JUDO · Presented By: Madis Jõearu Contents · History · Jigoro Kano · Rules · Weight divisions and Judo belt colors · Competition scoring · Judo in estonia History · Japan martial art · combat sport · 1882 by Dr Kano Jigoro · Olympic sport Since 1964 (men) and 1992 (women) Jigoro Kano · Born 28 October 1860 Hygo Prefecture, Japan · Died 4 May 1938 (aged 77) aboard MV Hikawa Maru of pneumonia · Style Judo, Jujutsu · Rank Judo: Founder Rules · proper etiquette · avoid injuries · score · Penalties
Judo ajalugu . · Judo looja JIGORO KANO sündis 29.oktoobril 1860 Mikage väikelinnas Hyogo Prefektuuris.Noorena oli J.Kano kidura kehaehitusega füüsiliselt nõrk nooruk (ka täiskasvanuna ei ületanud ta kehakaal 48kg). J. Kan Tokios keskkooli. Olles 17-aastane astus ta Kaisei Lütseumi, mis hiljem nimetati ümber Tokio Keiserlikuks Ülikooliks. Ta sooritas eksamid sotsioloogia teaduskonda, kust ta siirdus pedagoogika teaduskonda. Aasta hiljem kaitses filosoofias doktoriväitekirja. · Kano esimene õpetaja oli sensei TEINOSUKE YAGI. Igal jiu-jitsu stiilil olid omad traditsioonid ja saladused, mis olid korjunud sajanditega ning neid säilitati kiivalt võõraste eest. Põhiliseks oskuseks nende võtete puhul oli osata kahjustada vastase eluliselt tähtsaid organeid ja närvikeskusi. Tol ajal lõppesid paljud võistlused tihti tõsiste traumadega ning ka surmajuhtumid polnud haruldased. · Hiljem on ...
Tallinna 32. Keskkool Tanel-Markus Tammela 8.A Judo tund Praktiline loovtöö Indrek Kivi - Õpetaja Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1TUNNIST........................................................................................................................5 1.1.Rivistus.........................................................................................................
Eesti kõige aegade paremad judo maadlejad : : 2014 Sisukord Judo ajalugu Aleksei Budõlin Indrek Pertelson Martin Padar Kasutatud kirjanduse loetelu Aleksei Budõlin Aleksei Budõlin on tippspordist loobunud Eesti dzuudomaadleja, praegusel ajal Eesti dzuudo täiskasvanute judokoondise peatreener. sündinud 5. aprillil 1976 Tallinnas Aleksei Budõlin on täiskasvanute tiitlivõistlustel võitnud kokku 8 medalit: olümpiamängudelt ühe, maailmameistrivõistlustelt kaks ja Euroopa meistrivõistlustelt viis
Indrek Pertelson Indrek Pertelson : BRONZE (Judo : + 100 kg) Sünd. : 21.04.1971. Pikkus : 193 cm Kaal : 112 kg Klubi : Condor Treener : Aavo Põhjala Arst : Rein Jalak Haridus : Kesk Perekonnaseis : Abielus Hobid : Muusika, teater, ajalugu Indrek Pertelson on Eesti judoka ehk judomaadleja. Dzuudo ehk judo on heidetele ja kinnihoidmistele keskenduv Jaapani päritolu võitluskunst ning võitlusspordiala, sh olümpiaala. Dzuudos on oluline kiirus ja osavus ning dünaamiline reageerimine vastase liikumisele. Olümpiamängude kavas on dzuudo alates 1964 meestele ning 1992 naistele. Meeste dzuudo oli esimene Aasiast pärit spordiala, mis olümpiakavva lülitati. Praegu on olümpiamängude kavas seitse kaalukategooriat meestele ja seitse kaalukategooriat naistele.
· . · 1923. · 1938 . · - . · : . · " ". · 70 . · 1981 . · . · !
meeskonnatööna, aga traditsiooniliste Jaapani spordialade hulgas on ainult üks meeskondlik ala köievedu. Köievedu on olnud ka suveolümpiamängude ala 1900 1920. Jaapanlased on korraldanud olümpiamänge kolmel aastal: ühed suveolümpiamängud ja kahed talveolümpiamängud. Suveolümpiamängud toimusid Jaapanis 1964. aastal Tokyos ja talveolümpiamängud on toimunud Sapporos 1972. aastal ja Naganos 1998. aastal. Jaapani rahvuslikest spordialadest on olümpiaalaks saanud judo, mis loodi 1882.a Jigoro Kano poolt. Ta asus välja töötama sellist enesekaitse süsteemi, mis omaks sportlikku iseloomu ja sisaldaks kõige efektiivsemaid võtteid erinevatest võitlusviisidest. Oma esimese judo kooli rajas Jigoro Kano Eishoji templisse, mille nimeks sai Kodokan. Väga hästi on tuntud maailmas veel karate, kendo ja sumo, mis on kõik võitlus alad. Karated tutvustas esmakordselt Jaapanile Gichin Funakoshit 1917. aastal ja kogu
Korvpall Soul 1988 Kuld Jalgrattasport Soul 1988 Kuld Purjetamine Soul 1988 Hõbe Kergjõustik Soul 1988 Pronks Vehklemine Soul 1988 Pronks Jalgrattasport Barcelona 1992 Kuld Purjetamine Barcelona 1992 Pronks Kergejõustik Sidney 2000 Kuld Judo Sidney 2000 Pronks Judo Sidney 2000 Pronks Murdmaasuusatamine Salt Lake City 2002 Kuld ja Hõbe Murdmaasuusatamine Salt Lake City 2002 Pronks Sõudmine Ateena 2004 Hõbe Kettaheide Ateena 2004 Pronks Judo Ateena 2004 Pronks Murdmaasuusatamine Torino 2006 2 Kulda Murdmaasuusatamine Torino 2006 Kuld
Stukolkin vabaujumises 1980 Moskva Jüri Tamm Kergejõustik Vasaraheide 1988 Calgary Allar Levandi Kahevõistlus 1988 Sul Jüri Tamm Kergejõustik Vasaraheide Toomas 1992 Barcelona Tõniste, Tõnu Purjetamine Tõniste Aasta Koht Sportlane Ala Võistlusala Tulemus Märkused Aleksei 2000 Sydney Judo Budõlin Indrek 2000 Sydney Judo Pertelson Salt Lake 15 km 2002 Jaak Mae Murdmaasuusatamine City klassikatehnikas Aleksander 2004 Ateena Kergejõustik Kettaheide 66.66 Tammert Indrek
Kaido Höövelson aka BARUTO Introduction Väike-Maarja Raised up in Rohu village Rahkla primary school Laekvere Audentes Basketball Judo Sumo Character Country boy Friendly Kind Warm hearted Sporting career First tournament won kantõsho Yokozuna 19 attempts Kadoban Results/achievement in sport championships Makuuchi Jry Makushita Jonidan Jonokuchi Special Prizes: Fighting Spirit Outstanding Performance Technique Interesting facts Straightforward yotsu-sumou style Order of the White Star Estonian Judo junior championships Meat and fish Eats two times a day Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase
Pilt nr. 3. Šintoismi 2. Sport Jaapanis on väga laialt levinud võitluskunstid. Erinevate võitluskunstide juured on sügaval muinasajaloos, inimese vajaduses küttida saaki ning kaitsta ennast vaenlaste ja röövloomade eest. Jaapanis on palju traditsioonilisi spordialasid. Need said hiljem läänes tuntuks ja levisid seal kiiresti. Sellised on näiteks sumo, judo, karate, kendo jt. Jaapani võitluskunstid tuginevad kehalistele võimetele, vaimsele tasakaalule ja kõlbelise kindluse arendamisele. Judo ehk džuudo on heidetele ja kinnihoidmistele keskenduv Jaapani päritolu võitluskunst ning võitlusspordiala. Džuudos on oluline kiirus ja osavus ning dünaamiline reageerimine vastase liikumisele. Judoga tegelevaid sportlasi nimetatakse judokateks. Karate nõuab võistlejailt tehnika valdamist ja kohtunikelt ranget määruste jälgimist
Armeenia iseseisvus Nõukogude Liidust 1991. Aastal. Siiski ei ole üks ÜRO liige, Pakistan, tänini tunnustanud, kuna Pakistan toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidzaani. Faktid: · Pealinn: Jerevan · Riigihümn: Mer hajrenikh (meie isamaa) · Pindala: 29 800 km2 · Rahvaarv: 3 238 900 · President: Serz Sargsjan · Iseseisvus: 23. september 1991 · Rahaühik: dramm · Kõige populaarsemad spordialad Armeenias on maadlus, tõstmine, judo, male ja poksimine. · Populaarne muusikastiil Armeenias on jazz. · Armeenlastel on oma keel ja tähestik. 96% kõnelevad armeenia keelt ja 75% vene keelt. · Arati mägi on kõige kõrgem mägi Armeenias. · Armeenlased sõidavad paremal teepoolel. · Armeenlaste rahvaarvuks arvatakse olevat 11 miljonit, siiski ainult 3 miljonit armeenlast elavad ka tegelikult Armeenias. Umbes kaheksa miljonit elavad mõnes
Tipping is not common in Japan. kiwi shake and the Lion Red beer. New Zealand Japan Facts New Zealand Japan They prefer to dress casually. The traditional clothing in Japan is the Kimono. New Zealand Japan The most important is rugby. Japanese traditional sports Other populaar sports are cricket, are wrestling, sumo and judo basketball and football. Japan This is the most important flowers of Japan, its name is ,,Sakura"- Cherry Manga is the comic in Japan. Animations are Japanese cartoons. Click icon to add picture Click icon to add picture Thank You!
shari`t Jaapani riis segatud riisiäädika, soola ja suhkruga tavaliselt ka sake`ga. Traditsioonilises Jaapani köögis ei kasutata liha. Jaapani riis on erinev sellest, mis meie sööme (tai riis). Paljudel võib olla välja kujunenud oma kindel riisi sort, nagu eestlastel kartulitega. Jaapanlased söövad pulkadega. Vaba aeg Jaapanlaste leiutatud on karaoke. Jaapani rahvuslikud spordialad on: karate, judo, sumomaadlus ja Jaapani mõõgavõitlus kendo. Kõige populaarsemad on: pesapall, golf ja sumo, samuti ka surfamine ja mäesuusatamine. Traditsioonilised Jaapani harrastused on veel teetsremoonia, ikebana ja origami ehk paberivoltimine. Kasutatud infoallikad Küsitlesime Tallinna Ülikooli Lähis-Ida ja Aasia kultuurilugu õppivat II kursuse üliõpilast. http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapan http://www.google.ee/imghp?hl=et&tab=ii
See Vanahärra kulutab oma päevasest energiavarust 100% täielikult ära. Hommikul tõustes ei lähe ta unisena söögilaua taha lehte lugema, vaid paneb spordiriided selga ja jalgrattaga sõitma. Peale trenni suundub ta tööle, nimelt see Härra on turvamees. Peale tööl käimise on tal palju hobisid, näiteks talviti käib ta jääaugus suplemas, suveti peab vahti rannas rannavalvurina. Kõige muu kõrvalt on see mees ka tunnustatud judo treener, kelle käe all valas higi ka eelmine põlvkond. Selle vanahärra tunnuslause on "Yolo". Ma ei te mitte ühtegi 70-ndates aastates inimest, kes on nii aktiivne ja töökas, kui too härra. Nähes paljusid eakaid inimesi enda ümber, ma vahest vaatan ja mõtlen, et millist kogemuste ja tarkuste pagasit nad endaga kaasas kannavad. Me peaksime oma vanaemasid ja vanaisasid hoidma, mitte laskma neil eemalduda ühiskonnast, kus nad on eraklikud ja ei suhtle inimestega
taustajõudude esindajat. Olümpiamängude avamise ajaks kahanes Eesti sportlaste arv 32-le. Vigastuse tõttu jäid eemale kümnevõistleja Mikk Pahapill ja tennisist Kaia Kanepi. Kokku võttis olümpiamängudest osa 204 koondist. Eesti sportlased võitsid 2 medalit: Heiki Nabi kreeka-rooma maadluses hõbeda ja Gerd Kanter kettaheites pronksi. Alasid, milles eestlased osa võtsid, oli palju. Näiteks: · jalgrattasport (2 eestlast) · judo (1 eestlane) · ujumine (2) · kergejõustik (11) · laskmine (1) · maadlus (2) · purjetamine (5) · sulgpall (1) · sõudmine (6) · vehklemine (1) 4 · vibulaskmine (1) Olümpiamängude kavas oli 26 spordiala 39 distsipliinis. Eelmiste olümpiamängudega võrreldes arvati mängude kavast välja pesapall ja softpall. Esmakordselt võistlesid naised poksis. Neil oli kolm
1968 México Anatoli Krikun Korvpall 1968 México Jaak Lipso Korvpall 1968 México Priit Tomson Korvpall 1972 München Georgi Zazitski Vehklemine 1976 Montreal Raul Arnemann Sõudmine 1980 Moskva Ivar Stukolkin Ujumine 400 m vabaujumises 1980 Moskva Jüri Tamm Kergejõustik Vasaraheide 1988 Sul Jüri Tamm Kergejõustik Vasaraheide 1988 Calgary Allar Levandi Kahevõistlus 1992 Barcelona Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste Purjetamine 2000 Sydney Aleksei Budõlin Judo 2000 Sydney Indrek Pertelson Judo 2002 Salt Lake City Jaak Mae Murdmaasuusatamine 15 km klassikatehnikas 2004 Ateena Indrek Pertelson Judo 2004 Ateena Aleksander Tammert Kergejõustik Kettaheide 66.66 Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) on olümpialiikumise kõrgeim organ. ROK on rahvusvaheline, mitteriiklik, mittetulunduslik, piiramatu kestusega, juriidilise isiku staatusega assotsiatsioonivormis organisatsioon, millele kuulub kõrgeim võim olümpialiikumises.
