Human Human Personality Intelligence · Historical origins: Galton, Binet, Spearman · Spread of IQ testing · Models of intelligence: Spearman, Thurstone, Guilford, Cattell Psychology · Multiple intelligences? (Gardner) Differential Developmental · Tests: Stanford-Binet and Wechsler Adult Intelligence Scale Perception · Applications of ability tests: medical, educational, occupational
noegenesis - seoste taipamine, tuletamine (vs. reproduktsioon) abstractness - mõisted, kategooriad (vs. taju) kõrge g (0.7-0.8): arvurea ülesanded, verbaalsed seosed, arusaamine, kujundite klassifitseerimine keskmine g (0.4-0.6) : lausete lõpetamine, loendamise kiirus, kujundite äratundmine, kirjutamise kiirus madal g (alla 0.3): liitmise kiirus, numbrite äratundmine g laadungid suurenevad ülesande keerukuse ja teadvustatud kognitiivse aktiivsuse kasvuga. Louis Leon Thurstone (1887-1955) Esmased vaimsed võimed (Primary mental abilities) grupifaktorid (6-7) sõltumatud pärilikud võimete profiil Thurstone, L.L. 1938. Primary mental abilities. Psychometric Monograph, No.1, Chicago, University of Chicago Press PMA omavahelised korrelatsioonid N W V M R S W .46 V .38 .51 M .18 .39 .39 R .54 .48 .54 .38 S .25 .17 .16 .14 .38 g .60 .68 .67 .47 .84 .33
noegenesis - seoste taipamine, tuletamine (vs. reproduktsioon) abstractness - mõisted, kategooriad (vs. taju) kõrge g (0.7-0.8): arvurea ülesanded, verbaalsed seosed, arusaamine, kujundite klassifitseerimine keskmine g (0.4-0.6) : lausete lõpetamine, loendamise kiirus, kujundite äratundmine, kirjutamise kiirus madal g (alla 0.3): liitmise kiirus, numbrite äratundmine g laadungid suurenevad ülesande keerukuse ja teadvustatud kognitiivse aktiivsuse kasvuga. Louis Leon Thurstone (1887-1955) Esmased vaimsed võimed (Primary mental abilities) grupifaktorid (6-7) sõltumatud pärilikud võimete profiil Thurstone, L.L. 1938. Primary mental abilities. Psychometric Monograph, No.1, Chicago, University of Chicago Press PMA omavahelised korrelatsioonid N W V M R S W .46 V .38 .51 M .18 .39 .39 R .54 .48 .54 .38 S .25 .17 .16 .14 .38 g .60 .68 .67 .47 .84 .33
ülesannete lahendamist - Lisaks üldisele võimekusele on inimesel ka spetsiifilised võimed, mi smõjutavad ainult mingi konkreetse valdkonna ülesannete lahendamist - Mitme võime teooriad - Cattell - GF fluiidne ehk voolav intelligentsus – arutlusoskus ja loogiline mõtlemine, sünnipärane üldine vaimne võimekus - GC kristalliseerunud e ladestunud intelligentsus – omandatud faktiteadmised, silmaring, kultuurispetsiifiline - Thurstone - Verbaalne arukus - Sõnaline voolavus - Numbriline võimekus - Ruumiline ettekujtusvõime - Töömälu - Tajukiirus - Arutlusoskus - Gradner - Keeleline intelligentsus - Loogilis-matemaatiline - Muusikaline - Ruumiline - Kehalis-kineetiline - Intrapersonaalne - Interpersonaalne - Naturalistlik - Alternatiivsed intelligentsuse vormid - Sotsiaalne intelligentsus – thorndike - Praktiline intelligentsus – sternberg
