Peale põhikooli lõpetamist tekkis ligi kaks meetrit pikal noormehel mõte korvpalluriks hakata. Miskipärast praakisid asjatundjad turske nooruki välja, ning täiesti juhuslikult sattus ta hoopis Ando Palginõmme kettaheitetrenni. Kuuldes Gerdi isiklikku rekordit, ei lootnud treener temast tol hetk veel suurt midagi. Trennis käies arenes noormehe isiklik rekord aastaga lausa 15 meetrit. Kanteri esimene treener oli Ando Palginõmm, samuti on teda treeninud Helgi Plats, Aleksander Tammert seenior, Uno Ojand ja hetkel treenib teda islandlane Vésteinn Hafsteinsson. Saavutused 2002 · Münchenis Euroopa meistrivõistlustel koht 12 viskega 55,14 2003 · Pariisis maailmameistrivõistlustel koht 25 viskega 56,63 2004 · Ateenas olümpiamängudel koht 19 viskega 60,05 2005 · Helsingis maailmameistrivõistlustel hõbemedal viskega 68,57 · Monacos IAAF-i finaalvõistlustel teine koht viskega 66,01
3.1. Helsingis toimunud MM-võistlused Helsingis toimunud kergejõustiku MM-võistlustel tuli meeste kettaheites tulemusega 70,17 m maailmameistriks Virgilijus Alekna, Gerd Kanter võitis 68,57 meetriga hõbemedali. Kahekordne olümpiavõitja Alekna sai oma parima tulemuse, mis on ka uus MM- võistluste rekord, kirja viimasel katsel. Sakslane Michael Möllenbeck võitis tulemusega 65,93 m pronksmedali. Esimesena jäi medalist ilma eestlane Aleksander Tammert juunior, kelle parim heide oli 64,84 m. ETVle antud intervjuus ütles Kanter, et on väga õnnelik ja arvas, et ka kõigi nende inimeste ootused tasusid ära, kes polnud temasse lootust kaotanud. «Tegin seda, mida Eesti rahvas ootas,» ütles värske hõbemedalimees, kes oma parima tulemuse sai kirja neljandal katsel. Oma esimese ebaõnnestunud katse kohta ütles Kanter, et närvipinge oli päris suur ja kuna ta pidi seal natuke pikalt ootama, siis ilmselt mõtles veidi üle.
.................................................. 1-6.KLASS 1) Iidsed maajad tegid sporti kasutades inimese pead pallima. Õige või vale? 2) Milliseid loomi võib näha võistlemas hipodroomil? 3) Mitmelt meetrilt lüüakse jalgpallis penateid? 4) Mis on maailma enimmüüdud raamat? 5) Maailmarekord ühel jalal seismisel on üle 76 tunni. Õige või vale? 6) Kus asub Eesti spordimuuseum? 7) Millise spordialaga tegeleb Aleksander Tammert, hüüdnimega Sass? 8) Kui jalgpall leiutati, kasutasid inglased jalgpallina seapõit. Õige või vale? 9) Kes saadab Suurbritanias eakatele inimestele telegramme nende 100.sünnipäeval? 10) Kus käis Neil Armstron esimese inimesena? VÕIDUD JA REKORDID KLASS ................................................... 7-12.KLASS 1) Iidsed maajad tegid sporti kasutades inimese pead pallina. Õige või vale?
Esimest suurvõistlust kõigi aegade suurima alaliidu presidendi delegatsiooni seisuses Erich Teigamägi arvab, et 23 sportlast. kuigi medalikandidaate on neli-viis, oleks ka ühe medali võitmine õnnestumine. Ilmselged medalisoosikud on seekord odaviskajast maailmameister Andrus Samas tuleb tunnistada, et vahetus konkurentsis iga medali saavutamine oleks Värnik, kettahiiud Gerd Kanter ja Aleksander Tammert ning samuti suurtulemus omaette. Sest edetabelikohtade ja varasemate teenete eest medaleid kümnevõistlejad Kristjan Rahnu ja Mikk Pahapill. ei jagata. Ja isegi selle järgi võiks Eestile kuuludagi üks medal, sest kettaheites on hetkel Euroopa teine number Tammert. Kanter on neljas, Värnik Euroopa edetabeli üheksas mees. Rääkimata mitmevõistlejatest, kellest Pahapill kuulub teise kümne lõppu ja Rahnust, kuid kes on seni hädas olnud vigastustega. Aga
Ülesanne 1.2 (iseseisev töö) Kirjaniku lühitutvustus MART KADASTIK Mart Kadastik (pseudonüüm Jaak Kalju või Kaljo; sündinud 24. märts 1955) on eesti ajakirjanik, meediategelane ja tippjuht. HARIDUS: 1978 a. Õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis filoloogiat. Töö 1977. aastast töötas ta ajalehes Edasi, mis aastas 1991 kannab taas nime Postimees. 1983–1991 oli Kadastik Edasi toimetaja, 1991–1992 Edasi/Postimehe peatoimetaja, 1992–1998 juhatuse esimees. 1998. aastast on ta Postimehe omanikfirma AS Eesti Meedia ja 2000. aastast Eesti Meedia omanikfirma AS Schibsted Eesti juhatuse esimees. Ta on või on olnud ka mitme muu ettevõtte nõukogu liige või esimees, mis kuuluvad Schibstedile ja Eesti Meediale. Aastail 1983-1986 õpetas ta Tartu Ülikooli ajakirjanduskateedris. Kadastik oli Maailma ajalehtede Liidu juhatuse liige aastail 1994–2000. LOOMING: 2013. aasta aprillis ilmus Kadastiku sulest esimene il...
Kettaheide Kettaheites võidab sportlane, kes heidab ketta kõige kaugemale ja enne ketta maandumist ringist välja ei astu. Heite sooritamiseks antakse igale sportlasele aega 1 minut. Igaühel on kolm katset. Kettaheide kasvas välja antiikolümpiamängude viievõistlusest 708. aastatel eKr. Eesti tuntuimad kettaheitjad on: Aleksander Tammerti isiklik rekord on 70,82 m. Gerd Kanteri isiklik rekord on 73,38 m. Märt Israeli isiklik rekord on 66,98 m. Eha Rünne isiklik rekord on 63,18 m. Tammert on võitnud olümpiapronksi 2004. ja Kanter MM-hõbeda 2005. aastal. Maailmarekord on püstitatud sakslase Jürgen Schulti poolt Neubrandenburgis, milleks on 74.08 m Ketas on kas puust või mõnest muust siledast materjalist, mille ümber on metallist ümar metallring. Ketta kaal on meestel mitte üle 2 kg ja naistel 1 kg. Ketta välismõõt peab olema 21,922,1 cm ja naistel 18,018,2 cm. Kettaheit...
Gerd Kanter, foto: Mihkel Maripuu 2.1. Üldandmed Sünniaeg: 6. mai, 1979 Sünnikoht: Tallinn Pikkus: 196 cm Kaal: 121 kg Käte siruulatus: 207 cm 2.2. Parimad tulemused I. koht Pekingi olümpiamängudel (68.82m.) II. koht Helsinki MM-il (68.57m.) III. koht Göteborgi EM-il (68.03m.) 2.3. Gerd Kanteri treenerid Vésteinn Hafsteinsson (Island) Ando Palginõmm Helgi Parts Aleksander Tammert seenior Uno Ojand 5 3. Lapsepõlv Pärast 1. klassi lõpetamist läks ta koos vanematega Tallinnast elama Vigalasse ning asus õppima Vana-Vigala põhikooli. Keskkooli läbis Kanter Pärnu-Jaagupis. Keskkooli lõpetamise järel siirdus Kanter õppima Tallinna Tehnikaülikooli Kõrgemasse Majanduskooli ärijuhtimise erialale ning sai diplomi 2001. aasta juunis. Hetkel on tal pooleli magistriõpingud Estonian Business Schoolis.
Saate teada ka minu arvamuse Londoni olümpiamängudest aastal 2012. Toimumise aeg ja koht Londoni suveolümpiamängud toimusid 27. juulist 12. augustini 2012. aastal Suurbrtiannia pealinnas Londonis. Londonist on saanud esimene linn, kus olümpiamängud on toimunud kolm korda. Eelmised olümpiamängud toimusid Londonis 1908. Ja 1948. aastal. Eesti sportlaste osalemine olümpiamängudel Olümpiamängudel kandis avatseremoonial Eesti lippu Aleksander Tammert ja lõputseremoonial kandis lippu Heiki Nabi. Eesti meeskond oli esialgu 76-liikmeline: 34 sportlast ning 42 treenerit ja taustajõudude esindajat. Vigastuste tõttu kahanes Eesti sportlaste arv 32-le liikmele. Enne Londoni olümpiamänge 2012. aastal said vigastuse kümnevõistleja Mikk Pahapill ja tennisist Kaia Kanepi. Eestlased osalesid 11-nes spordialas: · Kergejõustikus: kõrgushüppes Anna Iljustsenko, kettaheites Märt Israel,
Lugesin Vaapo Vaheri artikklit ,,Pisaravalajad ja pohhuistid", mis kergelt öeldes oli väga irooniline jutt. Tema puhul ei meeldinud mulle tema kriitika ning lähenemispunk, samas sõnavara oli tal hästi valitud. Kõige rohkem,mis mind häiris oli tema arvamus olümpial osalenud eestlastes. Esiteks, annavad kõik maksimumi ,mitte et üks ei pingutanud ja teine andis endast rohkem,niimodi ei saa vaadelda, minuarust andsid kõik maksimumi. Teiseks, ei lähe Erki Nool, Kerth Kanter ja Aleksander Tammert ning teised keda Vaapo Vaheri seal jutus nimetas, ise sinna vaid neid valitakse tulemuste põhjal. Kolmandaks, arvan, et see mida Vaheri Eriki Noole kohta rääkis oli meeliülendav, aga ei ole ainult tema, kes vääriks tunnustamist, meil on palju eestlasi,kes on läbi löönud olümpial heade tulemustega ja Eestit esindades. Ma kujutan ette ,kui paljud sportlased sihukese artikli arvamuse peale vihaseks võivad minna,
TALLINNA ÜLIKOOL RASKEVEOKIMAKS Referaat Tallinn 2012 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Riikide majanduse reguleerimiseks on riigid kehtestanud erinevaid makse. On tulumaks ja erinevad aktsiisid, antud referaat uurib süvitsi raskeveokimaksu. Esimeses peatükis on maksudest üldiselt, milleks need on ja milliseid makse on veel kehtestatud. Seejärel on väljatoodud raskeveokimaksu mõiste, millele järgneb peatükkidena välja toodud raskeveokimaks Eestis, samuti maksu - eesmärk, -objekt, maksumaksja, maksumäärad, maksutasumise kord ja täiesti lõppu on välja toodud kaks näidet, mis seotud raskeveokimaksuga, et veidi asja näilikult lihtsustada. Välja on toodud erinevad faktid, peamiselt on seda tehtud läbi seadusandluse. 2 MAKSUD ÜLDISELT Igal riigil on vajalik koguda ja kehtestada erinevaid makse, et riigi majandust reguleerida. Maksude kaudu on võimalik tagada vajalikud ressursid ühiste hüv...
Eesti sportlastest Üldiselt Enim tegeletakse Eestis spordialadest kergejõustikuga. Veerpalu on nimekaim Eesti meessuusataja ja naissuusatajatest on kuulsaim Kristina Smigun, kellel on seljataga kaks kuldmedalit Olümpiamängudelt ja kuulub ka maailma naissuusatajate tippu. Läbi aegade on eestlased Olümpialt koju toonud kokku 24 Olümpiavõitu. Olümpiavõitjate autahvel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Simpel Session Simpel Session on Euroopa suurim ekstreemspordivõistlus, mis toimub iga aasta alguses Tallinnas. Kohal on maailma esirulatajad ja BMX sõitjad. Esimene Simpel Session leidis aset Tartus 2001. aastal, kui avati Tähtvere skatepark. See korraldati umbes 10 000 krooniga, kuid 2010. aasta Si...
Aivar Rehemaa Laskesuustamine: 55.Priit Narusk 56.Indrek Tobreluts 57.Kauri Kõiv Suusahüpped: 58.Mats Piho 59.Illimar Pärn 60.Matti Nykänen Kahevõistlus: 61.Hannu Manninen 62.Joni Kaitainenit 63.Petter Tande Lumelaud: 64.Ivar Kruusenberg 65.Martin Maltsar 66.Madis Bachmann Slaalom: 67.Adam Van Koeverden 68.Nathan Baggaley 69.Ian Wynne A) Viimased suveolüpiamängud toimusid 2004. aastal Ateenas- Kreekas ja viimased taliolümpiamängud 2006 a. Itaalias- Torinos. B) Aleksander Tammert ja kettaheide, Gert Kanter ja kettaheide , Andrus Värnik ja odavise, Erki Nool ja kümnevõistlus, Kristjan Rahnu ja kümnevõistlus. C)Järgmised suveolümpiamängud toimuvad 2008 a. 8.-24. augustini Hiina pealinnas Pekingis ja järgmised taliolümpiamängud 2010 a. Vancouveri linnas Kanadas. Kasutatud kirjandus: Internet: 1. http://www.team75plus.com/1206 2. http://www.ieg.ee/sport/ 3. http://www.kergejoustik.ee/content/index.php? option=com_content&task=view&id=1085&Itemid=253 4
SISSEJUHATUS Suurbritannia pealinnas, Londonis, toimusid 27. juulist 12. augustini juba kolmekümnendad olümpiaadi suveolümpiamängud. Londonist sai ka esimene linn, kus olümpiamängud on toimunud kolm korda. Eelmised olümpiamängud Londonis toimusid 1908. ja 1948. aastal. Teised kandideerinud linnad olid muu hulgas New York, Pariis, Moskva ja Madrid. 1. EESTI OLÜMPIAMÄNGUDEL Eesti lippu kandis avatseremoonial Aleksander Tammert, lõputseremoonial Heiki Nabi. Eesti delegatsioon oli esialgu 76-liikmeline: 34 sportlast ning 42 treenerit ja taustajõudude esindajat. Olümpiamängude avamise ajaks kahanes Eesti sportlaste arv 32-le. Vigastuse tõttu jäid eemale kümnevõistleja Mikk Pahapill ja tennisist Kaia Kanepi. Kokku võttis olümpiamängudest osa 204 koondist. Eesti sportlased võitsid 2 medalit: Heiki Nabi kreeka-rooma maadluses hõbeda ja Gerd Kanter kettaheites pronksi
VÕISTLUSMÄÄRUSED. 1.Normaalmõõtmetega jooksurada on kahest paralleelsest sirgest ja kahest võrdse raadiusega kurvist koosnev 400 m pikkune ringrada. M 160 2.Kuni 400 m (kaasa arvatud) pikkustel distantsidel jookseb iga võistleja kogu võistlusmaa eraldi rajal. M 160 3. Stardipakkude kasutamine on kohustuslik kõigil kuni 400 m (kaasa arvatud) pikkustel distantsidel ja 4x200 m ning 4x400 m teatejooksu esimestel etappidel. Ühelgi muul distantsil pole stardipakkude kasutamine lubatud. M 161 4.Kõikidel kuni 400 m (kaasa arvatud) distantsidel (ka 4x200 m ja 4x400 m teatejooksude esimese vahetuse jooksjatel) on madalstart. M 162 5.Võistleja peab sooritama äratõuke ühelt jalalt. M 182 6.Katse loetakse ebaõnnestunuks, kui: (a) Võistleja ajab katset sooritades lati maha; (b) Võistleja puudutab latti ületamata mõne kehaosaga maandumispaika või maapinda hüppetellingute vahel või nendest väljaspool, teiselpool tellin...
Gerd Kanter Üldandmed · Sünniaeg: 6. Mai, 1979 · Sünnikoht: Tallinn · Pikkus: 196 cm · Kaal: 121 kg · Käte siruulatus: 207 cm Parimad Tulemused I koht Pekingi olümpiamängudel (68.82 m.) II koht kettaheites Helsinki MM-il (68.57 m.) II koht kettaheites Göteborgi EM-il (68.03 m.) Eesti meister kettaheites 2004-2007 Gerd Kanteri treenerid Vésteinn Hafsteinsson (Island) Ando Palginõmm Helgi Parts Aleksander Tammert seenior Uno Ojand Lapsepõlv Pärast 1. klassi lõpetamist läks ta koos vanematega Tallinnast elama Vigalasse ning asus õppima Vana-Vigala põhikooli. Keskkooli läbis Gerd Pärnu-Jaagupis. Keskkooli lõpetamise järel siirdus Kanter õppima Tallinna Tehnikaülikooli Kõrgemasse Majanduskooli ärijuhtimise erialale ning sai diplomi 2001. aasta juunis. Hetkel on tal pooleli magistriõpingud Estonian Business Schoolis. Kanteri elupaikadeks on Tallinn ja Vigala vallas asuv Tiduvere küla
aasta juunis. Hetkel on tal pooleli magistriõpingud Estonian Business Schoolis. Kanteri elupaikadeks on Tallinn ja Vigala vallas asuv Tiduvere küla. Võistlustel esindab ta Tallinna Kalevit (alates 9. jaanuarist 2007; varem oli ta Pärnu SK Altius esindaja. Kanterit treenib Vésteinn Hafsteinsson (Island). Tema esimene treener oli Ando Palginõmm, samuti on teda treeninud Helgi Parts, Aleksander Tammert seenior ning kuni 30. augustini 2006 Uno Ojand. Maailmameister võttis Pekingi olümpial seisusekohase võidu neljanda katse tulemus 68.82 andis kindla esikoha. 28aastane vägilane Kanter saavutas oma pikima kettakaare kolmandas heitevoorus. Keegi talle ohtlikuks ei saanud, ka liimist lahti olnud valitsev maailmameister Virgilijus Alekna mitte. Gerd Kanteri heiteseeria: 64.89, 65.37, 68.94, X, 65.22. Kanter sõnas pärast võistlust intervjuus ETV
Punane Mida kujutab endast Punane on värvus, mis tähistab inimsilmale nähaoleva valguse kõige pikema lainepikkusega (625750 nm) osa. Pikema lainepikkusega kiirgus (infrapunakiirgus) ei ole inimsilmale nähtav. Punane on üks põhivärvidest. Punase vastandvärvus on roheline. Punast värvi on läbi ajaloo saadud põhiliselt ookermuldasid kasutades ja rauaoksiidide abil. Enamlevinud punase pigmendid on olnud alisariin, karmiin ja kinaver, mille järgi on tuletatud ka vastavad punase toonid. Punase saamiseks on kasutatud ka korsenilltäisid ja meritigusid ning taimedest siiltsesalpiiniat ja veripuud. Sümboolne tähendus Punane on vere, tule, jõu ja sõja sümbol. Samas sümboliseerib punane ka armastust ning kõike sellega seonduvat (näiteks kirge). Loomariigis sümboliseerib punane kõrgemat testosterooni taset ja ühe isase domineerimist teiste üle....
82 (eelvõistlusel 64.66) KAIRE LEIBAK - ülitugevaks osutunud naiste kolmikhüppevõistluses õnnestus saavutada kõrge kümnes koht Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 10. kolmikhüpe 36 14.13 (eelvõistlusel 14.19) MIKK PAHAPILL - olümpial debüteerinud noor sportlane püstitas suurvõistlustel isikliku rekordi ja lõpetas ränkraske võistluse 11. kohaga Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 11. kümnevõistlus 40 8178 punkti ALEKSANDER TAMMERT - vanameister tõestas veelkord oma kõrget taset maailma kettaheite eliidis ning lõpetas oma neljandal olümpial 12. kohaga Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 12. kettaheide 37 61.38 (eelvõistlusel 63.10) ANDRES RAJA - vigastust trotsinud olümpiadebütant püstitas isikliku rekordi ja sai kümnevõistluse lõpuprotokollis 13. koha Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 13. kümnevõistlus 40 8118 punkti
Alates Martin Kleini olümpiaedust 1912 Stockholmis, on järgnenud 94 aasta jooksul võidetud kokku 73 kuldset, hõbedast või pronksist olümpiamedalit, mis kõik on tõestanud Eesti spordi suutlikkust. Raamatus on juttu järgmistest medalivõitudest: Kuld Hõbe Pronks Kristina Smigun (Torino 2006) Jüri Jaanson (Ateena 2004) Aleksander Tammert (Ateena 2004) Andrus Veerpalu (Torino 2006, Salt Lake City Andrus Veerpalu (Salt Lake City 2002) Indrek Peterlson (Ateena 2004) 2002) Erki Nool (Sydney 2000) Tõnu ja Toomas Tõniste (Soul 1988) Jaak Mae (Salt Lake City 2002) Erika Salumäe (Barcelona 1992, Soul 1998) Nikolai Poljakov (Moskva 1980) Indrek Peterlson (Sydney 2000) Tiit Sokk (Soul 1998) Jaan Talts (Mexico 1968) Aleksei Budõlin (Sydney 2000)
Olümpiavõitja arvab, et pole tähtis, et oskaksid üht ala väga hästi, vaid oleksid füüsiliselt aktiivne. Teda kutsuti puuhobuseks, sest ta oli kohmakas ja alustas hilja sportimist, aga ta ei kaotanud kunagi lootust. Ärijuhtimisõpingute ajal oli Gerdi treeneriks Helgi Parts. Nende koostöö jäi aga lühikeseks, kuna treeneri tervis halvenes. Seejärel harjutas ta umbes 6 kuud üksinda. 1998. aasta lõpus hakkas teda abistama Aleksander Tammert seenior, kuid ka sel korral jäi koostöö lühikeseks. Järgmiseks treeneriks sai Uno Ojand, kellega kestis koostöö kuni 2006. aasta augustini. Aastatel 2006–2012 treenis teda islandlane Vésteinn Hafsteinsson. Islandlasest treeneri abiga koostasid nad kuue aastase maailma tippu tõusmise kava. Nagu treener ennustas, tuli esimene tiitlivõistluse medal viie aasta pärast –2 005. aastal hõbe Helsingi MMil. Järgnesid hõbemedal Göteborgi EMil 2006. aastal, kuld Osaka MMil 2007
Eesti sportlased Londoni Olümpial. Eestit esindas Londonis toimunud 2012. aasta suveolümpiamängudel 32 sportlast.Eesti sportlased võitsid 2 medalit: Heiki Nabi kreeka-rooma maadluses hõbeda ja Gerd Kanter kettaheites pronksi. Esialgu oli olümpiapääse 34 sportlasel, kuid vigastuse tõttu jäid eemale kümnevõistleja Mikk Pahapill ja tennisist Kaia Kanepi. Kergejõustikus: kõrgushüppes Anna Iljuštšenko, kettaheites Märt Israel, Aleksander Tammert ja Gerd Kanter, 100 m ja 200 m jooksus Marek Niit, 400 m tõkkejooksus Rasmus Mägi, odaviskes Risto Mätas, seitsmevõistluses Grit Šadeiko, maratonis Evelin Talts, kuulitõukes Raigo Toompuu. Jalgrattaspordis: Grete Treier ja Rene Mandri. Maadluses: Ardo Arusaar ja Heiki Nabi. Ujumises: Triin Aljand ja Martin Liivamägi. Purjetamises: Anna Pohlak, Ingrid Puusta, Karl-Martin Rammo, Deniss Karpak ja Johannes Ahun.
5.1.1. Märt Israel Märt Israel (sündinud 23. septembril 1983 Karksi-Nuias) on Eesti kettaheitja. Tema isiklik rekord on 12. mail 2011 Chula Vistas heidetud 66.98 (eelmine 66.56 septembris 2007 Helsingborgis). 2008 lõpetas ta Tallinna Tehnikaülikoolis logistikaõpingud bakalaureusekraadiga ja jätkas ärikorralduse eriala magistrantuuris. Märt Israel esindas Eestit 2012. aasta suveolümpiamängudel ning tulemusega 60,34 m sai 25.koha ja finaali ei pääsenud. 5.1.2. Aleksander Tammert Aleksander Tammert (sündis 2. veebruaril 1973 Tartus) on Eesti kettaheitja ja treener. 2010. aastal sai ta Spordiseltsi Kalev tegevjuhiks ning hakkas Egiptuse kettaheitja Omar El Ghazaly treeneriks.[1] Aleksander Tammert kandis 2012. aasta suveolümpiamängudel Londonis avatseremoonial Eesti lippu. Tulemusega 60,20 m sai ta 27.koha[2] ja finaali ei pääsenud. Aleksander Tammert läks 2004. aastal oma kolmandale olümpiale vastu ühe medalisoosikuna. Kevadel Arlingtonis heidetud 68
Juulist 12 augustini. Kusjuures selle suveolümpiamängude toimumiskoht oli küllaltki eriline London on esimene linn, kui olümpiamängud toimusid juba kolmandat korda. Eelmistel kordadel olid toimumisaastateks 1908. Ning 1948. aasta. London ei olnud ainus linn, kes juba seitse aastat tagasi mõtles suveolümpia läbiviimisele, teised kandideerinud linnad olid näiteks ka metropolid New York, Moskva, Madrid ning Pariis. Eesti lippu kandis avatseremoonial 39-aastane kettaheitja Aleksander Tammert. Lõputseremoonial sai taolise au osaliseks 27-aastane maadleja Heiki Nabi. Suursugune avatseremoonia kandis pealkirja ,,Imede saared" ning selle oli lavastanud filmirezissöör Danny Boyle. Avamispeol oli näha palju erinevaid kuulsuseid, ka esinejateks olid tuntumatest ikka need kõige kõige tuntumad inimesed nagu näiteks Paul McCartney, Rowan Atkinson, Daniel Craig ning David Beckham jpm. Olümpiatule tõi staadionile Steve Redgrave ja selle süütasid seitse noort britti atleeti.
After regaining independence in 1991, Estonia has participated in all Olympics. Estonia has won most of its medals in athletics, weightlifting, wrestling and cross-country skiing. The list of notable Estonian athletes include wrestlers Kristjan Palusalu, Voldemar Väli and Georg Lurich, skiers Andrus Veerpalu and Kristina Smigun-Vähi, decathlonist Erki Nool, tennis player Kaia Kanepi, cyclists Jaan Kirsipuu and Erika Salumäe and discus throwers Gerd Kanter and Aleksander Tammert. culture Traditionally, Estonia has been seen as an area of rivalry between western and eastern Europe on many levels.The Estonian Academy of Arts (Estonian: Eesti Kunstiakadeemia, EKA) is providing higher education in art, design, architecture, media, art history and conservation while Viljandi Culture Academy of University of Tartu has an approach to popularize native culture through such curricula as native construction, native blacksmithing, native textile design,
38 George Zazitski 39 Aavo Pikkuus 40 Raul Arnemann 41 Jaak Uudmäe 43 Viljar Loor 44 Ivar Stukolkin 45 Mait Riisman 46 Nikolai Poljakov 47 Ivar Stukolkin 48 Jüri Tamm 49 Tiit Sokk 50 Erika Salumäe 51 Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste 52 Jüri Tamm 53 Vladimir Reznitsenko 54 Erika Salumäe 55 Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste 56 Erki Nool 57 Aleksei Budõlin 58 Indrek Pertelson 59 Andrus Veerpalu 60 Jaak Mae 61 Jüri Jaanson 62 Aleksander Tammert 63 Indrek Pertelson 64 Kristina Smigun 65 Andrus Veerpalu 66 Gerd Kanter 67 Jüri Jaanson 68 Tõnu Endrekson Eestlaste parimad tulemused olümpiamängudel Ala Kus Millal Medal Kreeka - rooma maadlus Stockholm 1912 Hõbe Sõudmine Stockholm 1912 Pronks Tõstmine Antverpen 1920 Kuld
Katse loetakse kehtivaks, kui heitevahend maandub maapinnale märgitud sektoris (sektori nurk odaviskes 29º, vasaraheites 40º, kuulitõukes ja kettaheites 45º). Meeste kuulitõuge 2001-2006 (13.10.) 20.30 Taavi Peetre 2004 19.22 Raigo Toompuu 2006 18.86 Margus Tammaru 2001 Aleksander Tammert 18.41 2001 18.00 h Jaan Talts jun. 2001 17.90 Roland Mändla 2004 17.86 Märt Israel 2006 17.78 Andrus Niit 2006 17.31 h Gerd Kanter 2004 17.27 h Margus Hunt 2006 Meeste kettaheide 2001-2004 68
and received his diploma in June 2001. Now he is completing Estonian Business School. Kanter residences are in Tallinn and in the field of Vigala Tiduvere village. His first coach was Ando Palginõmm. In the time of studies business management his coach was Helgi Parts. Their collaboration was short, because the coach's health was deteriorated. Then he practiced alone for about six months. In the end of 1998 Aleksander Tammert senior started to help him, but it didn´t last long. The next coach was Uno Ojand, and this cooperation lasted until 2006. He competed at the 2004 Olympics, but did not reach the final. The season 2005 was his breakthrough year as he won silver medals at the World Championships and World Athletics Final, took home a victory in the European Cup and won the World University Games. He also threw more than 70 metres for the first time. Gerd was the champion of Estonia in 2004- 2007
alles 1923 aastal. Suuremad saavutused on olümpiamängudel võidetud kullad. 1972 võitis Jüri Tarmak kõrgushüppes kuldmedali, 1980 võitis Jaak Uudmäe kuldmedali kolmikhüppes, 2000 võitis Erki Nool kümnevõistluses ning 2008 Gerd Kanter kettaheites. Hõbemedali on võitnud 1920 aastal Jüri Lossmann, pronksmedaleid on võidetud 1924 aastal Aleksander Kolmpere odaviskes, 1952 ja 1956 Bruno Junk käimises, 1980 ja 1988 Juri Tamm kettaheites, 2004 Aleksander Tammert kettaheites. Kokku on Eestil kergejõustikus 3 kuldmedalit, 2 hõbemedalit, 6 pronksmedalit. Järvamaa kergejõustikul on pikk ja märkimist vääriv ajalugu. Kergejõustiku alged Järvamaal ulatuvad eelmise sajandi algusesse. Järvamaa kergejõustiku sünniloo alguseks võiks pidada 1912. aastat, kui Paides tutvustasid kalevlased Johannes Villemson ja Leopold Tõnson kuidas kivi tõugata, kepiga hüpata ning muid seninägemata spordiharrastuse võtteid
firma sõitudeks või kasutatakse neid ka millekski muuks Kas 100% ettevõtte autosid kasutatakse vaid firma sõitudeks? Palju on ettevõttel 100% autosid? Mis moodi toimub töötajate transport? Mis moodi kajastatakse töötajate tööle sõite kui nad sõidavad enda autoga? VIITAMINE VALDKONNA TÄTSAMATELE UURIJATELE JA TEOORIATELE: 1. Erisoodustused näited ja kommentaarid Toomas Villems 2005 2. Maksundus Paul Tammert 2005 3. Maksu ja Tolliamet 4. Raamatupidamis- ja maksundusinfoportaal 5. Erisoodustus Ranno Tingas ja Marko Saag 2006 6. Maksumenetlus Aivar Pilv 2006 7. Raamatupidamisuudised ( RUP) 8. Riigi Teataja Maksukorralduse seadus 2011 9. Äripäev Raamatupidaja.ee Riigikogu võttis vastu olulised maksuseadused 10. Eesti maksuseaduste kommentaarid Lesse Lehis 2018 UURIMISARUANDE PÕHILISEMATE PEATÜKKIDE TUTVUSTUS Eesti maksuseadused firma autodele
G.Kukk Noorte eneseväljendus blogides. Sõna "blogi" (ingl k "blog") on kombinatsioon sõnadest "veeb" (ingl k "web") ja "logi" (ingl k "log"). Tulemuseks "veebipäevik" ehk "ajaveeb" (ingl k "weblog") ehk blogi. Verb: blogima. Nimisõna: blogi. See, kes blogib, on blogija." (Cohen 2005; Tammert 2008 kaudu). Weileri (2003) järgi annavad blogid igaühele võimaluse Internetis autorid olla. Blogisid on väga erinevaid ja nende tegemine on enamasti väga odav või üldse tasuta ning nende kasutamise juures läheb vaja väga vähe tehnilisi teadmisi, kuna iga blogisüsteem on juba valmis ehitatud ja disainitud. Mis on veel puudu, on ainult sisu. Blogide erinevatest kasutusvõimalustest rääkides on sobilik välja tuua ka Beers'i (2006) seisukoht,
Tavaliselt saadakse koloriit nii, et ühele enda poolt valitud põhivärvile segatakse juurde erinevaid toone. N: Sinisele segatakse juurde veidi kollast, pärast veidi punast, siis algselt valitud sinisele uuesti ainult punast, siis uuesti algselt valitud sinisele omakorda nüüd natuke rohelist jne. Kasutatud materjal: Tiiu Isoki kunstitunnis tehtud konspekt, Eve Kärneri "Kompositsiooniõpik"ja Marje Tammert "Värviõpetus". VÄRVIRING Värviring on üles ehitatud kolmele põhivärvile: kollane punane sinine. Värviringi umbes 75° nurga all pooleks jagades saame öelda, et paremale jäävad soojad ja vasakule külmad toonid.Värviringis vastakuti asetsevad toonid on komplementaarvärvid. Keskel asuvad kolm põhivärvi, järgmises ringis on kõrvuti asetsevate põhivärvide segamisel saadavad sekundaarvärvid ja kolmanda ringina siis kogu värviring.
päritoluga Vesteinn Hafsteinsson. G. Kanteri parimaks saavutuseks on 2007. aastal saavutatud esimene koht Õsakas maailmameistrivõistlustel, kus ta oli osalenud ka varem, 2003. ja 2005. aastal, enne seda on ta kaasa löönud veel Euroopa meistrivõistlustel, kus ta 2002. aastal saavutas 12. koha ja 2006. aastal 2.koha. Korra on ta osalenud ka olümpiamängudel, 2004. aastal Ateenas, kus saavutas 19. koha. Eesti kergejõustiklastest on veel tuntud näiteks Aleksander Tammert, kes sündis 2. veebruaril 1973. aastal, Tartus. Treeneriteks on tal olnud Aleksander Tammert ja Dave Wollman. Tema suurimaks saavutuseks on pronksmedal Ateena olümpiamängudel 2004.aastal, kettaheites. 3 Kristjan Rahnu on sündinud 29. augustil 1979. aastal, Kohilas. Treeneriks on K. Rahnul Roland Rahnu. Suurim saavutus on tal maailmameistrivõistlustel 6. koht, Helsingis 2005. aastal Eesti suusatajad
2000 Sydney Judo Budõlin Indrek 2000 Sydney Judo Pertelson Salt Lake 15 km 2002 Jaak Mae Murdmaasuusatamine City klassikatehnikas Aleksander 2004 Ateena Kergejõustik Kettaheide 66.66 Tammert Indrek 2004 Ateena Judo Pertelson
erialale ja sai diplomi 2001. aasta juunis. Praegu on tal pooleli magistriõpingud Estonian Business Schoolis. Kanteri elupaikadeks on Tallinn ja Vigala vallas asuv Tiduvere küla. Võistlustel esindab ta Tallinna Kalevit (alates 9. jaanuarist 2007; varem oli ta Pärnu SK Altius esindaja). Gerd Kanter on Eesti kettaheitja. Tema esimene treener oli Ando Palginõmm, samuti on teda treeninud Helgi Parts, Aleksander Tammert seenior ja kuni 30. augustini2006 Uno Ojand. Aastatel 2006–2012 treenis teda islandlane Vésteinn Hafsteinsson. 2006. aastal võitis ta esimese inimesena Bigbank Kuldliiga jackpot'i. 22. märtsil 2009 püstitas ta Rootsis Växjös tulemusega 69.51 m sisemaailmarekordi. 24. oktoobril 2012 teatas ta, et lõpetab koostöö treener Vésteinn Hafsteinssoni ja tiimijuht Raul Rebasega. Kanter võitis 2012. ja 2013. aastal IAAF-i Teemantliiga. Abiellus Liina Pärteliga 7. oktoobril 2008 Uus-Meremaal
president Samaranch on sündinud Barcelonas. Atlanta 19. Juuli 4. August 1996 Olid pühendatud kaasaegsete olümpiamängude 100. aastapäevale. Osalenud eestlased. Aerutamine: Hain Helde Jalgrattasport: Alges Maasikmets, Jaan Kirsipuu, Raido Kodanipork, Andres Lauk, Lauri Resik, Erika Salumäe ja Lauri Aus. Kergejõustik: Valeri Bukrejev, Indrek Kaseorg, Virge Naeris, Andrei Nazarov, Erki Nool, Ants Kiisa, Jane Salumäe, Donald-Aik Sild, Jüri Tamm, Aleksander Tammert, Pavel Loskutov, Eha Rünne, Marko Turban. Maadlus: Helger Hallik, Valeri Nikitin, Arvi Aavik, Küllo Kõiv. Purjetamine: Krista Kruuv, Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste, Peeter Sarkasin. Vehklemine: Kaido Kaaberma, Andrus Kajak, Meelis Loit, Oksana Jermakova, Heidi Rohi, Maarika Võsu, Merle Esken. Sõudmine: Jüri Jaanson. Rannavõrkpall: Avo Keel, Kaido Kreen. Vibulaskmine: Raul Kivilo. Ujumine: Indrek Sei. Moodne viievõistlus: Imre Tiidemann. Jahilaskmine: Heikki Jaansalu, Andrei Inesin.
metallring. Ketta mõlema poole keskel on metallist osa. Ketta kaal on meestel mitte üle 2 kg ja naistel 1 kg. Ketta välismõõt peab olema 21,9–22,1 cm ja naistel 18,0–18,2 cm. Kettaheite ring on turvalisust silmas pidades ümbritsetud võrguga, mis peab ebaõnnestunud katse puhul 2 kg ketta peatama, mis võib lennata kuni 25 meetrit sekundis. Kettaheite ringi sisemõõt peab olema 2,50 m. Eesti tuntuimad kettaheitjad on: Aleksander Tammert (02.02.1973) isiklik rekord on 15.aprillil 2006 Dentonis heidetud 70,82 m. Gerd Kanter (06.05.1979) isiklik rekord 73,38 m on püstitatud 4. septembril 2006 Helsingborgis. Märt Israel (23.09.1983) isiklik rekord on 12. mail 2011 Chula Vistas heidetud 66,98 m. Eha Rünne (25.05.1963) isiklik rekord on 13.juulil 1988 Pärnus heidetud 63,18 m. Vasaraheide on kergejõustikuala.
osutunud tipule järgnes suhteliselt keskpärane tase. Mikk Pahapill, 10-võistluse 11. Vaevalt oli kevadel palju neid inimesi, kes uskusid, et Pahapill on Pekingi olümpial stardis. Kuid koostöös treener Remigija Nazarovienega tehti sisuliselt imet Pahapill jõudis olümpiale ning püstitas suurvõistlusel isikliku rekordi. Pisikese tõrvatilgana paistab meepotist aga teadmine, et omal tasemel joostes võinuks ta lõpetada koguni esikaheksas. Aleksander Tammert, kettaheite 12. Vanameister tõestas veelkord, et suudab ka olematust seisust midagi välja võluda seitsmendat tiitlivõistlust järjest läbis ta eelvõistluste kadalipu. Lõppvõistlusel leppis ta küll viimase 12. kohaga, ent arvestades tema tänavust vormi, pole põhjust teha ühtegi etteheidet. On selge, et uue, vihastest noortest meestest koosneva põlvkonnaga võitlemine läheb aina raskemaks. Andres Raja, 10-võistluse 13. Eesti kergejõustiku üks omapärasemaid persoone, kes
Maailmameistrivõistlustel osales 2101 sportlast 202 riigist. Suurim võistkond oli USA-l, kust osales 136 sportlast. Eestlased Berliini MM-il: Kaheteistkümnendatel kergejõustiku maailmameistrivõistlustel osales 17 Eesti sportlast: 200 m jooksus : Marek Niit 1500 m jooksus : Tiidrek Nurme kõrgushüppes : Anna Iljustsenko kaugushüppes : Ksenija Balta ja Sirkka-Liisa Kivine kolmikhüppes : Lauri Leis kuulitõukes : Taavi Peetre kettaheites : Märt Israel, Gerd Kanter ja Aleksander Tammert odaviskes : Moonika Aava, Mihkel Kukk ja Tanel Laanmäe seitsmevõistluses : Kaie Kand kümnevõistluses : Andres Raja, Mikk Pahapill ja Mikk-Mihkel Arro 3 Medalid MM-il jagati välja 47 komplekti medaleid. Kõige rohkem medaleid võitis USA, kelle sportlased said kokku 22 medalit, millest kuldmedaleid oli 10, hõbedaid 6 ja pronkmedaleid ka 6. Jamaica oli 13 medaliga teine, vastavalt 7, 4 ja 6. Kolmas enim
Pronksmedalistid: Mart Kuusik, Jaan Kikkas, Harald Tammer, Aleksander Kolmpere, Roman Steinberg, Albert Kusnets, Andreas ja Georg Faehlmann, William von Wiren, Nikolai Veksin ja Eberhard Vogdt, Voldemar Väli, August Neo, Arnold Luhaäär, Bruno Junk (x2), Anatoli Krikun, Jaak Lipso, Priin Tomson, Georgi Zazitski, Raul Arnemann, Ivar Stukolkin, Jüri Tamm (x2), Allar Levandi, Toomas ja Tõnu Tõniste, Aleksei Budõlin, Indrek Pertelson (x2), Jaak Mae, Aleksander Tammert. 23.Nimeta 7- võistluse kavas olevad alad. 60/200 m jooks, kaugushüpe, kuulutõuge, kõrgushüpe, 60/100 m tõkkejooks, teivashüpe, 1000/800 m jooks 24. Nimeta eestlasi olümpiavõitjaid kergejõustikus. Jüri Tarmak, Jaak Uudmäe, Erki Nool, Gerd Kanter 25.Nimeta Hiiumaa spordiklubisid. Emmaste Spordiklubi, Hiidlaste Korvpalliklubi Askus, Hiiu Purjelaeva Selts, Hiiumaa Autospordi Klubi, Hiiumaa Bridziklubi, Hiiumaa Kabeklubi, Hiiumaa
turustamine. Peamised leiukohad: Mehhiko, Arizona, Nevada, Hiina ja Tiibet. 8 7 HUVITAV TEADA Organismile mõjub türkiis jahendavalt, tasakaalustab ja aitab alandada palavikku. Põletikud nõrgenevad ja võivad vaibuda. Türkiisitoonilist valgust kasutatakse nahakudede ülesehitamiseks, põletus- ja muude haavade kiiremaks paranemiseks. 8 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Värviõpetus. Marje Tammert. Tallinn 2006 2. Internet 9
2007. aastal tuleb eestlane Osakas tulemusega 68,94 maailmameistriks. Olümpiale sõitis Gerd maailma hooaja tipptulemusega 71,88. Tema suurimteks konkurentideks olid kahekordne olümpiavõitja Virgilijus Alekna ning noor iraanlane Ehsa Edadi. Eelvõistlustel täidab Kanter nrmi teisel katsel, kui ketas lendas 16 cm jagu normi taha. Üks fadoriite Hadadi kõrbeb ega jõua tosina parima hulka. Finaali jõuab ka teine eestlane vigastustest räsitud eelmise olümpia pronks Aleksander Tammert. Avavooru järel on liider poolakas Malachowski, Kanter on viies. Teises voorus tõuseb Kanter kolmandaks. Kolmandas voorus oli Kanteri tehnika selgelt liimist lahti. Neljandas voorus suunas eestlane lõpuk kogu jõu kettasse ja tulemuseks on 68,82! Sellest tulemusest piisab võiduks. Hõbeda saab poolakas Piotr Malachowski ja pronksi Virgilijus Alekna. Aleksander Tammert piirdus 61,38, mis andis 12. koha. Peale võitu jooksis
Maailmameistrivõistlustel osales 2101 sportlast 202 riigist. Suurim võistkond oli USA-l, kust osales 136 sportlast. 2. Eestlased Berliini MM-il. Kaheteistkümnendatel kergejõustiku maailmameistrivõistlustel osales 17 Eesti sportlast: 200 m jooksus : Marek Niit 1500 m jooksus : Tiidrek Nurme kõrgushüppes : Anna Iljuštšenko kaugushüppes : Ksenija Balta ja Sirkka-Liisa Kivine kolmikhüppes : Lauri Leis kuulitõukes : Taavi Peetre kettaheites : Märt Israel, Gerd Kanter ja Aleksander Tammert odaviskes : Moonika Aava, Mihkel Kukk ja Tanel Laanmäe seitsmevõistluses : Kaie Kand kümnevõistluses : Andres Raja, Mikk Pahapill ja Mikk-Mihkel Arro 3. Medalid. MM-il jagati välja 47 komplekti medaleid. Kõige rohkem medaleid võitis USA, kelle sportlased said kokku 22 medalit, millest kuldmedaleid oli 10, hõbedaid 6 ja pronkmedaleid ka 6. Jamaica oli 13 medaliga teine, vastavalt 7, 4 ja 6. Kolmas enim medaleid saanud riik oli
Kompositsioon KOMPOSITSIOON tuleb ladinakeelsest sõnast "composito", mis tähendab koostamist , seostamist, ühendamist, liitmist, sidumist. Kompositsiooniks võib nimetada iga motiivide ehk üksikelementide liitmist, kus need siis sulatatakse üheks tervikuks olgu see siis lihtne või komplitseeritud lahendus. Seega on kompositsiooni mõtteks ja sisuliseks ülesandeks siduda omavahel üksikelemendid, millest kompositsioon koostatakse, ühendada need lahutamatuks tervikuks. Heal kompositsioonil pole midagi ära võtta ega ka juurde lisada. See on kehtiv kõikide kunstiliikide kohta. Kunstis on kompositsioon kunstilis-väljenduslik vormisüsteem, mis tagab joonte, pindade, mahtude korrapärastatud paigutuse. Eristatakse kolme liiki kompositsioone: · joonkompositsioonid · pinnakompositsioonid ·...
ümar metallring. Ketta mõlema poole keskel on metallist osa. Ketta kaal on meestel mitte üle 2 kg ja naistel 1 kg. Ketta välismõõt peab olema 21,922,1 cm ja naistel 18,018,2 cm. Kettaheite ring on turvalisust silmas pidades ümbritsetud võrguga, mis peab ebaõnnestunud katse puhul 2 kg ketta peatama, mis võib lennata kuni 25 meetrit sekundis. Kettaheite ringi sisemõõt peab olema 2,50 m. Kettaheide Eestis Eesti tuntuimad kettaheitjad on: · Aleksander Tammert (02.02.1973) isiklik rekord on 15.aprillil 2006 Dentonis heidetud 70,82 m . · Gerd Kanter (06.05.1979) isiklik rekord 73,38 m on püstitatud 4. septembril 2006 Helsingborgis. · Märt Israel (23.09.1983) isiklik rekord on 12. mail 2011 Chula Vistas heidetud 66,98 m. · Eha Rünne (25.05.1963) isiklik rekord on 13.juulil 1988 Pärnus heidetud 63,18 m. 100m Jooks 100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuuluv kergejõustikuala, lühima
SISEJUHATUS Värvid ümbritsevad meid sünnihetkest alatest. Me koguni sünnime teatud värvuse sees, mis saadab meid kogu elu. Värvus moodustab osa nii sellest, mida me sööme, joome või puudutame, kui ka kõigest, mis meid ümbritseb. Värvus on meie olemuse lahutamatu osa, kuigi enamasti me sellele ei mõtlegi. Aga teisalt ei ole me suutelised jääma värvide suhtes ükskõikseks. Nad mõjutavad me kõigi kodust keskkonda, nagu ka vabriku, kontori, kooli või haigla miljööd. Küsimused ja kontseptsioonid värvide kohta mis need on, kuidas me neid tajume, mida need tähistavad või väljendavad, mis teeb nad meie jaoks nii kütkestavaks, kuidas saavutada nende omavahelist kooskõla- on huvitanud inimesi läbi aegade. VÄRVIRING Värviring on lihtsaim värvide liigitamise ja korrastamise viis, milles arvestatakse enamasti vaid värvi ühte mõõdet- värvitooni, mis on esitatud võimalikult suurimas puhtuses a antud värvitoonile iseloomulikus keskmises heleduses. K...
Moonika Aava Odavise 53.86 26. 31 Lauri Leis Kolmikhüpe 15.98 38. 46 Marek Niit 200 m 21,21 39. 67 Mihkel Kukk Odavise 78.18 16. 48 Tanel Laanmäe Odavise - - 48 Gerd Kanter Kettaheide 66.88 3. 30 Aleksander Tammert Kettaheide 62.24 13. 30 Märt Isreal Kettaheide 59.58 22. 30 Mikk Pahapill kümnevõistlus katkestas katkestas 38 Andres Raja kümnevõistlus 8119 15. 38 Mikk-Mihkel Arro kümnevõistlus 7528 33. 38 Ksenija Balta Kaugushüpe 6.62 8. 37
diplomi 2001. aasta juunis. Hetkel on tal pooleli magistriõpingud Estonian Business Schoolis. Kanteri elupaikadeks on Tallinn ja Vigala vallas asuv Tiduvere küla. Võistlustel esindab ta Tallinna Kalevit (alates 9. jaanuarist 2007; varem oli ta Pärnu SK Altius esindaja. Kanterit treenib Vésteinn Hafsteinsson (Island). Tema esimene treener oli Ando Palginõmm, samuti on teda treeninud Helgi Parts, Aleksander Tammert seenior ning kuni 30. augustini 2006 Uno Ojand. LISAD: Olümpia treeningväljakute varemed. Gerd Kanter h j h g j h k j
analüüsi etapis, kus andmete käsitsi kokku võtmine on väga ajamahukas isegi väikeste andmestike korral, kuid kus korraliku andmetabeli põhjal on arvuti abil mõne hetkega võimalik saada ülevaade oma andmetest mitme eri nurga alt ning leida vastused paljudele huvitavatele küsimustele. 18 Tsiteeritud teosed [1 T. Tammert, ,,Mu unelmate Tallinn," Postimees, 30 september 2014. ] [Võrgumaterjal]. Available: http://arvamus.postimees.ee/2937571/triin-tammert- mu-unelmate-tallinn. [Kasutatud 30 september 2014]. 19
analüüsi etapis, kus andmete käsitsi kokku võtmine on väga ajamahukas isegi väikeste andmestike korral, kuid kus korraliku andmetabeli põhjal on arvuti abil mõne hetkega võimalik saada ülevaade oma andmetest mitme eri nurga alt ning leida vastused paljudele huvitavatele küsimustele. 18 Tsiteeritud teosed [1 T. Tammert, „Mu unelmate Tallinn,“ Postimees, 30 september 2014. ] [Võrgumaterjal]. Available: http://arvamus.postimees.ee/2937571/triin-tammert- mu-unelmate-tallinn. [Kasutatud 30 september 2014]. 19
tunnetama ning selle energiaga kaasa liikuma. Värvid toovad välja hoone omapära, energia kja tihtipeale ka tema otstarbe. Caja de Compensacion Los Heroes büroohoone Elamuhoone 10 Santorini saare sinised kirikukuplid MUSAC, Kaasaegsekunstimuuseum Castillas Kaasaegne elamuhoone 11 Kasutatud materjalid 1. ,,Värviõpetus" M. Tammert, OÜ Aimwell, 2006 2. ,,Kompositsiooni õpetus" E. Kärner, Tea, 2006 3. Õppematerjalid, Anne Tanne erakogu 4. www.greatfa.com Arhitektuuri teemaline internetileht 5. www.colourlovers.com Värvidele fokuseeritud internetilehekülg 6. www.inhabitat.com Arhitektuuri ja disaini teemaline internetilehekülg 12
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
