Mitte- Tunnetusli ne e Püsimälu kontaksed kud Protse- duuriline Motoorne Emotsiona Ekstero Sensoorne alne Intero Ideaalne Verbaal- Sõnali- Dialoog Monoloog Propriot- Motoorne sed Loogiline septiivsed kujundilin
järgi jagun.: uni-, bi-, multipolaarsed, püramiidsed, funkts. järgi jagun.: sensoorne, lülineuron (vahend.), motoorne neurogliia - närvitoes; gliiarakud; toite-, tugi-, kaitse-, sekretoorne funkts. närvikiud - neuroni jätked; müeliin- (Ranvier' soonised) ja müeliinita kiud- peam. autonoomne NS närv - koosn. närvikiudude kimpudest; sensoorsed, motoorsed, seganärvid retseptor - aferent. neuronite dendr. lõpmed -- ekstero- (välisk.), intero- (sisek.), proprioretsept. (lihaskäävid, kõõlused, liigesed) sünaps - kontakt 2 neuroni vahel, närviimpulsi ülekanne 1 neur. aksonilt, järgm. dendriidile refleks - NS vahend. toim. vastusreakts. retsept. vastu võet. ärritusele ganglion - väljasp. KNS paikn. neuronite kehade kogumik tuum - pea- ja seljaajus paikn. neuronite kogum hallaine - neuronite kehad, valgeaine - neuronite jätked/kiud 1
liigutusi. Suuraju valgeollus ja juhteteed - assotsiatsioonikiud, komissuraalkiud, projektsioonikiud. (2.4.11) Suuraju valgeolluse moodustavad juhteteed, mis jagunevad kolmeks. • Assotsatsioonikiud- ühendavad koore eri piirkondi sama poolkera piires • Komissuraalkuid- ühendavd suuraju poolkerasid omavahel • Projektsioonikiud- ühendavd suuraju poolkerasid peaaju muude osadega ja seljaaju eri piirkondadega. Ajukoor saab impulsse kõikidelt ekstero ja interoretseptoritelt. Seljaaju valge- ja hallaine. (2.4.12) Seljaaju valge- ja hallaine. Seljaaju tsentraalkanali ümber on hallaine, mis on moodustunud dendriitidest, gliiarakkudest ja neuronite soomaosadest. Hallaine ümberitseb valgeaine. Valgeaines on palju aferentseid ja efereintseid juhteteid. Valgeaine moodustab hallaine ümber mõlemal pool eesmise, tagumise ja külgmise seljaajuväädi. Hallainest moodustuv ees-, taga- ja külgsammas
kirjutamiskeskus ja motoorne kõnekeskus. Neist esimese vigastusel ei saa teha kirjutamiseks vajalikke liigutusi, teise kahjustumisel ei saa öelda välja sõnu, kuigi vastavad lihased on terved. Sensoorsed keskused (valu-, temperatuuri-, kompimis- ja lihaste-liigeste tundlikkus) asuvad kiirusagaras posttsentraalkäärus peaaegu samas järjestuses kui motoorsed keskused: alajäsemete sensoorsed väljad paiknevad kõrgemal, pea - madalamal. Siia saabuvad vastavatest kehapiirkondadest ekstero- ja proprioseptiivsed juhteteed. Sensoorsete piirkondade vigastusel tekib vastavas kehaosas tuimus, kompimisel ei tunta esemeid ära. Nägemiskeskus asetseb kuklasagaras. Kiirusagara tagaosas - nurkkäärus - paikneb optiline kõnelemiskeskus e. lugemiskeskus, mille vigastuse korral kaob lugemisvõime: inimene näeb küll tähti ja numbreid, kuid ei mõista nende mõtet. Kuulmiskeskus paikneb ülemise oimukääru keskosas. Sellest tagapool asub akustiline kõnelemiskeskus, mille
muudatusena organismi aktivatsioonis, vegetatiivses sfääris või nende kombinatsioonis. Mõjutus võib lähtuda väliskeskkonnast, kuid ka sisekeskkonnast. A kujunemine toimub tänu analüsaatorile (kompleks, mille moodustavad retseptorid, närvikiud ja vastavad kortikaalsed piirkonnad). Aistingute liigid: sõltuvalt sellest, kas retseptor on ärritajaga vahetus kontaktis või mitte (kontaktne / distantne retseptsioon) või paiknemiskoha ja suunatuse järgi (ekstero-, intero ja propriotseptiivsed aistingud). Erinevate modaalsuste aistingute piirid (vt. lk 88 89) Aistingute üldised seaduspärasused Tundlikkuse alumine absoluutne lävi ärritaja minimaalne mõjumäär (nt. tugevus), mis veel kutsub esile vaevumärgatava aistingu. Tundlikkuse ülemine absoluutne lävi ärritaja maksimaalne mõjumäär, mis tekitab veel adekvaatse aistingu. Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördsuhetes
- motoorne kõnekeskus-> kahjustumisel ei saa öelda välja sõnu, kuigi vastavad lihased on terved Sensoorsed keskused: valu-, temperatuuri-, kompimis- ja lihaste-liigeste tundlikkus ● asuvad kiirusagaras posttsentraalkäärus peaaegu samas järjestuses kui motoorsed keskused: - alajäsemete sensoorsed väljad paiknevad kõrgemal - pea - madalamal. ● Siia saabuvad vastavatest kehapiirkondadest - ekstero- ja proprioseptiivsed juhteteed ● Sensoorsete piirkondade vigastusel - tekib vastavas kehaosas tuimus, kompimisel ei tunta esemeid ära. Nägemiskeskus - asetseb kuklasagaras Optiline kõnelemiskeskus ehk lugemiskeskus - kiirusagara tagaosas - nurkkäärus ● vigastuse korral kaob lugemisvõime: inimene näeb küll tähti ja numbreid, kuid ei mõista nende mõtet. Kuulmiskeskus - paikneb ülemise oimukääru keskosas
organismi aktivatsioonis, vegetatiivses sfääris või nende kombinatsioonis. Mõjutus võib lähtuda väliskeskkonnast, kuid ka sisekeskkonnast. A kujunemine toimub tänu analüsaatorile (kompleks, mille moodustavad retseptorid, närvikiud ja vastavad kortikaalsed piirkonnad). Aistingute liigid: sõltuvalt sellest, kas retseptor on ärritajaga vahetus kontaktis või mitte (kontaktne / distantne retseptsioon) või paiknemiskoha ja suunatuse järgi (ekstero-, intero ja propriotseptiivsed aistingud). Nägemine. Silm sarvkest, lääts, pupill, iiris, klaaskeha, võrkkest, fovea, pimetähn, retseptorid. Retseptorid paikenavd silma võrkkestal ning jagunevad kolvikesteks (kromaatiline nägemine, jaotuvad spektraaltundlikuse alusel neelates erineva lainepikkusega valgust) ja kepikesed (akromaatiline nägemine). Kuulmine. Kõrv väliskõrv, keskkõrv, sisekõrv. Kuulmekile, kuulmeluukesed (vasar, alasi, jalus), tigu, basilaarmembraan. Maitsmine
poolkerade koor endast individuaalsete elukogemuste omandamise ja talletamise organit. Koores kulgevad protsessid on teadvuse füsioloogiliseks aluseks ja inimene kogeb neid subjektiivselt aistingute, tajude, mälu, mõtlemise, tahtena jne. Seega on suuraju poolkerade koor inimese teadvuse ja tahtelise tegevuse organ. Ajukoore analüütiline tegevus seisneb aferentseid teid mööda saabuvate signaalide vastuvõtus ja analüüsimises. Ajukoor saab impulsse kõikidelt ekstero- ja interoretseptoritelt. Närvikiud, mis signaale kannavad, suunduvad suurte poolkerade koore vastava primaarse välja juurde, kus asetseb analüsaatori (meeleorgani) kõige kõrgem osa. Liigutuste koordinatsioon ja nende kasutamine organismi kui terviku käitumises saavutatakse koore mitmete piirkondade kollektiivse talitlusega. Signaalide vastuvõtt: - Lihaste, kõõluste ja sideaparaadi proprioretseptoritelt tagumine ja eesmine
annaabi.ee 
