4.Jakobiinide võimuloleku aeg?1793 kevad Riigi lääneosas tõusis mäss kuninga pooldajate poolt.1793 märtsis loodi rahvapäästekomitee mis pidi riigi kaitse mille ette otsa tõusis Danton.Poolehoid tõusis jakobiinidel ja vähenes zirol...Jakoii.... kutsusid rahvast väljha zirol.. vastu.1793 mai lõpul kukutati zirol... võimule jäid jakopiinid.1793 suvel võeti vastu uus põhiseadus mille järgi pid Pran.. jääma jaotamatuks.Diktatuuri kehtestamine(võim vähenes eanmusel)J.P Marati tapmine uus juht M.Robespierre.Seadus kahtlaste kohta(tapeti ligikaudu 40 00 inimest enamasti III seisusest)Kohtut mõisteti südametunnistuse järgi.1794 juulil kukutati Robespierre. 5.Tirektoorium ja revolutsiooni lõpp?1793 aasta põhiseadus tühistati. Kuulutati välja poliitiline amnestia. Paljud jakobiinide ja nende pooldajad saadeti giljotiini alla.1795 uus põhiseadusuus täidesaatev võimuorgan Dirktoorium
suveni,kuid lõpuks N alistuti(kui dessantlased evakueeriti) 6. Välksõda läänes ja lahing Inglismaa pärast 1940: 10.mai 1940 ründas S Belgiat ja Hollandit(kasutas langevarju üksusi,soomusjõude toetas lennuvägi. Prant ja UK polnud1940 suveks sõjaks valmis(soomusjõud,lenuvägi nõrk).12-13 mai ületas S Maasi jõe ja murti prantslaste kaitsest läbi.Inglased said enamiku vägedest Prants välja, aga varustus jäi sakslastele. 22.jun 1940 sõlmiti ttas Compiegne’i metsas S ja Pran vahel rahu.2/3 Prants sattus S okupatsiooni alla.Vastupanu jätkas UK.16.jul 1940 andis Hi käsu UK Luftwaffe jõududega põlvili suruda(S edus kindel) UK puudu pilootidest,seetõttu kaotused suuremad.UK pani vastu hävituslenniku Spitfire’ga.S oli kandnud suuri kaotusi,Hitleri andis käsu sept dessant UK edasi lükata. Esimene tõsisema tagasilöök Hi. 7. Baaside leping, baasid, Talvesõda:NSVL kogus väed E ja Läti piirile.E oli ilmselt
Tilsiti rahu 1807. Venemaa nõustus prant. vallutustega. Tsiviilkoodeks sätestas inimeste võrduse Seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ja Kiriku lahutamise riigist. Napoleoni ajal võeti Tsiviilkoodeks, Katoliku usk kuulutati pran usuks, loodi Riiklik keskpank, soodustati tööstusev. Suured reformid tõid saksmaale päris- orjuse kaotamise, kodanikuõigused juutidele, tsiviilkoodeks, vandemeeste kohus, ilmalik abielu, riigivalitsus ja omavalituse ümber korraldus. Pran.oli liidetud belgia, illüüria, osa Itaaliast, Holland, loode-saksamaa. Liitlased- austria, Preisimaa, venemaa, taani Sõltumatud- inglismaa, rootsi, Portugal, türgi. Saksa liit- 41 saksa riiki, loodi viini kongressi otsusega.
Tööhõive § Tööjõulisi on Ungaris 3,8 miljonit. § Töötus oli 2012. aasta III kvartalis 10,4% (2009. aasta seisuga oli 10,8% ja 2008. seisuga 7,8%). § 13,9% elanikkonnast elab alla vaesuspiiri. Eksport (%) Ungari tähtsaimad ekspordiartiklid on masinad ja varuosad 61,1% teised tooted 28,7% toidukaubad 6,5% toormaterjalid 2% kütused ja elekter 1,6% Ungari tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksamaa, Itaalia, Suurbritannia, Pran tsusmaa, Rumeenia, Slovakkia, Austri Import Ungari tähtsaimad impordiartiklid on: masinad ja varuosad 50% kütused ja elekter 11% toidukaubad toormaterjalid Ungari tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa, Hiina, Venemaa, Austria, Holland, Prantsusmaa, Slovakkia, Ita alia, Poola. Eesti Ungari kaubavahetus 012. aastal oli Ungari Eesti kaubanduspartnerite pingereas 23. kohal. EestiUngari vaheline kaubavahetus (183,4 mln eurot) jäi eelmise aastaga
Terry Riley (1936) Ameerika helilooja muusik, oli üks minimalistliku muusika juhtfiguure, tema stiil on mõjutatud jazz-ist ja India klassikalisest muusikast. Muusikat õppis mitmes erinevas Ameerika ülikoolis. Oli seotud uuendusmeelsete ja uudishimulike kunsti- ja muusikarühmitustega. On ise öelnud, et tema suurim õpetaja oli hindu muusika esitaja ja tundja Pran Nath. Riley käis korduvalt Indias, et õppida sealseid laulutraditsioone, pille ja muusikateooriat. Rileyt seob aastate pikkune koostöö Kronos Quartetiga selle tulemusena sündisid 13 keelpillikvartetti. Riley on leiba teeninud ka pianistina mängides erinevates lokaalides, paralleelselt töötas mitmetes ülikoolides India muusika õppejõuna. Üks kuulsamaid teoseid on "In C" (1964), mis koosneb 53 erinevast moodulist, millel on igaühel oma muster, ent kõik moodulid põhinevad ühel
Põhjus: Hispaania trooni pärimise küsimus. Tulemus: Hispaaniasse tulevad Bourbonid, hisp kaotab alasid. Austria pärilussõda Preisimaa vs Austria Põhjus: kellele kuulub Saksa-Rooma keisri tiitel. Tulemus: Preisimaa saab Sileesia, Hapsburgid jäävad keisriliinile. Seitsmeaastane sõda. - Prantsusmaa vs Inglismaa, Preisimaa Põhjus: Austria tahtis alasid tagasi, Inglismaa ja Prantsusmaa vaheline võimuvõitlus. Tulemused: Suurbritannia saab alasid juurde, Pran. Jääb India kolooniatest ilma. Prantsusmaa poliitika - Generaalstaadid maksud; Asutav kogu inimeste ja kodanikuõiguste deklaratsioon (aadliseisuste kaotamine, kirikumaade võõrandamine), seadused, maksude kogumine; Seadusandlik kogu zirondiinid ja montanjaanid; Rahvuskonvent riik kuulutati vabariigiks; Rahvapäästekomitee absoluutne võim, kõrvaldavad zirondiinid; Direktoorium tugines revolutsiooni ajal rikastunud inimestele
i s o l me I X Põ h r s o kl ik n 20 a s oo 10 s l e Vabariik tsus Pran Riik Euroopas is e , u e F anca , R e publiq F r a nce n im etus: lik Amet Pindala 5 mereta 51 600 km2
1600. Aasta paiku kasutusel olnud musket oli 1,5 m pikk ja kaalus 10 kilo, mistõttu tuli see toetada harkjalale. Tulistamiseks pidi kõigepealt leidma relva siis süütama tahi, mis vajutati vastu püssirohupanni. Vihma ja tuulega see sageli ei õnnestunud. 17.sajandi jooksul töötati välja ränilukk mis süütas püssirohu ränist löödava sädeme abil. See oli kiirem ja ilmastikukindlam. Musketärid Vägede suurus varauusajal AEG Hisp Pran Holla Root aani tsus nd si a maa 1470 20 40 000 000 1550 150 50 000 000 1590 200 80 20 15 000 000 000 000 1630 300 150 50 45 000 000 000 000 1650 300 100 100 70 Kuidas sõda võita Saksa keisri väejuht Raimondo Montecuccoli kirjutas 1670. Aastal sõjakunsti käsiraamatu. Seal loetles ta üles tähtsamad reeglid, millega tuleb arvestada, et sõdu võita.
repartsioonide regulaarset tagasi maksmist. Briandi-Kelloggi pakt-1928. sõjad kuulutati riikliku poliitika ebaseaduslikuks vahendiks ning agressiivne sõda kuulutati kuriteoks. USA üritas tugevdada rahu ja stabiilsust, kuid ei soovinud enda peale võtta vastutust tagada Inglismaa ja Prantsusmaa domineerimine Euroopas ja kogu maailmas. 3)Nõukogude Venemaa-Taheti hävitada kapitalistid. Antanti riigid vastasid sellele sissetungiga Venemaale. 14 riigi sõjakäik jäi lühikeseks. Pran. Ja Ing. Tahtsid alustada Venemaa vastu sõda, aga neil polnud võitlusvalmis mehi. Nad abistasid nõukogudevastaseid liikumisi Venemaal, aga tegid seda ebakindlalt, ei suutnud otsustada, keda toetada, kas rahvusliikumisi või valgekaartlasi. Antant aitas iseseivunud riikidel nende iseseisvust säilitada. 1921. a kehtestati Riia rahuga Nõukogude-Poola piir. 1921.-1921. A olid enamlaste jaoks kõige raskemad, sest mitmeid piirkondi tabas näljahäda ja lisaks pidid nad
Juhatuse liikmed valitakse ametisse kaheks ja pooleks aastaks. · Esimeeste konverents on parlamendi poliitiline juhtorgan, mis koosneb parlamendi presidendist ja poliitiliste fraktsioonide esimeestest. See koostab täiskogu istungite päevakorra, määrab parlamendi organite töö ajakava ja kodukorra ning parlamendi komiteede ja delegatsioonide töö lähtealused ja suuruse. · Liik · mesr K iik · Saks · ama 9 a · Pran · tsus 7 maa · Itaali · a 7 · Suur · brita 7 nnia · Hisp · aani 5 a · Pool · a 5 · Rum · eeni 3 a · Holl · and 2 · Belg · ia 2 · Tseh hi · · Kree 2 ka · Ung · ari 2 · Port ugal · · Root 2 si · Aust · ria 2 · Bulg aaria ·
wilhelmII oli sunnitud troonist lahkuma ja saksamaa kuulutati vabriigiks; Weimari vabariik; Compiegne vaherahu-lõpetas Esimes maailmasõja; Saksamaa pidi oma väed välja viima kõigilt okupeeritud terriotooriumitelt; see vaherahu oli kõigest sissejuhatus veelgi rängemale vaherahule Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 18 jan. 1919 Avati pariisi rahukonv. Versailles rahuleping,mis kirjutati alla 28 juunil 1919; selle kohaselt pidi Saksam. loovutama Pran. Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidel nagu Leedu, Poola ja Tsehhoslovakkia; saksamaa ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust; tal keelati omada lennuväge ja allveelaevu ;reparatsioonide maksmine; I MS tagajärjed See oli katastroof; hukkus umbkaudu 10 milj. Inimest; haavata sai ligi 20 milj. inimestM sõda neelas kas
d)Imperialistlikku poliitikat vähemarenenud maades põhjendati Euroopa tsivilisatsiooni väärtuste levitamisega seal. 2.Koloniaalimpeeriumide teke a)XX. saj. Alguseks oli maailm kolooniateks jagatud. b)Suurriikide kõrval oli kolooniaid ka Euroopa väikeriikidel.c)Algas võitlus kolooniate ümberjagamiseks, kus eriti aktiivne oli Saksamaa d)Huvikeskmeks oli tollal Aafrika, millest 90% oli koloniseeritud. · Iseseisvad vaid Etioopia ja Libeeria · Suuremad valdused Inglismaal ja Pran e)Vastupanu kolonisaatoritele suruti julmalt maha. · Inglise-Buuri sõda (1899-1902) · Buurid- Hollandi asunikud Lõuna-Aafrikas. Inglased alistasid nende Oranje ja Transilvaali Vabariigi ja lülitasid need oma koloniaalvaldustesse · Indias loodi 1896 India Rahvuskongress eesmärgiks omavalitsuse saavutamine · Poolkoloniaalses Hiinas surusid eurooplased maha lääne tsivilistatsiooni-vastase Bokserite ülestõusu (1900), kuid kod.-dem liikumise kukutas keisirvõimu (1911) 3
Rajaja Otto I. Paavstiriik- Itaalia keskosa, tugines Saksa-Rooma keisrite sõjalisele kaitsele. Poola- üks suurim Ida-Eur, katoliiklik. Põhjamaad- 11.saj iseseisvad kun Taani, Norra, Rootsi. Baltirahvad- ristisõda, väiksed riigid, suurim Liivi orduriik. Venemaa- värstiriigid (suurim Kiievi) mongolite rünnakud. Bütsants- türklasete rünnakutel vähenendu, Balkani ps ja Türgi. 15.sajand: Inglismaa- kaotati alad Pran (100.a sõda 1337-1453), laienes kontrolli all Iirimaa. Pran- tugev ja ühtne, tsentraliseeritud kuningriik, pealinn Pariis. Hispaania- ühtne riik (1492), kogu Hispaania ala ühendatud ühtseks kuningriigiks kuninganna Isabella ja kuningas Fernando. Saksmaa- killustati, nõrgem, Itaalias üksikud riigid. Paavstiriik- taastati paavstide võim, lõpetati suur kiriku lõhe, võimul vaid üks paavst Roomas. Poola- poola+leedu ühtneriik (abieluliit), ristiusk. Põhjamaad- üks
Neist kuulsamad on "Suur maailmateater". Teos on puhas allegooria.Selles autos on C püüdnud teatrilavale tuua kogu elu e ta kujutab elu ennast teatrina,näidendina,millel on oma algus ja lõpp ja milles kõigil elavatel on oma kindle roll. PIERRE CORNEILE(1606-1684) *XVII saj 1.poole suurim prantsuse kirjanik. *Tema loomingust algab klassitsistlik teater, ka tragöödia. *Esialgu kirjutas ta barokkteatrile lähedasi komöödiaid ja tragikomöödiaid,nagu need saj alguse Pran moes olid. *Esimese tõelise menu osaliseks saanud näidendis "Cid" (1636) oli aines laenatud XVII saj alguse hispaania dramaatiku Castro teosest. Seda teost peetakse esimeseks klassitsistlikuks tragöödiaks. Rohkemk kui Cid ise,kannab näidendis psühholoogilist pinget Rodrigo armastatud neiu Jimena. Dramaatiline konflikt saab alguse tülist Rodrigo ja Jimena isade vahel. Astudes välja oma solvated isa au kaitseks, tapab R duellil J isa. Järgnevalt on J seatud pea lehenduseta valiku ette
1. II ms põhjused ja sündmused, mis viisid sõja puhkemiseni. Poliitilised eeldused: 9 rahvasteliit ei tule ülesannetega toime, sõjakaid suurriike ei suudeta ohjeldada 10 Versailles' süsteem osutub ebapüsivaks (Sx tühistab lepingu 1935) Majanduslikud eeldused: 11 Nii Hitler kui ka Stalin arendasid sõjatööstust 12 Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajab rakendust) Ideoloogilised eeldused: 13 Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi; diktaatorriikide vaenulikkus lääne demokraatia vastu 14 Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände *1935 Sx astub välja Rahvasteliidust, loobub Locarno lepingu täitmisest(kava revideerida Eur. riikide piire) *1936 Hitler viib väed Reini demilitariseeritud tsooni *Hispaania kodusõda (diktatuurid ignoreerivad mittevahelesegamispoliitikat + sisuliselt katsetavad uusi relvaliike ja sõjapidamisviise) >>Hisp-s kehtest. kindral Franco diktatuur. *Austri...
Ühiskond · Inimeste olemasolu viis. · Koosneb inimestes, ei saa olla inimest ühiskonnata. Ühiskond suurte inimhulkade korrastatud eluviis. Ühiskonna struktuur ja kujunemine · Ürgkari ellujäämiseks oli vaja koos tegtseda(hetkevajadustest sõltuv võim) · Sugukond võimusuhted püsivamad(elukorraldus põhines veresugulusel) · Territoriaalne kogukond tööjaotus perekondlike sidemete tähtsuse vähenemine, territoorium rolli kasv. Riik · Võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil, teostades võimu alaliste institutsioonide kaudu a) Lepinguteooria b) Orgaaniline teooria a) Võimuteooria · Territoorium · Elanikkond · Suveräänsus Poliitika ressursside jagamine, õigusnormide kehtestamine ning konfliktide lahendamine võimu omavate institutsioonide poolt oma taotluste elluviimise eesmärgil. Ühiskonnaelu tasandid · P...
1. Maailm 20. sajandi alguses nn lühike 20. saj e lähiaeg (1914-1991), äärmuste ajastu (kohutavate katastroofide sajand-uskumatute saavutuste sajand) >1914-1918 -I maailmasõda *1871-1914 polnud Euroopas sõdu, ca 100 aastat suuremast sõjast >1991 NSVL kokkuvarisemine, idablokki e sotsialismileeri kokkuvarisemine eurotsentrism- Euroopa-keskne maailm >mõjukaimad riigid: nt Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Umgari, Itaalia >Euroopa on majanduslikult ja sõjaliselt kiiremini arenenud > 1/3 inimestest elas kolooniates; 1/3 poolkolooniates (Eur sõltuvad, nt Hiina) imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas >sovinism, rahvuslus =>imperialism >koloniaalvallutused, majandusliku võimu laiendamine >Põhjendus: vajadus 'hoolitseda' vähe arenenud rahvaste eest, levitada Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi (isikuvabadus, eraomand, demokraatia) USA esilekerkimine põhjused >majand...
Austraalia Dara Torres (USA) 2kulda, 3pronksi (ujumine) Erki Nool (EESTI) kuld (kümnevõistlus) 2004 Ateena, Aleksander Tammert (EESTI) pronks (kettaheide) Kreeka 2008 Peking, Hiina Gerd kanter (EESTI) kuld (kettaheide) 2012 London, SB Gerd kanter (EESTI) pronks(kettaheide) KAASAEGSED TALIOLÜMPIAMÄNGUD 1924 Chamonix, Thorleif Haug (Norra) 3kulda (18km, 50km ja Pran. suusakahevõistlus) 1928 Sankt Moritz, Sveits 1932 Lake Placid, John Shea ja Irving Jaffee (USA) 2 kulda(kiirusiutamine) USA 1936 Saksamaa Ivar Ballangrud (Norra) 3kulda, 1hõbe (kiiruisutamine) 1940 JÄID ÄRA II MS TÕTTU 1944 JÄID ÄRA II MS TÕTTU 1948 Sankt Moritz, Henri Oreiller(Prants) 2kulda, 1pronks (mäesuusatamine) Sveits 1952 Oslo, Norra
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
