EESTLASED TALIOLÜMPIAMÄNGUDEL Birger Rasmussen AT22 Juhendaja: Deivi Sadeiko Särevere 2010/2011 SISUKORD · Tali olümpiamängude toimumise ajad · Sankt Moritz · Garmisch Partenkirchen · Oslo · Cortina d'Ampezzo · Innsbruck · Grenoble · Lake Placid · Sarajevo · Galgary · Albertville · Lillehammer · Nagano · Salt Lake City · Torino · Vancouver Tali olümpiamängud I. 1924-Chamonix II. 1928- Sankt Moritz III. 1032- Lake Placid IV. 1936- Garmisch-Partenkirchen 1940- Sankt Moritz' 1944- Cortina d`Ampezzo' V. 1948- Sankt Moritz VI
St Moritz 1948 Kuld: Nils KARLSSON Rootsi Hõbe: Harald ERIKSSON Rootsi Pronks: Benjamin VANNINEN Soome Oslo 1952 Kuld: Veikko HAKULINEN Soome Hõbe: Eero KOLEHMAINEN Soome Pronks: Magnar ESTENSTAD Norra Cortina d'Ampezzo 1956 Kuld: Sixten JERNBERG Rootsi Hõbe: Veikko HAKULINEN Soome Pronks: Fyodor TERENTYEV USSR Squaw Valley 1960 Kuld: Kalevi HÄMÄLÄINEN Soome Hõbe: Veikko HAKULINEN Soome Pronks: Rolf RÄMGARD Rootsi Innsbruck 1964 Kuld: Sixten JERNBERG Rootsi Hõbe: Assar RÖNNLUND Rootsi Pronks: Arto TIAINEN Soome Grenoble 1968 Kuld: Ole ELLEFSAETER Norra Hõbe: Vyacheslav VEDENIN USSR Pronks: Joseph HAAS Sveits Sapporo 1972 Kuld: Paal TYLDUM Norra Hõbe: Magne MYRMO Norra Pronks: Vyacheslav VEDENIN USSR Innsbruck 1976 Kuld: Ivar FORMO Norra Hõbe: Gerd-Dietmar KLAUSE Saksa Demakraatlik Vabariik Pronks: Benny SÖDERGREN Rootsi Lake Placid 1980 Kuld: Nikolay ZIMYATOV USSR
Austria Linnades elab 65.9% riigi rahvastikust. Linnastumise tempo on 0,6 % ( 2010-15 a.). Linnastumise tase ja tempo on madalad, seetõttu, et rahvastiku kasvu tase on iseenesest väike ja peaaegu ei muutu juba 50 aastat. Austria suurema rahvaarvuga linnad on: Viin, 1 793 667 elanikke Graz, 265 300 elanikke Linz, 189 300 elanikke Salzburg, 147 600 elanikke Innsbruck, 122 500 elanikke Kõik suuremad linnad paiknevad peamiselt piiri lähedal, nad on paigutatud üksteise suhtes peaaegu võrdsel kaugusel. Austria pealinn Austria pealinnaks on Viin, elanikkearv - 1 730 278 inimest. Viin asub Austria Ida osas, see paikneb alpide jalamil ning Doonau jõe kaldal. Probleemid Austria põhiprobleemiks on iive vähenemine ning rahvastiku vananemine. Huvitavad faktid Ida-Alpid moodustavad 62% kogu riigi territooriumist.
Antverpen 1920 Amsterdam 1928 2.Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus 5.Kristjan Palusalu Pariis 1924 Vabamaadlus Berliin 1936 3.Osvald Käpp 6.Kristjan Palusalu Vabamaadlus Kreeka-rooma maadlus Amsterdam 1928 Berliin 1936 7.Johannes Kotkas 10. Jüri Tarmak Kreeka-rooma maadlus Kergejõustik Helsingi 1952 München 1972 8. Ants Antson Kiiruisutamine 11.Svetlana Tsirkova Innsbruck 1964 Vehklemine München 1972 12. Jaan Talts Tõstmine 9. Svetlana Tsirkova München 1972 Vehklemine Mexico 1968 13. Aavo pikkuus 16. Viljar Loor Jalgrattasport Võrkpall Montreal 1976 Moskva 1980 14. Ivar Stukolkin 17. Mait Riismann Ujumine Veepall Moskva 1980 Moskva 1980 18. Tiit sokk 15
(sulgkaal) 1928 Osvald Käpp Vabamaadlus Amsterdam (kergekaal) 1936 Kristjan Palusalu Kreeka-rooma maadlus Berliin (raskekaal) 1936 Kristjan Palusalu Vabamaadlus Berliin (raskekaal) 1952 Johannes Kotkas Kreeka-rooma maadlus Helsingi (raskekaal) 1964 Ants Antson Kiiruisutamine Innsbruck (1500m) 1968 Svetlana Tsirkova Naiskondlik florett Mexico (vehklemine) 1972 Jaan Talts Tõstmine (raksekaal) München 1972 Jüri Tarmak Kergejõustik München (kõrgushüpe) 1976 Aavo Pikkuus Meeskondlik Montreal maanteesõit 1980 Jaak Uudmäe Kolmikhüpe Moskva
1928 Amsterdam Voldemar Väli Kreeka-rooma maadlus Sulgkaal (62 kg) 1928 Amsterdam Osvald Käpp Vabamaadlus I kergekeskkaal (66 kg) 1936 Berliin Kristjan Palusalu Kreeka-rooma maadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1936 Berliin Kristjan Palusalu Vabamaadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1952 Helsingi Johannes Kotkas Kreeka-rooma maadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1964 Innsbruck Ants Antson Kiiruisutamine 1500 m 1968 México Svetlana Tsirkova Vehklemine Naiskondlik florett 1972 München Jüri Tarmak Kergejõustik Kõrgushüpe 1972 München Jaan Talts Tõstmine Raskekaal (110 kg) 1972 München Svetlana Tsirkova Vehklemine Naiskondlik florett 1976 Montreal Aavo Pikkuus Jalgrattasport 102,55 km meeskonnasõit 1980 Moskva Jaak Uudmäe Kergejõustik Kolmikhüpe
a) Mogren b) wassberg 2. Paigalpöörded on: · Lehvikupööre eest · Lehvikupööre tagant · Tõstepöörded · Hüppepööre Laskumisel kasutatavad pöörded: · Astepööre · uisusammpööre 3. Mäest laskumise asendid on: · Kõrgasend · Põhiasend · Puhkeasend · Madalasend 4. Kuld: Ants Antson kiiruisutamine, 1500 m Innsbruck 1964 Andrus Veerpalu murdmaasuusatamine, 15 km Salt Lake City 2002 Hõbe: Andrus Veerpalu murdmaasuusatamine, 50 km Salt Lake City 2002 Pronks: Jaak Mae murdmaasuusatamine, 15 km Salt Lake City 2002 Allar Levandi kahevõistlus Calgary 1988 ( SIIA PEAD JUURDE LISAMA ) 5. Tõusmisviisid: · Trepptõus · Käärtõus Laskumisviisid: · Otselaskumine · Säästlaskumine 6
Austria kõige kuulsamad suusakuurortid on Mayrhofen, Serfaus, St. Anton, Sölden ja Ischgl. Suvisel ajal on Alpides aga väga populaarne mägironimine ja mäestikujalgratastega sõitmine. ! Austria suuruselt neljas linn Salzburg on Mozarti sünnipaik ja palju sealseid vaatamisväärsusi ja üritusi on seotud selle maailmakuulsa muusikuga. Linna olulisim vaatamisväärsus on kahtlemata sealne vanalinn, mis kuulub alates 1996. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. ! Innsbruck on linn Austria lääneosas, Tirooli liidumaa pealinn. Seal toimusid 1964. ja 1976. aastal taliolümpiamängud. Pildil näete Swarovski kirstalli muuseumi. Arhitektuuri pakkuv Grazi vanalinn näeb välja väärikas ning on täis nikerduste ja seinamaalingutega villasid. Samuti asub vanalinnas Austria vanim tegutsev pagaritöökoda ning põnev kunstimuuseum Friendly Alien. Grazi rongijaam pakub huvi oma modernse arhitektuuri ning omapärase laemaalinguga. Omaette vaatamist väärt on
kohta Pealinn: Viin (Wien) Rahvaarv: 8,3 miljonit Euroopa Liidu liige: Alates 01.01.1995 Pindala (km²): 83 858 Religioon: rooma katolik 88%, protestante 9% Keel: Saksa keel Rahaühik: Euro Ingliskeelne nimi: Austria Venekeelne nimi: Австрия Omakeelne nimi: Österreich Elanike arvud seisuga 1.1.2012.: Viin - 1,731 mln Graz - 265 tuh. Linz - 191 tuh. Salzburg - 149 tuh. Innsbruck - 121 tuh. Klagenfurt - 95 tuh. Religioon Keel Saksa keel on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel Kõneleb umbes 100 miljonit inimest Kirjakeele tähtis arendaja Martin Luther Saksa keel on mõjutanud tugevasti ka Eesti keele sõnavara Saksa tähestik: A B C D E F G H I J K L MNOPQRSTUVWXYZÄÖÜß Austria kultuur 18-19 sajandil oli Austria euroopa muusikaelu üks keskustest
veel kõrgemal alpiniidud, igilumi ja igiliustikud (liustike kogupindala on 4120 km²). Madalate kurude (Väike Sankt Bernhard 2188 m, Sankt Gotthard 2108 m, Splügen 2117 m, jt.) rohkuse tõttu on teestik tihe, mäestikku läbib hulk tunneleid (tuntuimad Mont Blanc'i, Simploni, Mont Cenis' ja Sankt Gotthardi tunnel). Palju on kuurorte ning turismi- ja talispordikeskusi (Davos, Chamonix, Cortina d'Ampezzo, Kitzbühel, Innsbruck, Grenoble jt.). Alpides on kõrgmäestike alpiinse vööndi taimed, mis on kohastunud tugeva tuulega, madala temperatuuriga jt. raskete elutingimustega. Seetõttu on nad tiheda karvastusega ja madalad, kasvavad enamasti padjandeina. Suurte õite ja hallide lehtede pärast kasvatatakse dekoratiivseid kellukaid, emajuuri ja jänesekäppi. Atlandi ookeanilt tulevad niisked õhumassid takerduvad kõrgete Alpide taha ning sellepärast langeb eriti mäestiku läänenõlvadel rohkesti sademeid
võistles slaalomis ja kiirlaskumises VI taliolümpiamängud, Oslo · 14.02. - 25.02.1952 Suusatamine . Koht:26. Nimi:Juku Pent ,Riik:Saksamaa,Võistlusala:50 km,Tulemus: 4:30.56 VII taliolümpiamängud, Cortina d'Ampezzo · 26.01. - 05.02.1956 Suusakahevõistlus. Koht:26 ,Nimi:Uno Kajak ,Riik:NSVL,Tulemus: 400,9 - hüpped 186,5, 15 km 1:00,48 (214,4) Suusakahevõistluses osales N.Liidu koondise koosseisus Cortina d'Ampezzo taliolümpial Uno Kajak IX taliolümpiamängud, Innsbruck · 29.01. - 09.02.1964 Bobisõit. Koht:12,Nimi:Heino Ago Freiberg,Riik:Rootsi ,Võistlusala:kahehobi,Tulemus: - Kiiruisutamine . Koht:1 ,Nimi:Ants Antson ,Riik:NSVL,Võistlusala:1500m ,Tulemus:2.10,3 Koht:5 ,Nimi:Ants Antson ,Riik:NSVL ,Võistlusala:10 000m ,Tulemus:16.08,7 Ants Antson võitis Innsbruckis Eestile esimese talialade olümpiakulla . X taliolümpiamängud, Grenoble · 06.02. - 18.02.1968 Kiiruisutamine .
on 90 inimest km2 kohta. Pärast esimest maailmasõda on tunduvalt suurenenud linnaelanike arv, tööstuse ja turismi arenedes on palju rahvast asunud maa idaosast läände. Linnadesse on koondunud 77% rahvastikust. Austria suurimad linnad on Viin, Graz, Linz, Salzburg, Innsbruck. MAJANDUS Austria on arenenud kapitalistlikult tööstusmaa. Riigi valduses on rasketööstuse põhiharud - elektrienergeetika, metallurgia, naftatööstus - ja suured pangad. Sõjaliste kulutuste vähesus ja elav kaubavahetus naabermaadega on soodustanud Austria majanduse arengut võrreldes teiste Lääne-Euroopa tööstusmaadega. Tööstuses on esikohal rasketööstus. Musta metallurgia toodang ületab oma maa
Aavo Pikkuus (Montreal 1976) Edvin Vesterby (Melbourne 1956) Raul Arnemann (Montreal 1976) Jaan Talts (München 1972) Mihhail Kaaleste (Melbourne 1956) Georgi Zazitski (München 1972) Jüri Tarmak (München 1972) Joann Lõssov (Helsingi 1952) Priit Tomson (Mexico 1968 Svetlana Tsirkova (München 1972, Mexico 1968) Ilmar Kullam (Helsingi 1952) Jaak Lipso (Mexico 1968) Ants Antson (Innsbruck 1964) Heino Kruus (Helsingi 1952) Anatoli Krikun (Mexico 1968) Johannes Kotkas (Helsingi 1952) August Neo (Berliin 1936) Bruno Junk (Melbourne 1956, Helsingi 1952) Kristjan Palusalu (Berliin 1936) Nikolai Stepulov (Berliin 1936) Arnold Luhaäär (Berliin 1936) Osvald Käpp (Amsterdam 1928) Arnold Luhaäär (Amsterdab 1928) August Neo (Berliin 1936)
Toomas Uba juhtimisel toodi ETV ekraanile rahvusvahelised suurvõistused, esimeseks pääsukeseks suusatamise MM Falunis aastal 1974. Hoolitses selle eest, et Eestimaal toimunud võistlused vahendataks eeskujulikult teistele teleorganisatsioonidele ja ülemaailmsetesse spordiprogrammidesse. Korraldanud suurvõistluste tuleku ETV ekraanile, valgustas kohapealt neljasid suveolümpiamänge (Moskva 1980, Barcelona 1992, Atlanta 1996, Sydney 2000) ning seitsmeid taliolümpiamänge (Innsbruck 1976, Lake Placid 1980, Sarajevo 1984, Calgary 1988, Albertville 1992, Lillehammer 1994, Nagano 1998). Tallinnast kommenteeris aastatel 1964-1988 kaheksat olümpiat. Muid suurvõistlusi kogunes kümneid ja kümneid. 1970-1999 toimus suusatamise MM 12 korral. Uba oli platsis Strbske Plesos 1970, Falunis 1974, Lahtis 1978, Oslos 1982, Seefeldis 1985, Oberstdorfis 1987, Lahtis 1989, Val di Fiemmes 1991, Falunis 1993, Trondheimis 1997 ja Ramsaus 1999
Kristjan Kreeka-rooma Raskekaal (üle 87 1936 Berliin Palusalu maadlus kg) Kristjan Raskekaal (üle 87 1936 Berliin Vabamaadlus Palusalu kg) Johannes Kreeka-rooma Raskekaal (üle 87 1952 Helsingi Kotkas maadlus kg) Ants 1964 Innsbruck Kiiruisutamine 1500 m 2.10,3 Antson Svetlana Naiskondlik 1968 México Vehklemine Tsirkova florett Jüri 1972 München Kergejõustik Kõrgushüpe 2.23 Tarmak 1972 München Jaan Talts Tõstmine Raskekaal 110 kg
02. - 19.02.1928........................................................................................... 5 Garmisch-Partenkirchen 06.02. - 16.02.1936......................................................................... 5 Oslo 14.02. - 25.02.1952.........................................................................................................5 Cortina d'Ampezzo 26.01. - 05.02.1956................................................................................. 5 Innsbruck 29.01. - 09.02.1964................................................................................................ 6 Grenoble 06.02-18.02.1968 ................................................................................................... 7 Lake Placid 13.02. - 24.02.1980............................................................................................. 7 Saraevo 08.02. - 19.02.1984 ............................................................................................
97% rahvastikust on saksa keelt kõnelevad austerlased. Austria rahvastiku loomulik iive on olnud negatiivne ja rahvaarv seetõttu vähenenud. Rahvastiku keskmine tihedus on 90 inimest km² kohta. Pärast esimest maailmasõda on tunduvalt suurenenud linnaelanike arv, tööstuse ja turismi arenedes on palju rahvast asunud maa idaosast läände. Linnadesse on koondunud 77% rahvastikust. Austria suurimad linnad on Viin, Graz, Linz, Salzburg, Innsbruck. Austria on arenenud kapitalistlikult tööstusmaa. Riigi valduses on rasketööstuse põhiharud - elektrienergeetika, metallurgia, naftatööstus - ja suured pangad. Sõjaliste kulutuste vähesus ja elav kaubavahetus naabermaadega on soodustanud Austria majanduse arengut võrreldes teiste Lääne-Euroopa tööstusmaadega. Tööstuses on esikohal rasketööstus. Musta metallurgia toodang ületab oma maa vajadused, värvilistest metallidest
6 o 1972 München o 1996 Atlanta o 1976 Montreal o 2000 Sydney o 1980 Moskva o 2004 Ateena o 1984 Los Angeles o 2008 Peking o 1988 Seoul o 2012 London o 1992 Barcelona Taliolümpiamängud o 1924 Chamonix o 1976 Innsbruck o 1928 Sankt Moritz o 1980 Lake Placid o 1932 Lake Placid o 1984 Sarajevo o 1936 Garmisch-Partenkirchen o 1988 Calgary o 1948 Sankt Moritz o 1992 Albertville o 1952 Oslo o 1994 Lillehammer o 1956 Cortina d'Ampezzo o 1998 Nagano o 1960 Squaw Valley o 2002 Salt Lake city o 1964 Innsbruck o 2006 Torino
· Nobel Prize in Physics (1936) Victor Francis Hess Born 24 June 1883 Schloss Waldstein, Peggau, Austria 17 December 1964 (aged 81) Died Mount Vernon, New York, USA Nationality Austria, United States Fields Physics University of Graz Austrian Academy of Sciences Institutions University of Innsbruck Fordham University Alma mater University of Graz Known for discovery of cosmic rays Notable awards Nobel Prize in Physics 1936 Carl David Anderson Carl David Anderson (3 September 1905 11 January 1991) was an American physicist. He is best known for his discovery of the positron, an achievement for which he received the Nobel Prize in Physics in 1936. September 3, 1905 Born
Rahvastiku keskmine tihedus on 90 inimest km² kohta. Tihedamalt on asustatud Austria põhjapoolne osa, lõuna pool on elanikke vähem. Põhiline rass on Europiidsesse rassi kuuluvad keskeurooplased. Pärast II maailmasõda on tunduvalt suurenenud linnaelanike arv, tööstuse ja turismi arenedes on palju rahvast asunud maa idaosast läände. Linnadesse on koondunud 77% rahvastikust, üle veerandi linnarahvastikust elab Viinis. Austria suurimad linnad on Viin, Graz, Linz, Salzburg, Innsbruck. 8 5.MAJANDUS Austria, alates 1995. aasta algusest Euroopa Liidu liige, on kõrgelt arenenud tööstusriik, milles mängib tähelepanuväärset osa teenindus. Tööstuse ja tootmisega tegelevad Austrias ennekõike keskmise suurusega ettevõtted. Riik on arenenud tööstusmaa, majandus baseerub eelkõige töötleval tööstusel ja kaubandusel. Riigi valduses on rasketööstuse põhiharud metallurgia,
vähenenud. Rahvastiku keskmine tihedus on 90 inimest km² kohta. Tihedamalt on asustatud Austria põhjapoolne osa, lõuna pool on elanikke vähem. Põhiline rass on Europiidsesse rassi kuuluvad keskeurooplased. Pärast II maailmasõda on tunduvalt suurenenud linnaelanike arv, tööstuse ja turismi arenedes on palju rahvast asunud maa idaosast läände. Linnadesse on koondunud 77% rahvastikust, üle veerandi linnarahvastikust elab Viinis. Austria suurimad linnad on Viin, Graz, Linz, Salzburg, Innsbruck.(2) (4) Loodus Austria on merepiirita ja valdavalt mägine maa; 70% pindalast hõlmavad Alpid, 10% Tsehhi massiivi ääremäestikud. Riigi kõrgeim koht on Grossglockner'i mägi, mis on 3797 m kõrgune. Madalaimad künklikud alad on Doonau ääres ning maa ida- ja kaguosas. Madalikel ja eelmäestikes valitseb pehme ja niiske kliima, mägises lääneosas kõrguse suurenedes temperatuur alaneb ja sademetehulk suureneb. Talvel on keskmine õhutemperatuur umbes -8° C ja suvel 24° C
kahevõistleja, hiljem sama ala treener. N. Liidu meistrivõistlustelt võitis Kajak kahevõistluses kulla (1956) ja hõbeda (1958), 1960. aastal tuli ta N. Liidu ametiühingute meistriks. 1961. aastal kordas Kajak Gorkis tollast N. Liidu suusahüpperekordit 100,5 m. Kajak võitis 19511961 Eesti meistrivõistlustelt suusahüpetes 4 kulda, 1 hõbeda ja 2 pronksi, kahevõistluses 3 kulda, 1 hõbeda, 1 pronksi ning 4 x 10 km teatesuusatamises hõbeda. Innsbruck 29.01. - 09.02.1964 Esimese Eesti talisportlasena jõudis olümpiakullani kiiruisutaja Ants Antson. Noorpõlves edukalt kergejõustikku, tennist ja jäähokit harrastanud Antsoni esimene treener kiiruisutamises oli Olaf Olmann. Tõusnud 1963. aastal NSV Liidu koondisse, sai tema treeneriks Boriss Silkov. Järgnenud aastast kujunes Antsoni parim hooaeg. Olümpiakulla võitis Antson. 6. veebruaril 1964. aasta Innsbrucki talimängudel 1500 meetris.
saluteerima. Ärevusest komistas mees televisiooni- ja mikrofonijuhtmetesse ning kukkus. Eestlastest võttis olümpiamängudest Nõukogude Liidu koondise kooseisus osa kahevõistleja Uno Kajak. Squaw Valley 18. 28. Veebruar 1960 Squaw Valley rajati spetsiaalselt talimängude tarbeks. Ainus olümpiamängude toimumispaik, mis polnud linn. Olümpiamängudel osales 30 riiki 665 sportlasega, neist 143 naist. Esmakordselt osales Lõuna-Aafrika Vabariik. Innsbruck 29. Jaanuar 9. Veebruar 1964 Olümpiamängudel osales 36 riiki 1091 sportlast, neist 200 naist. Esimest korda võtsid osa India, Korea RDV, Mongoolia. Grenoble 6. 18. Veebruar 1968 Grenoble kinnitati olümpialinnaks ROK-i 61. istungjärgul Innsbruckis 1964. aastal. Teised kandideerinud linnad olid Calgary (Kanada), Lahti (Soome), Lake Placid (USA), Oslo (Norra) ja Sapporo (Jaapan). Sapporo 3. 13. Veebruar 1972 Mängudel osales 35 riiki 1006 sportlasega (neist 206 naist)
pidamiseks. Selle tõttu pöördus Puccini 1919 aastal itaalia autotootja Vincenzo Lancia poole, et see talle rasketes maastikutingimustes sõitmiseks ühe auto ehitaks. Paari kuu möödudes saigi uus "maastikuauto" peadpööritava hinna eest (35000 liiri) valmis, maestro oli sellest nii vaimustatud et ostis neid veel kaks. Selle autoga organiseeris Puccini 1922. aastal sõpradega suure Euroopa reisi, mille marsruut oli järgmine: Cutigliano, Verona, Trento, Bolzano, Innsbruck, München, Ingolstadt, Nürnberg, Frankfurt, Bonn, Köln, Amsterdam, Haag ja siis tagasi Itaaliasse. 1922. aastal ostetud Lambda oli viimane Puccini auto, sellega sõitis ta 1924 aastal Pisa rongijaama, et sealt rongiga Brüsselisse saatuslikule operatsioonile sõita. 8 KOKKUVÕTE Giacomo Puccini (22. detsember 1858 Lucca 29. november 1924 Brüssel) oli itaalia helilooja
Rahvastiku keskmine tihedus on 90 inimest km² kohta. Tihedamalt on asustatud Austria põhjapoolne osa, lõuna pool on elanikke vähem. Põhiline rass on Europiidsesse rassi kuuluvad keskeurooplased. Pärast II maailmasõda on tunduvalt suurenenud linnaelanike arv, tööstuse ja turismi arenedes on palju rahvast asunud maa idaosast läände. Linnadesse on koondunud 77% rahvastikust, üle veerandi linnarahvastikust elab Viinis. Austria suurimad linnad on Viin, Graz, Linz, Salzburg, Innsbruck. Loodus Austria on merepiirita ja valdavalt mägine maa; 70% pindalast hõlmavad Alpid, 10% Tsehhi massiivi ääremäestikud. Riigi kõrgeim koht on Grossglockner'i mägi, mis on 3797 m kõrgune. Madalaimad künklikud alad on Doonau ääres ning maa ida- ja kaguosas. Madalikel ja eelmäestikes valitseb pehme ja niiske kliima, mägises lääneosas kõrguse suurenedes temperatuur alaneb ja sademetehulk suureneb
· usk - 73,6% rooma-katolikud Osatähtsus maailmakultuuris · seondub eelkõige muusikaga · joodeldamine · rahvatantsust ländler on kujunenud klassikaline Viini valss · Mozart, Schubert, Beethoven, noorem ja vanem Strauss Muud valdkonnad: · Bioloog Gregor Mendel · Bioloog Konrad Lorenz · Psühholoog Sigmund Freud Suuremad linnad · Viin 1,5 miljonit, koos eeslinnadega 2 miljonit · Graz 221 000 · Linz 180 000 · Salzburg 145 000 · Innsbruck 112 000 · Klagenfurt 91 000 · Villach 59 000 Ajalugu · Austria aladel elati juba paleoliitikumis · Willendorfi Venus 22 000 24 000 a eKr · Rooma riigi 3 provintsi: Reetia, Noricum, Pannoonia · 1282 a. said hertsogiteks Habsburgid · 1453 hakati Austria valitsejaid nimetama ertshertogiteks · Habsburgide hegemooniavalitsus Euroopas Vaatamisväärsused · Melk Abbey klooster Danube jõgi · Viini Rahvusooper
maadluses hõbemedali. XVII suveolümpiamängud, Rooma 1960 Meie mehi võistles NSVL-i, Kanada, Rootsi ja Hong Kongi lipu all. Parimaid tulemusi saavutasid Edvin Vesterby, kes jällegi võistles Rootsi lipu all ja sai maadluses 4. koha, Ergas Leps Kanada meeskonnast, sai kergejõustikus 8. koha, Hanno Selg NSVL, kes sai moodsas viievõistluses meeskondlikult 2. koha ja Aleksander Tsutselov purjetamises 2. koht. IX taliolümpiamängud, Innsbruck 1964 Ants Antson võitis Innsbruckis Eestile esimese talialade olümpiakulla. Heino Ago Freiberg võistles Rootsi lipu all ja sai bobisõidus 12. koha XXIII suveolümpiamängud, Tokyo 1964Laine Erik lõpetas naiste 800 meetri jooksu kuuendana. Ergas Leps Kanada meeskonnast sai 1500 m jooksus 17. koha X taliolümpiamängud, Grenoble 1968 Eestlastest võistlesid Tõnu Haljand ja Ants Antson, kuid seekord medalit nad koju ei toonud, mõlemad said 12. koha.
Kristjan Kreeka-rooma Raskekaal (üle 1936 Berliin Palusalu maadlus 87 kg) Kristjan Raskekaal (üle 1936 Berliin Vabamaadlus Palusalu 87 kg) Johannes Kreeka-rooma Raskekaal (üle 1952 Helsingi Kotkas maadlus 87 kg) 1964 Innsbruck Ants Antson Kiiruisutamine 1500 m 2.10,3 Svetlana Naiskondlik 1968 México Vehklemine Tsirkova florett 1972 München Jüri Tarmak Kergejõustik Kõrgushüpe 2.23 Raskekaal (110 1972 München Jaan Talts Tõstmine
1948 Sankt Moritz, Henri Oreiller(Prants) 2kulda, 1pronks (mäesuusatamine) Sveits 1952 Oslo, Norra 1956 Itaalia Anton Sailer (Austria) 3kulda (mäesuusatamine) Sixten Jernberg(Rootsi) 1kuld, 1hõbe, 1pronks (murdmaa) 1960 Squaw Lidia Skoblikova ja Jevgeni Grishin(NSV) 2 kulda Valley, USA (kiiruisutamine) Veikko Hakulien(Soome) 1kuld,1hõbe,1pronks (murdmaa) 1964 Innsbruck, Austria 1968 Grenoble, Prant. 1972 Sapporo, Jaapan 1976 Innsbruck, Austria 1980 Lake Placid, USA 1984 Sarajevo, Gunde Svan (Rootsi) Jugos. 1988 Calgary, EESTLANE Allar Levandi(NSV) pronks (kahevõistlus) Kanada 1992 Alberville, Bjørn Dæhlie (Norra) 3kulda (15km jälitussõit, 50km vaba, Prant. 4x10 teade), 1hõbe (30km klassika)
· 1964 Tky · 1968 México · 1972 München · 1976 Montréal · 1980 Moskva · 1984 Los Angeles · 1988 Seoul · 1992 Barcelona · 1996 Atlanta · 2000 Sydney · 2004 Ateena · 2008 Peking · 2012 London Taliolümpiamängud · 1924 Chamonix · 1928 Sankt Moritz · 1932 Lake Placid · 1936 Garmisch-Partenkirchen · 1948 Sankt Moritz · 1952 Oslo · 1956 Cortina d'Ampezzo · 1960 Squaw Valley · 1964 Innsbruck · 1968 Grenoble · 1972 Sapporo · 1976 Innsbruck · 1980 Lake Placid · 1984 Sarajevo · 1988 Calgary · 1992 Albertville · 1994 Lillehammer · 1998 Nagano · 2002 Salt Lake City · 2006 Torino · 2010 Vancouver · 2014 Sotsi 20 Eesti spordimuuseum Eesti Spordimuuseum (lühend ESM) on üks riiklikest keskmuuseumidest Eestis. ESM on asutatud 1963. aastal
1.vanimad jäljed inim asutusest Eesti 17.Olümpiakomitee kuldmedali võitnud territooriumil pärinevad: Eesti sportlased · Paleoliitikumist Eduart Pütsep 1924 Pariis · Mesoliitikumist Osvald Käpp 1928 Amsterdam · Neoliitikumis Alfred Neuland 1920 Antverpen Ants Antson 1964 Innsbruck 2.Katoliku aja vanimateks avalikeks Voldemar Väli 1928 Amsterdam haridusasutusteks Eestis olid: Kristjan Palusalu 1936 Berliin Viljar Loor 1980 Moskva · Toomkoolid · Linnakoolid 18.Esimesel on Eestimaad maininud: · Gümnaasiumid · Ptolemaios · Tacitus 3.Katolikuaja ajalisteks piirideks on:
Voldemar Väli 192 Amsterdami kreeka-rooma 8 s maadlus (sulgkaal) Osvald Käpp 192 Amsterdami vabamaadlus 8 s (kergekaal) Kristjan 193 Berliin kreeka-rooma Palusalu 6 maadlus (raskekaal) Johannes 193 Berliin kreeka-rooma Kotkas 6 maadlus(raskekaal) Ants Antson 196 Innsbruck kiiruisutamine 4 (1500m) Svetlana 196 México naiskondlik florett Tsirkova 8 Jaan Talts 197 Münchenis Tõstmine(raskekaa) 2 Jüri Tarmak 197 München kergejõustik 2 (kõrgushüpe) Aavo Pikkuus 197 Montréal meeskondlik 6 maanteesõit Mait Riisman 198 veepall 0
annaabi.ee 
