ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD,OLÜMPIAMÄNGUD TÄNAPÄEVAL JA 2008.AASTA VÕITJA GERD KANTER. (0)

JÄRVA-JAANI GÜMNAASIUM
kehaline kasvatus
10.klass


Marge Raja
ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD,OLÜMPIAMÄNGUD TÄNAPÄEVAL JA 2008.AASTA VÕITJA GERD KANTER
Referaat

Aineõpetaja: Aili Vaasli



Järva-Jaani 2008
Antiikolümpiamängud:
Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias, hiljemalt 776.aastat eKr kuni 393.aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge.
Olümpiamängud toimusid Vana-Krrekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas Hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi.
Koos Elusia müsteeriumidega olid olümpiamängud Vana-Kreeka tähtsaimad rituaalid. Nad olid tähtsaimad panhelleni mängudest (ülekreekalistest mängudest).
Esimesed Olümpiamängud:
Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala – staadionijooks (distantsi pikkus 1 staadion – 192,27 m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid.
Olümpiamängude kava:
Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi.
Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis(segu rusikavõitlusest ja maadlusest).
Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (7–24 staadioni ), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m).
Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide , kaugushüpe, odavise ja maadlus ) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus.
Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga.
Mängudeks valmistumine:
30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et publiku silme all ühiselt treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras võistlejate arvu. Jooksuvõistlustel olid ka eeljooksud, võib-olla ka vahejooksud.
Võistlejad:
Olümpiamängudel tohtisid võistelda täisvabad kreeka keelt kõnelevad mehed, kellel ei lasunud veresüüd.
Algul olid võistlejateks põhiliselt ülikud, sest ainult nendel oli piisavalt aega, et treenida. Hiljem hakkasid mõned linnad lihtrahva seast pärit andekaid sportlasi toetama . Lõpuks olid praktiliselt kõik võistlejad elukutselised sportlased. Kuigi olümpiavõitjaid autasustati ainult pärjaga, oli neil hiljem teistel võistlustel võimalik raha teenida. Amatöörsportlase mõistet ei tuntud.
On teada vähemalt üks juhtum, kus kuulus sportlane pidi stardiraha maksma. Rusikavõitleja Theogenes oli 22 aastat elukutseline sportlane, saavutas 1300 võitu, nendest 24 pärjamängudel, ja rändas pidevalt ühest kohast teise. Kord määrati talle olümpiamängudel passiivsuse eest rahatrahv, mis võrdus päevilise perekonna 33 aasta sissetulekuga.
Võistlused toimusid kahes kategoorias: meeste ja poiste seas. Ka hobused jaotati täiskasvanud loomadeks ja varssadeks. Vanusepiir ei ole teada. Kohtunikud otsustasid, kes millisesse kategooriasse kuulub. Tuli ette, et poiste olümpiavõitja järgmistel võistlustel varsti pärast olümpiamänge võitis meeste olümpiavõitjat.
Olümpiavõitjad:
1169 aasta jooksul 293 korral toimuda jõudnud olümpiamängud andsid maailmale 4237 olümpiavõitjat, kellest on tänini teada ligikaudu tuhande atleedi nimi ja päritolu. Olümpiavõitjate nimekirjas on teada ka Rooma keisreid.
Olümpiavõitjad olid austatud kangelased, kes tegid oma kodukoha kuulsaks .
Mängude sõjalised kaitsjad olid spartalased , korraldajad aga elislased.
Pealtvaatajad:
Pealtvaatajad võisid olla ainult täisvabad mehed ja vallalised naised. Miks abielus naised pealt vaadata ei tohtinud, see pole teada. Naised, kes selle reegli vastu eksisid, oli ette nähtud visata läheduses asuvast künkast alla, mis tähendas kindlat surma. ( Erandiks oli Demeteri preestrinna, kes istus hellanodiikide (kohtunike) tribüünil.)
Meile on teada ainult üks juhtum, kus selle reegli vastu eksiti. Üks Kallipateira-nimeline naine tahtis kindlasti näha oma poega võistlemas poiste rusikavõistlusel ning riietas end meheks. Kui poiss võitis, reetis ema end oma rõõmukisaga. Talle anti armu .
Olme:
Spordiväljakute ümber oli suur tunglemine ja kära. Magati võõrastetubades, millest oli alati puudus, telkides , lehtonnides, ajutiste varikatuste all. Rikkamad külastajad said öömaja aedade ja restoranidega leonidaionis.
Võistluskohtade ümbruses olid saunad , rändkaupmehed, kõrtsid, einelauad ja turg . Zeusile ohverdati 100 härga. Zeus sai küll ainult kintsud, ülejäänud liha jagati pidulistele ning praeti lugematutel tuleasemetel.
Väljakaevamistel on seni leitud käimlaid ainult 60 inimesele, ja needki olid ehitatud alles keisririigi ajal. Ka joogiveega, mida ammutati allikatest, jõgedest ja kaevudest, oli kitsas käes. Joodi seisnud vett või kannatati janu käes. Veejuhe rajati alles 153 pKr
Hilisperiood:
Ajal, mil Kreeka oli osa Rooma impeeriumist, muutusid olümpiamängud rikaste roomlaste üheks meelis -turismiobjektiks: olümpiavõistluste külastamine ja ka nendel osalemine muutus kõrgklassile lausa auasjaks.
Antiikolümpiamängude toimumise lõpetas ristiusu saamine Rooma impreeriumi ametlikuks usuks . See tõi kaasa niinimetatud paganlike pidustuste (sealhulgas ka olümpiamängude) keelustamise aastal 394 pKr.
Olümpiamängude elustamine :
Olümpiamängude elustamise idee pärineb Prantsusmaalt. Suur huvi seda teoks teha tekkis 19.sajandi keskpaiku Inglismaal ja Kreekas.
Ajavahemikus 1859 –1889 korraldati Ateenas antiikolümpiamängude eeskujul mitu korda Zappase mänge. Neist võistlustest võtsid osa ainult kreeka sportlased.
19. sajandi lõpul soodustas riikide majandus- ja kultuurisidemete areng rahvusvaheliste spordiföderatsioonide asutamist. Hakati pidama spordivõistlusi, milles osales eri riikide sportlasi. 1889. aastal tegi Prantsusmaa haridusministeerium prantsuse pedagoogile parun Pierre de Coubertinile ülesandeks korraldada aktuaalsete kehalise kasvatuse probleemide arutamiseks rahvusvaheline kongress . Kongress toimus Pariisis 16.–24. juunil 1894. Seda nimetetakse tagantjärele I olümpiakongressiks. Riikidest olid ametlikult kohal Prantsusmaa, Kreeka, Itaalia, Venemaa, Rootsi, USA, Suurbritannia , Hispaania ja Belgia.
Põhiettekandega esines Pierre de Coubertin . Ta tegi ettepaneku hakata rahvusvahelise spordielu edendamiseks uuesti korraldama olümpiamänge ja esitas nende elustamise kava. Kongressist osavõtjad kiitsid tema ettepaneku heaks ja otsustasid pidada esimesed nüüdisaja olümpiamängud 1896. aastal Kreekas.
Olümpialiikumise organiseerimiseks ja kooskõlastamiseks moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Selle esimeseks presidendiks valiti kreeka kirjanik Demetrios Vikelas ja peasekretäriks Pierre de Coubertin.
1906. aasta vaheolümpiamängud:
1906. aasta vaheolümpiamängud toimusid Ateenas 22. aprillist 2. maini 1906.
Algselt oli plaanis pidada vaheolümpiamänge Kreekas iga nelja aasta järel vaheldumisi suveolümpiamängudega, kuid rohkem vaheolümpiamänge ei korraldatud.
Rahvusvaheline Olümpiakomitee ei tunnusta tänapäeval vaheolümpiamänge olümpiamängudena tuues põhjenduseks, et olümpiamänge peetakse iga nelja aasta tagant, kuigi ka taliolümpiamänge peetakse nüüd vaheldumisi suveolümpiamängudega.
Naiste olümpiamängude nime all toimusid Pariisis 20. augustil 1922 esimesed naiste maailmamängud.
Kaasaegsed Olümpiamängud:
Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk kaasaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu.
Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva.
Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee.
Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste , mitte riikide vahel.
Eesti Olümpiamängudel:
Pärast iseseisvuse välja kuulutamist 1918. aastal osales Eesti oma koondisega 1920. aasta suveolümpiamängudel, kuigi Eesti Olümpia Komitee asutati alles 1923 aastal. Esimeseks taliolümpiaks olid 1924. aasta taliolümpiamängud. Eesti sportlased võtsid osa olümpiamängudest kuni Nõukogude Liit okupeeris Eesti 1940. aastal. 1980. aasta suveolümpiamängude purjetamine toimus Eesti pealinnas Tallinnas. Pärast taasiseseisvumist 1991 aastal on Eesti osalenud kõigil olümpiamängudel. Eesti on kõige rohkem medaleid võitnud kergejõustikus, tõstmises, maadluses ja suusatamises.
Eesti Olümpiavõitjad:
Aasta
Sportlane
Spordiala
Tulemus
1920
Alfred Neuland
tõstmine (kergekaal)
257,5 (72,5-75-110)
1924
Eduard Pütsep
kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal)
1928
Voldemar Väli
kreeka-rooma maadlus (sulgkaal)
1928
Osvald Käpp
vabamaadlus (kergekaal)
1936
Kristjan Palusalu
kreeka-rooma maadlus (raskeskaal)
1936
Kristjan Palusalu
vabamaadlus (raskeskaal)
1952
Johannes Kotkas
kreeka-rooma maadlus ( raskekaal )
1964
Ants Antson
kiiruisutamine (1500 m)
1968
Svetlana Tširkova
naiskondlik florett
1972
Jaan Talts
tõstmine (raskekaal)
580,0 (210,0-165,0-205,0).
1972
Jüri Tarmak
kergejõustik (kõrgushüpe)
223 cm
1976
Aavo Pikkuus
meeskondlik maanteesõit
1980
Mait Riisman
veepall
1980
Viljar Loor
võrkpall
1980
Jaak Uudmäe
kolmikhüpe
17.35 m
1980
Ivar Stukolkin
ujumine (4 × 200 m vabalt teade)
1988
Tiit Sokk
korvpall
1988
Erika Salumäe
trekisõit ( sprint )
1992
Erika Salumäe
trekisõit (sprint)
2000
Erki Nool
kümnevõistlus
8641 punkti
2002
Andrus Veerpalu
suusatamine (15 km klassika )
37:07.4
2006
Andrus Veerpalu
suusatamine (15 km klassika)
38:01.3
2006
Kristina Šmigun
suusatamine (7,5 km + 7,5 km)
42:48.7
2006
Kristina Šmigun
suusatamine (10 km klassika)
27:51.4
2008
Gerd Kanter
kettaheide
68,82 m
Gerd Kanter:
Gerd Kanter (sündis 6. mail 1979 Tallinnas) on eesti kettaheitja .
Pärast 1. klassi lõpetamist läks ta koos vanematega Tallinnast elama Vigalasse ning asus õppima Vana- Vigala põhikooli. Keskkooli läbis Gerd Pärnu-Jaagupis. Keskkooli lõpetamise järel siirdus Kanter õppima Tallinna Tehnikaülikooli Kõrgemasse Majanduskooli ärijuhtimise erialale ning sai diplomi 2001. aasta juunis. Hetkel on tal pooleli magistriõpingud Estonian Business Schoolis.
Kanteri elupaikadeks on Tallinn ja Vigala vallas asuv Tiduvere küla. Võistlustel esindab ta Tallinna Kalevit (alates 9. jaanuarist 2007; varem oli ta Pärnu SK Altius esindaja.
Kanterit treenib Vésteinn Hafsteinsson ( Island ). Tema esimene treener oli Ando Palginõmm, samuti on teda treeninud Helgi Parts, Aleksander Tammert seenior ning kuni 30. augustini 2006 Uno Ojand.
LISAD:
Olümpia treeningväljakute varemed.
Gerd Kanter
hjhgjhkjhgkhjk
Eesti
Sünniaeg
6. mai 1979
Tallinn
Olümpiamängud
Kuld
2008 Peking
Kettaheide
Maailmameistrivõistlused
Kuld
2007 Ōsaka
Kettaheide
Hõbe
2005 Helsingi
Kettaheide
Euroopa meistrivõistlused
Hõbe
2006 Göteborg
Kettaheide
KASUTATUD KIRJANUD:
Gerd Kanter viskamishoos.
Olümpialipp.
Beijing 2008.
Olümpiastaadion väljastpoolt, tuledes .
KASUTATUD KIRJANDUS:

Vikipeedia vaba entsüklopeedia; http://et.wikipedia.org/wiki/Kaasaegsed_ol%C3%BCmpiam%C3%A4ngud

Google. Img; http://images.google.com/images?hl=et&q=Beijing&gbv=2 ; http://images.google.com/images?gbv=2&hl=et&q=Ol%C3%BCmpiam%C3%A4ngud&btnG=Otsi+pilte