.....................................................................................10 Tehniline üleolek.............................................................................10 Keelud................................................................................................12 Matilt pagemine...............................................................................12 Keelatud võtted...............................................................................13 Naiste maadluse reeglid.................................................................14 Riietus.................................................................................................14 Karl Veimann......................................................................................15 Kasutatud kirjandus.........................................................................16 2
Spordielu: peafavoriitide hulka ei kuulunud, optimistlikumad ennustasid eestlasele hõbe- või pronksmedalit. q Debüüt Euroopa Berliini olümpiamängudel alistas meistrivõistlustel Palusalu nii kreeka-rooma kui vabamaadluses kõik oma vastased 1933 andis neljanda (kokku 10 võitu), lõpetuseks Adolf koha. Aastast 1935 Hitleri silme all ka saksa maadluse ebajumala Kurt Hornfischeri. ei kaotanud ta Erakordse saavutuse eest kinkis Eesti Vabariigi president Konstantin Päts Eestis enam Palusalule Tallinna lähedal talu. kellelegi. 1936-võit Berliinis 1937- tuli Palusalu Pariisis Euroopa meistriks . Võimete tipul olevale mehele jäi see viimaseks suuremaks võiduks, kuna1938. aastal lõpetas treeningul saadud õlavigastus Palusalu sportlaskarjäär. § Saavutused:
KRISTJ AN PALUSALU Gretel Murd, GIII Kes ta on ? Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 17. juuli 1987) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister. Sünniaasta & sünnikoht? Sünniaeg - 10. märts 1908 Surmaaeg - 17. juuli 1987 (79-aastaselt) Kristjan sündis Läänemaal Saulepi vallas Varemurru külas Looritsa talus (praegu Pärnumaa, Varbla vald, Rädi küla; alles on vaid talukoht) Kaal ja pikkus? Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kilo raske (jalanumber 47); olümpiavõitude aegu kaalus ta 114-115 kilo. Nooruspõlv
Kristjan Palusalu Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 17. juuli 1987) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister.Kristjan sündis Läänemaal Saulepi vallas Varemurru külas Looritsa talus (praegu Pärnumaa, Varbla vald, Rädi küla; alles on vaid talukoht) Jüri ja Liiso Trossmanni kaheksanda lapsena. Tal oli neli vanemat venda ja kolm õde.16-aastaselt polnud Kristjanil külas enam vägikaikaveos vastast. Ta oleks heameelega treeninud ja võistelnud, aga polnud õpetajaid ega vastaseid. Ta harjutas üksi võimlemist, tõstmist ja kergejõustikku, eriti jooksu, vahel
rekord raskejõustikus. Kergekaalus tuli ta Eesti meistriks 13 aastat järjest. Oma karjääri jooksul pidas Voldemar Väli üle poole tuhande matsi, millest võitis üle 90%Eesti tippu kuulus ta 21 aastat. Teda peeti kogu maailmas silmapaistvaks tehnikameheks. Osvald Käpp Osvald Käpp Osvald Käpp (17. veebruar 1905 Tallinn 22. detsember 1995 New York) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 vabamaadluse kergekaalus, EM- hõbe 1926 ja -pronks 1927 kreeka-rooma maadluse kergekaalus. Tuli 5 korda Eesti ja 4 korda USA meistriks. Hilisemad saavutused: Aastal 1925 tuli Käpp Eesti meistriks vabamaadluse kergekaalus. 1926.a tuli Käpp Eesti meistriks mõlemas maadlusviisis kergekaalus. 1929.a võitis Käpp tugeva turniiri Göteborgis 1929.a emigreerus Osvald Käpp Ameerika Ühendriikidesse, kus sai tööd pagarina. 1929 ja 1930 tuli ta USA meistriks kreeka-rooma maadluse kergekeskkaalus. Kaks korda tuli ta nii New Yorgi kui ka USA meistriks vabamaadluses.
Olümpiaalad Keskajal Keskajal tegelesid rüütlid enamasti sõdimisega, aga kui nad sõjas polnud, tegelesid nad spordiga. Esimesed olümpiamängud toimusid 776 e.Kr. Peeti jumal Zeusi auks ja iga 4 aasta tagant. Mängude ajal kehtis üleriigiline vaherahu. Esialgu olid mängud kohaliku tähtsusega sündmuseks, kuid õige pea hakkas osalejaid saabuma kõikjalt riikidest. Kui esimeste mängude kavas oli vaid staadionijooks, siis aja jooksul muutus programm aina põhjalikumaks. Osaleda said vaid mehed ja poisid. Tuntumad võistlusalad olid: staadionijooks (192m), pikamaajooks (4,7km), kahe staadioni pikkune jooks, maadlus, rusikavõitlus, pankraation (maadluse ja rusikavõitluse segu) ja pentatlon ehk viievõistlus (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) Mõned alad, mis on Keskajast siiani Olümpiaaladena on Game Ball, mis on sarnane jalgpallile, ratsutamine, maadlus. Neid alasid, mida Olümiaaladena ei ole,...
