Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kiiruisutamine" - 45 õppematerjali

kiiruisutamine on uisutamise alaliik kus võistlejad läbivad ettenähtud maa kindlat tüüpi uiskudel (kiiruisud). Kiiruisutamisel on kolm tüüpi: pika raja kiiruisutamine, lühikese raja kiiruisutamine ja maraton kiiruisutamine.

Õppeained

Kiiruisutamine -
thumbnail
8
pptx

Kiiruisutamine

saj keskel Varaseimad teadaolevad uisutamisvõistlused 16. sajandil Friisimaal Esimene uisutajate klubi asutati 1742. aastal Edinburghis Võistlusspordina hakati kiiruisutamist harrastama 18. sajandil Inglismaal ning 19. sajandil Hollandis, Skandinaavia maades, Saksamaal, Venemaal ja Põhja-Ameerikas 1848 esimesed terasuisud (E. W. Bushall, Philadelpias) 1889 Amsterdamis mitteametlikult esimesed maailmameistrivõistlused. Eripära ja uisud Kestvusala (erinevad distantsid) - 500 m (kiire start, kiirendus, kurvitehnika) - 1500 m - 3000 - 10 000 m (jõukestvus, maksimaalset hapnikutarbimist) Aastast 1997 kasutusel nn klappuisud - uisusaapa külge kinnitatud ühest punktist - liikumisulatus suurem - uisutamine dünaamilisem Rada ja rajavahetus Ellipsikujuline Pikkus 133,33, 250, 333,33 või 400 m 400 m - rahvusvaheline...

Kiiruisutamine
8 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kiiruisutamine

Kiiruisutamine on üldiselt kestvusala. Lühim sõit on 500 m, mis nõuab uisutajalt väga kiiret starti ja head kiirendust, ning head kurvitehnikat. Niinimetatud sprinterid saavutavad üldiselt edu 500 m ja 1000 m sõidul. 1500 m on selline distants, mida võivad edukalt läbida nii sprinterid, kui pikkade distantside sõitjad. Alates distantsidest 3000 m - 10000 m nõuab uisutajatelt jõukestvust ja kõrget maksimaalset hapnikutarbimist. Eriti tähtis on hoida oma füüsilist tugevust kogu distantsi vältel. Kiiruse lisamine lühidistantsil ja ökonoomne sõitmine pikal distantsil on täiesti erinevad olukorrad. Kiiruisutaja uisutamisasend peab olema võimalikult aerodünaamiline. Olümpiamängudel uisutatakse ainult üksikdistantsidel, nii naistel kui meestel on viis ala. Naised võistlevad 500, 1000, 1500, 3000 ja 5000 m. Mehed 500, 1000, 1500, 5000 j...

Kehaline kasvatus
12 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kiiruisutamine

Kiiruisutamine on nii füüsiliselt kui ka tehniliselt väga raske spordiala. Kiiruisutaja peab omama head tehnikat ja kehalist vormi, et rakendada jäässe võimalikult suurt jõudu, mis teda edasi viiks. Samas vajatakse ka häid kiiruslikke võimeid ning vastupidavust. Sellepärast peab kiiruisutaja omama lisaks heale tehnikale tugevaid jalalihaseid, millega saavutada võimalikult suurt võimsust. Mehaanilise külje pealt vaadates ongi kõige tähtsamaks edasiviivaks jõuks võimsus, mida ka antud töös mõõdetakse. Ajalugu Uiske kasutati juba vanaajal, et jääl paremini liikuda. Algselt olid need valmistatud loomaluust ning liikudes anti kepitõugetega hoogu. Raudteraga puu-uiske hakati valmistama Hollandis 13. sajandi keskel. Varaseimad teada olevad uisutamisvõistlused peeti 16. sajandil Friisimaal. Esimene uisutaj...

Kehaline kasvatus
20 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ants Antson

Praegu on Ants Antson 63 aastane ja ta lausus : "Kui saaksin aasta sellisel jääl harjutada, sõidaksin praegugi kõik oma vanad rekordid üle," teatab Antson, kel vanust 63 aastat. Aga omaaegse vormi ja tänapäevaste tingimuste juures? "No neile soomlastele ja rootslastele paneksin kindlalt ära," vastab ta. Antsoni aegadega võrreldes on kiiruisutamine röögatult muutunud. Tollal sõideti välitingimustes kehva ilma ja jääpragusid trotsides, suur müts peas, puuvillane vorm seljas. Tänapäeval on välirajad unustatud, jää valmistamise tehnoloogia areneb iga aastaga, klassikaliste uiskude asemele on ilmunud libisemist pikendavad klappuisud, võistluskostüümid valmistatakse uuest õhutakistust vähendavast materjalist. "Meie ajal ja meie kiiruste juures ei mõelnud keegi aerodünaamikale," tunnistab Antson...

