Klassikalise stiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu , paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid. Ehk vahelduvtõukeline ja paaristõukeline sõiduviis. See sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud rajaga. UISUSTIIL ehk VABA Uisustiili sõitmine eeldab suhteliselt tiheda lumekihi olemasolu ning laia rada. Võistlusalad Murdmaasuusatamine Laskesuusatamine Kahevõistlus Mäesuusatamine Suusahüpped Lumelauasõit Vigursuusatamine Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises. Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabastiili. Klassikalise ja vabastiili sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks erinevate omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk
Juhendaja: Sirje Volmer Tallinn 2013 Sisukord Suusatamine....................................................................1 Murdmaasuusatamine.....................................................2 Mäesuusatamine.............................................................3 Laskesuusatamine...........................................................4 Suusahüpped...................................................................5 Kahevõistlus....................................................................6 Vigursuusatamine............................................................7 Kasutatud kirjandus.........................................................8 Suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lumel vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks.
Suusatamise võistlusalad Eliise ja Elsa Suusaspordi alla käivad suusatamisega seotud spordialad.Suusaspordi kodumaa on Skandinaavia. Võistlusspordi liike on kaks: niinimetatud põhja alad (murdmaasuusatamine, suusahüpped ja kahevõistlus (suusahüpped + murdmaasuusatamine)) ning alpi alad (mäesuusatamine ettevalmistatud radadel). Põhja alad on olümpiamängude kavas olnud 1924. aasta taliolümpiamängudest saadik ning maailmameistrivõistlusi on peetud alates 1939. Mäesuusatamine on olümpiaala 1936. aasta taliolümpiamängudest saadik ning alates 1939. aastast on kahe aasta tagant peetud maailmameistrivõistlusi.
nimetus alpiala), kuid üha rohkem ka kogu põhjapoolkeral. Esimene võistlusslaalom peeti1922 Mürrenis (Sveits). Võistlused Suusatamise ajaloos on olnud mitmesuguseid võistlusi. Tippmäesuusatajad võistlevad iga- aastastel maailmakarikavõistlustel, alates 1939. aastast iga kahe aasta tagant peetavatel maailmameistrivõistlustel ja iga nelja aasta tagant toimuvatel taliolümpiamängudel. Mäesuusatamise võistlusalade seas on: slaalom, suurslaalom, ülisuurslaalom, kiirlaskumine, alpi kahevõistlus, kiirsuusatamine ja võistkonnavõistlus. Mäesuusatamise maailmakarikavõistlused Elukutselised mäesuusatajad võistlevad maailmakarikasarja etappidel slaalomis, suurslaalomis, ülisuurslaalomis ja kiirlaskumises. Võistlusi peetakse mitmel pool Euroopas, USA-s ja Kanadas. Punkte arvestatakse vastavalt etappidel saavutatud kohtadele. Iga hooaja lõpul saab üldvõitjaks see, kes on saanud kõige rohkem punkte. Mäesuusatamine olümpiamängudel Mäesuusatamine on olümpiaala 1936
...................................................8 3. Laskesuusatamine...........................................................................................................................10 3.1. Ajalugu....................................................................................................................................10 4. Suusahüpped...................................................................................................................................11 5. Kahevõistlus...................................................................................................................................12 5.1. Individuaalne kahevõistlus.....................................................................................................12 5.2. Meeskondlik kahevõistlus.......................................................................................................12 5.3. Ühisstardiga kahevõistlus.....................................................
Esimene võistlusslaalom peeti 1922 Mürrenis (Sveits). Võistlused Suusatamise ajaloos on olnud mitmesuguseid võistlusi. Tippmäesuusatajad võistlevad iga- aastastel maailmakarikavõistlustel, alates 1939. aastast iga kahe aasta tagant peetavatel maailmameistrivõistlustel ja iga nelja aasta tagant toimuvatel taliolümpiamängudel. Mäesuusatamise võistlusalade seas on: · Slaalom · Suurslaalom · Ülisuurslaalom · Kiirlaskumine · Alpi kahevõistlus · Kiirsuusatamine · Võistkonnavõistlus Laskesuusatamine Laskesuusatamine (ehk biatlon) on välja kasvanud sõjaväelisest patrullsuusatamisest. Laskesuusatamine on üks raskemaid kombineeritud spordialasid. Sportlased võistlevad-suusatavad ettevalmistatud rajal, kaasas väikesekaliibriline vintpüss, ning peatuvad kaheks või neljaks laskmisseeriaks, püsti ja lamades. Meeste distantsid on 10 km sprint, 12,5 km jälitussõit, 20 km ja 15 km ühisstart. Naistel on
Esimene võistlusslaalom peeti 1922 Mürrenis (Sveits). 8 Võistlused Suusatamise ajaloos on olnud mitmesuguseid võistlusi. Tippmäesuusatajad võistlevad iga- aastastel maailmakarikavõistlustel, alates 1939. aastast iga kahe aasta tagant peetavatel maailmameistrivõistlustel ja iga nelja aasta tagant toimuvatel taliolümpiamängudel. Mäesuusatamise võistlusalade seas on: Slaalom Suurslaalom Ülisuurslaalom Kiirlaskumine Alpi kahevõistlus Kiirsuusatamine Võistkonnavõistlus 9 Mäesuusatamise maailmakarikavõistlused Elukutselised mäesuusatajad võistlevad maailmakarikasarja etappidel slaalomis, suurslaalomis, ülisuurslaalomis ja kiirlaskumises. Võistlusi peetakse mitmel pool Euroopas, USA-s ja Kanadas. Punkte arvestatakse vastavalt etappidel saavutatud kohtadele. Iga hooaja lõpul saab üldvõitjaks see, kes on saanud kõige rohkem punkte. Olümpiamängud
..........................................................................................6 1. Murdmaasuusatamine.......................................................................................................6 1.1 Mehed.......................................................................................................................6 1.2 Naised.......................................................................................................................7 2. Kahevõistlus......................................................................................................................8 3. Suusahüpped......................................................................................................................9 1.1 Mehed.......................................................................................................................9 1.2 Naised.........................................................................................
....................................................................................................7 Murdmaasuusatamine..........................................................................................................8 Curling.................................................................................................................................8 Suusahüpped........................................................................................................................9 Kahevõistlus.........................................................................................................................9 Bobisõit................................................................................................................................9 Lumelauasõit......................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus.....................................................................................
Sportlased võistlevad-suusatavad ettevalmistatud rajal, kaasas väikesekaliibriline vintpüss, ning peatuvad kaheks või neljaks laskmisseeriaks, püsti ja lamades. Suusahüpped: Suusahüpped on talispordiala, kus võisteldakse suusahüppemäelt suuskadega kõige kaugemale hüppamises. Suusahüpetes võisteldakse põhiliselt 3 mäel (trampliinil): keskmisel (hüppevõimsus ~90 m), suurel (hüppevõimsus ~120 m) ja lennumäel (hüppevõimsus 140 m ja rohkem). Kahevõistlus: Kahevõistlus on põhja suusaalade kahevõistlus, mis koosneb suusahüpetest ja murdmaasuusatamisest. Suusakahevõistlus sai alguse 1880. Aastatel Norrast. Vigursuusatamine: Vigursuusatamine ehk freestyle on segu mäesuusatamisest ja akrobaatikast. See sai spordialana alguse´1960. aastatel USA-s. Lumelauasõit: Lumelauasõit on talispordiala, mille harrastajad kinnitavad jalgade külge puust (lumelaua) ja sõidavad sellega mööda lumiseid mäekülgi alla.
Asustustihedus on keskmiselt 6691 inimest ruutkilomeetri kohta. Võistluspaikad nimed Bardonecchia (lumelauasõit, mäesuusatamine) Cesana-San Sicario (laske- ja mäesuusatamine) Cesana-Pariol (bobisõit, kelgutamine, skeleton) Pinerolo (jääkeegel) Pragelato (suusakahevõistlus, murdmaasuusatamine, suusahüpped) Sauze d'Oulx (vigursuusatamine) Sestriere (mäesuusatamine) Torino (jäähoki, ilu- ja kiiruisutamine) Alad Murdmaasuusatamine Kahevõistlus Suusahüpped Mäesuusatamine Vigursuusatamine Lumelauasõit Laskesuusatamine Kiiruisutamine Lühirajauisutamine Iluuisutamine Kelgutamine Bobisõit Skeleton Curling Jäähoki olümpiamängud Maskotid olid lumepall Nerve ja jääkuubik Gliz Medalid Logo Avatseremoonia 79 riiki Sportlasi 2494 (naisi 955) Mängude avaja: Carlo Azeglio Ciampi, Itaalia president Sportlaste vande andja: Giorgio Rocca, mäesuusataja
Tänapäeval harrastatakse suusatamist paljudes maades, eriti külmema kliimaga riikides. Suusatamine on ka harrastus- ja võistlusspordiala. See on kõige populaarsem taliolümpiamängude spordiala. Suusatamist harrastatakse mitmes variandis, näiteks murdmaa-, mäe- ja vigursuusatamisena. Suusahüpetes on oluline mitte otseselt suuskadega laskumine, vaid sellele järgnev õhulend. Samuti kombineeritakse suusatamist teiste spordialadega, näiteks laskesuustamises laskmisega. Kahevõistlus ühendab suusahüpped ja murdmaasuusatamise, alpi kahevõistlus aga kaks mäesuusatamise ala: kiirlaskumise ja slaalomi.Kuna traditsiooniline suusatamine on võimalik ainult talvel, on sellele leiutatud suvised alternatiivid: rullsuusatamise puhul on suuskade all rullikud, veesuusatamine toimub aga veepinnal, kus suusatajat veab edasi mootorpaat. Levinumad sõidustiilid Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise ainus stiil kuni 1980. aastateni.
Tänapäeval harrastatakse suusatamist paljudes maades, eriti külmema kliimaga riikides. Suusatamine on ka harrastus- ja võistlusspordiala. See on kõige populaarsem taliolümpiamängude spordiala. Suusatamist harrastatakse mitmes variandis, näiteks murdmaa-, mäe- ja vigursuusatamisena. Suusahüpetes on oluline mitte otseselt suuskadega laskumine, vaid sellele järgnev õhulend. Samuti kombineeritakse suusatamist teiste spordialadega, näiteks laskesuustamises laskmisega. Kahevõistlus ühendab suusahüpped ja murdmaasuusatamise, alpi kahevõistlus aga kaks mäesuusatamise ala: kiirlaskumise ja slaalomi. Kuna traditsiooniline suusatamine on võimalik ainult talvel, on sellele leiutatud suvised alternatiivid: rullsuusatamise puhul on suuskade all rullikud, veesuusatamine toimub aga veepinnal, kus suusatajat veab edasi mootorpaat. Sõidustiilid Klassikaline sõidustiil
kiirlaskumise ja suurslaalomi tehnika. Kiirlaskumist meenutab see sellepärast, et harilikult võisteldakse kiirlaskumisrajal, mida on paarisaja meetri võrra lühendatud ja võistlustel on üks laskumine ning laskumise kestvus on enamvähem sama kaua kui kiirlaskumises) · µ (kiirlaskumine- s.o mäesuusatamise ala, kus laskutakse alla järsult nõlvalt, kus on pikad sirged ja suure kaarega kurvid) · (Alpi kahevõistlus- s.o mäesuusatamise ala, mis koosneb kiirlaskumisest ja slaalomist (kaks laskumist). Kõigi kolme laskumise ajad liidetakse kokku ja sportlane, kes laskub kokkuvõttes kiirema ajaga, on võitja) · Kiirsuusatamine · Võistkonnavõistlus Tippmäesuusatajad võistlevad iga-aastastel maailmakarikavõistlustel (Elukutselised mäesuusatajad võistlevad maailmakarikasarja etappidel slaalomis, suurslaalomis, ülisuurslaalomis ja kiirlaskumises
02. 23.02.1992 Iluuisutamine Koht Nimi Riik Võistlusala Tulemus 21. Olga Vassiljeva Eesti üksiksõit - Neljateistaastane Olga Vassiljeva jäi naiste üksiksõidus 21. kohale Jäähoki Koht Nimi Riik Tulemus 5. Håkan Loob Rootsi - Kahevõistlus Allar Levandi sai Albertville'i olümpiamängudel kahevõistluses kuuenda koha Koht Nimi Riik Võistlusala Tulemus kaotus võitjale 1.34,1 - hüpped 206,4 6. Allar Levandi Eesti individuaalne (14.), 15 km 43.34,8 (5.)
jõukatsumuseks , kus sai üle vaadata konkurentide tugevusest , millest varem õrna aimugi polnud . NEIDUDE 5 KM Kulla ja pronksi said soomlannad ning hõbeda ja neljanda koha eesltased , nimelt Ann Karu ning Erika Valdson . NOORMEESTE 10 KM Esimeseks tuli NSV liidu au kaitsma läinud Juri Skobov , kes edestas norralast paarikümne sekundiga . MEESTE KAHEVÕISTLUS Hasso Jüris alustas kahevõistlus edukalt . 10km murdmaadistantsil oli ta parim , edestades soomlast 18 sekundiga . Suusahüpetes tal aga enam nii hästi ei läinud . Siiski oli Jürise viies koht tihedas konkurentsis väga hästi saavutatud . 3x5 NEIUDE TEATESUUSATAMINE NSV Liidu trio jäi Saksa DV ja soomlaste järel kolmandaks . 3x10 NOORMEESTE TEATESUUSATAMINE Esimeseks tulid norralased , teiseks rootslased , kolmandaks soomlased põhjamaade tulevikulootused
Vancouveri taliolümpiamängud Robert Rivik 02.03.2010 XXI taliolümpiamängud toimusid Kanadas, Vancouveri linnas 12. veebruarist 28. veebruarini 2010. Vancouveris võisteldi viieteistkümnel spordialal: bobisõit, curling, iluuisutamine, jäähoki, kahevõistlus, kelgutamine, kiiruisutamine, laskesuusatamine, lumelauasõit, lühirajauisutamine, murdmaasuusatamine, mäesuusatamine, skeleton, suusahüpped, vigursuusatamine. Võistlejaid oli 2622, kokku 92 riigist. Eestit esindas 30 sportlast. Enim medaleid võitnud riigid: 1. USA 37 2. Saksamaa 30 3. Kanada 26 Enim kuldmedaleid võitnud riik oli Kanada 14 Eesti parim sportlane olümpial: Kristina Smigun-Vähi võitis ainsana eestlastest medali hõbemedali 10 km vabatehnikasõidus
orienteerumissuusatamist(võistlusmaa läbitakse kaardi ja kompassi abil ning kontrollpunktide asukohad tuleb märkida kaardile). Võisteldakse ka kahevõistluses(koosneb suusahüppeist ja 15km murdmaasuusatamisest), suusahüppeis ning hobuse või mootorratta slepis sõites(skijoring). Esimesed suusatamisvõistlused peeti 1767 Kristiaanias(Oslos). OMde kavas on suusatamine aastast 1924(murdmasuusatamine, suusahüpped ja kahevõistlus), 1936 lisandus mäesuusatamine, 1952 naiste murdmaasuusatamine, 1960 meeste laskesuusatamine ja 1992 naiste laskesuusatamine. Aastast 1925 Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni (FIS) korraldatud meeste võistlused nimetati 1937 tagantjärele MM võistlusteks, naised võistlevad MM võistlustel murdmaasuusatamises aastast 1954. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti murdmaasuusatamises 1921(naistele 1923), suusahüppeis 1933, kahevõistluses 1935, mäesuusatamises 1940(naistele
20 Võistlused Suusatamise ajaloos on olnud mitmesuguseid võistlusi. Tippmäesuusatajad võistlevad iga-aastastel maailmakarikavõistlustel, alates 1939. aastast iga kahe aasta tagant peetavatel maailmameistrivõistlustel ja iga nelja aasta tagant toimuvatel taliolümpiamängudel. Mäesuusatamise võistlusalade seas on: Slaalom Suurslaalom Ülisuurslaalom Kiirlaskumine Alpi kahevõistlus Kiirsuusatamine Võistkonnavõistlus Mäesuusatamise maailmakarikavõistlused Elukutselised mäesuusatajad võistlevad maailmakarikasarja etappidel slaalomis, suurslaalomis, ülisuurslaalomis ja kiirlaskumises. Võistlusi peetakse mitmel pool Euroopas, USA-s ja Kanadas. Punkte arvestatakse vastavalt etappidel saavutatud 21 kohtadele. Iga hooaja lõpul saab üldvõitjaks see, kes on saanud kõige rohkem punkte. Olümpiamängud
· uisusammpööre 3. Mäest laskumise asendid on: · Kõrgasend · Põhiasend · Puhkeasend · Madalasend 4. Kuld: Ants Antson kiiruisutamine, 1500 m Innsbruck 1964 Andrus Veerpalu murdmaasuusatamine, 15 km Salt Lake City 2002 Hõbe: Andrus Veerpalu murdmaasuusatamine, 50 km Salt Lake City 2002 Pronks: Jaak Mae murdmaasuusatamine, 15 km Salt Lake City 2002 Allar Levandi kahevõistlus Calgary 1988 ( SIIA PEAD JUURDE LISAMA ) 5. Tõusmisviisid: · Trepptõus · Käärtõus Laskumisviisid: · Otselaskumine · Säästlaskumine 6. Jääkeegel Curling, Kõhuli Kelgutamine - Lühirajauisutamine - Short track 7. Suuskade pikkused: · Klassikasuusad - 15-25 cm suusatajast pikemad · Vabasõidusuusad - 5-10 cm suusatajast pikemad Suusakeppide pikkus:
38.John Carew 39.Ashley Young Korvpall: 40.Rauno Pehka 41.Martin Müürsepp 42.Tanel Tein Käsipall: 43.Mait Patrail 44.Kristjan Muuga 45.Henri Sillaste Võrkpall: 46. Kristjan Kais 47.Rivo Vesik 48.Richard Schuilile Purjetamine: 49.Deniss Karpak 50.Matias Del Solarist 51. Tom Slingsby Murdmaasuusatamine: 52.Jaak Mae 53.Kaspar Kokk 54. Aivar Rehemaa Laskesuustamine: 55.Priit Narusk 56.Indrek Tobreluts 57.Kauri Kõiv Suusahüpped: 58.Mats Piho 59.Illimar Pärn 60.Matti Nykänen Kahevõistlus: 61.Hannu Manninen 62.Joni Kaitainenit 63.Petter Tande Lumelaud: 64.Ivar Kruusenberg 65.Martin Maltsar 66.Madis Bachmann Slaalom: 67.Adam Van Koeverden 68.Nathan Baggaley 69.Ian Wynne A) Viimased suveolüpiamängud toimusid 2004. aastal Ateenas- Kreekas ja viimased taliolümpiamängud 2006 a. Itaalias- Torinos. B) Aleksander Tammert ja kettaheide, Gert Kanter ja kettaheide , Andrus Värnik ja odavise, Erki Nool ja kümnevõistlus, Kristjan Rahnu ja kümnevõistlus.
15 km jälitussõit (7,5 km kl.+7,5 km vaba) 44. Tatjana Mannima. Kristina Smigun-Vähi katkestas . Kaija Udras katkestas 30 km klassikastiilis ühisstardist 28 Kristina Smigun-Vähi 42. Tatjana Mannima Mäesuusatamine MEHED Slaalom Deyvid Oprja - katkestas Suurslaalom 66. Deyvid Oprja NAISED Slaalom 42. Tiiu Nurmberg OLÜMPIAALAD: Bobisõit Curling Iluuisutamine Jäähoki Kanada, Usa, Soome. Naised: Kanada, Rootsi, Usa. Kahevõistlus Kelgutamine Kiiruisutamine Laskesuusatamine Lumelauasõit Lühirajauisutamine Murdmaasuusatamine Mäesuusatamine Skeleton Suusahüpped Vigursuusatamine Koht Riik Kokku 1. Kanada 14 7 5 25 2. Saksamaa 10 13 7 30 3. USA 9 15 13 36 Sportane Riik Ala Kokku Marit Bjørgen Norra Murdmaasuusatamine 3 1 1 5
31. märtsil. Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) teeb koostööd: Rahvusvaheline Bobisõidu Föderatsioon IBTF Rahvusvaheline Curlingu Föderatsioon ICF Rahvusvaheline Jäähoki Föderatsioon IIHF Rahvusvaheline Kelguspordi Föderatsioon FIL Rahvusvaheline Suusaspordi Föderatsioon FIS Rahvusvaheline Laskesuusatamise Liit IBU Rahvusvaheline Uisuspordi Liit ISU Vancouveri võistlusalad Murdmaasuusatamine Kahevõistlus Suusahüpped Mäesuusatamine Lumelauasõit Laskesuusatamine Iluuisutamine ja jäätants Olümpiarõngad Punane Ameerika Must Aafrika Sinine Euroopa Roheline Austraalia Kollane Aasia Olümpialipp Esimene lipp valmistati 1913. aastal Pariisis Esimest korda heisati lipp 5. aprillil 1914 Aleksandrias Ametlikult heisati lipp esimest korda 1920 aastal
Kehaline kasvatus VANCOUVERI TALIOLÜMPIAMÄNGUD 2010 Referaat 2010 1. Üldist Vancouveri linnas Kanadas toimuvad 12. veebruarist 28. veebruarini 2010 XXI taliolümpiamängud. Vancouveri Paraolümpiamängud toimuvad 12.-21. märtsini 2010. aastal. Vancouveri 2010. aasta taliolümpiamängudel võisteldakse järgmistel spordialadel: · Bobisõit · Curling · Iluuisutamine · Jäähoki · Kahevõistlus · Kelgutamine · Kiiruisutamine · Laskesuusatamine · Lumelauasõit · Lühirajauisutamine · Murdmaasuusatamine · Mäesuusatamine · Skeleton (kelgutamise eriliik) · Suusahüpped · Vigursuusatamine Eesti sportlastest osalevad: · Iluuistamises: paarissõitjad Maria Sergejeva ja Ilja Glebov, naisüksiksõidus Jelena Glebova, jäätantsus Irina Stork ja Taavi Rand.
1968 México Priit Tomson Korvpall Georgi 1972 München Vehklemine Zazitski Raul 1976 Montreal Sõudmine Arnemann Ivar 400 m 1980 Moskva Ujumine Stukolkin vabaujumises 1980 Moskva Jüri Tamm Kergejõustik Vasaraheide 1988 Calgary Allar Levandi Kahevõistlus 1988 Sul Jüri Tamm Kergejõustik Vasaraheide Toomas 1992 Barcelona Tõniste, Tõnu Purjetamine Tõniste Aasta Koht Sportlane Ala Võistlusala Tulemus Märkused Aleksei 2000 Sydney Judo Budõlin Indrek 2000 Sydney Judo Pertelson
Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Suusasaabas toetab jala külgede peal tugevalt liigeseid, peamiselt kanna- ja pöialiigeseid. Uisusammu sõitmiseks määritakse libisemismääret tervele suusale. (http://et.wikipedia.org/wiki/Suusatamine ) 6. Võistlusalad 1. Murdmaasuusatamine 2. Mäesuusatamine 3. Laskesuusatamine 4. Suusahüpped 5. Kahevõistlus 6. Vigursuusatamine Kasutatud materjalid 1. http://liigume.ee/sinu-treener/programmid/suusatamine/ 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Suusatamine
Suusatamine on ka harrastus- ja võistlusspordiala. See on kõige populaarsem taliolümpiamängude spordiala. Suusatamist harrastatakse mitmes variandis, näiteks murdmaa-, mäe- ja vigursuusatamisena. Suusahüpetes on oluline mitte otseselt suuskadega laskumine, vaid sellele järgnev õhulend. Samuti kombineeritakse suusatamist teiste spordialadega, näiteks laskesuusatamises laskmisega. Kahevõistlusühendab suusahüpped ja murdmaasuusatamise, Alpi kahevõistlus aga kaks mäesuusatamise ala: kiirlaskumise ja slaalomi. Kuna traditsiooniline suusatamine on võimalik ainult talvel, on sellele leiutatud suvised alternatiivid: rullsuusatamise puhul on suuskade all rullikud, veesuusatamine toimub aga veepinnal, kus suusatajat veab edasimootorpaat. Suusatamine arendab eesmärgikindlust.vastupidavust.
Kiirlaskumine on mäesuusatamise ala, kus laskutakse alla järsult nõlvalt, kus on pikad sirged ja suure kaarega kurvid. Kiirlaskujad saavad enne võistlust rajaga tutvuda 3 päeva jooksul. Tiitlivõistlustel (OM, MM ja MK) on kiirlaskumisraja kõrguste vahe meestel 800- 1000 meetrit ja naistel vastavalt 500-800 meetrit. Kiirlakumisraja väravad peavad olema 8 meetri laiused. Tavaliselt on rada märgitud sinise värviga parema läbimise huvides, mis juhatab läbi väravate. Alpi kahevõistlus on mäesuusatamise ala, mis koosneb kiirlaskumisest ja slaalomist (kaks laskumist). Kõigi kolme laskumise ajad liidetakse kokku ja sportlane, kes laskub kokkuvõttes kiirema ajaga, on võitja. Alpi kahevõistlusest võtavad osa need, kes osalevad edukalt kõigil mäesuusatamise aladel. Laskesuusatamine Laskesuusatamine (ehk biatlon) on välja kasvanud sõjaväelisest patrullsuusatamisest. Laskesuusatamine on üks raskemaid kombineeritud spordialasid.
Maadlus on näiteks suveolümpiamängude spordiala, mis koosneb kahest distsipliinist Kreeka-Rooma maadlusest ja vabamaadlusest, mis jagunevad omakorda kaalukategooriate järgi meestele 14 ja naistele 4 võistlusalaks. Suveolümpiamängude programmis on 26 ja taliolümpiamängude programmis 15 spordiala. Igas suveolümpiamängude programmis on olnud kergejõustik, ujumine, vehklemine ja iluvõimlemine ning igas taliolümpiamängude programmis murdmaasuusatamine, iluuisutamine, jäähoki, kahevõistlus, suusahüpped ja kiiruisutamine. Uued olümpiaspordialad, näiteks sulgpall, korvpall ja võrkpall, pääsesid programmi kõigepealt näidisaladena ning said hiljem olümpiaspordiala staatuse. Mõned spordialad, milles võisteldi varematel olümpiamängudel, on praeguseks programmist välja jäetud. Olümpiaspordialade tegevust reguleerivad ROKi tunnustusega rahvusvahelised spordiföderatsioonid, kes tagavad oma spordiala ülemaailmse arengu. ROKi tunnustuse on
Algajad teevad pöörde ning keeravad ühe suusa sissepoole. Kogenud mäesuusatajad kasutavad keerukamaid, kuid elegantsemaid ja suuremat kiirust tagavaid võtteid. Mida kogenum suusataja on, seda järsematest, pikematest ja künklikematest nõlvadest ja seda kiiremini suudab ta laskuda. Mäesuusatamise võistlusalade seas on: · Slaalom · Suurslaalom · Ülisuurslaalom · Kiirlaskumine · Alpi kahevõistlus · Kiirsuusatamine · Võistkonnavõistlus Slaalom Slaalom on mäesuusatamise aladest kõige tehnilisem. Siin võistleja üritab võimalikult kiiresti vaheldumisi läbida kahest punasest ja kahest sinisest kepist moodustatud värava. Väravaid on meestel 55-75 ja naistel 45-65 ja need ei saa olla teineteisest lähemal kui 75 cm ning kahe värava vahemaa ei saa olla üle 13 meetri. Väravakepid valmistatakse plastmassist ja need on kinnitatud nii, et need painduvad, kui
3. Laskesuusatamine- Sportlased võistlevad-suusatavad ettevalmistatud rajal, kaasas väikesekaliibriline vintpüss, ning peatuvad kaheks või neljaks laskmisseeriaks, püsti ja lamades. 4. Suusahüpped- võiteldakse kolmel erineval mäel. Iga sportlane sooritab kaks hüpet. Hüppesuusad on murdmaasuuskadest pikemad (240255 cm), laiemad ja raskemad (koos sidemetega 78 kg) ning neil on 25 soont 5. Kahevõistlus- koosneb suusahüpetest ja murdmaasuusatamisest. 6. Vigursuusatamine- segu mäesuusatamisest ja akrobaatikast. See sai spordialana alguse 1960. aastatel USA-s. 7. Lumelauasõit- harrastajad kinnitavad oma jalgade külge puust laua (lumelaua) ning sõidavad sellega mööda lumiseid mäekülgi alla. Lumelauduri varustuse hulka kuuluvad lumelaud, saapad, sidemed ning talveriietus. Treeningmahud 1
omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Võistlusalasid · Lumelauasõit · Murdmaasuusatamine · Mäesuusatamine · Laskesuusatamine · Suusahüpped · Kahevõistlus · Vigursuusatamine Suusatamise positiivsed mõjud tervisespordis - suusatamine sobib igas vanuses - suusatamine koormab vähe liigeseid ja on seetõttu sobiv ülekaalulistele - suusatamine on justkui kogu keha treening, tugevdades nii ülajäsemeid, alajäsemeid, siseelundeid - suusatamisel on tugev toime energiasüsteemidele, sõltuvalt tempost kulutatakse 400 - 1000 kcal tunnis - suusatamine on sobiv ala perespordiks, ühisteks matkadeks ja reisideks
Ülesanne Antud on kahevõistluse tulemused. Teie ülesanne on panna sportlased paremusjärjekorda. Selleks on mõned reeglid. Kahevõistlus koosneb ühest hüppest ja 10 km suusatamisest. Suusahüppe ees saadud punktid sõltuvad hüppe pikkusest 90m hüppe eest saadakse 60 punkti. Iga meeter, mis ületab 90 m, lisab hüppe summale 2 punkti. N: 100m hüppe eest sa Lisaks liidetakse hüppe punkti summale 3 kohtuniku poolt antud stiilipunktid (kõige parem ja kehvem stiilipunkt jäetakse kõ N: kui kohtunike stiilipuntkid on 17,5 16,0 15,5 15,5 16,0, siis liidetakse suusahüppe pikkuse punktidele lisaks 16 +
koha. Lake Placid 13.02. - 24.02.1980 Eestlastest võttis osa Fjodor Koltsin, kes saavutas individuaalses suusa kahevõistluses 15. koha. Saraevo 08.02. - 19.02.1984 Connor Olev Martin O'Brien saavutas mäesuusatamise kiirlaskumises 33. koha. Calgary 13.02. - 28.02.1988 Allar Levandi saavutas individuaalses suusakahevõistlus 3. koha. Albertville 08.02. - 23.02.1992 Eesti koondisesse kuulusid: Allar Levandi, Ago Markvardt, Toomas Tiru, Peeter Heli (kahevõistlus), Piret Niglas, Elmo Kassin, Urmas Välbe, Jaanus Teppan, Andrus Veerpalu, Taivo Kuus (murdmaasuusatamine), Krista Lepik, Eveli Peterson, Jelena Poljakova, Urmas Kaldvee, Hillar Zahkna, Kalju Ojaste, Aivo Udras, Kristjan Oja (laskesuusatamine).Parima koha saavutas Allar Levandi 6. koht individuaalses kahevõistluses Lillehammer 12.02. - 27.02.1994 Parimad kohad olid: kahevõistluse meeskonnavõistluses 4. koht (Magnar Freimuth, Allar
hulk võrreldes esimeste olümpamängudega suisa mitmekümnekordistunud. Paljuski on muutunud põhimõtted sportlaste ettevalmistuses. Kui antiikajal vajasid atleedid väga mitmekesist füüsilist ettevalmistust, sest pidid osa võtma kõigist võistlusaladest, siis tänapäeva sportlasele piisab heast vormist ühel alal. Erandiks on vaid viie- ja kümnevõistlus, triatlon ning talispordialadest kahevõistlus. Ent spetsiaalselt olümpiaks hakkavad tippsportlased valmistuma täna samuti kui siis 10-12 kuud enne võistlusi. Olümpiale pääsemiseks tuleb sportlastel ületada teatud lävend ka Antiik-Kreekas tuli läbida teatud katsed. Sajandite kaugusest on Antiik-Kreeka meile pärandanud ka olümpiamängude sümboolse tähenduse olümpiamängud on rahuaeg. Vana-Kreekas katkes olümpiamängude toimumise ajaks üheks kuuks igasugune sõjategevus
ametlikuks usuks. See tõi kaasa niinimetatud paganlike pidustuste (sealhulgas ka olümpiamängude) keelustamise aastal 394 pKr. Eesti Olümpiakomitee president President Mart Siimann XIX taliolümpiamängud, Salt Lake City · 8. - 24.02.2002 Iluuisutamine Margus Hernits 27. koht (28 võistlejat) meeste üksiksõidus Kahevõistlus Jens Salumäe 37. koht (40 võistlejat) kahevõistluse sprindis 40. koht (45 võistlejat) kahevõistluses 49. koht (66 võistlejat) suusahüpetes (K120) Tambet Pikkor 40. koht (40 võistlejat) kahevõistluse sprindis 66. koht (66 võistlejat) suusahüpetes (K120)
hilisem Eesti vehklemistreener. 1968. aasta suveolümpiamängudel ja 1972. aasta suveolümpiamängudel võitis NSV Liidu floreti vehklemisnaiskonnas olümpiakulla. Maailmameistrivõistlustelt sai ta kaks kulda ja hõbe naiskonna koosseisus, lisaks individuaalse pronksi. Tunnustused 1969 Eesti parim naissportlane 2006 Valgetähe III klassi teenetemärk Jaan Talts Parimad tulemused: Surumine 211 kg, rebimine 170 kg, tõukamine 222,5 kg, kolmevõistlus 587,5 kg ja kahevõistlus 380 kg. Jaan Talts (sündis 19. mail 1944 ) on Eesti tõstja. Ta on võitnud kaks olümpiamedalit; 1968. aastal Mexicos sai ta hõbemedali (vastane kasutas tollal veel lubatud dopingut) ja 1972. aastal Münchenis kuldmedali. Maailmameistrivõistlustelt võitis ta aastatel 1970 ja 1972 kuldmedali ning 1968 ja 1969 hõbemedali. Euroopa meistrivõistlustelt sai aastatel 1968, 1969, 1970 ja 1972 kuldmedali. 19671972 püstitas Talts 41 maailmarekordit. Ta oli esimene
koha. Lake Placid 13.02. - 24.02.1980 Eestlastest võttis osa Fjodor Koltsin, kes saavutas individuaalses suusa kahevõistluses 15. koha. Saraevo 08.02. - 19.02.1984 Connor Olev Martin O'Brien saavutas mäesuusatamise kiirlaskumises 33. koha. Calgary 13.02. - 28.02.1988 Allar Levandi saavutas individuaalses suusakahevõistlus 3. koha. Albertville 08.02. - 23.02.1992 Eesti koondisesse kuulusid: Allar Levandi, Ago Markvardt, Toomas Tiru, Peeter Heli (kahevõistlus), Piret Niglas, Elmo Kassin, Urmas Välbe, Jaanus Teppan, Andrus Veerpalu, Taivo Kuus (murdmaasuusatamine), Krista Lepik, Eveli Peterson, Jelena Poljakova, Urmas Kaldvee, Hillar Zahkna, Kalju Ojaste, Aivo Udras, Kristjan Oja (laskesuusatamine), Olga Vassiljeva (iluuisutamine), Aare Tamme (sööstlaskumine). Parima koha saavutas Allar Levandi 6. koht individuaalses kahevõistluses.9 8 http://www.eok.ee/est/olympiamangud/innsbruck_1964 9 http://www.eok
Treener: Tristan Loy. Klubi: SK Tervis N Massstart 24.02.2018 (kokku 24 osalejat) 4.koht, ajaga: 8:47.46, punkte oli 15. (Esimesel kohal oli aeg vastavalt 8:32.87 ja punkte oli 60) Parim eestlaste saavutatud tulemus PyeongChangis Saskia Alusalu. Foto: Kia Speed Skating Academy Kahevõistlus Kristjan Ilves Sünniaeg: 10.06.1996. Treenerid: Andrus Ilves, Anatoli Smigun. Klubi: Elva Suusaklubi M Normaalmägi+ 10 km 14.02.2018 (kokku osalejaid:48) 16.koht, hüpe: 104m. Punktid: 112,8. (9.koht). 10km ajaga 25.52,3 (38.koht) M Suur mägi+ 10km 20.02.2018 (kokku osalejaid: 48) 28.koht, hüpe: 123.5. Punktid: 114. (16.koht). 10km ajaga 25:28.3 (40.koht) Saavutas enne OM-e Jaapanis MK etapil II koha
Mäesuusatamises on põhiliseks tehniliseks raskuseks laskumise suuna ja kiiruse kontrollimine. Algajad teevad pöörde ning keeravad ühe suusa sissepoole. Kogenud mäesuusatajad kasutavad keerukamaid, kuid elegantsemaid ja suuremat kiirust tagavaid võtteid. Mida kogenum suusataja on, seda järsematest, pikematest ja künklikematest nõlvadest ja seda kiiremini suudab ta laskuda. Mäesuusatamise võistlusalade seas on: · Slalom · Alpi kahevõistlus · Suurslalom · Kiirsuusatamine · Ülisuurslalom · Võistkonnavõistlus · Kiirlaskumine Slalom Slalomivõistlus on mäest laskumine suuskadel mööda kindlat rada. Viimane tähistatakse pikkade lippude abil, mis moodustavad väravad ja kujundid, mida suusataja peab läbima. Võistlused viiakse läbi hästi kinnitallatud lumel. See
1936 Berliin Arnold Luhaäär Tõstmine 1952 Helsingi Bruno Junk Kergejõustik Käimine 1956 Melbourne Bruno Junk Kergejõustik Käimine 1968 México Anatoli Krikun Korvpall 1968 México Jaak Lipso Korvpall 1968 México Priit Tomson Korvpall 1972 München Georgi Zazitski Vehklemine 1976 Montreal Raul Arnemann Sõudmine 1980 Moskva Ivar Stukolkin Ujumine 400 m vabaujumises 1980 Moskva Jüri Tamm Kergejõustik Vasaraheide 1988 Sul Jüri Tamm Kergejõustik Vasaraheide 1988 Calgary Allar Levandi Kahevõistlus 1992 Barcelona Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste Purjetamine 2000 Sydney Aleksei Budõlin Judo 2000 Sydney Indrek Pertelson Judo 2002 Salt Lake City Jaak Mae Murdmaasuusatamine 15 km klassikatehnikas 2004 Ateena Indrek Pertelson Judo 2004 Ateena Aleksander Tammert Kergejõustik Kettaheide 66.66 Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) on olümpialiikumise kõrgeim organ. ROK on rahvusvaheline, mitteriiklik, mittetulunduslik, piiramatu kestusega, juriidilise isiku
ROK-i 104. istungjärgul 16. juunil 1995 aastal Budapestis. Olümpial osales 2527 sportlast ja 78 erinevat riiki. Nende olümpiamängudel esimest korda osalesid sellised riigid nagu Hongkong, Nepal, Tai, Kamerun Tadzikistan. Medalikomplekte jagati välja 78. Edukaim sportlane oli Ole Einar Bjørndalen Norra laskesuusataja (4 kuldmedalit). Edukaim riik oli Norra 13 kulda, 5 hõbedat ja 7 pronksi. Spordialad olid bobisõit, iluuisutamine, jäähoki, jääkeegel, kahevõistlus, kelgutamine, kiiruisutamine, laskesuusatamine, lumelauasõit, lühirajauisutamine, Murdmaasuusatamine, mäesuusatamine, skeleton, suusahüpped ja vigursuusatamine. Eestit esindas 19 sportlast. Eestlastest võidsid medalid Andrus Veerpalu (1 kuldmedal ja 1 hõbemedal) ja Jaak Mae (1 pronksmedal). Salt Lake City taliolümpiamängude maskotid olid Powder, Copper ja Coal. (2002. aasta taliolümpiamängud, 2012)11 Joonis 4. Maskotid Powder, Copper ja Coal (http://en.beijing2008
Mainimata ei saa jätta olümpiavõitjat Erki Noolt, temagi on pärit Võrust. Suuremad traditsioonilised spordivõistlused on olümpiavõitja Eduard Pütsepa mälestusturniir kreeka rooma maadluses noortele, Võru Spordikooli võrkpalliturniir noortele, Ümber Tamula järve jooks, Võru tänavakorvpalliturniir jatalvised ja suvised autorallid jne. Noortesport on koondatud Võru Spordikooli ning spordiklubidesse. Spordikoolis on seitse spordiala kahevõistlus, kergejõustik, kreeka-rooma maadlus, laskesuusatamine, murdmaasuusatamine, orienteerumine ja võrkpall. Spordiklubides saab tegeleda judoga, jalgpalliga, ratsutamisega, korvpalliga, karatega, võimlemise ja aeroobikaga. Linnas olevad spordirajatised spordihoone (võimla, maadlussaal, tõstesaal, jõusaal), Kreutzwaldi pargi mänguväljakud, linna spordiväljak, Võru Spordikooli Kubja suusabaas oma valgustatud suusa- rolleri- ja terviseradadega. Lisaks nimetatutele on
1968 México Jaak Lipso Korvpall 1968 México Priit Tomson Korvpall 1972 München Georgi Zazitski Vehklemine 1976 Montreal Raul Arnemann Sõudmine 400 m 1980 Moskva Ivar Stukolkin Ujumine vabaujumise s 1980 Moskva Jüri Tamm Kergejõustik Vasaraheide 1988 Sul Jüri Tamm Kergejõustik Vasaraheide 1988 Calgary Allar Levandi Kahevõistlus Toomas 1992 Barcelona Tõniste, Tõnu Purjetamine Tõniste 2000 Sydney Aleksei Budõlin Judo 2000 Sydney Indrek Pertelson Judo 15 km Salt Lake Murdmaasuus 2002 Jaak Mae klassikatehn City atamine ikas
Osales 67 riiki 1737 sportlasega, neist 520 naist. Esimest korda osalesid olümpial Armeenia, Bosnia ja Hertsegoviina, Gruusia, Iisrael, Kasahstan, Kõrgõzstan, Moldova, Samoa, Slovakkia, Trinidad ja Tobago, Tsehhi, Ukraina, Usbekistan, Valgevene ja Venemaa. Nagano 7. 22. Veebruar 1998 Olümpial osales 72 riiki 2302 sportlasega (sealhulgas 814 naist). Esimest korda osalesid Aserbaidzaan, Kenya, Makedoonia, Uruguai. Eestist võistles olümpial 25 sportlast. Iluuisutamine Margus Hernits; Kahevõistlus Magnar Freimuth, Jens Salumäe, Tambet Pikkor, Ago Markvardt; kelgutamine Helen Novikov, Andrus Paul; Laskesuusatamine Janno Prants, Dmitri Borovik, Kalju Ojaste, Indrek Tobreluts; Murdmaasuusatamine Katrin Smigun, Õnne Kurg, Cristel Vahtra, Kristina Smigun, Jaak Mae, Raul Olle, Andrus Veerpalu, Meelis Aasmäe, Elmo Kassin. Salt Lake City 8. 24. Veebruar 2002 Olümpial osales 78 riiki 2527 sportlasega. See on talimängude rekord. Esimest korda
Enn ja Mati Klooren. ,,Libahunt" Türilt pärit Ene Rämmeld. Sport Kuld: Paul Keres maletaja. Tiit Sokk soul korvpall 1988, Erika Salumäe trekisprint 1988, Talts tõstmine München 1971, Ants Antson kiiruisutamine 1500m Innsbrude 1964, Jüri Tarmak kõrgushüpe, Jaak Uudmäe kolmikhüpe. Hõbe: Toomas Tõniste purjetamine 1988, R.Aun kümnevõistlus Tokyo 1964. Pronks: Anna Levandi suusa kahevõistlus Galagay 1988.a, B.Junk sportlik käimine 1956.a, Toivo Asmer võidusõit.
Igal võistlusalal 1,2 ja 3 koha saanud sportlastele antakse olümpiamedal,kas kuld -,hõbe -või pronksmedal.Olümpialiikumine on pannud proovile mitmes vallas:boikotid,dopingu kasutamine,korruptsiooniskandaalid ja terrorism. Kuulub 35 spordiala,30 distsipliini ja nelisada võistlusala. Suveolümpiamängudes on 26 ja taliolümpiamängudes 15 spordiala.Suveolümpiamängud on kergejõustik,ujumine,vehklemine ja iluvõimlemine. Taliolümpiamängud on murdmaasuusatamine,iluuisutamine,jäähoki,kahevõistlus,suusahüpped ja kiiruisutamine. Sulgpall,korvpall ja võrkpall pääsesid programmi kõigepealt näidisaladena,hiljem said olümpiaspordiala staatuse. Olümpialinnale antakse olümpiamängude korraldus 7-8 aastat enne mängude toimumist.Linn valitakse kahes etapis ja valikprotsess kestab kaks aastat. Kui võtta võrdlusesse Kreeka ja tänapäeva olümpiamängud,siis tänu aja edasi arenemisele on muutunud paljud asjad või on midagi juurde tulnud. Samaks on
Arnold Luhaäär- tõstmine Berliin 1936 Bruno Junk- kergejõustik Helsingi 1952 Bruno Junk- kergejõustik Melbourne 1956 Anatoli Krikun- korvpall Mexico 1968 Jaak Lipso- korvpall Mexico 1968 Allar Levandi Calgary Priit Tomson- korvpall Mexico 1968 Georgi Zazitski- vehklemine München 1972 Raul Arnemann- sõudmine Montreal 1976 Jüri Tamm- kergejõustik Moskva 1980 Ivar Stukolkin- ujumine Moskva 1980 Jüri Tamm- kergejõustik Soul 1988 Allar Levandi- kahevõistlus Calgary 1988 Toomas Tõniste jaTõnu Tõniste- purjetamine Barcelona 1992 Aleksei Budõlin- judo Sydney 2000 Indrek Pertelson- judo Sydney 2000 Jaak Mae- suusatamine Salt Lake City 2002 Indrek Pertelson- judo Ateena 2004 Aleksander Tammert- kergejõustik Ateena 2004 Huvitavaid fakte ATEENA 1896 Ungari esimene olümpiavõitja Alfréd Hajós esines olümpial varjunime all,
1960 Squaw Lidia Skoblikova ja Jevgeni Grishin(NSV) 2 kulda Valley, USA (kiiruisutamine) Veikko Hakulien(Soome) 1kuld,1hõbe,1pronks (murdmaa) 1964 Innsbruck, Austria 1968 Grenoble, Prant. 1972 Sapporo, Jaapan 1976 Innsbruck, Austria 1980 Lake Placid, USA 1984 Sarajevo, Gunde Svan (Rootsi) Jugos. 1988 Calgary, EESTLANE Allar Levandi(NSV) pronks (kahevõistlus) Kanada 1992 Alberville, Bjørn Dæhlie (Norra) 3kulda (15km jälitussõit, 50km vaba, Prant. 4x10 teade), 1hõbe (30km klassika) 1994 Lillehammer, Bjørn Dæhlie (Norra) 2 kulda (15km jälitussõit, 10km Norra klassika), 2 hõbe(30km vaba, 4x10 teade) 1998 Nagano, Bjørn Dæhlie (Norra) 3kulda (50km vaba, 4x10 teade, 10km Jaapan klassika), 1 hõbe(15km jälitussõit)
aastast. Algul toimusid taliolümpiamängud samal aastal suveolümpiamängudega. Alates 1994. aastast peetakse taliolümpiamänge nelja-aastase tsükliga, mis on suveolümpiamängude tsüklist kahe aasta võrra nihkes. Erinevalt suveolümpiamängudest loendatakse taliolümpiamängude puhul mänge, mitte olümpiaade. Sõja tõttu ära jäänud mänge loendamisel ei arvestata. Tänapäeval kavva kuuluvad olümpiaalad · Bobisõit · Curling · Iluuisutamine · Jäähoki · Kahevõistlus · Kelgutamine · Kiiruisutamine · Laskesuusatamine · Lumelauasõit · Lühirajauisutamine · Murdmaasuusatamine · Mäesuusatamine · Skeleton · Suusahüpped · Vigursuusatamine 3.2 Maailmameistrivõistlused Kergejõustiku maailmameistrivõistlused on maailmameistrivõistlused kergejõustikus. IAAF-i asutamisel 1913. aastal otsustati lugeda IAAF-i maailmameistrivõistlusteks olümpiamängude kergejõustikuvõistlusi. 1970
annaabi.ee 