rääkima kui omaette majandusharust. Riik on teinud selge valiku. Esimesed kümme ala saavad sisuliselt kaks kolmandikku toetusest. On alad, mis on meile strateegiliselt olulised, mille harrastamine võrdub sisuliselt kirjaoskusega: ujumine, kergejõustik, jalgpall, sõnaga alad, mille omandamine on kas eluliselt vajalik või mille harrastamine loob sisuliselt põhja ka teistele aladele. Siis on alad, mis haaravad küllaltki laiu masse harrastajaid, nagu korvpall, võrkpall, suusatamine, judo. Seejärel alad, mis ongi sisuliselt vaid saavutustealad vehklemine meenub siin esimesena. Suure osa ülejäänud harrastajaskonnas haaravad veel umbes kakskümmend spordiala. Kuna Eestis on sport riiklikult kultuuriministeeriumi haldusalas, siis on ministeerium ka spordiliikumise suurim toetaja. Aastatel 1998-2000 kultuuriministeeriumi eraldatav spordiliikumise toetus tõusis 1999. aastal eelnevaga võrreldes 46 859 100 ja 2000. aastal 11 004 500 krooni võrra. 2001
Oma lapsepõlve veetis ta Hiina linnas Manchuira-s, kus alustas oma võitluskunstide teekonda õppides ,,Shaolin" võitluskunsti. Tema õpetajaks oli hooajatööline, nimega Lee. 1938. aastal imigreerus Oyama Jaapanisse, kus alustas õpinguid ,,Shotokan Karate" alal. Tema õpetajaks oli Gichin Funakoshi, "Shotokan Karate" looja. Samas õppis ta ka "Jujutsu"-t. "Jujutsu" alal sai ta esimese meistriastme. Peale teist maailmasõda, jätkas Oyama õpinguid Jaapanis, Okinawas, seekord " Judo"-t, mida ta õppis tervelt neli aastat. Peale nelja aastat läks ta 3 aastaks mägedesse elama .Mägedes hakkasid tal tulema mõtted uue võitluskunsti loomisest, kus ta hakkaski seda välja töötama ning end treenima. Ta olevat võidelnud 52 pulliga(ajal, kui elas mägedes) ning alistanud neid paljakäsi. 50.-ndatel aastatel külastas ta 32 Ameerika Ühendriigi piirkonda, tutvustades inimestele Karate-d, demonstreerides võitlust pulliga ning tehes 100-mehe Kumite-d( kahevõitlus). 1953
das reiten ratsasport auf dem pferd reiten ratsutama das skifahren(schifahren) suusatama der ski der skyer der skyläufer(in) suusataja das eishocky jäähoki der eishockyschläger - der eishockyspieler jäähoki mängija der schlittschuh(e)- das schlittschuchlaufen - das fechten vehklemine das schwimmen ujuma der schwimmer(in)-ujuja das turnen võimlema das segeln purjetama das segelboot das rudern sõudma der ruderer sõudja das ruderboot - das judo tsudo das team tiim das gleitschirmfliegen - von der luft tragen lassen - das abenteuer seiklus ein spannendes und aufregendes erlebnis oder unter nehmen - üks põnev või huvitav juhtum die prüfung eksam der fallschirmsprung langevarju hüpe der wettkampf võistlus das hobby hobi die freizeit vabaaeg die mannschaft- meeskond die fairness - ausus
suutnud teha. Ilmselt oli ka kõrguste tabel nääpsukese piiga jaoks ebamugav, kuna järgmise kõrguse alistamine tähendanuks Eesti rekordi parandamist kahe sentimeetriga. Mihkel Kukk, odaviske 21. Huvitav fakt Mihkel Kuke hooaja tippmark oli enne olümpiat tugevam kui odaviskes hõbeda võitnud Ainars Kovalsil. Paraku ei suutnud esimest korda tiitlivõistlusel osalev Kukk oludega kohaneda ning leppis kesise tulemusega. Ehk oli see tema kooliraha. Martin Padar, judo teine ring. Soodne loos andis Eesti ainsale judokale hea võimaluse maadelda ennast kõrgele kohale, isegi medalile. Paraku tabas Padarit varasemastki tuttav ebastabiilsus korralikule avamatsile järgnes passiivsusest pakatav teine kohtumine ning langemine. Tanel Kangert, jalgratta grupisõidu 69. Tegelikult tuleb Kangertit tänada, et ta üldse soostus olümpial Eesti koondist esindama. 21-aastase ratturi tegelik tase pole veel nii
aga üldiselt on hea, kui siinsed elanikud on kõrgelt haritud. Isiklikult pean väga tähtsaks noorte tervislikku seisundit ning tegelemist spordiga. Antud teemal on ühiskond väga tugevalt mujutanud inimesi. Paljudesse väikestesse linnadesse, suurtematest rääkimata, on rajatud kergliiklusteede võrgustik, terviserajad, staadionid, spordisaalid jne. Samuti toimub hulgaliselt nii kohalikele kui ka suuremale osavõtjaskonnale mõeldud erinevaid võistlusi, alustades judo, suusatamise ja jalgpalliga, lõpetades male ning purjetamisega. Tihti antakse ka spordipisikut edasi põlvest põlve: seega mõjutab noorte väärtuste kujunemist ka väiksem ühiskonnagrupp- perekond. Näiteks Pärnust pärist, mitmekordne noortemeister ning kuni 23-aastaste Eesti koondise liige Timmo Jeret tegeleb edukalt oma isa ja vanaisa eeskujul jalgrattaspordiga. Negatiivse poole pealt mõjutab noori kindlasti kõige enam meelemürgid, mis oma
400 m 1980 Moskva Ivar Stukolkin Ujumine vabaujumise s 1980 Moskva Jüri Tamm Kergejõustik Vasaraheide 1988 Sul Jüri Tamm Kergejõustik Vasaraheide 1988 Calgary Allar Levandi Kahevõistlus Toomas 1992 Barcelona Tõniste, Tõnu Purjetamine Tõniste 2000 Sydney Aleksei Budõlin Judo 2000 Sydney Indrek Pertelson Judo 15 km Salt Lake Murdmaasuus 2002 Jaak Mae klassikatehn City atamine ikas Aasta Koht Sportlane Ala Võistlusala Tulemus Märkused 2004 Ateena Indrek Pertelson Judo Aleksander
