pildid on illustratiivsed Slängi peetakse niisama vanaks nähtuseks kui seotud kõnet. Slängi kogumisel ja uurimisel on maailmas juba pikk ajalugu. Esmalt mõisteti slängi all kuritegeliku elemendi vulgaarset ja/või salajast keelt, mille saladuse avastamisega püüti kurjategijate vastu võidelda. Keeleteadlaste suhtumine termini tähendusse on aja jooksul muutunud, laienenud. Slängist kõneledes kasutavad keeleteadlased erinevaid termineid nagu argoo ,erikeel, argoo jne. Igal juhul ei ole släng mingi omaette erikeel, vaid släng eksisteeribki ainult tänu emakeele olemasolule.(2012 aasta märtsis ütles Kama ,et släng kui selline on müüt.) Släng pakub endiselt huvi inimestele, kes oma igapäevatöös kinnipeetavatega kokku puutuvad (uurijad, prokurörid, vanglaametnikud jt.), sest kurjategijad pole maailmast kadunud. Mõned näited slängi kasutusest vanglas, retsidivistide vene släng: babka-raha, igla-süstal, võrubit- nokauti lööma
nimelt hollandi keeles sõna ,,slang" tähendab ,,uss". Siiski aeg lendab ja släng omab aasta- aastalt ainult laiema tähenduse. Ka Eric Partridge (1970) on öelnud, et ,, slängi peetakse niisama vanaks nähtuseks kui seotud kõnet keelemängu ja spontaansust enda väljendamisel loetakse inimestele omaseks ürgseks jooneks". Vaidlemata on see tõsi, et siiamani on ebaselge, mis on släng.Vaatleme hoolikalt, mis termineid kasutatakse slängist rääkides: släng, argoo, zargoon, erikeel, sotsiaalne murre jne. Pilku heites eestikeelsele entsüklopeediale ,,argoo (pr argot), erikeel kuulub mingi konkreetse ühiskonna gruppi, nt meremeeste, sõdurite või õpilaste keelekuju. Võrdluseks võtame Zargoon" (ENE 1985: 286), zargoon (pr), mingi teist keelt imiteeriv segakeel. Tiit Hennoste (2000) on leidnud definitsiooni, et ,,släng on väikeste rühmade erikeel, mis on oluline selle rühma eneseidentiteedi jaoks".
keerulised, neis on Marinetti Erni Hiir kasutatud trükitehnilisi võtteid ja õigekirjast ei peeta kinni. Luules on futurismile iseloomulik hüüatuste, kõnekeele ja argoo kasutamine, konsonantide kuhjamine ning matemaatika- ja muusikasümbolite kasutamine. Futuristid on oma publikuga pidevalt (tõenäoliselt taotluslikult) vastuolus. DADAISM 1916-1924 Mängulisus, Tristan
Kaudselt Bisnismen ärimees Õudselt Drastiline tugevasti mõjuv rabav Soodsalt Gangster kurjategijate jõugu liige Ärksad Gurmaan peenetoidu armastaja Tõrksalt Guru Õpetaja Kündsin Kotlet Liha toode Küntud Bankett pidusöök Nüüdisaegsed Taburet tool Algkool Kabinet töö ruum Hõlbsalt Kompvek komm Üleüldse Tualett WC Peatselt Sigaret tubakatoode Teadke Ballett tants Umbsest Fokstrott tants Moodsa ...
Släng näitab, kas keel on elujõuline seega on slängi olemasolu meie emakeeles hea märk. Siberi eesti külades kõneldavas eesti keeles slängi ei ole, släng on kadunud ka Rootsi teise ja kolmanda põlve eestlaste keelekasutusest. Kui vana võiks släng olla? Mõned uurijad väidavad, et släng on sama vana kui seotud kõne. Palju sõltub sellest, kuidas slängi defineerida. Samas tähenduses kasutatakse veel ka mõisteid argoo , erikeel ja z^argoon . Juba maailma esimeses eeposes, savitahvlitele kirja pandud on kasutatud slängielemente. Neid leidub ka antiikautorite teostes. Konkreetsemalt võib slängi siduda keskajaga. Vanaprantsuse poeet Villon kasutas oma ballaadides argood, sellest ajast saadik on erikeelt seostatud ka kelmide ja varaste maailmaga. Kui tulla ajas ja kohas lähemale, siis üksikuid tudengislängi sõnu on kirja pannud Kristjan Jaak Peterson. Mõnevõrra süsteemsem kogumine sai alguse 1913
27. Realism - kirjandus- ja kunstivool, mis tekkis 1830.aastatel Prantsusmaal. Realism taotleb tegelikkuse tõepärast kujutamist,s.o ajajärgule, keskkonnale ja inimesele tüüpilise kujutamist 28. Zanr luulet saab jagada erinevatesse zanritesse. On kunstiloomingu sisu iseloomust tingitud ja ajalooliselt traditsiooniliseks saanud kujutamisvorm. 29. Pseudonüüm varjunimi. 30. Karakter kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. 31. Argoo släng. Teatud rühma erikeel. 32. Allegooria mõistukõne, mille ülesanne n midagi või kedagi esile tõsta või rääkida nähtustest varjatult. 33. Püänt novelli, anekdoodi ja soneti üllatav, kuid loogiline lõpplahendus. 34. Kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt. 35. Isikustamine metafoori alaliik, kus elutule asjale antakse elusa omadused ja võimed. 36. Võrdlus ühte olendit, eset või nähtust võrreldakse teisega mingi ühistunnuse alusel. 37