domineerimine, riskeerimine, kehtestavus. Korrelatsioonid tsentraalse närvisüsteemi funktsioneerimisega · Psühhootilisus (Psychoticism)- impulsi kontroll Agressiivsus, impulsiivsus, antisotsiaalsus, mitteempaatilisus, küünilisus, loovus, egotsentrilisus Korrelatsioonid hormonaalse tasemega II Suur Viisik (Big Five) Robert R. McCrae (1949 - ),Paul T. Costa (1942- ) Kultuuriuniversaalsed iseloomujooned a) Thurstone, L. (1934) , Allport, G. , Odbert, H. (1936) - adjektiivid, 5-7 faktoriline struktuur b) Cattell R. (1943) , Eysenck, H. (1947) - sõnavara uuringud, 12 faktorit, 2 faktorit c) 16 faktoriline isiksusemudel d) Tupes, E. ( 1961) Norman, T. (1967) - baasdeskriptorid koonduvad 5 faktorisse e) Cattell, R. (1973) - diskussioonid faktoriseerimise üle f) Goldberg, Lewis. (1980) jt. - Suure Viisiku propageerimine, Oliver John(1993) , Jerry Wiggins (1989) g) Robert McCrae, Paul Costa
domineerimine, riskeerimine, kehtestavus. Korrelatsioonid tsentraalse närvisüsteemi funktsioneerimisega · Psühhootilisus (Psychoticism)- impulsi kontroll Agressiivsus, impulsiivsus, antisotsiaalsus, mitteempaatilisus, küünilisus, loovus, egotsentrilisus Korrelatsioonid hormonaalse tasemega II Suur Viisik (Big Five) Robert R. McCrae (1949 - ),Paul T. Costa (1942- ) Kultuuriuniversaalsed iseloomujooned a) Thurstone, L. (1934) , Allport, G. , Odbert, H. (1936) - adjektiivid, 5-7 faktoriline struktuur b) Cattell R. (1943) , Eysenck, H. (1947) - sõnavara uuringud, 12 faktorit, 2 faktorit c) 16 faktoriline isiksusemudel d) Tupes, E. ( 1961) Norman, T. (1967) - baasdeskriptorid koonduvad 5 faktorisse e) Cattell, R. (1973) - diskussioonid faktoriseerimise üle f) Goldberg, Lewis. (1980) jt. - Suure Viisiku propageerimine, Oliver John(1993) , Jerry Wiggins (1989) g) Robert McCrae, Paul Costa
vaimseid protsesse, mis käivituvad inimese arukal tegevusel, probleemsituatsioonide lahendamisel. Üldfaktoriteooria (Charles Spearman) on olemas üldine vaimne võimekus (g-faktor ehk üldandekus), mis avaldub kõikides vaimsetes võimetes. Sellele lisanduvad vaimsed erivõimed (s-faktorid, avalduvad spetsiifiliste ülesannete täitmisel erivõimetena). S-faktorid on g-faktoriga suuremal v vähemal määral seotud. Louis Thurstone pakkus välja idee esmaste e baasvõimete kontseptsiooni: numbrilise teabega opereerimine, mäluvõime, arutlusvõime, sõnaline voolavus, sõnaline mõistmisvõime, tajuvõime, ruumiline ettekujutusvõime (visualiseerimisvõime). Raymond Cattell - voolav (probleemide lahendmise võimes ja mõtlemiskiiruses väljenduv, areneb kuni 25. 30. eluaastani) ja kristalliseerunud (väljendub omandatud teadmistes-kogemustes, arenemisvõimeline kõrge eani) intelligentsus.
vaimseid protsesse, mis käivituvad inimese arukal tegevusel, probleemsituatsioonide lahendamisel. Üldfaktoriteooria (Charles Spearman) – on olemas üldine vaimne võimekus (g-faktor ehk üldandekus), mis avaldub kõikides vaimsetes võimetes. Sellele lisanduvad vaimsed erivõimed (s-faktorid, avalduvad spetsiifiliste ülesannete täitmisel erivõimetena). S-faktorid on g-faktoriga suuremal v vähemal määral seotud. Louis Thurstone pakkus välja idee esmaste e baasvõimete kontseptsiooni: numbrilise teabega opereerimine, mäluvõime, arutlusvõime, sõnaline voolavus, sõnaline mõistmisvõime, tajuvõime, ruumiline ettekujutusvõime (visualiseerimisvõime). Raymond Cattell - voolav (probleemide lahendmise võimes ja mõtlemiskiiruses väljenduv, areneb kuni 25. –30. eluaastani) ja kristalliseerunud (väljendub omandatud teadmistes-kogemustes, arenemisvõimeline kõrge eani) intelligentsus.
