Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Spordiajaloo konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Spordiajaloo kt konspekt
I KONTROLLTÖÖ
Spordiajalugu kui teadus:
ajalugu – teadus, mis uurib ühiskonna arenemist ja selle seaduspärasusi
spordiajalugu – ajaloo haru, mis keskendub spordiajaloo uurimisele ( kehaliste harjutuste kasutuselevõtu põhjusi ja arengut jms.)
kehakultuur – ühiskonna kultuuri ja inimeste sotsiaalse suhtlemise koostisosa ; hõlmab ühiskonna saavutusi spordiga seotud aladel
sport – mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus
kehaline kasvatus – kasvatusprotsessi osa, mis on suunatud liigutusvilumuste kujundamisele, kehaliste võimete arendamisele ja spordialaste teadmiste omandamisele
Spordiajaloo allikad: ainelised(igasugused esemed); etnograafilised (tavad, kombed); lingvistilised(väljandid, suuline pärimus); rahvaluule; kirjalikud; audio -visuaalsed
Uurimismeetodid: rekonstrueerimine ; tüpologiseerimine(tüüpide alusel liigitamine ); periodiseerimine; kirjeldamine; intuitiivne interpreteerimine (vaistlik tõlgendamine)
Intervjuu uurimismeetodina: ankeediintervjuu; teemaintervjuu; avatud intervjuu
Esiaeg . Esiaeg kui ajalooperiood:
esiaeg – ajaloo vanim järk inimese kujunemisest kuni riikide tekkimiseni
esiaja perioodid: kiviaeg(Homo habilis tekkest kuni u. 6000-2500 a. eKr); pronksiaeg (kiviaja lõpp kuni 2500-500 a. eKr); rauaaeg (2500 eKr kuni 1000-1200 a pKr)
primaat – imetajate selts, tunnuseks haardjäse ja lähestikku asuvad silmad
inimlane - primaat, kes suutis käia 2 jalal
Inimese kujunemine nüüdisinimeseks: inimese liigi evolutsioon algas u 3 miljonit a tagasi Lõuna-Aafrikas. Esimeseks inimlaseks oli australopiteek . Homo habilis ilmus u 2 miljonit a. tagasi ning Homo erectus (1,9 miljonit a. tagasi) oli esimene liik, kes Afrikast välja rändas. Homo sapiens arenes välja u 250-200 tuhat a. tagasi.
Kehaliste tegevuste (tööriistade kasutamise) õppimise /kehalise kasvatuse (sõjalise ettevalmistuse) kujunemine tsivilisatsioonide-eelsel ajal: vajaduspõhine
Vanaaeg .
Vanaaeg kui ajalooperiood (mõiste, ajalised piirid): Vanade Idamaade, Vana-Kreeka ja Vana – Rooma ühiskondade kuluuri ajastu. Tsivilisatsioonide tekkimisest u 4. aastatuhat eKr kuni antiikkultuuri hääbumiseni 5.-6. saj. m.a.j
tsivilisatsioon – hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond (tehti midagi peale eluks vajaliku tootmise)
pealikuriigid – ca 20000 elanikuga kogukonnad, mida juhtis kõrgeima saatusega perekonna vanim liige
Vanaaja riikide kuulsad valitsejad : Hammurapi (Babüloonia); Amenhotep IV ( Egiptus ); Aleksander Suur (Egiptus); Kyros Suur (Pärsia); Saalomon (Kaanan?); Caesar (Vana-Rooma); Octavianus (Egiptus, Rooma)
Vanimad eeposed : Gilgameš (sumeri), Mahabharata (India), Ilias ja Odüsseia (Vana-Kreeka),
Vanaaja seitse maailmaimet: Cheopsi püramiid Egiptuses, Semiramise rippaiad Babülonis, Artemise tempel Ephesoses, Zeusi kuju Olümpias, Halikarnassose mausoleum, Rhodose koloss ja Pharose tuletorn
Kehakultuur vanades tsivilisatsioonides.
