste andmine.
 turg muutub nende tõttu tõhusamaks (uue tehnoloogia kasutuselevõtt);
 lisaks majandusliku tõhususele arenevad ka sotsiaalsed väärtushinnangud ;
 subsiidiumid peavad olema suunatud otse kasusaajale;
 subsiidiumide maksmine peab olema odavaim viis eesmärgi saavutamiseks.
sisse- ja tagasimaksed ehk sooritustagatis - firma maksab võimudele teatud summa, tegutsedes seejärel ettenähtud keskkonnanõuete kohaselt saab ta tehtud sissemakse tagasi, vastasel juhul mitte.
turu loomine
Turu loomine, müüdavad saasteload - firmad, kes suudavad viia oma saastustaseme ettenähtud normist allapoole, võivad tekkinud ülejäägi müüa teistele firmale. Kyoto protokoll
Keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine
trahvid .
Kõrgendatud maksu/tasu määrad:

• Mittekuuletumistasu - määratakse saastajale, kes ei täida normatiivseid nõudeid.
  
• Sisse- ja tagasimaksed ehk sooritustagatis - firma maksab võimudele teatud summa, tegutsedes seejärel ettenähtud keskkonnanõuete kohaselt saab ta tehtud sissemakse tagasi, vastasel juhul mitte.
  

Näiteid keskkonnatasudest Eestis:
Emissioonimaks - Makstakse jäätmete paigutamise eest keskkonda. Enamlevinud emissioonimaksud: s.h. Eestis: veesaastetasu, õhusaastetasu, jäätmetasu, teenusmaks - Tasutakse heitmete suunamise ja töötlemise eest kollektiivpuhastis, prügikoristus.
administratiivne maks - Maks keskkonnaseisundi kontrollimise, järelvalve, lubade väljaandmise jms tegevusega seotud asutuste finantseerimiseks. Eestis:

• Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu
  
• Kalapüügi -õiguse tasu
  
• Riigimetsade majandamise tulu
  

kaudsed maksud - Hinnalisa sellistele toodetele , mille tootmise või tarbimise käigus toimub keskkonna saastamine või mis vajavad tarbimise järel spetsiaalset
ümbertöötlemist. Eestis:
 energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis, energia tootmisega seotud süsinikupõhised maksud)
 transpordimaksud (mootorsõidukitele, raskeveokitele, teekasutusele).
Maksude diferentseerimine - eesmärgiks on alandada keskkonnasõbralike ning tõsta keskkonnaohtlike toodete hindu.
Turu ergutamine – mittetagastav finantsabi, laenusoodustus, maksusoodustus. Kõrgendatud maksu/tasu määrad ja nende näited Eestist).
Keskkonnaseire - Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks .
Seire – pidev keskkonna jälgimine.
Keskkonnaseire seadus:
Keskkonnaseire ülesanded:

• Kk saastatuse ja hetkeolukorra määramine
  
• Saasteainete kauglevi jälgimine
  
• Bioloogilise mitmekesisuse olukorra hindamine
  
• Kk mõjutavate tegurite hindamine
  
• Tagasiside rakendatud meetmetest
  

Seire tasandid

• Riiklik
  
• KOV
  
• Ettevõtja
  

Riikliku keskkonnaseire organisatsiooniline struktuur:

• Üldkoordinaator
  
• seirenõukogu,
  
• allprogrammide vastutavad täitjad
  
• seire vahetud teostajad.
  