.." g faktor on kaasasündinud, s-faktor on testile omane võimekuse avaldumine Kahe faktori teooria iga ülesande jaoks vaja üldist võimekust ja spetsiifilist võimekust Erinevaid ülesandeid tehes s faktor keskmistub välja ja välja tuleb üldvõimekus. G katab u 50% variatioonidest Indikaatorite indiferentsuse reegel: iq testi kõik alltestid on seotud Binet vaimsete võimete test planeerimine, kohanemine, õppimine kogemusest, abstraktne mõtlemine, keerukad mõisted Thurstone - 7 intelligentsuse näitajat: verbaalne, sõnaline voolavus, numbriline, tajuline, mõtlemine, mälu, ruumiline Raymond Cattell 20.saj 1) fluiidne e voolav intelligentsus, sünnipärane, seoste mõistmine, hindamiseks ruumiülesanded ja maatriksid 2) kristalliseerunud intelligentsus omandatud faktiteadmised, kultuurispetsiifiline, ennustab õpiedukust. Verbaalsed, numbrilised ja üldinforemeeritavuse ülesanded.
eelistused, rahulolu, tegevusnäitajad, suhted…. • Muutujate valik SKALEERIMINE • Skaala: nähtuse klassifikatsioon, jaotamine ühikuteks • Skaala sõltub uuritavast nähtusest ja valitud muutujatest + meetodist ja ressursist • Unidimensionaalsed ja multidimensionaalsed muutujad • Tulemus: üldistatus vs detailsus • Üldine jaotus: nominaal ja ordinaalskaalad • Järjestus-, intervall-, ja suhteskaala • Levinumad skaalatüübid LOUIS THURSTONE SKAALA(1982) • Lihtne ordinaalskaala • Esimene formaalne hoiakumõõtmise instrument • Elust lähtuv skaala konstrueerimine • Näide: hoiakud kiriku ja religiooni suhtes THURSKONE SKAALA NÄIDE • Kirik on inimese ja ühiskonna õiglustunde võimas kujundaja • Mulle meeldib kirikus käia, ma saan sealt tuge ja õigeid mõtteid • Mulle meeldib kirik sõbraliku ja toetava õhustiku pärast • Kirik õpetab õigeid asju, kuid teatud piirangutega
Psychopathological Association). Sellest aastast muutus dramaatiliselt ajakirja orientatsioon: kui enne oli 80% avaldatust üksikjuhutmi-uuringud, siis aastaga vähenes nende osakaal 25%-le Character & Personality (1932), hiljem Journal of Personality Varased ülevaateartiklid isiksusepsühholoogiast F. & G. Allport (1921): Personality traits: their classification and measurement. JAP G.W. Allport (1921). Personality and Character. Psychological Bulletin, 18, 441-455 Thurstone (1916): Character and temperament. Psychological Bulletin Nimesid ja koolkondi isiksusepsühholoogia (mitte enam nii varasest) ajaloost: Gordon W. Allport Esimene väitekiri USA-s isiksuse kohta (1922) Järeldoktor Saksamaal 1922-23; tutvus geštaltpsühholoogiaga, Sterni personalismiga jne Peale omaduste “profileerimise” on olulised nende vahelised “suhted”, omaduste “organisatsioon” idiviidi sees st isiksus ei ole lihtsalt “omaduste kogum” 1937:
Lev Võgotski (18971934) lähema arengutsoon, Jean Piaget (18961980) kuidas laps jõuab mingi vastuseni Hans Eysenck (19161997) Intelligentsuse struktuuri mudelid a) üldandekuse e ühe faktori mudelid (Alfred Binet, Lewis Terman, Edward Thorndike ja Charles Spearman). Spearmani (1927) jaotab võimekuse üldine vaimne võimekus (general intelligence e g-faktor) vaimsed erivõimed ehk spetsiifilised faktorid (s-faktorid) b) esmaste e primaarsete võimete mudelid. Louis L. Thurstone (1938) Howard Gardneri (1937) multiintelligentsuse teooria c) võimete hierarhilisteks mudeliteks. Raimond Cattell (1965) jaotas üldvõimekuse 2 suhteliselt sõltumatuks faktoriks: muutlikuks intelligentsuseks (fluid intelligence) kristalliseerunud intelligentsuseks (crystallized intelligence) Informatsioonitöötluslikud lähenemised käsitlevad intelligentse käitumise aluseks olevaid protsesse.
· Arukus on uute situatsioonidega kohanemise võime. Intelligentsuse kahefaktoriteooria alusepanija on inglane Spearman, kes lähtub oletusest, et üldintelligentsuse kõrval eksisteerib veel loendamatu hulk teisi spetsiifilisi arukuse vorme, mille tähendus ja toime ilmnevad neile vatavais eritoiminguis. Üldarukus e. gfaktor on inimestel sünnipärane ja aastate jooksul püsiv. Eriintelligentsus e. sfaktor. Intelligentsuse mitmefaktoriteooria USA psühholoog Thurstone töötas esimesena välja intelligentsuse primaarvõimete ehk mitme osafaktori kontseptsiooni. Arukus väljendub tema järgi kümmekonna sünnipärase tasemega autonoomse üksikfaktori koostöös: Seeitse keskset intelligentsuse faktorit: · Faktor P taju kiirus ja täpsus · S ruumikujutlus · N numbritega opereerimis ja arvutamis faktor · V kõnemõistmise ja sõnatähenduse tundmise faktor · W kõne ladususe faktor · M mälufaktor
Arukus on uute situatsioonidega kohanemise võime. Intelligentsuse kahefaktoriteooria- alusepanija on inglane Spearman, kes lähtub oletusest, et üldintelligentsuse kõrval eksisteerib veel loendamatu hulk teisi spetsiifilisi arukuse vorme, mille tähendus ja toime ilmnevad neile vatavais eritoiminguis. Üldarukus e. g-faktor on inimestel sünnipärane ja aastate jooksul püsiv. Eriintelligentsus e. s-faktor. Intelligentsuse mitmefaktoriteooria- USA psühholoog Thurstone töötas esimesena välja intelligentsuse primaarvõimete ehk mitme osafaktori kontseptsiooni. Arukus väljendub tema järgi kümmekonna sünnipärase tasemega autonoomse üksikfaktori koostöös: Seeitse keskset intelligentsuse faktorit: Faktor P- taju kiirus ja täpsus S- ruumikujutlus N- numbritega opereerimis ja arvutamis faktor V- kõnemõistmise ja sõnatähenduse tundmise faktor W- kõne ladususe faktor M- mälufaktor R- mõtlemis ja järeldamisfaktor.
protsessuaalsed testid, mis peavad hindama vaimseid protsesse, mis käivituvad inimese arukal tegevusel, probleemsituatsioonide lahendamisel. Üldfaktoriteooria (Charles Spearman) on olemas üldine vaimne võimekus (g-faktor ehk üldandekus), mis avaldub kõikides vaimsetes võimetes. Sellele lisanduvad vaimsed erivõimed (s- faktorid, avalduvad spetsiifiliste ülesannete täitmisel erivõimetena). S-faktorid on g-faktoriga suuremal v vähemal määral seotud. Louis Thurstone pakkus välja idee esmaste e baasvõimete kontseptsiooni: numbrilise teabega opereerimine, mäluvõime, arutlusvõime, sõnaline voolavus, sõnaline mõistmisvõime, tajuvõime, ruumiline ettekujutusvõime (visualiseerimisvõime). Raymond Cattell - voolav (probleemide lahendmise võimes ja mõtlemiskiiruses väljenduv, areneb kuni 25. 30. eluaastani) ja kristalliseerunud (väljendub omandatud teadmistes-kogemustes, arenemisvõimeline kõrge eani) intelligentsus.
protsessuaalsed testid, mis peavad hindama vaimseid protsesse, mis käivituvad inimese arukal tegevusel, probleemsituatsioonide lahendamisel. Üldfaktoriteooria (Charles Spearman) on olemas üldine vaimne võimekus (g-faktor ehk üldandekus), mis avaldub kõikides vaimsetes võimetes. Sellele lisanduvad vaimsed erivõimed (s- faktorid, avalduvad spetsiifiliste ülesannete täitmisel erivõimetena). S-faktorid on g-faktoriga suuremal v vähemal määral seotud. Louis Thurstone pakkus välja idee esmaste e baasvõimete kontseptsiooni: numbrilise teabega opereerimine, mäluvõime, arutlusvõime, sõnaline voolavus, sõnaline mõistmisvõime, tajuvõime, ruumiline ettekujutusvõime (visualiseerimisvõime). Raymond Cattell - voolav (probleemide lahendmise võimes ja mõtlemiskiiruses väljenduv, areneb kuni 25. 30. eluaastani) ja kristalliseerunud (väljendub omandatud teadmistes- kogemustes, arenemisvõimeline kõrge eani) intelligentsus.
Valiidsus näitab seda, millisel määral test mõõdab just nimelt seda, milleks ta on ette nähtud Reliaablus garanteerib stabiilsed ja korratavad mõõtmistulemused Vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises ja teadmiste rakendamise oskuses ning ulatuses Intelligentsuse faktorid üldandekus faktor ja spetsiaalfaktor (C. Spearman), vaimse võimekuse faktor ( L. Thurstone), voolav ja kristalliseerunud (R. Cattell) Voolav ja kristalliseerunud intelligentsus esimene probleemide lahendamise võimes ja mõtlemiskiiruses, teine omandatud ja settinud teadmistes-kogemustes Isiksusetestid Objektiivsed sageli küsimustikena koostatud, võimaldavad saada vastuseid isiku elu seikade ja teda iseloomustavate kohta selliselt,et sõltumatud kolmandad isikud võivad kinnitada vastuste paikapidevust või paikapidamatust. Tõelevastamist saab kontrollida.
kehtestavus. Korrelatsioonid tsentraalse närvisüsteemi funktsioneerimisega. Psühhootilisus – impulsi kontroll. Agressiivus, impulsiivsus, antisotsiaalsus, mitteempaatilisus, küünilisus, loovus, egotsentrilisus. Korrelatsioonid hormonaalse tasemega. Kõrge ekstravertsusega mehed valivad endast pikemat ja tüsedamat naist. SUUR VIISIK (BIG FIVE): Robert R. McCrae (1949 - ),Paul T. Costa (1942- ) Kultuuriuniversaalsed iseloomujooned: a) Thurstone, L. (1934) , Allport, G. , Odbert, H. (1936) - adjektiivid, 5-7 faktoriline struktuur b) Cattell R. (1943) , Eysenck, H. (1947) - sõnavara uuringud, 12 faktorit, 2 faktorit c) 16 faktoriline isiksusemudel d) Tupes, E. ( 1961) Norman, T. (1967) - baasdeskriptorid koonduvad 5 faktorisse e) Cattell, R. (1973) - diskussioonid faktoriseerimise üle f) Goldberg, Lewis. (1980) jt. - Suure Viisiku propageerimine, Oliver John(1993) , Jerry Wiggins (1989)
(kirjaoskajatele) ja armee beeta testid (kirjaoskamatutele). Kiirustestid. Intelligentsusteooriad Üldfaktoriteooria (Charles Spearman) – intelligentsuse aluseks on üldandekuse faktor (g-faktor) ja erinevad spetisaalfaktorid (s-factor). Spetsiaalfaktorid avalduvad spetsiifiliste ülesannete täitmisel erivõimetena. S-faktorid on g-faktoriga suuremal või vähemal määral seotud. Louis Thurstone – esmaste ehk baasvõimete kontseptsioon. Leidis 7 erinevat esmast vaimse võimekuse faktorit: numbrilise teabega opereerimise võime, arutlusvõime, sõnaline voolavus, ruumiline ettekujutusvõime, tajuvõime, mäluvõime, sõnaline mõistmisvõime. Raymond Cattell – voolav (probleemide lahendamise võime ja mõtlemiskiirus) ja kristalliseerunud (omandatud ja „settinud“ teadmistes-kogemustes) intelligentsus.
2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Lievegoed) 3. Isiksuse struktuur 3.1.Suundus (vajadused, huvid, veendumused, ideed, väärtused, tõekspidamised, hoiakud) 3.2.Temperament (Hippokrates, Eysenck, Costa, McCrae) 3.3. Iseloom 3.4. Võimed (Binet, Stern, Spearman, Thurstone, Guilford, Gardner, Sternberg). 3.4.1. Intelligentsus ja selle mõõtmine 3.4.2. Emotsionaalne intelligentsus (Goleman, LeDoux) 4. Motivatsioon ja emotsioonid 4.1. Motivatsiooniteeoriad (Freud, Lewin, Yerkes, Maslow, Rotter, Zuckermann) 4.2. Motivatsiooniseisundid ( seadumused, soovid, kavatsused, püüdlused, kiindumused, kired) 4.3. Emotsiooniteooriad (James-Lange, Schachter) 4.4. Emotsioonide liigid (seisundid, kõrgemad tundmused, empaatia,
Laias laastus tähendab: # Erinevate vaimset pingutust nõudvate ülesannete lahendamise edukust mõjutab üldvõimekuse tase # AGA - lisaks mõjutavad konkreetset tüüpi ülesannete lahendamist ka vastavad spetsiifilisemad võimed Sõnade defineerimise oskus = üldine võimekus + kristalliseerunud võimekus + spetsiifilised keelelised oskused # g ja spetsiifiliste võimete suhe varieerub ülesannete lõikes ning see on võimalik teadlikult arvestada Louis Thurstone - Multiple-factors theory ehk 7 primaarset vaimset võimet: V verbaalne (Verbal Comprehension) W sõnade voolavus (Word Fluency) N numbriline (Number Facility) S ruumine (Spatial Relations) M mälu (Associative Memory) P tajukiirus (Perceptual Speed) R arutlusoskus (Reasoning) => hiljem tunnistas, et ei ole siiski sõltumatud (on ühisosa g) Philip E
Sellest aastast muutus dramaatiliselt ajakirja orientatsioon: kui enne oli 80% avaldatust üksikjuhutmi-uuringud, siis aastaga vähenes nende osakaal 25%-le Character & Personality (1932), hiljem Journal of Personality Varased ülevaateartiklid isiksusepsühholoogiast F. & G. Allport (1921): Personality traits: their classification and measurement. JAP G.W. Allport (1921). Personality and Character. Psychological Bulletin, 18, 441-455 Thurstone (1916): Character and temperament. Psychological Bulletin Nimesid ja koolkondi isiksusepsühholoogia (mitte enam nii varasest) ajaloost Gordon W. Allport- Esimene väitekiri USA-s isiksuse kohta (1922) Järeldoktor Saksamaal 1922-23; tutvus gestaltpsühholoogiaga, Sterni personalismiga jne Peale omaduste "profileerimise" on olulised nende vahelised "suhted", omaduste "organisatsioon" idiviidi sees st isiksus ei ole lihtsalt "omaduste kogum"
sügav alaareng (1%; ei suuda enda eest hoolitseda, vajavad täielikku hooldust, motoorika kontroll nõrk, keelelised võimed puuduvad). Intelligentsuse teoreetiline käsitlemine: üldfaktor (g) ?? kas on olemas üldandekus? Mõni on ruumisuhetes parem, teine verbaalselt jne. Eri inimestel eri areng parem. Erifaktorid (s) verbaalsed, loogilised, kujunilise mõtlemise, arvutamise, järeldamise, üldistamise, assotsiatsioonide, sõnavara jms ülesanded. Thurstone: 7 faktorit (numbrilise teabega opereerimine, arutlusvõime, tajuvõime, mäluvõime, sõnaline mõistmisvõime, sõnaline voolavus, ruuminline ettekujutlusvõime/ visualisatsioon). Howard Gardner: intelligentsuse paljusus. Kristalliseerunud intelligentsus- on kogunenud vilumusi, kogemusi aastate jooksul, ei ole vaja mõelda, ta juba teab- R. Cattell. Oluline: mõtlemise kiirus (sh reaktsiooniaeg)- kui mõtlemine on kiire, siis jõuab hoida töömälus suurema
kõrgete ja 13% madalate vaimsete võimetega, e. umbes 94% inimestest on nn. normaalsed. 3% on väga andekaid, ja 3% vaimse alaarenguga. 70 on see piir Intelligentsuse teoreetiline küsitlemin: Üldfaktor (g) ??? Kas on olemas üldandekus? Erifaktorid (s) (mõõdetakse alltestide või testiblokkide raames) verbaalsed, loogilised, kujundilide mõtlemise, arvutamise; järldamine, üldistamise; assotsiatsioonide, sõnavara jms ülesanded Thurstone: 7 faktorit: numbrilinse teabega opereerimine, autlusvõime, sõnaline voolavus, ruumiline ettekujutusvõime/visualitsioonivõime, tajuvõime, mäluvõime, sõnaline mõistmisvõime). R. Cattell: kristalliseerumus ja voolav Oluline: mõtlemise kiirus (sh reaktsiooniaeg), töömälu maht ja täpsus. Howard Gardner: intelligentsuse paljusus. Loovus kõrge IQ (r=03) Kui mõtlemise kiirus on kiire, siis tekib vähem vigu, rohkem võimalusi märgata soodsaid
1.2.1. Intelligentsuse ühe faktori teooriad Binet lähtus sisuliselt intelligentsuse ühe faktori (teguri) teooriast. Selle kohaselt isiksusel on üks spetsiifiline integraalne isiksuse omadus intelligentsus. Sarnastel seisukohtadel olid ka Terman ja Thorndike. 1.2.2. Intelligentsuse mitme faktori teooriad Tegelik intelligentsuse testimise praktika aga viis arusaamale, et intelligentsusel on palju erinevaid faktoreid ja üks spetsiaalne isiksuse omadus intelligentsusena ei kehti (Thurstone, Guilford, Gardner). Thurstone: Intelligentsuse moodustavad esmased (7) ja teisesed faktorid. Intelligentsuse esmased faktorid: sõnaline võimekus (käepärasus) sõnaline mõistmine ruumiliste suhete mõistmine taju kiirus arvuline võimekus induktiivne mõtlemine mälu Guilford: Intelligentsus koosneb 150-st erivõimest, mis on määratud samaaegselt
Ökoloogiline v Faktorite teooriad... Üks psühhomeetrilise lähenemise põhiprobleeme – kas vaimset võimekust üks või mitu? Faktoranalüüs – statistiline meetod hulga omavahel korreleeruvate andmete koondamiseks väiksemale hulgale Charles Edward Spearman - Faktoranalüüsi väljatöötaja... Intelligentsuse kahefaktoriline teooria g faktor, üksikküsimuste spetsiifika, mõõtmisviga Kriitika: grupifaktorite olemasolu (Sir Cyril Burt) L.L. Thurstone - Tegi teistsugust faktoranalüüsi☺ On olemas nn. “grupifaktorid”, mis on omavahel sõltumatud (7 tk.) Koostas primaarsete võimete testi, ent need võimed siiski korreleerusid omavahel – g - faktorid (diagrammid, sõnavara, loogika, ruum, informeeritus) Fluiidne e. voolav intelligentsus: arutlusoskus, loogiline mõtlemine, üldine vaimne võimekus Kristalliseerunud intelligentsus: omandatud faktiteadmised, silmaring, kultuurispetsiifika
annaabi.ee 
