NB! üldpsühholoogia III osa sisaldab pilte (lisatakse 20.novembriks)
Areng
-organismi korrapärane liikumine
suurema diferentseerituse ja integreerituse poole, hõlmates vaimse,
sotsiaalse ja füüsilise seisundi muutuseid.
Areng algab munaraku viljastamise
hetkest ja jätkub peale sündi. Arengulised muutused toimuvad läbi
inimese eluea.
Ontogenees – organismi
individuaalne arenemine viljastatud munarakust kuni surmani,
fülogenees – organismide ajalooline areng.
Arengu käigus
toimuvad kvantitatiivsed (hulk, suurus) ja
kvalitatiivsed (olemus) muutused.
Sotsialiseerumine on
protsess, mille vahendusel õpime hoiakuid, norme,
motiive ja
käitumismudeleid, mida peetakse
sobivaks või kohaseks inimestele
konkreetses ühiskonnas.
Mina-pilt (kogum teadmisi enda
kohta) kujuneb läbi
interaktsioonide ümbritsevaga (perekond,
mängud, rolli võtmine), tagasiside olulistelt teistelt,
rolliidenteedi mõju mina-skeemidele. Sotsiaalse võrdluse teooria
(soov enda võimeid ja teadmisi hinnata paneb nt.
otsima standardeid
või nende puudumisel võrdlema ennast teiste inimestega).
Enesehinnang peegeldab
suhtumist endasse
Kõlbelise mõtlemise areng
( Lawrence Kohlberg )- Kohlberg näeb laste moraalset arengut
üldistele printsiipidele põhineva liikumisena konkreetselt
üldisele, enesekeskselt ja vahetult hoolitsuselt enda eest
hoolitsusele teoste heaolu eest
Prekonventsionaalsed astmed
-
Karistuse-
allumise orientatsioon – sel asteml püüavad lapsed
peamiselt hoiduda ebameelidvusest , vältida karistust, vabaduse
piiramist, ärevusi
tekitavaid situatsioone
- Instrumentaal –
relativistlik orientatsioon – ka siin on lapse põhimureks oma
tarvete rahuldamine, kuid saavad ka aru, et teistel on teatud õigused.
Seeõttu ilmutavad mõnikord soovi jõuda kokkuleppele, mis
võimaldaks võrdsel alusel rahuldada kõikide osapoolte vajadusi.
Konventsionaalse moraali astmed - Armsa tüdruku/hea
poisi orientatsioon - Elu
kuldreegel – tehke teistele seda, mida te
tahate, et nad teeksid teile. Sel astmel on lapsed
õppinud tundma
rõõmu teiste heatahtlikkusest ning nad püüavad nüüd teistele
meeldida ja nende heakskiidu
osaliseks saada. Ollakse konformsed,
otsuste langetamisel arvestatakse teiste ja endi eesmärke,
kavatsusi.
- Seaduse ja korra orientatsioon
– lapsed saavad aru, et sotsiaalne kord sõltub inimeste tahtest
täita oma kohust ning nende austusest seaduslike võimuorganite
vastu
Postkonventsionaalsed astmed
- Sotsiaalse kokkuleppe orientatsioon – õigeid toiminguid iseloomustab nende vastavus standardsetele nõuetele ning õigutsele, milles ühiskond on kokku leppinud. Reegleid võib muuta. Sellel astmel tehtud otsused on paindlikumad.
- Universaalse eetika prontsiibid – sellel astmel otsuste tegemisel ei lähtuta mitte ainult ühiskonna fikseeritud reeglitest, vaid pööratakse tähelepanu ka sellele, kuivõrd respekteeritakse universaalseid eetilisi prontsiipe. Inimene võib oma põhimõtete kaitsmise nimele leppida avaliku alandusega või minna märtrisurma.
