Olenevalt asetusest, määratakse ära inimese iseloom.Ka neid teste võib paljuski mõjutada inimese hetke meeleolu. Kognitiiv-käitumuslikud teooriad rõhutavad isiksuse kujunemisel sotsiaalsete interaktsioonide olulisust. (A. Bandura, J.Rotter, W. Mischel). Inimesel kujunevad õppimise kaudu ootused keskkonna suhtes, mis hakkavad suunama tema käitumist. Käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha, milline on eeldatava tulemuse olulisus inimesele. Eduootus ja edukogemus teeb isiksuse positiivsemaks, kindlamaks, enesega rahulolevaks; kujunevad internaalsus-eksternaalusus (kontrollkeskme tüübid), õpitud abituse kujunemine. Elukogemuse tulemusel kujuneb kognitiivne stiil. Uuritakse isiku püsivaid tunnetusmalle. Humanistlikud teooriad kirjeldavad inimese unikaalsust ja arenemisvõimelisust (c. Rogers, A. Maslow). Inimene areneb madalama tasemete rahuldamiselt kõrgematele. Olulised on inimest ümbritsevad isikud ning nende suhtumine isikusse
tegutsemisest nende eesmärkide saavutamise nimel, edu ja ebaedu põhjustest Need mõtted suunavad tegutsemist, koolis õpistrateegiate valikut ja õpikäitumist, mõjutades seeläbi õpitulemusi Alati pole õpilasele teadvustatud Lapsed on motiveeritud mitmel viisil oluline küsida, mida, kuidas ja miks nad on motiveeritud õppima Uskumused Võimetesse ja oskustesse Edu ja kaotuse põhjused Eduootus, enesetõhusus, usk oma suutlikusse ülesannet lahendada · -> akadeemiline minakäsitlus · Nende kujunemine · Õpetajale praktilist: Süstemaatiline tagasiside enda oskuste paranemise kohta Hindamisel rõhutada õpilase jõupingutust saavutuse alusena Hinnata tuleks (ka) jõupingutust, mitte ainult tulemust Väärtused ja huvid · Ülesande väärtus: selle olulisus, huvitavus, kasulikkus lapse jaoks · Õpetajale praktilist:
10.09.2015 2. seminar Õppimise olemus. Õppimise ajendid ja motiivid keskkonnaga kohanemise kontseptsioonist lähtudes. ÕPPIMISE MÕISTE ja OLEMUS. ÕPPIMISTEOORIA...
seltsivus), neurootilisus, ekstravertsus (autoriteks P.Costa ja R.McCrae). · Kognitiiv-käitumuslikud teooriad rõhutavad isiksuse kujunemisel sotsiaalsete interaktsioonide olulisust. (A. Bandura, J.Rotter, W. Mischel). Inimesel kujunevad õppimise kaudu ootused keskkonna suhtes, mis hakkavad suunama tema käitumist. Käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha, milline on eeldatava tulemuse olulisus inimesele. Eduootus ja edukogemus teeb isiksuse positiivsemaks, kindlamaks, enesega rahulolevaks; kujunevad internaalsus- eksternaalusus (kontrollkeskme tüübid), õpitud abituse kujunemine. Elukogemuse tulemusel kujuneb kognitiivne stiil. Uuritakse isiku püsivaid tunnetusmalle. · Humanistlikud teooriad kirjeldavad inimese unikaalsust ja arenemisvõimelisust (c. Rogers, A. Maslow). Inimene areneb madalama tasemete rahuldamiselt kõrgematele
seltsivus), neurootilisus, ekstravertsus (autoriteks P.Costa ja R.McCrae). Kognitiiv-käitumuslikud teooriad rõhutavad isiksuse kujunemisel sotsiaalsete interaktsioonide olulisust. (A. Bandura, J.Rotter, W. Mischel). Inimesel kujunevad õppimise kaudu ootused keskkonna suhtes, mis hakkavad suunama tema käitumist. Käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha, milline on eeldatava tulemuse olulisus inimesele. Eduootus ja edukogemus teeb isiksuse positiivsemaks, kindlamaks, enesega rahulolevaks; kujunevad internaalsus- eksternaalusus (kontrollkeskme tüübid), õpitud abituse kujunemine. Elukogemuse tulemusel kujuneb kognitiivne stiil. Uuritakse isiku püsivaid tunnetusmalle. Humanistlikud teooriad kirjeldavad inimese unikaalsust ja arenemisvõimelisust (c. Rogers, A. Maslow). Inimene areneb madalama tasemete rahuldamiselt kõrgematele
tarvetega kasvõi osaliselt, enne kui asuvad tegelema kõrgematega. (kui kõht on tühi, ei mõelda eriti oma ego tõstmisele... Tarbed on jaotatud: defitsiitsed (füsioloogilised-, turvalisus-, armastus-ja eneseaustustarbed) nende rahuldamise tarve on vältimatu, kui aga tarve on rahuldatud,langeb nende motiveeriv toime järsult. kasvutarbed(eneseteostus-, esteetilised tarbed) kasvutarvete täitmisega vajadus nende rahuldamise järele kasvab veelgi. 2. Eduootus õpimotivatsiooni kujundajana (õpilaste eesmärgi- ja ego- orientatsioonide tähenduses). Eduootuse kujunemine Amesi kolmekomponendilise õpimotivatsiooni mudeli valguses. (12.1) Ülesande-ja valdamisorjentatsiooniga õpilasi iseloomustab soov teada saada Amesi õpimotivatsiooni mudeli kohaselt sõltuvad õpilaste eesmärgiorientatsioonid klassi õpikeskkonnast, mida kujundavad õpilastele antavate õppeülesannete iseloom, hindamise ja
oma arusaama ja välise info vahel. Kui inimene tajub, et domineerib kontrolliv komponent, kaldub ta nägema oma käitumise põhjusi välistena. Kui domineerib informeeriv komponent, kaldub ta omistama oma käitumise põhjused sisemistele motiividele. Üldjuhul ei vähenda väline tasustamine sisemist motivatsiooni, kuid seda võib juhtuda, kui tasustus toimib vastandlikult sisemisest motivatsioonist ajendatud käitumisele. 18. Eduootus õpimotivatsiooni kujundajana Eduootust mõjutavad tegurid (vanemate, õpetajate, kaasõpilaste rolli kirjeldus) Saavutusmotivatsiooni mudeli põhjal tehtavad järeldused õppekasvatustööks (selgitada, mida saab õpetaja teha, et õppimist motiveerida) Vanemate, õpetajate ja kaasõpilaste toetus mõjutab nii õpilase akadeemilisi kui ka sotsiaalseid suundumusi. Võib väita, et õpilaste tajutud vanemate positiivne mõju seostub
B. Weiner iseloomustab kõrge saavutusmotivatsiooniga õpilasi kolmest aspektist. Need õpilased eelistavad õppesituatsioone, kus tulemused on nende endi tegevuse tagajärjeks; on õppinud seostama tulemusi jõupingutustega; on tundlikud osutustele ja märguannetele, mis viitavad nende jõupingutuse olulisusele. Õpimotivatsiooni kujundamise strateegiad N. Featheri mudel õpimotivatsiooni kujundamisstrateegiate teoreetilise alusena. Tema mudel eduootus korda väärtus ei välista teisi motivatsioonikäsitlusi, vaid aitab neid integreerida motivatsiooniprobleemide vaatlemiseks kindla orientatsiooni või põhimõtte valguses, millest saab lähtuda õppe- ja kasvatustöös. Õpilaste arusaamad ja ettekujutused õppetegevuse eesmärkidest eduootuse vormijana. Õpilaste eduootuse vaatlemisel eesmärgiorientatsioonide tähenduses jaotuvad õpilased kahten suurde gruppi: 1)need, kelle jaoks õppimine on sisemiseks
Üldjuhul ei vähenda väline tasustamine sisemist motivatsiooni, kuid seda võib juhtuda, kui tasustus toimib vastandlikult sisemisest motivatsioonist ajendatud käitumisele. Õpimotivatsiooni olemus kognitiivse dissonantsi ja atributsiooniteooria positsioonidelt. Saavutusmotivatsiooni olemus ja selle võimalused õpimotivatsiooni seletamisel. Saavutusmotivatsiooni areng õpilastel. Saavutusmotivatsiooni käsitlemine N.Featheri mudeli valguses. 23. Eduootus õpimotivatsiooni kujundajana C. AMESI kolmekomponendiline õpimotivatsiooni mudel ja selle valguses õpilaste individuaalse ja klassi õpimotivatsiooni seletamine. AMESI õpimotivatsiooni käsitluspüüab välja selgitada olulisemad faktorid, mis põhjustavad õpilastel erinevate eesmärgiorientatsioonide kujunemise koolis ja leida teid nende arvestamiseks ning sobivaks muutmiseks. Jõudis järeldusele, et õpilaste kujutlus nende rollist koolitöös ja akadeemilise töö
seltsivus), neurootilisus, ekstravertsus (autoriteks P.Costa ja R.McCrae). · Kognitiiv-käitumuslikud teooriad rõhutavad isiksuse kujunemisel sotsiaalsete interaktsioonide olulisust. (A. Bandura, J.Rotter, W. Mischel). Inimesel kujunevad õppimise kaudu ootused keskkonna suhtes, mis hakkavad suunama tema käitumist. Käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha, milline on eeldatava tulemuse olulisus inimesele. Eduootus ja edukogemus teeb isiksuse positiivsemaks, kindlamaks, enesega rahulolevaks; kujunevad internaalsus-eksternaalusus (kontrollkeskme tüübid), õpitud abituse kujunemine. Elukogemuse tulemusel kujuneb kognitiivne stiil. Uuritakse isiku püsivaid tunnetusmalle. · Humanistlikud teooriad kirjeldavad inimese unikaalsust ja arenemisvõimelisust (c. Rogers, A. Maslow). Inimene areneb madalama tasemete rahuldamiselt kõrgematele. Olulised on inimest
sotsiaalsus(lahedus-seltsivus), neurootilisus, ekstravertsus (autoriteks P. Costa ja R. McCrae). · Kognitiiv-käitumuslikud teooriad rõhutavad isiksuse kujunemisel sotsiaalsete interaktsioonide olulisust. (A. Bandura, J.Rotter). Inimesel kujunevad õppimise kaudu ootused keskkonna suhtes, mis hakkavad suunama tema käitumist. Käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha, milline on eeldatava tulemuse olulisus inimesele. Eduootus ja edukogemus teeb isiksuse positiivsemaks, kindlamaks, enesega rahulolevaks; kujunevad internaalsus-eksternaalusus (kontrollkeskme tüübid), õpitud abituse kujunemine. Elukogemuse tulemusel kujuneb kognitiivne stiil. Uuritakse isiku püsivaid tunnetusmalle. · Humanistlikud teooriad kirjeldavad inimese unikaalsust ja arenemisvõimelisust (C. Rogers, A. Maslow). Inimene areneb madalama tasemete rahuldamiselt kõrgematele. Olulised on
▪ Püsivus – kas põhjus muutub ajas? ▪ Kontrollitavus – kas põhjus on kontrollitav? ▪ Vanemad, õpetajad mõjutavad oluliselt seda, millistele põhjustele laps omistab Saavutuste ootuste-väärtuste mudel (Eccles&Wigfield): ◦ mida lähemal rohelisele kastile, seda rohkem mõjutab saavutust mida noorem laps on, seda vähem mõjutab teda eduootus, sest ta ei erista veel hästi võimekust ja pingutust ning iga uus saavutus on tõeline saavutus vanemate uskumus laste võimekusse mõjutab laste võimekust rohkem kui laste tegelikud oskused, veel rohkem mõjutab laste enda uskumust oma võimekusse vanematel stereotüüpsed uskumused: nt emad usuvad, et tüdrukud paremad lugejad, poisid paremad matemaatikud ja tüdrukud peavad rohkem matemaatikas pingutama > ka tüdrukutel
Saavutusmotivatsiooni, mille korral inimene on orienteeritud saavutusele, nimetatakse saavutusvajaduseks. Saavutusvajadus on üks tegur, mis inimest motiveerib. Inimesed erinevad enda saavutusvajaduse poolest, ühe jaoks on saavutamine olulisem kui teise jaoks. Saavutusvajadus on vajadus näidata enda kompetentust läbi enda saavutuste. 91. Mis iseloomustab kõrge ja madala saavutusvajadusega inimest? Kõrge saavutusvajadusega inimest iseloomustab: Orienteeritud edulootusele, eduootus ületab hirmu kaotuse eest Väärtustab edu Edu kogemise puhul tunneb edutunne Ebaedu kogemise korral tunneb pettumust Naudib väljakutsete rohket tegevust Püüavad garanteerida oma edu, seades endale realistlikud eesmärgid Valib keskmise raskusega ülesandeid/tegevusi, kus edu on tõenäoline. Ebaedu korral madaldavad eesmärke, liiga kergelt saavutatud edu puhul tõstab eesmärke Liiga lihtsad tegevused ei motiveeri pingutama. Liiga suur risk ei motiveeri
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