rahvuslikus muusikas. Trummid on tehtud puudest – uuemad ka plastikust. On kahte tüüpi trumme byou- daiko – neid ei saa häälestada ja shime-daiko – saab häälestada. Alates 30cm kuni 2m suurused Sumo – Jaapani traditsiooniline maadlus. See toimub 4,55 m läbimõõtega ringis. Teada olevalt on pärist 642. aastast. Sellest ajast on korraldatud sumoturniire keisriõukonnas. Sumo on tihedalt seotud Jaapani usundi sinotismiga. Judo – Jaapani võitluskunst. Põhineb heidetel ja kinnihoidmistel. Džuudo on välja kasvanud mitmest erinevast Jaapani jūjutsu koolist. Esimese džuudo treeningkooli rajas 1882 Shitayas dr Jigoro Kano. Samuraid – provintside aristokraatiat esindavate ülikute sõjaline kaaskond. Nende elu tegevust sätestas au- koodeks Bushi-dõ: 1) Samurai peab kuulama tenast peituva juamala (kami) häält...
Näiteks emal olid VIII klassi lõpueksamiteks: emakeele kirjand, matemaatika suuline eksam (teooria), nõukogude riigi õigused ja alused, anatoomia. VIII ja XI klassi eksameid pidid kõik tegema, teistes klassides aga said need õpilased, kes hästi õppisid eksamitest vabaks. Huvialaringid olid ka veidi teistsugused. Eks spordiringid töötasid ka siis, tähtsaimad olid kergejõustik ja suusatamine. Näiteks sellist ala nagu judo veel paarkümmend aastat tagasi ei tuntudki. Poisid käisid palju ka vabamaadluse trennis. Ema on ühes klassis õppinud mitme Eesti noortemeistriga. Palju klassivälist tegevust oli seotud pioneerinduse ja komsomoliga. Suviti töötasid pioneerilaagrid, ihaldatuim laager oli Musta mere ääres asuv Artek, sinna said vaid kõige tublimad. Olulisemad ringid olid ikkagi ainealased ringid, näiteks minu ema käis mitu aastat matemaatika ringis
arenema liikumine jaapani klassikalise kunsti taassünni eest. 1890. aastate keskel tugevnesid lääne mõjud jaapani kunstis. Tekkis tendents arendada rahvuslikku kunsti lääne tehnikat kasutades. Nii segunesid jaapani kujutava kunstis mitmed mõjud, mis soodustas tõusva päikese maa kultuurilist arengut. ( Sealsmas 2008: 135) 3.JAAPANI VÕITLUSKUNSTID, MITTEVÕTLUSKUNSTID , KUNST, HAIKUD, MUUSIKA JA KEEL 3.1. JAAPANI VÕITLUSKUNSTID Judo leiutas 1882. aastal Tokyo ülikooli lõpetaja, kelle nimi oli Kano ja see sõna tähendab ,,õrnuse tee". See peaks olema mitte-agressiivne kunst ja jaapanlased poevad nahast välja, et teha sule selgeks, kuidas sul ei ole vaja ei jõudu ega suurt kogu, et sel alal edukas olla. Judo on pärit Jaapanist ja see on alguse saanud JU JUTSU võitluskunstist.Jaapani võitluskunstid on peaaegu tuhat aastat vanad. Ju Jutsu sai alguse 16
Jaapani vanasõna ütleb, et nael, mille pea välja ulatub, saab haamriga. Mõneti üllatav on aga fakt, et traditsiooniliste jaapani spordialade hulgas pole ühtki meeskondlikku ala, kui välja arvata köievedu. Tänapäeval harrastatakse Jaapanis meeskondlikest spordialadest võrkpalli ja korvpalli ning viimastel aastatel on eriti populaarseks muutunud Euroopa jalgpall, kuid need on kõik Läänest imporditud spordialad. Jaapanis on ülimalt populaarne judo ning sumomaadlus. Samuti ka karate ning vähemal määral ka mõõgevõitlus kendo. Kõige populaarsemad on Jaapanis pesapall, K-1, golf ja sumo, samuti surfimine ja mäesuusatamine. Kasutatud kirjandus: · http://nyingmapa-buddhism.no-ip.org/index.php? option=com_mtree&task=viewlink&link_id=1338&Itemid=2 · http://www.tarkinvestor.ee/wiki/index.php/Jaapan · http://et.wikipedia.org/wiki/Sintoism · http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/jaapan.htm
treenerite nimel Eric Farell. Pilt Londoni 2012. aasta olümpiamängude avatseremooniast. Spordialad Olümpiamängude kavas oli 26 spordiala. Eelmiste olümpiamängudega võrreldes arvati mängude kavast välja pesapall ja softpall. Esmakordselt võistlesid naised poksis ja samuti oli kavas tennise segapaarismäng. Viimati oli see olümpiamängudel kavas 1924. aasta mängudel. Olümpiamängude spordialad 2012. aastal olid: Aerutamine, jalgpall, jalgrattasport, judo, kergejõustik, korvpall, kujundujumine, käsipall, laskmine, lauatennis, maadlus, maahoki, moodne viievõistlus, poks, purjetamine, ratsutamine, sulgpall, sõudmine, taekwondo, tennis, tõstmine, ujumine, veepall, vehklemine, vettehüpped, vibulaskmine ja võrkpall. Pildil on kujutatud Gerd Kanter. Olümpiapark ja võistluspaigad Mängude ajaks ehitati Ida-Londonisse endisesse Startfordi tööstusrajooni olümpiakülaga olümpiapark. Medalitabel
influences, and a place to be a leader so kids are less likely to succumb to peer pressure. Only about 1/3 of all Estonian children have regular physical exercises outside the school. That means playing sport at least twice a week. Most schools in Estonia only have two P.E lessons a week and that's not enough compared with 2 -4 h a day that students spend on the internet or watching TV. Football ,basketball ,track and field ,judo ,swimming ,tennis and volleyball are most popular sports in whole world. SONG FETIVAL The Estonian Song Festival is one of the largest in the world. It is held every five years in July on the Tallinn Song Festival Grounds. The tradition of the song festival was born along with Estonian national awakening. The first national song festival was held in Tartu in the summer One of the organisers of the first song festival was Johann Voldemar Jannsen
Üldise ettekujutuse kohaselt on jaapanlased nagu teisedki Aasia rahvad väga kollektiivsed, kõike tehakse meeskonnatööna. Mõneti üllatav on seepärast, et traditsiooniliste jaapani spordialade hulgas pole ühtki meeskondlikku ala, kui välja arvata köievedu. Tänapäeval aga harrastatakse Jaapanis meeskondlikest spordialadest võrkpalli ja korvpalli ning viimastel aastatel on eriti populaarseks muutunud Euroopa jalgpall. Jaapani rahvuslikest spordialadest on olümpiaalaks saanud judo, varsti loodavad jaapanlased olümpiale tuua ka sumomaadluse. Laialt on maailmas levinud ka karate ja vähemal määral jaapani mõõgavõitlus kendo. Jaapanlased esinevad edukalt nii suve- kui ka taliolümpiamängudel. Kõige populaarsemad on Jaapanis pesapall, , golf ja sumo, samuti surfimine ja mäesuusatamine. Jaapani Vabaaeg Tänapäeva Jaapanis on väga mitmekesiseid vaba aja veetmise võimalusi. Seal
· Väga palju aega ja · Erinevalt Läänest energiat kulub koolis iseloomustab Jaapani emakeele õppimisele ettevõtjate ja töötajate (kanji). vahekorda koostöö. Perekonnaelu ja vabaaeg · Rahvapärane meditsiin. · Jaapanlased on väga · Esivanemate austamine. kollektiivsed. · Tüüpiline jaapani korter on · Jaapani rahvuslik oluliselt väiksem kui Euroopas. spordiala on judo ja · Üks maailma levinumaid sumomaadlus. jaapanlaste leiutsi on karaoke. Kasutatud kirjandus · Maailma altlas · Budisimi entsüklopeedia · Wikipedia · National geographic · Iidne Jaapan · Maret Nukke " Minu Jaapan " · Kristo- nikkolo Aasia blogi · Miksike · AIXS geograafia entsüklopeedia · Annaabi.com · Google · Flickr · Reeds in Japan · Toidutare · Estravel
Vladimir Putin NSV Liidu idealiseerimist ning nimetas NSV Liidu lagunemist 2. märtsil 2008 toimunud presidendivalimistel Vladimir Putin ei kandideerinud, sest Venemaa põhiseadus piirab presidendi järjestikust võimulolekut kahe ametiajaga Taas alates 7. maist 2012 Venemaa president. Putin kinnitati peaministriks 8. mail 2008. Peaministrina on ta: lennanud hävituslennuiga; sõitnud miniallveelaevaga; andnud välja oma DVD judo õpetusega; teinud laialt kajastatud kalapüügiretki; külastas looduskaitseala, kus ta "päästis" televisiooni võttegrupi, tehes juhuslikult käepärast olnud uinutirelvaga kahjutuks neid ähvardava ussuuri tiigri; vaalapüük Kamtsatkal; lumeleopardide elu uuriv ekspeditsioon Tõva autonoomses piirkonnas; metsapõlengute ajal istus ta lenduriväljaõpet mitteomavana lennuki Be-200, lennukitüüri taha ning teostas kustutamiseks vajaliku vee võttu lennuki
ülejäänud seitsmega mõjutab lasu kvaliteeti, st kuidas nool märklauda tabab. Seetõttu on muuhulgas korrektsus kui ka harmoonia essentsiaalsed kyudo harjutamises. · Filosoofiline osa on midagi mis kujuneb kyudo harjutaja juures treenimise läbi. See tähendab, vibu tee läbi õpib harjutaja kõrvutama liigutusi, märgitabamist jms teiste situatsioonidega elus, mis juhib harjutaja teatud arusaamadeni elu kohta. Judo Dzuudo ehk judo ('pehme viis') on heidetele ja kinnihoidmistele keskenduv Jaapani päritolu võitluskunst ning võitlusspordiala, sh olümpiaala. Judoga tegelevaid sportlasi nimetatakse judokadeks. Dzuudos on oluline kiirus ja osavus ning dünaamiline reageerimine vastase liikumisele. Dzuudo on välja kasvanud mitmest erinevast Jaapani jjutsu koolist. Esimese dzuudo treeningkooli rajas 1882 Shitayas dr Jigoro Kano. Dzuudo harjutajate taset märgitakse kyu (õpilase) ja dan (meistri) astmetega ning astmete
Raamat õpetab, et perega koos olla on tore ja juhtuda võivad erinevad kentsakad 6. A. Kivirähk ,,Leiutajateküla Lotte” Teema (millest raamat räägib?): Räägib lõbusa koeraplika Lotte seiklustest koos oma kassist sõbra Brunoga. Ühel ööl, päev enne leiutamis võistlusi, ilmub raamatuga reisinud salapärane jaapani mesilane Susumu. Susumu aitab Adalberti, kes oma porgandi-naise-mootoriga ülesandest läbi kukkus. Susumu viskas Adalberti üle õla ning koos Susumuga tuligi judo. Lotte õpetas Brunole ka judot, ning Albert üritas seda jälgida, kuid ta sai kohe aru, et Lotte õpetab judot valesti. Susumu õpetas külale, kuidas judot tehakse. Terve Leiutajateküla õpib judot ning lõpuks otsustavad Bruno ja Lotte minna judo võstlustele Jaapanisse, koos nendega ühineb jänespoiss Albert ja susumu. Nad võitsid ära judo võistluse ning sellepeale ütles Alberti isa Adalbert: "Varsti saab Albert sama kuulsaks kui mina".
Anatoli Krikun- korvpall Mexico 1968 Jaak Lipso- korvpall Mexico 1968 Allar Levandi Calgary Priit Tomson- korvpall Mexico 1968 Georgi Zazitski- vehklemine München 1972 Raul Arnemann- sõudmine Montreal 1976 Jüri Tamm- kergejõustik Moskva 1980 Ivar Stukolkin- ujumine Moskva 1980 Jüri Tamm- kergejõustik Soul 1988 Allar Levandi- kahevõistlus Calgary 1988 Toomas Tõniste jaTõnu Tõniste- purjetamine Barcelona 1992 Aleksei Budõlin- judo Sydney 2000 Indrek Pertelson- judo Sydney 2000 Jaak Mae- suusatamine Salt Lake City 2002 Indrek Pertelson- judo Ateena 2004 Aleksander Tammert- kergejõustik Ateena 2004 Huvitavaid fakte ATEENA 1896 Ungari esimene olümpiavõitja Alfréd Hajós esines olümpial varjunime all, sest kartis spordivaenuliku suhtumisega Budapesti ülikoolist eksmatrikuleeritud saada. 1924. a. võitis ta Pariisi OM-il hõbemedali kunstikonkursil arhitektuuri alal ja ühtlasi
GRETE TREIER - Eesti ainus naisrattur Pekingi olümpial lõpetas tugevas vihmasajus kulgenud grupisõidu 30. kohaga Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 30. maantee grupisõit (126 km) 66 3:33:17 (+ 0:53) DANIEL NOVIKOV - olümpial debüteerinud noor sportlane jäi meeste trekisprindis viimaseks Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 21. trekisõit - 200 m sprint lendstardist 21 11,187 Judo MARTIN PADAR - soodne loos andis hea võimaluse maadelda ennast kõrgele kohale, paraku tabas teda varasemastki tuttav ebakindlus ning võistlus lõppes kolmandas ringis kaotusega brasiillasele Joao Schlitterile Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 17 +100 kg (raskekaal) 34 kaotus kolmandas ringis Kergejõustik GERD KANTER - maailmameister võttis Pekingi olümpial seisusekohase võidu - neljanda katse tulemus 68.82 andis kindla esikoha
IV 2,2 2,2 Raske kehaline töö metsatööline Väga raske kehaline kaevur V 2,4 töö käsitsitöö põllumajanduses Tabel 2.6. Energiavajadus vastavalt spordialale Kehalise aktiivsuse Spordiala Spordiala koefitsient (mehed) mehed naised (naised) Judo, Atleetvõimlemine, 1,6 1,4 atleetvõimlemine* võimlemine* Tõstmine 1,7 1,5 Võrkpall, maahoki 17 Ujumine, kesk- ja Maahoki 1,8 1,6 pikamaajooks
Erinevad harjutused ja spordialad arendavad erinevaid lihaseid. Näiteks aerutajatel on tugevad käelihased. Jalalihaste arendamiseks on vaja jalgrattaga sõita, matkata, joosta või sõita rulluiskudega. Regulaarne treening suurendab ka keha painduvust-Kui inimene on painduv, siis on tema lihased ja kõõlused vastupidavamad ning ülevenitusi ja rebendeid tekib vähem. Painduvust suurendab võimlemine. Samuti parandab painduvust idamaiste võitluskunstidega tegelemine – karate, judo jne. Head on ka ballett, jooga, iluvõimlemine. Regulaarne sportimine teeb head mõistusele, kuna aju vajab oma tegevuseks suurel hulgal hapnikku, mida inimene saab just füüsilisel koormusel- Sportimise tulemusel hakkab keha tootma ühte keemilist ainet, endorfiini, mis muudab inimese rahulikuks ja õnnelikuks. Kui oled ärritatud, siis võivad head teha harjutused, mis nõuavad sügavat hingamist – näiteks jooksmine. Ületreenimine- Ülemäärase treeningu tulemusena hakkab organism
Kui alagrupis on võite mitmel sportlasel võrdselt, siis esmalt selgitab edasipääseja omavaheline seis, selle järel vaadatakse saadud punkte, hoiatuste hulka ja lõpuks passiivsushoiatusi. Meeste kaalukategooriad on muutunud korduvalt. Aastast 2000 kehtivad järgmised kaalukategooriad: 55, 60, 66, 74, 84, 96 ja 120 k g. Naiste (vabamaadluse) kaalukategooriad aastast 1990 on 48, 51, 55, 59, 63, 67 ja 72 k g. Alates 2005 aastast toimub maadlus "judo süsteemi" kohaselt. Enam ei loosita võistlejaid alagruppidesse, vaid paaridesse. See, kes võidab esimeses ringis, läheb järgmisse ringi ja nii edasi kuni finaalini. Võistleja, kes kaotas finalistile, jätkab maadlust kolmandale kohale. Tema vastas(te)eks on võistleja(d), kes samuti kaotas(id) finalistile. MAADLUS EESTIS Eesti raskejõustikule pani aluse Gustav Boesberg raskejõustikuringi asutamisega 1888.sajandi algul kuulusid
o Järgitakse konkurentide juttu ja tegusid · Meedia, reklaami eksitav mõju (nt. toidulisandid) · Spordikirjanduse, meedia ühekülgne käsitlus Spordis on 4 toitumise riskirühma · Eeldavad väikest kehamassi o Võimlejad, tantsijad · Lihasmassi suurendavad spordialad o Tõstmine, kulturism · Suure energiakuluga spordialad o Vastupidavusalad · Kehakaalu kiire muutmine on tavaline o Maadlejad, judo, poks Riskirühmad saavutusspordis · VÕIMLEMINE, BALLETT, ILUUISUTAMINE o Väike kehamass, organismi koormustaluvuse tagamine o Vähekaloriline toit pikema aja jooksul, tasakaalustada proteiinide, vitamiinide, mineraalide abil · KULTURISM, TÕSTMINE o Suur lihasmass, vähese rasvamassi juures o Proteiinirikas toit, proteiini ja aminohapete liigtarbimine lihashüpertroofia nimel
1920.a. Antverpen: Alfred Neuland (tõstmine; kuld) 1924.a Pariis: Eduard Pütsep (kreeka-rooma maadlus; kuld) 1928.a Amsterdam: Osvald Käpp (vabamaadlus; kuld); Voldemar Väli (kreeka-rooma maadlus; kuld); 1936.a. Berliin: Kristjan Palusalu (vabamaadlus; kuld + kreeka-rooma maadlus; kuld); --- 1992.a. Barcelona: Erika Salumäe (jalgrattasport/ trekisõit; kuld); Toomas Tõniste ja Tõnu Tõniste (purjetamine; pronks) 2000.a Sidney: Erki Nool (kergejõustik; kuld); Aleksei Budõlin (judo; pronks); Indrek Pertelson (judo; pronks) 2004.a Ateena: Jüri Jaanson (sõudmine; hõbe); Aleksander Tammert (kergejõustik; pronks); Indrek Pertelson (judo; pronks) 2008.a Peking: Gerd Kanter (kergejõustik; kuld); Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson (sõudmine; hõbe) 2012.a London: Heiki Nabi (kreeka-rooma maadlus; hõbe); Gerd Kanter (kergejõustik; pronks) . 2002.a. Salt Lake City: Andrus Veerpalu (murdmaasuusatamine; kuld + hõbe); Jaak Mae (murdmaasuusatamine; pronks) 2006
Pavel Loskutov, Eha Rünne, Marko Turban. Maadlus: Helger Hallik, Valeri Nikitin, Arvi Aavik, Küllo Kõiv. Purjetamine: Krista Kruuv, Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste, Peeter Sarkasin. Vehklemine: Kaido Kaaberma, Andrus Kajak, Meelis Loit, Oksana Jermakova, Heidi Rohi, Maarika Võsu, Merle Esken. Sõudmine: Jüri Jaanson. Rannavõrkpall: Avo Keel, Kaido Kreen. Vibulaskmine: Raul Kivilo. Ujumine: Indrek Sei. Moodne viievõistlus: Imre Tiidemann. Jahilaskmine: Heikki Jaansalu, Andrei Inesin. Judo: Indrek Pertelson. Epeemeeskond (Kaido Kaaberma, Meelis Loit, Andrus Kajak) 5. koht. Epeenaiskond (Maarika Võsu, Oksana Jermakova, Heidi Rohi) 5. koht. Kümnevõistlus (Erki Nool) 6. koht. Jalgrattasport (Erika Salumäe) 6. koht. Sydney 15. September 1. Oktoober 2000 Sydney valiti XXVII suveolümpiamängude korraldajaks ROK-i 101. istungjärgul Monacos 23. septembril 1993. aastal. Teised kandidaadid olid Berliin (Saksamaa), Manchester (Suurbritannia), Peking (Hiina) ja Ýstanbul (Türgi)
vahel soovib laps peale vihapurset üksi olla, anna lapsele teada, et austad ta tahtmist ja oled nõus konflikti lahendamist edasi lükkama; laps ei pruugi tajuda, kuidas tema käitumine teistele mõjub. Selgita lapsele tundeid, mida ta käitumine teistes esile kutsub; vesi rahustab last. Luba tal kraani all või kausis sulistada. Palu tal vahel nõusid pesta; innusta last tegelema erinevate spordialadega - ujumine, judo, jalgpall. Mõnele sobib ka kalastamine, jalgrattasõit ja toiduvalmistamine; last rahustab, kui ta saab midagi käte vahel mudida või rebida. Ära pööra sellisele tegevusele liigset tähelepanu; näita lapsele, et sa teda armastad. Kuna hüperaktiivsel lapsel on palju ebaõnnestumisi ja pahandusi, siis vajab ta vanema toetust. Hüperkineetilise häirega laste õpetajad/kasvatajad
Liidu juhiks. Kuna uuelt alalt eeldati vööastmeid, anti Funakoshile viienda astme must vöö. (5. dan oli tal elu lõpuni). Muid vööastmeid hakati andma alates 1924. a.. Kui Funakoshi esitles 1922. aastal karated Jaapani publikule, suhtusid jaapanlased uuesse alasse algul ettevaatlikult. Nad pidasid rohkem lugu oma traditsioonilistest budoaladest: judost ja kendost. Ka Jaapani budoliit Butokuden ei näidanud uuele alale kohe rohelist teed. Judo looja Jigoro Kano aitas Funakoshit uue võitlusala tutvustamisel. Karated (jaapanikeelne vorm sõnale "tode") õpiti Tõusva Päikese maal tundma kui ala, millega on võimalik vastane ühe hoobiga tappa. Funakoshi oli hämmeldunud. Tema jaoks oli karate alati tähendanud eluviisi ja enesekaitset. Seepärast võttiski meister karate filosoofia kokku lausega karate ni sente nashi - karates ei ole esimesena ründamist". Lõpuks sai karate Jaapanis ametliku tunnustuse ning uus ala levis kiiresti
· Õunamahl, apelsinimahl Koormuse lõpul imendumine pärsitud Suur vedelikukogus (üle 600ml) ei imendu Hüpertoonilised joogid ei imendu Vedeliku imendumist pärsivad Orgaanilised Süsivesikute Dehüdratat- Intensiivne puuviljahapped sisaldus >8% sioon koormus >75% Kiudainerikas Hüpertooni- Vedelikukogus toit lised joogid üle 500-800ml JÕUALAD JA VEDELIK · Maadlus, poks, judo, vehklemine, karate, sumo jm · Oleneb ka kaalukategooriatest · Kehakaalu kaotus 1 -2kg veel töövõimet ei langeta Saunas vabaneb vesi vaid rakuvälisruumist, intratsellulaarset ei mõjuta Aeglane vedelikukaotus on kasulikum kui kiire Üle 4% kehakaalust mõjutab juba töövõimet · Õhtune kaalumine annab ligi 20 tundi aega rehüdratatsiooniks SPORTMÄNGUD JA VEDELIK · Jalgpall, käsipall, võrkpall, korvpall, tennis, jäähoki, veepall, lauatennis
· ühtlusta kodu ja lasteaia/kooli nõudmised; · last tuleb kohe kiita, kui ta midagi hästi tegi · kui laps käitub valesti, paku välja parem käitumisviis; · vahel soovib laps peale vihapurset üksi olla, anna lapsele teada, et austad ta tahtmist ja oled nõus konflikti lahendamist edasi lükkama; · vesi rahustab last. Palu tal vahel nõusid pesta; · innusta last tegelema erinevate spordialadega - ujumine, judo, jalgpall. Mõnele sobib ka kalastamine, jalgrattasõit ja toiduvalmistamine; · last rahustab, kui ta saab midagi käte vahel mudida või rebida. SOOVITUSI PEDAGOOGILE · 1. Oluline on teada hüperkineetilise häire olemasolust ja väljendustest, mitte segada seda ära kasvatamatusega. · 2. Võimalda lühemad õppimisajad. Tee rohkelt pause, aga mitte liiga pikki, et laps saaks puhata. · Vähenda lapse tähelepanu kõrvalejuhtimise, hajumise riske.
rasvkoe hulk miinimumini. *Vee tasakaal väljas kuna on vajalik nn kuiv lihas ja vesi ei lase lihasel välja joonistuda. *Alakaalulisus, tihti buliimia ja anorexia esinemine kuna siia kuuluvad kõik spordialad, kus on tähtis välimus ja see on edu pandiks. *Rohke kaaluga manipuleerimine maadlus, vaja on mahtuda kaalukategooriasse, kõigepealt võetakse alla ja siis süüakse enne võistlust võimalikult palju. *Naistel amenorröa ja osteoproosi esinemine - judo. 23. Naissportlase toitumise eriprobleemid. Toitumishäired. 1. Amenorröa on tervisehäire, mis on menstruatsiooni puudumine selles eas, kus ta peaks olema aga pole seotud rasedusega. Jaguneb: *primaarne amenorröa naistel, kel pole kunagi menstr olnud; *sekundaarne amenorröa, kui korrapärased tsüklid lakkavad. Amenorröa põhjused: *emotsionaalne stress, *negatiivne energiabilanss, *vähene rasvkoe hulk, eriti reitel ja tuharatel, *suured treeningkoormused, *tsüklite hiline
köievedu. Meenutuseks - köievedu oli esmakordselt 1900. aasta suveolümpiamängude kavas Pariisis ja jäi sinna kuni Antwerpeni olümpiamängudeni 1920. aastal. Tänapäeval harrastatakse Jaapanis meeskondlikest spordialadest võrkpalli ja korvpalli ning viimastel aastatel on eriti populaarseks muutunud Euroopa jalgpall, kuid need on kõik Läänest imporditud spordialad. Jaapani rahvuslikest spordialadest on olümpiaalaks saanud judo, varsti loodavad jaapanlased olümpiale tuua ka sumomaadluse. Teatavasti kehtib uute olümpiaalade puhul nõue, et nendega peavad tegelema nii mehed kui naised ja sumo populariseerimine naiste hulgas võtab veidi aega. Laialt on maailmas levinud ka karate ning vähemal määral jaapani mõõgavõitlus kendo. Jaapanlased ise esinevad edukalt nii suve- kui taliolümpiamängudel. Tokyos toimuseid 1964.a. esimesed olümpiamangud Aasia kontinendil
Edukaim oli nendest Torino kus võideti 3 kuldmedalit ja ülejäänutest kõigist 1 kuldmedal. (Eesti olümpiavõitjad, 2012) 3.1. Barcelona suveolümpiamängud Barcelona on Hispaania pealinn. Barcelona suveolümpiamängud olid 25-ndad nüüdisaegsed olümpiamängud. Barcelona olümpia toimus 25. juuli kuni 9. august aastal 1992. Barcelona 9 kinnitati olümpialinnaks Lausanne'is ROK-i 91. istungil 17. oktoobril 1986 aastal. Spordialadeks olid aerutamine, jahilaskmine, jalgpall, jalgrattasport, judo, kergejõustik, korvpall, käsipall, laskmine, lauatennis, maadlus, maahoki, moodne viievõistlus, pesapall, poks, purjetamine, ratsutamine, sõudmine, tennis, tõstmine, veesport, vehklemine, vibulaskmine, võimlemine ja võrkpall. Osalejaid oli 9356 neist 2704 olid naised. Osalejaid riike oli 169. Spordialasi kavas 28. Edukaim riik oli Sõltumatute Riikide Ühendus. Edukaim sportlane Vitali Stserbo kes sai 6 kulda. Eesti esindusse kuulus 37 sportlast. Eestlastest said
koormuse ajal ja peamiselt selle järgselt tekkivat hingamisteede obstruktsiooni, mis taandub spontaanselt 30-60 min jooksul. Suure KTB-riskiga spordialad: a. suure minutiventilatsiooniga spordialad- korvpall- jalgrattasport- jalgpall- pikamaajooks b. külma ja kuiva õhuga seotud spordialad- suusatamine- jäähoki- iluuisutamine Väikese KTB – riskiga spordialad- ujumine- tennis- võrkpall- käsipall- maadlus- sprint- tõstmine- mäesuusatamine- judo KTB avaldub: - hingamise raskus, hingeldus- köha- vilistav hingamine- raskustunne, pigistustunne rindkeres- väsimus, õhupuudus pärast koormust. Uuringud koormusastma diagnoosimiseks. 1. Rindkere ülesvõte 2. Spiromeetria 3. Füüsilise koormuse test 4. Kliinilise vere analüüs 5. Allergiatestid 6. Vajadusel EKG, ehhokardiograafiaSeedeelundkond.1. Kõhuvalud, iiveldus, oksendamine- enamasti tingitud närvisüsteemi liigsest erutuvusest, ebaõigest toitumisest ja suurest pingutusest.
annaabi.ee 