hakati spordiseltsis "Sport" temast maadlejat kasvatama. Lootust andsid treeneritele esialgu vaid noormehe jõud ja vägev kehaehitus. Ta oli ka 1936 Berliini olümpiamängude eel üks meie lootusi - olgugi, et veel paari aasta eest olid raskejõustikujuhid arvanud, et temast ei saa kunagi head maadlejat. Enne mänge Jänedal toimunud olümpialaagris tõusis KP nii heasse vormi, et oli endale öelnud, et kui nüüd heale kohale ei tule, jätab maadluse maha. Olümpiamängude ajaks oli ta juba korduvalt rahvusvõistkonda kuulunud, nii ei läinud vägimehel ka kuulsa Berliini Deutschlandhalle areenil põlved nõrgaks. Vabamaadluses ei paistnud KP-l enamiku vastastega erilisi probleeme olevat. Viiest esimesest matist lõppesid neli selja-, üks punktivõiduga. Selleks ajaks kui finaalideõhtu alles järgmise päeva koidu eel kell 3.30 raskekaalu viimase matini
Kristjan Palusalu Kristjan Palusalu (10. märts 1908 17. juuli 1987) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12- kordne Eesti meister. Ta on koos Ivar Johanssoniga üks kahest sportlasest, kes on tulnud olümpiavõitjaks mõlemas maadlusviisis. Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kilo raske (jalanumber 47); olümpiavõitude aegu kaalus ta 114-115 kilo. Ta esindas spordiklubi Tallinna ,,Sport''. Kristjan sündis Läänemaal Saulepi vallas Varemurru külas Looritsa talus (praeguseks on alles jäänud vaid talukoht),Jüri ja Liiso Trossmanni kaheksanda lapsena
Ameerika ja 2 korda USA meistriks. Kristjan Palusalu Click to edit Master text styles oli eesti maadleja, o Second level Third level lümpiavõitja Berlii Fourth level Fifth level nis 1936 nii kreeka- rooma kui ka vabamaadluse ra skekaalus Euroopa meister.1937kreeka -rooma maadluse raskekaalus, 12- kordne Eesti meister. Johannes Kotkas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level oli eesti maadleja, olümpiavõitja1952 Fifth level Helsingis kreeka-rooma maadluse raskekaalus,
käega tõukamises. Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Eduard Pütsep Olümpiavõitja 1924 kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses, MM-võistluste hõbe kreeka-rooma maadluses 1922, MM-võistluste 4. koht kreeka-rooma maadluses 1921, kolmekordne Eesti meister (1921 -- 1925) Osvald Käpp Olümpiavõitja 1928 vabamaadluse kergekaalus, EM-hõbe 1926 ja -pronks 1927 kreeka-rooma maadluse kergekaalus. Eesti meister vabamaadluses (1925.,1926. ja 1928.) ning kreeka-rooma maadluses (1926. ja 1927.). Põhja-Ameerika meister kreeka-rooma maadluses 1929. ning vabamaadluses 1930. ja 1931. aastal. Voldemar Väli Olümpiavõitja 1928 ja -pronks 1936, kaks EMi tiitlit aastatel 1926 ja 1927. Väli esindas Eesti Vabariiki 34 korda, mis on Eesti rekord raskejõustikus. Eesti meistri tiitlite arvult (19) jääb ta alla vaid Johannes Kotkale (22)
vaimu suhtes", "Eneseparandamine", "Hoiakud ja nende suhe inimavaldustesse", "Teadvus ja iseloom", "Kolm mälu ja unustatavus" ning "Vormisolek ja teie ise". Nii inglise kui saksa ajakirjanduses on arvatud, et filosoofi Hackenschmidti kuulsus on võrdväärne sportlase Hackenschmidti kuulsusega Hackenschmidt suri 19. veebruaril 1968 St. Francise haiglas East Dulwichis Inglismaal. Olulisemad teosed ,,Complete Science of Wrestling" (1909) ehk ,,Täielik maadluse õpetus" Sisaldab põhjalikku ülevaadet maadlusega seonduvast. Sealhulgas ka soovitusi toitumiseks ja treeningkava koostamiseks. Välja on toodud tehnikalisi kavalusi ja nippe vastase efektiivsemaks alistamiseks. On üks olulisemaid teaduslikke teoseid maadluse kohta. Antud raamat on avaldatud paljudes erinevates keeltes, leides kasutust ka tänapäeval. ,,Man and Cosmic Antagonism to Mind and Spirit" (1936) ehk ,,Inimene ja kosmiline antagonism mõistuse ja vaimu suhtes"
KRISTJAN PALUSALU 2011 Kristjan Palusalu kuni 1935.aastani Kristjan Trossmann. 10.märts 1908-17.juuli 1987. Eesti maadleja(Kreeka-Rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus). Olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka- rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus. Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus. 12-kordne Eesti meister. LAPSEPÕLV Sündis Läänemaal Saulepi vallas Varemurru külas Looritsa talus(praegu Pärnumaa, Varbla vald, Rädi küla; alles on vaid talukoht) Jüri ja Liiso Trossmanni kaheksanda lapsena. Tal oli 4 vanemat venda ja 3 õde. 1929-1930 Aprill 1929-Algas ajateenistus.(Suurupis) 24.november 1929-Garnisoni maadlusvõistlus,A-klass.(EMV) Detsember 1929-Kaotas O.Luigale ja O.Viikbergile
AVALIKUD PIDUSTUSED. SPORDIVÕISTLUSED, LÜÜRIKA JA TEATER. FILOSOOFIA JA TEADUS 1. Milline ühiskonnakiht ja miks tegeles spordiga enim?aristokraadid,püüdlesid täiuslikkust igas vallas ja kandsid pidevalt hoolt oma keha ning füüsilise võimete eest 2. Mis on gümnastika?spordi harjutused 3. Kuidas kujunesid gümnaasiumid hariduskeskusteks?kuna poisid ja noorukid veetsid gümn.palju aega tänu spordiharjutustele siis õpetlased hakkasid seal oma loneguid ja vestlusi pidama 4. Millal toimusid esimesed olümpiamängud?380 ekr 5. Kus olümpiamängud toimusid?Zeusi pühamus Olümpias Lõuna-Kreekas 6. Kelle auks toimusid olümpiamängud?Zeusi 7. Kes võtsid olümpiamängudest osa?sinna kognes võistlejaid ja pealtvaatajaid ,osalesid ainult hellenid,naistele oli pääs keelatud 8. Millistel spordialadel võisteldi?kiirjooks-staadionijoox;pikemad jooxudistantsid;maadlus;rusikavõitlus;kombineeritud...
ARISTOTELES Sündis 384.a. eKr Stagerias, Makedoonia linnas. Ta kasvas arstiteaduse õhustikus ja juba algusest peale oli ta ette valmistatud selleks, et temast saaks teaduse rajaja. Ateenas Platoni juures ja juhendamisel õppis ta umbes 18-20 aastat, millest annab tunnistust platonism. Platon nimetas Aristotelest Akadeemia Nus'iks-kehastunud mõistuseks. 340.a.eKr kutsus Makedoonia kuningas Philippes Aristotelese oma õue juurde Pellas, et ta võtaks oma hoolde noore Aleksandri kasvatuse. Aleksandri ühendamiskirg sai osa oma jõust ja suurusest oma õpetajalt. Kui Aleksander läks maailma vallutama, läks Aristoteles rändama ja tuli tagasi 334.a.eKr kus ta elas 12 aastat juhatades oma kooli Lykeion'i. Tema lemmikmeetodiks oli vaatlus. Aristotelese kirjutised Loogikaalased tööd Teaduslikud teosed: füüsika, taevast, kasvatamisest ja mandumisest, meteoroloogia, looduslugu, hingest, loomade osa, loomade tekkimine. Esteetilised teosed: Retoorika, poe...
Meedia juhib ja mõjutab meie elu Meedia rolli ühiskonnas pole kunagi alahinnatud, isegi peale seda kui Eestis Nõukogude võim kukutati ja lisaks kõigele muule, muutus vabaks ning sõltumatuks ka Eesti meedia. Meedia mõjutas meie vanemate ja vanavanemate elusi siis läbi propaganda, nüüdseks on propaganda hulk vähenenud, kuid see eest on muutunud informatsiooni hulk, mida me läbi meedia kogume, nii suureks, et meedial on meie elude üle suurem võim kui kunagi varem. Kahtlemata mõjutab ajalehest loetud või "BBC" nähtud info inimese igapäevast tegevust ja laiemalt maailmavaadet. Kindlasti mõjutavad inimesi neile endale omased ja tähtsad uudised, spordivaldkonda harrastavatele inimestele mõjuvad spordiuudised ja poliitikast huvi tundvatele inimestele poliitika teemalised uudised. Näiteks võib välja tuua 2012. aastal suveolümpiamängudel hõbemedali võitnud Heiki Nabi, peale seda sündmust panid palju lapsevanemad oma lapsed...
" XX sajandi kroonika. Eesti ja maailm. I osa, 1900-1940. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, 2002 Vahre, Sulev. Eesti ajalugu VI. Vabadussõjast taasisesesvumiseni. Tartu, 2005 7 Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu Esimesed MM-võistlused ja nende medalid 30. aprill 1922 1922. aasta märtsis toimusid Stockholmis kreeka-rooma maadluse MM-võistlused, kuhu Eestist saadeti rahanappuse tõttu vaid kaks meest: Eduard Pütsep kärbeskaalus ja Artur Kukk poolraskekaalus. Pütsep (fotol) alustas turniiri seljavõiduga norralase Pederseni üle, teises ringis kohtus ta maailmameistri Väinö Ikoneniga ning alistas soomlase, aga finaaalis suudeti Pütsep seljatada, nii et viimane pälvis hõbemedali. Siiski on tegu Eesti esimese MM-i medaliga. Kahjuks oligi see nende võistluste ainukese
aastal sihtasutus "Kehakultuurihoone" ja ehitati 1938. aastal Kadrioru staadioni betoontribuun. 1939. aastal korraldati Teised Eesti Mängud. Need õnnestusid suurepäraselt. Tekkis plaan hakata mänge korraldama 4-5 aasta tagant. 2.Kristjan Palusalu Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 17. juuli 1987) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister.Ta on koos Ivar Johanssoniga üks kahest sportlasest, kes on tulnud olümpiavõitjaks mõlemas maadlusviisis.Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kilo raske (jalanumber 47); olümpiavõitude aegu kaalus ta 114-115 kilo. Ta esindas spordiklubi Tallinna "Sport".1936. aastal võitis Berliini olümpiamängudel kulla raskekaalu vabamaadluses ja kreeka-rooma maadluses 3.Paul Keres
Avalikud pidustused Vanas Kreekas * Sport oli varastest aegadest peale üks aristokraatide meelisharrastusi ja spordivõistlused kuulusid paljude usupidustuste programmi. Aristokraadid püüdlesid täiuslikkust igas vallas ja kandsid pidevalt hoolt oma keha ning füüsiliste võimete eest. Spordi juurde kuulusid lahutamatult võistlused, mida peeti kõigis linnriikides. --- Poeet Xenophanese (VI sajand eKr) SEISUKOHAD SPORDI KOHTA --- Pole õiglane eelistada jõudu suurepärasele tarkusele. Ei rusikavõitlusest, viievõistlusest, maadlusest ega jalgade kiirusest, mis meestele võitlustest võidu toob, parane riigi sisekord. Vähe tõuseb riigile tulu sellest, kui keegi Olümpias võidab. Ega kasva sellest ka linna jõukus. * Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna- Kreekas. Sinna kogunes võistlejaid ja pealtvaatajaid nii Kreekast kui ka selle kolooniatest. Osalesid aga ainult hellenid,...
Võistelda võisid ainult mehed. Kuulsaim võistlus VanaKreekas oli Olümpiamängud, mida peetakse tänapäevani. Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna Kreekas. Osalesid ainult hellenid, mitte barbarid, naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud. Võistlused toimusid nii meeste kui poiste arvestuses. Kõige varasem võistlusala oli staadionijooks (u 192 m). Pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, maadluse ja rusikavõitluse segu, viievõistlus ning hobukaarikute võidusõidud. Kreeklased leiutasid palju spordialasi mida tehakse tänapäevalgi Euroopas ja kogus maailmas. VanaKreeka oli väga arenenud ka matemaatikas, meditsiinis, filosoofias, teaduses jm. Matemaatikale panid aluse VanaKreeka filosoofid Thales ja Pythagoras, kes leiutas ka Pythagorase teoreemi, mis on tänapäeva matemaatikas väga tähtis osa. Meditsiinis mõeldi välja Hippokratese vanne, mida
Väli esindas Eesti Vabariiki 34 korda, mis on Eesti rekord raskejõustikus. Eesti meistriks tuli 13 aastat järjest. Aasta : 1928 Spordiala : kreeka-rooma maadlus (sulgkaal) Kristjan Palusalu KristjanPalusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908Varemurru, Saulepi vald 17. juuli 1987) oli eesti maadleja, olümpiavõitjaBerliinis 1936 nii kre eka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister. Aastakorda Põhja-Ameerika ja 2 : 1936 korda USA :meistriks. Spordiala kreeka-rooma maadlus (raskeskaal) vabamaadlus (raskeskaal) Johannes Kotkas Johannes Kotkas (3. veebruar 1915 8. mai 1998) oli eesti maadleja,olümpiavõitja 1952 Helsingis kreeka-rooma maadluse raskekaalus, valitsevEuroopa meister 19381966 (see
Pärnumaa olümpiavõitjad Siin on kokkuvõtted kuulsaimatest Pärnumaal sündinud olümpiavõitjatest. Kristjan Palusalu Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 Varemurru, Saulepi vald – 17. juuli 1987 Tallinn) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis aastal 1936 nii Kreeka- Rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, 1937. aasta Euroopa meister Kreeka-Rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister. Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kg raske (jalanumber 47); olümpiavõitude aegu kaalus ta 114–115 kg. Ta võitis 1936. aastal Berliini Olümpiamängudel kulla Kreeka-Rooma maadluses ja vabamaadluses. 1937. aastal Euroopa meistrivõistlustel Pariisis võitis ta samuti kulla. 7. jaanuaril 1938 juhtus õnnetus. Palusalu heitis Voldemar Roolaant, proovis vältida raskemana vastasele peale kukkumist ja sealjuures tuli Palusalu õlg liigesest välja. Kui sama vigastus kordus maavõistlusel Soomega, tähendas see...
Nii oligi Kiir korraldanud reisi Venemaale, et saada põllumeheks. Kuid see plaan läks nurja, sest teda oli poolel teel röövitud. Siis oli Kiire plaan Tootsi juurde õppima minna, kuid ka see plaan läks nurja sest Tootsi antud tööd olid liiga rasked. Laupäevaks oli Toots kutsutud Teelele külla. Teel kohtas ta Kiirt ja nad hakkasid üksteisega maadlema, selle peale, kas Toots saab Rajale või ei saa. Kuna aga maadluse ajal Teele neist mööda sõitis siis viidi mõlemad Rajale. Teele oli imestunud, et Rajal nii palju rahvast oli, kes kõik teda õnnitlesid (Kiir oli kõik kokku kutsunud sest ta tahtis teatada oma kihlusest Teelega). Kuid Teele ei saanud õnitlustest aru kuna ta oli Kiire juba maha jätnud. Mõne päeva pärast käis Toots jälle Tartus ning kohtas oma sõpru. Lesta andis talle oma raamatu ja viis ta linna peale jalutama
748 eKr Järjekorras kaheksandad mängud ( aga ka hiljem peetud 34. ja 104. olümpiamängud) tunnistatakse antimängudeks. Mängude korraldamise õigus kuulus Elisele, kuid neil aastatel oli Olümpia Pisa ja tema liitlaste valduses. 724 eKr Mängudekavva lisandub teine võistlusala kahe staadioni pikkune jooks diaulos 720 eKr Mängudekavva võetakse kestvusjooks dolichos (7-24 staadioni) 708 eKr Võistluskava mitmekesistub maadluse ja pentatloniga (kaugushüpe, odavise, staadionijooks, kettaheide, maadlus). Pentatloni leiutajaks peeti legendide põhjal Iolkose kuninga Aisoni poega Iasonit, kellest kirjutas Appollonios Rhodoselt teoses ,,Argonautika". 688 eKr Olümpiamängude kavva võetakse rusikavõitlus. 680 eKr 24. Mängude kavas on esmakordselt võiduajamised neljahoburakendiga kaarikutel. Ala korraldatakse Pelopsi auks.
staadionijooks, kettaheide, maadlus). · 688 eKr Olümpiamängude kavva võeti rusikavõitlus. · 680 eKr 24. olümpiamängude kavas olid esmakordselt võiduajamised neljahoburakendiga kaarikutel. Neid peeti Pelopsi auks. · 676 eKr Olümpiamängud omandasid ülekreekalise (panhellenilise) tähtsuse. · 650 eKr Alustati Olümpia vanima ehitise, Hera templi (Heraion) rajamist. · 648 eKr 33. mängude kavva lisati pankraation, mis ühendas rusikavõitluse ja maadluse. Võisteldi seni, kuni üks vastastest andis alla või muutus võitlusvõimetuks. · 632 eKr Võistlusi hakati korraldama ka noortele (kuni 20-aastastele). Esialgu võistlesid noored ainult jooksus ja maadluses. · 544 eKr Praxidamos sai esimese olümpiavõitjana õiguse püstitsda endale ausammas Altise alale. Võistlusprogrammi laiendati kilbijooksuga ehk relvisjooksuga; võistlusdistantsiks oli diaulos (384,54 m). Võistleja pidi stardijoonele ilmuma
Kristjan Palusalu ( aastani 1935 Kristjan Trossmann ; 10. märts 1908 17. juuli 1987 ) oli eest maadleja. Ta on maailmas ainus, kes on võitnud samadel olümpiamängudel mõlemas maadlusviisis. Kristjan sündis Läänemaal Saulepi Varemurru külas Looritsa talus Jüri ja Liiso Trossmanni kaheksanda lapsena. Tal oli neli vanemat venda ja kolm õde. Juba 16-aastaselt polnud Kristjanil külas enam jõukatsumises vastast. Ta harjutas üksi tõstmist, võimlemist ja kergejõustikku ( eriti jooksu ). 1929. aastal võeti Kristjan sõjaväkke Tallinna lähedal asuvasse Suurupi merekindlusesse. Keerulisema maadlustehnikaga puutus ta kokku alles paar kuud enne sõjaväest vabanemist. Ta asus elama Tallinna. Seal leidis Kristjan endale töökoha liuvälja hooldajana, kust edasi sai ta tööd raualaos. Viimasest hakkaski tema sportlaskarjääri teekond. Teda tutvustati treeneritega, kes olid väga huvitatud, kuna Kristjanil oli palju jõudu ja suur...
Hackenschmidt, saades III koha tõstmises ning tulles Euroopa meistriks maadluses. Asutati Tartu Jalgratta Sõitjate Selts "Taara" 1899 Asutati Krüüdneri Jalgratta Sõitjate Selts "Kiirus" 1900 Asutati St. Peterburi Eesti Jõukarastuse Selts "Kalev" 1901 Võeti kasutusele Tallinna tänava kruusaauk spordiplatsina, praegune Tartu Ülikooli staadion. Asutati Tallinna Jalgrattasõitjate Selts "Kalev". G.Lurich ja G.Hackenschmidt tulid esimest korda elukutseliste maadluse maailmameistriks. Asutati Tartu Spordiring, mis sai 1907 nimeks "Aberg" ja 1919 "Kalev" 1903 Euroopas hakati asutama Lurichi nime kandvaid spordiseltse 1904 Haapsalus toimusid esimesed võistlused jääpurjetamises 1905 "Kalev" avas liuvälja Gonsiori aias Tallinnas 1907 Tartu Ülikoolis moodustati esimene üliõpilaste spordiring "Sport", mis järgmisel aastal sai ülikooli valitsuselt tegutsemisloa 1908 Eestis hakkasid levima jalgpall, kergejõustik, tennis, uisutamine. Anton Õunapuu
· Oli Eesti maadleja · Spordiala vabamaadlus (kergekaal) · Võitis kulla 1928 · Võitis hõbeda 1926 · Võitis pronksi 1927 · Võitis kulla 1929 Kreeka-Rooma maadlus · Võitis kulla 1930 ja 1931 vabamaadlusega Kristjan Palusalu · Oli Eesti maadleja, on üks kahest sportlasest, kes on tulnud olümpiavõitjaks mõlemas maadlusviisis · Spordiala Kreeka-Rooma maadlus (raskekaal) ja vabamaadlus (raskekaal) · Võitis kulla 1936 Berliinis Kreeka-Rooma maadluse raskekaaluga ja vabamaadluse raskekaaluga · Võitis kulla EM'il 1937 Pariisis Kreeka-Rooma maadlusega Johannes Kotkas · Oli Eesti maadleja · Spordiala Kreeka-Rooma maadlus raskekaal · Võitis kulla 1952 Helsinkis · Võitis MM'il hõbeda 1953 Napolis · Võitis EM'il kulla 1938 Tallinnas, 1939 Oslos ja 1947 Prahas · Võitis NSVL meistrivõistlustel 14 kulda(1940-1956) ja 7 hõbedat(1945-1954) ning 3 pronksi (1943-1947 ; vasaraheitega)
2. hakka'n (3.v, tugev aste) haka'ta (2.v, nõrk aste) 1. võrdleme A- ja B- tüve, jälgides hääldust 1. parmu (kelle?) (2.v, nõrk aste) parmu (keda?) (3.v, tugev aste) 2. vingu'n Kujuvaheldus · sõna käänamisel või pööramisel on sõnal nii vokaalkuju kui ka konsonantkuju · tüvi võib lõppeda nii vokaali kui konsonandiga · avaldub ains omastavas ja mitm omastavas · Näiteks: kalda kallas te, maadluse maadlus te, kollase kollas te, tütre tütar de · pöördsõnad, avaldub ains 1. pöördes (mida teen?) ja da a tegevusnimes (mida teha?) · Näiteks: anna'n and'a, vaidle'n vaiel'da, tõmble'n tõmmel'da, veena'n veen'da
Antiikaja olümpiamängud Mitmesuguseid jõu ja osavusvõistlusi korraldati VanaKreekas juba enne olümpiamänge. Esimest korda peeti antiikolümpiamängud a. 776 e. m. a. ja sellest ajast alates toimusid nad korrapäraselt. Olümpiamängud olid VanaKreekas ülemaalised pidustused, mida korraldati iga 4 aasta (1417 päeva) järel peajumal Zeusi auks. 4aastane ajavahemik moodustas olümpiaadi. Mängude pidamiseks katkestati kuuks ajaks sõjategevus, olümpiamängud olid rahupeod. Ent ajaloolased väidavad, et võistlustel osutatud tugevuse, osavuse ja kiiruse järgi otsustati ühtlasi Kreeka riikide sõjalise tugevuse üle. Olümpiamängudest tohtisid osa võtta ainult vabad kreeklased, orje võistlema ei lubatud. Võistlustes osaleda soovijaile, kes olid 10--12 kuud järjekindlalt harjutanud, korraldati katsed. Need, kelle ettevalmistust ei peetud küllaldaseks, kõrvaldati. Ülejäänuid treenisid mängude kohtunikud ise veel kuu aega. Naised ei tohtinud olümp...
Eesti Vabariigi ajal tegutsenud kirjanikud ja luuletajad: Friedebert Tuglas, Marie Under, A. H. Tammsaare, O. Luts, Johannes Semper, August Gailit. Eesti Vabariigi ajal tegutsenud kunstnikud: Eduard Viiralt, Kristjan Raud, Konrad Mägi, Adamson Erik. Kohustuslikuks muutus 6 kl. haridust, võeti kasutusele uued õpikud, töötati välja uued õppekavad. Oli algkool, eelgümnaasium, gümnaasium, ülikool. Olulisemad spordisaavutused: Kristjan Palusalu maadluse kaks olümpia kuldmedalit. Maletaja Paul Keres, rahvusvaheline suurmeister, laskjad Jaak Kärner, Gustav Lokotar, Elmar Kivistik, Maadleja Johannes Kotkas
Euroopa meistrivõistlustel (kümnevõistlus) ● 1996 võitis ta kuld medali ja 2000 ning 2002 hõbe medali Euroopa sisemeistrivõistlustel kergejõustikus (seitsmevõistlus) ● 2001 võitsi ta hõbemedali Maailmameistrivõistlustel (kümnevõistlus) ● 1996-1998 ja 2000 Aasta meessportlane Kristjan Palusalu (Trossmann) ● 10. märts 1908 Varemurru - 17. juuli 1987 ● Maadleja ● 1936 võitis olümpiamängudel kuldmedali nii Kreeka-Rooma maadluse raskekaalus kui ka vabamaadluse raskekaalus ● 1937 võitis ta kuldmedali Euroopa meistrivõistlustel Kreeka-Rooma maadluses ● 12-korde Eesti meister Aavo Pikkuus ● On sündinud 23. novemberil 1954 Kaperal ● Jalgrattasportlane ● 1976 võitis ta olümpiamängudel kuldmedali meeskonnasõidus ● 1997 võitsi ta kuldmedali ning 1975 ja 1978 hõbemedali Maailmameistrivõistlustel ● 1977 võitis ta esikoha Rahutuuril ● Eesti meistriks on ta tulnud 9 korda
Mis olid olümiamängud ? Olümpiamängude algus jääb sajanditetagusesse Antiik-Kreekasse. Need mängud olid osa usulistest pidustustest . Kreeklaste tolleaegne elu oli religioonikeskne ja sport oli üks moodus näidata oma austust jumalate vastu . Kohalikke pidustusi oli palju , kuid neli ülemaalist pidustust , mida kutsuti ülekreekalisteks mängudeks , olid avatud kõikidele atleetidele kõikidest Kreeka piirkondadest ja kolooniatest . Need olid Püütia , Nemea , Isthmose ja Olümpia mängud . Need toimusid järjepanu , nii et igal aastal korraldati üks üldrahvaliku pidustusena . Mängude pidamiseks katkestati kuuks ajaks sõjategevus, olümpiamängud olid rahupeod. Muistsed mängud . Esimene ülestähendus olümpiamängudest pärineb aastast 776 eKr , kuid ilmselt said mängud alguse juba sajandeid varem . Olümpiamängud algasid kohaliku sündmusena , kuid võitsid aegamisi popuaarsust ja said tähtsamaks pidustuseks Kreekas . Neid korraldati iga nelja aasta...
hipodroomil, gladiaatorite võitlusi amfiteatris ja teatri etendusi. Nii on see ka tänapäeval, inimesed kogunevad vaatemängudeks kokku, et saada uusi elamusi ja nautida meelelahutust. Hoburakendi sõit on ka tänapäeval täiesti olemas ja üks hasart mängudest, kus raha peale panuseid tehakse. Kui mõelda natuke laiemalt siis, autode võidusõit on ju hobuste võiduajamise järglane. Kunagi olid kiireimad liikumisvahendid maal hobused nüüd autod. Gladiaatorite võitluseid võiks ju lugeda maadluse, mõõgavehklemise ja teiste võitluskunstide eelkäiaks. Tänapäeval ei ole õnneks võitlusi elu ja surma peale, vähemalt mitte seaduslikke, kuid üldine joon on sama. Teatreid naudib enamus eestlasi, olgu siis tegemist laste etenduse, komöödia, draama või lihtsalt toreda vabaõhu tükiga ja viimaseid käivad meie maalased aina enam vaatamas. Kogunetakse küll teatritesse, spordihoonetesse ja jälgitakse vaatemängu.
kõiki kreeklasi barbar – kreeka keelt mittekõnelev rahvas hegemoon – Kreeka juhtiv jõud spartalik kasvatus – karm kasvatus, poisid võeti perekondadest ära ja treeniti sõduriteks Euroopa - panteon – usundi või mütoloogia jumaluste süsteem, mis antiikajal tähendas ka kõigile jumalatele pühendatud templit dionüüsia - viljakuse ja veinijumala Dionysose jaoks peetav usupüha pankraation – ühendas maadluse ja rusikavõitluse retoorika – kõnekunst filosoofia – Vana-Kreekas sündinud viis mõtestada, selgitada ja süstematiseerida maailma(ruumi) ning õpetus looduse, ühiskonna ja mõtlemise kõige üldisematest seadustest
ngud, ja mitmesuguseid maav?istlusi.Eesti sportlased osalesid ol?mpiam?ngudel ja Euroopa- ning maailma meistriv? istlustel.Maadleja Kristjan Palusalu v?itis Berliini ol?mpiam?ngudel kaks kuldmedalit.Eesti kuulus maletaja Paul keres j?udis maailma tippmaletajate hulka. Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. m?rts 1908 17. juuli 1987) oli eesti maadleja, ol?mpiav?itja Berliinis 1936 nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister. Ta on koos Ivar Johanssoniga ?ks kahest sportlasest, kes on tulnud ol?mpiav?itjaks m?lemas maadlusviisis. Sportlaskarj??ri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kilo raske (jalanumber 47); ol?mpiav? itude aegu kaalus ta 114-115 kilo. Ta esindas spordiklubi Tallinna "Sport". Ol?mpiam?ngud Kuld 1936 Kreeka-rooma maadluse raskekaal Kuld 1936 Vabamaadluse raskekaal Euroopa meistriv?istlused
Korraga võistles neli jooksjat, kellest parimad pääsesid finaali selgitamaks üldvõitja. 6.saj eKr võeti kavva kilbijooks. Sel alal tuli läbida 2 staadionipikkust täisrelvastus: kiivris, 5 põlvekaitsmetes, kilp ja oda käes. Jooksu ajal võis kõik need ära heita, ainult kilpi tuli kanda lõpuni. Maadlus nõudis jõudu, osavust ning kiiret reageerimist. Maadluse võitis see, kes suutis vastase kolm korda maha paisata. Rusikavõitlus meenutas tänapäeva poksi. Võistlejad mähkisid ümber randme ja peopesa pika pehme rihma, mis võimaldas sõrmi rusikasse tõmmata. Hiljem kinnitasid elukutselised atleedid rihmale kõvast nahast rõngad ja metallnaastud. See muutis tugeva löögi isegi eluohtlikuks. Pankraationis võis vastast kägistada, väänata jäsemeid, lüüa jalaga kõhtu. Polnud haruldane, et võistlus lõppes ühe osapoole surmaga.
aasta detsembris sõjavae spordikursustel Tallinnas Tondi kasarmutes. 1920. aastal toimusid Antverpenis olümpiamängud. Seal esineti hästi-Alfred Neuland sai kreeka-rooma maadluses kuldmedali, Jüri Losmann maratonijooksus ajaga 2:32.48,2 hõbemedali ja Alfred Schmidt (hilisema nimega Ain Sillas) sulgkaalu kolmevõistluses hõbemedali. Need olümpiamängud tõstsid spordi populaarsust tohutult, kasvas nii sportlaste kui spordiseltside arv. Kõige rohkem laienes kergejõustiku, jalgpalli, maadluse ja tõstmise kandepind, tekkis palju uusi seltse. Eriti võimsalt arenes jalgpall, sest see ala on baaside ja vahendite osas üpris vahenõudlik. Just 1920. aasta, kui loodi Eesti Spordiliit, ning sellele järgnenud aastad olid koondatud spordiliikumise rajamise ja otsimisega. Muidugi kasinates võimalustes. Kuid arengu tulemusena ei suutnud ESL enam juhtorgani rolliga toime tulla, tekkisid esimesed erialased keskorganisatsioonid. Esimesena iseseisvusid jalgpall ja talisport moodustades 1921
rooma maadlejad Martin Klein, August Kippasto, Oskar Kaplur, August Pikker ja Georg Baumann, kergejõustiklased Elmar Reiman (maratonijooks), Johan Martin (teivashüpe), Eduard Hermann (käimine), Karl Lukk (käimine), sõudja Mart Kuusik ning Oskar Vilkmann moodsas viievõistluses. Mõningates teatmikes on eestlasteks loetud ka laskur Harry Blau ja võimleja Georg Maser, kuid selles, kas nad olid eestlased, pole senini selgust. Eestlastest sai medali Martin Klein võites hõbeda kreeka-rooma maadluse keskkaalus. Temast sai esimene eestlasest olümpiamedalivõitja. Berliin 1916 Jäid sõja tõttu ära. Antverpen 20. aprill 12. september 1920 Mängudel osales 29 riiki 2606 sportlasega, neist naissportlasi oli 64. Esimest korda osalesid olümpiamängudel Brasiilia, Eesti, Jugoslaavia, Monaco, Tsehhoslovakkia. Soome ja Uus-Meremaa võtsid esmakordselt osa iseseisvate riikidena. Olümpiamängude kavas oli 24 spordiala. Esmakordselt heisati olümpiamängudel viie
Purjetamises: Anna Pohlak, Ingrid Puusta, Karl-Martin Rammo, Deniss Karpak ja Johannes Ahun. Sõudmises: paarisaerulises kahepaadis Jüri-Mikk Udam ja Geir Suursild ning paarisaerulises neljapaadis Tõnu Endrekson, Andrei Jämsa, Allar Raja ja Kaspar Taimsoo. Judos: Martin Padar. Laskmises: Anzela Voronova. Sulgpallis: Raul Must. Vehklemises: Nikolai Novosjolov. Vibulaskmises: Reena Pärnat. Tallinna linnavalitsus otsustas meie tublisid medalivõitjaid rahaliselt premeerida. Kreeka-rooma maadluse raskekaalus hõbemedali võitnud Heiki Nabi saab Tallinna linnalt 15 000 ja kettaheites pronksi võitnud Gerd Kanterit 10 000 eurot. Nabi treenerit Henn Põllustet premeeritakse 7500 ja Kanteri treenerit Vésteinn Hafsteinssoni 5000 euroga. Olümpiasangarite tervituspidu leidis aset Tallinnas Vabaduse väljakul kolmeteistkümnendal augustil. Meeleolu lõid orkester Popsid ning Ott Lepland ja tema bänd. Medalivõitjaid olid oma kohaolekuga austamas nii president Toomas Hendrik Ilves kui
pakkunud rahvale kuigi suurt huvi. Ainsad hästiorganiseeritud spordialad peale atleetika olid ratsutamine ja kaarikuvõidusõit kulukad tegevused, millest enamik inimesi sai tollal nagu ka nüüdki osa võtta ainult pealtvaatajatena. Kõik see tingis huvi sellise koondumise atleetikale, millel nüüdisaja maailmas pole paralleeli. Ühtlasi näib meile, et kreeka atleetikaalade hulk oli veidralt piiratud. Võistluste kavas olid ainult rusikavõitlus, maadlus, maadluse eriliik mida nimetatakse pankraationiks, neli jooksu ning viievõistlus, mis koosnes kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest, jooksust ja maadlusest. ´Programmi harilikult kahe- või mitmekordistati eri vanuserühmade tarvis, kuid seda ei laiendatud kunagi. See kujunes välja juba Olümpias enne aastat 600 e.m.a. ja levis sealt sadadele võistlustele, mida peeti igal aastal kogu kreeka maailmas. Nii palju kui meil on tõendeid, oli see programm muutumatu veel rohkem kui 1000
Kordamine: Vana-Kreeka 1. Polis, selle kodanikud ja mittekodanikud, polise valitsemisvormid. Vihik POLIS-linnriik, mille koosseisu kuulus linn ja selle ümber asuv maa piirkond. VALITSUSVORMID: a)demokraatlik rahvavõim nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast rahvakoosolekul on valitsemise keskne roll (NT. Ateena demokraatia Periklese ajal) b)aristokraatlik võim on koondatud aritokraatide kätte nõukogu ja ametnikud valitakse nende hulgast keskne roll valitsemises on nõukogul ja riigiametnikel (NT. Sparta) c)türannia võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale, kes seadusi ei arvesta rahulolematute suhtes rakendati terrorit (NT. Peisistrotose ja tema poegade türannia Ateenas KODANIKKOND Kodanikud vaba meessoost põliselanik Kodaniku õigused ja kohustused osaleda poliitikas- käia rahvakoosolekul, hääletada, olla valitud riigiametite...
Eesti Vabariigi ajal tegutsenud kirjanikud ja luuletajad: Friedebert Tuglas, Marie Under, A. H. Tammsaare, O. Luts, Johannes Semper, August Gailit. Eesti Vabariigi ajal tegutsenud kunstnikud: Eduard Viiralt, Kristjan Raud, Konrad Mägi, Adamson Erik. Kohustuslikuks muutus 6 kl. haridust, võeti kasutusele uued õpikud, töötati välja uued õppekavad. Oli algkool, eelgümnaasium, gümnaasium, ülikool. Olulisemad spordisaavutused: Kristjan Palusalu maadluse kaks olümpia kuldmedalit. Maletaja Paul Keres, rahvusvaheline suurmeister, laskjad Jaak Kärner, Gustav Lokotar, Elmar Kivistik, Maadleja Johannes Kotkas
käigus. Olümpiamängud · Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna-Kreekas. Osalesid ainult hellenid, mitte barbarid, naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud · Võistlused toimusid nii meeste kui poiste arvestuses · Kõige varasem võistlusala staadionijooks (u 192 m) · Pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, maadluse ja rusikavõitluse segu, viievõistlus (jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõidud · Olümpiavõitjate nimekiri ulatub tagasi 776. aastasse eKr seda hakati kasutama aja arvestamiseks sündmuse daatumi määras see, mitmendal aastal üks või teine sündmus aset oli leidnud · Olümpiamängud olid eeskätt pidustused Zeusi auks ja nende tähtsus ei piirdunud kaugeltki spordiga
stimuleerivad ained annavad mingi võimaluse, et sportimisel võib neid kasutades sooritusvõime paremaks minna. Teadlased on uurinud nikotiini, peamiselt suitsuta tubaka kasutamise levimust elukutseliste sportlaste hulgas ning tuleb välja, et see on küllaltki levinud. Eriti kõnekas on tõsiasi, et erinevused spordialade kaupa on suured ning levimus ületas veerandi uuritavatest näiteks ameerika jalgpalli, jäähoki, maadluse, ragbi, võimlemise ja suusatamise puhul. Sellest kokku järeldub, et sportlased proovivad nikotiiniga sooritusvõimet parandada, olgu sellest siis kasu või mitte Kofeiini lagunemisel maksas tekib meie organismis paraksantiin, mis suurendab rasvade lammutamist ehk parandab organismi võimet saada energiat rasvadest. See on aga eriti oluline vastupidavusaladel – kui süsivesikuvaru organismis otsas on, siis on rasvad peamiseks energiaallikaks
kavas 293.a. peale Kristuse sündi. Algul võisteldi paljaste kätega, rusikatega, hiljem kasutati käte kaitseks aga ka rusikalöögi tugevdamiseks nahkrihmu, sidudes need ümber kämbla ja randme. Hiljem tulid kasutusele ca ühe kilogrammi raskused metallplaadid käerandmel. Võistlus kestis niikaua, kui üks vastastest oli võitlusvõimetu või alistus.Peagi kadusid metallplaadid kätelt ja 648.a. e. Kristuse sündi (33. mängudel) võeti kavasse ka pankration, mis sisaldas nii poksi kui ka maadluse võtteid. Vana-Kreekast levis rusikavõitlus Rooma, kus arenes rusikavõitlus, mida nimetati pugilatus ´eks. Siit ka nimetus – pugilistid e. rusikavõitlejad. Pugilistide matšid olid vigastusterohked, eriti gladiaatorite turniiride ajal, kui rusikaid tugevdati teravate oradega varustatud “nukkidega” e. cestus´tega. Siit ka nimetus – kasteet, mis on mõeldud tugeva ja ohtliku löögi sooritamiseks. Rahvale sellised vaatemängud,
See näitab, et maadlusel ja poksimisel oli mingi seos templitega. Templites korraldati erinevaid tseremooniaid, muuhulgas ka palved parema viljasaagi eest. Sellistes võitluskunstides nagu maadlus ja poks oli võitjateks tugevad mehed, kes sümboliseerisid ellujäämist ja eksistentsi. Seega oli Mesopotaamias võitluskunstide iseloom seotud parema viljasaagi ja nende rassi või rahvuse säilimisega. 2.2.Egiptus Järgmised tõendid võitluskunstide maadluse ja poksi eksisteerimisest on leitud Egiptusest. Egiptuse tsivilisatsioon on üks neljast vanimast ajaloos teadaolevast koos Mesopotaamia, India ja Hiinaga. Egiptusest on pärit freskod ja reljeefid maadlus ja poksistseenide kujutistega, mida on leitud põhiliselt kuningate ja kõrgete riigiametnike hauakambritest Sakkarast. Vanimad reljeefid on pärit 24.sajandist e.Kr. Seda aega on nimetatud `vanaks kuningriigiks', sest egiptlased elasid rikkuses ja rahus tugevate vaaraode juhtimise all
lilleõitega, abakus on neljakandiline. Zeusi tempel Ateenas. Leia, milliseid kreeka kunstistiile on kasutatud Sulle tuttavatel ehitistel? Üks paremini säilinud arhailise p. templitest on Hera tempel Paestumis (kreeklaste koloonia Lõuna-Itaalias) 550 eKr. Peajumal Zeusile rajatud Olümpia pühamu rekonstruktsioon. Olümpia pühamu plaan. Hera tempel Olümpias 7. saj. eKr., olümpiatule süütamine kaasajal. Olümpia pühamu: palestra (atleetide maadluse poksi ja hüpete harjutusväljak) . gymnasium (odaviske ja kettaheite harjutusruum koos aiaga). Olümpia pühamu. Zeusi templi varemed 5. saj. eKr. Olümpia Zeusi templis asus Pheidiase krüselefantiin-tehnikas loodud 12 m kõrgune istuva Zeusi kuju (kuulus vana-aja 7 maailmaime hulka, Zeusi kujutati tavaliselt kotka, valitsuskepi ja välgukimbuga).
Näiteks tõstis ta seljas üles hobuse koos ratsanikuga. Teiste hulgas võitis Lurich Musta mere sadamalinnades kuulsa jõukangelase, laadija Ivan Poddubnõi. Lurich märkas kohe noores ukrainlases suurte eeldustega maadlejat. 1898. aasta mais teatasid ajalehed, et Lurich on asutanud Sevastoopolis "jõuetenduste ja maadlemise kooli". Sõnum kõlas järgmiselt: "Tuttav Eesti jõumees ja maadleja Georg Lurich on Sevastoopolis jõuetenduste ja maadluse kooli asutanud. Kahjuks puuduvad andmed, mis sellest koolist sai. Kuni 1899. aasta suveni esines Lurich Tartus, Valgas, Viljandis, Pärnus, Narvas, Rakveres, Väike-Maarjas, Tallinnas, Kuressaares, Haapsalus, Vana-Vändras jm. Eestis, samuti Riias ja Põhja-Lätis. Kõikjal leidis ta vaimustatud vastuvõtu. Mitmesugused rahvalikud jõuproovid olid meil küll juba kaugest minevikust tuntud, ent see polnud veel sport tänapäeva mõistes.
aasta detsembris sõjavae spordikursustel Tallinnas Tondi kasarmutes. 1920. aastal toimusid Antverpenis olümpiamängud. Seal esineti hästiAlfred Neuland sai kreekarooma maadluses kuldmedali, Jüri Losmann maratonijooksus ajaga 2:32.48,2 hõbemedali ja Alfred Schmidt (hilisema nimega Ain Sillas) sulgkaalu kolmevõistluses hõbemedali. Need olümpiamängud tõstsid spordi populaarsust tohutult, kasvas nii sportlaste kui spordiseltside arv. Kõige rohkem laienes kergejõustiku, jalgpalli, maadluse ja tõstmise kandepind, tekkis palju uusi seltse. Eriti võimsalt arenes jalgpall, sest see ala on baaside ja vahendite osas üpris vahenõudlik. Just 1920. aasta, kui loodi Eesti Spordiliit, ning sellele järgnenud aastad olid koondatud spordiliikumise rajamise ja otsimisega. Muidugi kasinates võimalustes. Kuid arengu tulemusena ei suutnud ESL enam juhtorgani rolliga toime tulla, tekkisid esimesed erialased keskorganisatsioonid. Esimesena iseseisvusid jalgpall ja talisport moodustades 1921
Mõned väidavad end olevat tulevikufilosoofid. Kes seda väidavad, need valetavad. Platoni eelkäijaks ja vaimseks õpetajaks oli Sokrates. Sokrates armastas agoraal 17 (turuplatsil) inimestega arutlevalt rääkida ja tundis mõnu mõtlemisülesannetest, mis olid enamusele üllatuslikud ning tegid Sokratese kuulsaks. Platon oli Sokratesele täielikuks kontrastiks. Platon oli ilus pikk sirge laiaõlgne aristokraat, Isthmose spordimängude maadluse võitja, kirjanik. (Nimi `Platon' tuleb kreeka sõnast `platüss' lai, ning tähendab laiaõlgset meest.) Ta põlvnes heal järjel vanematest. Ilus ja tark Platon arvas, nagu arvas enamus kaasaegseid, et 15 Filosoofia ajalugu, Antiikajast tänapäevani, lk 6 16 Filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini, Esa Saarinen, lk 16 17 Filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini, Esa Saarinen, lk 9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
