juulil 1992, kuigi positiivne telefoni-hääletus Eesti tunnustamiseks oli tehtud kohe pärast taasiseseisvumist 27. septembril 1991. Esimene orienteerumisklubi Eestis OK Ilves loodi 3. oktoobril 1978 Tartus (algataja Arvo Kivikas), järgnesid Orion (1979) ja Kape (1981). 1. jaanuaril 2000 oli Eestis 38 orienteerumisklubi. Maailmameistrivõistluste medaleid on Eestisse toodud neli: 2010 võitis Tõnis Erm rattaorienteerumise sprindidistantsil hõbeda,1991 orienteerumisjooksus Sixten Sild pronksi, 1994 suusaorienteerumises Maret Vaher pronksi ja 2008 rattaorienteerumise sprindis Tõnis Erm pronksi. Juunioride maailmameistrivõistlustelt 2006 võitsid Mihkel Järveoja, Timo Sild ja Markus Puusepp teatekulla. Markus Puusepp võitis ka tavarajapronksi. Maailmakarika osavõistlustel kolme sekka on tulnud: Sixten Sild võitis orienteerumisjooksu 1996 ja 1998; Inno Ling oli orienteerumisjooksus kolmas 1992; Külli Kaljus
Lake Placid 1932 Kuld: Veli SAARINEN Soome Hõbe: Väinö LIIKKANEN Soome Pronks: Arne RUSTADSTUEN Norra Garmisch-Partenkirchen 1936 Kuld: Elis WIKLUND Rootsi Hõbe: Axel WIKSTRÖM Rootsi Pronks: Nils-Joel ENGLUND Rootsi St Moritz 1948 Kuld: Nils KARLSSON Rootsi Hõbe: Harald ERIKSSON Rootsi Pronks: Benjamin VANNINEN Soome Oslo 1952 Kuld: Veikko HAKULINEN Soome Hõbe: Eero KOLEHMAINEN Soome Pronks: Magnar ESTENSTAD Norra Cortina d'Ampezzo 1956 Kuld: Sixten JERNBERG Rootsi Hõbe: Veikko HAKULINEN Soome Pronks: Fyodor TERENTYEV USSR Squaw Valley 1960 Kuld: Kalevi HÄMÄLÄINEN Soome Hõbe: Veikko HAKULINEN Soome Pronks: Rolf RÄMGARD Rootsi Innsbruck 1964 Kuld: Sixten JERNBERG Rootsi Hõbe: Assar RÖNNLUND Rootsi Pronks: Arto TIAINEN Soome Grenoble 1968 Kuld: Ole ELLEFSAETER Norra Hõbe: Vyacheslav VEDENIN USSR Pronks: Joseph HAAS Sveits Sapporo 1972 Kuld: Paal TYLDUM Norra Hõbe: Magne MYRMO Norra
võistlused Eestis: esivõistlused peeti 1969 Otepääl ja 1973 Võrus, meistrivõistlused 1984 Tartus, karikavõistlused 1978 Tammeveskil ja 1988 Võrus; maailmakarika osavõistlusi on Eestis peetud kolmel korral: orienteerumissuusatamises 1995 Haanjas ja 1999 Käärikul ning orineteerumisjooksus 1998 Otepääl. Olulisemaid medalivõite Maailma meistritevõistluste medaleid on Eestisse toodud kaks: 1991 võitis orienteerumisjooksus Sixten Sild pronksi ja 1994 orienteerumissuusatamises Maret Vaher samuti pronksi. Eesti meistrivõistluste medaleid on kõige rohkem Viiu Rebasel - kokku 60 (võidetud aastatel 1966-1986), neist 21 kulda; kõige rohkem on Eesti meistriks tulnud Sixten Sild - 34 korda (medaleid aastatel 1985-1999 võitnud kokku 49). Üliõpilaste orinteerumisjooksu MM: Ede Ümarik võitis kulla (1988) ja hõbeda (1990) ning teatepronksi (1988); Maret Vaher kulla (1998); Külli
mõõtkavale. Selle jaotused näitavad lõikude pikkusi maastikul. 1. Suhtarvuna 1:50 000 2. Murdarvuna 1/50 000 3.Selgitava tekstina 1cm kaardil vastab 500 m maastikul Mitme mõõtkava võrdlemisel on suurem see, mille suhtes parempoolne arv on väiksem. Näiteks mõõtkava 1:20 000 on suurem kui 1:50 000. Mida suurem mõõtkava, seda üksikasjalikumalt on sellel kujutatud maastikku. 1.7 Olulisemaid medalivõite MM medaleid on Eestisse toodud kaks: 1991 võitis o-jooksus Sixten Sild pronksi ja 1994 o- suusa-tamises Maret Vaher pronksi. MK osavõistlustel kolme sekka on tulnud: Sixten Sild võitis o-jooksu 1996 ja 1998; Inno Ling oli o-jooksus kolmas 1992; Külli Kaljus o-jooksus teine 1994 ja kaks korda kolmas (1996 ja 1998); Mall Alev o-suusatamises korra teine ja kolmas 1997; teatejooksu meeskond (Rene Ottesson, Alar Viitmaa ja Armo Hiie) teine 1998. Üliõpilaste o-jooksu MM: Ede Ümarik võitis kulla (1988) ja hõbeda (1990) ning teatepronksi
Eva-Lotta maja juurde jõudes näevad lapsed onu Einarit koos kaaslastega linnast lahkumas. Kallet ootavad kaks politseinikut ja kohe istuvad nad koos autosse ja püüavad kurjategijad kinni. Kalle saab suure vaevatasu varaste kinni püüdimise eest ja kalliskivide leidmise eest. Tegelased: Kalle Blomkvist, Andres, Kalle ema ja isa, Eva-Lotta, pagar (Eva-Lotta isa), konstaabel Björk, pr. Petronella Apegren, pr. Lisanden, onu Einar, lonkur Friedrik, Sixten, Benka, Jonte, Artur, Jõmm, politseinikud Tegevuskoht: Lillköpingis ja lossivaremete keldris nii öösel kui ka päeval.
Eesmärkide täitmise hind Nii kaua kui inimkonnal on olnud aega mõttetööga tegeleda, on alati oma eksistentsi mõtte ja eesmärkide üle juureldud. Sellele pole aga universiaalset vastust leitud, sest igaüks on unikaalne ning jõuab oma mõtisklustega vaid endale sobiva vastuse ja sihini. Mis on aga eesmärkide poole püüdlemise hinnaks? Kas eesmärkide täitmine teeb üldse õnnelikuks? Palju on neid, kes arvavad, et elu on nautimiseks ja seda tuleks elada täiel rinnal. Ometigi ei tea ma kedagi, kes minu hinnangul ka tegelikult nii teeks. Kõiki seovad erinevad kohustused, seadused, tunded ja sõltuvused, mis paratamatult panevad enese tahtmisi alla suruma ning tegema seda, mis on kohane või vajalik. Karl Ristikivi teose ,,Hingede öö" viies süüalune Sixten oli kohtu all just nimelt pideva mõnutunde otsimise pärast. Teda süüdistati ka isekuses ja vaid endale elamises. Ühiskonnal on igaühe suhtes teatud ootused ning võ...
Kodukirjand Sixten Ainumäe Meedia TPT PA-09A 05.05.2011 Meedia on informatsiooni kandjate ühine nimetus. Meedia näited: Kõne, video, paber, ajaleht, film,television,Internet Meedia edastamiseks peab olema 4 tähtsat punkti olemas. Need on kõneleja , kõne , kuulaja ja tulemus. Kõneleja on see, kes viib kõne kuulajani ja kui see on edastatud jõuab kuulajani tulemus. Selle informatsiooni alla kuuluvad uudised , meelelahutus , arvamus ja ka inimeste veenmine kui ka manipuleerimine inimestega. Massikommunikatsioonis on kasutusel erinevad vahendid. See on vahend , mille abil levitatakse info laiale auditooriumile. Massikommunikatsiooni jaotatakse väljendusvahendite järgi elektrooniliseks- ja trükimeediaks. Massikommunikatsiooni põhifunktsioonideks on jälgida ümbritsevat keskkonda ...
