Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ülevaade psühholoogiast - konspekt (11)

4 HEA
Punktid

Lõik failist

AINEPROGRAMM
Õppeaasta: 2008/09
Semester: sügis
Aine kood:
PSP6001
Aine nimetus eesti keeles:
Ülevaade psühholoogiast
Aine nimetus inglise keeles:
Overview of Psychology
Ainepunkte:
3.0
Auditoorse õppetöö maht tundides:
42
Sh loengud:
42
seminarid /
praktikumid :
Hindamisviis:
H
  • Õppejõud:

    Katrin Kullasepp
  • Ametikoht, kraad:

    Lektor
    Eeldusaine:
    Aine eesmärk ja kuuluvus:
    Psühholoogia ja inimeseõpetuse suunal sissejuhatavate ainete kohutsuslik aine
    Kujundada integreeritud teadmine psühholoogia eri suundadest ja rakendamise võimalustest. Toetada arusaamise kujunemist, inimesest kui biopsühhosotsiaalsest reaalsuste mõtestavast tervikust.
    Lühikirjeldus:
    Tänapäeva psühholoogia põhisuunad ja –ideed. Psühholoogia võimalused inimelus oluliste nähtuste mõistmisel. Psühholoogia valdkonnad, meetodid. Psüühika bioloogilised alused. Arenguteooriad . Tunnetusprotsessid . Õppimine. Individuaalsed erinevused. Isiksus. Intelligentsus . Sotsiaalpsühholoogilised teemad (atributsioonid, veendumused, hoiakud, grupp, atraktiivsus, altruism , agressiivne käitumine, konformsus ).Patopsühholoogia. Teraapiameetodid ja - eetika . Stress ja toimetulek.
    Õpimeetodid:
    Loengud, diskussioonid, rühmatööd.
    Hindamisviis- ja meetodid:
    Arvestutööks on kirjalik valikvastustega test
    Kohustuslik kirjandus:
    Bachmann , T., Maruste , R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo
    Soovituslik kirjandus:
    Allik , J., Realo, A. Konstabel , K. (2003). Isiksusepsühholoogia. TÜ Kirjastus
    Benson, N.C. (2005). Juhatus psühholoogiasse. Tallinn, Balti Raamat
    Butler , G., McManus, F. (2002). Psühholoogia. Põgus sissejuhatus. Tallinn, Kupar
    Kalat , J.W. (1996). Introduction to psychology. 4th ed. Brooks /Cole Publishing Company. Pacific Grove, USA
    Tulving , E. (1994). Mälu. Tallinn, Kupar
    Õppetöö sisu ja ajakava :
    Loengud/
    praktikumid
    Teema, sisu lühikirjeldus
    I
    Ülevaade psühholoogia valdkonda kuuluvatest teemadest . Psühholoogia kujunemine teaduslikuks distsipliiniks – psühholoogiliste teemade käsitlusi eri ajajärkudel. Erinevate perspektiivide ülevaatlik tutvustus.
    II
    Psühholoogia meetodid: eksperiment , vaatlus , intervjuu , küsimustikud.
    III
    Inimene kui biopsühhosotsiaalne tervik. Psüühika bioloogilised alused. Närvisüsteemi roll vastuste kujundamisel sotsiaalsetele stiimulitele. Närvisüsteemi struktuurid ja funktsioneerimine .
    IV
    Informatsioonitöötlussüsteem. Tunnetusprotsessid: aistingud , taju, mälu, tähelepanu.
    V
    Mõtlemine. Fantaasia , kujutlus . Keel.
    VI
    Arenguteooriad.
    VII
    Õppimine erinevate teooriate valguses.
    VIII
    Intelligentsuse erinevad mudelid. Intelligentsuse mõõtmine eri aegadel .
    IX
    Isiksuseteooriad
    X
    Psühhopatoloogia. Psüühiliste kõrvalekallete klassifikatsioonid.Teraapiate tüübid
    XI
    Sotsiaalpsühholoogia ainevaldkond: atraktiivsus, armastuse teooriad.
    XII
    Hoiakute kujunemine ja muutumine. Atributsiooniteooriad. Konformsus.
    XIII
    Altruism. Agressiivsus. Stereotüübid ja eelarvamused vägivaldse käitumise põhjustena.
    XIV
    Iseseisev töö ja valmistumine arvestuseks . Teema: emotsioonid ja motivatsioon (Allikas: Bachmann, T., Maruste R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn, Ilo.
    XV
    Kokkuvõtted. Arvestustöö
    Nõuded õppetööst osavõtu osas:
    Osalemine loengutes on soovituslik
  • ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST


    I
    osa

    Teadmiseks
    konspekti kasutajale
    • Kohustuslikuks kirjanduseks mõeldud raamat “Psühholoogia alused” (vt. aineprogramm) aitab oluliselt kaasa tervikuma ja detailsema pildi saamiseks teemadest.
    • Konspektis esitatud alateemade juures olev viide /märge “vt. lisaks” aitab kaasa kohustusliku kirjanduse läbitöötamisele
    • Tekstis viide “vt. lk” viitab kohustuslikule kirjandusele
    • Konspektis sisalduv materjal ei asenda kohustuslikku kirjandust, vaid võtab kokku loengus käsitletud materjali. Konspekti saavad tudengid kasutada arevstustööks valmistumisel.


  • NB: loengus demonstreeritud pildid peaajust, närvirakust, sünaptilisest kontaktist lisatakse loengukonspekti II osa juurde (lõppu).

    Kujunemine
    teaduslikuks distsipliiniks.



    Allikad:


    Bachmann,
    T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo

    Hergenhahn,
    B.R (1992). An Introduction to The History of Psychology. 2nd Ed.
    Brooks/Cole Publishing Company: California

    Kalat,
    J.W. (1996). Introduction to psychology. 4th ed. Brooks/Cole
    Publishing Company. Pacific Grove, USA


    Künnapas,
    T. (1992). Suured mõtlejad, Tallinn: Olion


  • Platon (u.
    427-347 e.Kr) Teadmised on seotud meenutamisega. Inimese hing on
    näinud ideid ideede riigis, kus ta oli enne sündmist. Sündimise
    läbi aheldatakse hing kehaga ning hing unustab, mida ta varem oli
    näinud ideede riigis. Ideede jäljendid muutuvas maailmas aitavad
    meenutada hingele seda, mida ta varem teadis.
    Aristoteles (384–322 e. Kr.) – ümbritsev maailm on see, mida tunnetatakse.
  • Vasakule Paremale
    Ülevaade psühholoogiast - konspekt #1 Ülevaade psühholoogiast - konspekt #2 Ülevaade psühholoogiast - konspekt #3 Ülevaade psühholoogiast - konspekt #4 Ülevaade psühholoogiast - konspekt #5 Ülevaade psühholoogiast - konspekt #6 Ülevaade psühholoogiast - konspekt #7 Ülevaade psühholoogiast - konspekt #8 Ülevaade psühholoogiast - konspekt #9 Ülevaade psühholoogiast - konspekt #10 Ülevaade psühholoogiast - konspekt #11 Ülevaade psühholoogiast - konspekt #12 Ülevaade psühholoogiast - konspekt #13 Ülevaade psühholoogiast - konspekt #14
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-12-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 719 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 11 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kriskerm Õppematerjali autor
    Aine konspekti esimene osa

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    22
    doc

    Ülevaade psühholoogiast

    ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Teadmiseks konspekti kasutajale · Kohustuslik kirjandus "Psühholoogia alused" (vt. aineprogramm) aitab oluliselt kaasa terviklikuma ja detailsema pildi kujunemisele teemadest. · Tekstis viide "vt. lk" viitab kohustuslikule kirjandusele ("Psühholoogia alused") · Konspektis sisalduv materjal ei asenda kohustuslikku kirjandust, vaid võtab kokku loengus käsitletud materjali. Konspekt aitab üliõpilastel valmistuda arvestustööks. · Tekstis esinevad viited pdf failidele, mis illustreerivad konspektis sisalduvaid teemasid. Pdf failid on õppematerjalide juurde ,,üles riputatud". Psühholoogia uurib psüühika olemust ja avaldumist. psüühilisi protsesse (nt taju), seisundeid (nt meeleolu), omadusi (nt. isiksus, võimed). Psüühika on determineeritud bioloogiliselt ja ühiskondlik-ajalooliselt

    Psühholoogia
    thumbnail
    40
    doc

    Bachmann ja Maruste

    põhivaldkond Sotsiaalpsühholoogia ­ suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru Diferentsiaalpsühholoogia ­ üksikisikute või inimgruppide psüühilise eripära uurimine sooliste, vanuseliste, rassiliste, sotsiaalsete jms tunnuste põhjal. Arengupsühholoogia ­ uurib arengust tulenevaid psüühilisis protsesse Patopsühholoogia ­ psühholoogiliselt haigete inimeste uurimine Kognitiivne psühholoogia ­ tunnetusprotsesside kui infotöötluse uurimine 39 Eksperimentaalpsühholoogia ­ kui haru, milles arendatakse psühholoogilise eksperimendi teooriat, metoodikat juurutatuna kõige erinevamates psühholoogia harudes Positiivne korrelatsioon -- ühe suuruse kasvades teine suurus samuti kasvab. Negatiivne korrelatsioon -- ühe suuruse kasvades teine suurus kahaneb.

    Sissejuhatus psühholoogiasse
    thumbnail
    39
    pdf

    PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR

    põhivaldkond Sotsiaalpsühholoogia ­ suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru Diferentsiaalpsühholoogia ­ üksikisikute või inimgruppide psüühilise eripära uurimine sooliste, vanuseliste, rassiliste, sotsiaalsete jms tunnuste põhjal. Arengupsühholoogia ­ uurib arengust tulenevaid psüühilisis protsesse Patopsühholoogia ­ psühholoogiliselt haigete inimeste uurimine Kognitiivne psühholoogia ­ tunnetusprotsesside kui infotöötluse uurimine Eksperimentaalpsühholoogia ­ kui haru, milles arendatakse psühholoogilise eksperimendi teooriat, metoodikat juurutatuna kõige erinevamates psühholoogia harudes Positiivne korrelatsioon -- ühe suuruse kasvades teine suurus samuti kasvab. Negatiivne korrelatsioon -- ühe suuruse kasvades teine suurus kahaneb. 3 PSÜHHOLOOGIA ARENGULUGU

    Psühholoogia
    thumbnail
    53
    doc

    Psühholoogia alused

    potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada üht või teist käitumist , üht või teist reageerimisviisi. 1 Psüüh. nähtuste seas on määravaks psüühilised protsessid, sest tekkelooliselt mõjutavad nad nii psüüh. omadusi kui seisundeid. Kuna psüühilised nähtused tekivad paratamatult iga kord, kui selleks on olemas vastavad sisemised ja välised tingimused, st kuna nad tekivad seaduspäraselt, siis uuriv psühholoogia ka psüühika seaduspärasusi ning sõnastab seadusi ja reegleid, seletamaks vaimuelu nähtusi. Psühholoogia seadused ei ole enamasti absoluutse iseloomuga, nad on statistilised seadused ehk neil on teatav ilmnemise tõenäosus. Seaduspärasustes tuleks ühe eraldi nähtusena välja tuua psühholoogilised fenomenid ja efektid. Need on universaalse iseloomuga ja ilmnevad vaastavate tingimuste olemasolul peaaegu alati. (Broca ja Sulzeri efekt, Purkyne nihe) Psühholoogia jaguneb: 1

    Psüholoogia
    thumbnail
    90
    doc

    Psuhholoogia alused

    Nad on teatud potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada üht või teist käitumist , üht või teist reageerimisviisi. Psüüh. nähtuste seas on määravaks psüühilised protsessid, sest tekkelooliselt mõjutavad nad nii psüüh. omadusi kui seisundeid. Kuna psüühilised nähtused tekivad paratamatult iga kord, kui selleks on olemas vastavad sisemised ja välised tingimused, st kuna nad tekivad seaduspäraselt, siis uuriv psühholoogia ka psüühika seaduspärasusi ning sõnastab seadusi ja reegleid, seletamaks vaimuelu nähtusi. Psühholoogia seadused ei ole enamasti absoluutse iseloomuga, nad on statistilised seadused ehk neil on teatav ilmnemise tõenäosus. 1 Seaduspärasustes tuleks ühe eraldi nähtusena välja tuua psühholoogilised fenomenid ja efektid. Need on universaalse iseloomuga ja ilmnevad vaastavate tingimuste olemasolul peaaegu alati.

    Psühholoogia alused
    thumbnail
    59
    docx

    Psühholoogia raamatu konspekt-Maruste Bachmann

    kiiremini kui sini-rohelises spektriosas. (Kollane-sinine kleit näide,lk15). Tee vahet 3 psühholoogial: 1. Eelteaduslik psühholoogia-vanim, levinuim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta. Nn elutarkus, elupsüholoogia, terve mõistus jne. Nõrkuseks on halb tõesuse kontroll ja piiritlemata usaldusväärsus. 2. Filosoofiline psühholoogia – tekkis koos filosoofiaga, süsteemne ja range ülesehitus võrreldes eelteaduslikuga. 1 3. Teaduslik psühholoogia-tekkis 19 saj keskel, eristavaks jooneks on teadmiste suur usaldusväärsus. Mõistete täpne defineerimine, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine. Psühholoogia (ühiskonnateadus, mis uurib peam, tervet, normaalset psüühikat ja käitumist) ja psühhiaatria (arstiteaduse haru, mis käsitleb psüühika haiguse v

    Üldpsühholoogia
    thumbnail
    26
    doc

    Psühholoogia alused konspekt

    1879 - sellest aastast võib psühholoogiat pidadada teaduslikuks distsipliiniks. Wilhelm Bunt rajas eksperimentaalse psühholoogia labori Leipzigis. Filosoofilisi käsitlusi tunnetusest: Antiik-Kreekas kujunes kaks vastandlikku psüühilise alge seletamise traditsiooni: materialistlik (Demokritos) ja idealistlik (Platon). Platon väidab, et hingel pole midagi ühist mateeriaga, vaid hing on ideaalne ning tunnetus seisneb kehasse asunud hinge meenutustes elust ideaalses maailmas. Platon (428/7-348/7 e.m.a.):

    Psühholoogia alused
    thumbnail
    28
    docx

    Sissejuhatus psühholoogiasse (õpiku konspekt)

    1. Ülevaade psühholoogia põhimõistetest 1.1 psüühika ja käitumine  Psühholoogia on õpetus hingeelu (vaimuelu) nähtustest ja käitumisest. Psyche + logos  psühholoogia (hing)+(õpetus)(hingeteadus)  Subjektiivselt ilmneb psüühika vaimsetest elamustest ja kogemustest (tunnetuses aistingute, tajude, tähelepanu, kujutluste, mõtete, meenutuste, emotsioonide jmt vormis)  subjektiivse külje kvaliteeti saab kogeda enesevaatluse ehk introspektsiooni kaudu  subjektiivsus on individuaalne; avaneb ainult esimese isiku perspektiivist  Objektiivselt väljendub psüühika käitumises ning füsioloogilistest ilmingutes (objektiivselt

    Tsiviilõigus




    Kommentaarid (11)

    mjmjmj profiilipilt
    mjmjmj: kasulik ja ülevaatlik hästi koostatud materjal, aitäh!!
    18:54 18-01-2011
    Annika17 profiilipilt
    Annika17: selge ja arusaadav mõistete selgitamine
    00:51 07-02-2009
    gudruna profiilipilt
    gudruna: Väga korralikult kompaktne konspekt!
    14:24 19-01-2012



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun