Asjaajamise hea tava. - reglementeeritus igal dokumendil oma koht - vastutus nõuetest kinnipidamise eest - dokumentide vormistamine kooskõlas õigusaktidega - operatiivne dok.ringlus Dok.halduse alusdokumendid. - sisekorraeeskirjad - asjaajamiskord (nõuded) - dok.loetelu - tööprotsess Asjaajamiskord sisaldab... - vorminõuded, mallid - allkirjaõiguslikud isikud - menetlemise kord, arhiivinõuded Asjaajamise korraldust reguleerivad normdokumendid? - asjaajamiskorra ühtsed alused - avaliku teabe seadus - digitaalallkirja seadus - avaldusele vastamise seadus - arhiiviseadus ,,Dokument on ettevõtte nägu"? - asjaajamiskord arvestab organisatsiooni vajadusi, tingimusi - asjaajamiskorra kehtestab asutuse juht (ettevõtetes erinev) Dokument. - tõestamisvahend teabekandjal info edastamiseks Teabekandjad. - mälupulk, diskett, CD, paber, magnetlink, film... Dok.tingimused. - usaldatav (mitte võltsitud)
DOKUMENDIHALDUS JA INFOKORRALDUS 2009/2010 õppeaasta KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on dokument? Definitsioon. 2. Nimeta asjaajamise korraldust reglementeerivad riiklikud normdokumendid! 3. Millised on ettevõtte asjaajamist reglementeerivad sisemised normdokumendid? 4. Millistel eesmärkidel koostatakse ettevõttes dokumente, nimeta 2 väärtust. 5. Nimeta dokumendi olulisemad omadused, millised peavad säilima kogu dokumendi elukäigu jooksul. 6. Milline erinevus on kirjaplangil ja üldplangil? 7. Kuidas kujundada õigesti kontaktandmeid ettevõtte kirjaplangil? 8. Millise laiusega on plangi veerised? 9. Millal vormistatakse ametikirjale koostaja andmed? 10. Mitmes eksemplaris allkirjastatakse ametikiri? 11
Question 1 Asjaajamine on: Select one: a. dokumentide kui terviku haldamine b. koondmõiste dokumendihalduse ja arhiivitöö kohta c. dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine nende üleandmiseni arhiivi (defineerimata termin, mida varem kasutati) Correct Question 2 Asutuse normdokumendid (alusdokumendid) on: Select one: a. dokumentide vorming ja elemendid b. liigitusskeemid ja dokumentide vormingud c. asjaajamiskord ja liigitusskeem d. asjaajamiskord ja dokumentide loetelu Correct Question 3 Autentne dokument on: Select one: a. dokument, millel on ettenähtud vormielemendid b. dokument, mille ehtsust ja algupära on võimalik kindlaks teha Correct c. täielik ja seda pole muudetud Question 4 Dokumendi metaandmed on: Select one or more: a
DOKUMENDIHALDUS 2008/2009 õppeaasta KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on dokument? Dokument on mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevus tõestamiseks. 2. Nimeta asjaajamise korraldust reglementeerivad riiklikud normdokumendid! Arhiiviseadus; avaliku teabe seadus; digitaalallkirja seadus; keeleseadus; isikuandmete kaitseseadus; märgukirjale ja selgitustaotsusele vastamise seadus 3. Millised on ettevõtte asjaajamist reglementeerivad sisemised normdokumendid? Asjaajamisekord; dokumentide loetelu ja dokumendihalduse kord; töövoogude (tööprotsesside kirjeldused); arhivaalide loetelu; sisekorraeeskiri; ametijuhendid 4. Milline haldusdokument tuleb arhivaalide hävitamiseks koostada? 5
Antud protseduur määrab dokumentidega käitumise ühised reeglid, millede järgimisest oleneb mitte ainult kvaliteedisüsteemi efektiivsus, vaid ka organisatsioon tervikuna. 1 Alustuseks, dokumendihaldus nõuab dokumendiliikide määramist. On olemas igasuguseid dokumendiklassifikatsiooni variante. Osa jaoks on välja töötatud normdokumendid (nt AS, MSVS, AvTS, TKTA). Kuid keegi ei keela kasutada oma klassifikatsiooni. Klassifikatsiooni valik sõltub organisatsiooni tegevusest, tehtava töö liikidest, organisatsiooni suurusest ning muidugi kohustuslikest normatiivide nõuetest. Edasi on vaja grupeerida dokumendid, mis kuuluvad erinevate dokumendiliikide alla ühise liigitusskeemi järgi. See laseb vähendada dokumentide ringlusskeemide hulka, samuti aitab
Dokumendihalduse normdokumendid: seadused, Vabariigi Valitsuse määrused, standardid ja juhised. Dokument (Arhiiviseadus) mistahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldased faktide või tegevuse tõestamiseks. (EVS-ISO 15489) on organisatsiooni või üksikisiku poolt seadusest tulenevate ülesannete täitmise või äritegevuse käigus loodud, saadud ning tõestuseks ja teadmiseks alalhoitud informatsioon. Asjaajamine on dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine kuni nende üleandmiseni arhiivi. Dokumendi elukäik toimingud dokumendiga alates selle loomisest kuni arhiveerimiseni või hävitamiseni. Dokumendisüsteem infosüsteem, millega hõlmatakse ja hallatakse dokumente ning võimaldatakse neile pidev juurdepääs. Dokumendi autentsus autentne on dokument, mille ehtsust on võimalik kindlaks teha. Dokumendi...
õigusliku juriidilise isiku asutus, organ, ametnik, töötaja või kollegiaalorgani liige. 3. Dokumendihalduse valdkonna standardid: ISO 15489:2004 4. Kes on AvTS järgi teabenõudja? Teabenõudja võib olla eraisik või juriidiline isik. Teabenõudja võib olla iga isik kes esitab teabevaldajale teabenõude käesolevad seaduses sätestatud korras. 5. Kuidas võib teabenõude esitada? suuliselt ja kirjalikult 6. Sisemised dokumendihaldust reguleerivad normdokumendid asjaajamise kord, dokumentide loetelu, dokumendihalduse kord, ametijuhendid, struktuuriüksuste põhimäärused, sisekorraeeskiri, arvutite ja arvutivõrgu kasutamise kord, teabenõuete menetlemise kord 7. Üldjuhul kehtestatakse sisemised dokumendihaldust reguleerivad õigusaktid asjaajamiskorda 8. Järjesta asjaajamisekorra kohustuslikud regulatsioonid *asutuse asjaajamisperiood või -perioodid (kalendriaasta, õppeaasta, majandusaasta, tegevusperiood)
4) Dokumendi metaandmed dokumenti kirjeldavad andmed, mis luuakse dokumendisüsteemis. Metaandmed on tõestus sellest, et dokument on süsteemi võetud, see on jälg dokumentidega tehtud haldustoimingutest :* tagada infoobjektide autentsus, usaldusväärsus, kasutatavus ja terviklikus läbi aja ning võimaldavad nende haldamist ja mõistmiset. 5) Asjaajamist reglementeerivad riiklikud normdokumendid(eesmärk, kasutusala) (seadused, määrused) Dokumentide tähtsuse tõttu reguleeritakse nende haldamist riiklike normdokumentidega(seadused, Vabariigi Valitsuse määrused ja standaridid); Riigikantselei juhendmaterjalidega; Rahvusarhiivi juhistega. Seadused: Arhiiviseadus(1998) loob Eesti arhiivisüsteemi, reglueerib arhivaalide kogumist, hindamist, arhiveerimist, säilitamist ning nendele juurdepääsu korraldamist, märgukirjade
· tööprotsess (dokumendilähetus) - kooskõlastamine, redigeerimine, allkirjastamine, kontroll jne ASJAAJAMISKORD · organisatsioonisisene · lähtub riiklikest normdokumentidest · arvestab konkreetse organisatsiooni vajadusi, tingimusi DOKUMENT · vorminõuded, dokumendimallid, teabekandja, vastutaja · allkirjaõiguslikud isikud · registreerimine · menetlemise kord: kuidas dokument ettevõttes liigub · kes kasutavad · arhiivinõuded · säilitamine NORMDOKUMENDID · asjaajamise korra ühtsed alused · avaliku teabe seadus · digitaalallkirja seadus · avaldustele vastamise seadus (5 päeva jooksul) · arhiiviseadus, arhiivieeskiri DOKUMENT - kui tõestamise vahend - teabekandjale jäädvustatud (paber, mälupulk...) - kui info edastamise vahend - info on kättesaadav ja väärtuslik DOKUMENDISÜSTEEM · dokumendid · dok haldamise toimingud dok ringkäik · süsteemi kasutajad inimesed, kes haldamisel osalevad
4. Dokumendi metaandmed. - dokumendi kirjeldavad andmed, mis luuakse dokumendisüsteemis tõestamiseks, et dokument on süsteemi võetud; - kirjeldavad andmed dokumentide ja protsesside kohta Saatja organisatsioon, kuupäev, koostaja, allkirjastaja, saatja isik, aeg, dokumendi liik, allkirjastaja, ees- ja perekonnanimi, Allkirjastaja ametinimetus 5. Dokumendi- ja arhiivihalduse valdkonda reguleerivad normdokumendid (eesmärk, kasutusala). Avaliku teabe seadus- eesmärk on tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimalus, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest, ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle. seadus sätestab: 1) avalikule teabele juurdepääsu ja selle taaskasutamise tingimused, korra ja viisid ning
muid teiste maade või rahvusvahelisi normdokumente, eeldusel, et ülalkirjeldatud mürakaitse nõudeid oleksid täidetud. 2. Heliisolatsiooni hindamine Eestis ÜLDIST Ehitise heliisolatsioon peab tagama inimese kaitse müra eest. Ehitisele mõjuvad müraallikad jagunevad : 1. välismüraallikad 2. hoonesisesed müraallikad Müraallikat iseloomustab müra võimsustase, müra spekter ja suunakarakteristik; müra võib olla püsiva või muutuva tasemega. NORMDOKUMENDID Elukeskkonna kaitseks müra eest on kehtestatud müra normtasemed Sotsiaalministri 4. märtsi 2002.a. määrusega nr.42. Vastavalt määrusele sätestatule on Tervisekaitseinspektoril kui riikliku järelvalve teostajal õigus kontrollida projektide ja ehitiste vastavus porjekteerimisnormi EPN 16.1 nõuetele. 1997. aastal anit välja Eesti rojekteerimisnormi EPN 16.1 eelnõu esimese redaktsioon, Ehitiste heliisolatsiooninõuded, mis on välja töötatud Eesti Projekti Akustikabüroos.
ettevõtte äritegevuse prioriteetidega ning sellel on selge seos äristrateegia ja tulemustega · töötajad on informeeritud eelseisvate muudatuste (st uue infosüsteemi juurutamise) eesmärgist (miks seda vaja on, mis sellest paremaks muutub) · töötajad kujutavad ette, milliseid konkreetseid muudatusi uus süsteem nende töös kaasa toob · töötajad on kaasatud muudatuste ettevalmistamisse · ettevõttes on koostatud uut töökorraldust reglementeerivad normdokumendid (protseduurireegel, juhend, eeskiri, kord vms) IT Personalijuhtimine 23 ... infosüsteemi kasutuselevõtt on edukam, kui: · normdokumendid on kehtestatud sobiva administratiivse jõuga (direktori käskkiri, juhatuse otsus vms) · infosüsteemi juurutamist käsitletakse projektina, st selle läbiviimiseks on määratud projektijuht ning ressursid, rakendatakse projektijuhtimise metoodikat
Veerised ja täidetav pind 4. Dokumendiplangi veeriste laiused: Vasak- 3 cm Parem- 1,5 cm Ülevalt- 1,2 cm Alt- 1,2 cm 5. Kuidas nimetatakse dokumendi väljade ja elementide vaadet arvuti või seadme ekraanil või paberkandjal? Esitlusvorm 6. Nimeta tõendusväärtusega dokumentide omadused (EVS-ISO 15489-1:2017) Autentsus, usaldusväärsus, kasutatavus, terviklikus 7. Nimeta dokumendihalduse olulisemad normdokumendid (seadus, määrus, juhis, standard) AÜA, Arhiiviseadus, standard EVS-ISO 15489-1:2017 8. Nimeta dokumendisüsteemi omadused vastavalt EVS-ISO 15489-1:2017 Usaldusväärsus, turvalisus, vastavus nõutele, kõikehõlmavus, süsteemsus 9. Nimeta dokumendi elukäigu mudeli etapid lähtuvalt teabe kasutamisest Loomine/saamine → registreerimine → kasutamine/hoidmine → hävitamine/üleandmine 10. Mis moodustab organisatsiooni dokumendisüsteemi
üldjuhul ei kuulu registreerimisele: · kutsed; · raamatupidamise arved; · informatsioonilise sisuga trükised, perioodika; · tänukirjad, õnnitlused, kaastundeavaldused; · anonüümkirjad, mis ei sisalda kontrollimist vajavat teavet; · allakirjutamata dokumendid; · kirjad märkega ISIKLIK; · reklaamväljaanded ja trükised; · rämpspost. 10. Nimeta olulisemad asutusesised asjaajamise korraldamist reguleerivad normdokumendid. Kirjelda lühidalt iga dokumendi olulisust (teie arvates) ja eesmärki. Juhtkond kehtestab õigusaktidega kõigile asutuse töötajatele täitmiseks kohustuslikud dokumentide haldamise alusdokumendid: · asjaajamiskord esitab nõuded asutuse dokumentide haldamisele alates nende loomisest või saamisest kuni eraldamiseni arhiiviasutusse või hävitamiseni, samuti kasutajate ülesandeid dokumentide haldamisel. Asjaajamiskord peab kirjeldama kõiki toiminguid
soovituslikuks. Paraku on kohustuslike projekteerimisnormide asendamine standardi soovituslike nõuetega tekitanud olukorra, kus projekteerimisel ehitusakustika nõudeid ei täideta, samas on see vastuolus muude kehtivate normdokumentidega. Käesolev kirjutis tutvustab Eestis väljatöötatud normdokumente müra- ja heliisolatsiooni valdkonnas ning nende dokumentides esitatud nõuete täitmisega seotud probleeme. Normdokumendid Elukeskkonna kaitseks müra eest on kehtestatud müra normtasemed sotsiaalministri 4. märtsi 2002.a. määrusega nr. 42: Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. Inimeste tegevusest põhjustatud müra ehitises loetakse vastuvõetavaks, kui ehitis vastab projekteerimisnormi eelnõu EPN 16.1 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest" (1999) nõuetele"
kasutamise ning eraldamise tõhusa süstemaatilise ohjega. Dokumendisüsteem infosüsteem, millega hõlmatakse ja hallatakse dokumente võimaldatakse neile pidev juurdepääs Dok. süsteemi moodustavad: 1. inimesed 2. elektrooniline dok. haldus. Süsteem (EDHS) 3. dok. halduse toimingud (asjaajamiskord, dok. loetelu, arhivaalide loetelu, ohuplaan) 4. tehniline vahend 5. tegevuse käigus loodud, saadud dokumendid Dokumendihalduse riiklikud normdokumendid ja juhendmaterjalid: Seadused Arhiiviseadus – seadus sätestab arhivaalide kogumise, hindamise, arhiveerimise, säilitamise ja nende juurdepääsu korraldamise ning arhivaalide tegevuse alused. Avaliku teabe seadus – sätestab: avalikule teabele juurdepääsu tingimused, korra ja viisid ning juurdepääsu võimaldamisest keeldumise alused Märgukirja ja selgitustaotluse vastamise seadus – sätestab isiku pöördumisele vastamise korra,
allkiri ja kuupäev. Viisa- asutusesisene kooskõlastamine Allkirjastaja- tavaliselt asutuse juht, ülemus Regist uueti, saadetakse ära. Kronoloogiliselt kausta. 9. Millised dokumendid ei kuulu registreerimisele riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute dokumendiregistris? ei registreerita- allkirjastamta kirjad, anonüümne kiri, valele aadressile saadetud kiri 10. Nimeta olulisemad asutusesised asjaajamise korraldamist reguleerivad normdokumendid. Kirjelda lühidalt iga dokumendi olulisust (teie arvates) ja eesmärki. Asutusesisesed õigusaktid/ normdokumendid 1) Asjaajamise kord või dokumentide süsteem või kvaliteet juhtimise süsteem 2) Arhiivi ohuplaan 3) Teabenõuete menetlemise plaan Iga dokument omab väärtust, kuna sisaldab asutuse jaoks olulist teavet ja tõestab asutuse ülesannete ja kohustuste täitmist. Mida suurem on asutuse sõltuvus teabe olemasolust ja
uurida? (Essentsialistlik vs operatsionaalne käsitlusviis1) Kirjandus: · Võõrkeelsed teadusartiklid (ca 1/3 allikatest?) · Eestis tehtud uuringud (üliõpilastöös, uuringufirmade poolt tehtud tööd, ettevõttesisesed uuringud jms) · Nii võõr- kui emakeelsed erialaraamatud (eelkõige töös kasutatavate mõistete, teooriate jms seletamiseks) · Ametlikud juhised ja normdokumendid · Ei sobi kasutada populaarteaduslikke allikaid: - põhinevad kontrollimatutel väidetel (ei sisalda viiteid) 1 Essentsialism (ld essentia ´olemus´) arvamus, et on olemas kindlad suhtumised või emotsioonid, mis on "loomulikud" või bioloogiliselt omased kas siis inimestele üldiselt või teatud sugudele; palju vaieldud termin feministide ja teiste hulgas. Järelikult avaldus: "Esiajaloos pidid mehed olema rohkem sõjakad kuivõrd neil puudus
8. Mõju inimesele ja isikukaitsevahendid. Viia Lepane 5.09.2012 39 Viia Lepane 5.09.2012 40 Aine ohutuskaart: Cu (ingl. k) MSDS Material Safety Data Sheet Sertifikaat 2 sisu 1. dokument, milles on aine või materjali kõige olulisemad omadused ja nende määramise normdokumendid. Iga aine ja materjali partii või pakendiga peab olema kaasas. 2. dokument, mis antakse välja mingile tootele (sertifitseerimise) komisjoni poolt ja milles on fikseeritud nõuded, millistele peab vastama iga vastav toode või toote partii. Selliseid sertifikaate toodetega kaasa ei anta. Viia Lepane 5.09.2012 41
kirjeldustele, sh koole ja muid lasteasutusi käsitlevatele õigusaktidele nagu näiteks sotsiaalministri 29.augusti 2003.a määrus nr 109 "Tervisekaitsenõuded koolidele". Tööde kvaliteeditingimuste määramisel peab võtma aluseks Eestis kehtestatud nõuded, normid ja määrused. Juhul kui Eestis vastavad normid puuduvad, lähtutakse Soome vabariigis kehtivatest nõuetest ja normidest. Kvaliteeditingimuste puhul tuleb aluseks võtta alljärgnevad normdokumendid: EVS 811:2002 - Ehitusprojekt. Ehitise heliisolatsiooninõuded standardist EVS 842 : 2003. EVS-EN 12464-1:2003 "Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus". Tarindi RYL 2000 - Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Kande- ja piirdetarindid. Maa RYL 2000 - Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid. Viimistlus RYL 2000 - Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Viimistlustööd ja sisetarindid. Maalritööde RYL 2001 - Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded
Medium-sizedEntities FINANTSARVESTUSE REGULEERIMINE EESTIS Kuni 1991. aastani kehtisid Eestis Nõukogude Liidu õigusaktid. Alates 01.01.1991 oli raamatupidamise korraldamise aluseks Raamatupidamise põhimäärus, mis võeti vastu 06. juulil 1990. 08.06.1994 võeti vastu EV Raamatupidamise seadus, mis jõustus 01.01.1995. Kehtiv Raamatupidamise seadus võeti vastu 20. novembril 2002. aastal ja jõustus 01. jaanuaril 2003. FINANTSARVESTUSE SEOTUD NORMDOKUMENDID JA REGULEERIMINE EESTIS Raamatupidamise seadus (jõustunud 01.01.2003) RTJ (tuginevad IFRS forSME-le) IFRS (IFRSja IAS) Raamatupidamisalast tööd suunab Raamatupidamise Toimkond Muud seadused(Äriseadustik, Võlaõigusseadus, maksuseadused jne) RAAMATUPIDAMISE TOIMKOND Raamatupidamise Toimkond(www.easb.ee) on sõltumatu komisjon, mille töökorra kinnitab Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul. Toimkonda teenindab Rahandusministeerium.
LpAeq ekvivalentne helirõhutase, keskmine helitase (A-korrigeeritud helirõhu pikaajalise efektiivväärtuse tase) Lden ööpäevane müratase (arvutatakse päeva, õhtu ja öö pikaajalise keskmise helitaseme alusel) Kasutatakse (ajas muutuva) müra mõõtmisel, normeeritakse. 12. Mis on mürakaart? Kuidas mürakaarte tehakse, kas arvutuslikult või müra mõõtmiste teel? Kaart, mille abil antakse hinnang piirkonna mürataseme kohta. Tehakse arvutuslikult. Normdokumendid ehitusakustika ja müra valdkonnas 1. Missuguseid normdokumente teate ehitusakustika valdkonnas? Müra valdkonnas? Kas need on kohustuslikud? Millal neid tuleks kasutada? · Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2002/49/EÜ 25.juuni 2002, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega; · Välisõhu kaitse seadus (RT I, 2004, 43, 298); · Sotsiaalministri 29.juuni 2005.a.määrus nr 87 Välisõhu strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva
kroon, mis jaguneb sajaks sendiks. Eesti Vabariigi sularaha käibib paberrahana (pangatähed) ja metallrahana (mündid). Sama seaduse § 3 sätestab, et ainus seaduslik maksevahend Eesti Vabariigis on Eesti kroon. Eesti Vabariigis asuvatel juriidilistel ja füüsilistel isikutel ei ole õigust kasutada omavahelistes arveldustes muid maksevahendeid peale Eesti krooni. Eesti Panga kodulehelt Eesti Krooni normdokumendid http://www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/dokumendid/Seadused/seaduste_kogum.html? objId=162130 Pangad võib jagada : keskpank kommertspangad keskpankade keskpank Rahvusvaheliste Arvelduste Pank (BIS Bank for International Settlements). Eesti Vabariigi rahaseaduse § 2 kohaselt on Eesti krooni käibelelaskmise (emiteerimise) ja käibelt kõrvaldamise ainuõigus kuulub Eesti Pangale. Eesti Pank määrab pangatähtede ja müntide nimiväärtuse ning nende kujunduse.
o raamatukogundusalane kirjandus. 32. Nimeta peamised teavikute laadid ning oska neid nende tunnuste põhjal iseloomustada (raamat, jadaväljaanne, ajaleht, ajakiri, jne.). o Raamat trükitud või käsitsi kirjutatud kaante vahele köidetud iseseisev väljaanne mahuga 49 ja enam lehekülge. Statistikas arvestatakse raamatute hulka ka brosüürid (kuni 48 leheküljelised köidetud teavikud), köidetud kaardid, noodid, graafikateavikud, normdokumendid ja jätkväljaanded; o jadaväljaanne järjestikuste osadena mis tahes ilmumissagedusega avaldatud trükitud või muus vormis teavik (nt elektrooniline jadaväljaanne), mis on tavaliselt kuupäevastatud või nummerdatud ja mida antakse välja jätkuvalt (nt ajakiri ja ajaleht). o Ajaleht jadaväljaanne, mis edastab üld- või erihuvi pakkuvaid uudiseid jooksvate sündmuste kohta ja
kasutamine kuni nende üleandmiseni arhiivi. Sari on on organisatsiooni ülesannete täitmise käigus tekkinud üheliigiliste või üheotstarbeliste arhivaalide kogum, mida on võimalik tervikuna hallata. Säilitustähtaeg on minimaalne ajaperiood, mille jooksul asutus peab dokumenti alles hoidma. Dokumendihaldus peab tagama: · dokumenteeritakse kõik vajalik, · loodud dokumendid säilivad ja säilitavad oma väärtuse. Asjaajamist reguleerivad normdokumendid: I Riiklikud Seadused · "Andmekogude seadus" · "Arhiiviseadus" · "Avaliku teabe seadus" · "Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus" · "Digitaalallkirja seadus" · "Haldusmenetluse seadus" · "Isikuandmete kaitse seadus" · "Keeleseadus" · ,,Riigisaladuse seadus" · "Riigivapi seadus" · "Vabariigi Valitsuse seadus" Määrused · "Arhiivieeskiri" · "Asjaajamiskorra ühtsed alused" Standardid
jäätmekäitlusettevõttele. 5. HOONE SISEARHITEKTUUR Siseseinad pahteldada/ krohvida ja värvida. Võib kasutada ka tapeeti. Laed pahteldada ja värvida. Põrandatele paigaldada kas lamineeritud või naturaalne põrandakate. Niisketes ruumides paigaldada hüdroisolatsioon ja keraamiline plaat. Leiliruum vooderda sisevoodrilauaga. Siseustena kasutada täispuituksi. Leiliruumi uksena kasutada kuumakindlat klaasust. 6. EHITUSKONSTRUKTSIOONID 6.1. Kasutatavad normdokumendid Vavariigi Valitsus 27.oktoobri 2004. a määrus nr 315 "Ehitisele ja selle osale estatavad tuleohutusnõuded" Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. septembri 2010 määrus nr 67 ,,Nõuded ehitusprojektile" 6.2. Kasutatud arvutiprogrammid Microsoft Office Word 2007 Autodesk Revit Architecture 2011 10 AutoCAD Architecture 2011 6.3. Tehnilised lähteandmed Ehitise planeeritav eluiga 50 aastat
19. Kemikaal- aine mida valmistatakse või kasutatakse keemilistes protsessides. 20. Mineraal- looduslik anorgaaniline aine. Kivim- on looduslike mineraalide kogum. 21. Ainete ja materjalide tähistamine- Valem- empiiriline (lihtsaim valem)- näitab aatomite liike; molekulvalem. Tähtede ja numbrite kombinatsioon -saab identifitseerida käsiraamatutest või interneti abiga. 22. Ainete ohutuskaart- dokument, milles on aine või materjali kõige olulisemad omadused ja nende määramise normdokumendid. dokument, mis antakse välja mingile tootele komisjoni poolt ja milles on fikseeritud nõuded, millistele peab vastama iga vastav toode või toote partii. GAASID 23. Gaas- on aine, mis normaaltemperatuuril ja rõhul on täielikult gaasilises olekus. Aur- on selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur. 24. Gaaside omadused- kõige iseloomulikum omadus on nende kokkusurutavus ja võime paisuda; ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma võttes
Economist, USA, 2, 249–257. Sisemajandus. (1995). – Eesti Entsüklopeedia, 8. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 524. Teatmeteose märksõnale viidatakse tekstis, kasutades lühendit sub. (EE 1995 sub sisemajandus) Õigusaktid Akti nimetus. (Ilmumisaasta). – Väljaande nimetus, number, artikli number. Vajadusel lisatakse muudatuste avaldamise andmed. Riigi Teataja asemel tohib kasutada lühendit RT. Autoriõiguse seadus. (2000). – RT I, 16, 109. Normdokumendid Standardid Standardi nimetus. (Ilmumisaasta). Standardi tunnus ja number. Ilmumiskoht: Kirjastus. Keevituse kvaliteedinõuded. (1997). Metallide sulakeevitus. Osa 3. Standardsed kvaliteedinõuded: Eesti standard EVS-EN 729-3: 1997. Tallinn: Standardiamet. Patendid Patendi omanik(ud). (Väljastamise aasta). Patendi nimi: patendi number. Väljastamise kuupäev. 23 Min, M., Kink, A., Parve, T
dokumenditöö reglementeerimiseks. PEAB TAGAMA DOKUMENTIDE vastavuse õigusaktides ja standardites kehtestatud vorminõuetele Organisatsiooni asjaajamise sisemised optimaalse koosseisu, kiire ringluse; lihtsa ja kiire leidmise ning juurdepääsu neile - operatiivne infootsing normdokumendid on: kehtestatud juurdepääsupiirangutest kinnipidamise Asjaajamiskord (AAK) tähtaegse täitmise ning asjade lahendamise kontrolli tõestusväärtuse säilimise dokumentidele kehtestatud säilitustähtaegade Dokumentide loetelu (DL) jooksul Asjaajamiskord (AAK) (2) Dokumentide loetelu (DL)
3. VÄLJUMINE Madala enesehinnanguga inimestel võimalus parendada eneseregulatsiooni 1. SUHTELINE ENESEVAATLUS 2. SUHTELISED STANDARDID 3. SUHTELINE ENESEHINNANAG 4. ENESEKONTROLL-TERAAPIA · käitumuslikud omadused · 24 · keskkonna planeerimine · · leping iseendaga · · modelleerimisteraapia Ühise joonena rõhutavad kõik insenerieetika koodeksid ja normdokumendid inseneri teatud kohustusi. 1. KOHUSTUSED ÜHISKONNA EES: 2. KOHUSTUSED TÖÖANDJA EES: 3. KOHUSTUSED KLIENTIDE EES: 4. KOHUSTUSED KOLLEEGIDE EES: 5. KOHUSTUSED ALLUVATE EES: 6. KOHUSTUSED INSENERIKUTSE EES: 7. KOHUSTUSED ISEENDA EES: Üldised eetikareeglid! ( Eetika filosoofia osa, mille käsitlusaine on moraal kui ühiskonna teadvuse osa ja ühiskonna elukorralduse olulisi lähtealuseid)
Economist, USA, 2, 249–257. Sisemajandus. (1995). – Eesti Entsüklopeedia, 8. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 524. Teatmeteose märksõnale viidatakse tekstis, kasutades lühendit sub. (EE 1995 sub sisemajandus) Õigusaktid Akti nimetus. (Ilmumisaasta). – Väljaande nimetus, number, artikli number. Vajadusel lisatakse muudatuste avaldamise andmed. Riigi Teataja asemel tohib kasutada lühendit RT. Autoriõiguse seadus. (2000). – RT I, 16, 109. Normdokumendid Standardid Standardi nimetus. (Ilmumisaasta). Standardi tunnus ja number. Ilmumiskoht: Kirjastus. Keevituse kvaliteedinõuded. (1997). Metallide sulakeevitus. Osa 3. Standardsed kvaliteedinõuded: Eesti standard EVS-EN 729-3: 1997. Tallinn: Standardiamet. Patendid Patendi omanik(ud). (Väljastamise aasta). Patendi nimi: patendi number. Väljastamise kuupäev. 23 Min, M., Kink, A., Parve, T. (2002)
toodete kasutamist. Ehitusprojekti osad: - Arhitektuuri osa määratakse ära hoone paiknemine, otstarve, kuju, suurus, kujundus, ruumijaotus ja funktsionaalsed seosed; nähtavale jäävate hooneosade ja tehnoseadmete materjal ja kujundus; tuleohutuse, töötervishoiu ja keskkonnakaitse põhimõtted - Ehituskonstruktsiooni osa antakse hoone konstruktiivne lahendus, kasutatud normdokumendid, tehnilised lähteandmed; koormused; ehitiste põhiliste konstruktsioonide parameetrid ja mõõtmed, konstruktsioonide olulisemad ehitusmaterjalid ja tooted, sammud ja silded; konstruktsiooni põhielementide paiknemise üldjoonised ja montaaziskeemid; piirdekonstruktsioonide sooja- ja mürapidavused; vundamendilahendused; lisauuringute vajadus; konstruktsiooni põhilised detailid
muutuse, näiteks saastumise, tagajärjel. Riskianalüüs on protsess, mis hõlmab piirväärtuste ja piirnormide määramist, ohtude väljaselgitamist ja riski suuruse hindamist. Keskkonnanormatiivid ja standardid Normatiiv kontrollarvud) kujutavad endast juriidilise dokumendi (määruse, direktiivi, otsuse) osa või lisa, milles esitatakse kvantitatiivsed kriteeriumid, millest antud akti täitmisel tuleb juhinduda. standard iseseisvad terviklikud normdokumendid, mis on koostatud tunnustatud standardiva organi poolt. Eestis Standardikeskus. Keskkonnastandard on SAS defineeritud kui asjaosaliste kokkuleppel koostatud ning kinnitatud reegleid, juhtnööre ja arvnäitajaid sisaldav dokument, mis korraldab keskkonna seisundit mõjutavat või mõjutada võivat tegevust või tegevuse tulemust. Keskkonnastandardite valdkonnad mille arendamist juhib KKM ja näited. • keskkonnakorralduse • keskkonnaseire, • keskkonnatehnoloogia • keskkonnainformaatika
7. Ainete ja materjalide iseloomustamise printsiibid: · Agregaatolek normaalrõhul ja toatemp-l · Värvus · tahkete ainete puhul osakeste kuju, suurus ja pinna iseloomustus · vedelike puhul viskoossus erinevatel temp-l · tihedus · sulamis- ja keemistemp · lisainfo Sertifikat kasutatakse ainete ja materjalide korrali kuid nende sisu on erinev a) dokument, milles on kirjas konkreetse aine või materjali kõige olulisemad omadused ning nende määramise normdokumendid. Iga aine ja materjali pakendi ja partiiga peab kaasas olema ülallaetud sisuga dokument. b) On dokument, milline antakse välja minfile tootele komisjoni poolt, ja milles on fikseeritud nõuded, millistele peab vastama iga vastav toode või toote partii. Selliseid sertifikaate tootega kaasa ei anta. Vesilahuste omadused ja sertifikaadi iseloomustused: Vesilahuse lahustiks on vesi. Enamasti on tegu anorg. lahusega, mis võib olla tuleohtlik või toksiline
5) Ministri määrused ja käskkirjad 6) Kohalike omavalitsuste määrused Seadused 1) Arhiiviseadus 2) Avaliku teabe seadus 3) Isikuandmete kaitse seadus 4) Raamatupidamise seadus 5) Töölepingu seadus 6) Digitaalallkirja seadus 7) Andmekogude seadus 8) Tõestamisseadus 9) Haldusmenetluse seadus 10) Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus Standardid 1) EVS 8:2000 (infotehnoloogia reeglid eesti keele kuultuuri keskkonnas) 2) Hea dok ja arhiivi juhised Asutusesisesed õigusaktid/ normdokumendid 1) Asjaajamise kord või dokumentide süsteem või kvaliteet juhtimise süsteem 2) Arhiivi ohuplaan 3) Teabenõuete menetlemise plaan Digitaalne asjaajamine Amphora Amphora võimaldab digitaalset dokumendihaldust ja asjaajamist. Amphora on juhtivaid digitaalse asjaajamise tarkvarasid Eestis. Tarkvara on loodud kasutajate vajadustest lähtuvalt ning mitmete funktsionaalsuste arendus on toimunud kasutajate tellimusel. Postipoiss
äri- ja tootmissaladuse hoidmise kohta, samuti muud tööandja poolt väljatöötatavad dokumendid. Ülalnimetatud aktidega reguleerimata valdkondades juhinduvad tööandja ja töötaja Eesti Vabariigi seadusandlusest, töölepingust ja töötaja ametijuhendist, samuti üldkehtivatest moraali- ja käitumisnormidest. Eeskirjad on täitmiseks kohustuslikud kõigile isikutele, kes töötavad Treegeri Kohviku OÜ-s töölepingu alusel. 2.2. Erinevad valdkonda puudutavad normdokumendid. Iga ettevõte peab endale kinnitama oma eripärale ja tööiseloomule vastavad eeskirjad, ei ole standardeeskirju, mida võiks kasutada. Ka kõigil toitlustusettevõtetel ei ole võimalik kasutada ühesuguseid eeskirju. Treegeri Kohviku OÜ lähtus eeskirjade koostamsel Paide Kuultuurikeskuses toimuvatest üritustest ja igapäevasest lahtioleku ajast ning teenindamisest väljaspool ettevõtet. Teades ja tundes teisi Paide
.....................................................................4 2 Dokument.......................................................................................................................5 2.1 Dokumendi tunnused .............................................................................................5 3 Asjaajamine....................................................................................................................8 3.1 Dokumendihalduse normdokumendid ...................................................................8 3.2 Dokumentide loetelu..............................................................................................9 3.3 Asjaajamiskord ......................................................................................................9 3.3.1 Vead ja riskid ...............................................................................................12 3.4 Dokumendi elutsükkel ....
Nimes sisaldub mingisugune info selle aine kohta. Valem: Empiiriline ja Molekulvalem; Tähtede ja numbrite kombinatsioon: Saab identifitseerida käsiraamatutest või interneti abiga. Nomenklatuursed nimetused: Ainete tähistamine juriidilistes ja tehnilistes dokumentides 21. Ainete ohutuskaart. Aine ohutuskaart (Safety Card) on igal ainel. Ohutuskaardis peavad olema kindlad andmed. 2 sisu 1. dokument, milles on aine või materjali kõige olulisemad omadused ja nende määramise normdokumendid. Iga aine ja materjali partii või pakendiga peab olema kaasas. 2. dokument, mis antakse välja mingile tootele (sertifitseerimise) komisjoni poolt ja milles on fikseeritud nõuded, millistele peab vastama iga vastav toode või toote 22. Mis on REACH? REACH-määrus on Euroopa Liidu määrus, mis on vastu võetud, et kaitsta inimeste tervist ja keskkonda võimalike kemikaalidega seotud riskide eest ja samal ajal suurendada kemikaalitööstuse konkurentsivõimet. 23. Gaas ja aur-definitsioonid
EMAS on suures osas ISO 14001-ga ühilduv, kuid on laiahaardelisem. Keskkonnaaspekt: Organisatsiooni tegevuste, toodete või teenuste element, millel on või võib olla oluline mõju keskkonnale. KESKKONNANORMATIIVID JA STANDARDID Normatiivid: (Kontrollarvud) kujutavad endast juriidilise dokumendi osa või lisa, milles esitatakse kvantitatiivsed kriteeriumid, millest antud akti täitmisel tuleb juhinduda. Standardid: Erinevalt normatiividest, iseseisvad terviklikud normdokumendid, mis on koostatud konsensuse alusel ja kinnitatud tunnustatud standardina organi poolt. Keskkonnanormatiivid: Keskkonna kvaliteedile, heitmekogusele või toodangu ühikule kehtestatud keskkonnakaitseline kontrollarv või loodusvara erikulu. Keskkonnastandard: Asjaosaliste kokkuleppel koostatud ning kinnitatud reegleid, juhtnööre ja arvnäitajaid sisaldav dokument, mis korraldab keskkonna seisundit mõjutavat või mõjutada võivat tegevust või tegevuse tulemust.
Keskkonnajuhtimissüsteemi olemus ja vajadus. Keskkonnajuhtimissüsteemid. ISO 14001 ja EMAS. EMAS. Keskkonnasüsteemimudel (ISO 14001). Akrediteerimine ja sertifitseerimine. Keskkonnanormatiivid ja standardid. Normatiivid: (Kontrollarvud) kujutavad endast juriidilise dokumendi osa või lisa, milles esitatakse kvantitatiivsed kriteeriumid, millest antud akti täitmisel tuleb juhinduda. Standardid: Erinevalt normatiividest, iseseisvad terviklikud normdokumendid, mis on koostatud konsensuse alusel ja kinnitatud tunnustatud standardina organi poolt. Keskkonnanormatiivid: Keskkonna kvaliteedile, heitmekogusele või toodangu ühikule kehtestatud keskkonnakaitseline kontrollarv või loodusvara erikulu. Keskkonnastandard: Asjaosaliste kokkuleppel koostatud ning kinnitatud reegleid, juhtnööre ja arvnäitajaid sisaldav dokument, mis korraldab keskkonna seisundit mõjutavat või mõjutada võivat tegevust või tegevuse tulemust.
Keskkonnajuhtimissüsteemi olemus ja vajadus. Keskkonnajuhtimissüsteemid. ISO 14001 ja EMAS. EMAS. Keskkonnasüsteemimudel (ISO 14001). Akrediteerimine ja sertifitseerimine. Keskkonnanormatiivid ja standardid. Normatiivid: (Kontrollarvud) kujutavad endast juriidilise dokumendi osa või lisa, milles esitatakse kvantitatiivsed kriteeriumid, millest antud akti täitmisel tuleb juhinduda. Standardid: Erinevalt normatiividest, iseseisvad terviklikud normdokumendid, mis on koostatud konsensuse alusel ja kinnitatud tunnustatud standardina organi poolt. Keskkonnanormatiivid: Keskkonna kvaliteedile, heitmekogusele või toodangu ühikule kehtestatud keskkonnakaitseline kontrollarv või loodusvara erikulu. Keskkonnastandard: Asjaosaliste kokkuleppel koostatud ning kinnitatud reegleid, juhtnööre ja arvnäitajaid sisaldav dokument, mis korraldab keskkonna seisundit mõjutavat või mõjutada võivat tegevust või tegevuse tulemust.
Osarõhk - rõhk mida avaldaks gaas kui teisi gaase segus poleks. Ainete tähistamine juriidilistes ja tehnilistes dokumentides 27. Clapeyroni võrrand ideaalgaasi kohta. 22. Ainete ohutuskaart. Aine ohutuskaart (Safety Card) on igal ainel. Ohutuskaardis peavad olema Kindlad andmed. n 2 sisu 1. dokument, milles on aine või materjali kõige olulisemad omadused ja nende määramise normdokumendid. Iga aine ja materjali partii või pakendiga peab olema kaasas. 2. dokument, mis antakse välja mingile tootele 28. Gaaside suhteline ja absoluutne tihedus (praktikumi (sertifitseerimise) komisjoni poolt ja milles on fikseeritud nõuded, millistele peab vastama iga vastav toode või toote CO2 töö näitel).
summaga. Osarõhk - rõhk mida avaldaks gaas kui teisi gaase segus poleks. 22. Ainete ohutuskaart. Aine ohutuskaart (Safety Card) on igal ainel. Ohutuskaardis peavad olema Kindlad andmed. 27. Clapeyroni võrrand ideaalgaasi kohta. n 2 sisu 1. dokument, milles on aine või materjali kõige olulisemad omadused ja nende määramise normdokumendid. Iga aine ja materjali partii või pakendiga peab olema kaasas. 2. dokument, mis antakse välja mingile tootele (sertifitseerimise) komisjoni poolt ja milles on fikseeritud nõuded, millistele peab vastama iga vastav toode või toote 28. Gaaside suhteline ja absoluutne tihedus (praktikumi 23. Gaas ja aur-definitsioonid. CO2 töö näitel).
· Veenduda oma tegevuse vastavuses enda poolt deklareeritud keskkonnapoliitikale · Demonstreerida oma keskkonnajuhtimissüsteemi vastavust standardi nõuetele Keskkonnanormatiivid ja standardid. Mõisted: normatiiv - kujutavad endast juriidilise dokumendi (määruse, direktiivi, otsuse) osa või lisa, milles esitatakse kvantitatiivsed kriteeriumid, millest antud akti täitmisel tuleb juhinduda. Standard - on erinevalt normatiividest, iseseisvad terviklikud normdokumendid, mis on koostatud konsensuse alusel ja kinnitatud tunnustatud standardiva organi poolt keskkonnastandard - on SAS defineeritud kui asjaosaliste kokkuleppel koostatud ning kinnitatud reegleid, juhtnööre ja arvnäitajaid sisaldav dokument, mis korraldab keskkonna seisundit mõjutavat või mõjutada võivat tegevust või tegevuse tulemust. Keskkonnanormatiiv - defineeritakse Säästva Arengu Seaduses kui keskkonna kvaliteedile, heitmekogusele või
· Tähtede ja nr komb. identifitseeritakse interneti või käsiraamatute abiga (nt. toidulisandid) · Nomenklatuursed nimetused Ainete tähistamine tehnilisted dokumentides: · CAS nr kemikaali registreerimise number andmebaasis Chemical Abstract Service. · EINECS nr aine rgistreerimise number Euroopa kaubanduslike ainete loetelus. Ainete ohutuskaart: 1. Dokument, milles on aine või materjali kõige olulisemad omadused ja nende määramise normdokumendid. On kaasas iga aine ja materjali partii või pakendiga. 2. Dokument, mis antakse välja mingile tootele komisjoni poolt ja milles on fikseeritud nõuded, millistele peab vastama iga vastav toode või toote partii. Tootega kaasa ei anta. · Identifitseerimine (nimi jne.), · Koosis (keemiline, CAS, EINECS), · Ohtlikkus (omaduste kirjeldus), · Esmaabi viisid kemikaali sissehingamisel, allaneelamisel ja sattumisel nahale,
4. Põhjuslik omistamine 57 5. Grupi väärtused ja hinnangud 6. Kultuuri determinandid jne. Erilised probleemid 1. Haigused 2. Psüühilise funktsionaalse võimekuse alanemine 3. Liiklusalased süüteod (väärteod ja kuriteod) 4. Potttraumaatilised pingeseisundid, sõidufoobia 5. Ealised iseärasused jne. Kvaliteedi tagamise süsteem 1. Normdokumendid 2. Protsessi ja tulemuste kvaliteet 3 Nõuded hindamistingimustele 4. Nõuded institutsioonile 5. Nõuded hindamisprotsessile jne. Grupile rakendatava meetmed 1. Ülevaade olemasolevatest mudelitest 2. Grupis osalemise indikaatorid 3. Struktuuripõhised versus protsessipõhised grupid 4. Modereerimismeetodid 5. Eneseabigruppide spetsifikatsioon jne. Üksikjuhtumi meetmed 1. Üksikjuhtumi indikaatorid 2
kasvatuse tunnid. kesk-eriõppeasutustes 1926. viidi sisse kohustuslik kehaline kasvatus üldhariduskoolides 1927. a. kinnitati kohustusliku kehalise kasvatuse õppeplaanid ja programmid Vene NFSV koolidele. 1966.a. viidi kõigis koolides sisse 2 kohustuslikku kehalise kasvatuse tundi nädalas. Kõikides (vähemalt) 8-klassilistes koolides nähti ette kehalise kasvatuse õpetaja ametikoht. Kehalise kasvatuse ja spordi normdokumendid: kooli kehalise kasvatuse programmid - Koolide ühtne üleliiduline kehalise kasvatuse programm kinnitati 1933. a. · VTK 1931. a. kinnitati ,,Valmis tooks ja NSV Liidu kaitseks" märginormatiivid ja nende vastuvõtmise kord. Järgmisel aastal kinnitati selle II aste. · OVTK 1934. a. kinnitati ,,Ole valmis tööks ja NSV Liidu kaitseks" märginormatiivid ja nende vastuvõtmise kord. OVTK normatiivid lülitati lookide kehalise kasvatuse programmidesse
KÜSIMUSI ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE III osa 1. Sissejuhatus. Normatiivdokumendid. Üldpõhimõtted. 2. Õhuliinidele mõjuvad koormused 3. Juhtmete ja piksekaitsetrosside arvutus 4. Mastide arvutusest 5. Vundamentide arvutusest 6. Isolaatorid 7. Õhuliinide tarvikud 8. Trassi valik, mastide paigutus trassil 2006 ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 1. SISSEJUHATUS 1.1 NORMDOKUMENDID. Lähtuda tuleb reast normdokumentidest. Olulisemad: • EVS-EN 50341-1:2001: Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 45 kV /Overhead electrical lines exceeding AC 45 kV/ – Eesti versioon etteval- mistatud ja kuulub peatselt kinnitamisele Eesti Standardikeskuse käskkir- jaga. Hõlmab õhuliinide ja tema komponentide (juhtmed ja piksekaitsetrossid, mastid, vundamendid, ühendused) projekteerimist ja ehitust, samuti
Koolitusprotsessi jaguneb: koolitusvajaduse hindamine, koolituse planeerimine, läbiviimine, koolituse arvestus ja aruandlus ning koolituse hindamine. Süsteemne koolitus on terviklik protsess, mis koosneb loogiliselt järgnevatest etappidest. See kaasab erinevad juhtimistasandid ja spetsialistid. Lähtub pidevõppe tsüklist. Süsteemsuse 3 tasandit on: · ,,Kaos"- koolitusjuht puudub või tegeleb üksnes koolituspakkumiste registreerimisega. Juhid ei väärtusta koolitust, normdokumendid puuduvad. · Poolik süsteemsus- koolitusjuht teeb üksi nii palju kui jõuab. Peavad oluliseks koolitust, kuid ei osale koolitusstrateegia jm koostamisel. Normdokumendid on olemas, kuid neid ei järgita. Toimub koolituse planeerimine, korraldamine ja osaline aruandlus. 90 · Süsteemne koolitus- koolitusjuht on algataja ja koordineerija. Juhid teadvustavad ning
4. Tihedus 5. Sulamistemperatuur, keemistemperatuur 6. Koostis: kas elementide aatomite või puhaste põhiaineteainete sisaldus ning lisandainete sisaldus, % 7. Mitmesugune info, nagu: tule- või plahvatusohtlikus, hügroskoopsus, hoidmistingimused, säilivusaeg, kokkusobivad ja kokkusobimatud ained, jm. Sertifikaat, mõiste kahesugune sisu ja näited: 1) on dokument, milles on kirjas konkreetse aine või materjali kõige olulisemad omadused ning nende määramise normdokumendid. Iga aine ja materjali pakendi ja partiiga peab olema kaasas ülalloetletud sisuga dokument. Plastid, kunstnahad, kemikaalid. 2) on dokument, mis antakse välja mingile tootele (sertifitseerimise) komisjoni poolt, ja milles on fikseeritud nõuded, millele peab vastama iga vastav toode või toote (ained, materjalid, esemed) partii. Selliseid sertifikaate toodetega kaasa ei anta. Valmis tooted(auto aku).
annaabi.ee 
