SPORDIAJALOO KT NR. 1Vana-Kreeka ja Vana- Rooma kehakultuur 1.selgitada mõistet kehakultuuri ajaluguHõlmab kogu kehalise tegevuse algust- esimesed jooksmised, hüpped, ravitsemised jne. See sai alguse juba ammu enne meie aja arvamist ja kestab tänapäevani.2.loetle ajaloo uurmismeetodid ja selgita mida need need endast kujutavad1)tüpologiseeimine(tüüpidesse jagamine)2) periodiseerimine (ajajärkude kindlaks määramine)3)kirjeldamine4)intuitiivne interpretatsioon( arvamine , mida üks või teine asi tähendab)5)rekontsrueerimine(taastamine)3.esiajaks on ajaperiood Elu
tekkest maal kuni inimese kujunemiseni
Inimese kujunemisest kuni riikide tekkeni Inimese kujunemisest kuni tööriistade kasustusele võtmisele
4. kehaliste harjutuste organiseeritud õpetamine eraldus vahetust tööprotsessist: 12-10
tuhat aastat eKr.
5 tuhat aastat eKr. 2 tuhat aastat eKr.
5.primitiivse inimese (igapäevaelus kasutatavad) tegevused kujunesid:
Reflektoorsete liigutuste baasil Organiseeritud õpetamise tulemusena
Sõjalise etttevalmistuse käigus
6.eestis kestis esiaeg kuni: Aastani 0
4.sajandini
13.sajandini7.vana-aeg algas: Aastal 0
2000 aatat eKr
Umbes 4. aastatuhandel eKr.8.babüloni valitseja(1792.-1750eKr), kes andis välja seaduste kogu, oli: Nebukadnetsar
Hammurapi
Philippos 9.millises vana-aja riigis olid spetsiaalsed koolid sõjalis-kehaliseks kasvatuseks: Indias
Egiptuses
Pärsias10. 1844 .a eKr koostasid India vaimulikud raamatu, mille pealkiri on: „Gilgameš”
„Yijing”
„Ajur- Veda ”11. India rahvuseepos on „ Mahabharata ”12.Mis on kalligraafia , mida õpiti Vanas-Hiinas:ilukiri13.kirjeldada valitsevate klasside kehalist kasvatust nendes vanaaja riikides, kus oli palgaarmee :Valitsevate klasside kehalise kasvatus oli meelelahutuslik ja mitte range korraline vaba aja veetmine . Kohustulikku füüsiliste ülesannete täitmist valitsevate klassides ei olnud, sest palgaarmee täitis riigi kaitse seisukordi14. Bacalaureus tähistas keskaegsetes (haridust andvates) tsunftides Õpipoissi
Selli Meistrit
15.gaudeamuse sõnad: Gaudeamus igitur, iuvenes dumsumus! Post iucundam iuventutempost molestam senectutem, nos habebithumus, nos habebit humu!16. inimese areng Maal on kestnud umbes: 10 miljonit aastat
5 (7) miljonit aastat 100 tuhat aastat
17. tegevuste organiseeritud õpetamise väljaspool vahetut tööprotsessi tingis: Kliimatingimuste muutumine
Tööriistade täiustumine Õpetamist vajavate laste arvu kasv
18. sihipärast sõjalis-rakenduslikku kehalist ettevalmistust hakati korraldama 4 tuhat aastat eKr
8 tuhat aastat eKr 12-10 tuhat aastat eKr
19. vanaaeg on üheks kultuuriajastuks Kogu maailmas
Euroopas
Vanades idamaades , Kreekas ja Roomas 20. vana aeg lõppes Aastal 0
393.aastal m.a.j.
