· lingvistilised keel · suulised pärimused, rahvaluule · kirjalikud ürikud, kroonikad, seadused, memuaarid, statistilised materjalid · fotod, helisalvestised, filmid Ajalooallikad asuvad: muuseumides, raamatukogudes, arhiivides 2. spordi definitsioon (spordi harta järgi) ...tähendab "sport" kõiki organiseeritud või organiseerimata füüsilise tegevuse viise, mille eesmärgiks on väljendada või parandada kehalist vormi ja vaimset heaolekut, suhelda või saavutada tulemusi kõigil võistluste tasandeil. 3. ROK'i presidendid 01. 1894-1896 DEMETRIUS VIKELAS (Kreeka) 02. 1896-1916 PIERRE DE COUBERTIN (Prantsusmaa) 03. 1916-1919 Godefroy de Blonay (Sveits) [presidendi kohusetäitja] 04. 1919-1925 PIERRE DE COUBERTIN (Prantsusmaa) 05. 1925-1942 HENRI DE BAILLET-LATOUR (Belgia) 06. 1946-1952 J. SIGFRID EDSTRÖM (Rootsi) 07. 1952-1972 AVERY BRUNDAGE (USA) 08. 1972-1980 LORD KILLANIN (Iirimaa) 09
SPORDIAJALOO KT NR. 1 Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kehakultuur 1.selgitada mõistet kehakultuuri ajalugu 13.kirjeldada valitsevate klasside kehalist Hõlmab kogu kehalise tegevuse algust- kasvatust nendes vanaaja riikides, kus oli esimesed jooksmised, hüpped, ravitsemised palgaarmee: jne. See sai alguse juba ammu enne meie aja Valitsevate klasside kehalise kasvatus oli arvamist ja kestab tänapäevani. meelelahutuslik ja mitte range korraline vaba aja veetmine. Kohustulikku füüsiliste 2
tekkimiseni(ürkogukondliku korra lagunemiseni). Esimesed leiud inimesest Etioopiast ca 4,5 miljonit aastat tagasi. 3 miljonit aastat tagaasi algas inimese kui liigi kiire evutsiooniline areng. (esimesed nüüdisaegsed inimesed tekkisid Aafrikas 100 000 aastat tagasi ) Esiaeg lõppes Mesopotaamias ja Egiptuses 4. ja 3. aastatahande vahetusel eKr. VANAAEG-üldajaloo periood,mis järgneb esiajale. Vanade Idamaade,Vana-Kreeka ja Vana Rooma ühiskondade kultuuri ajastu. Algas linnade ja riikluse tekkega Mesopotaamias ja Egiptuses . Lõppes 476. aastal Lääne- Rooma riigi lagunemine(5-6saj). ANTIIKAEG-KREEKA JA ROOMA ühiskonna ajajärk. (ca 1.aastatuhat eKr-5.saj m.a.j.) Antiikkultuur on Euroopa kultuuri aluseks. Antiik-Kreeka kultuuri esindajad: FILOSOOFIA 1) Sokrates 2) Platon 3) Aristoteles KIRJANDUS 1) Homeros(eepose Ilias ja Odüsseia looja)
riikide tekkimiseni(ürkogukondliku korra lagunemiseni). Esimesed leiud inimesest Etioopiast ca 4,5 miljonit aastat tagasi. 3 miljonit aastat tagaasi algas inimese kui liigi kiire evutsiooniline areng. (esimesed nüüdisaegsed inimesed tekkisid Aafrikas 100 000 aastat tagasi ) Esiaeg lõppes Mesopotaamias ja Egiptuses 4. ja 3. aastatahande vahetusel eKr. VANAAEG-üldajaloo periood,mis järgneb esiajale. Vanade Idamaade,Vana-Kreeka ja Vana Rooma ühiskondade kultuuri ajastu. Algas linnade ja riikluse tekkega Mesopotaamias ja Egiptuses . Lõppes 476. aastal Lääne-Rooma riigi lagunemine(5-6saj). ANTIIKAEG-KREEKA JA ROOMA ühiskonna ajajärk. (ca 1.aastatuhat eKr-5.saj m.a.j.) Antiikkultuur on Euroopa kultuuri aluseks. Antiik-Kreeka kultuuri esindajad: FILOSOOFIA 1) Sokrates 2) Platon 3) Aristoteles KIRJANDUS 1) Homeros(eepose Ilias ja Odüsseia looja) 2) Aischylos, Sophokles, Euripides(tragöödia kirjanikud)
Reinhardi eestvõttel korraldati Tartus Toomel esimene võimlemispidu Eestis. Tallinnas asutati saksa võimlemisselts "Revaler Turnverein" 1864 Tartus asutati saksa võimlemisselts "Dorpater Turnverein" 1867 Avati Dorpater Turnvereini võimla Tartu Linnavalitsuse Ametnike Pensioniühingu hoone tiivas 1874 Võimlemisõpetaja Paul Buro avaldas raamatu "Das Turnen in Beziehung auf die Wehrpflicht" (Võimlemine seoses sõjaväeteenistuskohustusega). Laiuse köster Jüri Soo hakkas korraldama kehalist kasvatust Laiuse Kihelkonnakoolis 1875 Asutati Tartu Sõudeklubi (Dorpater Ruderclub) 1876 C.R. Jakobson avaldas oma "Kooli lugemise raamatu" III osas antiikolümpiamänge tutvustava "Olimpia mängu-pühad". Jüri Soo korraldas Mõra mõisas esimese rahvakoolide võimlemispeo 1879 Ilmus esimese eestikeelse kehakultuurialase õpikuna Johann Kurriku kirjutatud "Turnimise raamat" 1881 Ajalehes "Revalsche Beobachter" avati malenurk 1883 Ajaleht "Olevik" avaldas eestikeelse malemänguõpetuse
ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. 2.Eesti osalemine olümpiamängudel . Pärast iseseisvuse välja kuulutamist 1918. aastal osales Eesti oma koondisega 1920 aastal, kuigi Eesti Olümpia Komitee asutati alles 1923 aastal. Esimeseks taliolümpiaks olid 1924. Eesti sportlased võtsid osa olümpiamängudest kuni Nõukogude Liit okupeeris Eesti 1940 aastal. 1980 aasta suveolümpiamängude purjetamine toimus Eesti pealinnas Tallinnas. Pärast taasiseseisvumist 1991 aastal on Eesti osalenud kõigil olümpiamängudel. Eesti on kõige rohkem medaleid võitnud kergejõustikus, tõstmises, maadluses ja suusatamises. 3.1920 aasta oluümpiamäng , kus osales ka Eesti esimest korda.
Aineõpetaja:Aili Vaasli Järva-Jaani 2008 Antiikolümpiamängud: Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias, hiljemalt 776.aastat eKr kuni 393.aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge. Olümpiamängud toimusid Vana-Krrekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas Hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Koos Elusia müsteeriumidega olid olümpiamängud Vana-Kreeka tähtsaimad rituaalid. Nad olid tähtsaimad panhelleni mängudest (ülekreekalistest mängudest). Esimesed Olümpiamängud: Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala staadionijooks (distantsi pikkus 1 staadion 192,27 m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid. Olümpiamängude kava:
11. veebruaril 1964 Oslos 3000 m distantsil 4:27,3 . Aasta : 1964 Spordiala : kiiruisutamine (1500 m) Svetlana Tsirkova Svetlana Tsirkova-Lozovaja (sündinud 5. novembril 1945 Tsuvassias) on endine NSV Liidu vehkleja ja hilisem Eesti vehklemistreener. 1968. aasta suveolümpiamängudel ja 1972. aasta suveolümpiamängudel võitis NSV Liidu floreti vehklemisnaiskonnas olümpiakulla. Maailmameistrivõistlustelt sai ta kaks kulda ja hõbe naiskonna koosseisus, lisaks individuaalse pronksi. Aasta : 1968,1972 Spordiala : Vehklemine (naiskondlik florett) Jaan Talts Jaan Talts (sündis 19. mail 1944 Massiarul Laiksaare vallas Pärnumaal) on Eestitõstja. Ta on võitnud kaks olümpiamedalit; 1968. aastal Mexicos sai ta hõbemedali(vastane kasutas tollal veel lubatud dopingut) ja 1972. aastal Münchenis kuldmedali. Maailmameistrivõistlustelt võitis ta aastatel 1970 ja 1972 kuldmedali
kannab hoolt Rahvusvaheline Olümpiaakadeemia (ROA). Muuseum asutati 1961. aastal Kreeka filatelistist metseeni Georgios Papastefanou initsiatiivil Olümpiafilateeliamuuseumi nime all, praeguse nime sai see pärast laiendamist 1972. aastal. Eesti olümpiamängudel Pärast iseseisvuse välja kuulutamist 1918. aastal osales Eesti oma koondisega 1920. aasta suveolümpiamängudel, kuigi Eesti Olümpia Komitee asutati alles 1923 aastal. Esimeseks taliolümpiaks olid 1924. aasta taliolümpiamängud. Eesti sportlased võtsid osa olümpiamängudest kuni Nõukogude Liit okupeeris Eesti 1940. aastal. 1980. aasta suveolümpiamängude purjetamine toimus Eesti pealinnas Tallinnas. Pärast taasiseseisvumist 1991 aastal on Eesti osalenud kõigil olümpiamängudel. Eesti on kõige rohkem medaleid võitnud kergejõustikus, tõstmises, maadluses ja suusatamise
saj. alguses. Esimesed naiste meistrivõistlused olid Austrias 1918, esimesed naiste suured rahvusvahelised võistlused (nn. maailmamängud) Pariisis 1922. Aastast 1928 kuuluvad naiste kergejõustikualad ka OMde kavva. Kergejõustiku levikule on kaasa aidanud rahvusvaheliste võistluste kasv ja üha suurenev kava ning paljudes Euroopa riikides suvekuudel korraldatavad mälestus ja traditsioonilised võistlused. Eriti osavõturohked on tänavajooksud ja linnamaratonid. Sport Eesti vabariigi ajal Enne 1920. aastat oli sportlastel raske aeg, kergejõustiku arenguhoogu pidurdasid Saksa okupatsioon ja kodusõda. Noorte juurdevool kergejõustikku mõistagi lakkas. Alates 1920. aastast osalesid Eesti sportlased edukalt olümpiamängudel. Juba 24. mail 1901 loodi esimene spordiselts "Kalev", selle kavatsus oli ja on tänapäevani tegeleda ainult spordiga. 1919. aasta novembris kutsuti Eestimaa Spordiselts "Kalev"(esimees L. Tõnson) initsiatiivil
.5 Eesti esimesed suusavõistlused 20. jaanuar 1921.................................................7 Esimesed MM-võistlused ja nende medalid 30. aprill 1922....................................8 Pariisi suveolümpiamängud 03. mai 1924.............................................................9 Spordielu arendamine 1920. Aastatel juuni 1926................................................10 Sankt Moritzi ja Amsterdami olümpiamängud 08. juuli 1928...............................11 Los Angelese olümpia 30. juuli 1932...................................................................13 Eesti jõuab jalgpalli MM-võistlustele juuni 1933...................................................14 Toimuvad I Eesti mängud juuni 1934...................................................................14 Eesti laskemeeskonna edu september 1935........................................................16 Berliini olümpia 01. august 1936.........................................................................17
Juba 24. mail 1901 loodi esimene spordiselts "Kalev", selle kavatsus oli ja on tänapäevani tegeleda ainult spordiga. 1919. aasta novembris kutsuti Eestimaa Spordiselts "Kalev"(esimees L. Tõnson) initsiatiivil kokku Esimese Spordikongressi. Kongressil otsustati moodustada spordi juhtimise keskorgan Eesti Spordiliit (ESL) ja saata võistkond järgmisel aastal toimuvatele olümpiamängudele Antverpenis. Rahvusvahelise Olümpiakomiteega sidemete loomiseks otsustati ellu kutsuda Eesti Olümpia Komitee (EOK). ESL asutamiskoosolek toimus 20. jaan. 1920. Samal koosolekul võeti vastu otsus hakata välja andma ESL häälekandjana "Eesti Spordilehte". Lehe toimetajaks sai Ado Anderkopp ja esimene number ilmus juba sama aasta 20. aprillil. 30. juunil tuli kokku ESL esimene esindajatekogu, kus valiti liidu juhtkond eesotsas esimehe A. Andekopiga. Põhikiri registreeriti 20. novembril. Esimene tähtsam ülesanne oli sportlaste ettevalmistamine olümpiamängudeks. Ettevalmistused algasid L
Referaat Sport ja tervislikud eluviisid Erik Alviste EMA Merekool I kursus 29. detsember 2008. a. Sport & Tervislikud eluviisid Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Aeroobika on hea rühile ja jooga rahustab. Enne jooksmist või mistahes spordiala alustamist tuleks teha alati 5-10 minutit eelsoojendust. Näiteks jalutada pisut kiiremas tempos 5-10 minutit enne tõsisemat treeningut. Soojenduse tegemata jätmine suurendab lihasrebestuse võimalust. Ülekaal suurendab oluliselt paljude tervisehäirete tekkimise riski, kuid sellest vabanemine nõuab vaeva. Kaaluiibe vältimiseks või kaalu vähendamiseks on kaks
Amon, Heino Veskila. Purjetamine: Erik Holst, Harald Tammik. Aerutamine: Elmar Korko Helsingi 1940 Jäid sõja tõttu ära. London 1944 Jäid sõja tõttu ära. London 29. Juuli 14. August 1948 London kandideeris ka 1940. ja 1944. aasta olümpiamängude korraldamisõigusele, kuid need mängud jäid Teise maailmasõja tõttu pidamata. Valik 1944. aastaks tehti ROK-i 38. istungil Londonis 1939. aastal. London sai 20, Rooma 11, Detroit 2 ja Lausanne 1 hääle. 39. istungjärgul 1946. aasta märtsis kinnitati Londoni eesõigust mängude korraldamiseks. Helsingi 19. Juuli 3. August 1952 Osales 69 riiki. Esmakordselt osalesid Bahama, Guatemala, Hollandi Antillid, Hongkong, Iisrael, Indoneesia, Kullarannik (Ghana), Lõuna-Vietnam, Nigeeria, Nõukogude Liit, Saarimaa, Saksamaa LV ja Tai. Noorim olümpiavõitja oli sõudja Bernard Malivoire (sündis 20. aprillil 1938, Prantsusmaa): 14 aastat, 3 kuud ja 3 päeva
Referaat "Kehakultuuri ja spordiga tgelemise tähtsus tütarlastele kui tulevasele emadele." Nimi:Olga Mnkowska Klass: 11B Kool:Tallinna Laagna Gümnaasium Tallinn 2008 Sisukord Mis on sport.....................................................................................................lk.3 Mis on kehakultuur..........................................................................................lk.4 Spordi kasu......................................................................................................lk.5 Sport ja füüsiline tegevus raseduse ajal..........................................................lk.6 Sport tütarlastle kui tulevasele emadele.........................................................lk.7 Mõned harjutused...............................................................
Kergejõustik olümpiamängudel Nüüdisaja suveolümpiamängud · I Ateena 1896 · II Pariis 1900 · III St. Louis 1904 · IV London 1908 · V Stockholm 1912 · VI Jäid ära 1916 · VII Antverpen 1920 · VIII Pariis 1924 · IX Amsterdam 1928 · X Los Angeles 1932 · XI Berliin 1936 · XII Jäid ära 1940 · XIII Jäid ära 1944 · XIV London 1948 · XV Helsingi 1952 · XVI Melbourne 1956 · XVII Rooma 1960 · XVIII Tokyo 1964 · XIX Mexico 1968 · XX München 1972 · XXI Montreal 1976 · XXII Moskva 1980 · XXIII Los Angeles 1984 · XXIV Soul 1988 · XXV Barcelona 1992 · XXVI Atlanta 1996 · XXVII Sidney 2000 1896 Ateena Keskne võistlusala oli maraton. Et tollal ei tuntud veel süstemaatilise treeningu mõistet, oli maratonidistantsi läbimine omamoodi kangelastegu. Maratonijooksu võitis kreeka postiljon Spyros Louis, kellest sai kohe rahvuskangelane
jumalate templid (Zeusi tempel ahitati 5. saj. e.m.a., oli antiikolümpiamängude tseremooniakoht) ning Kreeka linnriikide varakambrid. Võistlejate käsutuses olid lähedal asuv staadion (212 või 213X336m) ja hipodroom (730X336 m), mille tribüünid mahutasid umbes 45 000 pealtvaatajat. Sealsamas oli ka nn. gümnaasium, väljak, kus paiknesid mitmesuguste harjutussaalidega võimla, hügieenitoad, saunad puhkeruum ning sportlaste ja kõrgete külaliste eluruumid. Olümpia tänavaid ehtisid võitjate auks püstitatud raidkujud, templeid olid ka kaunistatud kuulsaimad Kreeka kujurid. Olümpia oli ainult spordipidustuste koht, olümpiamängude vaheaegadel elasid preestrid, valvurid ja ehitusmeistrid. Algul kestsid olümpiamängud ühe päeva, a.472 e.m.a. paiknesid 3-päevasteks ja hiljem 5- päevasteks. Kaua aega oli mängude kavas ainsa võistlusalana staadioni jooks ( 1 staadion = 192.27m; a. 724 e.m.a. pikendati jooksurada 2 staadioni), a. 720 (teistel
Tõstjad: Alfred Neuland, Karl Kõiv, Alfred Schmidt. 1924. Pariis 1924. aasta suveolümpiamängud olid VIII olümpiaadi nüüdisaegsed suveolümpiamängud. Need toimusid 3. mai27. juuni 1924 Prantsusmaa pealinnas Pariisis. Mängud pühendati ROK-i asutamiskongressi 30. aastapäevale. Pariis kinnitati olümpialinnaks ROK-i XIX istungjärgul Lausanne'is 1921. aastal. Teised kandideerinud linnad olid Amsterdam, Barcelona, Los Angeles, Praha ja Rooma. Olümpia peaareeniks oli Colombes'i staadion, mille staadionirada oli 500 meetrit. Muud võistluspaigad oli Piscine de Tourelles ujumine, veepall, vettehüpped; Vélodrome d'Hiver raskejõustikualad; Vélodrome Municipal Vincennes'is jalgrattasõit; Argenteuil Seine'i jõel sõudmine; Meulan ja Le Havre - purjetamine; Reims, Versailles ja Chalons laskmine. Korralduskomitee esimees oli krahv Justinien de Clery. Võistluste peasekretär oli Franz Reichel.
järjekindlalt harjutanud, korraldati katsed. Need, kelle ettevalmistust ei peetud küllaldaseks, kõrvaldati. Ülejäänuid treenisid mängude kohtunikud ise veel kuu aega. Naised ei tohtinud olümpiamängudest osa võtta, neil oli surmanhutluse ähvardusel keelatud isegi võistlusi vaadata. Ainsa erandina võis mängudel viibida kreeka viljakusjumalanna Demeteri naispreester. Olümpiamänge korraldati Peloponnesosel Elises asuvas endises kultusekohas Olümpias. Olümpia keskuses, Zeusi hiies Altises, paiknesid peajumal Zeusi altar, taevajumalanna Hera, Zeusi jt. Jumalate templid ning Kreeka linnriikide varakambrid. Võistlejate käsutuses olid lähedal asuv staadion (212 või 213x29m) ja hipodroom (730x336m), mille tribüünid mahutasid umbes 45 000 pealtvaatajat. Sealsamas oli ka nn. Gümnaasium, väljak, kus paiknesid mitmesuguste harjutussaalidega võimla, hügieenitoad, saunad, puhkeruum ning sportlaste ja kõrgete külaliste eluruumid. Olümpia
*Antiikolümpiamängud *Vaheolümpiamängud *Suveolümpiamängud *Naiste Olümpiamängud 1.1 Antiikolümpiamängud Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge. Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Koos Eleusia müsteeriumidega olid olümpiamängud Vana-Kreeka tähtsaimad rituaalid. Nad olid tähtsaimad panhelleni mängudest (ülekreekalistest mängudest). Ühe müüdi kohaselt oli mängude alusepanijaks Idaiose Herakles oma vendadega. Kuni täisikka jõudmiseni teenisid vennad truult peajumal Zeusi, siis aga lahkusid Kreeta saarelt, kus nad seni olid elanud, ja asusid elama Olümpiasse, kus nad
Kuid nagu eespoolgi mainitud oli , said mõned olümpiavõitjad oma võidust teada alles hiljem või järgmistel olümpiamängudel. Mõned omavahel võistlenud sportlased said oma medalid kätte alles 1912. aasta suveolümpiamängude ajal. · sinine = maad mis võtsid osa olümpiamängudest esimest korda · roheline = maad mis osalesid mitmendat korda olümpiamängudel. · Kollane ruut on korraldajamaa (Pariis). Pos Riik Kuld Hõbe Pronks Kokku 1 Prantsusmaa 25 või 26 36 või 39 31 või 30 92 või 95 2 USA 20 14 või 17 15 või 16 49 või 53 3 Suurbritannia 16 või 18 6 või 8 9 või 12 31 või 38 4 Sveits 6 1 1 8 5 Belgia 5 5 5 15 6 Segavõistkond (ZZX) 4 3 3 10 7 Saksamaa 3 2 2 7
k. kalon ilu, agathon headus) Kooliharidus vaid vabadele kodanikele ja ainult poistele Koolid õpetaja eraalgatusel tegutsevad ja õppemaksuga Koolihariduse sisu: lugemine, kirjutamine, arvutamine, muusika ja võimlemine KOOLISÜSTEEM VANA-KREEKAS JA ROOMAS 18-20 EFEEBITEENISTUS 16-19 RETOORIKAKOOL 18-20 EFEEBI -TEENISTUS 16-18 GÜMNASION 12-16 GRAMMATIKAKOOL 7-18 RIIKLIKUD KASVATUSASUTUSED 7-16 MUUSADE KOOL/ PALESTRA 7-12 ELEMENTAARKOOL 1-7 KODUNE KASVATUS SPARTA ATEENA ROOMA: Muusade kool LUGEMINE, KIRJUTAMINE õpetas kirjatark e. grammatist MUUSIKAÕPINGUD õpetas kitarrist flööti, lüürat ja viimase saatel laulma VÕIMLEMINE PALESTRAS õpetas paidotribes elegantset kehahoidu ja kõnnakut, tantsimist, ujumist, kreeka viievõistlust. Muusade kool. Tüdrukute õpetamine. Gümnasion: Andis kõrgemat üldharidust, mida nimetati enkyklios paideia. Õpetati: grammatikat (keele- ja kirjandusõpetus), retoorikat (kõnekunst), võimlemist jt. seitsme vaba
Albertville'is avatseremoonial Eesti lippu. Eesti aasta sportlane 1964 Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk 2001 Svetlana Tsirkova Svetlana Tsirkova Svetlana Tsirkova-Lozovaja (sündinud 5. novembril 1945 Tsuvassias) on endine NSV Liidu vehkleja ja hilisem Eesti vehklemistreener. 1968. aasta suveolümpiamängudel ja 1972. aasta suveolümpiamängudel võitis NSV Liidu floreti vehklemisnaiskonnas olümpiakulla. Maailmameistrivõistlustelt sai ta kaks kulda ja hõbe naiskonna koosseisus, lisaks individuaalse pronksi. Tunnustused 1969 Eesti parim naissportlane 2006 Valgetähe III klassi teenetemärk Jaan Talts Parimad tulemused: Surumine 211 kg, rebimine 170 kg, tõukamine 222,5 kg, kolmevõistlus 587,5 kg ja kahevõistlus 380 kg. Jaan Talts (sündis 19. mail 1944 ) on Eesti tõstja. Ta on võitnud kaks olümpiamedalit; 1968. aastal Mexicos sai ta hõbemedali
II maailmasõja tõttu ei toimunud 1940. aastal XII ja 1944. aastal XIII olümpiaadi mängud. Sõja lõppedes oli maailm ümber korraldatud ja järjekordselt puudutas see ka Eestit, mis nüüd oli NSV Liiduga liidetud. Seetõttu ei võistelnud Londonis ühtegi Eesti sportlast. Neilt mängudelt toimusid esimesed suuremad teleülekanded (seda siiski vaid Suurbritannia piires), viimast korda olid aga programmis olümpia kunstikonkursid. 1.3 Londoni OM 2012 2012. aasta suveolümpiamängud olid XXX olümpiaadi suveolümpiamängud Mängud toimusid 27. juulist 12. augustini 2012 Suurbritannia pealinnas Londonis. Londonist sai esimene linn, kus olümpiamängud on toimunud kolm korda. Eelmised olümpiamängud Londonis toimusid1908. ja 1948. aastal. Teised kandideerinud linnad olid muu hulgas New York, Pariis, Moskva ja Madrid. Eesti lippu kandis avatseremoonial Aleksander Tammert, lõputseremoonial Heiki Nabi
föderatsioon. 2007. aasta augustis loodi Sangpommi tõstmise rahvusvaheline ühendus. Tänapäeval on sellel liikmeid kaheksateistkümnelt maalt: Läti, Leedu, Eesti, Venemaa, Suurbritannia, Australia, Soome, Norra, Kreeka, Kazastan, Iirimaa, Prantsusmaa, Rootsi, Taani, Ukraina, Itaalia, Poola, Türgi ja samuti rahvusvahelised organisatsioonid nagu rahvusvaheline sangpommi ja jõutreeningu akadeemia. 2007. detsembris registreeriti uus Ukraina ja Valgevene osakond Gira Sport Föderatsioonis. Tänapäeval on olemas ametlikke ja mitteametlikke rahvusvahelised võistlusi sangpommi tõstmises. Osalevad sportlased Aasiast, Põhja-Ameerikast, Aafrikast ja Austraaliast. Niisiis sai sangpommitõstmine mõjutusi Venemaa liiduvabariikidelt ja mõjutas sellega kogu maailma. Sangpommispordi populaarsuse kasv, geograafiline laienemine ja massiline sportlik aktiivsus sellel sportimistüübil räägivad ala huvitavast tulevikust. (http://www.giri- iukl.com/Eng/news_rus.html)
kätel või teibal. Teibi kasutamine käel või sõrmedel ei ole lubatud. Kõrgus- ja teivashüppes saab võistleja iga kõrguse ületamiseks teha 3 katset. Kõrgushüppes võib latti ületada mitmel viisil; pärast Mexico OM-i (1968) on ainuvalitsejaks saanud nn. flopp (latt ületatakse, selg ees, ja maandutakse turjale). Teivashüppes hüpatakse ülipainduva sirgenemisest vabaneva energiaga lisahoogu andva fiiberteibaga. Kaugus- ja kolmikhüppes jaguneb võistlus eel- (3 katset) ja lõppvõistluseks (kaheksale paremal antakse veel 3 katset). Hüppetulemus on kaugus äratõukepakust lähima maandumisjäljeni. Kolmikhüppes nõutakse võistlejailt järjepanu 3 hüppesammu sooritamist, seejuures tuleb 2 esimest sammu sooritada sama jalaga (tavaliselt sooritatakse need tugevamaga), kolmas samm teise jalaga 4. KÜMNEVÕISTLUS 4.1. KÜMNEVÕISTLUSE AJALUGU Terminit decathlon kasutati esmakordselt alles 20. sajandi algul rootslaste poolt
esmakordselt: 1755 1812 1829 3.1864.aastal kehtestatud „gentleman” paragrahvide eemsärgiks oli: Piirata lihtrahva osavõttu spordist Populariseerida sporti aristokraatide seas Kasvatada noorsugu ausa mängu vaimus 4.Wimbledoni tenniseturniir toimus esmakordselt aastat: 1867 1877 1887 5.Euroopa võimlemisliitude koondis praegu Ravhusvaheline Võimlemisföderatsioon FIG loodi: 1868 1881 1894 6.Kaasaegse olümpia liikumise algataja Pierre de Coubertini eluaastad olid: 1837-1863 1863-1937 1883-1937 7.Rahvusvaheline olümpiakomitee loodi: 1892 1894 1896 8.Rahvusvahelisse olümpiakomiteesse valiti: 12riigi esindajad 14riigi esindajad 16riigi esindajad 9.Enne I m.s toimusid suveolümpiamängud: 1900 Pariis; 1904 St Louis; 1908 London; 1912 Stockholm 10.Esimesed taliolümpiamängud toimusid: 1908 1924 1936 11
30 päeva enne võistluste algust saabusid võistlejad võistluspaika, et rahva ees ühiselt treenida. Võistlejate kasutada olid staadion ja hipodroom, mis mahutasid umbes 45000 vaatajat. Kasutada sai ka harjutuspaiku, milleks olid gümnaasium ja palestra. Kohtunikud otsustasid kes on võistlemiseks sobilikud ning see piiras võistlejate arvu. Jooksudes olid ka eeljooksud. (Pihu, 2011) VANA-KREEKA HARJUTAMIS- JA VÕISTLUSPAIGAD Vana-Kreeka riigid, hinnates kõrgelt kehalist kasvatust, pidasid ausasjaks omada hästikorrastatud harjutamis- ja võistluspaiku. Need asusid alati looduslikult kaunis paigas- linnalähedases metsasalus, tingimata vee läheduses, sest pärast harjutamist peeti väga oluliseks suplemist. Päike, õhk ja vesi olid Vana- Kreeka harjutamis- ja võistluspaikades maksimaalselt kasutatud. Parimad harjutamis- ja võistluspaigad rajati Ateenas juba V sajandil e.m
Aeg ja koht: 09.11.2015 Võrus Intervjueerija: Ragnar Rebane Intervjueerimise vorm: Vestlus 4.2.Intervjuu küsimused Millal ja kus Te sündisite? 29.10.1952 Valga Maakond, Sangaste Kus Te üles kasvasite? Võrumaal. Olen elanud Restus, Mõnistes, Pahuveres ja Suure-Jaanis(mõl.Viljandimaa), Osulas, Rõuges, Võrus, Tartus ja uuesti Võrus. Milline oli Teie pereliikmete ja lähituttavate suhe spordiga? Vanemate ja venna sport kehakultuurlaste tasemel. Abikaasa Reet tegeles kergejõustikuga ja on Eesti noortemeister. Lapsed Kristi, Kati ja Priit tegelesid võrkpalliga ja on samuti Eesti noortemeistrid. Vennapoeg Marek mängib jalgpalli. 9 Millega Te lapsepõlves tegelesite? Maal kasvanuna, suvel mängisime jalgpalli, võrkpalli, maahokit, ujusime, sõitsime palju jalgratastega, tegme koduseid aiatöid
.....21 4.5.4. Isklikku...................................................................................................................22 5. Kokkuvõte............................................................................................................................23 6. Kasutatud kirjandus..............................................................................................................243 1. Sissejuhatus Oma töös uurin Eesti olümpiavõitjaid taasiseseisvuse ajal ja ka olümpia ajalugu. Oma uurimuses tahaks välja tuua olümpiavõitjate kärjääri, saavutused, tunnustused ja kindlasti midagi praeguse elu kohta. Valisin sellise teema kuna tegelen ka ise spordiga ja olen väga suur spordi huviline. Eesti on võitnud olümpiamängudelt kokku 26 kuldmedalit, 21 hõbemedalit ja 26 pronksmedalit neist 7 kuldmedalit on võidetud taasiseseisvuse ajal. Seitse medalit on võitnud viis erinevat sportlast nii tali kui suveolümpia mängudelt. Taliolümpia
Rootsi Edvin Kreeka-rooma Kärbeskaal 1956 Melbourne Kuningriig Vesterby maadlus (kuni 57 kg) i koosseisus. 1960 Rooma Hanno Selg Moodne viievõistlus Aleksander 1960 Rooma Purjetamine Tsutselov 1964 Tky Jaak Lipso Korvpall 7677 (uue 1964 Tky Rein Aun Kergejõustik Kümnevõistlus arvestuse järgi
e.Kr. pankraation võeti kavasse 37.mängud 632.e.Kr. lisati maadlus poistele 41.mängud 616.e.Kr. lisati poks poistele 145.mängud 200.e.Kr. lisati pankraation poistele Võitluskunstid mängisid olulist rolli antiiksetel olümpiamängudel. Spartalased ja ateenlased AntiikKreekas oli mitmeid liinriike ehk poliseid. Nende hulgast tugevamad olid Ateena ja Sparta, kes võitlesid ülemvõimu pärast terves Kreekas. Nende kahe riigi ideedes spordi kohta on erinevusi. Spartalaste jaoks oli sport, s.h. poks ja maadlus viisiks, kuidas vastavas koolis Agoges tugevaid kehasid ja võimekaid sõdureid treenida. Sõna spartalik kasutatakse tänapäevalgi distsiplineeritud ja raske treeningu kujutamiseks. Sparta mehed veetsid suurema osa oma elust väeüksuste juures. Ateenalased vaatasid sporti kui viisi oma isiksust läbi oma keha treenida (ideoloogiaks oli "ilu ja harmoonia"), tehes oma keha ilusamaks ja harmoonilisemaks uskusid nad end tegevaks lähedasemaks oma jumalatega. Paljud
.....................................................................................................................2 1.1Ajalugu........................................................................................................... 3 1.2Jäähokivahendid............................................................................................. 4 1.3Võistlusmäärused........................................................................................... 4 Meeskondade võistlus...................................................................................... 4 Naiskondade võistlus........................................................................................ 5 Punktid ja play-off-mängud.............................................................................. 5 Võistkonnad...................................................................................................... 6 Mängu käik.......................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