Kalle Blomkvistile meeldib hirmsasti detektiivitöö. Ta ei ole aga suutnud vastada midagi suurt.Kallel, Andersil ja Eva-Lottal oli igav. Nad otsustasid teha natuke nalja. Nad peitsid ennast sireliheki taha ja panid tänavale välja paki, millel oli nöör küljes. Kui keegi tahab pakki kätte saada, tõmbame nöörist.Üks naisterahvas sai väga kurjaks. Siis tuli veel keegi. Kalle passis peale. Kuid see eiaidanud. Mees pani jala pakile. See oli Eva-Lotta onu Einar.Onu Einar ostis ajalehe. Kalle võttis selle ajalehe pärast endale, seda on ehk tarvis tuleviku jaoksKalle täidab oma märkmikku "Kahtlaste isikute register": omab muukrauda ja taskulampi; korrespondeerib Stockholmiga. Onu Einar lahkub öösel akna kaudu toast, Kalle järgneb talle, kuid kaotab silmist. Onu Einar kaotab oma muukrauaKalle läheb lossivaremetesse. Ta märkab, et seinal pole enam nende nimesid, need olid pliiatsiga läbi kriipsutatud. Onu oli käindöösevaremetes.Kalle oli just lahku...
Kalle Blomkvistile meeldib hirmsasti detektiivitöö. Ta ei ole aga suutnud avastada midagi suurt. Kallel, Andersil ja Eva-Lottal oli igav. Nad otsustasid teha natuke nalja. Nad peitsid ennast sireliheki taha ja panid tänavale välja paki, millel oli nöör küljes. Kui keegi tahab pakki kätte saada, tõmbame nöörist. Üks naisterahvas sai väga kurjaks. Siis tuli veel keegi. Kalle passis peale. Kuid see ei aidanud. Mees pani jala pakile. See oli Eva-Lotta onu Einar. Onu Einar ostis ajalehe. Kalle võttis selle ajalehe pärast endale, seda on ehk tarvis tuleviku jaoks. Kalle täidab oma märkmikku "Kahtlaste isikute register": omab muukrauda ja taskulampi; korrespondeerib Stockholmiga. Onu Einar lahkub öösel akna kaudu toast, Kalle järgneb talle, kuid kaotab silmist. Onu Einar kaotab oma muukraua. Kalle läheb lossivaremetesse. Ta märkab, et seinal pole enam nende nimesid, need olid pliiatsiga läbi kriipsutatud. Onu oli käinud öösel varemetes. Kall...
Referaat Jean Sibelius Sixten Ainumäe 11E TVTG 23.05.2013 Sissejuhatus Johan Julius Christian Sibelius oli Soome klassikalise muusika helilooja kes sündis 1865. aastal. Hämeenlinnas. Teda kutsuti sõprus- ja perekonnaringis Janneks, kuid koolis hakkas ta ennast kutsuma oma prantsuspärase nime järgi, Jean. See oli inspireeritud postkaardist, mille kinkis talle tema meremehest onu. Soomes on ta tuntud Jean Sibeliusena. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. 889 Haridus 15. aastane Johan otsustas, et ta tahab saada maailmakuulsaks viiuli mängijaks, ning aja möödudes saigi temast päris osav artist. Ta õppis Hämeenlinna Lütseumis aastatel 1876-1885 ning pärast keskooli läks ta seadust õppima Keiserlikku Aleksandri-ülikooli mis on praegu tuntud kui Helisinki Ülikool, kuid teda huvitas muusika palju rohkem, kui seadus ning ta läks...
Meisterdetektiiv Blomkvisti ohtlik elu Suurest juveeli röövist oli juba möödas terve aasta ning Anders ja Eva-Lotta kutsuvad Kallet taas osa võtma Rooside sõjast. See on neil iga aastane mäng mida nad mängivad. Rooside sõjast võtavad osa Sixten, Benka ja Jonte, nemad on punased roosid. Valged roosid on Anders, Eva-Lotta ja Kalle. Nad võitlesid selle üle kes saab enda valdusesse Suurmõmmiku. Suurmõmmik on kivist kuju. Eva-Lotta, Kalle ja Anders olid teel Preeriasse, sest seal pidi neil lossis toimuma võitlus Suurmõmmiku üle. Tee peal nägid nad politseinik Björki ja vana Greni kes rääkis "Jajah, lapsepõlve süütud muretud mängud, jajah...". Eva-Lotta rääkis neile, et vana Gren olevat liigkasuvõtja
Karl Ristikivi ,,Hingede öö" Tegelased: Minategelane; Bella; Bobby; Allan; Olle; William; Erna; pastor Roth; Stanley; Christer; Sixten; Kohtunik; Härra X ja Härra Y. See on erilaadne ilu mõningate vanade naiste juures, hingestatud, peaaegu abstarktne, mis ilmsiks saab nende väheste juures, kes viimaks on leppinud sellega, et nad ei ole enam naised, vaid ainult inimesed. See oli mingi lääge, veniv meloodia, mis meenutas lagritsat. Jungfrutjärden helkis tuhmilt nagu puhastamata hõbe, taevas oli kuskil seitsme sinakashalli uduliniku taga. Mustja männimetsaga pehmendatud rannajoon sulges selle kõik looklevasse raami. Isegi väljamõeldud inimene on parem kui mitte keegi. Väljamõeldud inimene on enamasti ka elavast inimesest parem. Miks me teeme lihtsad asjad keeruliseks, kuni me neist enam aru ei saa ja kahtlema hakkame? Inimes...
vaibad jne. Kunstiliselt ja tehniliselt näitavad väga kõrget taset tekstiilidisainerid - Mare Kelpman, Annike Laigo, Monika Järg, Krista Leesi, Elna Kaasik ja paljud teised. Disainerite autasustamine Iga kahe aasta tagant annab Eesti Disainerite Liit välja disainiauhinda BRUNO. Bruno omanikuks 2006.a.said Martin Pärn parima tootedisaini eest ja Annike Laigo parima disainiprojekti eest. Äramärgitud tööde autorid olid Viili Pogga, Sven Sõrmus, Sixten Heidmets, Sirli Ehari, Kaspar Torn. Noorte tootedisainerite motiveerimiseks on loodud disainiauhind SÄSI. Aina rohkem on eesti disain leidnud tunnustust ka väljaspool Eestit. Klaasikunstnik Tiina Sarapu ideekavand "Roundelay" pälvis Itaalia Trieste Contemporanea Design Contest disainivõistlusel peapreemia. EKA üliõpilane Riho Tiivel tõi alumiiniumlusikatega peapreemia rahvusvahelisel disainikonkursil ReAL 13. 2006.a
siit lähedalt ära. Autot hakati tagaajama ja saadi kurjategijad kätte kui karpi vaadati siis ei olnud seal juveelid vaid laste asjad. Karbid olid ühesugused ja selle pärast olid ka need neil arvatavasti sassi läinud. Nüüd oli aeg punasteroosidega sõdimine hakata aegavahele, kuna neil ei olnud enam kiirejuhtumi lahendamisega.Valgete rooside liikmed olid Eva-Lotta, Anders ja Kalle ja Punasterooside liikmeteks olid Sixten, Benka ja Jonte. Mulle meeldis see raamat väga, kuna siin oli seiklusi näiteks onu Einari jälitamine oli üsna suur seiklus. Peale seikluse meeldis mulle sellel raamatul ka see, et see oli alati huviav ja ei hakanud igav seda lugedes.
Bobby (Ristikivi lapsepõlv) UHKUS/ülim püüdlikkus · ,,Mõnikord olen imestanud, miks ma ei sündinud surnult, kas see polnud mingi eksitus." · ,,Mul ei olnud mingit õigust elada, sest ma olin oma elamise õiguse varastanud kelleltki teiselt." · ,,Mul ei saanud kunagi tekkida tunnet, et mul oli õigus või midagi kuulus minule ..." · ,,Mu auahnuseks kujunes olla hea laps ja sellega võita inimeste armastus." · ,, Et nad kõik kohtlesid mind ühteviisi, peaks tõestama, et viga ei olnud mitte nendes, vaid minus. ... See oli mu enda varastatud eluõigus." · Onu lapsel hea tunnistus, onu väga uhke. Näeb Bobby veel paremat => ,,Koolitunnistus ei tähenda midagi alles elus näitab inimene, mis ta tõepoolest väärt on." => süüdistatakse uhkuses · ,,Ma ei teinud, mida minult oodati, ega täitnud seega oma kohust kaasinimeste vastu." (Eeldati, et ...
jätta ja hüppab voodisse. Jutustaja muretseb, et Stanley selle ehk liiga segi keerab, kuid kui Stanley voodilt tõuseb, pole sellel kortsugi. Ka see sümboliseerib NL's valitsevat näilist korda ja eeskujulikkust, samal ajal kui kõik peaks olema täiesti peapeale pööratud. Järsku ilmub uksele Jutustaja endine teejuht, keda me teame seni kui Vergiliust. Selgub, et tema nimi on küll tõesti ka Vergilius, kuid ta eelistab kui kasutatakse tema esimest nime, mis on Sixten. Ta pahandab esialgu kahe ruumisviibijaga, kuid kui Stanley lahkub, muutub tema olek sõbralikumaks. Sixten räägib Jutustajale, et keegi praostiproua soovib temaga kohtuda. Jutustaja kinnitab, et ei tunne ühtegi praostiprouat. Selgub, et selleks on too esimene leinariietes naine kontserdisaalist. Praostiproua jutustab oma kadunud pojast Christerist, kes hukkus lennuõnnetusel. Selgub, et tal on ometi ka teine poeg pastor Roth
voodisse. Jutustaja muretseb, et Stanley selle ehk liiga segi keerab, kuid kui Stanley voodilt tõuseb, pole sellel kortsugi. Ka see sümboliseerib NL's valitsevat näilist korda ja eeskujulikkust, samal ajal kui kõik peaks olema täiesti peapeale pööratud. Järsku ilmub uksele Jutustaja endine teejuht, keda me teame seni kui Vergiliust. Selgub, et tema nimi on küll tõesti ka Vergilius, kuid ta eelistab kui kasutatakse tema esimest nime, mis on Sixten. Ta pahandab esialgu kahe ruumisviibijaga, kuid kui Stanley lahkub, muutub tema olek sõbralikumaks. Sixten räägib Jutustajale, et keegi praostiproua soovib temaga kohtuda. Jutustaja kinnitab, et ei tunne ühtegi praostiprouat. Selgub, et selleks on too esimene leinariietes naine kontserdisaalist. Praostiproua jutustab oma kadunud pojast Christerist, kes hukkus lennuõnnetusel. Selgub, et tal on ometi ka teine poeg pastor Roth. Vanaproua jutustab, miks ta kannab
Kohtutahvlile kirjutati sõna ,,uhkus" ja meest süüdistati uhkuses. Kolmas tunnistaja oli 33- aastane mees Allan, temalt küsiti, kes tule ära kustutas majast. Talt küsiti tema lapsepõlve ja ta ema kohta küsimusi. Nüüd kuulis mees, et teda süüdistatakse ahnuses. Neljas tunnistaja oli mees nimega Olle. Ta tuli kohtu ette lamades kanderaamil, kuna tal polnud jalgu. Kohtunik lasi Ollel rääkida ja Olle ütles vaid, et tema pole süüdi. Tuli sisse viies tunnistaja Sixten ja seekord süüdistati meest liigsöömises ja joomises. Tuli sisse kuues tunnistaja pastor Roth. Tahvlile oli kirjutatud sõna ,,viha". Tegelikult ootas kohtunik teist tunnistajat, aga nii hilja polnud kedagi muud võtta kui pastor Rothi. Roth luges oma tunnistuse paberilt maha ja ta rääkis vihast ning vihkamisest. Publikule meeldis Rothi ettekanne. Nüüd Roth lahkus. Tahvlile kirjutati sõna
1932 Lake Placid, John Shea ja Irving Jaffee (USA) 2 kulda(kiirusiutamine) USA 1936 Saksamaa Ivar Ballangrud (Norra) 3kulda, 1hõbe (kiiruisutamine) 1940 JÄID ÄRA II MS TÕTTU 1944 JÄID ÄRA II MS TÕTTU 1948 Sankt Moritz, Henri Oreiller(Prants) 2kulda, 1pronks (mäesuusatamine) Sveits 1952 Oslo, Norra 1956 Itaalia Anton Sailer (Austria) 3kulda (mäesuusatamine) Sixten Jernberg(Rootsi) 1kuld, 1hõbe, 1pronks (murdmaa) 1960 Squaw Lidia Skoblikova ja Jevgeni Grishin(NSV) 2 kulda Valley, USA (kiiruisutamine) Veikko Hakulien(Soome) 1kuld,1hõbe,1pronks (murdmaa) 1964 Innsbruck, Austria 1968 Grenoble, Prant. 1972 Sapporo, Jaapan 1976 Innsbruck, Austria 1980 Lake Placid, USA 1984 Sarajevo, Gunde Svan (Rootsi) Jugos.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