Kognitiivne areng
Jean Piaget – areng toimub
organismi füsioloogilise küpsemise ja keskkonna vastastikusel
toimel; kaasasündinud huvi kui liikumapanev jõud; salvestatakse
kogemused, kujunevad skeemid e kognitiivsed struktuurid , mis
kujutavad, mida teame maailmast, kuidas näeme ja tajume seda. Uus
teadmine integreeritakse skeemidesse assimilatsiooniportsessi
vahendusel. Sobimatu ( vastuolus skeemiga) informatsiooni korral tekib
tasakaalutusseisund, mis kutsub esile akommodatsiooni – skeemide modifitseerimise ja kohandamise, leidmaks kohta uuele
informatsioonile. Ebakõla likvideerimine akommodatsiooni ja
assimilatsiooni kaudu.
Vaimne areng toimub lastel
kvalitatiivselt erinevate astmete järgnevusena, kus iga aste on
järgmise eelduseks .
Etapid: (areng algab sensomotoorsete
skeemide formeerumisega, läheb üle tunnetuslike skeemide
kasutamisele ja jätkub verbaalsete skeemide formeerumisega)
- sensomotoorne periood kujunemine (kuni 1,5 / 2 eluaastat ); kujuneb arusaam objektide permanentsusest – teadlikkus sellest, et objektid eksisteerivad sõltumatult nende endi toimingutest ja tajudest
- operatsioonide eelne (1,5 / 2 kuni 7 aastat); hakatakse kasutama sümboleid objektide v sündmuste tähitsamiseks, kirjeldamiseks; kujuneb arusaam, et inimestel võivad olla erinevad mõtted ühe ja sama objekti kohta
- konkreetsete operatsioonide periood (7-12 a); maailmanägemises väheneb enesekesksus; suudetakse objekte klassifitseerida, seoseid nende vahel leida (eeldab loogilist mõtlemist)
- formaalsete operatsioonide tase (alates 12 a.); suudetakse mõtleda abstraktsetes kategooriates
Erik Erikson: isiksuse
arengufaasid kirjeldatuna läbi psühhosotsiaalsete
kriiside
(allikas: Lindgren, H., Suter, N. (1994). Pedagoogiline psühholoogia koolipraktikas)
- Väikelaps. Globaalne usaldus/ usaldamatus (-1 eluaastat). Lapsed õpivad, kas keskkond on sõbralik v ebasõbralik, kas nad võivad loota sellele, et keskkond pakub neile seda, mida nad vajavad. Kui hooldaja suudab rahuldada lapse baastarbed toidu, füüsilise heaolu, mugavuse , armastuse järele, omandavad lapse ootused usaldusliku iseloomu. Vastupidi: kui lapsel tuleb taluda halba kohtlemist, puudust ja hoolimatust, muutub ta mitteusaldavaks sotsiaalse ja füüsilise keskkonna suhtes.
-
seotud emarolliga; (saada; anda)
- Varane lapsepõlv. Autonoomsus/ häbi (1-3 a). Selles vanuses uuritakse ja testitakse oma ekskkonda, aga ka vanemaid, et selgitada, mida võib teha ja mida mitte. Lapsed tajuvad oma iseseisvust ja eraldatust teistest, kuid samas tunnevad , et on veel mitmel viisil sõltuvad. On olukordi , kus tuleb loota teistele, toetuda vanemate kaitsele või suunamisele. Kui sellised kriisid lahendevad edukalt, areneb lastel autonoomsustunne; kui vanemad on ülemäära kontrollivad v karistavad, haarab last kahtlus ja/või häbitunne.
-
seotud mõlema vanemaga ; (kinni hoida; minna lasta)
- Mänguiga. Initsiatiiv/ süütunne (4-5 a). Lapsed uurivad ümbritsevaid asju, imiteerivad täiskasvanuid, proovivad uusi rolle. Initsiatiiv on eduka praktika resultaat. Kui lapsed jäävad sellisest praktikast ilma kas ärevusest tingitud ülekaitstuse v karistamise tõttu, tekib neil süütunne sääraste riskidega seotud ettevõtmiste vastu. – seotud perekonnaliikmetega; (teha sarnast, matkida, mängida)
- Kooliiga. Töökus /alaväärsustunne (6-11 a). Lapsed on hõivatud oma kognitiivsete, sotsiaalsete ja lihastegevuse arendamisega. Kui täiskasvanud teevad takistusi sedalaadi tegevusele, ei julgusta last, suhtuvad sellesse halvustavalt, areneb lastel alaväärsustunne ja ebaadekvaatsuse tunne, mis võib väljenduda loobumises, tuimas allumises; destruktiivses vastuhakus ja agressiivsuses. – seotud naabrite ja kooliga ; (korda saata asju, teha asju üheskoos)
- Noorukiiga. Identiteet /identiteedi hajumine . Murde- ja noorukieas hakatakse aktiivselt huvi tundma oma sotsiaalse, tööalase ja soolise rolli vastu aga ka ideoloogilises, religioosse, etnilise identiteedi mõttes. Selle perioodi kriisidele on omane üldjuhul emotsionaalsus, hajevil olek, üleva meeleolu ja depressiooni perioodid. Edukas toimetulek sellega annab noorele tugeva enesetaju; ebaõnnestumine tekitab meeltesegaduse, mis võib avalduda apaatia v mässumeelsusena. – seotud kaaslaste rühmadega; liidri mudelitega; (olla mina ise (või mitte olla); jagada omaette olemist)
- Noorusiga . Intiimsus ja solidaarsus /isolatsioon (varajane täiskasvanuiga) Inimesed õpivad sel perioodil väärtustama lisaks iseendale ja “meid”, sest alustavad uut eluetappi, mis eeldab ühistegevust ja ühist riski. Need, kes suudavad allutada oma egoistlikke huve ja arendada vastastikku võrdväärset ühistegevust, tunnevad end isoleerituna. –seotud sõprade, seksuaalpartnerite, võistlus -ja koostööpartneritega; (minetada ennast, leida end teises)
- Täiskasvanuiga. Generatiivsus/stagnatsioon (küps täiskasvanuiga). Iga annab võimalusi loominguliseks ja produktiivseks tööks. Ebaõnnestumised sel alal viivad enesessetõmbumisele, stagnatsioonile, kasutuse tundele. –seotud tööjaotuse ja ühise majapidamisega. (teostada, realiseerida; kanda hoolt)
- Küpsusiga. Integraalsus/meeleheide. Kokku puutumine lootusetuse, hirmu ja tundega, et aeg on liiga lühike. Sellega käib kaasas usu kaotus iseendasse ja teistesse. Kui sellised kriisid ületatakse edukalt, saavutatakse integraalsus, mis väljendub mineviku, oleviku ja tuleviku järjepidevuse aktsepteerimises.- seotud inimkonnaga; mina kui sellisega (olla läbi selle, et olen olnud; näkku vaadata mitteolemisele)
Tulles toime kriisiga konkreetsel astmel,
omandatakse oskused, mis on vajalikud järgmistel astemetel
kriisidega toimetulekuks.
Individuaalsed erinevused
Intelligentsus avaldub võimena
arutleda üldistavalt, lahendada probleeme ja õppida kogemustest.
Rõhutatakse võimet käituda efektiivselt. Vaimsed võimed
väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes,
mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises,
teadmiste rakendamise oskustes.
Sir F. Galton (19.sajand) – arvas , et intelligentsus on seotud sensoorse tundlikkusega ja leidis,
et pärilikkusel ja keskkonnal on mõju intelligentsusele. Pakkus
välja ideid inimtõu aretamise osas.
1905 a. – Binet´ - Simone skaala (Prantsusmaa, õpiraskustega laste välja selgitamiseks) –
skaalaga said testijad kindlaks teha, kas lapsed tulevad toime
ülesannete lahendamisega, mille sooritab edukalt iga samas vanuses
keskmiste võimetega laps; selgitati vaimne vanus (erinev
kronoloogilisest vanusest ). Nt. 7-aastane laps X ei suuda lahendada
ülesandeid, millega saab hakkama keskmiste võimetega 6-aastane laps
(X on intellektuaalses arengus mahajäänud); tõlgitud Henry Goddardi poolt ning kasutati 1908 a. Ameerika laste puhul.
1916 a. – Stanford – Binet´
skaala (võeti kasutusele Ameerikas); Lewis M. Terman avaldas 1916 a.
testi uue redaktsiooni, varustas selle Ameerika laste piisavalt
representatiivse valimi põhjal tuletatud normidega
- kommentaar: tõhus kognitiivse arengu mõõtmisvahend. Samas leitakse, et tegemist on skaalaga, mis suurel määral näitab koolivõimekust ja pöörab suurt tähelepanu verbaalsetele funktsioonidele.
1912 a. pakkus William Stern välja
IQ mõiste
David Wechsler – leidis, et
Stanford-Binet’ skaala pole sobiv täiskasvanute testimiseks.
1949 – Wechsleri skaala lastele
(WISC)
1955 – Wechsleri skaala
täiskasvanutele (WAIS)
I Maailmasõja ajal loodi esimesed
rühmatestid – armee alfa (kirjaoskajatele) ja armee beeta testid
(kirjaoskamatutele). Kiirustestid.
Intelligentsusteooriad
20. sajandil olid põhilisteks “ainuvalitsejateks”
psühhomeetrilised intelligentsuse testid. Psühhomeetrilises suunas
on püütud välja selgitada mõõdetavaid intelligentsuse faktoreid.
Praktilisele intelligentsusele hakati suuremat tähelepanu pöörama hiljem ja võeti kasutusele protsessuaalsed testid, mis peavad
hindama vaimseid protsesse, mis käivituvad inimese arukal tegevusel,
probleemsituatsioonide lahendamisel.
Üldfaktoriteooria (Charles
Spearman) – on olemas üldine vaimne võimekus (g-faktor ehk üldandekus ), mis avaldub kõikides vaimsetes võimetes. Sellele
lisanduvad vaimsed erivõimed (s- faktorid , avalduvad spetsiifiliste ülesannete täitmisel erivõimetena). S-faktorid on g-faktoriga suuremal v vähemal määral seotud.
Louis Thurstone pakkus välja idee
esmaste e baasvõimete kontseptsiooni: numbrilise
teabega opereerimine , mäluvõime, arutlusvõime , sõnaline voolavus ,
sõnaline mõistmisvõime, tajuvõime, ruumiline ettekujutusvõime
(visualiseerimisvõime).
Raymond Cattell - voolav (probleemide lahendmise
võimes ja mõtlemiskiiruses väljenduv, areneb kuni 25. –30.
eluaastani) ja kristalliseerunud (väljendub omandatud
teadmistes-kogemustes, arenemisvõimeline kõrge eani)
intelligentsus.
Robert Sternberg – viitab kolmele komponendile (triarhiline intelligentsusteooria)
Uurimaks pärilikkuse komponenti,
on võrreldud lapsevanemaid ja lapsi, õdesid-vendi, kaksikuid.
Adopteeritud laste uurimused annavad informatsiooni keskkonna rolli
kohta kogupotentsiaali realiseerumisel.
Isiksus
Isiksust saab määratleda
püsivate käitumuslike ja psüühiliste omaduste kogumina, mis
sarnastes tingimustes sama isiku puhul tõenäoliselt kordub.
Erinevad lähenemised
- Psühhodünaamiline - S. Freud – lahendamata konfliktide mõju käitumisele; seksuaaltungi rõhutamine; psühhoseksuaalse arengu etapid ja fiksatsioon
- Tunnusjoonte lähenemine (trait theories) – inimest saab iseloomustada stabiilsete tunnusjoonte kombinatsiooniga. Gordon Allport ’i mõju – sõnavaraanalüüs, näitas, et inimest on võimalik iseloomustada piiratud hulga omadussõnadega. Raymond Cattell kasutas faktoranalüüsi ja leidis 16 isiksusefaktorit. Hans Eysencki bioloogiliste tunnusjoonte teooria kirjeldab kolme seadumust: ekstravertsus -introvertsus, neurootilisus , psühhootilisus. Suure Viisiku (Big Five ) teooria nimetab viis seadumust - avatus, kohusetunne /meelekindlus, sotsiaalsus (lahedus- seltsivus ), neurootilisus, ekstravertsus (autoriteks P. Costa ja R.McCrae).
- Kognitiiv-käitumuslikud teooriad rõhutavad isiksuse kujunemisel sotsiaalsete interaktsioonide olulisust. (A. Bandura, J.Rotter, W. Mischel). Inimesel kujunevad õppimise kaudu ootused keskkonna suhtes, mis hakkavad suunama tema käitumist. Käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha, milline on eeldatava tulemuse olulisus inimesele. Eduootus ja edukogemus teeb isiksuse positiivsemaks, kindlamaks, enesega rahulolevaks; kujunevad internaalsus-eksternaalusus (kontrollkeskme tüübid), õpitud abituse kujunemine. Elukogemuse tulemusel kujuneb kognitiivne stiil. Uuritakse isiku püsivaid tunnetusmalle.
- Humanistlikud teooriad kirjeldavad inimese unikaalsust ja arenemisvõimelisust (c. Rogers , A. Maslow ). Inimene areneb madalama tasemete rahuldamiselt kõrgematele. Olulised on inimest ümbritsevad isikud ning nende suhtumine isikusse.
Isiksuse mõõtmine a) objektiivtestid (võimaldavad saada vastuseid isikut iseloomustavate
seikade ja omaduste kohta selliselt, et sõltumatud kolmandad isikud
võivad kinnitada vastuste paikapidavust). Nt. MMPI ( Minnesota Multiphasic Personality Inventory) – isiksuse kallakute
intensiivsuse uurimiseks (nt. hüpohondrilisus, depressiivsus,
hüsteerilisus, seksuaalhälbed jt.); b) projektiivtestid – vastaja
tõlgendab talle esitatud materjali, nt. Rorschachi tindiplekitest,
TAT ( temaatiline apertseptsioonitest, H. Murray ). Eeldatakse, et isik
projitseerib isiksuse enda antud tõlgendustesse, c) objektiive vaatlus , d) dokumentide analüüs, e)käitumuslikud testid ja
ülesanded
Emotsioonaalsed-tahtelised
protsessid. Vajadused ja motiivid.
Vastavalt aineprogrammile tuleb
iseseisvalt läbi töötada järgmised teemad: emotsioonid ja motivatsioon ( Bachmann , T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia
alused)
Ideid selle kohta, mis on nö
“normaalne” ja mis mitte:
- Psüühiliste, emotsionaalsete ja käitumuslike funktsioonide nõrgenemine
- Käitumine pole konkreetses kultuurikontekstis aktsepteeritud
- Normidele mittevastav
- Statistiline aspekt
DSM –IV ( Diagnostic and
Statistical Manual of Mental Disorders) - patsienti määratletakse korraga viiel erineval teljel , mis annavad erinevat
informatsiooni (kliinilised sündroomid, isiksusehäired ja arenguhäired , somaatilised haigused, psühhosotsiaalsed pingutused
(stressiskaala 0 kuni 6), viimase aasta kõrgeim adaptatsioonitase
(mõõdab üldist funktsioneerimist).
ICD – 10 (International
Classification of Diseases ) – publitseeritud Maailma
Tervishoiuorganistatsiooni poolt.
Häirete liigid, nt:
- ärevushäired (nt. foobiad , paanikahäire)
- somatoformsed häired (nt. hüpohondria)
- dissotsiatiivsed häired (nt. identiteedi häired)
- meeleoluhäired (nt. bipolaarne depressioon )
- skisofreenia ja muud psühhootilised häired
- isiksusehäired (nt. nartsissistlik isiksus)
- unehäired
- seksuaalelu ja sooidentsuse häired (nt. seksuaalsuunitluse häired e parafiiliad seotud ebaharilike objektide ja tegevustega)
Teraapiad. Nt:
-psühhodünaamilised teraapiad;
Freudi meetod “rääkimisteraapia” – vabade assotsiatsioonide
viljelemine, unenägude analüüs, ülekanne
-käitumisteraapia –
õppimine-ümberõppimine; süstemaatiline desensitisatsioon, selgelt
defineeritud eesmärki (nt. klient loobub suitsetamisest)ja selle
saavutamine õppimise/ümberõppimise kaudu
-mõtlemisele, uskumustele
suunatud teraapia –
- ratsionaal -emotiive
teraapia – arusaam, et mõtted viivad emotsioonide tekkimiseni,
fikseeritakse irratsionaalsed uskumused, kognitiivteraapia –
leitakse negatiivsed automaatmõtted.
-kognitiiv-käitumuslik teraapia –
rõhk käitumise ja isiku interpretatsioonide muutmisel
- humanistlik nõustamis – nt.
isiku- keskne teraapia ja tingimusteta psoitiivne suhtumine klienti,
- pereteraapiad - paljudel juhtudel on idniviid
probleemid peresisese kommunikatisooni ja ootuste osaks; teraapiasse
haaratakse mitmeid pereliikmeid
Stress – seisund, mis
järgneb, kui inimene tajub mittevastavust situatsiooni nõudmiste ja
enda ressursside vahel.
Stressimudel:
I Esmane hinnang stiimulile –
kas nähakse ohtu v mitte
II Teine hinnang – las
omatakse toimetulekuks vajalikke ressursse
III Ümberhindamine – sõltub
eelmistest hinnangutest, kas nähakse olukorda positiivsemas valguses
v mitte.
Stressi kogemisel on olulised
individuaalsed iseärasused, hinnangud stiimulitele, hoiakud
(maailmapilt) ja sotsiaalne keskkond (suhted). Võimalikud ressursid ,
mida saab rakendada stressiga toimetulekuks: isiksuslikud (nt.
enesehinnang, usk enda efektiivsusesse, kontrollitunne), sotsiaalsed
(suhete olemasolu ja kvaliteet; nt. perekond, sõbrad), materiaalsed
(vahendite olemasolu). Tunnetatud kontroll – uskumus , et tegevus
viib ihaldatud tulemuseni. Enesehinnang – suhtumine endasse, mis
sõltub ka teiste suhtumisest inimesse. Kujuneb varasemate kogemuste
mõjul ja mõjutab põhjuste leidmist (edu ja ebaedu selgitamine).
Emotsioonide reguleerimine on
võimalik erinevate võtete abil. Reaktsioonid pingete tekkimise
korral: enese süüdistamine, teiste süüdistamine, leppimine juhtunuga, planeerimine , pidev mõtlemine juhtunust, positiivses
valguses nägemine, asjade nägemine suhtelistena, “katasroof!”
Sotsiaalpsühholoogilised teemad
Skeemid – organiseeritud teadmised maailma kohta
(teadmine stiimulist).
Atributeerimine – põhjuste omistamine ; käituja – vaatleja seisukohtade erinevus.
Hoiak – püsiv valmisolek
reageerida teatud viisil. Hoiaku kolm komponenti: afektiivne,
kognitiivne, käitumuslik. Funktsioonideks on nt. motivatsioon,
kogntiivne, kohastumuslik , kommunikatiivne, ego-kaitse, hüved, tasud , ümbritseva mõtestamine, identiteet. Leon Festinger – kognitiivse
dissonantsi teooria.
- hoiakukomponentide omavahelised suhted ( kooskõla /ebakõla)
Hoiakute
muutumine/kujunemine
Konformsus – teiste
inimeste mõju indiviidile läbi surve, kuid mille korral tunnetatakse käitumist vabatahtlikuna. Tähistab tõekspidamise v
käitumiste muutumist olukorras, kus seda muutust otseselt ei
nõutagi. Konformsust mõjutavad grupi üksmeel, grupiga
identifitseerimise ulatus, indiviidi soov teistest erineda.
Järeleandlikkus – tähistab
muutust käitumises vastusena palvele v korraldusele (meeldivad
inimesed, autoriteet omavad inimesed, “jalg ukse vahele”
strateegia jms.) Kuuletumine – võimu v autoriteeti omava isiku
nõudmisele järeleandmine (S. Milgram’ i katse).
Grupp
ehk inimeste sotsiaalne ühendus. Koosneb inimestest, kes tegutsevad
koos ja on vastastikuses sõltuvuses eesmärgi saavutamise nimel.
Gruppi hoiavad koos “meie”-tunne, eesmärgid, liikmete
omavaheline sobivus
Gruppide tunnused
Grupinormid reguleerivad liikmete
käitumist. Norm näitab, kuidas ja mida peab liige tegema.
* aitavad koordineerida liikemte
tegevust
*mõjutavad maailma tunnetamist,
hea/halb; aitavad ennustada teiste liikmete käitumist
* defineerivad ja tõstavad identiteeditunnet (riietus, soeng )
Grupimõtlemine
(tekivad vildakused otsustamisel )
- Usk grupi moraali (grupi otsused õiged)
- Stereotüüpne suhtumine gruppi mittekuulujatesse (väljaspool on vaenlased, halvemad)
- Üksmeele illusioon
- Vastustuse jagunemise tunne
Atraktiivsus. Meeldivust
mõjutavad tegurid: füüsiline lähedus , kokkupuutumise sagedus,
sarnasus (demograafiline, isiksuslik, hoiakud, arusaamad). Bias of
beauty stereotüüp (oletatavad põhjused nt. arusaam “mis on
ilus on ka hea”, esteetiline aspekt). Erinevad teooriad püüavad
vastata erinevalt: sotsiaalse vahetuse teooria, sotsiobioloogiline
vaatenurk. Armastuse teooriad: John Lee (armastuse värvide teooria):
eros, ludus , agape, storge , mania, pragma . Igale konkreetsele
armastuse tüübile on omased teatud jooned ja käitumuslikud
tendentsid. Nt. maniat seloomustab kaaslase kahtlustamine,
kontrollimine; storgele iseloomulik see, et armastajate vahel on
sügav sõrprus - “ei märganud, millal meie sõprusest armastus
sai”, ludusele omane flirtimine ja mitmete partnerite olemasolu, erose korral oluline füüsiline välimus, erootika, agapele altruistlik käitumine.
Altruistlik käitumine
– abistamine vastutasu ootamata.
Abi andmine (pole alati
altruistlik, kuna võidakse ka vastuteenet oodata). Kaldutakse
abistama lähedasi (pereliikmed, sõbrad), neid,
kes meeldivad, sarnasteid, süütuid ohvreid, kes on abi ära
" teeninud ". Normatiivsed ja kultuurilised faktorid abi
andmisel ja sekkumisel. Empaatia -altruismi mudel, võrdsuse mudel
(vastastikune abistamine), positiivse mulje mudel (mulje hoidmiseks),
hea tuju mudel, erutus -tulud/kulud (kalkuleeritakse, hinnatakse
võimalikke kulusid ja tulusid), sotsiobioloogiline käsitlus (nt.
abisatatakse “enda geene”). Abistamine juhul kui märgatakse
(ambivalentsust vähendada – abivajajana tuleb edastada üheselt
mõistetav signaal ), situatsiooni tõlgendamine, vastutuse tundmine ,
tegevus. Altruistlikku käitumist mõjutavad tegurid nt:
sotsialiseerumine, normid, põhjuste omistamine, sotsiaalne vahetus.
Agressiivne käitumine –
teist isikut kahjustav käitumine. Põhjuseid selgitatakse mitmeti:
bioloogilised faktorid ( geenid , biokeemia ),
frustratsiooni-agressiooni mudel, sotsiaalse õppimise teooria.
Anonüümsus, deindividuatsioon.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-12-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Spinifex
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid