Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Spordiajaloo konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Spordiajaloo konspekt #1 Spordiajaloo konspekt #2 Spordiajaloo konspekt #3 Spordiajaloo konspekt #4 Spordiajaloo konspekt #5 Spordiajaloo konspekt #6 Spordiajaloo konspekt #7 Spordiajaloo konspekt #8 Spordiajaloo konspekt #9 Spordiajaloo konspekt #10 Spordiajaloo konspekt #11 Spordiajaloo konspekt #12 Spordiajaloo konspekt #13 Spordiajaloo konspekt #14 Spordiajaloo konspekt #15 Spordiajaloo konspekt #16 Spordiajaloo konspekt #17 Spordiajaloo konspekt #18 Spordiajaloo konspekt #19 Spordiajaloo konspekt #20 Spordiajaloo konspekt #21 Spordiajaloo konspekt #22 Spordiajaloo konspekt #23 Spordiajaloo konspekt #24 Spordiajaloo konspekt #25 Spordiajaloo konspekt #26 Spordiajaloo konspekt #27 Spordiajaloo konspekt #28 Spordiajaloo konspekt #29
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 238101 Õppematerjali autor
Täielik.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Spordi ajalugu eksamiküsimused

Toimus I kehalise kasvatuse kongress. 1923 ­ Eesti Spordi Keskliidu (ESK) esimeheks valiti Leopold Tõnson. Registreeriti ESK ja EOK põhikirjad. EOK esimeseks esimeheks sai välisminister Friedrich Akel. Alustati Kadrioru staadioni ehitamist. Toimusid esimesed SELL-i mängud. 1989 ­ Taastati EOK tegevus ja presidendiks valiti Arnold Green ning peasekretäriks Gunnar Paal. Asutati Eesti Olümpiaakadeemia ja presidendiks valiti Atko Viru. Asutati Eesti Spordiajaloo Selts. 16. detsembril toimus II Eesti Spordi Kongress, kus võeti suund spordialakesksele juhtimisele ning otsustati taastada Eesti Spordi Keskliit (ESK). 1990 ­ ENSV Riiklik Kehakultuuri ja Spordikomitee reorganiseeriti ENSV Riiklikuks Spordiametiks (hiljem Eesti Spordiamet), peadirektoriks kinnitati Mati Mark. Taastati ESK tegevus, juhatuse esimeheks valiti Tiit Nuudi, peasekretäriks Toomas Tõnise. Vabariigi valitsus kinnitas ESK põhikirja. Spordiühingud "Kalev" ja "Jõud" eraldusid

Sport
thumbnail
19
doc

Spordiajalugu

raamatu, mille pealkiri on: · ,,Gilgames" 23. Raamatu ravivõimlemisest koostas 2698. · ,,Yijing" a. eKr Hiinas: · ,,Ajur-Veda" · Laozi · keiser Fu Xi 11. India rahvuseepos on ,,Mahabharata" · budha munk Tamos 12.Mis on kalligraafia, mida õpiti Vanas- Hiinas: ilukiri SPORDIAJALOO KT nr 2 vanaaeg 1.Antiik- Kreeka ajalo vanimaks ajajärguks 29. rooma keiser, kes käskis aastal 426 on : lammutada kõik ehitised Olümpias , oli : V) ahrailine ajajärk v) Nero V) homerose ajajärk v) Theodosius I Õ) Kreeka-Mükeene ajajärk õ) Theodosius II 2

Ajalugu
thumbnail
14
doc

Spordiajalugu

SPORDIAJALUGU ESIAEG-(ka MUINASAEG)-ajaloo vanim järk inimese kujunemisest kuni riikide tekkimiseni(ürkogukondliku korra lagunemiseni). Esimesed leiud inimesest Etioopiast ca 4,5 miljonit aastat tagasi. 3 miljonit aastat tagaasi algas inimese kui liigi kiire evutsiooniline areng. (esimesed nüüdisaegsed inimesed tekkisid Aafrikas 100 000 aastat tagasi ) Esiaeg lõppes Mesopotaamias ja Egiptuses 4. ja 3. aastatahande vahetusel eKr. VANAAEG-üldajaloo periood,mis järgneb esiajale. Vanade Idamaade,Vana-Kreeka ja Vana Rooma ühiskondade kultuuri ajastu. Algas linnade ja riikluse tekkega Mesopotaamias ja Egiptuses . Lõppes 476. aastal Lääne- Rooma riigi lagunemine(5-6saj). ANTIIKAEG-KREEKA JA ROOMA ühiskonna ajajärk. (ca 1.aastatuhat eKr-5.saj m.a.j.) Antiikkultuur on Euroopa kultuuri aluseks. Antiik-Kreeka kultuuri esindajad: FILOSOOFIA 1) Sokrates 2) Platon 3) Aristoteles KIRJANDUS 1) Homeros(eepose Ilias ja Odüsseia looja

Sport
thumbnail
8
doc

Spordiajalugu

SPORDIAJALUGU Marion Piisang ESIAEG-(ka MUINASAEG)-ajaloo vanim järk inimese kujunemisest kuni riikide tekkimiseni(ürkogukondliku korra lagunemiseni). Esimesed leiud inimesest Etioopiast ca 4,5 miljonit aastat tagasi. 3 miljonit aastat tagaasi algas inimese kui liigi kiire evutsiooniline areng. (esimesed nüüdisaegsed inimesed tekkisid Aafrikas 100 000 aastat tagasi ) Esiaeg lõppes Mesopotaamias ja Egiptuses 4. ja 3. aastatahande vahetusel eKr. VANAAEG-üldajaloo periood,mis järgneb esiajale. Vanade Idamaade,Vana-Kreeka ja Vana Rooma ühiskondade kultuuri ajastu. Algas linnade ja riikluse tekkega Mesopotaamias ja Egiptuses . Lõppes 476. aastal Lääne-Rooma riigi lagunemine(5-6saj). ANTIIKAEG-KREEKA JA ROOMA ühiskonna ajajärk. (ca 1.aastatuhat eKr-5.saj m.a.j.) Antiikkultuur on Euroopa kultuuri aluseks. Antiik-Kreeka kultuuri esindajad: FILOSOOFIA 1) Sokrates 2) Platon 3) Aristoteles KIRJANDUS 1) Homeros(eepose Il

Ajalugu
thumbnail
7
doc

Spordi ajalugu aastaarvud

Moodustati Olümpiareservi Ettevalmistuskeskuste koondis "Eesti Sport". Souli Olümpiamängudelt naasis kuldmedaliga Erika Salumäe jalgratta trekisõidus ja Tiit Sokk korvpallis. Nende vastuvõtt Tallinna Raekoja platsil kujunes iseseisvusdemonstratsiooniks 1989 Taastati Eesti Olümpiakomitee tegevus ja presidendiks valiti Arnold Green ning peasekretäriks Gunnar Paal. Asutati Eesti Olümpiaakadeemia ja presidendiks valiti Atko Viru. Asutati Eesti Spordiajaloo Selts. 16. detsembril toimus II Eesti Spordi Kongress, kus võeti suund spordialakesksele juhtimisele ning otsustati taastada Eesti Spordi Keskliit 1990 Eesti NSV Riiklik Kehakultuuri ja Spordikomitee reorganiseeriti Eesti NSV Riiklikuks Spordiametiks (hiljem Eesti Spordiamet), peadirektoriks kinnitati Mati Mark. Taastati Eesti Spordi Keskliidu tegevus, juhatuse esimeheks valiti Tiit Nuudi, peasekretäriks Toomas Tõnise.Vabariigi Valitsus kinnitas ESK põhikirja

Sport
thumbnail
8
docx

Eestlased ja nende saavutused läbi aegade olümpiamängudel

1. Mis on olümpiamängud ? Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel.

Kehaline kasvatus
thumbnail
8
doc

ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD,OLÜMP IAMÄNGUD TÄNAPÄEVAL JA 2008.AASTA VÕITJA GERD KANTER.

JÄRVA-JAANI GÜMNAASIUM kehaline kasvatus 10.klass Marge Raja ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD,OLÜMPIAMÄNGUD TÄNAPÄEVAL JA 2008.AASTA VÕITJA GERD KANTER Referaat Aineõpetaja:Aili Vaasli Järva-Jaani 2008 Antiikolümpiamängud: Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias, hiljemalt 776.aastat eKr kuni 393.aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge. Olümpiamängud toimusid Vana-Krrekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas Hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Koos Elusia müsteeriumidega olid olümpiamängud Vana-Kreeka tähtsaimad rituaalid. Nad olid tähtsaimad panhelleni mängu

Kehaline kasvatus
thumbnail
21
pptx

EESTI OLÜMPIAVÕITJAD

EESTI OLÜMPIAVÕITJAD Alfred Neuland Alfred Karl Neuland (õieti Neiland; 10. oktoober 1895 Valga ­ 16. november1966 Tallinn) oli Eesti tõstja, esimene eestlasest olümpiavõitja. Aasta : 1920 Spordiala : tõstmine(kergekaal) Tulemus : 257,5 Eduard Pütsep Eduard Pütsep (21. oktoober 1898 Vastseliina vald ­ 22. august 1960Kuusamo, Soome) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1924kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses. Aasta : 1924 Spordiala : kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal) Voldemar Väli Voldemar Väli (10. jaanuar 1903 Kuressaare ­ 13. aprill 1997) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 ja pronks 1936. Väli esindas Eesti Vabariiki 34 korda, mis on Eesti rekord raskejõustikus. Eesti meistriks tuli 13 aastat järjest. Aasta : 1928 Spordiala : kreeka-rooma maadlus (sulgkaa

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun