AJALUGU 1.Ajatelg: ajaloo põhiperioodid, sündmused ja aastad millega tähistatakse ajalooperioodide vaheldumist. ESIAEG: 6-5 milj. Aastat tagasi. Inimese eellane hargnes ahvidest VANAAEG: ca 3000eKr. Kirja kasutusele võtmine KRISTUSE SÜND: vanaaja ja keskaja vahel KESKAEG: 476 Rooma Impeeriumi lagunemine UUSAEG: 1492 Avastasti Ameerika, 1517 reformatsioon LÄHIAJALUGU: I MS 1914/1918 2.Mis on: Ajalugu- minevikus toimunu Antropoloogia- uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist Antropogenees- inimese kujunemine homo sapiens- tark inimene inimlane-hominiit (imetajate sugukond) 3.Millal ilmusid inimlased, millal homo sapiens? Inimlased ilmusid 5-6 milj. Aastat tagasi. Homo sapiens ilmus 2,5 milj. Aastat tagasi. 4.Nimeta üldiseid inimarengu tunnusjooni (5) 1) aju läks suuremaks 2) kehahoiak sirgemaks 3) karvkate vähenes 4) käed l...
varvastele. Tald kaarjas Tald lame Peaaju Ajumaht 1200-1500 cm3. Mõned Ajumaht 300-500 cm3, ajukoor suuraju käärud tugevamni arenenud. vähem struktueeritud. 14. Inimese arengu etapid · Austrolopiteek ehk lõunaahv o Püstine kõnnak o Silmahambad taandarenenud o Esimene inimlane o Lihatoidu osakaalu suurenemine · Osav inimene ehk H. habilis o Esimene inimliik o Kivi töötlemise oskus · Püstine inimene ehk H.erectus o Kõige pikema eksisteerimisajaga (inimlane) o Esimene väljarändaja Aafrikast välja · H.neandertallane tekkinud euroopas o Ei old meie eelane vaid paralleelselt o Ainuke liik, mis tekkinud väljaspool Aafrikat o Jääajaga kohastumine
Siiski olulisi muutusi veel näha polnud ning ,,osava inimese" luustik ei erinenud oluliselt australopiteekuse omast. Esimeseks ,,püstise inimese" varaseks vormiks peetakse Homo erectust. Tema koljumaht oli juba märgatvalt suurem ning tööriistad paremini töödeldud. Nad olid ,,osavast inimesest" pikemad, tugevama luustikuga ning oskasid kõneleda. Tema on olnud kõige pikema eksisteerimisajaga inimlane, kelle evolutsioonilised muutused olid tähtsuselt suuremad ja arenenumad kui tema eellastel. Homo erectustega tekkisid religiooni alged ning sotsiaalne suhtlemine. Inimlased olid saavutanud väga kõrge taseme oma arengus. Tänapäeva inimese ehk Homo sapiensi ehk ,,aruka inimese" tekkimisega olid asetleidnud märkimisväärsed muutused- ümar kolju, kõrge laup, arenenud lõuats,vähem arenenud lihaskond ja kergemad luud. Töövahendid olid muutunud järjest mitmekülgsemaks
- Meeste suguti oluliselt suurem, kui teistel - Oskus kasutada tehnikat, valmistada keerukaid tööriistu - Kõigesööja ehk omnivoor BIOLOOGID ÜKSMEELEL.... - Inimene bioloogilisel teel eristunud loomariigist - Inimlased lahknenud mingist inimahvide tüvinormist - Inimene vähemalt 2 milj.aastat vana - Inimlased, inimesed pärinevad Aafrikast - Püstine inimene (Homo Erectus) esimene inimlane, kes Aafrikast välja rändal ja Euraasia asustas - Nüüdisinimene (Homo sapiens sapiens) asustas praktiliselt kogu vana maailma 40- 50 tuhat aastat tagasi VAIELDAKSE - Inimese koht kõrgemate primaatide süsteemis - Millised olid esimesed inimlased - Kuidas kulges evolutsioon - Kui palju olnud inimliike - Kust pärit nüüdisinimene - Milline koht oli arengus neandertaallasel - Evolutsiooni tingimused
250-200 tuhat aastat tagasi homo sapiens 15) Selgita mõisted. DIVERGENTS liikide ja muude taksonite evolutsiooniline lahknemine ühisest eellasvormist,organismide mitmekesistumine evolutsioonis SÜMBIONEGENEES evolutsiooniline protsess, mille puhul oranismitüüp kujuneb endosümbioosi tagajärjel TÄIUSTUMINE uutele ökoloogilistele tingimustele kohastumise kaasnähtus LÕUNAAHV australopiteeg,esimene inimlane KONVERGENTS - eripäritoulu organismide sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega (nt veeloomad, delfiin, kalasisalik, hai, nende kehad on sarnased) SOTSIAALNE PÄRILIKKUS - kõik, mis eelnev põlvkond on omandanud, antakse edasi järglaspõlvkondadele. Antakse edasi kommunikatsioonivahenditega (kõne, kiri). On horisontaalne suund (antakse edasi mitte ainult oma järglastele vaid ka eri rahvastele ja kultuuridele). EVOLUTSIOONI REGRESS lihtsustumine
Tald ülejäänutele. Tald lame kaarjas Peaaju Ajumaht 1200-1500 cm3. Ajumaht 300-500 cm3, Mõned suuraju käärud ajukoor vähem tugevamni arenenud. struktueeritud. 14. Inimese arengu etapid · Austrolopiteek ehk lõunaahv o Püstine kõnnak o Silmahambad taandarenenud o Esimene inimlane o Lihatoidu osakaalu suurenemine · Osav inimene ehk H. habilis o Esimene inimliik o Kivi töötlemise oskus · Püstine inimene ehk H.erectus o Kõige pikema eksisteerimisajaga (inimlane) o Esimene väljarändaja Aafrikast välja · H.neandertallane tekkinud euroopas o Ei old meie eelane vaid paralleelselt o Ainuke liik, mis tekkinud väljaspool Aafrikat o Jääajaga kohastumine o Jässakad
kommunikatsiooni vahenditega. 1. Australopiteek ehk lõunaahv grupina elavad inimeste ellassed Aafrikast. Elasid u 4-2 mln a tagasi. Väike aju, pikad rippuvad käed, lühikesed jalad, kõndisid kahel jalal, lai vaagnaluu ja suur kõht. Taimtoidulised. Magasid puu otsas. Väikesed (1,1-1,3m). Ei teinud tuld ega tööriistu. Kõndisid püsti Kromanjoonlane 2. Osav inimene Homo habilis enamasti esimeseks inimliigiks peetav inimlane. Elas u 2,5-1,6 mln a tagasi Ida-ja Lõuna-Aafrikas. Mehed 1,3m ja 37 kilo, naised 1,2m ja 32 kilo. Suur aju, kolju sarnaneb tänapäeva inimesega, lamedam nägu, väikesed hambad. Oskasid valmistada ja kasutada kivist ja luust tööriistu (pihukirveid). Üleminek lihatoidule andis ajule rohkem energiat, tööriista valmistamine vajas energiat. 3. Püstine inimene Homo erectus väljasurnud inimliik, mis eksisteeris u 1,9 mln- 300 000 a tagasi
1. Mõisted: Populatsioon- ühist territooriumi asustavate samaliigiliste isendite kogum Geenifond- popul kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi muude elementide kogum looduslik valik- popul isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetiistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlus). Muudb järglaspõlvkonna geneetilist struktuuri suurema kohastumuse suunas olelusvõitlus- organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest; seisneb sobiva elupaiga ja partneri otsimises, toidu hankimises, loodustingimustega toimetulemine kohastumine- evolutsiooniline adaptsioon, organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. Sellel tulemusena arenavad kohastumused. kohastumused- popul ja liigi isendite ühine pärilik omadus tunnus või tunnustesõsteem, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljunemist olemsole...
Evolutsioon Sigfried Kesküla 9a Rapla Ühisgümnaasium 2015 Mõisted: Olevusvõitlus e konkurents-organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvus teistest isenditest organismidest ja eluta looduse teguritest Bioloogiline evulutsioon-liikide järkjärguline muutumine põlvkondade jooksul Kohastumused-isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavad pärilikud tunnused, mis tagavad liigi säilimise Ristumisbarjäär-organismide omadused, mis takistavad nende ristumis teiste organismidega Liik-rühm sarnaste tunnustega isendeid, annavad omavahel viljakaid järglasi Populatsioon-rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas Looduslik valik-protsess, kus tugevad isendid jäävad ellu Rudimendid-pimesoole ussjäte, karvkate, tarkusehambad, kolmassilmalaug, ...
tupikharudeks. Milles bioloogid on praegu enam-vähem üksmeelsed? 1. Inimene on bioloogilise evolutsiooni teel eristunud loomariigist. 2. Inimlased (Hominidae) on lahknenud mingist inimahvide (Hominoidea) tüvivormist. 3. Inimene – Homo – kui tööriistu valmistav olend on vähemalt 2 mln. aastat vana. 4. Nii esimesed inimlased (Australopithecinae) kui ka esimesed inimesed (H. habilis ja H. erectus) tekkisid Aafrikas. H. erectus oli esimene inimlane, kes Aafrikast välja rändas ja asustas suure osa Euraasiast. 5. Nüüdisinimene – H. sapiens sapiens – asustas praktiliselt kogu Vana-Maailma ajavahemikus 50…40 tuhat aastat tagasi. Millised probleemid on ebaselged ja vaieldavad? Enamik nüüdsetest inimese evolutsiooni aktuaalsetest probleemidest on seda olnud antropogeneesi bioloogilise käsitluse algusest peale, kuigi osa neist on lisandunud hiljem. Nimetame siinkohal mõned olulisemad: 1
Neid kasutati enamasti juurte ja näriliste urgude lahti- kaevamiseks. Küttimiseks kasutati puunuiasi ja käe- päraseid viskekive. Liha lõikamiseks kasutati tervaid kivikildusi. Sirgeinimene (Homo erectus) Ligikaudu 1,5 miljonit aastat tagasi arenes välja sirgeinimene. Tema rüht oli muutunud paremaks ja selgroog S-kujuliseks. Sirgeinimene oli 140-160cm pikk ja näo sarnasus ahviga hakkas kaduma. Ta oli esimene inimlane, kes rändas Aafrikast välja Euroopasse ja Aasiasse. Sirgeinimene hakkas kasutama tuld, mida ta ise veel teha ei osanud, kuid kasutas looduslikult saades. Sirgeinimene (Homo erectus) Sirgeinimese tööriistad olid rohkem arenenud ja võimekamad. Hakkasid tekkima algelised kirved ja odad. Kasutusele võeti ka Euraasia külmema ilmastiku pärast mõningad riided. Neandertaallane (Homo neanderthalensis)
Inimese kujunemine Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased, kes asusid elama lagedale maastikule ning hakkasid kõndi-ma kahel jalal. Peaaju arenedes kujunes sellisest olendist australopiteekus ehk lõunaahvlane (5-2 mln aastat tagasi), kes osutus esimeseks lüliks inimahvide ja ahvinimeste vahel. Australopiteekus on seega esimene hominiid (inimlane). Australopiteekuste luid on leitud vaidAafrikast. Nad olid alla 1,5 m pi-kad, nende aju oli ahvide omast veidi rohkem arenenud. Australopiteekused sõid taimetoidu kõrval ka liha (olid arvatavasti raipesööjad). Umbes 2,5 miljoni aasta eest kujunes Ida-Aafrikas ühest australopiteekuste liigist Homo habilis ehkosavinimene, kes oskas valmistada lihtsaid kivist tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalseid umbes rusika-suurusi kive). Osavinimese saabumisega algas eelajalooline aeg (muinasaeg/ürgaeg). Inimese kujunemisliin jätkus Homo erectuste ehk sirginimes...
kategooria taksonitesse. 39) Takson süstemaatika kategooriasse kuuluv organismirühm, ( NT rebane, koerlased, kiskjalised, imetajad, selgroogsed) 40) Väljasuremine liikide hävimine, nt hääbunud tänu konkurentsile või halbade tingimuste tõttu. 41) Artikuleeritud kõne- häälikuliselt liigendatud kõne, mõistelise keele kasutamine. 42) Australopiteek Esimene püstikäiv inimlane. 4,2 1,1 mln a tgsi Aafrikas. 43) Neandertaallane 250 30 tuhat aastat tagasi Euroopat ja Aasiat asustanud inimliik 44) Neoteenia individuaalse arengu aeglustumine ja pidurdumine 45) Sotsiaalne pärilikkus sotsiaalse evo eeldus järglastele pärandatakse oskused, teadmised ning tehnoloogiad ühiskondliku kommunikatsiooni vahenditega. III VÕRDLE 1) LAMARCK DARWIN
