ESIAEG: 6-5 milj. Aastat tagasi. Inimese eellane hargnes ahvidest VANAAEG: ca 3000eKr. Kirja kasutusele võtmine KRISTUSE SÜND: vanaaja ja keskaja vahel KESKAEG: 476 Rooma Impeeriumi lagunemine UUSAEG: 1492 Avastasti Ameerika, 1517 reformatsioon LÄHIAJALUGU: I MS 1914/1918 2.Mis on: Ajalugu- minevikus toimunu Antropoloogia- uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist Antropogenees- inimese kujunemine homo sapiens- tark inimene inimlane-hominiit (imetajate sugukond) 3.Millal ilmusid inimlased, millal homo sapiens? Inimlased ilmusid 5-6 milj. Aastat tagasi. Homo sapiens ilmus 2,5 milj. Aastat tagasi. 4.Nimeta üldiseid inimarengu tunnusjooni (5) 1) aju läks suuremaks 2) kehahoiak sirgemaks 3) karvkate vähenes 4) käed lühemaks, jalad pikemaks 5) arenes pöial (käelaba) 5.Mis on tsivilisatsioon, primaarne, sekundaarne, nimeta esimesed primaarsed tsivilisatsioonid, märgi maailmakaardil, milliste jõgedega
varvastele. Tald kaarjas Tald lame Peaaju Ajumaht 1200-1500 cm3. Mõned Ajumaht 300-500 cm3, ajukoor suuraju käärud tugevamni arenenud. vähem struktueeritud. 14. Inimese arengu etapid · Austrolopiteek ehk lõunaahv o Püstine kõnnak o Silmahambad taandarenenud o Esimene inimlane o Lihatoidu osakaalu suurenemine · Osav inimene ehk H. habilis o Esimene inimliik o Kivi töötlemise oskus · Püstine inimene ehk H.erectus o Kõige pikema eksisteerimisajaga (inimlane) o Esimene väljarändaja Aafrikast välja · H.neandertallane tekkinud euroopas o Ei old meie eelane vaid paralleelselt o Ainuke liik, mis tekkinud väljaspool Aafrikat o Jääajaga kohastumine
Siiski olulisi muutusi veel näha polnud ning ,,osava inimese" luustik ei erinenud oluliselt australopiteekuse omast. Esimeseks ,,püstise inimese" varaseks vormiks peetakse Homo erectust. Tema koljumaht oli juba märgatvalt suurem ning tööriistad paremini töödeldud. Nad olid ,,osavast inimesest" pikemad, tugevama luustikuga ning oskasid kõneleda. Tema on olnud kõige pikema eksisteerimisajaga inimlane, kelle evolutsioonilised muutused olid tähtsuselt suuremad ja arenenumad kui tema eellastel. Homo erectustega tekkisid religiooni alged ning sotsiaalne suhtlemine. Inimlased olid saavutanud väga kõrge taseme oma arengus. Tänapäeva inimese ehk Homo sapiensi ehk ,,aruka inimese" tekkimisega olid asetleidnud märkimisväärsed muutused- ümar kolju, kõrge laup, arenenud lõuats,vähem arenenud lihaskond ja kergemad luud. Töövahendid olid muutunud järjest mitmekülgsemaks
- Oskus kasutada tehnikat, valmistada keerukaid tööriistu - Kõigesööja ehk omnivoor BIOLOOGID ÜKSMEELEL.... - Inimene bioloogilisel teel eristunud loomariigist - Inimlased lahknenud mingist inimahvide tüvinormist - Inimene vähemalt 2 milj.aastat vana - Inimlased, inimesed pärinevad Aafrikast - Püstine inimene (Homo Erectus) esimene inimlane, kes Aafrikast välja rändal ja Euraasia asustas - Nüüdisinimene (Homo sapiens sapiens) asustas praktiliselt kogu vana maailma 40- 50 tuhat aastat tagasi VAIELDAKSE - Inimese koht kõrgemate primaatide süsteemis - Millised olid esimesed inimlased - Kuidas kulges evolutsioon - Kui palju olnud inimliike - Kust pärit nüüdisinimene - Milline koht oli arengus neandertaallasel - Evolutsiooni tingimused
250-200 tuhat aastat tagasi homo sapiens 15) Selgita mõisted. DIVERGENTS liikide ja muude taksonite evolutsiooniline lahknemine ühisest eellasvormist,organismide mitmekesistumine evolutsioonis SÜMBIONEGENEES evolutsiooniline protsess, mille puhul oranismitüüp kujuneb endosümbioosi tagajärjel TÄIUSTUMINE uutele ökoloogilistele tingimustele kohastumise kaasnähtus LÕUNAAHV australopiteeg,esimene inimlane KONVERGENTS - eripäritoulu organismide sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega (nt veeloomad, delfiin, kalasisalik, hai, nende kehad on sarnased) SOTSIAALNE PÄRILIKKUS - kõik, mis eelnev põlvkond on omandanud, antakse edasi järglaspõlvkondadele. Antakse edasi kommunikatsioonivahenditega (kõne, kiri). On horisontaalne suund (antakse edasi mitte ainult oma järglastele vaid ka eri rahvastele ja kultuuridele). EVOLUTSIOONI REGRESS lihtsustumine
Tald ülejäänutele. Tald lame kaarjas Peaaju Ajumaht 1200-1500 cm3. Ajumaht 300-500 cm3, Mõned suuraju käärud ajukoor vähem tugevamni arenenud. struktueeritud. 14. Inimese arengu etapid · Austrolopiteek ehk lõunaahv o Püstine kõnnak o Silmahambad taandarenenud o Esimene inimlane o Lihatoidu osakaalu suurenemine · Osav inimene ehk H. habilis o Esimene inimliik o Kivi töötlemise oskus · Püstine inimene ehk H.erectus o Kõige pikema eksisteerimisajaga (inimlane) o Esimene väljarändaja Aafrikast välja · H.neandertallane tekkinud euroopas o Ei old meie eelane vaid paralleelselt o Ainuke liik, mis tekkinud väljaspool Aafrikat o Jääajaga kohastumine o Jässakad
kommunikatsiooni vahenditega. 1. Australopiteek ehk lõunaahv grupina elavad inimeste ellassed Aafrikast. Elasid u 4-2 mln a tagasi. Väike aju, pikad rippuvad käed, lühikesed jalad, kõndisid kahel jalal, lai vaagnaluu ja suur kõht. Taimtoidulised. Magasid puu otsas. Väikesed (1,1-1,3m). Ei teinud tuld ega tööriistu. Kõndisid püsti Kromanjoonlane 2. Osav inimene Homo habilis enamasti esimeseks inimliigiks peetav inimlane. Elas u 2,5-1,6 mln a tagasi Ida-ja Lõuna-Aafrikas. Mehed 1,3m ja 37 kilo, naised 1,2m ja 32 kilo. Suur aju, kolju sarnaneb tänapäeva inimesega, lamedam nägu, väikesed hambad. Oskasid valmistada ja kasutada kivist ja luust tööriistu (pihukirveid). Üleminek lihatoidule andis ajule rohkem energiat, tööriista valmistamine vajas energiat. 3. Püstine inimene Homo erectus väljasurnud inimliik, mis eksisteeris u 1,9 mln- 300 000 a tagasi
Riigid- taimed, loomad, seened, bakterid, algloomad 9. Nimeta inimlaste esmased tunnused. Lõualuude lühenemine koos kihvade taandarenguga ja püstikäimise kujunemine. 10. Osav inimene, püstine inimene, neandertali inimene ja arukas inimene. Osav inimene- ajukolju maht suurenes eellaste omast. Avaldus kivitöötlemisoskus. Vanusepiir 2,5-1,6 miljonit aastat. Püstine inimene- u 1,9 miljonit aa tagasi ilmus. Pikakasvuline suurema koljumahuga inimlane. Kiviriiistad paremini töödeldud. Neandertali inimene- jässaka keha, tugev lihastik, 250-30 tuhat aastat tagasi. Asutas suurema osa euroopast, lähidida ja keskaasasiast. Arukas nimene- tekkis 250-200 tuhat aa tagasi. Kolju ümar, kõrge laup, arenenud lõuats, hambad väiksed. Tööriistad muutusid mitmekesisemaks ja paremini töödelduks. Nendest pärineva kõik nüüdiinimeste popul maal.
aastat tagasi käed, nõrgad sõrmed, ajumaht u380-450 cm3. Oli kõigesööja Osav inimene Aju maht u 460- Algsete kivist 2,5-1,6 miljonit 800cm3 tööriistade kasutamine aastat Püstine inimene Aju maht oli 700- Tule kasutusoskus, elas Pikima 1250cm3 koobastes ja kandis eksisteerimisajaga Oli loomanahku, inimlane teadaolevesimene töövahendite 1,9-250 000a isimese liik, kes täiustamine Aafrikast välja rändas, levides Austraaljasse ja Euraasiasse, moodustades seal erinevaid alamliike Nüüdisinimene e Kõrge laup Valmistas arukas inimene Ajumaht 1600cm3 kunstipäraseid tööriistu,
tupikharudeks. Milles bioloogid on praegu enam-vähem üksmeelsed? 1. Inimene on bioloogilise evolutsiooni teel eristunud loomariigist. 2. Inimlased (Hominidae) on lahknenud mingist inimahvide (Hominoidea) tüvivormist. 3. Inimene – Homo – kui tööriistu valmistav olend on vähemalt 2 mln. aastat vana. 4. Nii esimesed inimlased (Australopithecinae) kui ka esimesed inimesed (H. habilis ja H. erectus) tekkisid Aafrikas. H. erectus oli esimene inimlane, kes Aafrikast välja rändas ja asustas suure osa Euraasiast. 5. Nüüdisinimene – H. sapiens sapiens – asustas praktiliselt kogu Vana-Maailma ajavahemikus 50…40 tuhat aastat tagasi. Millised probleemid on ebaselged ja vaieldavad? Enamik nüüdsetest inimese evolutsiooni aktuaalsetest probleemidest on seda olnud antropogeneesi bioloogilise käsitluse algusest peale, kuigi osa neist on lisandunud hiljem. Nimetame siinkohal mõned olulisemad: 1
Neid kasutati enamasti juurte ja näriliste urgude lahti- kaevamiseks. Küttimiseks kasutati puunuiasi ja käe- päraseid viskekive. Liha lõikamiseks kasutati tervaid kivikildusi. Sirgeinimene (Homo erectus) Ligikaudu 1,5 miljonit aastat tagasi arenes välja sirgeinimene. Tema rüht oli muutunud paremaks ja selgroog S-kujuliseks. Sirgeinimene oli 140-160cm pikk ja näo sarnasus ahviga hakkas kaduma. Ta oli esimene inimlane, kes rändas Aafrikast välja Euroopasse ja Aasiasse. Sirgeinimene hakkas kasutama tuld, mida ta ise veel teha ei osanud, kuid kasutas looduslikult saades. Sirgeinimene (Homo erectus) Sirgeinimese tööriistad olid rohkem arenenud ja võimekamad. Hakkasid tekkima algelised kirved ja odad. Kasutusele võeti ka Euraasia külmema ilmastiku pärast mõningad riided. Neandertaallane (Homo neanderthalensis)
Inimese kujunemine Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased, kes asusid elama lagedale maastikule ning hakkasid kõndi-ma kahel jalal. Peaaju arenedes kujunes sellisest olendist australopiteekus ehk lõunaahvlane (5-2 mln aastat tagasi), kes osutus esimeseks lüliks inimahvide ja ahvinimeste vahel. Australopiteekus on seega esimene hominiid (inimlane). Australopiteekuste luid on leitud vaidAafrikast. Nad olid alla 1,5 m pi-kad, nende aju oli ahvide omast veidi rohkem arenenud. Australopiteekused sõid taimetoidu kõrval ka liha (olid arvatavasti raipesööjad). Umbes 2,5 miljoni aasta eest kujunes Ida-Aafrikas ühest australopiteekuste liigist Homo habilis ehkosavinimene, kes oskas valmistada lihtsaid kivist tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalseid umbes rusika-suurusi kive)
kategooria taksonitesse. 39) Takson süstemaatika kategooriasse kuuluv organismirühm, ( NT rebane, koerlased, kiskjalised, imetajad, selgroogsed) 40) Väljasuremine liikide hävimine, nt hääbunud tänu konkurentsile või halbade tingimuste tõttu. 41) Artikuleeritud kõne- häälikuliselt liigendatud kõne, mõistelise keele kasutamine. 42) Australopiteek Esimene püstikäiv inimlane. 4,2 1,1 mln a tgsi Aafrikas. 43) Neandertaallane 250 30 tuhat aastat tagasi Euroopat ja Aasiat asustanud inimliik 44) Neoteenia individuaalse arengu aeglustumine ja pidurdumine 45) Sotsiaalne pärilikkus sotsiaalse evo eeldus järglastele pärandatakse oskused, teadmised ning tehnoloogiad ühiskondliku kommunikatsiooni vahenditega. III VÕRDLE 1) LAMARCK DARWIN
inimlasi. KROMANJOONLANE- aruka inimese esimeste populatsioonide esindaja Euroopas. NEANDERTAALLANE- nüüdisinimese evolutsiooni kõrvalharu; u ajavahemikus 250-30 tuhat aastat tagasi Euroopat ja Ees- ning Kesk-Aasiat asustanud inimliik. NEOTEENIA- individuaalse arengu aeglustumine ja pidurdumine, nii et täises säilivad fülogeneetiliste eellaste noorjärkude tunnused. OSAV INIMENE- ,,osavkäpp", enamasti esimeseks inimliigiks peetav inimlane, olend, kes valmistas primitiivseid kiviriistu. PÜSTINE INIMENE- väljasurnud inimliik, mis eksisteeris u ajavahemikus 1,9 mln 300 tuhat aastat tagasi. SOTSIAALNE EVOLUTSIOON- aeg, kui hakkas arenema inimühiskond. SOTSIAALNE PÄRILIKKUS- sotsiaalse evolutsiooni eeldus: eellaspõlvkondades omandatud kogemuste, tedmiste ja tehnoloogiate edasiandmine järglaspõlvkonddele ühiskondliku kommunikatsiooni vahenditega. EUKARÜOOT- ehk päristuumne
liigutused, tähenduslikud hüüded, žestid kõne sõnas ja kirjas, sotsiaalne mälu 3. liikumisviis- kahel jalal 3. peamiselt neljal jalal, harva kahel 4. töövõime- tehnoloogiate kasutamine 4. looduslike esemete kasutamine Sarnasused: 1. Kromosoomistikus ja geenides 2. Valgud peaaegu samad, aminohapped erine vad vähem kui 1 % 21. Kirjuta mõiste seletusele sobiv mõiste! A. Organismi harjumine keskkonnaga on evolutiooniline areng B. Esimene inimlane, kes rändas Aaafrikast välja oli nüüdisinimene ehk arukas inimene C. Liigiomane geneetiliselt kinnistunud kasulik tunnus- astelde olemasolu mõningates taimedel D. Loodusliku valiku vorm, mis kujundab uude keskkonda asunud Populatsiooni on suunav valik. E. Ühe indiviidi sobitumine oma elutingimustega elu kestel, see toimub päriliku reaktsiooninormi piires kohanemine F. Hõlmikpuu, kilpkonnade tänapäevani säilumine on näide säilitavast valikust
43 ¾ TULNUKARASSIDE ANTROPOLOOGILINE KIRJELDUS VALGE RASS Altair - Absoluutse visuaalse magnituudi relatiivne ulatus (+2) - Hominoid, süsinikeluvorm · Riik: Looma · Hõimkond: Selgroogsed · Klass: Imetajad (Hominid Biped) · Selts: Primaadid · Sugukond: Hominiid e. Inimlane · Perekond: Puudub · Liik: Homo Altair MUST RASS Qizan Qal'At - Binaarne - Absoluutse visuaalse magnituudi relatiivne ulatus (+7E) - Humanoid (inimeselaadne tulnukas), süsinikeluvorm · Riik: Looma · Hõimkond: Selgroogsed · Klass: Imetajad · Selts: Primaadid
2) Robustsed australopiteegid hilisemad, massiivsed luud, suured hambad, tugevad mälumislihased (vintske taimtoit). Me oleme ikka siredad. Homo habilis – osav inimene . Homo erectus – püstine inimene . (algselt püstine ahvinimene). Vanim mitteaafrika leid 1.8 m a tagasi Gruusia. Püstine inimene pikima eksisteerimisajaga inimlane – üle 1.5 m a. Euroopas arenes temast neandertali inimene . Jässakas keha, tugev lihastik, suurem ajukolju. Kohastumine jääaja tingimustele. Aruka inimese Homo spaiens esimene pop tekkis teatud vaheastme kaudu Aafrika püstisest inimesest kusagil lõunapool Saharat u 250200 tuhat a tagasi. Kolju ümber, kõrge laubaga, nõrkade kulmumõigastega, arenenud lõuatsiga, väikesed hambad
5-2 m a tagasi. --- Australopiteekide evolutsioon lahknes 2 suunda: 1) Siredad australopiteegid väiksemad 1.2-1.5m, peenete luude väikeste hammastega. 2) Robustsed australopiteegid hilisemad, massiivsed luud, suured hambad, tugevad mälumislihased (vintske taimtoit). Me oleme ikka siredad. --- Homo habilis osav inimene. Homo erectus püstine inimene. (algselt püstine ahvinimene). Vanim mitte-aafrika leid 1.8 m a tagasi Gruusia. Püstine inimene pikima eksisteerimisajaga inimlane üle 1.5 m a. Euroopas arenes temast neandertali inimene. Jässakas keha, tugev lihastik, suurem ajukolju. Kohastumine jääaja tingimustele. --- Aruka inimese Homo spaiens esimene pop tekkis teatud vaheastme kaudu Aafrika püstisest inimesest kusagil lõunapool Saharat u 250-200 tuhat a tagasi. Kolju ümber, kõrge laubaga, nõrkade kulmumõigastega, arenenud lõuatsiga, väikesed hambad. Tööriistad muutusid mitmekesisemaks ja paremini töödelduks, graveeringud
ka filosoofilises plaanis. Milles bioloogid on praegu enam-vähem üksmeelsed? 1. Inimene on bioloogilise evolutsiooni teel eristunud loomariigist. 2. Inimlased (Hominidae) on lahknenud mingist inimahvide (Hominoidea) tüvivormist. 3. Inimene - Homo - kui tööriistu valmistav olend on vähemalt 2 mln. aastat vana. 4. Nii esimesed inimlased (Australopithecinae) kui ka esimesed inimesed (H. habilis ja H. erectus) tekkisid Aafrikas. H. erectus oli esimene inimlane, kes Aafrikast välja rändas ja asustas suure osa Euraasiast. 5. Nüüdisinimene - H. sapiens sapiens - asustas praktiliselt kogu Vana- Maailma ajavahemikus 50...40 tuhat aastat tagasi. Millised probleemid on ebaselged ja vaieldavad? Enamik nüüdsetest inimese evolutsiooni aktuaalsetest probleemidest on seda olnud antropogeneesi bioloogilise käsitluse algusest peale, kuigi osa neist on lisandunud hiljem. Nimetame siinkohal mõned olulisemad: 1
tagasi. Liik oli pärit Aafrikast ning levis edasi tänapäeva Gruusia, India, Hiina aladele ning ka Jaava saarele. Homo erectused kasutasid tuld ja küpsetasid liha, mille tulemusel hakkas arvatavasti suurenema nende aju võimekus. Homo erectuse leide: Pithecanthropus erectus - Jaava inimene. Avastas Hollandi paleantropoloog Eugène Dubois. Sinatrophus pekinensis - Pekingi-Hiina inimene. Leiti Pekingist Zhoukoudiani koobastest. Nariokotome poiss ehk Turkana poiss on kõige paremini säilinud inimlane (Homo erectus). Leiti Turkana järve läänekaldalt (tänapäeva Keeniast). !Homo heidelbergensis - Heidelbergi inimene, arenes arvatavasti välja Homo erectusest u. 600k a. tagasi ning suri välja u. 200k a. tagasi. Tugevama kehaehitusega ja suurema ajumahuga kui Homo erectus. Arvatakse, et nendest kujuneisd välja neandertallased. Inimese kujunemisest on kaks teooriat: 1) Hilise Aafrikast väljarännu teooria
Inimlaste esmaseks põhitunnuseks oli püstine liikumisviis. Selliste tunnustega vanimad leiud, lõunaahvide, on üle 4 miljoni aasta vanad. Australopiteekide siredast harust tekkis umbes 2,5 miljonit aastat tagasi Ida-Aafrikas esimene inimliik osav inimene, kes suutis valmistada kivist riistu. Sellest arenes välja mitmeid inimliike. Umbes 1,9 miljonit aastat tagasi ilmus pikakasvuline ja märksa suurema koljumahuga inimlane püstine inimene. 250 30 tuhat aastat tagasi asustasid Euroopat ja Kesk-Aasiat neandertali inimesed, kelle väljasuremise põhjuseks võib pidada arenenuma konkurendi teket umbes 250-200 tuhat aastat tagasi tekkis Aafrikas inimliik, kellest lähtuvad kõik tänapäevased rassid arukas inimene. 15
775 cm3, mis on oluliselt rohkem kui Homo habilis’el (vt ülal), vahel seostatud ka Australopithecus’ega. Vt ka http://humanorigins.si.edu/evidence/human-fossils/species/homo-rudolfensis Iwo eleru 1965. a Nigeeriast (Lääne-Aafrikas) leitud kolju, mis sarnaneb varastele hominiididele, kuid dateeriti vaid 13 000 a vanuseks. See on tunnisus, et varaste hominiidide järeltulijad elasid Aafrikas samaaegselt tänapäeva inimeste eellastega. Sahelanthropus chadensis (Tšaadi Saheli-inimlane) Üks vanimaid teadaolevaid hominiidide liike. Elas tänapäeva Põhja-Tšaadi aladel, u 7-6 miljonit aastat eKr. Koljukuju (lülisamba liitumiskoha) põhjal oletatakse, et kõndis püstiselt, samuti eristavad seda liiki ahvidest väikesed silmahambad. Arvatakse, et püstiliikumise võime aitas muutlikes tingimustes (rohumaad ja metsad) ellu jääda. Sahelanthropus avastati 2001. aastal (Michel Brunnet' ekspeditsioon), see oli esimene
Intervjuu uurimismeetodina: ankeediintervjuu; teemaintervjuu; avatud intervjuu Esiaeg. Esiaeg kui ajalooperiood: esiaeg ajaloo vanim järk inimese kujunemisest kuni riikide tekkimiseni esiaja perioodid: kiviaeg(Homo habilis tekkest kuni u. 6000-2500 a. eKr); pronksiaeg(kiviaja lõpp kuni 2500-500 a. eKr); rauaaeg(2500 eKr kuni 1000-1200 a pKr) primaat imetajate selts, tunnuseks haardjäse ja lähestikku asuvad silmad inimlane- primaat, kes suutis käia 2 jalal Inimese kujunemine nüüdisinimeseks: inimese liigi evolutsioon algas u 3 miljonit a tagasi Lõuna-Aafrikas. Esimeseks inimlaseks oli australopiteek. Homo habilis ilmus u 2 miljonit a. tagasi ning Homo erectus (1,9 miljonit a. tagasi) oli esimene liik, kes Afrikast välja rändas. Homo sapiens arenes välja u 250-200 tuhat a. tagasi. Kehaliste tegevuste (tööriistade kasutamise) õppimise /kehalise kasvatuse
annaabi.ee 