suur lüürika arengus, 18. sajandi lõpp ja 19. sajandi fragmentaarsed ja keerulised, kasutavad algus trükitehnilisi võtteid, ei pea kinni õigekirjast. 2.Romantismi tähtsamad inglise ja vene luuletajad : Luules on futurismile iseloomulik hüüatuste, G.G.Byron, A.Puskin kõnekeele ja argoo kasutamine, konsonantide 3. Romantilise proosa esindajad: kuhjamine ning matemaatiliste ja *1). G.G.Byron; ,,Don Juan", 2). W.Blake muusikasümbolite kasutamine. Futuristid on oma ,,Süütuse laulud", (inglise), publikuga pidevalt vastuolus. *1). A.Dumas ,,Kolm muskretäri"; 2) V.M.Hugo *dadaism - mängulisus, mõnitamine ja pilkamine;
täiendasid DJ'd näiteks kandsid graffitistiilis Tsärke ja graffiti kunstnikud maalisid seintele pilte teemadel, mida käsitlesid parajasti populaarsed laulud. Selline kooseksisteerimine ei olnud mõistagi rahulik protsess ja hiphop tänavakultuurina oli juba algselt väga konfrontatsiooni ja võitlushimuline kultuur. Imago Kultuuri stiili iseloomustavad tavaliselt kolm elementi: Imago ehk väljanägemine, käitumismallid ja argoo.* Räpi põhilisteks stiili elementideks on riietus, räpi artistide pseudonüümid ja kahtlemata keel ning see, millest lauldakse. Mood Räpikultuuri puhul tähendab see seda, et eitatakse domineeriva kultuuri poolt väljapakutud moodi seda parodeerides. Räpparite hulgas on tavaks kanda mitmeid numbreid suuremaid riideid ning vürtsitada oma poolsportlikku stiili suure hulga
(ööbik-üübik, öövik, ööpik, sisask, sisa, siska). Dialektism murdeline element kirjakeeles. Sotsiaalmurded. idiolekt sotsiolekt ühe inimese keele kasutus ühiskonna keelekasutus · släng (professionalismid, eripärase värvingu sõnad) · argoo · zargoon · erikeel Tänapäeva eesti keele sõnavara HARVAD JA JUHUSÕNAD. Harva esinevad sõnad on sõnad, mida kasutades keeletarvitaja teab või vähemalt peaks teadma, et neid sõnad on haruldased. (jutur-jutuajaja, lumepõlv lumine talveaeg) Juhusõnad ehk okasionaalsõnad uued sõnad, varem
Tekkepõhjused tulenevad maalikunstist. Kujutati tundevarjundeid. Luule muutub mänglevamaks, tuuakse esile vastandavaid tundeid. Maailmas tuntud: Charles Baudelaire Eesti kirjanikud: Marie Under, Tammsaare. Futurism: Tekkis 1909. aastal Itaalias. Tuleviku kirjanduse vool. Kirjanikud ülistasid linnu, masinaid ja uuendasid kirjutamise vormi. Kirjanikud kasutavad trükitehnilisi võtteid, ei pea kinni õigekirjast. Luules on futurismile iseloomulik hüüatuste, kõnekeele ja argoo kasutamine, konsonantide kuhjamine ning matemaatiliste ja muusikasümbolite kasutamine. Maailmas tuntud: Filippo Tommaso Marinetti, Jelena Guro Eesti kirjanikud: Albert Kivikas, Erni Hiir Ekspressionism: Tekkis 20. sajandi algul Saksamaal. Tähendab jõulisust. Ekspressionistid pidasid oluliseks kirjanikust lähtuva idee ja elamuse kujundirikast väljendamist. Nad seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamist. Ekspressioniste iseloomustab traagiline
Futurism väljendabki tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust. Ülistatakse sõda, tehnikat ja dünaamikat. Futuristide liikumise katkestas Esimene maailmasõda, mil osa futuriste pettus, nähes kuidas tehnikat sõjas kasutatakse. Futuristlikud tekstid on katkendlikud ja keerulised, neis on kasutatud trükitehnilisi võtteid ja õigekirjast ei peeta kinni. Luules on futurismile iseloomulik hüüatuste, kõnekeele ja argoo kasutamine, konsonantide kuhjamine ning matemaatika- ja muusikasümbolite kasutamine. Futuristid on oma publikuga pidevalt vastuolus. 1960.aastast tänapäevani Kassetipõlvkonna teke Nimetus tuleneb karpidesse pakitud luulekogude nn kassettide järgi. Uue põlvkonna tulekuga lahvatasid juba varem alanud vaidlused kirjanduse stiili ja vormide üle Üks avaliku väitluse tulipunkte oli vabavärss. Keskenduti teksti lahtimõtestamisele. Polnud võimalik kritiseerida riikliku poliitikat
kasutatakse sõnu emane ja isane. Muide, need sõnad on tänases keelepruugis käibel ka omadussõnadena. Isane märgib loomulikult parimat ja esmajärgulist, emane on kehvake või vähemalt teisejärguline. Keel väljendab mõtteviisi eks vasta see täpselt valitsevale patriarhaalsele ideoloogiale. Mis puudutab Kati Murutari romaani keelt üldisemalt, siis siin on kirjanik täpne vahendaja. Värdsõnad inglise keelest, lohakas lausestus, lame ja kitsalt konventsionaalne argoo ning rohke genitaalterminoloogia kasutamine on aja märk ja mood. Just keele kaudu on Kati Murutar andnud tabavaid karaktereid (RummuJüri, Armo, baaridaam, Sämm). Ometi pakub "Abitu" ka teisi tõlgendamisvõimalusi. Romaani idee on seotud Miriamiga. Pimeda ja kurdina jõuab liiklusõnnetuses vigastada saanud endine naisprominent haiglast koju. Järgneb imeväärne kohanemine ja uute võimaluste avastamine. Naine leiab jälle karjääritegemise aegadel unustusse vajunud kodu, mehe ja poja