476.aastal m.a.j.21. egiptuse viimane valitsejanna oli: Hatšepsut
Nofretete
Kleopatra 22. Millises vana-aja riigis hindas valitsev klassi kõrgelt aiatööd Assüürias
Indias Babüloonias
23. Raamatu ravivõimlemisest koostas 2698. a. eKr Hiinas: Laozi
keiser Fu Xi
budha munk TamosSPORDIAJALOO KT nr 2vanaaeg1.Antiik- Kreeka ajalo vanimaks ajajärguks on :V) ahrailine ajajärk
V) homerose ajajärk
Õ) Kreeka-Mükeene ajajärk2.Kirjelda Sparta kasvatussüsteemiSpartas pandi rõhku sõjalis kehalist kasvatusele , koolis kasvatati tulevasi riigi valitsejaid. Koolid olid riiklikud. Õpiti 7-18 aastaseni7-12 õpetati vastupidavust 12-15 õpetati sõjalisi oskusi15-18 julmuse ja sõja õpetus3. Antiik-Keeka gümnastika osaks oli :palliata Õ) orkestraV) jatraleiptika
4. andmed antiiklümpiamängude kohta peetakse usaldusväärseks alates:Õ) 776.a .e.KrV)767
V) 753
5. antiik-olümpiamängud toimusid s.t Olümpia – nimeline kultusekoht asus :v) ateenas
v)olümpose mäe lähistel
Õ) Spartas, Elise linna lähedal6. Antiik-kreeka pankration oli : kombinatsioon :V) jooksudest (s.h relvisjooks)
Õ) maadlusest ja rusikavõitlusesV) kaarikusõidust ja ratsutamisest
7. Milon Krotosest oli 6-kordne olümpiavõitja:Õ)maadlusesv) triasteses
v) kaarikusõidus
8. Antiikolümpiamängude lühima jooksuditantsi stadiodoromose (600 kreeka jalga) pikkus:
v) 160,23
v)172,30
õ) 192,27m9. antiikaja viimased olümpiamängud toimusid aastal :v) 292 e. Kr
v) 393 e.kr
õ) 393 m.a.j10. rooma keiser , kes andis käsu hakata pidama olümpiamänge roomas oliTiberius
Theodosius I
Lucius Cornelius Sulla 11. Tähtsuselt teised pidulikud mängud (olümp.mängude järel) Kreekas olid:v) Isthmose mängud
õ) Püütia mängudv) panatenaiad
12. kellele kreeka jumalatest olid pühendaud Isthmose mängud : Poseidon 13.Rooma linn rajati :V) 265a .e.Kr
Õ) 753 a. E.Krv) 776 a. E.Kr
14. Roomlased ei pidanud lugu eriti:v) ihupuhtusest ja veeprotseduuridest
õ) vaimsest tegevusestv) tööst aiast ja põllul
15. rooma riigi kuulsaim gladiaatorite kool asus :v) veronas
v)
napolis õ) capuas16.antiikaja suurim amfiteater oli:v)
circus maximus õ) colosseum v) kapitoolius
17. rooma impeerium jagunes Lääne-Roomaks ja Ida-Roomaks :v) 330.a. m.a.j
õ) 395 a.m.a.j.v) 476.a.m.a.j
18. kes on sentensi „Orandum est, ut sit mens sana in corpore sano ” (...terve vaim terves kehas) autor, kas :v)
Seneca õ) Juvenalisv)
Cicero 19.vanaaja ajalised piirid on:v) 4000 a. Ekr – aasta 0
v) 4000 a. Ekr – 476 a. Ekr
õ) 4000 a.ekr- 476 a.m.a.j.20.antiik-kreeka ajaloo vanimaks ajajärguks on:v) homerose ajajärk
õ) Kreeka-Mükeene ajajärkv) arhailine ajajärk
21.Kirjelda Ateena kasvatussüsteemiÕpetamine oli harmooniline, vaimse arengu tähtsus oli ka suur lisaks füüsilisele. Koolid olid tasulised ja seal käisid vabade rikaste kodanike lapsed.22. mis oli gümnaasium ? kirjelda sedaGümnaasium- Vana-Kreeka kehalise arendamise jaoks rajatud ehitis looduskaunis kohas enamasti jõgede ääres. Gümnaasiumid olid enamasti koos palestraga,mis moodustasid suure hoonete kompleksi. Sinna kuulusti: higistamisruumid-saunad; külmaveeruumid-dušhid; riietusruumid; masaažiruumid; teoreetiliste ainete ruumid;maadlusruumid. Gümnaasiumides käidi alasti,seal tegeleti enamike kehaliste treeningutega. Gümnaasium oli avatud päikese tõusust päikese loojanguni.23. võistlemist tähistati Antiik-Kreekas sõnaga :v) agnostika
õ) agonistikav)
agnoosia 24. andmeid antiikolümnpiamängude kohta peetakse usaldusväärseiks alates :Õ) 776 a.e.krv) 767 a.ekr
v) 753 a.ekr
26. antiik- Kreeka pankration oli : kombinatsioon :v) jooksudest (sh. Relvisjooks)
õ) maadlusest ja rusikavõitlusestv) kaarikusõidust ja ratsutamisest
29. rooma keiser, kes käskis aastal 426 lammutada kõik ehitised Olümpias , oli :v)
Nero v) Theodosius I
õ) Theodosius II31. kellele kreeka jumalatest olid pühendaud Püütia mängud :Apollonile33. Rooma linn rajati :V) 265a .e.Kr
Õ) 753 a. E.Krv) 776 a. E.Kr
35. rooma riigi kuulsaim gladiaatorite kool asus :v) veronas
v) napolis
õ) capuas36.antiikaja suurim amfiteater oli:v) circus maximus
õ) colosseumv) kapitoolius
37. rooma impeerium jagunes Lääne-Roomaks ja Ida-Roomaks :v) 330.a. m.a.j
õ) 395 a.m.a.j.v) 476.a.m.a.j
38. kes on sentensi „Orandum est, ut sit mens sana in corpore sano” (...terve vaim terves kehas) autor, kas :v) Seneca
õ) Juvenalisv) Cicero
39. Spartacuse ülestõus toimus:71-74a m.a.j
31-27a eKr
74-71a eKr40. loetleda aineid, mida õpetati Rooma elementaarkoolidesLugemine,kirjutamie,arvutamine,käitumine41. Roomas peeti kasvatuse tähtsaimaks eesmärgiks:Inimese harmoonilist
arendamist Terve ja tugeva sõduri kasvatamistIgapäevaste töövõtete õpetamist
42. rooma impeeriumi hiilgeaeg oli3.-2. sajandil eKr
2.-1. sajandil eKr
1.-2.sajandil m.a.j43. Marathoni lahing toimus632.a eKr
543 a eKr490a eKr
44.esimese olümpiavõitjana on ajalukku läinud Elise linna kokk Kritos
Kroisos
Koroibos45.Olümpias asunud ehitis, mis oli pühendatud Aleksander Suure isale oliHeraion
Leonidaion
Philippeion47.Antiik-Kreeka gümnastika osaks ei olnud:Palestrika
Orkestrika
Jatraleiptika48. Antiik-Kreeka kultuuri „kuldaeg” oli:9.-8 saj eKr
6.-5 saj eKr4.-3. saj eKr
49. Antiik-aeg on ajajärkKreeka ja Rooma kultuuris50. keiser kelle nime kannavad kuulsaimad Rooma termid (ehit 212-216.a)Constantinus Caracalla Caligula
51.oülmpias asunud Leonidaion oliTempel
KülalistemajaVabaõhubassein
52.olümpias asunud zeusi kuju looja oli:Appollonius
Myron Pheidias 53.antiikse viievõistluse programmi ei kuulunudKettaheide Ujumine Maadlus Aphrodite -armastuse ja ilu jumal-
Venus Pallas
Athena -tsivilisatsiooni(ka
tarkuse ) jumal- Minerva
Hephaistos - käsitöö(sepatöö) jumal)-
Vulcanus Ares -sõjajumal-Mars
54. Filosoof , kes tuli kahel korral Isthmose mängude võitjaks oliAristoteles Socrates Platon 55.antiikaolümpiamängude pidamise keelas 394.a m.a.j. Rooma keiser:Theodosius ITheodosius II
Lucius Cornelius Sulla
56.Arheoloogilisi väljakaevamisi Olümpias juhtis:Ernst CurtiusHeinrich Schliemann
Pierre de Cubertin
57. Rooma keiser kes käskik aasta 426 m.a.j lammutada kõik ehitised olümpiasNero
Theodosius I
Theodosius II58. Vahemaa ,mille 490a.eKr läbi Diomedes ateenlasetele Marathoni lahingu võidust teadet tuues oli40,232m
42,195m46,150m
SPORDIAJALOO KT nr. 3Keskaja kehakultuur
1.Spordiajaloo kursusel loetaske keskaja algust tähistavaks sündmuseks: Rooma riigi jagunemist
Lääne-Rooma riigi langemist Ida-Rooma riigi langemist
2. Varast keskaega iseloomustavaks märksõnaks on
Humanism Atletism
Asketism 3. Kõrk-ehk klassikaliseks keskajaks loetakse ajaperioodi: 5.saj -11.saj keskapigani
11.saj keskpaigast-15sajandini 14.saj-17sajandini
4. mungaordu , mis on tuntud kui „jutlustavate vendae ordu”, on:
Tsistertslased
Jesuiidid
Dominiiklased 5.kirjeldada hariduse andmist keskaegsestes kloostrikoolidesKeskaegsetes kloostrikoolides õpetati usust tulenevate vooruste aineid. Voorusi oli seitse : lugemine, kirjutamine, aritmeetika, dialektika, retoorika , astronoomia ja muusika . Keskaja algul peeti kehalist tegevust paheks , kuid aja möödudes tõdeti, et inimene elab kauem kui ta on terve ja umbes keskaja keskel hakati inimese tervisele suuremat rõhku panema . Eelnev usuline tõekspidamine, et vaim ja keha ei ela ühes oli vale. Kloostrikoolidesse tuli seejärel hariduse andmise juurde ka kehalisi aineid ja suundi.6.loetleda rüütlidaami 7 voorust : Usklikkus ,lugemine,kirjutamine,käsitöö,luuletamine,pillimäng, laulmine 7.Eesti linnadest kuulus Hansa Linnade Liitu: Rakvere
Pärnu Võru
8.Kool-internaadi „Rõõmu Kodu” (1425-1446) asutaja oli: Johann
Bernhard Basedow Johann Heinrich Pestalozz
Vittorino da Feltre9.Jesuiidid ei pidanud sobivaks kehaliseks harjutuseks Jooksmist
Ujumist Pallimänge
10. H. Mercuriale teos „võimlemise kunstist” ilmus aastal 1469
1569 11.varaseks keskajaks loetakse ajaperioodi 14-17.sajandini
11-sajandi keskapaigast 15.sajandini
5.sajandist 11sajandi keskapaigani12.piiskop(354-430a.),kes pidas hinge harimise kõrval tähtsaks ka keha aredamist oli Hieronymus
Aurelius Augustinus
Marcus Aurelius
13.rüütlidaami 7vooruse hulka ei kuulnud Lugemis- ja kirjutamisoskus
Pillimängu- ja laulmisoskus
Tantsuoskus14. Renessanssi-aega iseloomustavaks märksõnaks on Asketism
Humanism Dualism
15.jesuiitide ordu asutajaks oli(1534a.) oli: Erasmus Rotterdamist
Hyronymos Mercurialis
Ignacius Loyola 16.õpilase režiiminõude „kolm kaheksat ” püstitas: Vittorino da Feltre
Jan Amos Komensky
Thomas More
17.John Locke (1632-1704) pooldas kehalises kasvatuses:
Kasulikkuse printsiipi Võistluslikkust
Lapse sünnipäraste võimete arendamist
18.J.H. Pestalozzi asutas orbude ja kodutute laste varjupaiga( 1774 ):
Neuhofis Dessaus
Schnepfenthalis
19.”Filantropism” tähendab: Inimpõlgust,inimpelgust
Inimsõbralikkust,inimarmastust Kirglikku andumust,pühendumust
20.uusaja lõpuks loeb kaasaegne ajalooteadus aastat 1914
1918 või
1917
21.Seitsme rüütlivooruse hulka ei kuulunud: Male-ja kabemänguoskus
Lugmis- ja kirjutamisoskus Luuletamise ja laulmise oskus
22. Rüütliakadeemias harrastatud harjutus „voltižeerimine” tähendas: Hobuse kõrval jooksmist
Puust
hobusel võimlemist
Kunstratsutamist23. Mõiste „ keskaeg ” tõi 1696.aastal ajalookirjandusse Robert de Molesme
Hyronymos Mercurialis Carl Cellarius
24.mungaordu, mis on tuntud kui „väiksemtae vendade ordu” on: Tsistertslased
Fransiskaanlased Dominiiklased
25.õpilase reziiminõude „kolma kaheksat” püstitas: Vittorino da Feltre
Hyronymos Mercurialis
Jan Amos Komensky26.nimetada renessanssiaja filosoofe ja kirjanikke:
Petrarca -
kroonik Bocaccio-„
Dekameron ”
W.
Shakespeare - „
Hamlet ”
Cervante- „Don
Quijote ”
SPORDIAJALOO KT nr 4Kehaline kasvatus uusajal1.Sündmuseks, mis tähistas uusaja algust peetakse Lääne- Rooma riigi eksistentsi lõppu
Inglise kodanliku revolutsiooni algust Suurt Sotsialistlikku Oktoobrirevolutsiooni
2. uusaeg iseloomustavaks märksõnaks on:
Autokraatia Anarhia
Demokraatia3. pedagoog , kes muuhulgas töötas välja suure hulga analüütilisi kehalisi harjutusi,oli:
John Locke Johann Heinrich Pestalozzi
Jan Amos Komensky
4. Esimene filantropiin asutati: Neuhofis
Dessaus Schnepfenthalis
5.Raamatute autoriteks on:„võimlemise kunstist”Hyronymus Mercurialis
„raamat keha harimisest” Johann Heinrich Pestalozzi
”õpetus võimlemis kunstist” Adolf Spiess
„
Didactica macgna” 1656 Jan Amos Komesky
„Mõtteid
kasvatusest ” 1663 John Locke
„
emilie ehk kasvatusest” J.J.
Rousseau 6.Raamatu „võimlemise noorsoo jaoks” kirjutas
Friedrich ludwig
Jahn Adolf Spiess
Johann Christoph Fridedrich Guths-Muths7.Friedrich Föbel ( 1782 -1852) tegi ära suure töö:
Laste ( liikumis ) mängude kogumisel ja süstematiseerimisel Koolide tunniskeemide koostamisel
Riistharjutuste kogumisel ja kirjapanekul
8.Esimene sookolite võimlemisring asutati 1844
1861 1881
9. Tšehhi (sookolite) võimlemissüsteem on tuntud tänu:
Suurtele massiesinemistele Harjutuste füsioloogilisele põhjendatusele
Lapsesõbralikkusele
10.Rootsi võimlemissüsteem pidas eriti oluliseks Eri oskuste õpetamist
Edu saavutamist võistlustel
Keha arendamist ja rühi kujundamist11.märkimisväärse panuse nn rootsivõimlemisriistade väljatöötamissse andis Franz Nachtegall
Hjalmar ling Mirsolav Tyrs
12. prantsue kehalise kasvatuse süsteem ei taotlenud inimeste Tervise tugevdamist
Sõjalist ettevalmistust Moraalset kasvatamist
13.esimeseks riigiks kus 1814 .aastal võeti kehaline kasvatus kõigi koolide õppekavva, oli: Rootsi
Taani Saksamaa
14.Uusaja lõpuks loeb kaasaegne ajalooteadus aastat 1914
1917
191815.Saksa kehalise kasvatuse süsteem taotles noorsoo: Harmoonilist kehalist arendamist
Ettevalmistamist võistlussporiks
Ettevalmistamist maailma vallutamiseks16.uusaja agluseks loetakse aastat: 1343
1640 1917
17. Uusaega iseloomustavaks märksõnaks on Monarhism
Parlamentarism anarhism
18.kirjanik kelle teosed avaldasid uusaja pedagoogikale olulist mõju: J. Locke
Jean-Jack Rousseau Jan Amos Komensky
19. J.H. Peastalozzi asutas orbude ja kodutute laste varjupaiga 1774,kas
Neuhofis Dessaus
Schnepfenthalis
20.Esimese filantropiini asutas 1774.aastal: Johann Christoph Fridedrich Guths-Muths
Johann Bernhard Basedow
Gerhard Ulrich Anton Vieth
21.Saksa võimlemisliikumisele pani võimlemisringide asutamsiega aluse: Guhs-Muths
Friefrich Ludwig Jahn
Ernst Eiselen 22.Saksa kehalise kasvatuse süsteemis oli erilise tähtsusega: Vehklemine
Ujumine
Riistvõimlemine23.Saksamaal viidi võimlemine gümnasiiumide õppekavva:
1844 1820
1814
24.Sookolite võimlemisrühmade organiseerija Miroslaw Tyrs( 1832 -1884)oli,kas
Ajaloolane Filosoof
Füsioloog
25. Tšehhi võimlemissüsteem rõhutas Võistluslikkust
Liigutuste asendite ilu ja rahvuslikku joont Kehaliste harjutuste füsioloogilist toimet organismile
26.Esimene kõrgem kehalise kasvatuse alast haridust andev õppeastus(1804) Rootsi kuninglik kehakasvatuse instituut
Berliini ülikool
Kopenhageni kuninglik Sõjaväe võimlemise instituut27.Taani võimlemissüsteemi looja oli: Hjalmar Ling
Adolf Spiess
Franz Nachtegall28.Sündmus, mida tänapäeval loetakse uusaja lõpuks I m.s algus
Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon Venemaal
I m.s lõpp29.rüütliakademiad olid õppeasutused, mis tekkisid: 13-14sajandil
15-16sajandil
17-18sajandil30.Esimene sookolite võimlemisring asutati 1844
1861 1881
31.Prantsue kehalise kasvatuse süsteemi looja oli: George
Herbert
George Demenie
Francisco Amoros
32.Rüütliakadeemiate harrastatud harjutus „voltižeerimine” tähendas: Hobuse kõrval jooksmist
Puust hobusel võimlemist
Kunst ratsutamist
33.Prantsuse kehalise kasvatuse süsteem on tuntud eelkõige: Sõjalis-rakendusliku suunitluse poolest
Harjutuste füsioloogilse põhjendatuse poolest Kehalise kasvatuse spetsialistide koolituse korralduse poolest
34.Pariisi olümpiamängudel oli naistel kavas: Võimlemine ja
tennis
Tennis ja golf Ujumine ja võimlemine
35.Esimesed taliolümpiamängud toimusid: 1908
1924 1936
36.Olümpiatõotus anti esmakordselt
Ateena OM
Antverpeni OM Berliini OM
37.Olümpiatuli põles esmakordselt Antverpeni OM
Amsterdami OM Berliini OM
38.OM toimumise koht ja aeg:Montreal 1976;
Helsinki 1952;
Mexico 1968; Barcelona 1992;Nagano 1998; Chamonix 1924;
Calgary 1988; Los
angeles 1932;
Sankt Moritz 1948
SPORDIAJALOO KT nr 5Kehaline kasvatsu ja
sport Venemaal ja NSV Liidus
1. Moskva suurvürstiriigist kujunes Vene riigi keskus: 10.-12.sajandil
12.-14.sajandil
14.-16.sajandil2. Peeter I asutas noormeestele elementaarse sõjalise väljaõppe andmiseks mängupolgu: Tsarskoje Selos
Semjonvski külas
Preopraženski külas3.Väejuht, kes viis Vene armee sõjali-kehalise ettevalmistuse maailma tasemele oli: Francisco Amoros
Mihhail
Kutuzov
Aleksander Suvorov4.Venemaal kaotati pärisorjus 1762
1861 1917
5. 19.saj algul oli kehaline kasvatus Venemaal kohustulikuk õppeaineks Ülikooolides ja gümnaasiumides
Lütseumides Kreiskoolides
6.Mõiste „liigutusvilumus” võttis kasutusele:
Ivan Setšenov Nikolai Pirogot
Pjotr
Lesgaft 7.
P.F Lesgaft pidas kehalises kasvatuses eriti oluliseks: Õpilaste omavahelist võistlemist,tugevaid emotsionaalseid koormusi
Harjutuste sooritamist võimlemisriistadel
Ealiste iseärasuste arvestamist8.Skaudi liikumine hakkas Venemaal levima: 19.saj algul
19.saj lõpus
20.saj algul9.20.saj algul oli levinuimaks võimlemissüsteemiks Venemaal: Saksa võimlemissüsteem e. Turnerite liikumine
Tsehhi võimelmissüssteem e Sookolite liikumine Rootsi võimlemissüsteem
10.Venemaa sportlased osalesid esmakordselt: Stockcholmi
Londoni Pariisi
11.Vene kindral , kes valiti rahvusvahelis olümpiakomitee liikmeks oli: Mihhail Dragomirov
Fjodor Ušakov
Aleksei Butovski12.Venemaa kukutati monarhia 1905-1907 revolutsiooniga
1917 veebruari revolutsiooniga 1917 suure sotsialistliku
oktoobri revolutsiooniga
13.Esimene rahvusvaheline võistlus (jalgpallis) toimus NSV liidus:1918
1920
192214.Esimese VTK (valmis tööks ja NSV Liidu kaitseks) kompleksi märginormatiivid hakkasid kehtima 1927
1931 1933
15.Ühtne üleliiduline spordi klassifikatsioon (järgunormatiivid) rakendati:
1931
1933
193516.Suveolümpia mängudest võttis NSV Liit esmakordselt osa: 1948
1952 1956
17.NSV Liidu rahvaste I talispartakiaat toimus 1960
1962 1964
18.Vene kehalisse kasvatusse andsid oma panuse:N.Novikov-pedagoog/kirjastaja;P.Lesgaft-anatoom/arst
A.Radištšev-kirjanik/filosoof
P.Rudik-spordipsüholoogia
D.Tonskoi-
biomehhaanika A.Krestovnikov-spordifüsioloogia
N.Brenštein-biomehhaanika
N.
Jakovlev -
biokeemia S.Letunov-spordimeditsiin
19.palju rahvuseline Vene riik kujunes välja aastaks: 1682
1721 1825
20.Peeter I valitsemise ajal hakati Venemaal harrastama Vibulaskmist
Riistvõimlemist
Uisutamist22.Vene väejuht,kelle deviisiks oli „raske õppustel,kerge lahingus” onFjodor Ušakov
Mihhail Kutuzov
Aleksander Suvorov23.Võimlemine lülitati kohustuslikuna Vene armee ettevalmistus programmi pärast kaotust Põhjasõjas
Krimmi sõjas Vene-Jaapani sõjas
24.Koolireform,millega lubati madalama astmega koolides väljaspool õppetööd kehalisi harjutusi läbi viia toimus
1856 1861
186425. Mõiste kehaline kasvatus võttis venemaal kasutusele
Nikolai Novikov Konstantins Ušinski
Pjotr Lesgaft
26.1881 aastal ilmus Lesgaftilt: „raamat kehaharimisest”
„ Kooliealiste laste kehalise harimise käsiraamat” „võimlemine noorsoo heaks”
27.Laste mänguväljakuid hakati rajama ja õpilaste spordiringe organiseerima: 18.saj algul
19.saj algul
20.saj algul28.1846.aastal loodi peterburis:
Imperaatorlik Jahtklubi Sportmängude ring Neva
Purjetamise- sõudmise klubi Strela
29.Venemaa sportlased esinesid esmakordselt OM 1912
1908 1900
30. Esimese OM kulla võitis Venemaale: Aleksander Panšin
Nikolai Panin Kolomenkin Aleksei Butovski
31.Ajutine valitsus tuli võimule: 1905-1907 rev-ga
1917 veebr.rev-ga 1917 otk.rev-ga
32.Esimesesk vabatahtlikuks spordiühinguks Venemaal Trud
Spartak Dünamo
33.Koolide kehalise kasvatuse ühtne üleliiduline programm kinnitati: 1927
1931
193334.NSV Liidu rahvuslik olümpia komitee loodi: 1946
1951 1955
35. Taliolümpiamängudest võttis NSV Liit esmakordselt osa: 1948
1952
195636.NSV Liidu I rahvaste suve spartakiaad toimus:
1956
1959 1962
SPORDIAJALOO KT nr6(varasematel „keh.kasv. ja sport Eestis), meie kursusel Kaasaegse
spordi teke Inglismaal.Rahv Olümpiakomitee
1.Enne 19.sajandit tegelesid spordiga Inglismaal põhiliselt
Aristokraadid
Elukutselised sportlased Üliõpilased
2.Oxfordi ja Cambridge´i ülikoolide sõudmisvõistlus peeti esmakordselt: 1755
1812
18293.1864.aastal kehtestatud „gentleman” paragrahvide eemsärgiks oli:
Piirata lihtrahva osavõttu spordist Populariseerida sporti aristokraatide seas
Kasvatada noorsugu ausa mängu
vaimus 4.Wimbledoni tenniseturniir toimus esmakordselt aastat: 1867
1877 1887
5.Euroopa võimlemisliitude koondis praegu Ravhusvaheline Võimlemisföderatsioon FIG loodi: 1868
1881 1894
6.Kaasaegse olümpia liikumise algataja Pierre de Coubertini eluaastad olid:
1837 -1863
1863-1937 1883-1937
7.Rahvusvaheline olümpiakomitee loodi: 1892
1894 1896
8.Rahvusvahelisse olümpiakomiteesse valiti:
12riigi esindajad 14riigi esindajad
16riigi esindajad
9.Enne I m.s toimusid suveolümpiamängud:1900 Pariis;
1904 St Louis; 1908 London; 1912 Stockholm
10.Esimesed taliolümpiamängud toimusid: 1908
1924 1936
11.OM toimumise koht ja aeg1924 Pariis
1928 Amserdam
1932 Los Angeles
1936 Garmisch-
Partenkirchen 1948 Sankt Moritz
1952 Helsinki
1956 Melbourne
1964
Tokyo 1968 Grenoble
1972 München
1980 Lake Placid
1984 Los Angeles
1988
Soul 1992 Alberville
1994 Lillehammer
2000 Sydney
2002
Salt Lake City
12. Millisel spordialal ja mis aastal tulid olümpiavõitjaks:1)Jesse Owens (USA) = k/j
sprint +
kaugushüpe =1936
2)Paul Masson (FRA)=jalgratta trekisõit=1896
3)Johnny Weissmüller (USA) = ujumine = 1924
4)Gunde Svan (Rootsi ) =
suusatamine = 1984
5)Emil Satopek (SLO)=k/j
pikamaajooks = 1952
6)James Connolly (USA)=kolmikhüpe=1896
7)Nikolai Panin-Kolomenkin (RUS) =
iluuisutamine =1908
8)
Kristjan Palusalu (eesti)=maadlus=1936
9)James(Jim)
Thorpe (USA)=viie ja
kümnevõistlus =1912
10)
Charlotte Cooper (UK)=tennis=1900
11)
Paavo Nurmi (soome) = k/j pikamaajooks= 1924
jne
13.18-19 sajandil hakkas spordi harrastus Inglismaal rahva seas laialdasemalt levima sest: Taheti tõhustada noorsoo kehalist ettevalmistust
Inimestel tekkis rohkem vaba aega,mida oli vaja otstarbekalt sisustada Taheti mandri euroopa riikidele muljet avaldada
14. Moodsa spordi tekkekohaks Inglismaal olid:
Sõjaväeosad
Ülikoolid ja kolledzid
rahvakoolid 15.Inglise jalgpalli liiga alustas oma tegevust: 1836
1856
186316.Esimene rahvusvaheline spordiorganisatsioon oli: Rahvusvaheline sõudmisfödertatsioon FISA
Ravhusvaheline võimlemisföderatsioon FIG Rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA
17.Esimene olümpia kongress toimus Pariisis 1892
1894 1896
18.Rahvusvhaline olümpiakomitee valiti: 12liikmeline
14liikmeline 16liikmeline
19.Rahvusvahelise olümpiakomitee esimeseks presidendiks valiti:
Demetrius Vikelas Pierre de Coubertin
Ernst Curtius
20.Pierre de Coubertin oli ROKi president aastatel:
1896-1916 ja 1919-1925 1894-1896 ja 1919-1925
1894-1896 ja 1916-1919
21.Enne II m.s. toimusid suveolümpiamängud:
1920-Antverpen
1924-Pariis
1928-
Amsterdam 1932-Los Angeles
1936-
Berliin 22.naised võtsis OM esmakordselt osa: 1896
1900 1904
23.I taliolümpiamängud toimusid: Londonis
Chamonixis Garmisch-Partenkirchenis
24.olümpiatule süütamise rituaal viiakse läbi alates aastast: 1928
1932
1936SPORDIAJALOO KT nr 7Meie kursusel Kehaline kasvatus ja sport Eestis,eelnevatel
kursustel mingi muu.1.vanimad jäljed inim asutusest Eesti territooriumil pärinevad: Paleoliitikumist
Mesoliitikumist Neoliitikumis
2.Katoliku aja vanimateks avalikeks haridusasutusteks Eestis olid:
Toomkoolid Linnakoolid
Gümnaasiumid
3.Katolikuaja ajalisteks piirideks on: 1625-1710
1525 -1625
13.saj-1520ndad aastad4.vaeste koolipoiste sihtkapital vaimulikuks õppivate eestlaste toetamiseks asutati: Tartu jesuiitide gümnaasiumi juurde
Tallinna linnakooli juurde Tallinna toomkooli juurde
5.sõda mille tulemusena Eesti läks 16.sajandil Rootsi riigi koosseisu oli: Põhjasõda
Liivi sõda Vene-Türgi sõda
6.Akadeemia Gustaviana tegutses aastatel: 1525-1583
1632-1710 1802-1918
7.Kool,mille loomise nimel algatati ärkamis ajal korjandus, oli: Peetri kool
Aleksandri kool Nikolai kool
8.Kanepi pastor Johann Philippe von Roth võttis Kanepi kihelkonna koolis vabatundide kavva kehalised harjutused: 1802
1805 1810
9.Jüri Soo korraldas Laiuse Mõra mõisas kihelkonna kooli õpilaste võimlemispeo:
1862 1870
187610.Võimlemis õpetaja Juhan Kurriku „Turnimise raamat” ilmus: 1869
1879 1889
11.Peterburi jõukarastuse selts Kalev asutati: 1899
1900 1901
12.Esimeseks kõrghariduseg kehalise kasvatusega spetsialistiks oli: Ernst Idla
Aleksander Kalamees
Anton Õunapuu13.Eesti Spordi Keskliit asutati: 1918
1920
192214.Eesti olümpiakomitee esimeseks esimeheks valiti: Johann Laidoner
Friedrich Akel Joakim Puhk
15.Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri sihtkapital asutati: 1922
1925 1928
16.Esimesed Eesti mängud toimusid: 1930
1934 1938
17.Olümpiakomitee kuldmedali võitnud Eesti sportlasedEduart Pütsep 1924 Pariis
Osvald Käpp 1928 Amsterdam
Alfred Neuland 1920 Antverpen
Ants Antson 1964 Innsbruck
Voldemar Väli 1928 Amsterdam
Kristjan Palusalu 1936 Berliin
Viljar Loor 1980 Moskva
18.Esimesel on Eestimaad maininud:
Ptolemaios
Tacitus Zosimos
19. 1424 .aastal asutas Tallinna raad Oleviste kiriku juurde: Toomkooli
Linnakooli Gümnaasiumi
20.reformatsiooni ja vastureformatsiooni aja piirideks Eesti on: 13.sajand-1520ndad aastad
1525-1625 1625-1710
21.1585.aastal avati Tartus:
Linnakool
Jesuiitlik gümnaasium Eesti õppekeelega kool
22.Gustav II Adolfi nimeline gümnaasium asutati Tallinna: 1630
1631 1632
23.Sõda,mille tulemusena Eesti läks 18.sajandil Vene tsaaririigi koosseisu oli:
Põhjasõda Liivi sõda
Vene-Türgi sõda
24.Eesti I üldlaulupidu peeti:
1859
1869 1879
25.1820.aastal Tallinnas asutatud esimene teadaolev sportlik ühendus oli: Tallinna vabatahtlik atleetide klubi
Revalische turnvereien
Uljaste purjetajate ordu26.Paul Buro brožüür „võimlemine seoses sõjaväe teenistuskohustusega” ilmus: 1865
1870
187427.Esimene Eesti keelne malemängu õpetus ilmus 1883.aastal ajalehes :
Postimees
Teataja
Olevik 28.1901.aastal Tallinnas asutatud Kalev oli: Raskejõustiklaste selts
Purjetajate ja sõudjate selts
Jalgratta sõitjate selts29.Eesti esimeseks kehakultuuri alase kõrgharidusega naiseks oli: Helmi Põllu
Anna Raudkats Ida
Urbel 30.Eesti olümpiakomitee asutati: 1919
1920
192331.Eesti spordi keskliidu esimeseks esimeheks valiti: Johann Laidoner
Leopold Tõnson Voldemar Väli
32.Esimest korda valiti Eesti aasta parim sportlane 1931
1933 1936
33. II Eesti mängud toimusid:
1939
Kõik kommentaarid