Harald Tammer kuul, tõstmine 17. eesti edukaim ala OM-l ja MM-l OM-il maadlus, MM-il laskmine 18. Raubach - kes oli 1819 Võimlemise tõi Eestisse Tartu Ülikooli lektor Karl Eduard Raupach, kes koos professor Friedrich Georg Wilhelm Struvega moodustasid 40 - 50 osalejaga võimlemisrühmad 19. mis toimus aastatel 1920, 1923, 1989, 1990 1920 20. jaanuaril peeti Eesti Spordi Liidu asutamiskoosolek. ESL-i esimeheks valiti Ado Anderkop. Ilmumist alustas "Eesti Spordileht". Eesti osales esimet korda iseseisva võistkonnaga olümpiamängudel. Tõstja Alfred Neulandist sai esimene Eesti olümpiavõitja. Peeti esimene maavõistlus jalgpallis (Soomele kaotati 0:6). Toimus I kehalise kasvatuse kongress. 1923 Eesti Spordi Keskliidu (ESK) esimeheks valiti Leopold Tõnson. Registreeriti ESK ja EOK põhikirjad. EOK esimeseks esimeheks sai välisminister Friedrich Akel. Alustati Kadrioru staadioni ehitamist
1918 24. veebruaril kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik. Asutati Kalevlaste Maleva 1919 30. novembril korraldati Eesti Spordikongress, kus otsustati ellu kutsuda Eesti Spordi Liit ja Eesti Olümpia Komitee ning võtta osa Antverpeni olümpiamängudest 1920. aastal. Tondi kasarmutes alustati sõjaväe spordikursustega, mis said aluseks sportlikule väljaõppele Eestis. 1920 20. jaanuaril peeti Eesti Spordi Liidu asutamiskoosolek. Eesti Spordi Liidu esimeheks valiti Ado Anderkop. Ilmumist alustas "Eesti Spordileht". Eesti osales esimest korda iseseisva võistkonnaga olümpiamängudel. Tõstja Alfred Neulandist sai esimene Eesti olümpiavõitja. Peeti esimene maavõistlus jalgpallis, Soomele kaotati 0:6. Toimus I kehalise kasvatuse kongress 1921 Peeti esimesed Eesti meistrivõistlused jalgpallis. Asutati esimesed spordialaliidud - jalgpalliliit ja talispordiliit. Tartus toimus I Noorte Püha 1922 Tallinnas peeti esimesed maailmameistrivõistlused tõstmises
1896 esimene ametlik eesti spordiselts. Saadijärve Jalgratta Sõitjate Selts 1900 St. Peterburi Eesti Jõukarastuse Selts "Kalev" 1901 Tallinna Jalgrattasõitjate Selts "Kalev" vanimad spordialad o Eesti Vabariigi spordielu enne II maailmasõda: spordiorganisatsioonide loomine: 1919.a. toimus Eesti Spordi Kongress, kus otsustati luua Eesti Spordi Liit ja EOK ning osaleda Antverpeni OM'l. 1920.a. peeti Eesti Spordi Liidu asutamiskoosolek ja liidu esimeheks valiti Ado Anderkop. Eesti Spordi Keskliit- asutati 1922.a. Järgmisel aastal registreeriti põhikiri ja valiti esimeheks Leopold Tõnson ja Gustav Laanekõrb EOK 1923.a. registreeriti EOK põhikiri. Järgmisel aastal valiti esimeheks F.K. Akel. Eesti Kultuurkapitali Kehakultuuri sihtkapitali asutamine: 1925. aastal parimate sportlaste valimine sai alguse 1933.a. spordiajakirjanike poolt. Esimene kord valiti selleks kaugushüppaja Nikolai Küttis. 1924. a
annaabi.ee 