Kehaline kasvatus
61 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Nimetu

10 Kasutatud kirjandus...........................................................................................................12 2 Kiiruisutamine Kiiruisutamine on talispordiala, kus võisteldakse erilistel pikkadel õhukese teraga uiskudel. Kiiruisutamine on üldiselt kestvusala. Viimastel aastakümnetel on kiiruisutajad spetsialiseerunud erinevatele distantsidele. Aastate eest oli võistlusprogramm selline, et hea treenitusega sportlane saavutas edu pea igal distantsil. Lühim sõit on 500 m, mis nõuab uisutajalt väga kiiret starti ja head kiirendust, ning head kurvitehnikat. Niinimetatud sprinterid saavutavad üldiselt edu 500 m ja 1000 m sõidul. 1500 m on selline distants, mida võivad edukalt läbida nii sprinterid, kui pikkade...

40 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Esimesed Taliolümpialaste tulemused

Eesti esimesed taliolümplased : Christfried Burmeister, Johannes Villemson , Aleksander Mitt ja Eduard Hiop Sankt Moritzi olümpiamängudel II taliolümpiamängud, Sankt Moritz · 11.02. - 19.02.1928 Koht:15 ,Nimi :Christfried Burmeister,Riik:Eesti ,Võistlusala:500m,Tulemus:46,2 Koht:18,Nimi:Christfried Burmeister,Riik:Eesti ,Võistlusala:1500m,Tulemus:2.33,6 Koht:24,Nimi:Christfried Burmeister,Riik:Eesti ,Võistlusala:5000,Tulemus:9.46,2 Koht:22,Nimi:Aleksander Mitt,Riik:Eesti ,Võistlusala:500 m,Tulemus:47,7 Koht:19,Nimi:Aleksander Mitt,Riik:Eesti,Võistlusala:1500m,Tulemus:2.35,0 Koht:21,Nimi:Aleksandet Mitt ,Riik:Eesti ,Võistlusala:5000m,Tulemus:9.35,2 Seitsmekordne Eesti meister Christfried Burmeister käis võimeid mõõtmas Sankt Moritzi taliolümpial . IV taliolümpiamängud, Garmisch-Partenkirchen · 06.02. - 16.02.1936 Iluuisutamine . Koht:18. Nimi:Helene Michelson-Eduard Hiop,Riik:Eesti,Võistlusala:paarissõit,Tulemus: - Kiiru...

Kehaline kasvatus
7 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Suuline eksam

Juggle Zongleerima Rocking horse Kiikhobu Tamer Taltsutaja Track and field events Kergejõustik Long jump Kaugushüpe Wrestling Maadlus Marathon Maraton Downhill racing Kiirlaskumine Figure skating Iluuisutamine Speed skating Kiiruisutamine Crosscountry Murdmaasuusatamine Windsurfing Surfamine skiing Bowls Keegel Darts Nooleviskemäng http://www.abiks.pri.ee Riding Ratsutamine Club Golfi kepp Racket Reket Discus Kettaheide...

Inglise keel
583 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Toitumise põhialused spordis

10km/t, tennis, võrkpall · Maksimaalse intensiivsusega alad (üle 13cal/min) o Jooks 11-15km/t, jalgrattasõit 30-50km/t, ujumine 50-70m/min, suusatamine 11-15km/t jne. Energiakulu tunnis (70kg) · Käsipall 880 · Kaljuronimine 810 · Aeroobika (step) 740 · Rinnuliujumine 740 · Jooks 8,5km 670 · Mäestikuratas 630 · Suusatamine 600 · Korvpall 600 · Jalgratas 20km 590 · Sõudmine 570 · Kiiruisutamine 520 · Squash 520 · Tennis 520 · Jalgpall 520 · Purjelauasõit 460 · Sulgpall 450 · Golf 410 Toitumine spordis päeva jooksul · Toituma peaks 5 -6 korda päevas ja viima sisse kerged treeningueelsed (-järgsed) ooted. · Toidu kalorsus peaks päeva jooksul jagunema Hommikusöök 20 % Oode 10 % Lõunasöök 30 % Oode 10 % Õhtusöök 30 % Toitumine vastupidavusaladel...

Kehaline kasvatus
293 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Baltimaade ajalugu 1920-1940

(Eestlased said sealt 6 kulda, 6 hõbedat ja 8 pronksi) Leedu o Leedu sportlased olid edukad lauatennises ja males ning saavutasid eriti väljapaistvaid tulemusi korvpallis. Leedu korvpallimeeskond tuli 1937. ja 1939. a Euroopa meistriks, korvpallinaiskond aga pälvis Euroopa esivõistlustel hõbemedali. Läti o Kõige massilisem spordiala oli jalgratta sõit. Samuti veel sportlik käimine, maadlus, kiiruisutamine , korvpall ja male. 1935.a tuli Euroopa meistriks Läti korvpallikoondis. Eesti o Eestis jõudsid maailma tippude hulka eelkõige maadlejad ja tõstjad. 1936.a. Berliini olümpiamängudel võitis K.Palusalu kuldmedali nii klassikalise kui ka vabamaadluse raskekaalus. Ülemaailmselt kuulsaks said maletaja P. Keres ning Eesti laskesportlased. Esikoht MM-il 1937 ja 1939.a. 4. Välispoliitika o 1920. aastate algus ­ Balti liit...

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Olümpiamängude ajalugu

Sisukord 3....................................................................................Antiikolümpiamängud 4.....................Olümpiamängude taassünd, Rahvusvaheline Olümpiakomitee 6.....................................Rahvusvaheline Olümpiaakadeemia, Olümpiaharta 7....................................................Olümpialipp, -sümbol, -deviis ja -embleem 8......................Olümpiahümn, Olümpiaprogramm, Olümpiaküla, Olümpiatuli 9........................................................................................Kasutatud kirjandus 2 ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD Mitmesuguseid jõu- ja osavusvõistl...

Sport/kehaline kasvatus
117 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Kaasaegsed olümpiamängud

1920. aasta Antwerpeni suvemängudel oli ta olümpiavõitjaks tulnud poksi poolraskekaalus. Ta on tänini ainus isik olümpiamängude ajaloos, kes võitnud kuldmedali nii suve- kui ka talimängudel. Garmisch ­ Partenkirchen 6. ­ 16. Veebruar 1936 Olümpial osales 28 riiki. Esmakordselt võtsid osa Austraalia, Bulgaaria, Hispaania, Kreeka, Liechtenstein, Türgi. Spordialasid oli kavas 6 (suusatamine, kiiruisutamine , iluuisutamine, jäähoki, mäesuusatamine, bobisõit). Sapporo 1940 Jäid sõja tõttu ära. Cortina d'Ampezzo 1944 Jäid sõja tõttu ära. Sankt ­ Moritz 30. Jaanuar ­ 8. Veebruar 1948 Olümpial osales 28 riiki 669 sportlasega, neist 77 naist. Esmakordselt osalesid olümpial Island, Liibanon, Lõuna-Korea, Taani ja Tsiili. Sõjasüüdlastele Saksamaale ja Jaapanile osavõtukutset ei saadetud. Edukamad riigid medalite arvult olid Norra ja...

Kehaline kasvatus
85 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Sport ja tervislikud eluviisid

Referaat Sport ja tervislikud eluviisid Erik Alviste EMA Merekool I kursus 29. detsember 2008. a. Sport & Tervislikud eluviisid Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Aeroobika on hea rühile ja jooga rahustab. Enne jooksmist või mistahes spordiala alustamist tuleks teha alati 5-10 minutit eelsoojendust. Näiteks jalutada pisut kiiremas tempos 5-10 minutit enne tõsisemat treeningut. Soojenduse tegemata jätmine suurendab lihasrebestuse võimalust. Ülekaal suurendab oluliselt paljude tervisehäirete tekkimise riski, kuid sellest vabanemine nõuab vaeva. Kaaluiibe vältimiseks või kaalu vähendamiseks on kaks võimalust: piirata toiduenergia tarbimist, s.t. söödava toidu kalorsust või suurend...

Kehaline kasvatus
239 allalaadimist
thumbnail
4
xls

Eestlaste saavutused olümpiamängudel

Nimi 1 Martin Klein 2 Mihkel Kuusk 3 Alfred Neuland 4 Jüri Losmann 5 Alfred Schmidit 6 Eduard Pütsep 7 Alfred Neuland 8 Jaan Kikas 9 Harald Tammer 10 Aleksander Klumberg 11 Roman Steinberg 12 Alekssander Kolmpere 13 Osvald Käpp 14 Voldemar Väli 15 Arnold Lühaäär 16 Albert Kusnets 17 William von Wiren, Georg Faehlmann, Nikolai Veksin, Eberhard Vogdt 18 Kristijan Palusalu 19 Nikolai Stepulov 20 August Neo 21 Voldemar Väli 22 August Neo 23 Johannes Kotkas 24 Johann Lõssov 25 Bruno Junk 26 Bruno Junk 27 Aleksander Tsutselov 28 Hanno Selg 29 Ants Antson 30 Rein Aun 31 Jaak Lipso 32 Svetlana Tsirkova 33 Jaan Talts 34 Jaak Lipso 35 Jaan Talts 36 Jüri Tarmak 37 Svetlana Tsirkova 38 George Zazitski 39 Aavo Pikkuus 40 Raul Arnemann 41 Jaak Uudmäe 43 Viljar Loor 44 Ivar Stukolkin 45 Mait Riisman 46 Nikolai Poljakov 47 Ivar Stukolkin 48 Jüri...

Kehaline kasvatus
52 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Suusatamine

Paigalpöörded on: · Lehvikupööre eest · Lehvikupööre tagant · Tõstepöörded · Hüppepööre Laskumisel kasutatavad pöörded: · Astepööre · uisusammpööre 3. Mäest laskumise asendid on: · Kõrgasend · Põhiasend · Puhkeasend · Madalasend 4. Kuld: Ants Antson kiiruisutamine , 1500 m Innsbruck 1964 Andrus Veerpalu murdmaasuusatamine, 15 km Salt Lake City 2002 Hõbe: Andrus Veerpalu murdmaasuusatamine, 50 km Salt Lake City 2002 Pronks: Jaak Mae murdmaasuusatamine, 15 km Salt Lake City 2002 Allar Levandi kahevõistlus Calgary 1988 ( SIIA PEAD JUURDE LISAMA ) 5. Tõusmisviisid: · Trepptõus · Käärtõus Laskumisviisid: · Otselaskumine · Säästlaskumine 6...

Kehaline kasvatus
24 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Koolieksami materjal

Voldemar Väli 192 Amsterdami kreeka-rooma 8 s maadlus (sulgkaal) Osvald Käpp 192 Amsterdami vabamaadlus 8 s (kergekaal) Kristjan 193 Berliin kreeka-rooma Palusalu 6 maadlus (raskekaal) Johannes 193 Berliin kreeka-rooma Kotkas 6 maadlus(raskekaal) Ants Antson 196 Innsbruck kiiruisutamine 4 (1500m) Svetlana 196 México naiskondlik florett Tsirkova 8 Jaan Talts 197 Münchenis Tõstmine(raskekaa) 2 Jüri Tarmak 197 München kergejõustik 2 (kõrgushüpe) Aavo Pikkuus 197 Montréal meeskondlik 6 maanteesõit Mait Riisman 198 veepall 0...

Kehaline kasvatus
115 allalaadimist
thumbnail
8
doc

ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD,OLÜMPIAMÄNGUD TÄNAPÄEVAL JA 2008.AASTA VÕITJA GERD KANTER.

1920 Alfred Neuland tõstmine (kergekaal) 257,5 (72,5-75-110) 1924 Eduard Pütsep kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal) 1928 Voldemar Väli kreeka-rooma maadlus (sulgkaal) 1928 Osvald Käpp vabamaadlus (kergekaal) 1936 Kristjan Palusalu kreeka-rooma maadlus (raskeskaal) 1936 Kristjan Palusalu vabamaadlus (raskeskaal) 1952 Johannes Kotkas kreeka-rooma maadlus (raskekaal) 1964 Ants Antson kiiruisutamine (1500 m) 1968 Svetlana Tsirkova naiskondlik florett 1972 Jaan Talts tõstmine (raskekaal) 580,0 (210,0-165,0-205,0). 1972 Jüri Tarmak kergejõustik (kõrgushüpe) 223 cm 1976 Aavo Pikkuus meeskondlik maanteesõit 1980 Mait Riisman veepall 1980 Viljar Loor võrkpall 1980 Jaak Uudmäe kolmikhüpe 17.35 m...

Kehaline kasvatus
30 allalaadimist
thumbnail
12
doc

SOTSIALISM, Hiina, Eesti NL 97'

Näitlejad: Kaljo Kiisk, Helle Kull, Peeter Urbla, Sulev Nõmmik, Tõnu Aav, Mikk Mikiver, Kaarin Raid, Ita Ever, Eino Baskin. Tõe ja Õiguse erinevad dramatiseeringud, palju harrastusteatreid. Enn ja Mati Klooren. ,,Libahunt" Türilt pärit Ene Rämmeld. Sport Kuld: Paul Keres maletaja. Tiit Sokk soul korvpall 1988, Erika Salumäe trekisprint 1988, Talts tõstmine München 1971, Ants Antson kiiruisutamine 1500m Innsbrude 1964, Jüri Tarmak kõrgushüpe, Jaak Uudmäe kolmikhüpe. Hõbe: Toomas Tõniste purjetamine 1988, R.Aun kümnevõistlus Tokyo 1964. Pronks: Anna Levandi suusa kahevõistlus Galagay 1988.a, B.Junk sportlik käimine 1956.a, Toivo Asmer võidusõit....

Ajalugu
71 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Olümpiamängud

Eesti olümpiamedalid Kokku on Eesti sportlased olümpiamängudelt võitnud 26 kuldmedalit: Alfred Neuland- tõstmine Antverpen 1920 Eduard Pütsep- Kreeka-rooma maadlus Pariis 1924 Osvald Käpp- vabamaadlus Amsterdam 1928 Voldemar Väli- Kreeka-rooma maadlus Amsterdam 1928 Kristjan Palusalu- vabamaadlus Berliin 1936 Johannes Kotkas- Kreeka-rooma maadlus Helsingi 1952 Ants Antson- kiiruisutamine Innsbruck 1964 Svetlana Tsirkova (Lozovaja)- vehklemine Mexico 1968 Jüri Tarmak- kergejõustik München 1972 Svetlana Tsirkova (Lozovaja)- vehklemine München 1972 Jaan Talts- tõstmine München 1972 Aavo Pikkuus- jalgrattasport Montreal 1976 Ivar Stukolkin- ujumine Moskva 1980 Jaak Uudmäe- kergejõustik Moskva 1980 Viljar Loor- võrkpall Moskva 1980 Mait Riismann- veepall Moskva 1980 Tiit Sokk- korvpall Soul 1988 Erika Salumäe- jalgrattasport Soul 1988...

Kehaline kasvatus
65 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Taliolümpiamängud 2010 Vancouveris

Eestlased Taliolümpiamängudel 2010: Vancouveris EESTLASED OSALESID JÄRGMISTES ALADES: Iluuistamises: paarissõitjad Maria Sergejeva ja Ilja Glebov, naisüksiksõidus Jelena Glebova, jäätantsus Irina Stork ja Taavi Rand. Mäesuusatamises: Tiiu Nurmberg ja Deyvid Oprja. Laskesuusatamises: Eveli Saue, Roland Lessing, Kauri Kõiv, Indrek Tobreluts, Priit Viks, Martten Kaldvee, Sirli Hanni, Kadri Lehtla, Kristel Viigipuu. Murdmaasuusatamises: Kristina Smigun-Vähi, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu, Kein Einaste, Kaija Udras, Triin Ojaste, Algo Kärp, Kaspar Kokk, Timo Simonlatser, Karel Tammjärv ja Tatjana Mannima. EESTLASTE SAAVUTUSED Iluuisutamine: Naiste üksiksõit: Jelena Glebova 21 koht Paarissõit: Maria Sergejeva - Ilja Glebov 19 koht Jäätants: Irina Stork - Taavi Rand 23 koht Laskesuusatamine: MEHED 10 km sprint 31. Indrek Tobreluts 48. Kauri Kõiv 62. Roland Lessing 74. Martten Kaldvee...

Kehaline kasvatus
12 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Vancouver 2010

Wang Meng Hiina Lühirajauisutamine 3 0 0 3 3. Petter Northug Norra Murdmaasuusatamine 2 1 1 4 Lee Jung-su Lõuna-Korea Lühirajauisutamine 2 1 0 3 4. Magdalena Neuner Saksamaa Laskesuusatamine 2 1 0 3 Emil Hegle Svendsen Norra Laskesuusatamine 2 1 0 3 7. Martina Sáblíková Tsehhi Kiiruisutamine 2 0 1 3 8. Simon Ammann Sveits Suusahüpped 2 0 0 2 3 Charles Hamelin Kanada Lühirajauisutamine 2 0 0 2 Marcus Hellner Rootsi Murdmaasuusatamine 2 0 0 2 Maria Riesch Saksamaa Mäesuusatamine 2 0 0 2...

Sport/kehaline kasvatus
5 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun