Facebook Like

Ülevaade psühholoogiast (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

  • ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST


    Teadmiseks konspekti kasutajale
    • Kohustuslik kirjandus “Psühholoogia alused” (vt. aineprogramm) aitab oluliselt kaasa terviklikuma ja detailsema pildi kujunemisele teemadest.
    • Tekstis viide “vt. lkviitab kohustuslikule kirjandusele (Psühholoogia alused”)
    • Konspektis sisalduv materjal ei asenda kohustuslikku kirjandust, vaid võtab kokku loengus käsitletud materjali. Konspekt aitab üliõpilastel valmistuda arvestustööks.
    • Tekstis esinevad viited pdf failidele, mis illustreerivad konspektis sisalduvaid teemasid . Pdf failid on õppematerjalide juurde „üles riputatud“.

    Psühholoogia uurib psüühika olemust ja avaldumist. psüühilisi protsesse (nt taju), seisundeid (nt meeleolu), omadusi (nt. isiksus, võimed). Psüühika on determineeritud bioloogiliselt ja ühiskondlik-ajalooliselt. Inimese teadvust iseloomustab võime eristada tegelikkuse olulisi omadusi (sh kodeeritakse informatsiooni, märkide kasutamine asjast mõtlemisel, sümbol esindub psüühikas), on eesmärgiline (inimene planeerib), ühiskondliku-ajaloolise kogemuse omandamine ja edasiandmine (kujunevad sotsiaalsed omadused), eneseteadvus.
    Teadvus – teadvustatud psüühika osa.
    Teadvusväline psüühika osa (vt. Bachmann , T., Maruste , R. (2003) Psühholoogia alused: lk 41)

    Psühholoogia kujunemine teaduslikuks distsipliiniks .