Valitseva klassi riigikaitsjad õppisid: loomulikke liikumisviise ( jooks , hüppamine, rohimine)
rakenduslikke liikumisviise ( ujumine , jahtimine , ratsutamine )
sõjaks spetsiaalselt vaja (sõjavankri juhtimine, maadlus , mõõgavõitlus)
sõjatantsud ja rituaalid
Riigid, kus oli palgaarmee ja sporditi meelelahutuseks : veeprotseduurid ja saunad , massaaž, jahtimine, pallimängud – vähese kehalise liikumisega tegevused
Mesopotaamia :
Kõige varasem(al 4200 a. eKr) kõrgkultuur (sumeri kultuur)
Assüüria:
Sõjaliselt tugev riik. Kehaline kasvatus allutatud sõjalistele eesmärkidele, füüsiline vastupidavus kõrgel kohal. Leitud bareljeef „krooli“ ujuvate sõjameeste kujutisega. Rituaalsed tantsud, mis sisaldasid akrobaatilisi elemente
Babüloonia:
Riik Lõuna-Mesopotaamias, tekkis 1830.a eKr. Hammurapi seadused. Leitud bareljeefe, mis kujutavad jahipidamist, vibulaskmist, rusikavõitlust ja võiduajamist 2-rattalistel kaarikutel. Kehalised harjutused sõjalise ettevalmistuse eesmärkidel. Rituaalsed tantsud, mis sisaldasid akrobaatilisi elemente.
Egiptuses:
Valitseva klassi kehaline kasvatus oli sõjalis-rakendusliku suunitlusega. Valitsevasse klassi kuuluvad Egiptuse naised harrastasid meelelahutusena pallimänge ja tantsimist. Harrastati maadlust, rusikavõitlust, ratsutamist, kaarikusõitu, jahipidamist, vehklemist, sõudmist, ujumist ja vettehüppeid, mängiti malemängu meenutavat mängu.
Kehalisis harjutusi harrastasid ka vaaraod ( jooksmine , maadlemine ja jahipidamine ).
Pärsias:
Kehaline kasvatus oli sõjalis- rakendusliku iseloomuga: õpetati relvade käsitsemist, harjutati jooksmist, hüppamist, ronimist, heiteid ja viskeid; kiir-rännakutega treeniti vastupidavust .
7-16aastastele poeglastele sõjapidamiseks vajalikke kehalisi harjutusi spetsiaalsetes kasvatusasutustes. Vanematele noormeestele korraldati katseid ja võistlusi jahipidamises , ratsutamises, polo -tüüpi mängus ja Indiast pärit male -laadses mängus, mis arendas strateegilist mõtlemist. Töötasid spetsiaalsed sõjakoolid, kus valmistati Pärsia armeele ette juhte.
Hiinas:
6000. a eKr esimesed asundused, klassiühiskond tekkis 1800 a. eKr. Tähtis meditsiini kohalt. Tegutsesid ravivõimlemist ja massaaži õpetavad koolid. Tunti kehaliste harjutuste mõju tervisele (vaimulikkond tegeles tervisevõimlemisega). Ülikud harrastasid vibulaskmist, maadlust, rusikavõitlust ja vehklemist. Hiina võitluskunstid on filosoofilise alusega.
Indias:
3. aastatuhat eKr. India kultuur on andnud maailmale rituaalse tervistava võimlemise/tantsu alused. Joogaõpetus.
India valitsevate klasside esindajad harrastasid jahipidamist, ratsutamist, vibulaskmist ja jooksmist, tantsiti rituaalseid tantse. Hindasid kõrgelt aiatööd.
Poeglapsi hakati õpetama alates 7 aasta vanusest – tegutsesid koolid, kus muude õppeainete kõrval õpetati ka kehalisi harjutusi.