inimlasi. KROMANJOONLANE- aruka inimese esimeste populatsioonide esindaja Euroopas. NEANDERTAALLANE- nüüdisinimese evolutsiooni kõrvalharu; u ajavahemikus 250-30 tuhat aastat tagasi Euroopat ja Ees- ning Kesk-Aasiat asustanud inimliik. NEOTEENIA- individuaalse arengu aeglustumine ja pidurdumine, nii et täises säilivad fülogeneetiliste eellaste noorjärkude tunnused. OSAV INIMENE- ,,osavkäpp", enamasti esimeseks inimliigiks peetav inimlane, olend, kes valmistas primitiivseid kiviriistu. PÜSTINE INIMENE- väljasurnud inimliik, mis eksisteeris u ajavahemikus 1,9 mln 300 tuhat aastat tagasi. SOTSIAALNE EVOLUTSIOON- aeg, kui hakkas arenema inimühiskond. SOTSIAALNE PÄRILIKKUS- sotsiaalse evolutsiooni eeldus: eellaspõlvkondades omandatud kogemuste, tedmiste ja tehnoloogiate edasiandmine järglaspõlvkonddele ühiskondliku kommunikatsiooni vahenditega. EUKARÜOOT- ehk päristuumne
liigutused, tähenduslikud hüüded, žestid kõne sõnas ja kirjas, sotsiaalne mälu 3. liikumisviis- kahel jalal 3. peamiselt neljal jalal, harva kahel 4. töövõime- tehnoloogiate kasutamine 4. looduslike esemete kasutamine Sarnasused: 1. Kromosoomistikus ja geenides 2. Valgud peaaegu samad, aminohapped erine vad vähem kui 1 % 21. Kirjuta mõiste seletusele sobiv mõiste! A. Organismi harjumine keskkonnaga on evolutiooniline areng B. Esimene inimlane, kes rändas Aaafrikast välja oli nüüdisinimene ehk arukas inimene C. Liigiomane geneetiliselt kinnistunud kasulik tunnus- astelde olemasolu mõningates taimedel D. Loodusliku valiku vorm, mis kujundab uude keskkonda asunud Populatsiooni on suunav valik. E. Ühe indiviidi sobitumine oma elutingimustega elu kestel, see toimub päriliku reaktsiooninormi piires kohanemine F. Hõlmikpuu, kilpkonnade tänapäevani säilumine on näide säilitavast valikust
43 ¾ TULNUKARASSIDE ANTROPOLOOGILINE KIRJELDUS VALGE RASS Altair - Absoluutse visuaalse magnituudi relatiivne ulatus (+2) - Hominoid, süsinikeluvorm · Riik: Looma · Hõimkond: Selgroogsed · Klass: Imetajad (Hominid Biped) · Selts: Primaadid · Sugukond: Hominiid e. Inimlane · Perekond: Puudub · Liik: Homo Altair MUST RASS Qizan Qal'At - Binaarne - Absoluutse visuaalse magnituudi relatiivne ulatus (+7E) - Humanoid (inimeselaadne tulnukas), süsinikeluvorm · Riik: Looma · Hõimkond: Selgroogsed · Klass: Imetajad · Selts: Primaadid
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
5-2 m a tagasi. --- Australopiteekide evolutsioon lahknes 2 suunda: 1) Siredad australopiteegid väiksemad 1.2-1.5m, peenete luude väikeste hammastega. 2) Robustsed australopiteegid hilisemad, massiivsed luud, suured hambad, tugevad mälumislihased (vintske taimtoit). Me oleme ikka siredad. --- Homo habilis osav inimene. Homo erectus püstine inimene. (algselt püstine ahvinimene). Vanim mitte-aafrika leid 1.8 m a tagasi Gruusia. Püstine inimene pikima eksisteerimisajaga inimlane üle 1.5 m a. Euroopas arenes temast neandertali inimene. Jässakas keha, tugev lihastik, suurem ajukolju. Kohastumine jääaja tingimustele. --- Aruka inimese Homo spaiens esimene pop tekkis teatud vaheastme kaudu Aafrika püstisest inimesest kusagil lõunapool Saharat u 250-200 tuhat a tagasi. Kolju ümber, kõrge laubaga, nõrkade kulmumõigastega, arenenud lõuatsiga, väikesed hambad. Tööriistad muutusid mitmekesisemaks ja paremini töödelduks, graveeringud
ka filosoofilises plaanis. Milles bioloogid on praegu enam-vähem üksmeelsed? 1. Inimene on bioloogilise evolutsiooni teel eristunud loomariigist. 2. Inimlased (Hominidae) on lahknenud mingist inimahvide (Hominoidea) tüvivormist. 3. Inimene - Homo - kui tööriistu valmistav olend on vähemalt 2 mln. aastat vana. 4. Nii esimesed inimlased (Australopithecinae) kui ka esimesed inimesed (H. habilis ja H. erectus) tekkisid Aafrikas. H. erectus oli esimene inimlane, kes Aafrikast välja rändas ja asustas suure osa Euraasiast. 5. Nüüdisinimene - H. sapiens sapiens - asustas praktiliselt kogu Vana- Maailma ajavahemikus 50...40 tuhat aastat tagasi. Millised probleemid on ebaselged ja vaieldavad? Enamik nüüdsetest inimese evolutsiooni aktuaalsetest probleemidest on seda olnud antropogeneesi bioloogilise käsitluse algusest peale, kuigi osa neist on lisandunud hiljem. Nimetame siinkohal mõned olulisemad: 1
tagasi. Liik oli pärit Aafrikast ning levis edasi tänapäeva Gruusia, India, Hiina aladele ning ka Jaava saarele. Homo erectused kasutasid tuld ja küpsetasid liha, mille tulemusel hakkas arvatavasti suurenema nende aju võimekus. Homo erectuse leide: Pithecanthropus erectus - Jaava inimene. Avastas Hollandi paleantropoloog Eugène Dubois. Sinatrophus pekinensis - Pekingi-Hiina inimene. Leiti Pekingist Zhoukoudiani koobastest. Nariokotome poiss ehk Turkana poiss on kõige paremini säilinud inimlane (Homo erectus). Leiti Turkana järve läänekaldalt (tänapäeva Keeniast). !Homo heidelbergensis - Heidelbergi inimene, arenes arvatavasti välja Homo erectusest u. 600k a. tagasi ning suri välja u. 200k a. tagasi. Tugevama kehaehitusega ja suurema ajumahuga kui Homo erectus. Arvatakse, et nendest kujuneisd välja neandertallased. Inimese kujunemisest on kaks teooriat: 1) Hilise Aafrikast väljarännu teooria
Inimlaste esmaseks põhitunnuseks oli püstine liikumisviis. Selliste tunnustega vanimad leiud, lõunaahvide, on üle 4 miljoni aasta vanad. Australopiteekide siredast harust tekkis umbes 2,5 miljonit aastat tagasi Ida-Aafrikas esimene inimliik osav inimene, kes suutis valmistada kivist riistu. Sellest arenes välja mitmeid inimliike. Umbes 1,9 miljonit aastat tagasi ilmus pikakasvuline ja märksa suurema koljumahuga inimlane püstine inimene. 250 30 tuhat aastat tagasi asustasid Euroopat ja Kesk-Aasiat neandertali inimesed, kelle väljasuremise põhjuseks võib pidada arenenuma konkurendi teket umbes 250-200 tuhat aastat tagasi tekkis Aafrikas inimliik, kellest lähtuvad kõik tänapäevased rassid arukas inimene. 15
Arheoloogia tähendab mineviku inimtegevuse uurimist, peamiselt inimtegevusest säilinud materi-aalse kultuuri ja keskkonna-andmete kogumise ja analüüsi abil. See sisaldab esemeid, ehitusjäänuseid, taime- ja looma-jäänuseid (ökofakte), ja kultuur-maastikku (kõik kokku: arheoloogiline aines). • Selgitab välja ja uurib muistiseid • Tegeleb mineviku inimeste, ehitiste ja rajatiste, maastike jm-ga • Lähtub uurimisel arheoloogilisest ainesest • Teeb koostööd lähierialadega Arvestab seadusest ja teaduseetikast tulenevate nõuetega Muistised – Muistis(t)ekesksed uuringud – Esemed → esemeuurimus – Ökofaktid → keskkonnaarheoloogia Kultuurmaastik – Maastikuarheoloogia – Merenduslik kultuurmaastik → merenduslik arheoloogia Süntees – Interdistsiplinaarne arheoloogia e paljude erialade võimaluste kooskasutamine – Teoreetiline arheoloogia ehk arheoloogilise tõlgenduse loomise ...
Spordiajaloo kt konspekt I KONTROLLTÖÖ Spordiajalugu kui teadus: ajalugu teadus, mis uurib ühiskonna arenemist ja selle seaduspärasusi spordiajalugu ajaloo haru, mis keskendub spordiajaloo uurimisele (kehaliste harjutuste kasutuselevõtu põhjusi ja arengut jms.) kehakultuur ühiskonna kultuuri ja inimeste sotsiaalse suhtlemise koostisosa; hõlmab ühiskonna saavutusi spordiga seotud aladel sport mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus kehaline kasvatus kasvatusprotsessi osa, mis on suunatud liigutusvilumuste kujundamisele, kehaliste võimete arendamisele ja spordialaste teadmiste omandamisele Spordiajaloo allikad: ainelised(igasugused esemed); etnograafilised (tavad, kombed); lingvistilised(väljandid, suuline pärimus); rahvaluule; kirjalikud; audio-visuaalsed Uurimismeetodid: rekonstrueerimine; tüpologiseerimine(tüüpide alusel liigitamine); periodiseerimine; kirjeldamine; intui...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