leiutamine jne. Moes olid muutused, kultuuris, tehnikas, teaduses.. tekkis uus elurütm. Suurlinnade teke. Einsteini ja Freud. Kiriku olulisus vähenes. Kristlikust kasvatusest sai vabakasvatus. TEADUS VIIB TÄIUSE POOLE. Teadusest ei tohi kuj inimkonda hävitav teadus. Futurism: Tekst katkendlik, keeruline, võõrsõnaderohke, tekitas võõristust. Loobuti omadus-ja määrsõnade kasutamisest. Taheti loobuda kõikidest piirangutest. Luules: hüüatused, käsklaused, väljajättelisus, argoo ja tänavakeele kasutamine. Kõik pidi olema julm ja agresiivne. Sürrealism: loomingu aluseks unenäod, ebareaalsed nägemused. Eitati loogikat, traditsioone, ühiskondlikke norme. Vabaneti teaduse kontrollist nt kujutati end lendamas. Pandi kirja kõik see, mis pähe tuli = Neil oli automaatkirjutamine. Mida seotum, ebaloogilisem kujund seda parem. Kirjanik ei pidand arutlema vaid pani oma nägemuse paberile. Alateadvus oli tähtsal kohal. Kõik pidi olema võimalikult seosetu ja ebaloogiline
millega peeti sidet sümbolite keeles; kirjanduses kasutati sõnu sümbolitena, võrdkujudena; sümboolne tähendus ka häälikutel; luules rõhutati sisu ja vormi seotust, värsi musikaalsust; proosas kalduti müstikasse. FUTURISM- Futuristlikud tekstid on fragmentaarsed ja keerulised, kasutavad trükitehnilisi võtteid, ei pea kinni õigekirjast. Luules on futurismile iseloomulik hüüatuste, kõnekeele ja argoo kasutamine, konsonantidekuhjamine ning matemaatiliste ja muusikasümbolite kasutamine. Futuristid olid oma publikuga vastuolus. DADAISM-modernistlik kirjandusvool, suuresti mõjutanud Esimene maailmasõda. Nad leiavad, et kogu läänekultuur on suremas. Progressi-müüt on täielikult hävinud. Elu tajutakse kui midagi hetkelist ja mõistetamatut, kaob ambitsioon luua midagi uut tulevaste põlvede jaoks. Dadaiste ühendas viha sõja vastu. TUNNUSED: mängulisus, mõnitamine ja pilkamine
Seda tüüpi on näiteks pilt, kus daami kõrval sibab paljujalgne koerake (Giacomo Balla "Koera ja keti dünaamika"). Koloriidis eelistasid futuristid eredaid värvikasutusi. Futurismi hilisemas perioodis kujutasid kunstnikud kõike nö lenduri vaatepunktist (aeropittura). Futurism kirjanduses Futuristlikud tekstid on fragmentaarsed ja keerulised, kasutavad trükitehnilisi võtteid, ei pea kinni õigekirjast. Luules on futurismile iseloomulik hüüatuste, kõnekeele ja argoo kasutamine,konsonantide kuhjamine ning matemaatiliste ja muusikasümbolite kasutamine. Futuristid on oma publikuga pidevalt (tõenäoliselt taotluslikult) vastuolus. Futurism Itaalias Itaalia futurismi võtmekujuks on Filippo Tommaso Marinetti.- Filippo Tommaso Marinetti (sünninimi Emilio Angelo Carlo Marinetti; 22. detsember 1876 Egiptus, Aleksandria 2. detsember 1944 Itaalia,Bellagio) oli itaalia luuletaja, kes kirjutas itaalia ja prantsuse keeles.
futuriste pettus, nähes kuidas tehnikat sõjas kasutatakse, teised aga sattusid uutlaadi jõukultusest veelgi suuremasse vaimustusse ning liitusid äärmuslike massiliikumistega. · Futuristide sooviks on põhjalikult muuta keelt, teose suhet maailma ja lugejaga. Futurism kirjanduses · Futuristlikud tekstid on fragmentaarsed ja keerulised, kasutavad trükitehnilisi võtteid, ei pea kinni õigekirjast. · Luules on futurismile iseloomulik hüüatuste, kõnekeele ja argoo kasutamine, konsonantide kuhjamine ning matemaatiliste ja muusikasümbolite kasutamine. · Kasutatakse montaazi ja kollaazi. · Futuristid on oma publikuga pidevalt vastuolus. · Kirjanduse teemadeks: militarism, patriotism, anarhism, ilusad ideed, mis tapavad. · Aeg ja ruum on surnud. Tähtsus kirjanduses · Formuleerisid ebatraditsioonilise poeetika põhimõtted. · Võtsid kasutusele mitmed kirjanduslikud võtted ning tehnikad (montaaz, kollaaz).
Pärnu Ühisgümnaasium REFERAAT ,,Paramore" ,,Rock" Koostaja : Pauliine Mäesalu Õpetaja: Evelin Mei Pärnu 2009 Paramore Paramore on Ameerika Rock'i bänd, mis sai alguse Franklin, Tennesse's 2004. aastal. Bändi koosseisu kuulusid Hayley Williams (eeslaulja/klahvpilli mängija), Josh Farro (esikitarrist/taustalaulja), Taylor York (rütmikitarr), Jeremy Davis (basskitarr), ja Zac Farro (trummid). Paramore andis välja oma debüütalbumi ,,All We Know Is Falling" 2005. aastal ning oma teise albumi Riot! 2007. aastal. Bänd on viimaste aastate jooksul tõusnud paljude edetabelite tippu ning see edu on tingitud järjekindlast raskest tööst alates ajast, mil Hayley kohtas Josh Farro't (20) ja tema nooremat venda Zac Farro't (17), õppides nendega 4 aastat samas koolis. Päras...
· Futuristliku meelelisuse manifest Futurist Manifesto of Lust · Futuristliku meestemoe manifest Futurist Manifesto of Men's Clothing (Balla) · Futuristliku arhitektuuri manifest Manifesto of Futurist Architecture (Antonio Sant`Elia. Lacerba, Firenze, 1.8.1914) Futurism kirjanduses. Futuristlikud tekstid on fragmentaarsed ja keerulised, kasutavad trükitehnilisi võtteid, ei pea kinni õigekirjast. Luules on futurismile iseloomulik hüüatuste, kõnekeele ja argoo kasutamine, konsonantide kuhjamine ning matemaatiliste ja muusikasümbolite kasutamine. Futuristid on oma publikuga pidevalt (tõenäoliselt taotluslikult) vastuolus. Futurism Eesti kirjanduses ja tähtsamad levitajad. Ka futurism oli 20 sajandil üks osa Eesti kirjandusest. Eesti kirjanduses olid futuristid koguteoses "Moment" I (1913) ja "Roheline moment" (1914) esinevad kirjanikud. Futuristlikke teoseid on kirjutanud hiljem ka prosaist Albert Kivikas ja luuletaja Erni Hiir
Kool Rock Hotel Refereaat Koostas: Nimi 2012 Sisukord Rock-muusika........................................................lk 3-4 Rock Hotel.............................................................lk 5-7 Rock Hoteli koosseis.............................................lk 8-9 2 ROCK-MUUSIKA Üldlevinud arvamuse kohaselt tuleks rock-muusika sünniajaks lugeda 1954. aastat, mil Bill Haley koos oma ansambliga Comets plaadistas pala "Rock Around the Clock". Aasta hiljem kujunes sellest esimene spetsiaalselt noortele adresseeritud poplaul. Siit alates hakati üha enam tegema jõupingutusi noore, kooliealise kuulaja võitmiseks. Rock-muusikaga kaasas käivaid nähtusi võis märgata juba 1940. aastate algul. Rock-muusika sünnil oli mitmeid eeldusi. Nii tegi kitarr 40-ndail aastail läbi tormilise arengu. Kõigepealt tuli Charlie Christian mõttele aset...
Sissejuhatus ........................................................................................................................2 Ajalugu ...............................................................................................................................2 Rock - muusika stiilid......................................................................................................... 2 Artistid................................................................................................................................ 4 Kokkuvõte ..........................................................................................................................5 Allikad.................................................................................................................................6 1 Sissejuhatus Järgnevas referaadis püüan teha ülevaate rock-ist ku...
kõik üksteist täiendasid DJ-d näiteks kandsid graffiti-stiilis T-särke ja graffiti- kunstnikud maalisid seintele pilte teemadel, mida käsitlesid parajasti populaarsed laulud. Selline kooseksisteerimine ei olnud mõistagi rahulik protsess ja hip-hop tänavakultuurina oli juba algselt väga konfrontatsiooni- ja võitlushimuline kultuur. Kultuuri stiili iseloomustavad tavaliselt kolm elementi: Imago ehk väljanägemine, käitumismallid ja argoo.* Räpi põhilisteks stiili-elementideks on riietus, räpi-artistide pseudonüümid ja kahtlemata keel ning see, millest lauldakse. Mood Räpikultuuri puhul tähendab see seda, et eitatakse domineeriva kultuuri poolt väljapakutud moodi seda parodeerides. Räpparite hulgas on tavaks kanda mitmeid numbreid suuremaid riideid ning vürtsitada oma pool-sportlikku stiili suure hulga võltskulla ja võltsjuveelidega. Seega on näha,
Töö koostamisel seadis autor hüpoteesiks, et slängi kasutamine ei muutu kunagi kirjakeelest levinumaks kahel põhjusel: erinevad inimrühmad kasutavad erinevat slängi ja slängisõnavara kasutusiga on suhteliselt lühiajaline. Käesolev uurimistöö koosnebühest osast. Peatükis esitatakse keeleteadlaste arvamusi slängi kohta. Peatükk on jagatud viieks alapeatükiks, kus kirjeldatakse, mis on släng, kus ja kelle poolt slängi kasutatakse, kust saadakse uusi slängisõnu, kuidas argoo muutub ja kus on slängi sobiv kasutada. 1. Släng. Kujunemine ja kasutamine Kirjakeele mõiste on traditsiooniliselt tähendanud korrastatud, teatavatele reeglitele allutatud ja suhteliselt ühtset keeletasandit. Sellele on varem vastandatud kõnekeelt, mis on vabam ega pruugi järgida kõiki keelenorminguid. Nüüdseks on juba väga vananenud arusaam, nagu oleks kirjakeel omane kirjutatud keelele ja kõnekeel kõneldud keelele. Kõnekeele
hulkurlus, masinakultus ja linnaülistus, patriotism, sõja, vägivalla ja tugevuse ülistamine. Inimene jäi tagaplaanile, tundeid peeti nõrkuseks. Futuristlikud tekstid on katkendlikud ja keerulised samuti ka võõristust tekitavad. Selline tekst saavutati tehnilisi võtteid kasutades, nagu montaaz, kollaaz, pastiss. Et teost mõista peab lugeja/publik teosega aktiivselt suhtlema, looma teose enda jaoks. Luules on futurismile iseloomulik hüüatuste, kõnekeele ja argoo kasutamine, konsonantide kuhjamine ning matemaatiliste ja muusikasümbolite kasutamine. Värsid luules olid mehised ja plahvatuslikud, väljenduslaad närviline, plakatlik. Väga oluline oli luuletuse graafiline pilt. Tähelepanu äratamiseks, trükiti luuletusi näiteks pakkepaberile või tapeedile. Futuristid harrastasid kärarikast enesereklaami. Oma tõdemusi kuulutasid nad avalikel esinemistel, turneedel, mis olid väljakutusvad ja skandaalsed,
aladel kõneldavad murded on üksteisega väga sarnased ja vastastikune arusaadavus väheneb sujuvalt vahemaa suurenedes. Ühemõtteline eristus keele ja murde vahel puudub, lisaks keeleteaduslikele kaalutlustele arvestatakse keelte ja murrete eristuses ka geografilisi ja poliitilisi. Lisaks geograafiliselt eristatud murretele võivad keele sees eksisteerida erinevate sotsiaalsete gruppide, klasside või subkultuuride kõneldavad alamkeeled ehk sotsiolektid (ka släng, argoo, zargoon). Üksikisiku keelekasutust nimetatakse idiolektiks. . Kokkuvõte Taju on tunnetuse protsess mille tulemusel inimene saab vahetu ja tervikliku pildi teda ümbritsevast maailmast. Taju on keeruline ning väga individuaalne omadus. Tajumine ja taju valivus sõltub tajuja välistest ja sisemistest teguritest. Tähelepanu on teadvuse seisund ja psüühilise tegevuse lahutamatu eeldus, Teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt. Tähelepanu
tuul', haul `aur'. Sotsiaalteljel lahknevad rahvuskeele tüvest eri keelekujud sotsiaalmurded ehk sotsiolektid. Tegemist on mingi ühiskonnarühmitise (õpilaste, meremeeste, sõdurite, vangide jt) kõnepruugiga, mis hälbib üldkasutatavast kõnekeelest. Seesugune keel tekib rühmitise ühtsuse (üks elukutse või ühed huvid) ning muust ühiskonnast eristumise näitamiseks. Sotsiaalmurrete kohta kasutatakse ka sõnu släng, argoo, zargoon, erikeel ja eri autorid kas samastavad neid või teevad eri moodi vahet. Kasutame siinjuures enim levinud terminit släng. Slängis on üldkasutatavast kõnekeelest suuresti erinev sõnavara slängisõnavara ehk slängileksika, mille moodustavad eripärase värvinguga slängisõnad. Hinnanguteljel asetuvad sõnad selle järgi, missugust emotsionaalset hinnangulaengut nad kannavad. Sellel teljel asuvad deminutiivid ja augmentatiivid. 1
(7) Üldiselt peetakse slängi omalaadseks linnamurdeks, kuna omavahel suhtlevaid gruppe on tohutult, alustades kasvõi õpilastest lõpetades pedagoogidega. Kõigil neil rühmadel on oma kindel sõnavara, naljad ja loomulikult ka släng. See tähendab vaid üht - kõik me kasutame slängi kasvõi veidikene. Samuti kinnatavad spetsialistidki, et slängi on lihtne kasutada, kuid kohutavalt raske defineerida. Ka terminid zargoon ja argoo tähistavad mõistet "släng " Släng on eesmärgipärane mittenormatiivsus keeles. Tavaliselt ei ole slängikõneleja rahul kirjakeele võimalustega. Kui rääkida puhtalt kirjakeele sõnadega, neid täpselt ja korrektselt hääldades ning kasutada vaid tavalist lauseehitust, tundub jutt igav ja ebatäpne, kui mitte öelda, et lausa veider. (8) Släng on ainus, mis keelt värskena hoiab ja mis uuendab seda selle orgaanilises arenguprotsessis
Aluseelduste hulka kuuluvad näiteks arusaamad inimloomusest ja sel- lest, mis on reaalne. Artefakte saab tõlgendada aluseelduste pinnal. Edgar Schein ise on lahti seletanud organisatsioonikultuuri järgnevalt: I. Väljendustasand • artefaktid e. tehiskeskkond: antud kultuuri füüsilised, käitumuslikud, verbaalsed ilmingud, sellised kui disain, dekoor, ehitised, kunst, riietus, välimus, tseremooniad, rituaalid, tra- ditsioonid, kombed, ergutused, karistused, naljad, argoo, seletused, lood, kangelased, kelmid, kaabakad, kasutatavad metafoorid. - 2015 II. Sisutasand • väärtused: teadvustatud, sõnastatud seletused ja õigustused; need on väärtused, mis on kirjas ametlikes dokumentides (hoolivus, avatus, siirus, ausus, kliendikesksus); • sügavamad baasarusaamad: alateadlikud, enesestmõistetavad, sõnades väljendamata arva- mused ja uskumused; need on üheskoos õpitud väärtused, uskumused, arvamused, mis
representatsiooni, mis on aluseks pindmise struktuuri genereerimisele.. Enne kui luuakse fraas, on tarvis selle fraasi ideed tunnetussüsteemis. Süvastruktuuri ja pindmise struktuuri eristamise vajadusele viitab see, et ühte ja seda sama lauset annab mitmel moel tõlgendada; inimene võib tahta sama sõnaderea abil väljendada erinevaid asju. (Ämbrisseastuja käsiraamat lebas laual) Sapiri-Whorfi Hüpotees iga kultuur mõjub inimese psühholoogiale keele kaudu. Erikeel argoo. Igal inimtegevuse valdkonnal, tulenevalt selle spetsiifikast, kujuneb välja sellele ainuomane sõnavara ja tähenduste süsteem. On omane ka kuritegelikule subkultuurile. Argoo ei kuulu normaalsõnastikku. Keele ökonoomia mida sagedamini kasutatav on sõna, seda lühemaks ta aja jooksul on muutunud. ,,Automobiil" = ,,auto", ,,televiisor" = ,,teler" jne. Sõna lühidus aitab lisaks muule sisekõnes infot töödelda ökonoomsemalt ja väiksemate kadudega.
representatsiooni, mis on aluseks pindmise struktuuri genereerimisele.. Enne kui luuakse fraas, on tarvis selle fraasi ideed tunnetussüsteemis. Süvastruktuuri ja pindmise struktuuri eristamise vajadusele viitab see, et ühte ja seda sama lauset annab mitmel moel tõlgendada; inimene võib tahta sama sõnaderea abil väljendada erinevaid asju. (Ämbrisseastuja käsiraamat lebas laual) Sapiri-Whorfi Hüpotees iga kultuur mõjub inimese psühholoogiale keele kaudu. Erikeel argoo. Igal inimtegevuse valdkonnal, tulenevalt selle spetsiifikast, kujuneb välja sellele ainuomane sõnavara ja tähenduste süsteem. On omane ka kuritegelikule subkultuurile. Argoo ei kuulu normaalsõnastikku. Keele ökonoomia mida sagedamini kasutatav on sõna, seda lühemaks ta aja jooksul on muutunud. ,,Automobiil" = ,,auto", ,,televiisor" = ,,teler" jne. Sõna lühidus aitab lisaks muule sisekõnes infot töödelda ökonoomsemalt ja väiksemate kadudega.
§2. Keskaja kirjandus Piibel 1) Mis on piibel? Kistliku õpetuse raamat, mis on ka ristiusu alustekstide kogumik, kristlaste pühakiri. Moraali või eetika kogumik lisaks sellele, et ta on püha raamat. 2) Kui vana on piibel? Vanemad osad pärinevad 12. Saj. eKr. Uuemad osad pärit 5. Saj. eKr. 3) Mis osadest piibel koosneb? 1. Vana-Testament 2. Uus-Testament Vana-Testament oli algselt kirja pandud heebrea ja aramea keeles ning Uus-Testament kreeka keeles. Vana-Testament jaguneb 3-e osaks, Uus-Testament aga 4-ks osaks. Vana-Testament jaguneb seaduseraamatuteks, prohvetiraamatuteks ja kirjadeks. Uus-Testament jaguneb aga evangeeliumiteks, ajaloolisteks raamatuteks, õpetusraamatuteks ja rohvetiraamatuteks. Vana-Testamendi põhilised teemad on maailmaloomine, usunduse areng, pattulangemine, veeuputus ja Kaieni ning Abeli lugu. Uue-Testamendi peamised teemad on Jeesus Kristusest kui lunasta...
I KÄÄNDKOND · Pearõhust lugedes 1-silbilise tüvega noomenid · Tüvi lõpeb pika vokaali või diftongiga · Enamikus substantiivid, lühendid, tähtede ja nootide nimed jm · Näiteks: jää, luu, tee, vöö, hai, krae, täi, või, argoo, halvaa, kanuu, revüü, epopöa, kakao, hea, hää, pai, prii, prostoi, truu, muu. · Võõrsõnadest: aaloe, kardavoi, meierei, salvei. PÕHITÜÜP PUU · Puu, puud, puusse, puude, puid e puusid, puudesse e puisse · Omasõnad: -aa, -oo, -uu, -öö. · Võõrsõnad: -ee · Näiteks: kuu, luu, maa, muu, soo, suu, truu, töö, vöö, öö, hää, pää, hea, pea
Sissejuhatus Rock muusika on on pop muusika alaliik , oma esileküündiva volkaalmeloodiaga mida saadavad kitarr(id), bass ja trummid on rock muusika olnud läbi aastate üks populaarseimaid muusika alaliike.Oma nime on rock muusika saanud viiekümnendatel USAs valitsenud muusikastiilist rock `n' roll, mis on ka tänapäevasele rock muusikale alusepanija. Kuigi rock muusika on aastatega piiramatult arenenud ja alaliike ja stiile on aastatega segadusse ajavalt palju juurde tekkinud ,ühendavad siiski kõike seda kindlad algelemendid näiteks rütm, mis on peamiselt boogie woogie bluus rõhutatud backbiidiga või kindlad pillikooseisud juhtpilliga.See uurimustöö räägib peamiselt rock muusika tekkest ,levimisest massidesse, inimestest kes olid rocki tekkega väga tihedalt seotud ja erinevatest elementidest , mis rock muusikat muust muusikast erinevaks teevad. Valisin selle teema eelkõige oma enda huvi tõttu rock muusi...
muutunud igava inimese loogikat ja psühholoogiat. Vene futuristid lõid uue poeetilise keele zaùmi, mis uue sotsiaalse dialektina pidi vastama uutele olemisvormidele ja väljendama kaasaegset elutunnetust. Zaùmi keel tulenes lastelt ja tänavalt. Luules tuli vabaneda kõikidest piirangutest, et saavutada uus visioon: dünaamiline, mitmetasandiline ja mitmevärviline tähendus. Luulet iseloomustavad käsklaused, hüüatused, väljajättelisus, argoo ja kõnekeele kasutus, konsonantide kuhjamine. Sageli rajati luuletusi kõlaefektidele või sama sõna tuletistele. Psühholoogia ja isiksuslik tuleb hüljata, unustada autori elulugu, loobuda üleüldse autorsust edaspidi. Halvasti suhtuti inspiratsiooni poeet on käsitööline, kes peab teadma, kuidas ja milleks luua. Kuulsust põlati. Futuristid pidasid oma luulet vaid vaheastmeks teel tulevikuluule poole. Futuristid püüdsid loomingus ühendada eri kunstialasid
lõhestamine katkendlikuks, tavapäraste kujundite vältimine, luules vabavärsi laialdane kasutamine jne. Modernismiga seotakse ka nt arenguromaanide, ulmekirjanduse, kriminaalromaanide jne kui iseseisvate kirjanduselu nähtuste tekkimine. viii. futurism - tekstid on fragmentaarsed ja keerulised, kasutavad trükitehnilisi võtteid, ei pea kinni õigekirjast, luules on iseloomulik hüüatuste, kõnekeele ja argoo kasutamine, konsonantide kuhjamine ning matemaatiliste ja muusikasümbolite kasutamine, futuristid on oma publikuga pidevalt (taotluslikult) vastuolus. ix. ekspressionism - peeti oluliseks kirjanikust lähtuva idee ja elamuse kujundirikast väljendamist, seati esiplaanile inimese sisemaailma, unnete ja tõekspidamiste kujutamise, iseloomustab traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid,
mõjurid, kuigi hierarhiseerinud neid erinevalt (vrd Christian 1992; Trudgill 1995; Montgomery 1995; Wardhough 1996; eesti keeles vt lühidalt Keevallik 2001). Olulisemad mõjurid on inimese sotsiaalne päritolu ja staatus (klass, kiht, kast, seisus), sugu, vanus. Keskne sotsiolektimääratlus on ikka käinud klassikuuluvuse või staatusgrupi kaudu. Sotsiolektide alla paigutatakse tavaliselt ka släng. Mis on släng, pole kuigi selge. Esiteks on kasutusel mitu terminit: släng, argoo, zargoon, erikeel, mille suhted on segased ja eri traditsioonides erinevad (vt terminoloogiast Tender 1994: 293297). Ka slängi defineerimine on väga erinev. Dialekti ja sotsiolektiga seostub mõiste aktsent (accent), mida eesti keeleteaduses pole seni kasutatud. Aktsent viitab keelevariantidele, mis erinevad üksteisest üksnes foneetiliselt 4
AINEPROGRAMM Õppeaasta: 2008/09 Semester: sügis Aine kood: PSP6001 Aine nimetus eesti keeles: Ülevaade psühholoogiast Aine nimetus inglise Overview of Psychology keeles: Ainepunkte: 3.0 Auditoorse õppetöö maht 42 Sh loengud: 42 seminarid/ - tundides: praktikumid: Hindamisviis: H Õppejõud: Katrin Kullasepp Ametikoht, kraad: Lektor Eeldusaine: - Aine eesmärk ja kuuluvus: Psühholoogia ja inimeseõpetuse suunal sissejuhatavate ainete kohutsuslik aine Kujundada integreeritud teadmine psühholoogia eri suundadest ja rakendamise võimalustest. Toetada ...
kasutusiga on suhteliselt lühiajaline. Töö eesmärk oli uurida 17-18 aastaste noorte slängi tänapäeval ja võrrelda seda selle slängisõnavaraga, mida kasutati minevikus. Käesolev uurimistöö koosneb kahest osast. Esimeses peatükis esitatakse keeleteadlaste arvamusi slängi kohta. Peatükk on jagatud viieks alapeatükiks, kus kirjeldatakse, mis on släng, kus ja kelle poolt slängi kasutatakse, kust saadakse uusi slängisõnu, kuidas argoo muutub ja kus on slängi sobiv kasutada. Teine peatükk annab ülevaate autori poolt läbiviidud uurimistööst ja selle tulemustest. Vaatluse all on kahest erinevatel aegadel koostatud slängisõnaraamatust ja töö autori poolt läbiviidud küsitlusest saadud andmed. Küsimustiku koostas uurimustöö autor ise. Uurimisalusteks gruppideks on Tartu Raatuse Gümnaasiumi õpilased ja Tartu Salva/Rock korvpallurid. Võrdluseks on kasutatud 1991. a ilmunud ,,Esimest Eesti Slängi Sõnaraamatut",
parajasti saadaval olid. Nii pakkus see Greve'i platsile saabudes väga auväärt pilti. Kõige ees liikusid mustlased. Nende eesotsas sõitis mustlaste hertsog* ratsa, tema ümber sammusid must-laskrahvid jalgsi, hoides ta valjaid ja jaluseid. Nende järel astusid mehed ja naised segamini, väikesed kisavad lapsepõnnid õlgadel; kõik, nii hertsog, krahvid kui muu rahvas olid kaltsudes ja kassikullas. Järgnes Argoo kuningriik *, see tähendab kõik Prantsusmaa 1 Araablased liikumatult hobuse seljas, mõõkade ja heade vibu-püssidega (hisp. k.). 63 vargapoisid, kes ritta olid seatud väärikuse järgi, kõige ees väiksemad vennad. Nõnda läksid nad neljakaupa, ehituna mitmesuguste märkidega, mis nad oma veidras ametis olid teeninud. Suurem osa olid sandid. Dhed lonkasid, teistel puudus käsi. Siin olid koos sulid,
inimesed, keda seob individuaalsete sotsiaalsete suhete võrk naabruse, sõpruse, suguluse, töökaasluse kaudu. · mõnikord teadvustavad inimesed end sotsiaalse rühmana ja oma allkeelt rühmasisese keelena · mõnikord kuuluvad inimesed sotsiaalsete tunnuste alusel kokku ja nende keelest on leitavad ühised jooned, kuid rühmasisese allkeelena nad oma keelekasutust ei tõlgenda Släng, argoo, zargoon, erikeel. · Släng on mingile sotsiaalsele rühmale, klassile, ühe ja sama eriala inimestele, sõpruskondadele jne omane mitteametlik kõnekeelne sõnavara (Tender 1994). 2 erinevat slängi: · sotsiaalsete rühmade erikeel (õpilased, üliõpilased, kurjategijad jms), mille abil need rühmad ennast ühiskonna teistest gruppidest eristavad · mitteformaalne ametikeel (nt arvutiinimeste släng), mis on tüüpiliselt mitteformaalne terminoloogia
3)Vestlus. 4) Tunnete väljendamine. Kainik (noorema kooliea laps). Kõne areng ümbruskonnaga suhtlemiseks vajalik sõnavara ja grammatika omandatud, väljendub oma kavatsusi, soove, mõtteid. Mõistab temale suunatud kõnet. Omandab monoloogi. Koolis lisandub suulisele kõnele ka kirjalik kõne. Noorukiealine. Sisekõne kasutamine (sisemine). Kirjalikul kõnel suurem osakaal kui suulisel. Kõrgenenud huvi keelekujundite, sõnamängudele, omanäolise keelekasutuse vastu. Slängi ja argoo kasutamine, et eristada ennast vanematest ja näidata kuuluvust eakaaslate hulka. Kõnestiili lõplik väljakujunemine. · Tagasiside on teadmine oma sooritue tõhusest seoses ühe või mitme ülesandega. Verbaalne- mitteverbaalne, positiivne-negatiivne, otsene(tahtlikult sellele inimesele antud)-kaudne (ei ole tahtlik, ei liigu ühes suunas), sisemine-väline, vahetu(näost näkku)-edasi lükatav(mass meedia, kirjad, telefon).
aldis, nt kuulub modernismi juurde sujuva narratiivi lõhestamine katkendlikuks, tavapäraste kujundite vältimine, luules vabavärsi laialdane kasutamine jne. Modernismiga seotakse ka nt arenguromaanide, ulmekirjanduse, kriminaalromaanide jne kui iseseisvate kirjanduselu nähtuste tekkimine. (8) futurism - tekstid on fragmentaarsed ja keerulised, kasutavad trükitehnilisi võtteid, ei pea kinni õigekirjast, luules on iseloomulik hüüatuste, kõnekeele ja argoo kasutamine, konsonantide kuhjamine ning matemaatiliste ja muusikasümbolite kasutamine, futuristid on oma publikuga pidevalt (taotluslikult) vastuolus. (9) ekspressionism - peeti oluliseks kirjanikust lähtuva idee ja elamuse kujundirikast väljendamist, seati esiplaanile inimese sisemaailma, unnete ja tõekspidamiste kujutamise, iseloomustab traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne
ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Teadmiseks konspekti kasutajale · Kohustuslik kirjandus "Psühholoogia alused" (vt. aineprogramm) aitab oluliselt kaasa terviklikuma ja detailsema pildi kujunemisele teemadest. · Tekstis viide "vt. lk" viitab kohustuslikule kirjandusele ("Psühholoogia alused") · Konspektis sisalduv materjal ei asenda kohustuslikku kirjandust, vaid võtab kokku loengus käsitletud materjali. Konspekt aitab üliõpilastel valmistuda arvestustööks. · Tekstis esinevad viited pdf failidele, mis illustreerivad konspektis sisalduvaid teemasid. Pdf failid on õppematerjalide juurde ,,üles riputatud". Psühholoogia uurib psüühika olemust ja avaldumist. psüühilisi protsesse (nt taju), seisundeid (nt meeleolu), omadusi (nt. isiksus, võimed). Psüühika on determineeritud bioloogiliselt ja ühiskondlik-ajalooliselt. Inimese teadvust iseloomustab võime eristada tegelikkuse olulis...
Morfeem - foneemide kombinatsioon. Pindmine struktuur - kujutab endast konkreetset kuuldavate või loetavate sõnade jada, mis on kõrvalseisjale otseselt tajutav Süvastruktuur - kujutab endast abstraktset tunnetuslike elementide suhete representatsiooni, mis on aluseks pindmise struktuuri genereerimisele Eristab see,et üht ja sedasama lauset annab tõlgendada mitmel mel Sapiri Whorfi hüpotees - iga kultuur mõjub inimese psühholoogiale keele kaudu. Erikeel - argoo (salakeel) või släng Keele ökonoomia - mida sagedamini kasutatav on sõna, seda lühemaks ta aja jooksul on muutunud. Ntx automobiil on praegu auto, televiisor on teler. Kõne mehhanismid - kõneliigutuste regulatsioon, kuulmisanalüsaator, nägemisanalüsaator Kõne liigid : Sisemine - kõne ilma kõrvalseisjale teadvustatult kuuldava helilise vormita, see on sõnade ja nende tähistatud asjade/situatsioonide kujutlemine. Osaleb ka välimise kõne ettevalmistamises ja kontrollis
lõhestamine katkendlikuks, tavapäraste kujundite vältimine, luules vabavärsi laialdane kasutamine jne. Modernismiga seotakse ka nt arenguromaanide, ulmekirjanduse, kriminaalromaanide jne kui iseseisvate kirjanduselu nähtuste tekkimine. 8. futurism - tekstid on fragmentaarsed ja keerulised, kasutavad trükitehnilisi võtteid, ei pea kinni õigekirjast, luules on iseloomulik hüüatuste, kõnekeele ja argoo kasutamine, konsonantide kuhjamine ning matemaatiliste ja muusikasümbolite kasutamine, futuristid on oma publikuga pidevalt (taotluslikult) vastuolus. 9. ekspressionism - peeti oluliseks kirjanikust lähtuva idee ja elamuse kujundirikast väljendamist, seati esiplaanile inimese sisemaailma, unnete ja tõekspidamiste kujutamise, iseloomustab traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid,
Millistest elementidest kujuneb organisatsioonikultuuri nähtav tasand? 337. Jälgitav tasandi moodustavad töökeskkonna füüsilised elemendid, näit. mööbel, töövahendid jne. Ja mida iseloomustatakse ka kui viisi, kuidas meil asju tehakse. 338. Artefaktid e. tehiskeskkond: antud kultuuri füüsilised, käitumuslikud, verbaalsed ilmingud, sellised kui disain, dekoor, ehitised, kunst, riietus, välimus, tseremooniad, rituaalid, traditsioonid, kombed, ergutused, karistused, naljad, argoo, seletused, lood, kangelased, kelmid, kaabakad, kasutatavad metafoorid. 339. 4. Milline on organisatsioonikultuuri tüpoloogia R. Harrison´i järgi? 340. 1. Võimule orienteeritud 341. Ressursid (raha, privileegid jne) ei ole org-ni liikmetele võrdselt kättesaadavad. Võib valitseda hirm ja inimestega manipuleerimine. 342. 2. Rollikultuur 343. Struktuurid ja süsteemid pakuvad alluvatele kaitset ja kindlustavad org-ni stabiilsuse
“ Teiseks võib siia tinglikult tuua ka objektiivselt, keeleuuenduste teel keelde tekkivad uued sõnad, mis asendavad vanu, kaduvaid. - Sotsiaalsed – kõne kajastab kõneleja sotsiaalset kuuluvus (elukutse, päritolu, haridustase). Need tunnused ilmnevad kõne teemas, sõnavalikus, võõrsõnade tundmises. Sotsiaalsete tunnuste hulka kuuluvad ka sotsiaalsed dialektid: erikeeled, žargoon (rühmitise keel) ja argoo (rühmitise erikeel, salakeel). Weber-Fechneri seadus – psühhofüüsika põhiseadus – kui suurendada ärritust geomeetrilises progressioonis, siis suureneb aistingu intensiivsus aritmeetilises progressioonis. Õppimine Biheivioristlikud õppimisteooriad - psühholoogiline koolkond, mida iseloomustab rõhuasetus objektiivsusele ja täpsusele, mistõttu piirdutakse vaid otseselt jälgitavatest toimingutest või vastustest saadavate andmetega
*sõnad/väljendid (sots klass, küpsus, autonoomia, eakaalsate grupp)Nooruk taipab kiiretsi selles eas, erinevasse sotsiaal öokonoomilisse klassi kuuluvad indiviidid kasutavad erinevaid väljendeid. Puututab sõnavara, mis puudutab kehafunktsiooni, seksuaalsusega seonduvat terminoloogiat ja anatoomilisi termineid. Uuringud algasid inglise keeles milliseid väljendeid kasutatakse erinevas kultuuriruumis. (Släng, argoo ja vandumine.Funktisoon on selleks et näidata ennast kuuluvat noorukiealiste grupi ja eralda ennast täiskasvanu grupist.)Poisid kasutavad vandumist rohkem, tüdurkute jaoks see ei sobi feminiinsesse rolli. Eelkooli eas olev laps ei vannu, sest seda õpitakse mudelite järgi, ta räägi rumalate sõnadega, ka puberteedi ealine räägib rumalate sõnadega. Esimene kui see rumalate sõnadega rääkiine tuleb sisse maimikueas, kuna ei teata sõnade tegelikku ähendust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