    (Psühholoogia varajase arenguloo kohta lisaks „Psühholoogia alused“)
    Platon (u. 427-347 e.Kr) Teadmised on seotud meenutamisega. Inimese hing on näinud ideid ideede riigis, kus ta oli enne sündmist. Sündimise läbi aheldatakse hing kehaga ning hing unustab, mida ta varem oli näinud ideede riigis. Ideede jäljendid muutuvas maailmas aitavad meenutada hingele seda, mida ta varem teadis.
    Aristoteles (384–322 e. Kr.) – ümbritsev maailm on see, mida tunnetatakse. Aistingud on maailma peegeldused. Tunnetuse allikaks on meeleline kogemus. Informatsiooni saadakse viie meele abil. A huvitus küsimustest, mis on ka tänapäeval uurimisteemadeks psühholoogias, nt. mälu.
    Hippokrates (u. 460–377 e.Kr) – moodsa meditsiini isa. Aju on psüühika organ ning psüühika on ajutegevuse avaldus. Uskus, et psühholoogiliste probleemide taga on ajupatoloogia, traumad ning põhjused võivad olla ka pärilikud (biogeneetiline seletus). Leidis, et keskkonnal võib olla roll patoloogia kujunemisel. Häirete ravi massaazide, soojade vannide abil. Hüsteeriat (kr.k hysteron – emakas) seostas emakaga. Humoraalne (kehamahlade) teooria – psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega (kollane ja must sapp, lima, veri ), kehamahlade tasakaal, koostise häired ning selle taastamine. Vaatlustulemuste üleskirjutamine ja katse luua vaimsete häirete klassifikatsiooni.
    *vt lisaks pdf Temperament
    Galenos (130-200 eKr) – tugines põhiseisukohtades Hippokratesele. Vaimuhaiguste põhjused pole deemonites. Põhjused nt kehalistes haigustes, elundite kahjustustes, mis häirivad ajutegevust. Vaimuhaiguste ravimisel vaja tugevdada keha üldseisundit ning vaimuhaigete sõbralikku kohtlemist.
    Keskaeg ja demonoloogia.
    Psüühilisi häireid seostati kurjade vaimude ja saatanaga, kes oli inimese kehasse läinud ("kurjast vaimust vaevatud ") või jumala karistusega. Haiguste raviks peeti usku, palveid, deemonite väljaajamist. Eksortism – kurjade vaimude väljaajamine
    Michael Psellus (1018-1079) keskendus deemonite uurimisele ning leidis, et kurat ja deemonid on kehalised-materiaalsed, kes kannatavad külma käes. Sooja saamiseks tungivad inimese sisse. Inimese kehas tekitavad nad haiguseid, eeskätt vaimseid. Oldi ka veendunud, et uhkus on kuradi põhiomadus. Järeldus: deemoneid aitab välja ajada kuumus, rämedate väljendite kasutamine. Vaimuhaigete „raviks“ sõim ja piinamine, mida põhjendati piiblidogmadega. Nõidadel roll kurja vaimu kehasse aitamisel. 1487. a. avaldas inkvisiitor Jakob Sprenger?/Heinrich Kramer „Malleus maleficarum“ („Nõiavasar“), mille kohaselt oli nõidu keeruline üles leida. Erilised tunnused, mis võivad viidata nõiale olid küür, kongus nina, soolatüükad, ka naised, kellel on olnud nurisünnitus, mis viitab vahekorrale kuradiga .
    1660. a. esimene vaimuhaigla (Prantsusmaa). 18. sajand - Philippe Pinel (1745 – 1826) vabastas hullud ahelatest. Oli Pariisi vaimuhaiglate Salpétriére´i (naistele) ja Bisétre´i (meestele) juhatajaks..
    Filosoofilised ideed
    René Descartes (1596- 1650 ) – (Cogito, ergo sum), närvide kirjeldamine, ajus „hinge koht“ ja selle võime keha mõjustada läbi kokkupuute „elu hingeõhuga“; interaktiivne dualism; kehalised ja hingelised nähtused mõjutasid vastastikku.
    John Locke (1632-1704) – tabula rasa , mõistus on puhas leht, kogemuse roll, välised ja sisemised meeled ja tajud). George Berkley ( 1685 -1753) - aistingud ja taju ainuke reaalsus , milles saab kindel olla (Olla tähendab tajuda – Esse est percipi)
    Gottfried W. von Leibniz (1646-1716) – toimub aktiivne sensoorse sisendi töötlus, alateadlikud aistingud. Immanuel Kant ( 1724 -1804) – mõtlemise kategooriad. Arthur Schopenhauer (1788-1860) – tahe , kannatused, vajaduste rahuldamine, sublimatsioon . Eduard von Hartmann (1842-1906) – mitteteadvus kui inimest motiveeriv jõud.
    Füsioloogilised uurimused
    Inimese füsioloogilise funktsioneerimise tundma õppimine mõjutas arusaamist psühhika ja mateeria vahelistest seostest. Füsioloogid uurisid närviprotsesside olemust, aju funktsioone ja refleksidel (tingitud, tingimatud) põhinevat käitumist. Demonstreerisid maailma tunnetamise seoseid ajutegevusega.
    Vaid mõned üksikud 19. sajandil tehtud avastused aju ja psüühika vaheliste seoste kohta. Johannes Müller kesknärvisüsteem määrab meie aistingud. Tunnetatakse omadusi, mille vastuvõtmiseks on retseptorid . Adekvaatse stimulatsiooni idee. Sensoorse närvi stimuleerimisega kaasneb neile omane aisting . Hermann von Helmholtz närviprotsesside kiiruse mõõtmine; taju, värvide nägemise teooriad. Frenoloogia (juhtfiguuriks Franz J. Gall) – arusaam, et kolju kuju järgi saab kindlaks määrata võimeid ja isiksuse omadusi. Paul Broca - kõne motoorikaga seotud ala (Broca keskus). Sir Francis Galton ´i püüdlused mõõta inimese omaduste vahelisi korrelatsioone (nt. inimese pikkus istudes ja tema intelligentsuse näitajad jms.). Rajas 1884. a Londonisse antropomeetria labori. Arendas ideed inimtõu aretamisest (eugeenika). Leidis, et populatsiooni intelligentsuse tõstmiseks tuleks soodustada ühiskonnas intellektuaalsete omaduste poolest silmapaistvate inimeste vahelisi abielusid. Nendes abieludes sündivatele lastele tuleks luua eraldi õppeasutused, et loomupärast kõrget intellektuaalset potentsiaali toetaks ka keskkond (idee pärilikkuse ja keskkonna rollist). Psühhofüüsika – (Ernst H. Weber , Gustav T. Fechner ) füüsilise stiumaltsiooni ja selle poolt tekitatud aistingute seoste uurimine .
    * (vt lisaks pdf fail Lombroso)
    (Põhjalikum ajalookäsitlus Hergenhahn, B.R (1992). An Introduction to The History of Psychology. 2nd Ed. Brooks /Cole Publishing Company: California )
    Eksperimentaalpsühholoogia teke
    Katsed mõõta ja numbriliselt väljendada psüühilisi protsesse. 1879. aastal rajas Wilhelm Wundt Leipzigis eksperimentaalpsühholoogia labori. Ühtlasi tähistab nimetatud aasta nö. teadusliku psühholoogia algust.
  • Suunad psühholoogias


    Psühholoogiale on iseloomulik mitmete paradigmaatiliste lähenemiste tekkimine eri aegadel . Paradigma raames lähtutakse sarnastest eeldustest ja eelistatakse samu meetodeid .
    Wilhelm Wundt (Euroopa) – voluntarism *, eesmärk oli mõista teadvust ning teadvuse dünaamikat juhtivaid mentaalseid seaduspärasusi, oluline oli tahte kontseptsioon . W uskus, et inimesed saavad ise otsustada, millele tähelepanu suunata ning mida seejärel selgelt tajutakse. Suund rõhutas valikut, eesmärki, tahet. Lisaks huvitus psüühika elementidest. Mõõtis vaimsete protsesside kulgemist . Völkerpsycholgie – W leidis, et kõrgemate mentaalsete protsesside mõistmiseks tuleb uurida religiooni, müüte, ajalugu, tavasid, keelt, kunsti, moraali, seaduseid jne.
    Edward Titchener (Ameerika) – strukturalism. Prooviti leida psüühika baaselemente ja nendevaheliste seoste struktuuri ning määrata vaimse kogemuse neuropsühholoogilised korrelaadid.
    Ameerikas kujunes mõjukaks suunaks funktsionalism (William James). Huvituti psüühiliste protsesside rollist kohanemisel.
    Psühhoanalüütiline suundSigmund Freud . Psühhoanalüüs oli esialgselt meditsiiniline õpetus (neurooside ja hüsteeriliste häirete ravimine ). Valik ideid: inimest motiveerivad tungid ( instinktid ); id, ego, super -ego; psühhoseksuaalse arengu etapid; kaitsemehhanismid; unenägude seletamine jne.
    Neo- freudism Alfred Adler , Carl Gustav Jung , Karen Horney. Rõhk sugutungilt kui motiveerivalt jõult teistele teguritele. C.G.Jung (nt. unenägude seletamine, arhetüübid,), A.Adler (nt. alaväärsuskompleks, otsus enda nõrkust kompenseerida), K.Horney (nt. kultuuri roll, baasärevus ja –vaenulikkus). E.Fromm (nt. individualiseerumine ja üksildustunne).
    Biheiviorism - 1913. aastal avaldas John Watson artikli psühholoogiast kui käitumise teadusest. Aastat on kokkuleppeliselt peetud koolkonna algusaastaks, kuigi sellele eelnes rohkelt uurimusi, mis tegid võimalikuks suuna läbimurde. B aluseks on ideed, mis koguti reflekside uurimisega. Klassikaline tingimine (Ivan Pavlov ), tingitud ja tingimatud refleksid. Loomkatsete läbiviimine. Jälgiti mõõdetavat käitumist. Teadvus on "must kast". Juhiti tähelepanu keskkonna rollile inimese käitumise juhtimisel. Miinuseks peetakse psüühilise faktori kõrvale jätmist.
    Geśtaltpsühholoogia. Võtmefiguure suuna algusaastatel: Max Wertheimer, Kurt Koffka , Wolfgang Köhler. Lähtuti ideest , et psüühilisele nähtusele on omane strutureeritus ja terviklikkus . Tervik on primaarne ning domineerib osade üle; tervik on enam kui osade summa. Panus taju, õppimise, mõtlemise ja grupiprotsesside uurimisse.
    Humanistlik psühholoogia. Carl Rogers, Abraham Maslow jt. Roll ennekõike teraapiate ja nõustamise ideede kujunemisel. Rõhk inimese abistamisel. Inimese põhimotivatsiooni allikaks on tendents ennast aktualiseerida.
    (vt lisaks pdf Ramul 1937)
  • Näiteid käitumise selgitamisest erinevate perspektiivide valguses:


    Psühhodünaamiline perspektiiv – käitumine on mõjutatud teadvusest välja surutud teadmise ja impulsside poolt
    Biheivioristlik lähenemine – käitumist vormib ja kontrollib keskkond
    Humanistlik lähenemine – käitumist juhib inimese enda maailmatunnetus ja isiksusliku kasvu vajadus
    Bioloogiline lähenemine – käitumine on biokeemiliste protsesside tulemus
    Kognitiivne lähenemine – inimese käitumist saab mõista informatsioonitöötluse terminites
    (Lisaks: psühholoogia erinevate harude ja psühholoogia seoste kohta teiste teadusharudega BachmannT., Maruste, R. (2003) „Psühholoogia alused“ lk. 23-25)
  • Psühholoogia meetodid


    (Lisaks: Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo)
    Teooria on süstematiseeritud väidete kogum, seostatav varasemate teooriatega, suhteliselt spetsiifiline, kontrollitav ja ennustav
    Põhimõisted:
    Populatsioon – kõik, kellest huvitutakse; üldkogum
    Valim – valik populatsioonist, peab esindama populatsiooni (representatiivsuse küsimus)
    Muutuja – karakteristik, seisund, millel on väärtus. Sõltumatu muutuja – eksperimentaatori kontrolli all. Sõltuv muutuja – sõltub sõltumatu muutuja tasemest
    Korrelatsioon (r)– seos muutujate vahel.
    Põhjuslik seos

    Illusoorsed seosed

    Kasutatav mõõtmisinstrument peab mõõtma uuritavat nähtust ( reliaablus , valiidsus).


    Eksperiment ehk katse

    Võimaldab manipulatsioonide abil selgitada põhjus-tagajärg seose. Laboratoorne eksperiment, loomulik eksperiment (uuritav on tavapärases tegevuskeskkonnas)
    Vaatlus – süstemaatiline jälgimine eesmärgiga seletada, kirjeldada.
    Enesevaatlus ( introspektsioon ) – vaatlejaks ja vaadeldavaks on üks ja seesama isik. Ohuks peetakse subjektiivsust
    Ekstrospektsioon – teise inimese välise käitumise jälgimine
    Ideid vaatluse korraldamiseks. Eelnevalt määratletakse käitumise kategooriad, mis uurija arvamuse kohaselt aitavad selgitada teda huvitavat psüühilist nähtust. Arvestada vaatleja mõjuga (nt. subjektiivsus , tähelepanu kõikumine, väsimus, ootused), materjali salvestamine (nt. lindistamine, pildistamine , üles kirjutamine). Mitme vaatleja haaramist vaatlusesse
    Intervjuu , küsitlus.
    Küsitlus - kirjalik ja suuline (intervjuu)
    Küsitlusele eelneb eeltöö, mille käigus luuakse küsimustik.
    • sõnad
    • lausete pikkus
    • küsimuste järjekord (tundlikud teemad)
    • küsimuste hulk
    • valikvastused
    • avatud küsimused
    • intervjueerija mõjud (välimus, hääl, sugu, rahvus, vanus jms)
    • küsitletava mõjud (nt. vanus, motivatsioon ) küsimustele vastamise tingimused

    Testid

    Sisaldavad ülesandeid või küsimusi, millele tuleb vastata (nt. intelligentsustestid, isiksusetestid). Tulemusi hinnatakse varem määratud normide põhjal. Nt on psühhodiagnostilised testid võimekus-ja isiksusetestid. Isiksusetestid: objektiivtestid – välistavad subjektiivsed arvamused., projektiivtestid – uuritav projitseerib end testi situatsiooni.
    Arhiiviandmete uurimine.
    Eelis: andmeid saadakse pika ajaperioodi kohta, katab suuri populatsioone , võimaldab koguda informatsiooni sündmuste kohta, mida uurija ise ei saa esile kutsuda (nt. maavärin).

    Uurimuse käik

    • Probleemi märkamine ja määratlemine
    • Hüpoteesi püstitamine – tuuakse välja oletatavad seosed muutujate vahel
    • Meetodi valik - intervjuu, kirjalik küsitlus, vaatlus, eksperiment, arhiiviandmetega tutvumine , mitmete meetodite kombineerimine
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Ülevaade psühholoogiast #1 Ülevaade psühholoogiast #2 Ülevaade psühholoogiast #3 Ülevaade psühholoogiast #4 Ülevaade psühholoogiast #5 Ülevaade psühholoogiast #6 Ülevaade psühholoogiast #7 Ülevaade psühholoogiast #8 Ülevaade psühholoogiast #9 Ülevaade psühholoogiast #10 Ülevaade psühholoogiast #11 Ülevaade psühholoogiast #12 Ülevaade psühholoogiast #13 Ülevaade psühholoogiast #14 Ülevaade psühholoogiast #15 Ülevaade psühholoogiast #16 Ülevaade psühholoogiast #17 Ülevaade psühholoogiast #18 Ülevaade psühholoogiast #19 Ülevaade psühholoogiast #20 Ülevaade psühholoogiast #21 Ülevaade psühholoogiast #22
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-06-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 44 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor 233651 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    14
    doc
    Ülevaade psühholoogiast - konspekt
    106
    pdf
    PSÜHHOLOOGIA ALUSED
    21
    doc
    Ülevaade psühholoogiast
    107
    docx
    Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse
    36
    docx
    Psühholoogia konspekt
    74
    docx
    Psühholoogia konspekt
    53
    doc
    Psühholoogia alused
    18
    doc
    Ülevaade psühholoogiast II osa



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun