Aquino Thomas Keith Varik Elust Sündis 1225 Roccaseccas, suri 7. märtsil 1274 Fossanovas. Thomas sündis Itaalia kõrgaadli perekonnas. Ta oli üks tuntuim teoloog ja filosoof, katoliku pühak. Katoliku kirik peab teda oma suurimaks teoloogiks ning arvab ta Kiriku doktorite hulka. 1244. aastal astus dominiiklaste ordusse. Õppis oma aja ühe kuulsama teadlase ja teoloogi Albertus Magnuse käe all Kölnis ja Pariisis. Aastal 1252 läks Thomas Pariisi magistrikraadi omandama. Oma viljakamail aastail tegeles ta Pariisi ülikoolis õppejõuna. 1274. aasta alguses saatis paavst ta Teisele Lyoni kirikukogule. Thomas asus teele, kuigi ei tundnud end hästi. Teel peatus ta venna- või õetütre lossis ning jäi seal tõsiselt haigeks ning suri. 1323 kuulutas katoliku kirik ta pühakuks. Kaasaegsete kirjelduste järgi oli Thomas suurt kasvu, tüse ja tõmmu, suure peaga ja poolkiilas
Rakvere Rakvere est située au centre de l'Estonie La capitale de la région du Virumaa occidental La ville compte 16 965 (2008) habitants pour une superficie de 10.64 km² Le climat est surtout continental Été fondé en 1252 sous le nom de Wesenberg Rakvere est une ville depuis 1302, quand il a eu le droite de ville de Lübeck du Erik Menved Aurochs la symbole de Rakvere En 2009 on a construit Rakvere AQVA h ôtel et spa Une moderne salle de sport Un place de ville trés novateur La marché central Le celebre théâtre de Rakvere (Toomas Suuman, Üllar Saaremäe, Ülle Lichtfeldt, Peeter Jakobi) MERCI!
Rakvere ordulinnus Rakvere ordulinnus asub Lääne - Virumaal ja ta on olnud muinas-Viru suuremaid linnuseid. Rajati taanlaste eestvõttel 13.sajandi II veerandil Rakvere vallseljaku põhjaotsa Vallimäele. (suhteline kõrgus 25m) Seal paiknenud eestlaste muinaslinnust Tarvanpead kindlustati kivist hoonete ja kaitseehitistega. Taanlaste linnust on esimest korda mainitud 1252. Taanlased piirasid linnuse neljast küljest korrapäratu, umbes 7 meetri kõrguse ringmüüriga, seda kaitsti ulgtaladele toetuvast puidust kaitsekäigust. Müür on laotud segamüüritisena lubjamördil, kus on kasutatud lisaks maa- ja ümarate lubjakividele ka murtud paasi. 14.sajandi II poolel hakkas Liivimaa ordu ringmüürilinnust ümber ehitama konvendihoone tüüpi linnuseks. Viimased kaitserajatised lisati rootslaste poolt 16. sajandi lõpuaastail, kes ehitasid põhja- ja lõunakülgedele bastionid ning tugevdasid läänemüüri ja seal asuvat torni. A...
metsa viiva tee vahel Kivinõmme metsas Mäge, kus asub Kalevipoja haud, kutsutakse Kalevipoja mäeks Suur Munamägi Suur Munamägi asub Haanja kõrgustiku keskosas Võrumaal, on nii Eesti kui ka Baltikumi kõrgeim mägi. Suure Munamäe tipus asub vaatetorn nii saab 346,7 meetri kõrguselt vaadata Eestimaad 50 km raadiuses. Rakvere linnus Rakveret on esimest korda mainitud ajalooallikates 1226.a Ordulinnus ehitati 1252.aastal eestlaste Tarvanpea linnuse kohale. Arvatakse, et selle nimi Wesenbergh tuleneb alamsaksa sõnast wesent, mis tähendab tarvast. Panga pank Panga (Mustjala) pank asub Saaremaa põhjarannikul Panga küla lähedal. Panga maksimaalne kõrgus on 21,3 m. Kärde rahumaja Kärde rahumajas kirjutati väidetavalt 21.06.1661 alla nn. igavese rahu leping Venemaa ja Rootsi vahel. Rahuleping lõpetas 16561658 kestnud VeneRootsi sõja
Menlo Park (Calif): Crisp Publications 6. Godin, S. 2000. Promission marketing. Fontes 7. Hayes, B.E. 1997. Measuring customer satisfaction.AQS 8. Hill,N. Allen, R. 2007. Customer Satisfaction: The Customer Experience Through the Customer's Eyes. Cogent Publishing 9. Karjaste, M. 1998. Miks klient rahul ei ole? Kuidas meeldida Eesti kliendile. Tallinn: Kirjastus Ilo 10. Mauring, T. 2001. Rahulolematu kliendi hind. Ärielu, 1406 1252 (nr 2), lk 68 11. Mitchell, J. 2004. Kallista oma kliente.Varrak 12. Perens, A. 1998. Teenuste marketing. Tallinn: Külim 13. Tulvi, A. 2004. Klienditeenindus logistikas. Loengukonspekt 14. Vihalem, A. 2001. Turundus uuring. Tallinn: Külim 15. Wilson, C. 2003. Tulusad kliendid. (A. Uustalu ja U. Meister). Tallinn: Eesti Ekspress Kirjastus (Original work published 1996) Projekti koosamise kuupäev:
Portugali pealinna Lissaboni ametlikuks elanike arvuks on 559 000. Kogu riigis on üle 10,6 miljoni elaniku ehk siis umbes sama palju kui Rootsis. Üle 4,5 miljoni portugallase elab välismaal - enim Brasiilias, Prantsusmaal ja Kanadas. Tänasesse Lissaboni on oma jälgi jätnud nii foiniiklased, keldid, roomlased kui ka araablased. Omal ajal kogu Ibeeria poolsaart valitsenud islamiusulised maurid sunniti lahkuma alles 1147. aastal ning Portugali pealinn on Lissabon alates 1252. aastast. Neil aegadel oli tegu tõelise maailmalinnaga, kust algas enamik suuri mereretki - nii Aafrikasse, Ameerikasse kui ka Aasiasse. Umbes 95% rahvastikust on rooma-katoliku usku. Riigis on säilinud ohtralt usulisi traditsioone, samuti on paljude pühakute päevad riiklikud pühad. Fatima pühapaik, mida külastas ka paavst Johannes Paulus II, on katoliikliku maailma üks tähtsamaid palverännakute sihtkohti.
Altnurme Peeter Burk Dekaan prof Mati Kilp 19* | 252** 86 | 2272 512 | 1456 346 | 2654 89 | 1351 72 | 477 967 | 1886 81 | 1252 123 | 662 135 | 1540 *ttajate arv 08.04.2009 seisuga **lipilaste arv 01.04.2009 seisuga Joonis 1. Tartu Ülikooli struktuurijoonis, 2009 Allikas: Tartu... 2 Joonis 2. Abielude arv üle kõike maakondi Eestis, juuni 2009 Allikas: Lisa 1. 3 Joonis 3. Tööalases täiendusõppes osalejad valdkonniti TTÜs, 2008 Allikas: Lisa 2.
Rüütlid ja Eestimaa rüütelkond Eestimaa rüütelkond moodustati 1584. aastal Harju, Viru ja Järvamaa kreisi aadelkondadest. Samal aastal võeti Eestimaa rüütelkonda vastu Läänemaa aadelkond ning neile laienesid samad privileegid. Liivi sõja ajal 4. juuni 6. juuni 1561. aastal andis Eestimaa aadelkond ustavusvande Rootsi kuningas Erik XIV-le. Ustavusvande leping on aluseks 1584. aastal Eestimaa rüütelkonna Estländische Ritterschaft moodustamiseks koos sellest tulenevate õiguste ja privileegidega. Rüütelkonna loomise peamiseks initsiaatoriks oli Pontus de la Gardie. Eestimaa rüütelkond teostas Eestimaa kubermangus Maapäeva (Landtag) otsuste kaudu kohalikku võimu, kuni 1917. aastani. Eestima rüütelkonna eelkäijaks võib pidada Taani-aegset Harju ja Viru vasallide ühendust (Universitas vasallorum in Estonia constituta), mille kohta on säilinud dokumendid aastast 1252. Kõige suu...
õppima Kölni Albert Suure juurde. Sinna jõudis ta tõenäoliselt 1244. aasta lõpus. Koos Albertiga läks Thomas 1245 Pariisi ülikooli ning jäi sinna koos oma õpetajaga kolmeks aastaks. 1248.aastal naasis ta koos Albertiga Kölni. Ta jäi veel mitmeks aastaks Alberti juurde, samal ajal arvatavasti õpetades. Albertilt sai Thomas mitmekülgse hariduse ning Albert tegi Thomasest ka Aristotelese õpetuse veendunud pooldaja. Aastal 1252 läks Thomas Pariisi magistrikraadi omandama. Tal tekkis seal raskusi, sest ülikooli professorid olid kerjusmunkade suhtes vaenulikud. Kaasaegsete kirjelduste järgi oli Thomas suurt kasvu, tüse ja tõmmu, suure peaga ja poolkiilas. Tema käitumine oli peen, lahke ja armastusväärne. Vaidlustes säilitas ta enesevalitsuse ning võitis vastaseid oma isiksuse ja õpetatusega. Tema maitse oli lihtne. Kaaskondsetele avaldas erilist muljet tema mälu.
aastat kinni San Giovanni lossis, et sundida teda oma sihtidest taganema. Lõpuks andis perekond järele ja dominiiklased saatsid Thomase õppima Kölni Albert Suure juurde. Koos Albertiga läks Thomas 1245 Pariisi Ülikooli ning jäi sinna koos oma õpetajaga kolmeks aastaks. Ta jäi veel mitmeks aastaks Alberti juurde, samal ajal arvatavasti õpetades. Albertilt sai Thomas mitmekülgse hariduse ning Albert tegi Thomasest ka Aristotelese õpetuse veendunud pooldaja. Aastal 1252 läks Thomas Pariisi magistrikraadi omandama. Tal tekkis seal raskusi, sest ülikooli professorid olid kerjusmunkade suhtes vaenulikud. Lõpuks sai ta siiski magistrikraadi kätte ja hakkas 1257 õpetama. Pariisis kirjutas ta ka mitu oma teost (tähtsaim"Teoloogia summa") ja alustas tööd mitme teise kallal. Paavst Urbanus IV kutsus ta Rooma. 1274. aasta alguses saatis paavst ta Teisele Lyoni kirikukogule. Thomas asus teele, kuigi ei tundnud end hästi. Teel jäi filosoof tõsiselt haigeks
Sotsiaalne evolutsioon tänapäeval Evolutsioon on pöördumatu ajalooline areng ning maailma järkjärguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. Enamasti peetakse evulutsiooni mõiste kasutamise all silmas elu arengut maal. Evolutsioon jaguneb mitmeks ja üks nendest on sotsiaalne evolutsioon. Sotsiaalne evulutsioon on inimühiskonna areng maal. Tänapäeval on toimumas väga suured muudatused ja arengud ühiskonnas, mis puudutab ka kõiki inimesi. Näiteks on maailmas viimasel ajal kiirelt arenenud teadus ja tehnika. Palju on leiutatud uusi vahendeid, kuidas inimeste elu lihtsamaks muuta ja kuidas teadust paremini uurida. Asjade uurimseks ja avastamiseks on leiutatud kõiksuguseid abistavaid masinaid, mis teevad mõne raske protsessi uurimise imelihtsaks. Samuti on kulutulena toimunud uuendused arvutite, telefonid, tahvelarvutite jne vallas. Need aitavad inimestel üksteisega hõlpsamini suhelda, rutem informatsiooni leida, oma meelt lahtutada j...
Vürsti sõbrad. Bojaar praegu pole mul küll õrna aimugi kes see olla võiks. Veetse linna juhtiv rahvakoosolek. Veetse valis vürsti. Koosnes kaupmeestest. Tsingis-khaan Tubli mongol, kes sai jugiks ja vallutas palju venemaad. Batu-khaan Pärast tsingivenda, tema lapselaps. Pidi vallutama palju. Sitagi ta vallutas. Aleksander Nevski 13.saj Novgorodi valitseja. 1240 võitis rootslasi Neeva lahingus; 1242 võidab Peipsi peal sakslasi; 1252 saab khaanilt Vladimiri-Suzdali maa jarlõki. Kolmanda Rooma Teooria Venemaa on kolmas Rooma. Kestab tuhat aastat. Baskakk khaani inimesed kes kogusid makse (vist). Jarlõkk mingi luba.
(Venemaal), Peruus ja Alaskal. Peruu ja Mehhiko on hõbedat kaevandanud juba aastast 1546, ning on seniajani suurimad tootjad maailmas. Seda metalli saab toota ka vase elektrolüütilisel rafineerimisel. Hõbeda toodang mõnes kapitalistlikus riigid (t) Riik 1970 1974 1976 1978 1980 1982 Ameerika Ühendriigid 1400 1050 1068 1225 1006 1252 Argentina 88 96 70 64 73 84 Austraalia Ühendus 856 674 722 837 792 888 Boliivia 148 179 177 196 176 151 Honduras 117 118 114 87 54 68 Jaapan 343 228 289 301 268 306
Nende figuuride autorlus on aga omistatud teisele skulptorile, niinimetatud Joosepimeistrile. Samuti peetakse tema tööks ka ettekuulutuse stseeni inglit, kelle kuulus naeratus näib sama ilmekas kui Joosepi nägu. Nende ja teiste lääneportaalil kujutatud stilistilistel kaalutlustel erinevatesse rühmadesse kuuluvate figuuride valmimisaja määramisel on tehtud märgatavaid edusamme, kuna mõni aasta tagasi avastati dokumente, mis tõendavad, et lääneportaali nurgakivi pandi alles pärats 1252. aasta 8. Aprilli. Vastubidiselt varasematele oletustele võib nüüdsest pea täie kindlusega väita, et enamik lääneportaali kujusid pärineb aastatest 1253-1275. Reimsi katedraali skulptuuridel, kui gooti kunsti meistriteostel, on tohutu tähtsus, kuid kahjuks on paljud neist hävinenud. Neitsi kroonimise stseen lääneportaali keskviilul on uusajast pärit koopia. Kui Prantsuse monumentide inspector Maurice Eschapasse oma 1975
037 213.19 145.7 1714.3 1800.02 193.549 2816.533 2957.36 655.65 7697.064 7697.06 849.199 10513.597 10654.42 -153.383 -263.999 -1442.71 Lennufirma jääb prognoosi kohaselt kahjumisse!! 809 10439 10960.95 14083.7192 180640.376 189672.39 Dets. 07 Kokku 2007 KOKKU 2008 513 7067 7420.35 131 1252 1314.6 61 574 602.7 13 101 106.05 91 1445 1517.25 809 10439 10960.95 4.834 43.364 52.04 4.620 59.866 68.85 0.340 4.101 4.31 1.701 20.506 19.48 4.865 45.314 47.58 1.529 18.437 18.44 0.342 4
Sisukord……………………………………………………………………………2 Sissejuhatus………………………………………………………………………..3 Thomas Aquino……………………………………………………………………4 ``Viis Teed``.............................................................................................................5 Filosoofia kui kiriku teenjatüdruk.........................................................................5-6 Skolastika.................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus...................................................................................................7 Sissejuhatus Kasutasin oma referaadis kolme allikat. Nendeks allikateks on raamat``50 klassikut: filosoofid`` Edmund Jacobi kirjutatud ja ``100 tähtsamat mõtlejat`` Philip Stokese kirjutatud ning veel ma kasutasin Estrist võetud Taavi Laanepere magistritööd. Mulle väga meeldis see kuidas oli raamatus``50 klassikut filosoofid`` Edmund Jacob...
JAAPANI KUNST Referaat Tallinn 2009 Sisukord: Sisukord...............................................................................................................2 Skulptuur...............................................................................................................3 Tarbekunst............................................................................................................3 Maalikunst.............................................................................................................4 Keraamika.............................................................................................................5 Arhitektuur.............................................................................................................5 Lisamaterjal........................................................................................................6-7 Kasutatud kirjandus................................
aastal saatsid Dominiiklased ta õppima Kölni, Albert Suure juurde. Koos Albertiga läks Thomas 1245. aastal Pariisi Ülikooli ning jäi sinna koos oma õpetajaga kolmeks aastaks. 1248 naasis ta koos Albertiga Kölni. Ta jäi veel mitmeks aastaks Alberti juurde, samal ajal õpetades. Albertilt sai Thomas mitmekülgse hariduse ning Albert tegi Thomasest ka Aristotelese õpetuse veendunud pooldaja. Ta ühendas Aristotelese filosoofia ristiusuga. Tänu temale sai Aristoteles ka keskajal tuntuks. 1252. aastal omandas ta Pariisis magistrikraadi ja 1257. aastal hakkas ta seal teoloogiat õpetama. 1274 . aasta alguses saatis paavst ta Lyoni kirikukokku. Thomas asus teele ja peatus teel venna- või õetütre lossis ning jäi seal tõsiselt haigeks (teised allikad viitavd Thomase mürgitamisele). Ta tahtis oma elupäevad kloostris lõpetada. Läheduses oli aga ainult tsistertslaste klooster. Ta suri Fossanova kloostris Sonnino lähedal 7. märtsil 1274. 50 aastat peale surma kuulutas Katoliku
kaunistustega Gooti skulptuur Romaani skulptuur Kohmakus, Figuurid pikad ja saledad, Ebaloomulikud juuksed ja Skujuline puusapaine Habe. Romaani arhitektuur ja skulptuurid Gooti arhitektuur ja skulptuur Romaani basiilika põhiplaan VENE RIIK JA KULTUUR 11.15.SAJANDIL 12. sajandi algul sai suurvürstiks Vladimir Monomahh. 1237. aastal tungis Venemaale mongoolide tatarlaste väed. 1252.aastal sai Vladimir suurvürsti jarlõki endale ja vürstiks sai Aleksander. Moskva tugevnemine 14. sajandil Moskva vürst asus võitlema suurvürsti jarlõki pärast. Ivan(I) Kalita sai suurvürstiks. 14.sajandil kõige suuremaks konkurentsiks sai Leedu suurvürstiriik. Leedu vürst püüdis Moskvat vallutada kuid see ei õnnestunud. Võitlus tatarlastega 1380.aastal võimule pääsenud väepealik Mamai, Moskva oli vallutatud
rajama oma linnust. Puidust kindlustused jätsid taanlased esialgu alles, piirdudes suuresti vaid nimevahetusega. Eestikeelse Tarvanpää tõlkimisel saksa keelde saadi nimekuju Wesenberg. Selle nime all on nii linnust kui ka hilisemat linna tuntud kuni 20. sajandi alguspooleni, mil saksakeelsed nimed unustusehõlma vajusid. Puidust tõkete taha ehitati küll juba toona mitmeid kivihooneid. Taanlaste linnust on esmamainitud 1252. aastal. Arvatakse, et alles kusagil 13. sajandi lõpul asendati linnuse puitehitised kivist ringmüüriga, andes sellega Rakverele tüüpilise kivilinnuse välimuse. Ebakorrapärase nelinurgana ehitatud kivilinnuse külje pikkus oli umbes 50 meetrit ja müüride kõrgus 6 meetrit. Tõeline ehitus läks Rakvere vallimäel lahti aga alles peale 1346. aastat, mil Taani loovutas linnuse koos kogu Põhja-Eestiga Liivi ordule. Tollaste ehitustööde
muudetud) pakkus juba looduslikult väga häid kaitsevõimalusi. 1220. aasta paiku läks linnus tõenäoliselt ilma lahinguta taanlaste valdusesse, kelle valitsuse all hakati rajama esimesi kivihooneid ja ümbritsema linnust kivimüüriga. Esimest korda mainitakse asulat Tarvanpea nime aastal 1226 Läti Henriku kroonikas, taanlaste uut tugikohta nimetatakse Wesenberghiks (Tarvanpea keskalamsaksa keeles) aastal 1252. Nimetust Rakvere seostatakse Rägaverega (1268 Rakovor Novgorodi ürikutes). Esimesed sajandid linnana 1302. aastal sai linnuse juurde kujunenud asula Lübecki õigused. 1346. aastal müüs Taani kuningas Eestimaa, sh. Rakvere Saksa Ordule, kes omakorda pantis selle aastal 1347 Liivi Ordule. Ordu ehitas lihtsalst ringmüürilinnusest tornide ja eeshoovidega kaitstud konvendihoone, millest sai Rakvere foogti asupaik. 14
maailmapärandite nimistusse Visby domkyrka Sigtuna Mälari järve ääres ajaloolise Upplandi piirkonnas Asutas 11.saj kuningas Olaf Skötkonungi poolt Suur kaubanduskeskus ja sadam Linna vallutasid ja hävitasid 1187 paganad(väidetavalt saarlased ja novgorodlased); Norra prints Erik purjetas itta 1185, 1186, rünnates Eesti rannikut, kättemaksuks Jäi 1252 Birger jarli poolt asutatud Stockholmi varju St. Olofs kyrka Stockholmi kirikud: Storkyrkan (Sankt Nicolai kyrka)- 13.-15.saj – kuninglikud pulmad, kroonimised Riddarholmskyrkan- vanim (alustatud 13.saj); Rootsi monarhide matmispaik, alates Gustav Adolf 1632 kuni Gustav V 1950 Veel kirikuid: Linköpings domkyrka Vadstena klosterkyrka- asutas Birgitta Birgetsdotter 13.saj/ 14.saj Rootsi Püha Katariina
hinnaskaalat. Tabel 3. Teenuste hinnakalkulatsioonid Maht Teenus Omahind, eur Müügihind, eur (%) Maavara kaevandav klient 2643 3172 50 Töötasu 1443 1732 Halduskulud 1043 1252 Transport 157 188 Maavara tarbiv klient 2643 3172 50 Töötasu 1443 1732 Halduskulud 1043 1252 Transport 157 188 7 4.5. Arendus
Multimeediaarvuti Sisukord Sisukord Korpus Emaplaat Protsessor Protsessori ventilaator Mälu Videokaart Helikaart Võrgukaart Toiteplokk Kõvaketas Kuvar Klaviatuur Hiir Kõrvaklapid mikrofoniga Veebikaamera Operatsioonisüsteem/tarkvara UPS Kokkuvõtte Kasutatud allikad 2 Korpus Corsair Carbide 500R Mid-Tower must Mõõdud: 521 x 206 x 508 mm Kaal: 7.53 kg Emaplaadi tugi: ATX, Micro ATX Protsessori jahutite tugi kuni 175mm Graafikakaardi tugi kuni 452mm Kuus 120mm/140mm ventilaatori kohta Neli 120mm ventilaatori kohta Sisaldab 200mm ventilaatorit küljepaneelil, kahte esipaneeli 120mm ventilaatorit ja ühte tagumise paneeli 120mm ventilaatorit 5.25" pesad: 4 3.5" kõvaketta sahtlid: 6 Laienduspesasid: 8 Esipaneeli liides: Kaks USB 3.0 ühendust Üks Firewire ühendus 3.5" kõrvaklappide/mikrofoni ühendus ·Hind 116,80 (,,1A.EE") ...
32 22.9 220.756 883.024 Töötaja14 1284 0 20.544 25.68 247.5552 990.2208 Töötaja15 1154 200 18.464 23.08 182.4912 929.9648 Töötaja16 1548 200 24.768 30.96 258.4544 1233.818 Töötaja17 1449 200 23.184 28.98 239.3672 1157.469 Töötaja18 2450 200 39.2 49 432.36 1929.44 Töötaja19 1578 500 25.248 31.56 204.2384 1316.954 Töötaja20 1252 500 20.032 25.04 141.3856 1065.542 Töötaja21 1536 200 24.576 30.72 256.1408 1224.563 Töötaja22 2450 500 39.2 49 372.36 1989.44 Töötaja23 1280 500 20.48 25.6 146.784 1087.136 Töötaja24 1544 200 24.704 30.88 257.6832 1230.733 Töötaja25 992 200 15.872 19.84 151.2576 805.0304 Töötaja26 1269 200 20.304 25.38 204.6632 1018.653
Argentiina asemel tuleks hõbedamaaks pidada hoopis Mehhikot, kus 60.70. aastail toodeti hõbedat kolm korda rohkem kui Lääne Euroopas, rohkem kui üheski kapitalistlikus riigis. Hõbeda toodang mõnes kapitalistlikus riigis (t) Riik 1970 1974 1976 1978 1980 1982 Ameerika Ühendriigid 1400 1050 1068 1225 1006 1252 Argentiina 88 96 70 64 73 84 Mehhiko 1332 1168 1326 1579 1473 1550 Peruu 1217 1215 1202 1337 1392 1668 Honduras 117 118 114 87 54 68
ja eestikeelses nimes (Ruotsi ning Rootsi). Nende teekonnad viisid mööda Venemaa jõgesidlõunasse Konstantinoopolisse ning LõunaEuroopasse. Keskaeg Gripsholmi loss Mariefredi lähistel. Pärast ristiusustamist 12. sajandil riik ühendati ning selle keskuseks olid Östergötlandi ning Västergötlandi põllumajanduslikudalad, ning hiljem ka PõhjaBalti veeteed ning Soome laht. 1252. tunnistas Rooma paavst Birger Jarli ühendatud Rootsi kuningana, sellest ajast loetakse ka ühtse Rootsi riigi tekkimist. 14. sajandil ründas must surm (katk) Rootsit nagu ka kogu Euroopat. Keskajal Rootsi laienes põhjapoolsetesse Lapimaa ning Norrbotteni aladele, Skandinaavia poolsaarele ning tänapäevase Soome alale. Soome oli osa Rootsist 13. sajandist kuni 1809. aastal. 1389. aastal ühendati Norra, Taani ja Rootsi Kalmari uniooniga ühe kuninga võimu alla
10.3 . Majutatud turiste (tuh) 2378 2147 2402 2726 2840 2981 3087 3112 3325 3545 10.4 . sh välismaalasi (tuh) 1433 1381 1564 1808 1874 1940 1983 1929 2057 2156 11 Väliskaubandus (põhikaubandus) 1252 1228 1200 1286 11.1. Eksport (mln eur) 8470 6487 8743 12003 1 8 6 11640 11979 9 1409 1390 1378 1360 1481 11.2. Import (mln eur) 10896 7270 9268 12727 7 3 8 13159 0 2
10. 215 4. sh välismaalasi (tuh) 1433 1381 1564 1808 1874 1940 1983 1929 2057 6 11 Väliskaubandus (põhikaubandus) 11. 1200 1252 1228 1200 1164 1197 128 1. Eksport (mln eur) 8470 6487 8743 3 1 8 6 0 9 69 11. 1089 1272 1409 1390 1378 1315 1360 148 2. Import (mln eur) 6 7270 9268 7 7 3 8 9 0 12
VENEMAA ENNE 1917. AASTAT Riigi teke Venelaste esivanemad olid idaslaavi hõimud, mille algkoduks peetakse tänast Lõuna- Valgevenet ja Põhja-Ukrainat. Sealt rändasid nad aja jooksul tänapäeva Suzdali, Vladimiri ja Novgrorodi aladele, segunedes kohalike soome-ugri hõimudega, kes võtsid aja jooksul üle vene keele ja kultuuri. 9. sajandil tekkisid esimesed teadaolevad riigid Lääne-Venemaad ja Ukrainat läbivate jõgede ja kaubateede äärde, kui elavnes kaubavahetus Skandinaavia varjaagide ja Bütsantsi vahel. Skandinaavlased olid pärimuse järgi ka esimesed valitsejad Venemaal (tuntuim neist oli Novgorodi vürstiks saanud Rjurik või skandinaavlaste Rørikr, keda hiljem peeti Kiievi suurvürstide dünastia rajajaks). Vürst Oleg (skandinaavia Helgi) vallutas u. 882 Kiievi (kus valitsesid samuti varjaagidest vürstid) ja tegi selle oma pealinnaks. Olegi järglane vürst Igor (skandinaavia Ingvar) piiras 941 ja 944 juba Konstantinoopolit. Igori poeg vürst...
Kuusikud IV boniteet 10 8794 100,00 0 0,00 0,11 0,34 20 8014 91,13 780 8,87 0,12 0,35 30 5689 64,69 2325 29,01 0,18 0,42 40 3716 42,26 1973 34,68 0,27 0,52 50 2551 29,01 1165 31,35 0,39 0,63 60 1910 21,72 641 25,13 0,52 0,72 70 1508 17,15 402 21,05 0,66 0,81 80 1252 14,24 256 16,98 0,80 0,89 90 1032 11,74 220 17,57 0,97 0,98 100 867 9,86 165 15,99 1,15 1,07 110 813 9,24 54 6,23 1,23 1,11 120 374 4,25 439 54,00 2,67 1,64 4 12000 10000 8000 Puude arv 6000 4000 2000 0
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...
= Fop 2 195,45 2 133,11 2 =717,25 Sidur Radiaaljõud - = 1252 Fsd 125358,91 = , Aeglasekäiguline võll 2. Laagrite toereaktsioonid vertikaaltasapinnas FAy = FBy = = 4007,7 / 2 = 2003,85 2
Nende põhisissetulek on seotud põhjapõtradega. Rootsi on koduks ka väikesele osale etnilistele soomlastele. 4 1.1Ajalugu Rootsi inimasustuse jäljed ulatuvad tagasi nooremasse paleoliitikumi. Skandinaavia on mitu korda olnud kaetud mandrijääga. Viimase jääaja eelsest asustusest Rootsi alal ei ole jälgi ning seda ei peeta tõenäoliseks. Pärast ristiusustamist 12. sajandil riik ühendati. 1252. aastal tunnistas Rooma paavst Birger Jarli ühendatud Rootsi kuningana, sellest ajast loetakse ka ühtse Rootsi riigi tekkimist. 1389. aastal ühendati Norra, Taani ja Rootsi Kalmari uniooniga ühe kuninga võimu alla. Peale mitmeid sõdu ning vaidlusi nende riikide vahel, otsustas kuningas Gustav I eralduda aastal 1521 ning ta lõi rahvusriigi, mida peetakse tänapäevase Rootsi algusajaks. 17. sajandil tõusis Rootsi üheks Euroopa suurvõimudest tänu edukale osalemisele
kirjutada, et kõik maad, kus päike tõuseb ja läheb looja on antud meile, sina ise tule pakkuma teeneid, kuulake meie käske, muidu muutute vaenlasteks. Kui Karakorumis kaevamisi, võrreldi kogu aeg Carpini reisikirjaga. Mongoleid külastas ka Rubruquis, temale antud ülesanne prantsuse kuninga poolt meelitada mongoleid ristisõtta islamiusuliste vastu 1254 Karakorumis. Sama põhjalikud kirjeldused kui Carpinil. Põhjapoolset Venemaad alates 1238 ei puututud kuni 1252, mil uued teated mongolite rünnakutest. Mongolid ehitasid Sarai keskust välja. 1238 kui Juri Suurvürst suri, võiks saada troonile vanuselt järgmine vend Jaroslav. Konstantini ja Juri pojad ka ihkasid suurvürstiks saada. Võitlus trooni pärast jätkub. Üsna pea mongolid suurvürsti aega reguleerima. Iga suurvürst pidi Kuldhordi khaani juures käima ja saama valitsemisüriku jarlõki, mis kinnitab vürsti valitsemisõigust minigle territooriumile. Ka väiksemad vürstid
11. klass JAAPANI KUNST Referaat Juhendaja 2008 Sissejuhatus Vana-Jaapani kultuuri on läbi sajandite mõjutanud kõige enam hiina kultuur, millest on üle võetud nii religioon (budism), moraalinormid (konfutsianism) kui ka kiri. Siiski on jaapani kultuur saavutanud omanäolisuse paljuski seeläbi, et üle võttes õpetlaste ja munkade poolt Hiinast ja Koreast kaasa toodud tarbeesemeid ja kunsti, on mandri-Aasia ilumaitse ja stiil segunenud jaapani esteetika arusaamadega ning selle mõjul tekkinud uus kvaliteet. Suuremat osa kui Hiinas etendab siin dekoratiivne element, ühtlasi valitseb jaapani kunstiteostes juba ainuüksi käsitöö seisukohalt suurem osavus ja peenus. Vanimad kunstimälestised, ilustustega savinõud ja kultuslikud inimkujud dogu´d, kuuluvad viiendal aastatuhandel e.m.a alanud neoliitilisse Jomoni kultuuri. Esimese aastatuhande teisel poolel e.m.a alanud Yayoi kultuurist on säilinud pronkspe...
1. Mõiste ’romaani’ päritolu ja areng, Romaania mõiste Algselt tähendas mõiste roma-> romanus Rooma asula, hiljem impeeriumi kodanikke/elanikke. Esimene tähendus on etniline tähendades rahvust. Hiljem kui isik omandas kodakondsuse tuli poliitiline ja juriidiline tähendus. Romanz, romant= rahvakeel (romaan,romanss) Spetsiifilisemalt hakati romaanideks nimetama pikemaid värsistatud lugusid. 2. Mõiste ’romaani filoloogia“ Romaani keeltes kirjutatud tekstide uurimine ja taastamine 3. Romaani keeled Euroopas 1. hispaania keel ~ 400 miljonit 2. portugali keel ~ 200 miljonit 3. pantsuse keel ~ 175 miljonit 4. itaalia keel ~ 70 miljonit 5. rumeenia keel ~ 25 miljonit Neil pole iseseisvat riiki: 6. katalaani keel ~ 6 miljonit 7. retoromaani keel (selle keele puhul räägime dialektide rühmast) Seda räägitakse Šveitsis ja Põhja-Itaalias. Šveitsis nimetatakse romanšiks (see on seal riigikeel)- kõn...
w 976 1648 416 1648 0 w 416 1648 416 2144 0 w 128 2144 416 2144 0 x 107 1872 173 1875 4 24 AsorsB x -27 1882 18 1885 4 24 A(0) x -28 1913 17 1916 4 24 B(0) x -65 1958 -20 1961 4 24 A(1) x -68 1991 -23 1994 4 24 B(1) x -97 2035 -52 2038 4 24 A(2) x -100 2072 -55 2075 4 24 B(2) x -132 2150 -87 2153 4 24 B(3) x -129 2116 -84 2119 4 24 A(3) x 932 1638 998 1641 4 24 AsorsB x 954 1378 1020 1381 4 24 AsorsB x 958 995 1024 998 4 24 AsorsB x 924 609 990 612 4 24 AsorsB x 938 1249 994 1252 4 24 shrsA x 953 865 1009 868 4 24 shrsA x 943 480 999 483 4 24 shrsA x 924 1559 969 1562 4 24 S(3) x 934 1180 979 1183 4 24 S(2) x 953 804 998 807 4 24 S(1) x 943 413 988 416 4 24 S(0) x 923 1691 997 1694 4 24 ground x 932 547 1017 550 4 24 xorsA,sB x 932 935 1017 938 4 24 xorsA,sB x 922 1316 1007 1319 4 24 xorsA,sB x 916 1766 1001 1769 4 24 xorsA,sB x -1066 2222 -962 2225 4 24 Dekooder w -832 2160 -768 2160 0 w -832 2080 -784 2080 0 w -832 2000 -800 2000 0 w -832 1920 -816 1920 0
MADAGASKAR Reisipakett Sisukord 1.SISSEJUHATUS......................................................................................................................4 1.1 Üldosa...............................................................................................................................4 1.2 Asend.................................................................................................................................4 1.3 Looduslikud tingimused....................................................................................................4 1.4 Rahvastik...........................................................................................................................5 1.5 Ajalooline areng................................................................................................................6 1.6 Kultuuriline omapära..............................................................
Valga Kommunist 87 19 126 163 609 3304 1358 Valga Laatre 87 20 133 250 1243 4231 3025 Valga Ljahhovi nim 87 24 148 267 1050 3434 3198 Valga Otepää 87 14 171 259 452 3237 1307 Valga Puka 87 19 73 214 616 4064 1724 Valga Sangaste 87 18 108 162 565 3588 1555 Valga Taagepera 87 15 100 236 713 3934 1252 Valga Trva 87 19 140 205 855 3800 2805 Valga Tähe 87 20 154 187 753 3208 3019 Valga Valga 87 17 72 278 614 2763 1586 Valga Aakre 88 9 120 50 671 3309 1341 Valga Esimene Mai 88 12 156 34 434 4301 1672 Valga Hellenurme 88 11 99 38 488 3454 1624 Valga Hummuli NS 88 14 142 46 976 3640 3526
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
· Järjest hakati vallutama nõrgemaid vene vürstiriike · Kuldhordi riik · Nimetati mongolite ühte riiki 13-15saj · Batu-khaan vallutas 1240 kogu venemaa · Algas võõrvõimu ajastu Tatari-mongoli ike 1240-1480 · Nimetatakse vene alade sõltumist mongolitest · Algas pärast kiievi täielikku hävitamist · Kaasnes kõrge maksukoorem · Nõuti ka täielikku lojaalsust · Venelased üritasid korduvalt vabaneda · 1252 novgorodi vürst Aleksander Nevski ajal · Üritas mongolite abil oma võimu suurendada · Keeldus täitmast mitmeid käske · Vastuhakk suruti veriselt maha · 1380 moskva vürstiriigi esiletõus · Võideti kulikovo lahing · Ei olnud eriliselt kasu- · Paar aastat hiljem põletasid mongolid moskva maatasa · Moskva vürstiriigi tõus · Suurvürst Ivan III 1462-1505 · Laiendas Moskva alasid · Lõpetas mongolite 240 aastat kestnud ikke
9/6/2011 Eesmärk · Kursuse läbinud üliõpilane: omab teadmisi teadusfilosoofia sissejuhatusest, äriuuringute spetsiifikast, uuringu ülesehitusest ja uurimisprotsessi etappidest; teadmisi kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete kogumise ja Majandusalased uurimismee...
Valga Kommunist 87 19 126 163 609 3304 1358 Valga Laatre 87 20 133 250 1243 4231 3025 Valga Ljahhovi nim 87 24 148 267 1050 3434 3198 Valga Otepää 87 14 171 259 452 3237 1307 Valga Puka 87 19 73 214 616 4064 1724 Valga Sangaste 87 18 108 162 565 3588 1555 Valga Taagepera 87 15 100 236 713 3934 1252 Valga Tōrva 87 19 140 205 855 3800 2805 Valga Tähe 87 20 154 187 753 3208 3019 Valga Valga 87 17 72 278 614 2763 1586 Valga Aakre 88 9 120 50 671 3309 1341 Valga Esimene Mai 88 12 156 34 434 4301 1672 Valga Hellenurme 88 11 99 38 488 3454 1624 Valga Hummuli NS 88 14 142 46 976 3640 3526
Sissejuhatus romaani filoloogiasse 10. veebruar Filoloogia kitsas ja lai tähendus: Algselt tähendas filoloogia tekstide uurimist ja taastamist.(kitsam tähendus) Filoloogiat on hakatud vaatama, kui mingisuguse maa ja kultuuri uurimist (laiem tähendus). Romaani (keeled): roma>romanus Algses tähendas romanus Rooma asula, hiljem linna, veelgi hiljem impeeriumi kodanikku/elanikke. Romanuse esimene tähendus on etniline tähendades rahvust. Poliitiline ja juriidiline tähendus tuli, kui isik omandas kodakondsuse. 212 AD andis Caracalla kõikidele Rooma impreeriumi elanikele kodanikuõigused. "Romanus" omandas väga laia sisu, sest neid, keda sai romanusteks kutsuda oli nüüd tunduvalt rohkem. Vastandus Romania-Barbaria. Barbaria tähendas muid alasid, mitte Roomat. Rooma kodakondsusega oli seotud ladina keel. Sellest hakati kogu Rooma impeeriumi piirkonda Romaniaks nimetama. Keskajal, kui romaani keeled olid sündinud, tähistasid paljud kohali...
aastal sai alguse Norra kodusõda. Kuningavõimu kindlustas uuesti Sverre Sigurdssoni suguvõsa. Aastal 1153 rajati Nidarosi peapiiskopkond. Kuningas Håkon Håkonsson suutis pärast mõningaid segadusi Norrat sisepoliitiliselt kindlustada ja oma võimu laiendada. Hansa Liiduga sõlmiti leping. Alates 1236. aastast olid Bergenis alalised esindused. Norra põhjapiiri (Finnmargi) piiritülid Aleksander Nevskigalahendati 1252 lepinguga. Kindlustati liitu Rootsiga. Head suhted olid ka Saksa-Rooma keisri Friedrich II-ga ja Kastiilia kuninga Alfonsoga. Kuningas leppis ära varem sageli kuningale vastu seisnud kirikuga, kusjuures kuningale jäid olulised õigused kuninga üle. Peale selle vallutas Norra Gröönimaa ja valmistati ette Islandi võtmine Norra võimu alla 1262–1263. 13. sajandi lõpus tegi kirik kõik, et oma positsiooni kuninga suhtes tugevdada. Tüli lõppes
Rootsi üldandmed. Rootsi kaart. Pindala: 449 964 km² Rahvaarv: 8 900 000 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Haldusjaotus: 24 provintsi Pealinn: Stockholm Rahaühik: euro Linnastumine: 84% Sündimus: 12 Suremus: 11 Keskmine eluiga: 79 aastat. Põllumaj. % SKP-st 3 Tööstuse % SKP- st 26 Teeninduse % SKP- 71 st SKP $/in. 20 700 Eksportkaubad masinad, autod, paber, puit, teras, laevad, lennukid, mööbel, elekter ROOTSI LIPP. Rootsi lipp on sinisel taustal kollane Skandinaavia rist, mille vertikaalne osa on liigutatud lipuvarda poole. See põhineb Rootsi vapil ja Taani lipul. ROOTSI SUUR RIIGIVAPP. Peale ametlikuks riigivapiks olemist, on suurem riigivapp ka kuning...
sajandil kirja kroonika(leetopis), mis sisaldas olulist infot venemaa kohta: "Jutustus möödunud aegadest" · Vladimir Monomahh- suurvürst, kes üritas 10. saj (980) läbi viia muinasusu reformi, rajades Kiievisse üleriigilise panteoni. Muinasusund ei olnud kõrgkihile vastuvõetav, lükati tagasi. 988.a sai vene usuks bütsantsi õigeusk. Algas ristimine, mõnel pool tuli tarvitada vägivalda. · Aleksander Nevski- 1252.a sai suurvürstiks. Oli vene vägede juht 1242a toimunud Peipsi jäälahingus, kus võideti saksa ristisõdijaid. · Nn Kolmas rooma- on olemas kolm jumalast valitud rahvast: 1) roomalsed- rooma keisririik, 2) Bütsants ja 3) venelased- Moskva riik.
6 935 941 948 954 961 967 974 981 988 994 7 1001 1008 1015 1022 1029 1036 1043 1050 1058 1065 8 1072 1080 1087 1094 1102 1109 1117 1124 1132 1140 9 1147 1155 1163 1171 1179 1187 1195 1203 1211 1219 10 1227 1236 1244 1252 1261 1269 1278 1286 1295 1303 11 1312 1321 1330 1338 1347 1356 1365 1374 1383 1393 12 1402 1411 1420 1430 1439 1449 1458 1468 1477 1487 13 1497 1507 1517 1527 1537 1547 1557 1567 1577 1587 14 1598 1608 1619 1629 1640 1650 1661 1672 1683 1693
Keskaja majandusajalugu Keskaeg oli agraarne ajastu: valdav osa inimesi oli seotud põllumajandusega ja said enda sissetuleku maaharimisest. Seetõttu olid ikaldused väga tõsisteks probleemideks. Varakeskajal oli põllumajanduses hõivatud ligi 100% inimestest, aga tihti tuli ette näljahädasid. Põllumajanduses toimus aga keskaja vältel suur areng ja produktiivsus tõusis. Põllumajandus See oli seotud uute tööriistadega nt ratasadeer, millega sai künda kiiremini kui konksadraga., hobuserauad ja rangid, mis lubasid hobuse jõudu paremini rakendada, samuti aga ka kolmeväljasüsteemi kasutuselevõtmine. Kõrgkeskajal kasvas tänu sisekolonistatsioonile uute maade kasutuselevõtmisel külade lähedal ka põllupind. Sellele aitas kaasa ka talupoegade ümberasumine uutele maadele nt rekonkista käigus Hispaaniasse või Ostsiedlungi käigus Ida-Euroopasse. Talupojad olid ise huvitatud sisekolonisatsioonist, sest abiellumise eelduseks oli võime per...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
