1.Avatud/suletud liigutusvilumus Selle liigutusvilumuste klassifikatsiooni aluseks on väliskeskkonna tingimuste iseloom liigutuste sooritamisel. Avatud liigutusvilumused on sellised, mille puhul liigutuste sooritamisel on väliskeskkonna tingimused muutuvad ja etteaimatavad Suletud liigutusvilumuste korral on liigutuste sooritamise tingimused aga stabiilsed ja sooritatava tegevuse iseloom on üldjoontes ette teada. 2. Lühiajaline mälu kestvus- mitu ühikut- LM on mahult küllaltki piiaratud, olles võimeline keskmiselt säilitama 7±2 ühikut informatsiooni. 3.sensoorsest mälust informatisoon kuhu edasi? a)tajuprotsessid+ b) mäluprotsessid?- SM-u sisenenud informatsioon valitakse välja selektiivse tähelepanu kaudu ning suunatakse edasi lühiajalisse e töömällu. 5.osavusiga ? 6.pööratud Uprintsiip - Psüühilise pinge seost liigutuste sooritamise tulemuslikkusega väljendatakse pööratud U-printsiibiga, mille kohaselt on sportlik sooritus kõige ...
ideaalis ka demonstratsiooniga. Trenni järel peaks õpilasel olema ettekujutus korrektsest jooksutehnikast ning aru saama miks see vajalik on. Motoorne staadium Motoorses staadiumis hakkab õpitav liigutustegevuse oskus harjutamise teel arenema. See periood võib kesta kuudest aastateni. Seni puise liigutuse kvaliteet hakkab paranema, ning treener juhendab aina rohkem suuliselt ja vähem visuaalselt. Liigutustegevus muutub stabiilsemaks ja tekib esialgne liigutusvilumus. Jooksu võib jagada komponentideks, mida saab mitmes osas õpetada. Selleks on ideaalsed erinevad jooksutehnika harjutused: pöiatõste, põlvetõste, sääretõste, ratasjooks, jt. Õpilane mõtleb aina vähem liigutuste peale ja saab rohkem keskenduda treeneri juhistele vigade suhtes. Olulist rolli mängib ka treenitus. Kui alustatakse sörkjooksust, siis füüsilise arenguga kaasnevad ka kiirema tempoga jooksud ning intervalltreeningud. Hea
tegevust organismis motoorse potensiaali täilikuks kasutamiseks (Loko 2007) Koordinatsioon Üldine Spetsiifiline laiaulatuslik liikumine konkreetne paljudel erinevatel spordiala, tehnika spordialadel Koordinatsioon on tihedalt seotud teiste kehaliste võimetega: Paiduvus Vastupidavus Jõud Kiirus ilma nendeta ei saa rääkida koordinatsioonist Koordinatsiooni alaliigid Tasakaal Liigutuste täpsus Liigutusvilumus Rütmitunnetus Ruumitunnetus Täpsusvõime Ümberkohanemine Tasakaal Võime hoida oma keha tasakaalus, ning peale keha liigutamist jõuda kiiresti samasse asendisse Eristatakse staatilist ja dünaamilist tasakaalu Vajalik arendada varakult Ruumitunnetus Oskus säilitada ja muuta kehaasendit ruumis ja ajas, sõltuvalt tegevuskohast Eristatakse ruumilist tunnetus ja ajalist tunnetust Nt sportmängus on oluline nn " viiekordne nägemine" (kaaslased, vastased jm) Harjutada varakult
..................................................11 1. Spordipedagoogika põhimõisted Spordiharjutus – terviklik liigutustegevus kui võistlusvahend Õpetamine – liigutustegevuste omandamisele, teadmiste hankimisele jm suunatud õpetaja ja õpilase ühistegevus Omandamine – õpetamise tulemuse efekt Õppimine – sportlase tegevus liigutuse õppimisel Tehnika täiustamine – õpetamise kvaliteedi tõstmine, ratsionaalsemate biomehaaniliste asendite otsimine, rütmi muutmine jt Liigutusvilumus – hästiomandatud liigutustegevus, mida iseloomustavad teadlikkus (allumine tahtele), automaatsus (tahte vahelesekkumiseta), stabiilsus (kindlus väliskeskkonna tingimuste vastu) ja variatiivsus e liikuvus (kohanemine erinevate tingimustega) Sporditehnika - spordiharjutuse täitmise kõige efektiivsem ja ratsionaalsem viis Stabiilsus - tehnika omandamise tase, mis võimaldab liigutust sooritada sarnaselt palju kordi olenemata väliskeskkonna mõjudest ja psüühilisest pingest
ennetamiseks, liigutusoskuste paremaks omandamiseks, vaba aja paremaks sisustamiseks, aju treeninguks, sotsiaalse pädevuse tagamiseks ja igapäevase pädevuse tagamiseks. Koordinatsiooni alaliigid on: · Tasakaal- võime hoida keha tasakaalus ja selle kiire taastamine pärast harjutust · Liigutuste täpsus- võime sooritada liigutusi ökonoomselt, kiirelt ja täpselt · Liigutusvilumus- oskus seostada ja koordineerida omavahel erinevate kehaosade liigutusi · Rütmitunnetus- võime tunnetada välist rütmi ja liikuda vastavalt sellele · Ruumitunnetus- oskus säilitada ja muuta kehaasendit ruumis ja ajas · Räpsusvõime- oskus eristada täpseid ja doseeritud liigutusi ja kehaosade liikumist
meerimiseks. Tehnilise vilumuse all mõeldakse sportlase regulaarset võimet valida ja õigeaegselt sooritada spordiala tervik- liigutusi resultatiivsete tagajärgedega ning võimalikult väikese energiakuluga. Selleks on vaja tehnilisi oskusi, teiste sõnadega võimet sooritada spordiala üksikliigutusi ehk tehnikaid. Tehnikaid kombineerides tekibki tervik- liikumine (nt pealevise = palli püüdmine + üleshüpe + vise). Tehniline liigutusvilumus on õpitav ja arendatav ning ilma rakenduseta kustuv nähtus. Psüühiline valmisolek sõltub muu hulgas kesknärvisüsteemi funktsionaalsest seisundist, sotsiaalsest küpsusest ja omandatud tarkustest, nagu näiteks teadmised taktikast, vastastest, õpitud käitumistest. Füüsiline valmisolek eeldab omakorda kõikide organsüsteemide piisavat funktsionaalset suutlikkust ja omavahelist koordineeritud talitlust. Treeningu ja võistluste eesmärgid on erinevad
ennetamiseks, liigutusoskuste paremaks omandamiseks, vaba aja paremaks sisustamiseks, aju treeninguks, sotsiaalse pädevuse tagamiseks ja igapäevase pädevuse tagamiseks. Koordinatsiooni alaliigid on: · Tasakaal- võime hoida keha tasakaalus ja selle kiire taastamine pärast harjutust · Liigutuste täpsus- võime sooritada liigutusi ökonoomselt, kiirelt ja täpselt · Liigutusvilumus- oskus seostada ja koordineerida omavahel erinevate kehaosade liigutusi · Rütmitunnetus- võime tunnetada välist rütmi ja liikuda vastavalt sellele · Ruumitunnetus- oskus säilitada ja muuta kehaasendit ruumis ja ajas · Räpsusvõime- oskus eristada täpseid ja doseeritud liigutusi ja kehaosade liikumist · Ümberkohanemine- oskus kohaneda situatsiooni muutusega
Koolireform,millega lubati madalama astmega koolides väljaspool õppetööd · Ülikooolides ja gümnaasiumides kehalisi harjutusi läbi viia toimus · Lütseumides · 1856 · Kreiskoolides · 1861 · 1864 6.Mõiste ,,liigutusvilumus" võttis kasutusele: 25. Mõiste kehaline kasvatus võttis · Ivan Setsenov venemaal kasutusele · Nikolai Pirogot · Nikolai Novikov · Pjotr Lesgaft · Konstantins Usinski · Pjotr Lesgaft 7.P.F Lesgaft pidas kehalises kasvatuses
teenusena ,,talendi geeni" teste Pelgalt sõnad ,,teaduslik" + ,,geneetiline" + ,,labor" tekitavad tavainimestes eksliku kindlameelsuse ,,Looduslik eelis?" Planeedil on mustanahalisi 12%, aga jooksude medalivõitjate seas?! Jooksjate edu on ikkagi ,,lihtsam" seletada geneetiliselt ... Sport ja pärilikkus · Pikkus · Küpsemine · Ekto- ja mesomorfism · Aeroobne töövõime · Lihasjõud · Alaspetsiifiline liigutusvilumus · Keha rasva hulk · Painduvus · Motoorne areng ja töövõime · Motoorne õppimisvõime Keskmistumse trend · Äärmuslikud omadused on harvad ja paljundamise käigus pigem kaduvad toimub keskmistumine Võiks arvata, et ,,tarkadel" vanematel sünnib tark laps, aga see pole reeglina nii (vaata Lamarcki ja Darwini vaidlus) Samas võib intelligentsetel vanematel olla
MURDMAASUUSATAMISE TEHNIKA ÕPETAMISE ALUSED SISUKORD: I Õpetamise printsiibid 1.1. Järkjärgulisus 1.2. Jõukohasus 1.3. Süstemaatilisus 1.4. Tähelepanu, huvi ja aktiivsus 2. Õpetamise etapid 2.1. Õpetamise eelsel etapil 2.2. Algõpetuse etapp 2.3. Liigutusoskus 2.4. Liigutusvilumus 3. Õpetamise meetodid 3.1. Näite- ja sõnameetod 3.2. Osa- ja tervikmeetod 3.3. Integratiivõpe 4. Juurdeviivad harjutused 5. Suusatunni läbiviimine 5.1. Suusatunni plaankonspekt 5.2. Tunni jaotamine osadeks 6. Õpetamise järjekorast. 6.1. Harjutuste üldjärjestus 6.2. Suusatamisviisid 6.3. Klassikalise ja uisutehnika õpetamise vahekord 6.4. Suuskade määrimine 7. Metoodilisi soovitusi
õpetajate ettevalmistamiseks; 1894.a. osales ROK'i loomisel. Nikolai Novikov (1744-1818) pedagoog, kes eristas kasvatusprotsessis kolme komponenti: vaimset, kehalist ja kõlbelist kasvatust. Hakkas esimesena Venemaal kasutama mõistet ,,kehaline kasvatus". Soovitas kehalise kasvatusega tegelema hakata juba imikueas. Ivan Setsenov (1829-1905) füsioloog. Võttis kasutusele mõiste ,,liigutusvilumus" ja seletas selle tekkemehhanismi. On aktiivse puhkuse teooria loojaks: tööst väsinud lihased taastuvad kiiremini, kui nende puhkamise ajal töötavad teised lihased. Üheks tööfüsioloogia rajajaks. Pjotr Lesgaft (1837-1909) anatoom, arst ja kehalise kasvatuse õpetaja. Rõhutas kehalise kasvatuse tähtsust kasvatusprotsessis, kasutas mõistet ,,kehaline haridus". Tema kasvatussüsteem taotles isiksuse harmoonilist arendamist seotud anatoomia,
liidri olemaolu. Grupi mõiste nõuab iga õpilase huvitatust kaaslase edust. Seepä- rast on igati omal kohal kaaslaste aitamine, julgustamine, heatahtlik atmosfäär. Kindlasti tuleb arvestada õpilase individuaalsust. Grupi nõudlikkus on iga üksiku inimese nõudlik kuse mõõt. SEOS PRAKTIKAGA On leitud, et õpetatavat ainet omandatakse paremini siis, kui on teada selle prakti- lise kasutamise vajadus. Et formeeruks efektiivne ja kindel liigutusvilumus, tuleks selle kvaliteeti hinnata praktilises treeningu- või võistlusolukorras. TREENERI JUHTIV OSA Kõigis õpetamise operatsioonides realiseerub treeneri juhtiv osa. Viimane ilmneb ka kõigi didaktikaprintsiipide realiseerimisel. Treeneri praktiliste tegevuste jär- jestus õpetamisprotsessis: 1) määrab õpetamise eesmärgi, 2) määrab õpetamise ülesanded, 3) määrab ettevalmistuse lähtetaseme,
annaabi.ee 
