57

doc

EESTLASED TALIOLÜMPIAMÄNGUDEL

EESTLASED TALIOLÜMPIAMÄNGUDEL Birger Rasmussen AT22 Juhendaja: Deivi Sadeiko Särevere 2010/2011  SISUKORD · Tali olümpiamängude toimumise ajad · Sankt Moritz · Garmisch Partenkirchen · Oslo · Cortina d'Ampezzo · Innsbruck · Grenoble · Lake Placid · Sarajevo · Galgary · Albertville · Lillehammer · Nagano · Salt Lake City · Torino · Vancouver Tali olümpiamängud I. 1924-Chamonix II. 1928- Sankt Moritz III. 1032- Lake Placid IV. 1936- Garmisch-Partenkirchen 1940- Sankt Moritz' 1944- Cortina d`Ampezzo'  V. 1948- Sankt Moritz VI

Sport → Sport

6 allalaadimist

3

doc

Meeste murdmaasuusatamise 50km olümpiavõitjad

Meeste murdmaasuusatamise 50km olümpiavõitjad Chamonix 1924 kuld: Thorleif HAUG ­ Norra hõbe: Thoralf STRÖMSTAD ­ Norra pronks: Johan GROTTUMSBRAATEN ­ Norra St Moritz 1928 Kuld: Per Erik HEDLUND ­ Rootsi Hõbe: Gustav JONSSON ­ Rootsi Pronks: Volger ANDERSSON ­ Rootsi Lake Placid 1932 Kuld: Veli SAARINEN ­ Soome Hõbe: Väinö LIIKKANEN ­ Soome Pronks: Arne RUSTADSTUEN ­ Norra Garmisch-Partenkirchen 1936 Kuld: Elis WIKLUND ­ Rootsi Hõbe: Axel WIKSTRÖM ­ Rootsi Pronks: Nils-Joel ENGLUND ­ Rootsi St Moritz 1948 Kuld: Nils KARLSSON ­ Rootsi Hõbe: Harald ERIKSSON ­ Rootsi Pronks: Benjamin VANNINEN ­ Soome Oslo 1952 Kuld: Veikko HAKULINEN ­ Soome Hõbe: Eero KOLEHMAINEN ­ Soome Pronks: Magnar ESTENSTAD ­ Norra Cortina d'Ampezzo 1956 Kuld: Sixten JERNBERG ­ Rootsi Hõbe: Veikko HAKULINEN ­ Soome Pronks: Fyodor TERENTYEV ­ USSR Squaw Valley 1960 Kuld: Kalevi HÄMÄLÄINEN ­ Soome Hõbe: Veikko HAKULINEN ­ Soome Pronks: Rolf RÄMGARD ­ Rootsi In...

Sport → Kehaline kasvatus

10 allalaadimist

6

rtf

Linnastumine Austrias

Austria Linnades elab 65.9% riigi rahvastikust. Linnastumise tempo on 0,6 % ( 2010-15 a.). Linnastumise tase ja tempo on madalad, seetõttu, et rahvastiku kasvu tase on iseenesest väike ja peaaegu ei muutu juba 50 aastat. Austria suurema rahvaarvuga linnad on: Viin, 1 793 667 elanikke Graz, 265 300 elanikke Linz, 189 300 elanikke Salzburg, 147 600 elanikke Innsbruck, 122 500 elanikke Kõik suuremad linnad paiknevad peamiselt piiri lähedal, nad on paigutatud üksteise suhtes peaaegu võrdsel kaugusel. Austria pealinn Austria pealinnaks on Viin, elanikkearv - 1 730 278 inimest. Viin asub Austria Ida osas, see paikneb alpide jalamil ning Doonau jõe kaldal. Probleemid Austria põhiprobleemiks on iive vähenemine ning rahvastiku vananemine. Huvitavad faktid  Ida-Alpid moodustavad 62% kogu riigi territooriumist.  Umbes veerand Austria elanikkonnast (mitte vähem kui 20%) elab Viinis.  Arnold Schwarzenegger - maailmak...

Geograafia → Ühiskonnageograafia

5 allalaadimist

5

docx

Eesti olümpiavõitjad

1. Alfred Neuland 4. Voldemar Väli Tõstmine Kreeka-rooma maadlus Antverpen 1920 Amsterdam 1928 2.Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus 5.Kristjan Palusalu Pariis 1924 Vabamaadlus Berliin 1936 3.Osvald Käpp 6.Kristjan Palusalu Vabamaadlus Kreeka-rooma maadlus Amsterdam 1928 Berliin 1936 7.Johannes Kotkas 10. Jüri Tarmak Kreeka-rooma maadlus Kergejõustik Helsingi 1952 München 1972 8. Ants Antson Kiiruisutamine 11.Svetlana Tsirkova Innsbruck 1964 Vehklemine München 1972 12. Jaan Talts Tõstmine 9. Svetlana Tsirkova München 1972 Vehklemine Mexico 1968 13. Aavo pikkuus 16. Viljar Loor Jalgrattasport Võrkpall Montreal 1976 Moskva 1980 14. Ivar Stukolkin 17. Mait Riismann...

Sport → Sport

8 allalaadimist

1

odt

Eestlased olümpiamängudel

(sulgkaal) 1928 Osvald Käpp Vabamaadlus Amsterdam (kergekaal) 1936 Kristjan Palusalu Kreeka-rooma maadlus Berliin (raskekaal) 1936 Kristjan Palusalu Vabamaadlus Berliin (raskekaal) 1952 Johannes Kotkas Kreeka-rooma maadlus Helsingi (raskekaal) 1964 Ants Antson Kiiruisutamine Innsbruck (1500m) 1968 Svetlana Tsirkova Naiskondlik florett Mexico (vehklemine) 1972 Jaan Talts Tõstmine (raksekaal) München 1972 Jüri Tarmak Kergejõustik München (kõrgushüpe) 1976 Aavo Pikkuus Meeskondlik Montreal maanteesõit 1980 Jaak Uudmäe Kolmikhüpe Moskva

Sport → Kehaline kasvatus

34 allalaadimist

2

rtf

Eesti olümpiavõtjad

1928 Amsterdam Voldemar Väli Kreeka-rooma maadlus Sulgkaal (62 kg) 1928 Amsterdam Osvald Käpp Vabamaadlus I kergekeskkaal (66 kg) 1936 Berliin Kristjan Palusalu Kreeka-rooma maadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1936 Berliin Kristjan Palusalu Vabamaadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1952 Helsingi Johannes Kotkas Kreeka-rooma maadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1964 Innsbruck Ants Antson Kiiruisutamine 1500 m 1968 México Svetlana Tsirkova Vehklemine Naiskondlik florett 1972 München Jüri Tarmak Kergejõustik Kõrgushüpe 1972 München Jaan Talts Tõstmine Raskekaal (110 kg) 1972 München Svetlana Tsirkova Vehklemine Naiskondlik florett 1976 Montreal Aavo Pikkuus Jalgrattasport 102,55 km meeskonnasõit 1980 Moskva Jaak Uudmäe Kergejõustik Kolmikhüpe

Sport → Sport

3 allalaadimist

2

docx

Suusatamine

a) Mogren b) wassberg 2. Paigalpöörded on: · Lehvikupööre eest · Lehvikupööre tagant · Tõstepöörded · Hüppepööre Laskumisel kasutatavad pöörded: · Astepööre · uisusammpööre 3. Mäest laskumise asendid on: · Kõrgasend · Põhiasend · Puhkeasend · Madalasend 4. Kuld: Ants Antson kiiruisutamine, 1500 m Innsbruck 1964 Andrus Veerpalu murdmaasuusatamine, 15 km Salt Lake City 2002 Hõbe: Andrus Veerpalu murdmaasuusatamine, 50 km Salt Lake City 2002 Pronks: Jaak Mae murdmaasuusatamine, 15 km Salt Lake City 2002 Allar Levandi kahevõistlus Calgary 1988 ( SIIA PEAD JUURDE LISAMA ) 5. Tõusmisviisid: · Trepptõus · Käärtõus Laskumisviisid: · Otselaskumine · Säästlaskumine 6

Sport → Kehaline kasvatus

24 allalaadimist

2

pdf

Austria turism

Austria! ! Austriat külastab aastas keskmiselt 36,8 miljonit turisti. Viimastel aastatel külastab Austriat suvisel ja talvisel hooajal ligikaudu sama palju turiste. Turismi tippkuud on talvel veebruar ning suvel juuli ja august. ! Tänu oma piiramatutele vaba aja veetmise võimalustele on Austria juba kaua nautinud maineka turismimeka positsiooni. Maalilised orud, avar mägismaa, võimsad liustikud, kristallselge veega järved, pehme kliima, arenenud infrastruktuur, esmaklassiline teenindus, kohalike elanike külalislahkus, grandioossete ajalooliste ja kultuuriliste mälestiste rohkus, hea asukoht, majanduslik ja poliitiline stabiilsus moodustavad vaid väikese osa Austria Vabariigi väärtuste nimistust. ! Suvel on turistide seas kõige kõige populaarsem Viin. Pealinnas paiknevad mitmed uhked kirikud (sh Püha Stefani Katedraal) ja arhitektuuripärlid...

Varia → Kategoriseerimata

2 allalaadimist

26

pptx

Austria kultuur

kohta  Pealinn: Viin (Wien)  Rahvaarv: 8,3 miljonit  Euroopa Liidu liige: Alates 01.01.1995  Pindala (km²): 83 858  Religioon: rooma katolik 88%, protestante 9%  Keel: Saksa keel  Rahaühik: Euro  Ingliskeelne nimi: Austria  Venekeelne nimi: Австрия  Omakeelne nimi: Österreich Elanike arvud seisuga 1.1.2012.: Viin - 1,731 mln Graz - 265 tuh. Linz - 191 tuh. Salzburg - 149 tuh. Innsbruck - 121 tuh. Klagenfurt - 95 tuh. Religioon  Keel  Saksa keel on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel  Kõneleb umbes 100 miljonit inimest  Kirjakeele tähtis arendaja Martin Luther  Saksa keel on mõjutanud tugevasti ka Eesti keele sõnavara  Saksa tähestik: A B C D E F G H I J K L MNOPQRSTUVWXYZÄÖÜß  Austria kultuur  18-19 sajandil oli Austria euroopa muusikaelu üks keskustest

Geograafia → Geograafia

2 allalaadimist

1

docx

Alpid

veel kõrgemal alpiniidud, igilumi ja igiliustikud (liustike kogupindala on 4120 km²). Madalate kurude (Väike Sankt Bernhard 2188 m, Sankt Gotthard 2108 m, Splügen 2117 m, jt.) rohkuse tõttu on teestik tihe, mäestikku läbib hulk tunneleid (tuntuimad Mont Blanc'i, Simploni, Mont Cenis' ja Sankt Gotthardi tunnel). Palju on kuurorte ning turismi- ja talispordikeskusi (Davos, Chamonix, Cortina d'Ampezzo, Kitzbühel, Innsbruck, Grenoble jt.). Alpides on kõrgmäestike alpiinse vööndi taimed, mis on kohastunud tugeva tuulega, madala temperatuuriga jt. raskete elutingimustega. Seetõttu on nad tiheda karvastusega ja madalad, kasvavad enamasti padjandeina. Suurte õite ja hallide lehtede pärast kasvatatakse dekoratiivseid kellukaid, emajuuri ja jänesekäppi. Atlandi ookeanilt tulevad niisked õhumassid takerduvad kõrgete Alpide taha ning sellepärast langeb eriti mäestiku läänenõlvadel rohkesti sademeid

Geograafia → Geograafia

27 allalaadimist

3

rtf

Esimesed Taliolümpialaste tulemused

võistles slaalomis ja kiirlaskumises VI taliolümpiamängud, Oslo · 14.02. - 25.02.1952 Suusatamine . Koht:26. Nimi:Juku Pent ,Riik:Saksamaa,Võistlusala:50 km,Tulemus: 4:30.56 VII taliolümpiamängud, Cortina d'Ampezzo · 26.01. - 05.02.1956 Suusakahevõistlus. Koht:26 ,Nimi:Uno Kajak ,Riik:NSVL,Tulemus: 400,9 - hüpped 186,5, 15 km 1:00,48 (214,4) Suusakahevõistluses osales N.Liidu koondise koosseisus Cortina d'Ampezzo taliolümpial Uno Kajak IX taliolümpiamängud, Innsbruck · 29.01. - 09.02.1964 Bobisõit. Koht:12,Nimi:Heino Ago Freiberg,Riik:Rootsi ,Võistlusala:kahehobi,Tulemus: - Kiiruisutamine . Koht:1 ,Nimi:Ants Antson ,Riik:NSVL,Võistlusala:1500m ,Tulemus:2.10,3 Koht:5 ,Nimi:Ants Antson ,Riik:NSVL ,Võistlusala:10 000m ,Tulemus:16.08,7 Ants Antson võitis Innsbruckis Eestile esimese talialade olümpiakulla . X taliolümpiamängud, Grenoble · 06.02. - 18.02.1968 Kiiruisutamine . Koht:12 ,Nimi:Ants Antson ,Riik:NSVL ,Võistlusala:1500m ,Tulemus:2

Sport → Kehaline kasvatus

7 allalaadimist

2

docx

Austria

on 90 inimest km2 kohta. Pärast esimest maailmasõda on tunduvalt suurenenud linnaelanike arv, tööstuse ja turismi arenedes on palju rahvast asunud maa idaosast läände. Linnadesse on koondunud 77% rahvastikust. Austria suurimad linnad on Viin, Graz, Linz, Salzburg, Innsbruck. MAJANDUS Austria on arenenud kapitalistlikult tööstusmaa. Riigi valduses on rasketööstuse põhiharud - elektrienergeetika, metallurgia, naftatööstus - ja suured pangad. Sõjaliste kulutuste vähesus ja elav kaubavahetus naabermaadega on soodustanud Austria majanduse arengut võrreldes teiste Lääne-Euroopa tööstusmaadega. Tööstuses on esikohal rasketööstus. Musta metallurgia toodang ületab oma maa

Geograafia → Geograafia

46 allalaadimist

2

odt

Raamatu „EESTI OLÜMPIAMEDALIVÕITJAD 1912-2006“ tutvustus

,,EESTI OLÜMPIAMEDALIVÕITJAD 1912-2006" Tiit Lääne Raamatus "Eesti olümpiamedalivõitjad" 1912 ­ 2006 on esmakordselt ühiste kaante vahele võetud kõik meie olümpiamedalistid. Enam kui sada aastat on maailm pidanud kaasaegseid olümpiamänge. Mängudest on kujunenud oluline rahvusliku eneseteadvuse mõõdupuu nii suurriikide kui ka Eesti taoliste väikeriikide jaoks. Ja sellepärast on iga medal, mis erinevatel aegadel olümpiatelt võidetud, iga riigi, ka meie jaoks, hindamatu väärtusega. Ikka on leidunud Eestiski keegi, kelle sportlik ettevalmistus on lubanud tõusta tippu maailma suurimal spordipeol. Võitnud esimese olümpiamedali 1912. aastal, on eestlased sealt alates pea alati jõudnud ka pjedestaalile. Talimängudelt võideti eelmisel sajandil kaks medalit, kuid seda rikkamalt on möödunud kahed viimased mängud. Ning kokkuvõttes on eesti sportlaste medalisaak olnud se...

Sport → Kehaline kasvatus

13 allalaadimist

2

docx

Toomas Uba

Toomas Uba (1943-2000) Toomas Uba oli sündinud 2. novembril 1943 aastal, Talinnas. Toomas Uba isa Reginald Uba (aastani 1936 Suban) osales 22aastaselt Berliini olümpiamängudel (1936) 1500 meetri jooksus, hiljem oli kergejõustikukohtunik. Süstis pojale spordivaimustust, üheskoos pandi juba 1952, aastast alates pidevalt kokku spordikaustikuid. Legendi järgi tegi Toomas Uba esimese spordireportaazi kaheksa- aastasena, valgustades köögiaknalt emale-isale Helsingi olümpiamänge. Toomas Uba abikaasa nimi oli Mall, pojad Tarmo ja Margus. Margus on rahvusvahelise kategooria tennisekohtunik, osalenud olümpial Euroopa Ringhäälingute Liidu EBU televisioonirühmas. Harrastas paljusid spordialasid (näiteks suusatamine, jooks, ujumine, tennis ning paljuid spordimänge), Eesti noorteparemikku pääses võrkpallis. Lõpetas 1962 Tallinna 21. Keskkooli ja 1968 kaugõppes Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna eesti fil...

Ajalugu → Ajalugu

3 allalaadimist

8

doc

Eestlaste medalivõidud olümpiamängudel

Kristjan Kreeka-rooma Raskekaal (üle 87 1936 Berliin Palusalu maadlus kg) Kristjan Raskekaal (üle 87 1936 Berliin Vabamaadlus Palusalu kg) Johannes Kreeka-rooma Raskekaal (üle 87 1952 Helsingi Kotkas maadlus kg) Ants 1964 Innsbruck Kiiruisutamine 1500 m 2.10,3 Antson Svetlana Naiskondlik 1968 México Vehklemine Tsirkova florett Jüri 1972 München Kergejõustik Kõrgushüpe 2.23 Tarmak 1972 München Jaan Talts Tõstmine Raskekaal 110 kg

Sport → Kehaline kasvatus

12 allalaadimist

11

doc

Eestlased taliolümpiamängudel (referaat)

02. - 19.02.1928........................................................................................... 5 Garmisch-Partenkirchen 06.02. - 16.02.1936......................................................................... 5 Oslo 14.02. - 25.02.1952.........................................................................................................5 Cortina d'Ampezzo 26.01. - 05.02.1956................................................................................. 5 Innsbruck 29.01. - 09.02.1964................................................................................................ 6 Grenoble 06.02-18.02.1968 ................................................................................................... 7 Lake Placid 13.02. - 24.02.1980............................................................................................. 7 Saraevo 08.02. - 19.02.1984 .............................................................................................

Kirjandus → Kirjandus

40 allalaadimist

3

doc

Austria

Austria Vabariik asub Kesk-Eoroopas. Austria pindala on 83850 km² , rahvaarv 7550000 (1983.a.) . Austria pealinn on Viin ja riigikeeleks saksa keel. Austria piirinaabrid on läänes Shveits, põhjas Saksamaa, Tsehhi ja Slovakkia, idas Ungari ja lõunas Jugaoslaavia ja Itaalia. Austria on merepiirita ja valdavalt mägine maa. 70% pindalast hõlmavad Alpid, 10% Tsehhi massiivi ääremäestikud. Madalaimad künklikud alad on Doonau ääres ning maa ida ja kaguosas. Madalikel ja eelmäestikes valitseb pehme ja niiske kliima, mägises lääneosas kõrguse suurenedes temperatuur alaneb ja sademete hulk suureneb. Lumepiir asub 2500-2800 m kõrgusel. Talvel sajab ohtrasti, tekib lumelaviine. Jõed on vee- ja energiarohked, enamik kuulub ainsa laevatava jõe Doonau jõestikku. Austria on Lääne- Euroopa metsarikkamaid maid, mets katab 44% pindalast. Metsadest kõrgemal asuvad kõrg- ja madalrohuga alpi-niidud. Majandusliku tähtsusega maavarad on magnesiit, grafiit, ra...

Geograafia → Geograafia

170 allalaadimist

7

doc

Olümpiamängud

6  o 1972 München o 1996 Atlanta o 1976 Montreal o 2000 Sydney o 1980 Moskva o 2004 Ateena o 1984 Los Angeles o 2008 Peking o 1988 Seoul o 2012 London o 1992 Barcelona Taliolümpiamängud o 1924 Chamonix o 1976 Innsbruck o 1928 Sankt Moritz o 1980 Lake Placid o 1932 Lake Placid o 1984 Sarajevo o 1936 Garmisch-Partenkirchen o 1988 Calgary o 1948 Sankt Moritz o 1992 Albertville o 1952 Oslo o 1994 Lillehammer o 1956 Cortina d'Ampezzo o 1998 Nagano o 1960 Squaw Valley o 2002 Salt Lake city o 1964 Innsbruck o 2006 Torino

Sport → Kehaline kasvatus

97 allalaadimist

4

doc

1936 - Victor Francis Hess ja Carl David Anderson

· Nobel Prize in Physics (1936) Victor Francis Hess Born 24 June 1883 Schloss Waldstein, Peggau, Austria 17 December 1964 (aged 81) Died Mount Vernon, New York, USA Nationality Austria, United States Fields Physics University of Graz Austrian Academy of Sciences Institutions University of Innsbruck Fordham University Alma mater University of Graz Known for discovery of cosmic rays Notable awards Nobel Prize in Physics 1936 Carl David Anderson Carl David Anderson (3 September 1905 ­ 11 January 1991) was an American physicist. He is best known for his discovery of the positron, an achievement for which he received the Nobel Prize in Physics in 1936. September 3, 1905 Born

Füüsika → Füüsika

11 allalaadimist

11

doc

Austria

Rahvastiku keskmine tihedus on 90 inimest km² kohta. Tihedamalt on asustatud Austria põhjapoolne osa, lõuna pool on elanikke vähem. Põhiline rass on Europiidsesse rassi kuuluvad keskeurooplased. Pärast II maailmasõda on tunduvalt suurenenud linnaelanike arv, tööstuse ja turismi arenedes on palju rahvast asunud maa idaosast läände. Linnadesse on koondunud 77% rahvastikust, üle veerandi linnarahvastikust elab Viinis. Austria suurimad linnad on Viin, Graz, Linz, Salzburg, Innsbruck.  8 5.MAJANDUS Austria, alates 1995. aasta algusest Euroopa Liidu liige, on kõrgelt arenenud tööstusriik, milles mängib tähelepanuväärset osa teenindus. Tööstuse ja tootmisega tegelevad Austrias ennekõike keskmise suurusega ettevõtted. Riik on arenenud tööstusmaa, majandus baseerub eelkõige töötleval tööstusel ja kaubandusel. Riigi valduses on rasketööstuse põhiharud ­ metallurgia,

Geograafia → Geograafia

82 allalaadimist

6

docx

Austria tutvustus

vähenenud. Rahvastiku keskmine tihedus on 90 inimest km² kohta. Tihedamalt on asustatud Austria põhjapoolne osa, lõuna pool on elanikke vähem. Põhiline rass on Europiidsesse rassi kuuluvad keskeurooplased. Pärast II maailmasõda on tunduvalt suurenenud linnaelanike arv, tööstuse ja turismi arenedes on palju rahvast asunud maa idaosast läände. Linnadesse on koondunud 77% rahvastikust, üle veerandi linnarahvastikust elab Viinis. Austria suurimad linnad on Viin, Graz, Linz, Salzburg, Innsbruck.(2) (4) Loodus Austria on merepiirita ja valdavalt mägine maa; 70% pindalast hõlmavad Alpid, 10% Tsehhi massiivi ääremäestikud. Riigi kõrgeim koht on Grossglockner'i mägi, mis on 3797 m kõrgune. Madalaimad künklikud alad on Doonau ääres ning maa ida- ja kaguosas. Madalikel ja eelmäestikes valitseb pehme ja niiske kliima, mägises lääneosas kõrguse suurenedes temperatuur alaneb ja sademetehulk suureneb. Talvel on keskmine õhutemperatuur umbes -8° C ja suvel 24° C

Geograafia → Geograafia

2 allalaadimist

10

docx

Eestlaste saavutused taliolümpial 1928-2010

Eestlaste saavutused taliolümpial Referaat Sissejuhatus Eestlased on osalenud taliolümpiamängudel alates 1928.aastast.Spordialadel milles eestlased juba ammusest ajast osalenud on: suusatamine, iluuisutamine, kiiruisutamine, mäesuusatamine, laskesuusatamine (Lisa 1). Et sportlased saaksid taliolümpial osaleda on neil abiks Eesti Olümpiakommitee,kes korraldab sportlaste minekut olümpiale.Igal taliolümpiamängudel on osalenud eestlased.Järgnev referaat toobki teieni eestlaste saavutused taliolümpial aastate kaupa. . Olümpiamängude ajaloost 23. mail 1911 toimunud ROK-i XII istungil Budapestis üllatas itaalia krahv Eugenio Brunetta d'Usseaux ROK-i liikmeid ettepanekuga korraldada olümpiavõistlusi ka talialadel ning soovis näha talialasid juba 1912. aastal Stockholmi mängude kavas. Rootsi esindaja teatas, et 1913. aastal korraldatakse Rootsis juba neljandad Põhjamaade mängud ning seega pole olümpia raames talialadel erilist mõt...

Geograafia → Geograafia

30 allalaadimist

11

doc

Kaasaegsed olümpiamängud

Kaasaegsed olümpiamängud Suveolümpiamängud Ateena 1896 Olümpial osalesid 12 riigi sportlased: Austraalia, Austria, Bulgaaria, Kreeka, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Sveitsi, Taani, Ungari ja USA. Sportlaste arv kõigub eri allikates 219 ja 311 vahel. Võisteldi 9 spordialal: kergejõustik, klassikaline maadlus, laskmine, jalgrattasport, tennis, tõstmine, ujumine, vehklemine, riistvõimlemine. Võistlusalasid oli 43. Majutuse pidid võistlejad endale ise otsima. Omapärane võistlusala oli 100 m vabaujumine sõjalaevade madrustele. Registreerus 14 võistlejat, kuid ainult 3 neist julges hüpata külma vette. Eestlane Hermann Lerchenbaum oli tulnud olümpiale osalema sõudmises sõjalaevade päästepaadil USA eest, kuid sõuderegatt jäi tormi tõttu ära. Eestlane pidi piirduma kaasaelamisega kergejõustikuvõistlusele. Pariis 14. mai ­ 28. oktoober 1900 Võistlused toimusid 20 spordialal ning 95 võistlualal. Mängudel osal...

Sport → Kehaline kasvatus

86 allalaadimist

10

doc

Giacomo Puccini

pidamiseks. Selle tõttu pöördus Puccini 1919 aastal itaalia autotootja Vincenzo Lancia poole, et see talle rasketes maastikutingimustes sõitmiseks ühe auto ehitaks. Paari kuu möödudes saigi uus "maastikuauto" peadpööritava hinna eest (35000 liiri) valmis, maestro oli sellest nii vaimustatud et ostis neid veel kaks. Selle autoga organiseeris Puccini 1922. aastal sõpradega suure Euroopa reisi, mille marsruut oli järgmine: Cutigliano, Verona, Trento, Bolzano, Innsbruck, München, Ingolstadt, Nürnberg, Frankfurt, Bonn, Köln, Amsterdam, Haag ja siis tagasi Itaaliasse. 1922. aastal ostetud Lambda oli viimane Puccini auto, sellega sõitis ta 1924 aastal Pisa rongijaama, et sealt rongiga Brüsselisse saatuslikule operatsioonile sõita. 8 KOKKUVÕTE Giacomo Puccini (22. detsember 1858 Lucca ­ 29. november 1924 Brüssel) oli itaalia helilooja

Muusika → Muusika

27 allalaadimist

6

odt

Austria referaat

Rahvastiku keskmine tihedus on 90 inimest km² kohta. Tihedamalt on asustatud Austria põhjapoolne osa, lõuna pool on elanikke vähem. Põhiline rass on Europiidsesse rassi kuuluvad keskeurooplased. Pärast II maailmasõda on tunduvalt suurenenud linnaelanike arv, tööstuse ja turismi arenedes on palju rahvast asunud maa idaosast läände. Linnadesse on koondunud 77% rahvastikust, üle veerandi linnarahvastikust elab Viinis. Austria suurimad linnad on Viin, Graz, Linz, Salzburg, Innsbruck. Loodus Austria on merepiirita ja valdavalt mägine maa; 70% pindalast hõlmavad Alpid, 10% Tsehhi massiivi ääremäestikud. Riigi kõrgeim koht on Grossglockner'i mägi, mis on 3797 m kõrgune. Madalaimad künklikud alad on Doonau ääres ning maa ida- ja kaguosas. Madalikel ja eelmäestikes valitseb pehme ja niiske kliima, mägises lääneosas kõrguse suurenedes temperatuur alaneb ja sademetehulk suureneb

Geograafia → Geograafia

5 allalaadimist

12

docx

Lääne-Euroopa

· usk - 73,6% rooma-katolikud Osatähtsus maailmakultuuris · seondub eelkõige muusikaga · joodeldamine · rahvatantsust ländler on kujunenud klassikaline Viini valss · Mozart, Schubert, Beethoven, noorem ja vanem Strauss Muud valdkonnad: · Bioloog Gregor Mendel · Bioloog Konrad Lorenz · Psühholoog Sigmund Freud Suuremad linnad · Viin ­ 1,5 miljonit, koos eeslinnadega 2 miljonit · Graz ­ 221 000 · Linz ­ 180 000 · Salzburg ­ 145 000 · Innsbruck ­ 112 000 · Klagenfurt ­ 91 000 · Villach ­ 59 000 Ajalugu · Austria aladel elati juba paleoliitikumis · Willendorfi Venus 22 000 ­ 24 000 a eKr · Rooma riigi 3 provintsi: Reetia, Noricum, Pannoonia · 1282 a. said hertsogiteks Habsburgid · 1453 hakati Austria valitsejaid nimetama ertshertogiteks · Habsburgide hegemooniavalitsus Euroopas Vaatamisväärsused · Melk Abbey ­ klooster ­ Danube jõgi · Viini Rahvusooper

Geograafia → Geograafia

4 allalaadimist

22

doc

Olümpiamängud

maadluses hõbemedali. XVII suveolümpiamängud, Rooma 1960 Meie mehi võistles NSVL-i, Kanada, Rootsi ja Hong Kongi lipu all. Parimaid tulemusi saavutasid Edvin Vesterby, kes jällegi võistles Rootsi lipu all ja sai maadluses 4. koha, Ergas Leps Kanada meeskonnast, sai kergejõustikus 8. koha, Hanno Selg NSVL, kes sai moodsas viievõistluses meeskondlikult 2. koha ja Aleksander Tsutselov purjetamises 2. koht. IX taliolümpiamängud, Innsbruck 1964 Ants Antson võitis Innsbruckis Eestile esimese talialade olümpiakulla. Heino Ago Freiberg võistles Rootsi lipu all ja sai bobisõidus 12. koha XXIII suveolümpiamängud, Tokyo 1964Laine Erik lõpetas naiste 800 meetri jooksu kuuendana. Ergas Leps Kanada meeskonnast sai 1500 m jooksus 17. koha X taliolümpiamängud, Grenoble 1968 Eestlastest võistlesid Tõnu Haljand ja Ants Antson, kuid seekord medalit nad koju ei toonud, mõlemad said 12. koha.

Sport → Kehaline kasvatus

65 allalaadimist

13

docx

Kergejõustik

Kristjan Kreeka-rooma Raskekaal (üle 1936 Berliin Palusalu maadlus 87 kg) Kristjan Raskekaal (üle 1936 Berliin Vabamaadlus Palusalu 87 kg) Johannes Kreeka-rooma Raskekaal (üle 1952 Helsingi Kotkas maadlus 87 kg) 1964 Innsbruck Ants Antson Kiiruisutamine 1500 m 2.10,3 Svetlana Naiskondlik 1968 México Vehklemine Tsirkova florett 1972 München Jüri Tarmak Kergejõustik Kõrgushüpe 2.23 Raskekaal (110 1972 München Jaan Talts Tõstmine

Sport → Sport/kehaline kasvatus

10 allalaadimist

29

docx

Spordiajaloo konspekt

1948 Sankt Moritz, Henri Oreiller(Prants) ­ 2kulda, 1pronks (mäesuusatamine) Sveits 1952 Oslo, Norra 1956 Itaalia Anton Sailer (Austria) ­ 3kulda (mäesuusatamine) Sixten Jernberg(Rootsi) ­ 1kuld, 1hõbe, 1pronks (murdmaa) 1960 Squaw Lidia Skoblikova ja Jevgeni Grishin(NSV) ­ 2 kulda Valley, USA (kiiruisutamine) Veikko Hakulien(Soome) ­ 1kuld,1hõbe,1pronks (murdmaa) 1964 Innsbruck, Austria 1968 Grenoble, Prant. 1972 Sapporo, Jaapan 1976 Innsbruck, Austria 1980 Lake Placid, USA 1984 Sarajevo, Gunde Svan (Rootsi) Jugos. 1988 Calgary, EESTLANE Allar Levandi(NSV) ­ pronks (kahevõistlus) Kanada 1992 Alberville, Bjørn Dæhlie (Norra) ­ 3kulda (15km jälitussõit, 50km vaba, Prant. 4x10 teade), 1hõbe (30km klassika)

Ajalugu → Spordiajalugu

31 allalaadimist

28

doc

Sport ja tervislikud eluviisid

 · 1964 Tky · 1968 México · 1972 München · 1976 Montréal · 1980 Moskva · 1984 Los Angeles · 1988 Seoul · 1992 Barcelona · 1996 Atlanta · 2000 Sydney · 2004 Ateena · 2008 Peking · 2012 London Taliolümpiamängud · 1924 Chamonix · 1928 Sankt Moritz · 1932 Lake Placid · 1936 Garmisch-Partenkirchen · 1948 Sankt Moritz · 1952 Oslo · 1956 Cortina d'Ampezzo · 1960 Squaw Valley · 1964 Innsbruck · 1968 Grenoble · 1972 Sapporo · 1976 Innsbruck · 1980 Lake Placid · 1984 Sarajevo · 1988 Calgary · 1992 Albertville · 1994 Lillehammer · 1998 Nagano · 2002 Salt Lake City · 2006 Torino · 2010 Vancouver · 2014 Sotsi 20  Eesti spordimuuseum Eesti Spordimuuseum (lühend ESM) on üks riiklikest keskmuuseumidest Eestis. ESM on asutatud 1963. aastal

Sport → Kehaline kasvatus

240 allalaadimist

19

doc

Spordiajalugu

1.vanimad jäljed inim asutusest Eesti 17.Olümpiakomitee kuldmedali võitnud territooriumil pärinevad: Eesti sportlased · Paleoliitikumist Eduart Pütsep 1924 Pariis · Mesoliitikumist Osvald Käpp 1928 Amsterdam · Neoliitikumis Alfred Neuland 1920 Antverpen Ants Antson 1964 Innsbruck 2.Katoliku aja vanimateks avalikeks Voldemar Väli 1928 Amsterdam haridusasutusteks Eestis olid: Kristjan Palusalu 1936 Berliin Viljar Loor 1980 Moskva · Toomkoolid · Linnakoolid 18.Esimesel on Eestimaad maininud: · Gümnaasiumid · Ptolemaios · Tacitus 3.Katolikuaja ajalisteks piirideks on:

Ajalugu → Ajalugu

148 allalaadimist

11

docx

Koolieksami materjal

Voldemar Väli 192 Amsterdami kreeka-rooma 8 s maadlus (sulgkaal) Osvald Käpp 192 Amsterdami vabamaadlus 8 s (kergekaal) Kristjan 193 Berliin kreeka-rooma Palusalu 6 maadlus (raskekaal) Johannes 193 Berliin kreeka-rooma Kotkas 6 maadlus(raskekaal) Ants Antson 196 Innsbruck kiiruisutamine 4 (1500m) Svetlana 196 México naiskondlik florett Tsirkova 8 Jaan Talts 197 Münchenis Tõstmine(raskekaa) 2 Jüri Tarmak 197 München kergejõustik 2 (kõrgushüpe) Aavo Pikkuus 197 Montréal meeskondlik 6 maanteesõit Mait Riisman 198 veepall 0

Sport → Kehaline kasvatus

115 allalaadimist