Keskkonnaseire allprogrammid:

• Õhuseire
  
• Põhjavee seire
  
• Siseveekogude seire
  
• Ranniku seire
  
• Metsaseire
  
• Mullaseire
  

Keskkonnaindikaator .- näitaja või näitajate kogum, mis kajastab lihtsustatult kompleksseid seoseid keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite vahel (sh poliitilised, sotsiaalmajanduslikud jt tegurid), võimaldades jälgida trende ja hinnata muutusi aegrea jooksul.
Keskkonnaindikaatorite vajadus:

• Suur huvi kkseisundi kohta
  
• Kkindikaatorid annavad kkseisundist lihtsa ülevaate
  
• Võimaldab hinnata kkpoliitika eesmärkide täitumist
  

Nõuded keskkonnaindikaatoritele:

• Teaduslikult põhjendatud
  
• Kajastama põhjuslikke seoseid
  
• Esinduslikud
  
• Üheselt mõistetav
  

Looduskaitse seadus (2004).
Seaduse eesmärk:
1) looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku , taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega ;
2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine;
3) loodusvarade säästlik kasutamine.
Looduskaitse põhimõtted:

alade kasutamise piiramisega

toimingute reguleerimine

loodushariduse ja teadustöö soodustamisega.
Loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused:
Selle ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis -kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus.
Kaitse alla võtmine:

Ettepanek

Menetlus

Kaitse alla võtmine – määratakse eesmärk
Kaitstavad loodusobjektid:
Kaitsealad - inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust.
Hoiualad
Kaitsealused liigid ja kivistised
püsielupaigad
kaitstavad looduse üksikobjektid
kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid
Kaitsealade jaotus:
Rahvuspark – Lahemaa, Karula, Soomaa, Matsalu, Vilsandi
Looduskaitseala – Kabli looduskaitseala, Abruka LKA
Maastikukaitseala - Haanja , Otepää
Kaitseala tsoneering ehk vööndid :
Loodusreservaat – keeluala , inimtegevus keelatud
Sihtkaitsevöönd – teatud tegevused lubatud
Piiranguvöönd – majandustegevus teatud tingimustel, liigilise koosseius säilitamine kohustus.
Kaitse- eeskiri (KEK) – konkreetse kaitstava objekti looduskaitseline reeglistik, mis tugineb LKS’ile.
Kaitsekohustuseteatis – teabedokument maaomanikule
hoiuala teatis - looduslike tingimuste muutmine
kaitsekorralduskava - kaitstava loodusobjekti kaitse korraldamise tegevusplaan . elupaiga tegevuskava – koostatakse elupaiga soodsa seisundi tagamiseks, kui teadusinventuuri tulemused või muud andmed näitavad, et seni rakendatud abinõud seda ei taga või kui seda nõuab rahvusvaheline kohustus.
Kaitse korraldamine
Valitseja - tegevus ei ole vastuolus kaitse-eesmärgi saavutamisega ega ei kahjusta kaitstava loodusobjekti seisundit.
kooskõlastused, kaitstava objekti tähistamine).
Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustik – koosneb linnu ja loodusaladest(linnu- ja loodusdirektiiv).
Rand ja kallas, ranna/kalda vööndid.
Kallas – veekogu maismaavöönd. Funktsioon: rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Läänemerel, Peipsi järvel, Lämmijärvel, Pihkva järvel ja Võrtsjärvel on rand.
Kallasrada (VeeS) Laius:

• laevatatavatel veekogudel 10 meetrit;
  
• teistel veekogudel 4 meetrit;
  
• suurvee ajal 2 m
  

Vööndid:

• veekaitsevöönd
  
• ehituskeeluvöönd
  
• piiranguvöönd
  

Liigikaitse .
Liigi määratlus, ülevaade teadaolevatest liikidest, väljasuremislained
Väljasuremise põhjused:

• Elupaikade kadumine
  
• Võõrliigid
  
• Loodusressursside ületarbimine
  
• Saastatus , sh eutrofeerumine , ja haigused
  
• Inimtekkelised kliimamuutused
  

Mõisted:
Bioloogilise mitmekesisuse tulipunkt - Maakera piirkond, kus esineb märkimisväärselt endeemilisi looma- ja taimeliike, ning mille elurikkust ohustab tugevasti inimtegevus. Vähemalt 1,500 endeemset soontaimeliiki ja vähemalt 70% elupaigast hävinud/kuni 30% alles.
Endeem - liik või muu takson , mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maaalaga.
Relikt - jäänuk. Takson, mille areaal on varasemaga võrreldes tugevasti kahanenud.
Ohustatus haruldus
Punane nimekiri (punane raamat) Väljasuremisohus liigid. Eri tasanditel: rahvusvaheline, piirkondlik, riiklik.
Ohukategooriad:
Kriitiliselt ohustatud
Eriti ohustatud
Ohualtid
ohustatud liigi mõiste - liik, mis võib suure tõenäosusega lähiajal välja surra. Liigikaitse ajalugu Eestis

• 1976-79 Eesti Punane Raamat, ilmus 1982.
  
• Mõisate loomapargid (18.-19. saj.)
  
• Peipsi ja Läänemere kalavarud (1850-ndad)
  
• Koduloomakaitse ja kalatrepid (19. saj. teine pool)
  
• 1910 Vaika linnukaitseala
  
• 1935 LKS’ga riiklik kaitse
  

liigikaitset reguleerivad õigusaktid: LKS 2004
liigikaitse põhimõtted

• Võimalikult madal takson, võimalikult kõigi liikide säilimine
  
• Võõrliikide ohjamine ja loodusesse mittelaskmine
  
• Korjamine ja kollektsioneerimine on keelatud
  
• “Avalikustamine keelatud”
  
• Ajaline liikumispiirang
  
• Tuumalade (kaitsealad, hoiualad) kaitse
  
• Hävitatud elupaikade taastamine
  

Kaitsealused liigid ja jaotus eri kaitsekategooriate vahel:

• I kat – haruldased , hävimisohus, nt euroopa naarits, ebapärlikarp
  
• II kat – ohustatud. Nt apteegikaan, tõugjas, harivesilik
  
• III kat – ohustab elupaikade hävimine , nt Atlandi tuur, pähklinäpp, lagrits .
  

Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused kui harulduse põhjused:

• Aeglane paljunemine
  
• Mükoriisa olemasolu
  
• Kitsas ökoamplituud
  

Võõrliik - liik, kes on Eestisse sisse toodud kas teadlikult või kogemata inimeste poolt.
must nimekiri/raamat – võõrliikide nimekiri
võõrliikide ohjamine – ohjamiskavad, nt karuputk, kährik
Rahvusvaheline keskkonna- ja looduskaitse. Rahvusvahelised loodus- ja keskkonnakaitse kaitse organisatsioonid (WWF – Maailmalooduse Fond, IUCN, BirdLife International, ECNC – Euroopa looduskaitse keskus, Greenpeace jt). Iseloomusta ühte rahvusvahelist VVO lähemalt.
IUCN – Rahvusvaheline Looduskaitseliit, Eesti liitus alates 2007, punaste raamatute koostamise algataja.
Eesmärgid:

• Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine
  
• Loodusvarade õiglane, mõistlik ja säästlik kasutamine
  
• Loodusega kooskõlas oleva eluviisi väärtustamine
  
• 
  

Rahvusvahelised konventsioonid . Konventsioonide geograafilised tasandid (globaalne, regionaalne).
Looduskaitsealased lepped :
Ramsari konventsioon:
Märgaladeks loetakse nii looduslikke kui kunstlikke, nii alalisi kui ajutisi, nii seisva kui voolava veega, nii mageda -, riim- kui ka soolaseveelisi soid, turbarabasid või veealasid, sealhulgas merealasid, mille vee sügavus mõõna ajal ei ületa kuut meetrit.
Veelindudeks loetakse linde, kes ökoloogiliselt sõltuvad märgaladest.
Eesti alad – Matsalu, Vilsandi, Soomaa RP. Varunimekiri – Haapsalu- Noarootsi märgala, Lihula MKA
Washingtoni konventsioon ( CITES )
Maailma suurim LK konventsioon. 1973/75 Washingtonis . Ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon. Eesti 1992/93. EM: reguleerida rahvusvahelist kaubandust ohustatud looma- ja taimeliikidega.
Berni konventsioon
Euroopa looduskaitse leping. Euroopa looduslike looma- ja taimeliikide ning looduslike elupaikade kaitse konventsioon. 1979, Eesti 1992.
Bonni konventsioon
Konventsioon rändeluviisiga loomade kaitsest. 1979.
Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon
Rio de Janeiro 1992, Eesti ühines 1992. 22.mai bioloogilise mitmekesisuse päev. Eesmärgid:

• bioloogilise mitmekesisuse kaitse,
  
• selle komponentide säästev kasutamine ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadavatulu õiglane ja erapooletu jaotamine.
  

Cartagena protokoll (2003) – käsitleb GMO ohutut käsitlemist ja piiriülese liikumise kontrolli.
Nagoya protokoll (okt 2010) – käsitleb juurdepääsu geneetiliste ressurssidele ja nende kasutamisest saadava tulu õiglast ja võrdset jaotamist.
UNESCO maailma kultuuri- ja loodus pärandi konventsioon
Vastu võetud 1972, Eesti 1995. Objektid – Väljapaistev ülemaailmne looduslik mälestis, geoloogiline või füsigraafiline mälestis, looduslik vaatamisväärtus.
Natura 2000
on üle-euroopaline kaitsealade võrgustik, mille eesmärk on kaitsta väärtuslikke ja ohustatud looma-, linnu- ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti. Linnudirektiiv , loodusdirektiiv.
Keskkonnakaitsealased lepped:
Läänemere kaitse konventsioon (Helsingi 1992)
Põhieesmärk: vähendada Läänemere reostust (õhust, maalt ja laevadelt). Strateegia.

• Ühine ja iseseisev vastutus
  
• Ettevaatus
  
• Parim keskkonnatava ja parim keskkonnatehnika (PVT/BAT)
  
• Seire
  
• Riskide vältimine piiriüleseks saasteks
  

peamised probleemid:

• Eutrofeerumine
  
• Õnnetused
  
• Ohtlikud ained
  
• BMK
  

Soome lahe aasta
Mere kaitsega seotud konventsioonid (IMO jaotus kolme rühma:

Mereohutusega seotud konventsioonid -1

Merereostuse ennetusega seotud konventsioonid -2

Merekeskkonna reostamise korral vastutust ja kahju hüvitamist reguleerivad konventsioonid -3
MARPOL - Konventsioon laevadelt tuleneva merereostuse vältimiseks, Eesti 1992.
ballastvee konventsioon – ballastvee vähendamiseks. Läänemeres bioinvasiooni kõrvaldamiseks.
ÜRO mereõiguste konventsioon
Mere kasutamist, merega seotud tegevusi ja merekeskkonna kaitset reguleeriv raamkonventsioon. 1982, Eesti 2005.
ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon (New- York 1992) UNFCCC
Eesti 1992 Rio de Janeiros. EM: saavutada kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerumine atmosfääris tasemel, mis hoiaks ära ohtliku inimtekkelise sekkumise kliimasüsteemi. Vajalik globaalse koostöö arendamine.
Kyoto protokoll 1997, Eesti 1998
Eesmärk: vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Kyoto Protokolli järgne lubatud heitkoguste müük läbi rohelise investeerimisskeemi.
Osoonikihi kaitse konventsioon ( Viin 1985) Viinikonventsioon
Eesti 1996. EM: riikidevahelise vabatahtlikkusel põhineva koostöö arendamine osoonikihi kaitsmiseks inimtegevusest põhjustatud muutuste eest.
Montreali protokoll (1987) PõhiEM: on riikidevaheline koostöö, vähendamaks osoonikihti kahjustavate ainete heitmeid välisõhku ning lõppeesmärgiks nende kasutamisest loobumine üldse.
Riiklik programm Eestis – lõpetada osoonikihti kahjustavate ainete kasutamine aastaks 2015.
Genfi konventsioon
Piiriülese õhusaaste konventsioon ja selle protokollid .
Baseli konventsioon 1989
Ohtlike jäätmete piiriülest liikumist käsitlev konventsioon.
Aarhusi konventsioon 1998
Euroopa-alaste keskkonnaõiguste konventsioon.
Alustalad:

• Keskkonnateabe kättesaadavus (teabenõue)
  
• Otsustamise menetluses osalemine (planeerimismenetlus, lubade menetlus)
  
• Juurdepääs õigusemõistmisele (õigus esitada vaie , halduskaebus kohtusse)
  

Keskkonnainfo – teave keskkonna kohta.
KÕK – Keskkonnaõiguse Keskus
Õigusabi , sh strateegilised juhtumid , Juriidilised analüüsid , Õigusloome, Keskkonnaõiguse alase info levitamine ja vahendamine , Koolitused, Juhendid
Euroopa Liidu keskkonnaõigus, poliitika ja strateegia.
Keskkonnaõiguse arengu etapid:
• I per Rooma lepingust (01.01.1958) kuni 1972 aastani;
• II per 1972. aastast kuni ühtse Euroopa aktini (01.07.1987)
• III per Ühtsed Euroopa aktist kuni Maastrichti lepinguni (01.11.1993);
• IV per Maastrichti lepingust Amsterdami lepinguni;
• V Pärast Amsterdami lepingut.
Keskkonnaõiguse taotlused.
• Keskkonna kui väärtuse kaitse
• Suhted regionaalsel ja globaalsel tasandil(konventsioonid)
• Keskkond kui ühine pärand ja mure
Euroopa Ühenduse VII keskkonnaprogramm:
1. Looduskapital (BMK ja osüsteemiteenused)
2. Ressursitõhus, jätkusuutlik ning konkurentsivõimeline majandus (CO2)
3. Inimese tervis ja heaolu
4. Õigusaktid ja kasu
5. Teadus kui keskkonnapoliitika tõendusbaas
6. Jätkusuutlikud investeeringud ja õiglased hinnad
7. Integreerimine – keskkonna lõimimine ja poliitika sidusus
8. Linnade säästvus
9. Koostöö tulemuslikkus – regionaalsed ja globaalsed keskkonnaprobleemid
Euroopa Liidu keskkonnastrateegia 2020:
• Ressursside kasutamise tõhusus
• Säästlik areng (kestlik areng)
• Kestlik tarbimine ja kasutamine
• Linnakeskkond
• Loodusressursside säästlik kasutamine
• Kliimamuutused
Olulisemad teemad (kestlik areng, kestlik tarbimine ja kasutamine, linnakeskkond, loodusressursside säästlik kasutamine, kliimamuutused).
Keskkonnakaitse printsiibid ELs I programmi algatamisel (11 printsiipi ):
•Parem on saastust ennetada, ära hoida, kui juba saabunud kahjulikke tagajärgi kõrvaldada.
• Arendustegevuse puhul tuleb arvestada selle võimalikke keskkonnamõjusid ja seda projekti võimalikult varajases staadiumis
• Tuleb vältida looduskasutust, mis võib oluliselt kahjustada looduslikku tasakaalu
• EÜ raames tuleb tõsta teaduse ja tehnoloogia taset, et tagada keskkonnakaitseliselt efektiivsete meetmete rakendamine
• Saastaja maksab printsiip
• Ühe riigi piires toimuv tegevus ei tohi põhjustada olulist saastust või muud kahju teiste riikide keskkonnale
• EÜ raames rakendatav keskkonnapoliitika peab arvesse võtma arengumaade huve ning sellega vältima kahjulikke
tagajärgi nende riikidele
• EÜ keskkonnapoliitika peab põhinema selgel ja perspektiive silmaspidaval kontseptsioonil ning kaasa aitama rahvusvaheliste keskkonnakaitsemeetmete elluviimisele
• Tuleb tõsta keskkonnaalast teadlikust
• Keskkonnaabinõusid tuleb rakendada kõige sobivamal tasemel, arvestades iga saastuse liigi omapära
• Liikmesriikide keskkonnaprogrammid peavad olema koordineeritud
Keskkonnapoliitika Eestis.
Eesti KK-strateegia: Igaüks on kohustatud säästma keskkonda ning hüvitama keskkonnale tekitatud kahju.
Keskkonnastrateegia põhiprintsiibid: Majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, ettevaatlikkus otsuste tegemisel, keskkonnanõuete lülitamine teiste eluvaldkondade ja majandussektorite arengustrateegiasse; looduskeskkonna kui ühtse tervikliku kompleksi huvide arvestamine ; keskkonnanõuete kajastamine ka majandust ja sotsiaalelu käsitlevates seadustes ; keskkonna küsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena; keskkonnanõuete järgimise saavutamine majandustegevuses põhimõttel, et saastaja/tarbija maksab; koostöö teiste riikidega globaalsete ja regionaalsete keskkonnaprobleemide lahendamisel, keskkonnameetmete rakendamine niisugusel poliitilisel ja haldustasandil, kus nad annavad parima tulemuse; traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine.
Loodusvarade kasutamise ja keskkonnakaitse lähtealused : Parima võimaliku tehnoloogia kasutamine, parima keskkonnapraktika rakendamine.
Säästev areng: Sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna seostatud areng, mis arvestab keskkonna taluvuspiiride ning ressursside säilitamise vajadusega .
Säästva arengu põhimõte: Tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt.
Keskkonnaseisund.
Suurimad keskkonnaprobleemid maailmas:

• Kliimasoojenemine
  
• BMK vähenemine
  
• Reostus
  
• Maavarade vähenemine
  
• Kliimamuutused
  
• Toidupuudus
  
• Ohustatud liigid
  
• Tarbimine
  
• Maakasutus
  

Eestis:

• Õhusaaste
  
• Veekogude reostamine
  
• Põhjavee saaste
  
• Jäätmed
  
• BMK vähenemin
  

Selgita mõne globaalse keskkonnaprobleemi tekkepõhjuseid ja probleemi olulisemaid leevendusmeetmeid.
Suurimad keskkonnaalased saavutused maailmas: Roheline mõtlemine, Alternatiivsed transpordivahendid , 12 süsinikku ja kloori sisaldava kemikaali kasutamise keeld, Ökoturism, Korporatsioonide keskkonnateadlikkuse kasv, Energiasäästlikumad ehitised, Happevihmade vähenemine.
Suurimad keskkonnaalased saavutused Eestis: Võit soode sõjas, Võit fosforiidi sõjas, I rahvuspark N Liidus, Balti riikides, Mahepõllumajanduse areng, Looduskaitse süsteemi areng, Alternatiivenergia areng, Heatasemelised keskkonna ajakirjad , Keskkonna erialade suur populaarsus.
Globaalprobleemide lahendused: Globaalsete kliima muutuste pidurdamine , Rahvastiku stabiliseerimine , Puhta joogivee tagamine, Kõikidele tervishoiuteenuste tagamine, Nälja ja alatoitluse likvideerimine, Põgenike probleemide lahendamine, Kõigile eluaseme tagamine, Maamiinide eemaldamine, Tuumarelvade likvideerimine, Happevihmade vähenemine, Mulla erosiooni peatamine, Üleminek taastuvenergiale, Metsade hävimise lõpetamine , Inimõiguste tagamine, Kirjaoskamatuse likvideerimine, Arengumaade võla kustutamine.
18