Vana- Kreeka:
Antiik-Kreeka ajalooperioodid, nende iseloomustus:
1) Kreeta -Mükeene (kuni 12.saj. eKr)– Pronksiaja tähtsaimaks keskuseks oli Kreeta. 2000 a. eKr hakkas kujunema Minose (kuningas) kultuur. Mükeenelased vallutasid Kreeta. 1250 . a eKr Mükeene sõjakäik Trooja vastu. 1200. a. eKr põhjast tulnud hõimud vallutasid Mükeene.
2) Homerose(11.-8. sal. eKr) – Nn pime ajastu(vähe andmeid). Algul sugukondlik kord, madal kultuuritase. Ilias ja Odüsseia. Algab Väike- Aasia koloniseerimine.
3) Arhailine (8.-6. saj. eKr) – Suurte muudatuste aeg – rajati esimesed monumentaalsed avalikud ehitised. Orjanduslik kord ja linnriigid. Ateenas orjanduslik demokraatia, Spartas aristokraatlik riik. Kolooniate rajamine.
4) Klassikaline (5. saj – 330. a eKr) – Kreeka kultuuri kõrgaeg. Ateena tähtsus kasvab. Ateena vs Sparta sõda. 490.a eKr toimus Marathoni lahing (pärslased vs kreeklased ).
5) Hellenismi (330 – 146 a eKr) – Poliitiline killustatus põhjustas majanduslanguse. Aleksander Suure sõjaretkedel levib kreeka kultuuri alane teave Idamaadesse. OM langusaeg. Roomlased tungivad Kreekasse .
6) Rooma võimu (146 eKr – 395 m.a.j) – Kreeka linnadel on autonoomia , neid valitseb Makedoonia provintsi asevalitseja. Rooma riigi jagunemisel 395. a. m.a.j jääb Kreeka Ida- Rooma riigi koosseisu
Kreeka religioon (Kreeka jumalad):
Olümpose jumalad:
Zeus - peajumal , taeva ja tuulte valitseja.
Hera - Zeusi abikaasa ja õde, abielunaiste kaitsja.
Poseidon - Zeusi vend, merede valitseja.
Hades - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja.
Hestia- Zeusi õde, kodukolde jumalanna.
Ares - Zeusi ning Hera poeg; sõjajumal
Athena –Zeusi peast sündinud tütar; sõjajumalanna, sõjameeste kaitsja
Apollon - Artemise kaksikvend, Zeusi poeg; kunstide ja muusade kaitsja, valguse, ennustuskunsti ja tõe jumal Artemis - Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar, jahijumalanna .
Aphrodite - Zeusi tütar, kes sündis merevahust; ilu ja armastuse jumalanna
Hephaistos – Hera poeg, Aphrodite abikaasa; sepatööjumal ja seppade kaitsja.
Hermes – Zeusi poeg, kaupmeeste ja varaste jumal. Ettevõtlike inimeste kaitsja ning jumalate käskjalg.
-----
Demeter – Zeusi õde, maa- ja viljakusjumalanna .
Dionysos - veini- ja viljakusjumal.
ErosAprodite ja Arese poeg, armastuse jumal
Nike – võidujumalanna
Heliospäikesejumal
SeleneHeliose õde, kuujumalanna
Eos - koidujumalanna
Kreeka kultuur:
1)filosoofid: Sokrates , Platon , Aristoteles
2)skulptorid: Myron (pronksi-valumeister, Kettaheitja looja), Pheidias ( Olympias asunud Zeusi kuju looja)
3)matemaatikud: Pythagoras , Eukleides, Archimedes
4)kirjanikud: Homeros (Ilias ja Odüsseia), Sophokles(tragöödiad), Aisopos (valmižanr)
Laste õpetamine/ kasvatamine Ateenas ja Spartas:
Sparta (al 7. saj. eKr)
Ateena (al 5.saj eKr)
Eesmärk
Kasvatada sõdurit, riigi kaitsjat ja valitsejat
Kasvatada harmooniliselt arenenud kodanikku
Korraldus
Riiklikes koolides
Tasulistes erakoolides
Kellele
Ainult valitsevale klassile (spartiaadidele):
7- 18aastastele poeg- ja tütarlastele
Algul Ateena vabadele kodanikele ; Periklese ajast alates - kõigile vabadele maksu-jõulistele kodanikele: 7- 16/18aastastele poeglastele
Õppetöö
7- 12a: osavus , jõud, sõna-kuulelikkus
12- 15a: vastu-pidavus, range režiim
15- 18a: sõjakunst, julmus, halastamatus
I: grammathistide kool - lugemine, kirjutamine, arvutamine
II: githaristide kool- laulmine , pillimäng
III: palestra - 13-16a, eelnevad kooliastmed pidid olema läbitud; kehaline kasvatus
Gümnaasium: 16-18a Filosoofia, retoorika , gümnastika
Vana-Kreeka kehakultuur:
gümnastika – erinevate kehalisete harjutuste sooritamine / harjutamine. Sõjalis-rakenduslikud harjutused, tantsud, mängud(liikumis- ja pallimängud)
agonistika – võistlemine erinevatel aladel
Harjutamis- ja võistluspaigad Vanas-Kreekas:
palestra – algselt maadlusväljak, hiljem sportimise koht. Mitteavalik. Ta oli tihti mõeldud eelkõige maadluseks ning tal oli mitmeid lisaruume nagu gümnaasiumilgi. Palestrates anti noorukitele algharidust, mis tagas nende hakkamasaamise täieõiguslike linnakodanikena.
staadion – pikkusühik, mis on andnud nime spordidistantsidele (staadionijooks) ning lõpuks ka spordiväljakule, kus korraldati võistlusi jooksus ja teistel aladel.
gümnaasium – avalik kehaliste harjutuste sooritamise paik. Gümnaasiumi juurde kuulus enamasti suur puupõrandaga kaetud spordiplats, maadlusala jms ning hulk abiruume ja rajatisi (sealhulgas riietusruum, pesemis - ja võidmisruum, raamatukogu). Gümnaasiumides tegeldi sõjalise iseloomuga harjutustega.
Vana-Rooma:
Vana-Rooma ajalooperioodid, nende iseloomustus:
1)Kuningate ajajärk (753-510 a. eKr) – Roomat valitsesid 7 kuningat. Langes sugukondlik kord, kujunes välja linnriik – Rooma saavutas ülemvõimu. Kodaniku ühiskondlikku seisundit hakkas määrama tema varanduslik seisukord.
2)Vabariigi ajajärk (510-30 a. eKr) – Rooma ülemvõim Itaalias(265a. eKr) ning kujunes Vahemere-maid hõlmav riik (148a. eKr.) Rooma senat oli kõrgeim võimuorgan, mida juhtisid 2 valitud konsulit. 45. a eKr kehtestas Caesar diktatuuri.
3)Varase keisririigi ajajärk (30 a. eKr – 284 a. m.a.j) – Octavianus võitis Aktioni lahingu, sai Egiptuse ainuvalitsejaks, 27.a eKr kuulutati Rooma kõrgeima võimu kandjaks . Keisrile kuulus sõjaväeline- ja tsiviilvõim. 1-2 saj m.a.j Rooma „kuldne ajastus“. 212.a kuulutatakse Caracalla ediktiga kõik provintsiaalid Rooma kodanikeks. 3. saj. algas majanduslik ja poliitiline kriis.
4)Hilise keisririigi ajajärk (284 – 476 a. m.a.j) – Tsiviilvõim eraldati sõjaväelisest võimust. Ristiusk . Palju rüüstamisi, kuni suurriigi languseni.
Vana-Rooma kultuur:
kirjandus: asju hakati kirja panema al 3. saj. eKr. Publius Vergilius Maro oli eepose „Aeneas“ looja. Decimus Junius Iuvenalis – rooma satiirik: „Tuleb paluda , et terve vaim oleks terves kehas.“
ehituskunst: Suurimaks saavutuseks on akveduktid (veetorud/kanalisatsioonisüsteem). Colosseum (amfiteater) ja Circus MaXimus (ratsamängude korraldamiskoht).
Vana-Rooma hariduskorraldus:
Põhimõtted Kreekast. 7aastani kasvatati kodus, hiljem poisid kooli ja tüdrukutel jätkus kasvatus kodus. Töökasvatus. Mängiti rõngaste, pallide jms.
Elementaarkoolid andsid algharidust. Õpetati lugemist, kirjutamist, arvutamist, käitumist
Grammatikakoolides (12- 16aastastele) õpetati ladina ja kreeka keelt, ajalugu, geograafiat, seadusetundmist, tantsu ja maadlust, viidi läbi sõjalis- kehalist ettevalmistust
Retoorikakoolid (15- 19aastastele) olid grammatika-koolide jätkuks, neis valmistati ette ametnikke. Õpetati poliitikat, filosoofiat, kirjandust, õigusteadust, matemaatikat, muusikat
Vana-Rooma kehaline kasvatus:
1)Sõjalis-kehaline kasvatus, ettevalmistus sõjategevuseks. Võisteldi rituaalsetel pidustustel ja tseremooniatel. Lõuna-Itaalias tegutsesid palestrad ja gümnaasiumis, kus harjutati kreeklasele omaseid harjutusi (jooksmine, ratsutamine, kaarikusõit, mõõgavõitlus, maadlus, sõjatantsud)
2)Sõjaline- kehalis kasvatus spets sõjaväelaagrites. Treeniti: jooksmist, hüppeid, takistuste ületamis, kiirrännakuid(30-40km kandes 25-30kg varustust 6km/h).
Ülemklassi kehalised harjutused meelelahutuseks: joosti , hüpati, pallimängud, jahtimine ja kalapüük. Aia- ja põllutööd. Lihtrahvas võis vaatemänge vaatama minna( gladiaatorid ) ja käia termides (saunad).
3) Rajati palju suurejoonelisi meelelahutuslikke ehitisi. Gladiaatorite võitluste julus vähenes. 404. a keelati. 4-5 saj hakati korraldama vabade kodanikke võistlusi. Langusperioodil võistluspaiku suleti, ristiusk ei soosinud.
Antiikaja pidulikud mängud:
pärjamängud – auhinnaks pärg
pühendatud mängud – peeti kellegi/millegi auks ja toimusid ainult ühel korral (Nt Traianuse võidu tähistamisek peetud mängud)
staadionimängud – võisteldi võidusõidus, maadluses, hüppamises ja kettaheites.
amfiteatri vaatemängud – gladiaatorite võitlused, loomade võitlused ja loomajahid, dresseerituf loomade paraadid. Gladiaatorite võitlused al 3.saj eKr.
Vana-Kreeka pidulikud mängud:
1)Olümpiamängud:
Kellele: Zeus;
Millal: alates 9./8. saj – kindlad andmed 776. aastast. Toimusid iga 4 aasta (1417 päeva) järel;
Kus: Elise maakonnas Olympia kultusekohas;
Osavõtjad: vabad veresüüta polise-kodanikud, kes olid viimased 10-12 kuud regulaarselt treeninud . Orjad osaleda ei tohtinud, hiljem vaadata küll. Naisi Olympiasse üldse ei lubatud;
Programm: Kestsid algul 1 päeva, siis 3 ja lõpuks 5. (1.päev: vandetõotuste andmine (Bouleuterionis), loosimine, rituaalsed talitused 2.päev: võistlused noortele 3.päev: meeste võistlused 4.päev: hobuste võiduajamised, viievõistlus, kilbijooks)
Autasu : Õlipuuokstest pärg
Hiilgeaeg oli 6. saj eKr ja langusperiood al 4. saj eKr, kui võistlema hakkasid elukutselised atleedid, mängud muutusid rahvusvahelisteks ja kaotasid maine võimuinimeste silmis . 393 m.a.j toimusid viimased antiikaja OM’id, sest järgmisel aastal keiser Theodosius I keelas need ära.
2)Püütiamängud:
Kellele: Apollon
Millal: al 6. saj eKr, olümpiaadi igal 3. aastal
Kus: Krissa tasandik Delfi lähedal
Osavõtjad: ainult aristokraadid
Programm: algul muusikas, hiljem atleetika - ja ratsutamisvõistlused
Autasu: loorberipärg
3)Isthmose mängud:
Kellele: Poseidon
Millal: al 6. saj eKr, olümpiaadi igal 2. ja 4. aastal
Kus: Istgmos Korintose maakitsusel
Osavõtjad: ainult joonia rahvad
Programm: alguses ainult spordivõistlused, hiljem muusikakonkursid
Autasu: okaspuupärg
4)Nemea mängud:
Kellele: Zeus
Millal: al 6. saj eKr, olümpiaadide igal 2. ja 4. aastal
Kus: Nemea org, algul Kleonai, hiljem Argose linn
Osavõtjad: ainult dooria rahvad
Programm: peamiselt spordivõistlused, hiljem muusikute konkursid
Autasu: luuderohupärg
5)Pan- Athena mängud ( panatenaiad ):
Kellele: Athenale
Millal: al 6. saj eKr, algselt igal aastal, hiljem nelja aasta tagant
Kus: Ateena
Osavõtjad: kõik vabad kreeklased
Programm: Algasid öise tõrvikutega rongkäiguga, kestsid 9 päeva. Nii muusalised (esimesed 3 päeva) kui ka sportlikud alad.
Autasu : õlipuuokstest pärg
Pidulike mängude tuntuimad võitjad:
1) Koroibos – esimene teadaolev olümpiavõitja (776.a eKr); Milon Krotonist – 6kordne maadluse võitja (540. ja 532.-516.a eKr); Leonidas Rhodoselt – 4kordne triastese (1 ja 2 stadioni jooksud + kilbijooks) võitja (164.- 152.a eKr); Rooma keiser Tiberius – 4hobuserakendite võidusõidu võitja, esimene roomlasest olümpiavõitja (4.a eKr)
2)
3) Platon 2 korda maadluse võitnud
4)
5)
Mõned kreekakeelsed nimetused:
stadiodromos – harjutuste tegemise, jooksmise paik
diaulos – kahe staadioni pikkune (400m) jooks ntiikolümpiamängudel
dolichos – pikamaa jooksudistants antiikOM (12 või 24 staadionit)
pankration – võistlusspordiala,
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Spordiajaloo konspekt #1 Spordiajaloo konspekt #2 Spordiajaloo konspekt #3 Spordiajaloo konspekt #4 Spordiajaloo konspekt #5 Spordiajaloo konspekt #6 Spordiajaloo konspekt #7 Spordiajaloo konspekt #8 Spordiajaloo konspekt #9 Spordiajaloo konspekt #10 Spordiajaloo konspekt #11 Spordiajaloo konspekt #12 Spordiajaloo konspekt #13 Spordiajaloo konspekt #14 Spordiajaloo konspekt #15 Spordiajaloo konspekt #16 Spordiajaloo konspekt #17 Spordiajaloo konspekt #18 Spordiajaloo konspekt #19 Spordiajaloo konspekt #20 Spordiajaloo konspekt #21 Spordiajaloo konspekt #22 Spordiajaloo konspekt #23 Spordiajaloo konspekt #24 Spordiajaloo konspekt #25 Spordiajaloo konspekt #26 Spordiajaloo konspekt #27 Spordiajaloo konspekt #28 Spordiajaloo konspekt #29
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 238101 Õppematerjali autor

Lisainfo


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

60
rtf
10nda klassi ajaloo konspekt
88
rtf
Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl
176
pdf
Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
35
doc
11-klassi ajalooeksam
19
doc
Spordiajalugu
51
doc
Eesti ajalugu - konspekt
168
doc
Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi
72
docx
Eesti-ajaloo suur üldkonspekt





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun