Eesti spordisaavutused 1920-1940 Anni Tagapere 12D Olümpiamängud Kuldmedal Alfred Neuland-tõstmine, Antverpen 1920 Eduard Pütsep- kreeka-rooma maadlus, Pariis 1924 Osvald Käpp-vabamaadlus, Amsterdam 1928 Voldemar Väli- kreeka-rooma maadlus, Amsterdam 1928 Kristjan Palusalu- vabamaadlus, Berliin 1936 Kristjan Palusalu- kreeka-rooma maadlus, Berliin 1936 Hõbemedal Jüri Losman- maraton, Antverpen 1920 Alfred Schmidt- sulgkaalu kolmevõistlus, Antverpen 1920 Alfred Neuland- tõstmine, Pariis 1924 Arnold Luhaäär- tõstmine, Amsterdam 1928 Nikolai Stepulov- poks, Berliin 1936 August Neo- vabamaadlus, Berliin 1936 Pronksmedal Roman Steinberg- kreeka-rooma maadlus, Pariis 1924 Jaan Kikas- tõstmine, Pariis 1924 Harald Tammer- tõstmine, Pariis 1924 Aleksander Klumberg- kümnevõistlus, Pariis 1924
59 Andrus Veerpalu 60 Jaak Mae 61 Jüri Jaanson 62 Aleksander Tammert 63 Indrek Pertelson 64 Kristina Smigun 65 Andrus Veerpalu 66 Gerd Kanter 67 Jüri Jaanson 68 Tõnu Endrekson Eestlaste parimad tulemused olümpiamängudel Ala Kus Millal Medal Kreeka - rooma maadlus Stockholm 1912 Hõbe Sõudmine Stockholm 1912 Pronks Tõstmine Antverpen 1920 Kuld Kergjõustik Antverpen 1920 Hõbe Tõstmine Antverpen 1920 Hõbe Kreeka - rooma maadlus Pariis 1924 Kuld Tõstmine Pariis 1924 Hõbe Tõstmine Pariis 1924 Pronks Tõstmine Pariis 1924 Pronks
EESTI SPORDI SAAVUTUSED 1920- 1940 Mario Mägisalu Audentese Spordigümnaasium 12D KERGEJÕUSTIK • Aleksander Klumberg: Pariisi OM 1924 , 3. koht. (kümnevõistlus) • Jüri Lossmann: Antverpen OM 1920, 2. koht. (Maraton) • Gustav Sule: 1934 Torino EM, 3. koht (odavise) • Aleksander Kreek: 1938 pariisi EM, 1. koht (kuulitõuge) MUUD ALAD • Nikolai Stepulov, 1936 Berliini OM, 2. koht (poks) • Nikolai Vekšin(roolimees) William von Wirén, Eberhard Vogdt, Georg Faehlmann, Andreas Faehlmann, H. R. Lehbert 1928 Amsterdami OM, 3. koht (purjetamine) RASKEJÕUSTIK
aastal Eesti NSV teenelise sporditegelase aunimetus. Tema arvele jäid ka 12 maailma- ja 14 olümpiarekordi ületamist. Ene ja Andres Männi perefirmas valmis Eesti esimese olümpiavõitja Alfred Neulandi vahakuju. Kuju valmistati fotode ja mälestuste järgi. Eesti esimese olümpiavõitja, tõstja Alfred Neulandi, vahakuju saab tulevikus näha Valga muuseumis. Alfred Neulandi tiitlid. OLÜMPIAMÄNGUD Kuldmedal Antverpen 1920 Hõbemedal Pariis 1924 MM- võistlused Kuldmedal, Tallinn 1922 GÖTEBORGI MÄNGUD Kuldmedal, Göteborg 1923 VENEMAA MEISTRIVÕISTLUSED Kuldmedal, Moskva 1916 Kuldmedal, Petrograd 1917 Hõbemedal, Riia 1914 Hõbemedal, Petrograd 1915 Köievedu Kuldmedal,Petrogradi"KALEVI" meeskonnas 1917 VENE OLÜMPIA
1. Alfred Neuland 4. Voldemar Väli Tõstmine Kreeka-rooma maadlus Antverpen 1920 Amsterdam 1928 2.Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus 5.Kristjan Palusalu Pariis 1924 Vabamaadlus Berliin 1936 3.Osvald Käpp 6.Kristjan Palusalu Vabamaadlus Kreeka-rooma maadlus Amsterdam 1928 Berliin 1936 7.Johannes Kotkas 10. Jüri Tarmak Kreeka-rooma maadlus Kergejõustik Helsingi 1952 München 1972 8. Ants Antson Kiiruisutamine 11.Svetlana Tsirkova
Aasta Sportlane Spordiala Toimumiskoht 1920 Alfred Neuland Tõstmine Antverpen 1924 Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus Pariis (käbeskaal) 1928 Voldemar Väli Kreeka-rooma maadlus Amsterdam (sulgkaal) 1928 Osvald Käpp Vabamaadlus Amsterdam (kergekaal) 1936 Kristjan Palusalu Kreeka-rooma maadlus Berliin (raskekaal) 1936 Kristjan Palusalu Vabamaadlus Berliin (raskekaal)
Riigimuuseum, Berliin ,,Püha Barbara" 1493-1499 Click to edit Master text styles Second level Jan van Eyck Third level Fourth level Fifth level · 1395 9. juuli 1441 · Flaami maalikunstnik · Oli 57 aastane · Koninklijk Museum voor Schone Kunsten, Antverpen ,,Püha Barbara" 1437
· Juugend püüdis vabastada puhta visuaalse meeldivuse ja köitvuse kujutatu tähenduse, mõtte survest. Juugendstiili arengut on püütud jagada kolmeks: 1)1893 1895 : algperiood, ilmnesid esimesed tõeliselt küpsed juugendlikud teosed Londonis, Pariisis ja Brüsselis; 2) 1895 1900 : juugendi kiire levik Euroopa ja Põhja-Ameerika linnades. Neis tekkisid omad juugendi variandid. Juurde tulid tähtsamatest keskustest Amsterdam, Antverpen, Barcelona, Berliin, Budapest, Darmstadt, Helsinki, Milano, Moskva, Nancy, Oslo, Praha, Riia, St. Peterburg, Torino, Kopenhaagen, New York, Chicago; 3) 1900 1914 : juugend oli laialt tuntud, viljeldud ja arutletud nähtus. Juugend oli muutunud massimoeks. JUUGENDI ARHITEKTUUR Juugendstiil on omamoodi erandlik nähtus kultuuriajaloos. Stiilid saavad enamasti alguse arhitektuurist, levides siit edasi teistele kunstialadele. Juugendis on see vastupidi.
elemendid, samas kui juugend püüdis vabastada puhta visuaalse meeldivuse ja köitvuse kujutatu tähenduse, mõtte survest. Juugendstiili arengut on püütud jagada kolmeks: 1893 – 1895 : algperiood, ilmnesid esimesed tõeliselt küpsed juugendlikud teosed Londonis, Pariisis ja Brüsselis; 1895 – 1900 : juugendi kiire levik Euroopa ja Põhja-Ameerika linnades. Neis tekkisid omad juugendi variandid. Juurde tulid tähtsamatest keskustest Amsterdam, Antverpen, Barcelona, Berliin, Budapest, Darmstadt, Helsinki, Milano, Moskva, Nancy, Oslo, Praha, Riia, St. Peterburg, Torino, Kopenhaagen, New York, Chicago; 1900 – 1914 : juugend oli laialt tuntud, viljeldud ja arutletud nähtus. Juugend oli muutunud massimoeks. Juugendit on jagatud ka kaheks suunaks : Dekoratiivne juugend ja konstruktiivne ehk geomeetriline juugend. Dekoratiivset juugendit viljeldi Belgias, Prantsusmaal, Inglismaal, Ameerika
1892 1894 1896 18.Rahvusvhaline olümpiakomitee valiti: 12liikmeline 14liikmeline 16liikmeline 19.Rahvusvahelise olümpiakomitee esimeseks presidendiks valiti: Demetrius Vikelas Pierre de Coubertin Ernst Curtius 20.Pierre de Coubertin oli ROKi president aastatel: 1896-1916 ja 1919-1925 1894-1896 ja 1919-1925 1894-1896 ja 1916-1919 21.Enne II m.s. toimusid suveolümpiamängud: 1920-Antverpen 1924-Pariis 1928-Amsterdam 1932-Los Angeles 1936-Berliin 22.naised võtsis OM esmakordselt osa: 1896 1900 1904 23.I taliolümpiamängud toimusid: Londonis Chamonixis Garmisch-Partenkirchenis 24.olümpiatule süütamise rituaal viiakse läbi alates aastast: 1928 1932 1936 25. Vanimate pidulike OM traditsiooni algatajaks Inglismaal William Penny Brooks Richard Chandler Robert Dover 26
· J. Lossmann (hõbe, maraton 1920) · B. Junk (pronks, käimine 1952) · B. Junk (pronks, käimine 1956) · Klumberg (pronks, kümnevõistlus 1924) · J. Tamm (pronks, vasaraheide 1980) · J. Tamm (pronks, vasaraheide 1988) Kergejõustik olümpiamängudel Nüüdisaja suveolümpiamängud · I Ateena 1896 · II Pariis 1900 · III St. Louis 1904 · IV London 1908 · V Stockholm 1912 · VI Jäid ära 1916 · VII Antverpen 1920 · VIII Pariis 1924 · IX Amsterdam 1928 · X Los Angeles 1932 · XI Berliin 1936 · XII Jäid ära 1940 · XIII Jäid ära 1944 · XIV London 1948 · XV Helsingi 1952 · XVI Melbourne 1956 · XVII Rooma 1960 · XVIII Tokyo 1964 · XIX Mexico 1968 · XX München 1972 · XXI Montreal 1976 · XXII Moskva 1980 · XXIII Los Angeles 1984 · XXIV Soul 1988 · XXV Barcelona 1992 · XXVI Atlanta 1996 · XXVII Sidney 2000 1896 Ateena
mere. Nimetatud põhjustel peab Venemaa kaubavahetuses Euroopa riikide ja USA-ga just kõige tähtsamaks Loode-Venemaa transpordikoridore. Antverpeni sadam Antverpeni sadam on Euroopas suuruselt kolmas - eespool asuvad Rotterdam ja Hamburg - ning mahub ülemaailmses pingereas 20 parema hulka. Järgmise aasta Tour de France'il antakse kolmanda etapi start Antverpenis, kuid sellega Belgia linna ambitsioonid ei piirdu. Antverpen soovib 2020. aastal, kui möödub 100 aastat suveolümpia korraldamisest, võõrustada rattamaailma suurima võistluse algust. Aasia sadamad Vitino on naftasadam Venemaal Murmanski oblastis Kandalaksa rajoonis. Sadam asub Kandalaksa lahe rannikul Beloje More jaama lähedal Kandalaksa linnast lõuna pool. Vitino sadam rajati aastal 1995. Aastani 2001 töötas hooajati, alates 2001. aastast töötab sadam aastaringselt. Sadamat kasutatakse peamiselt toornafta ja naftatoodete väljaveoks
Madalmaade renessanss Madalmaadeks nimetatakse laias laastus praegust Belgiat ja Hollandit. Siiski oli see piirkond omal ajal laiem hõlmates lisaks alasid Põhja-Prantsusmaalt ja -Saksamaalt. Sellel maa on olnud mitmete eri valitsejate võimu all, selle pärast on pidevalt sõdu peetud. Kõigele vaatamata olid Madalmaade linnad - näiteks Brügge, Gent, Antverpen jt. keskaja jooksul kujunenud rahvarohketeks kaubalinnadeks ja käsitöökeskusteks, mis oma arengutasemelt sugugi Itaaliast maha ei jäänud. Erinevalt Itaaliast ei määranud siin kultuuri palge mitte ülikond, vaid need, keda "kodanlasteks" tavatsetakse nimetada - rikkad kaupmehed ja käsitöölised. Vastavalt neile, kunsti põhilistele tellijatele, on Madalmaade kunsti nägu hoopis teiselaadiline kui Itaalias - tavalise inimese elule
Põllumajandus ei vajanud enam nii palju tööjõudu ning osa talupoegi rändas linna. Loomakasvatuse laienemine tagas ka põldude suurema viljakuse. · Linlased. Linnaelanike arv kasvas. Seda nii loomuliku iibe, aga enamasti maalt linna rändavate ja tööd otsivate talupoegade tõttu. Tarastamise tõttu oli eriti massiline vaesunud talupoegade ränne linnadesse Inglismaal. 16.sajandi lõpul elas sellistes Euroopa suurlinnades nagu Pariis, London, Rooma, Amsterdam, Antverpen ja Napoli üle 100 000 inimese. 5.Suurte maadeavastuste eeldused, põhjused ja tagajärjed. Eeldused (soodustavad tegurid): 1) Euroopas tunti kompassi 2) Euroopas oli valmis saanud uus laev karavell, millega oli võimalik kaugemale reisida 3) Euroopas oli meresõidu kogemustega ja sõitmishimulisi mehi Põhjused (miks?): 1) Euroopas oli puudus väärismetallidest, loodeti leida väärismetalli 2) Tundmatutes maades (Idamaades) toodeti suuri rikkusi
Pealinn: Brüssel Pindala: 32 547 km2 Rahvaarv: 10 309 725 (1.jaanuar 2002) Lipp: must-kollane-punane Haldusjaotus: 9 provintsi Kõneldavad keeled: Flaami (hollandi keele dialekt), prantsuse ja saksa keel (viimast kõneleb alla 1% elanikkonnast, kes elab idapiiri lähedastes valdades). Inglise keele oskus on väga hea Flandrias ja suhteliselt tagasihoidlik Valloonias. Rahaühik: frank Vääring: euro- (1 = 40.3399 BEF) Suuremad linnad: Brüssel, Gent, Charleroi, Liege, Antverpen, Brugge, Namur. Tööpuudus: Kokku tööga hõivatud 59.7% elanikkonnast (Eurostat 2002) Oma loodeosas Põhjamere rannikule avanev Belgia Kuningriik, üks kolmest Benelux'i maast, piirneb põhjas ja kirdes Hollandi Kuningriigi, idas Saksa Liitvabariigi ja kagus Luksemburgi Suurhertsogiriigi ning läänes Prantsuse Vabariigiga. Põhjapoolne osa, umbes pool territooriumist (peamiselt Flandria) on tasandik, u. 50 m üle merepinna; Walloonia, eriti lõunaosas kõrgendik (Ardennide
Pealinn: Brüssel Pindala: 32 547 km2 Rahvaarv: 10 309 725 (1.jaanuar 2002) Lipp: must-kollane-punane Haldusjaotus: 9 provintsi Kõneldavad keeled: Flaami (hollandi keele dialekt), prantsuse ja saksa keel (viimast kõneleb alla 1% elanikkonnast, kes elab idapiiri lähedastes valdades). Inglise keele oskus on väga hea Flandrias ja suhteliselt tagasihoidlik Valloonias. Rahaühik: frank Vääring: euro- (1 € = 40.3399 BEF) Suuremad linnad: Brüssel, Gent, Charleroi, Liege, Antverpen, Brugge, Namur. Tööpuudus: Kokku tööga hõivatud 59.7% elanikkonnast (Eurostat 2002) Oma loodeosas Põhjamere rannikule avanev Belgia Kuningriik, üks kolmest Benelux'i maast, piirneb põhjas ja kirdes Hollandi Kuningriigi, idas Saksa Liitvabariigi ja kagus Luksemburgi Suurhertsogiriigi ning läänes Prantsuse Vabariigiga. Põhjapoolne osa, umbes pool territooriumist (peamiselt Flandria) on tasandik, u. 50 m üle merepinna; Walloonia, eriti lõunaosas kõrgendik (Ardennide
aastal 70 aasta vanuselt. Testamendis jättis ta oma naisele ja kolmele tütrele suure rahasumma, kuid see ei olnud selline tohutu varandus, millega ta oli hoobelnud. Ka soovis ta, et peale tema surma lastaks vabaks tema mongolist teener Pietro. 5 Kokkuvõte Maadeavastused mõjutasid oluliselt Euroopa kaubandust. Kuna uued kaubandusteed olid ookeaniäärsed, tõusid esile ookeaniäärsed sadamalinnad Sevilla, Lissabon, Antverpen ja Amsterdam. Itaalia kaubalinnad kaotasid oma tähtsuse. Maadeavastused panid aluse suurtele kolooniavallutustele. Paljud inimesed viidi Ameerikasse, paljudest said orjad. Kolooniavallutuste tulemusel toodi Ameerikast suuri rikkusi. Hispaanlased said teada, et põhja pool Mehhikos on palju kulda. Hispaania aadlik Hernan Cortes soovis seda ala vallutada. 1519 aastaks oli ta kogunud suure sõjaväe millega ta alustas sõjaretke Mehhikosse.
22. eesti esimene spordialane raamat - autor, pealkiri, aasta Johann Kurrik, Turnimise raamat, 1879 23. sporti korrigeeriv organisatsioon ENSV-s, moto Eesti NSV kehakultuuri ja spordikommitee "Valmis tööks ja kaitseks". 24. eesti sportlased, kellel OM-lt 2 kulda, kuld ja hõbe, kuld ja pronks Kuldx2: E.Salumäe, K.Palusalu, P.Keres, A. Veerpalu, K. Smigun Kuld+hõbe: J.Talts, A.Neuland, Kuld+pronks: V.Väli 25. I olümpiamängude kuldmedal Alfred Neuland, tõstmine, Antverpen 1920 26. kes on valitud kõige rohkem kordi eesti parimaks sportlaseks Erika Salumäe, 9 korda 27. mida olulist tegi Laiuse köster Jüri Soo 1874 Laiuse köster Jüri Soo hakkas korraldama kehalist kasvatust Laiuse Kihelkonnakoolis. 1876 Jüri Soo korraldas Mõra mõisas esimese rahvakoolide võimlemispeo, mida peetakse eestis ka võimlemise ajaloo alguseks 28. millal avati esimene ametlik eesti spordiselts
Kuid kogu tiim oli väga tubli ning usun, et see on alles esimene samm tipu poole." Kanter on tänavu ketast heitnud 72.02, isiklik rekord on tal 73.38. Senise parima koha MMil, hõbemedali, saavutas tal 2005. aastal. Teised medalistid Kokku on Eesti sportlased olümpiamängudelt võitnud 20 hõbemedalit ja 27 pronksmedalit. Hõbemedalitest 2 kergejõustikus, pronksmedalitest koguni 6. Eesti kergejõustiku hõbemedalivõitjad: Jüri Lossmann Antverpen 1920 Rein Aun Tokyo 1964 Eesti kergejõustiku pronksmedalivõitjad: Aleksander Kolmpere Pariis 1924 Bruno Junk Helsingi 1952 Bruno Junk Melbourne 1956 Jüri Tamm Moskva 1980 Jüri Tamm Soul 1988 Aleksander Tammert Ateena 2004 Kasutatud allikad http://www.epl.ee http://www.omkuld.ee http://www.eok.ee http://www.ohtuleht.ee http://www.wikipedia.org
Amerigo Vespucci tõestas ära, et avastatud oli uus manner. Fernao de Magalhaes 1519-1522 esimene ümbermaailmareis. Austraalia avastati alles 1770 James Cooki poolt. Maadeavastuste tulemused: 1. koloniaalajastu algus. 2.massiline kulla sissetoomine euroopasse. Langes kulla hind, langes raha väärtus. Hindade revolutsioon 1520-1530 aastad. Hindade tõus, suurenes hulkurite arv, majanduslangus. 3. vahemere kaubanduslinnad laostusid, tekkisid uued kaubandusmaad(lissabon, Antverpen, London, Amsterdam). 4. kapitalismi areng euroopas. Teaduse areng, meresõidud. Ameerika koloniseerimisega kaasnes indiaani kultuuri hukk. Ameerika vallutajad konkistadoorid(Hernan Cortes, Fransisco Pizaro). Euroopasse jõudis kartul, mais, kalkun. Reformatsioon usupuhastus. Jan Hus esimene, kes alustas usupuhastusega. Nii Lutheril kui Husil oli ühine põhimõte see, et jutlust peaks pidama emakeeles. 1414-1417 konstanzi kirikukogu. Seal hukati Jan Hus.
dekoratiivsed elemendid, samas kui juugend püüdis vabastada puhta visuaalse meeldivuse ja köitvuse kujutatu tähenduse, mõtte survest. Juugendstiili arengut on püütud jagada kolmeks: 1)1893 1895 : algperiood, ilmnesid esimesed tõeliselt küpsed juugendlikud teosed Londonis, Pariisis ja Brüsselis; 2) 1895 1900 : juugendi kiire levik Euroopa ja Põhja-Ameerika linnades. Neis tekkisid omad juugendi variandid. Juurde tulid tähtsamatest keskustest Amsterdam, Antverpen, Barcelona, Berliin, Budapest, Darmstadt, Helsinki, Milano, Moskva, Nancy, Oslo, Praha, Riia, St. Peterburg, Torino, Kopenhaagen, New York, Chicago; 3) 1900 1914 : juugend oli laialt tuntud, viljeldud ja arutletud nähtus. Juugend oli muutunud massimoeks. Juugendit on jagatud ka kaheks suunaks : 1) Dekoratiivne juugend ja konstruktiivne ehk geomeetriline juugend. Dekoratiivset juugendit viljeldi Belgias, Prantsusmaal, Inglismaal, Ameerika Ühendriikides, tinglikult Hispaanias.
eksponeerimas oma teoseid väga tihti. Kümne aastaga käis ta läbi sellised kohad nagu Köln, Kopenhaagenis, Marsseille, Moskvas, Riia, Kaunas, Varssav,Krakov, Brüssel, Cleveland, Chicago, Boston, Baltimore, New York, Strasbourg, Amsterdam, Johannesburg, Roomas, Varssav, Antverpen ja see list pole veel isegi lõplik. Tähelepanuväärseim auhind tuli õuele 1937. Aastal, kui 21'st teosest koosnev väljapanek Viini Kujutavate Kunstnike Seltsi näitusel tõi talle kuldmedali. 1936. aastal korraldati Wiiralti ulatuslik isiknäitus ka Tallinnas ja Tartus ning 1937. aastal Helsingi Taidehallis. 25. septembril. 1939 saabus Wiiralt tagasi Eestisse. 5 NELJAKÜMNENDAD
dekoratiivsed elemendid, samas kui juugend püüdis vabastada puhta visuaalse meeldivuse ja köitvuse kujutatu tähenduse, mõtte survest. Juugendstiili arengut on püütud jagada kolmeks: 1)1893 1895 : algperiood, ilmnesid esimesed tõeliselt küpsed juugendlikud teosed Londonis, Pariisis ja Brüsselis; 2) 1895 1900 : juugendi kiire levik Euroopa ja Põhja-Ameerika linnades. Neis tekkisid omad juugendi variandid. Juurde tulid tähtsamatest keskustest Amsterdam, Antverpen, Barcelona, Berliin, Budapest, Darmstadt, Helsinki, Milano, Moskva, Nancy, Oslo, Praha, Riia, St. Peterburg, Torino, Kopenhaagen, New York, Chicago; 3) 1900 1914 : juugend oli laialt tuntud, viljeldud ja arutletud nähtus. Juugend oli muutunud massimoeks. Juugendit on jagatud ka kaheks suunaks : 1) Dekoratiivne juugend ja konstruktiivne ehk geomeetriline juugend. Dekoratiivset juugendit viljeldi Belgias, Prantsusmaal, Inglismaal, Ameerika Ühendriikides, tinglikult Hispaanias.
revolutsioonile’ ja Hispaania võim tuhmus) 12. Millised olid maadeavastuse tulemused? Eurooplased viisid Ameerikasse ristiusu, nisu, puuvilla, mustanahalised orjad, raua, alkoholi, tulirelvad, hobused ja rõuged. Ameerika Euroopasse maisi, kartuli, tubaka, süüfilise, kulda ja hõbedat Tähtsamad kaubateed paiknesid Vahemerelt ümber Atlandi ookeanile. Esile tõusid Lissabon, Sevilla, Antverpen, London. Hollandlased kui ‘maailma voorimehed’ Inglismaa tähelend maailmavõimuna Laevanduse ja navigatsiooni areng Väärtpaberiturg, esimene tõeline börs Amsterdamis Holland IdaIndia kompanii oli esimene tõeline aktsiaselts, mis vältis oma eksistentsi lõpuni krahhe ja börsimulle ning oli stabiilselt edukas. 13. Iseloomusta konkreetsete näidete kaudu reformatsiooni.
kakao, kartul, küüslauk, tomat, tubakas, kalkun UUS MAAILM - euroopaliku elulaadi pealesurumine; paljaksröövimine; hobune, varblane; haigused nt gripp, rõuged, tüüfus - Eurooplased viisid Ameerikasse ristiusu, nisu, puuvilla, mustanahalised orjad, raua, alkoholi, tulirelvad, hobused ja rõuged. - Ameerika Euroopasse maisi, kartuli, tubaka, süüfilise, kulda ja hõbedat - Tähtsamad kaubateed paiknesid Vahemerelt ümber Atlandi ookeanile. Esile tõusid Lissabon, Sevilla, Antverpen, London. - Hollandlased kui ‘maailma voorimehed’ - Inglismaa tähelend maailmavõimuna - Laevanduse ja navigatsiooni areng - Väärtpaberiturg, esimene tõeline börs Amsterdamis - Holland Ida-India kompanii oli esimene tõeline aktsiaselts, mis vältis oma eksistentsi lõpuni krahhe ja börsimulle ning oli stabiilselt edukas 13. Iseloomusta konkreetsete näidete kaudu reformatsiooni. Reformatsiooni(ehk usupuhastus) all mõistame kiriku ja ühiskonna muutumist laiemalt: valitsemise,
ära V suveolümpiamängud, Stockholm 1912. Eestlasi võttis osa 12 ja kõik nad võistlesid Venemaa lipu all. Edukaim oli Martin Klein,kes võistles kreeka-rooma maadluses. Tema ajalooline heitlus Stockholmi olümpial soomlase Alfred Asikaineni vastu kestis 11 tundi ja 40 minutit ning lõppes eestlase võiduga. Lõppkokkuvõttes sai ta 2. koha. Sõudmises ühepaadiga sai Hugo Maksimilian Kuusik 3-4 koha. VII suveolümpiamängud, Antverpen 1920. Eesti lipu all võistles 14 sportlast. Koju toodi 3 medalit, lisaks medalitele olid tublid veel: Aleksander Klumberg- odavise 5. koht, Harald Tammer- kuulitõuge 6. koht ja Karl Kõiv tõstmine 6. koht VIII suveolümpiamängud, Pariis 1924 Eesti olümpiadelegatsiooni koosseisus võistles 47 sportlast. Seekordsed olümpiamängud olid meile rikkad medalisaju poolest. Hästi esinesid spordiareenil veel: Albert Kusnets sai 4. koha Kreeka-rooma maadluses. Gustav Ernesaks
Pierre de Coubertin oli ROKi president 9.Enne I m.s toimusid suveolümpiamängud: aastatel: 1900 Pariis; 1904 St Louis; 1908 London; · 1896-1916 ja 1919-1925 1912 Stockholm · 1894-1896 ja 1919-1925 · 1894-1896 ja 1916-1919 10.Esimesed taliolümpiamängud toimusid: · 1908 21.Enne II m.s. toimusid suveolümpiamängud: · 1924 1920-Antverpen · 1936 1924-Pariis 1928-Amsterdam 11.OM toimumise koht ja aeg 1932-Los Angeles 1924 Pariis 1936-Berliin 1928 Amserdam 1932 Los Angeles 22.naised võtsis OM esmakordselt osa: 1936 Garmisch-Partenkirchen · 1896 1948 Sankt Moritz · 1900 1952 Helsinki · 1904
Saint Etienne kirikus, Renee de Chalonsi hauamon.(kujutas surma); Fontainebleau koolkond: Rosso ja Cellini(It. meistrid kutsuti Pr.maale), isel. malerism, figuurid pikad, saledad ja graatsilised, pead väikesed; Gonjon reness. tipp; süütute kaev Pariisis; Diana hirvega; Bontemps sirgus ja lihtsus, Franqoise II hauamon. Saint Denis kirikus; Pilon Henry II hauamon. Saint Denis kirikusse Madalmaad: puuplastika erilisel kohal, nikerdatud altarite valmistamise keskus Brüssel ja Antverpen, parim looja: Borman, 16.saj keskel hakkas levima It. reness.; meister: Cornelius Floris triumfikaare kujuline vahevõre Tournai katedraalis ja hertsog Albrerti hauamon. Küningsbergis. Saksamaa: piirkondlikud erinevused suured (killustatuse tõttu); mõjud kolmest suunast Prantsusmaa, Itaalia ja Madalmaad. Oluline puuskupltuur - keskuseks Nürmberg, kuulsad skuptorid: Stoss kuulsaim töö: Maria altar
perekonnaliikmeid külastades, kasvõi rituaaliks kujunenud põsesuudluseks ja lühikeseks keelepeksuks enne poodidesse lendamist. Selle asemel, et neid külaskäike vältida, onude ja vanavanemate armee ja selle tasuks, et nad head meeleolu üleval hoiavad, võivad oodata kinnimakstud sööki-jooki. Pere ja sugulastega söömine on üks peamisi meelelahutusi. Enamik belglasi elab oma pereliikmetega lähestikku. Ning tõepoolest, riigis, kus suuremad linnad nagu Brüssel ja Antverpen asuvad maanteed mööda minnes teineteisest ainult 35 minutise tee kaugusel. Kunagi oli igal perel katusekorrusel oma vanaema. Tänapäevases Belgias elavad erinevad põlvkonnad omaette, aga vanaema asub tihti üks kvartal eemal, kuhu on väga mugav pärast kooli lapsi saata ja mehepidamiseks tema elukogemustest kasu saada. Pulmad on need sündmused, mis annavad suurteks perekonna kogunemisteks erilise põhjuse ning belglased on uhkustundega alati valmis tõestama, kui ulatuslikuks
(teivashüpe), Eduard Hermann (käimine), Karl Lukk (käimine), sõudja Mart Kuusik ning Oskar Vilkmann moodsas viievõistluses. Mõningates teatmikes on eestlasteks loetud ka laskur Harry Blau ja võimleja Georg Maser, kuid selles, kas nad olid eestlased, pole senini selgust. Eestlastest sai medali Martin Klein võites hõbeda kreeka-rooma maadluse keskkaalus. Temast sai esimene eestlasest olümpiamedalivõitja. Berliin 1916 Jäid sõja tõttu ära. Antverpen 20. aprill 12. september 1920 Mängudel osales 29 riiki 2606 sportlasega, neist naissportlasi oli 64. Esimest korda osalesid olümpiamängudel Brasiilia, Eesti, Jugoslaavia, Monaco, Tsehhoslovakkia. Soome ja Uus-Meremaa võtsid esmakordselt osa iseseisvate riikidena. Olümpiamängude kavas oli 24 spordiala. Esmakordselt heisati olümpiamängudel viie omavahel põimunud rõngaga olümpialipp. Antverpeni olümpiamängudest alates
08.1916 Tallinn m 2.00,4 Johannes Villemson 30.06.1917 Tallinn VR 2.00,3 Johannes Villemson 12.08.1917 Tallinn VR * 2.00,2 Johannes Villemson 15.08.1920 Antverpen m 1.59,3 Johannes Villemson 09.07.1922 Pariis 1.59,8 Johannes Villemson 10.07.1923 Stokcholm 1.59,4 Julius Tiisfeldt 11.07.1927 Helsingi 1
ikoone, maale ja joonistusi, millega saab tutvuda ajutistel näitustel. 11) Eesti Rahva Muuseum – Muuseumis leidub peale maalide ja skulptuuride küll ka fotosid, raamatuid jms, kuid muuseumi üheks pärliks peetakse siiski kunstnik Konstantin Karlsoni 1908.aastal loodud maal “Jüri Proben´I portree.” 4. Nimeta maailmakuulsaid muuseume + nende asukohad. Euroopa Belgia: Rubensi auks – Antverpeni Kaunite Kunstide Muuseum _- Aadress: Leopold de Wael Plaats, Antverpen. Peamiselt 14. kuni 20. sajandi maalikunst ja skulptuurid. Vanim maal 1333. aastal Simone Martini maalitud pilt, mis kujutab stseene neitsi Maarja elust. Poeedid kunstnike seas – Groeninge museum ja St.-Jans-Hospital Brugges - Aadress: Groeninge Muuseum: Dijver 12, Brugge; St.-Jans-Hospital: Mariastraat 38, Brugge. Groeninge muuseumis eksponeeritakse peamiselt nende kunstnike loomingut, kes on suurema osa oma elust Brugges mööda saatnud. Muuseumi üks pärl on
lahingus said hispaanlased tulirelvadest hoolimata lüüa ja pidid põgenema. Lahingus sai surma ka Magalhães. Magalhãesi laevadest jõudis ainsana Hispaaniasse tagasi 6. septembril 1522 Juan Sebastián Elcano juhtimisel Victoria. 1 Kokkuvõte Maadeavastused mõjutasid oluliselt Euroopa kaubandust. Kuna uued kaubandusteed olid ookeaniäärsed, tõusid esile ookeaniäärsed sadamalinnad Sevilla, Lissabon, Antverpen ja Amsterdam. Itaalia kaubalinnad kaotasid oma tähtsuse. Maadeavastused panid aluse suurtele kolooniavallutustele. Paljud inimesed viidi Ameerikasse, paljudest said orjad. Kolooniavallutuste tulemusel toodi Ameerikast suuri rikkusi. Hispaanlased said teada, et põhja pool Mehhikos on palju kulda. Hispaania aadlik Hernan Cortes soovis seda ala vallutada. 1519 aastaks oli ta kogunud suure sõjaväe millega ta alustas sõjaretke Mehhikosse.
2.4. Maadeavastuste mõju Euroopale: Maadeavastuste tulemusena avardus eurooplaste maailmapilt. Seni ainult Euroopa ja Vahemere põhja- ja idaranniku alade tundmisega piirdunud teadmised suurenesid varauusaja lõpuks ⅘ maakera pindalast. Euroopa kaubanduse raskuspunkt kandus Vahemerelt ja Läänemerelt Atlandi ookeanile. Uuteks kaubanduskeskusteks kujunesid ookeanile rohkem avatud Sevilla (Hispaania), Lissabon (Portugal), Amsterdam ja Antverpen (Holland). Hispaania ja Portugali kõrval tõusid 17.saj uuteks koloniaalriikideks Holland, Inglismaa ja Prantsusmaa. Põhja-Itaalia kaubalinnad, mis olid olnud kuni 15.saj lõpuni peamised idamaiste kaupade vahendajad mujale Euroopasse, käisid alla. Itaalia allakäiku süvendasid Prantsusmaa ja Habsburgide vahelised sõjad 1494 - 1559, mille peamiseks sõjatandriks sai Põhja-Itaalia. Konkistadooride poolt Ameerikast leitud kulla ja hõbeda sissevedu
orjakaubandus Aafrikast Ameerikasse. Konkurentideks kujunesid Inglismaa ja Holland, kes ihaldasid sammuti Ameerika rikkusi. Orjakaubandus läks nende kätte üle. Samuti hakati Hispaania laevu röövima. Põhiliselt tegeldi piraatlusega maailmameredel. Maj ei osanud hispaanlased rikkusi ära kasutada. Kapitalistlikku tootmist hispaanlased ei arendanud. Rikkusid voolasid maj teenuseid pakkuvate inglaste ja hollandlaste kätte, mis stimuleeris kap arengut. Maailmalinnaks kujunes Antverpen. Inglismaal kujunes välja uus aadel, kelle rikkus põhines lambavilla müümisel Flandriasse. Kapitalism tõi kaasa hindade revolutsiooni. Suurenes kontrast vaeste ja rikaste vahel, vaeste laostumine. Tekkis ulatuslikum kerjuste kiht. Maadeavastused tõid kaasa kaubateede ümberpaiknemise. Vahemere kaubatee asemel muutus kesksemaks Atlandi ookeani kaubatee. Tähtsaimateks linnadeks muutusid Antverpen, Amsterdam, London, Lissabon, Sevilla. Keskaeg vs Uusaeg
turgu ja toorainet. Vahemaad olid tegelikult pikemad ku kaardil 4. tulirelvade kastuamine, sõjaline üleolek. 4. usu levitamine, rekongista aitas kaasa usulisele vaimustusele 24. Maadeavastused (tulemused) Tulemused: Euroopas: Vahemere tähtsus majanduses vähenes, majanduskese liikus Atlandi ookeanile. Esialgu tõusis Lissaboni tähtsus, pärast siiiski London, Amsterdam ja ka Antverpen. Nende kätte läks Veneetsia ja Genova roll. Eksootilised kultuurid: Usast: kartul, mais, tomat, tubakas. Idamaadest: tee... kohvaafriast Maailmakaubanduses läks juhtroll euroopa kätte. Euroopas toimus hindade revolutsioon, tõusid, sest kulda ja hõbedat. Ehk inflatsiooooooooooooooon Maailmas: Algab koloniaalpoliitika ja maailm jagatakse mõjusfäärideks 1494 Tordessilase leping
Prants. kaugushüpe) Ray Ewry(USA) 3võitu(hoota kõrgus, -kaugus ja kolmikhüpe) Charlotte Cooper(UK) tennis ESIMENE AASTA NAISTE OSAVÕTUGA 1904 Saint Louis, USA 1908 London, SB 1912 Stockholm, EESTLANE Martin Klein(Venemaa) hõbe(kreeka-rooma) Rootsi James(Jim) Thorpe (USA) - viie ja kümnevõistlus 1916 JÄID ÄRA I MS TÕTTU 1920 Antverpen, Paavo Nurmi (Soome) 3kulda, 1 hõbe (kergejõustik) Belgia Alfred Nauland (EESTI) kuld (tõstmine kergekaalus) 1924 Pariis, Paavo Nurmi(Soome) 2 kulda (kergejõustik) Prants. Johnny Weissmüller (USA) - ujumine 1928 Amsterdam, Voldemar Väli (EESTI) kuld (kreeka-rooma) Holland Osvald Käpp (EESTI) kuld(vabamaadlus) 1932 LA, USA 1936 Berliin, Jesse Oswald(USA) 4kulda (100m, 200m, kaugus ja 4x100)
vägede lahkumise, endise korra taastamise. · Põhjaprovintsid sõlmisid Utrechti uniooni, et viia lõpuni revolutsiooniline sõda. · Rahu ei tulnud. · Lõunas hertsog prantsuse Anjou hertsog, pidi loodama Brabandi hertsogiriik. Valloonid asustasid L-M'i, prantsusekeelsed koos kalvinistidega astuti Prantsuse sissetungijatele vastu. Rahvaliikumise käigus vabastati mitmed hispaania linnad(Brüssel, Brugge, Gent ja Antverpen). Hispaania asehaldurika sai Alessandro Farnes (Parma Margarete poeg), kes alistas need linnad. 1585 augustis oli vabadusvõitlus Flandrias, Brabandis jt L-M provintsides lüüa saanud. · Põhja-Madalmaades kukutati Felipe II ametlikult 1581.aastal. Utrechti uniooni alusel loodi Ühendatud Provintside Vabariik ehk Ühendatud Madalmaad. Uut riiki hakati nimetama Hollandiks. · 1584.aastal tappis hispaanlaste agent Oranje Willemi
näiteks palju faktooriaid Musta mere ääres. 1204. aastal läks Konstantinoopol vallutuse tõttu üle Veneetsia mõjusfääri. Oluliseks muutus massikaupade, nagu vili ja vill, turustamine. Suure osa moodustasid siiski ka idamaised vääriskaubad, nt vürtsid ja värvained, sest neid on lihtne transportida. 14. saj oli suurim laevastik Veneetsial, aga selle tonnaaz jäi ikkagi alla Titanicu omale. Tähtsad sadamad on Barcelona, Provance Vahemere ääres ja Madalmaade linnad nt Brügge ja Antverpen Põhja-Euroopas (mis ei asu mere ääres vaid jõgede suuetes). Madalmaades kohtusid Lääne- ja Põhjamerede kaubad, sinna suubus Reini jõgi ja tee Saksamaale, kust sai edasi liikuda mööda Doonaud. Inglismaal kaubanduses olulist rolli polnud see tekkis alles uusajal. Nad vedasid välja peamiselt villa, aga ka tina. Läänemere kaubandus oli Hansa kaubandus, kus esimesed linnad oli Lüübek ja Riia. Põhja- ja Lõuna-Euroopa kaubandussidemed kohtusid Champagne'is piirkonnas
kaevandatakse, hangitakse ja ümberpaigutatakse ning töödeldakse lõppproduktiks. Enam edukamad ja rikkamad on need riigid kes valmistavad lõpptppdangut. Sellekohaselt ühed riigid tegelevad tooraine ksaevandamisega (Venemaa, araabia riigid nafta ja gaas.), teised loodusresurssi ümbertöötlemine toorainest lõpuproduktiks (Jaapan, USA, Euroopa Liidu vanemad riigid) ja kolmandad muu tootmise juures transiidiga (Egiptus ja Panama läbi oma riiki läbivate kanalite. Belgia linn Antverpen on rahvusvaheline trandsiidikeskus oma suure ja süvisadasmaga. Majandusgeugraafia valdkonsa kuuluvad ka terminalidega varustatud suured rahvusvavehlise tähtsusega transiidikoridorid ja nende võrgustikud. Sellepärast omavad suursadamad ja –lennuväljad poliitilist tähtsust, mis tagab nii asupaigariigi kui teiste riikide majanduse toimimise. Paljude riikide majandus on teeninduspõhine (pangandus, kaubandus, turism, meditsiin (Sveitš) jne.).
Pisa, Genova, Veneetsia suured merelinnad, laevasik ja raha. Omad kolooniad Musta mere ja Vahemere ääres. Luksuskaubad, vürtsid, kallid kangad võimalik edasi toimetada galeeridega (sõudelaevad). Masskaubaks on toiduained. Veneetsia ja Genova suured laevastikud on meie mõistes väiksed, Titanicu tonnaaz 10x suurem kui kogu Genova laevastik. Orjakaubandus (Must meri, Egiptus) Itaalias. Barcelona, Marssellejms olulisemad Vahemere sadamad. Põhjapool Madalmaa linnad, Bruck, Antverpen. Madalmaades kohtusid Ida Euroopa vili, karusnahad ja vaha mujalt tulnud soolaga. Inglismaa villa väljaveo piirkond, sellega tegelesid mitte inglased vaid võõrkaupmehed. Kogedes (mahukas ent aeglane) transporditi soola ja vilja. Keskaja majandusel keskuseks Itaalia (Rooma pärandus, osa Itaaliast Bütsantsi võimu all, mis andis sidemeid) ja Põhja Prantsusmaa, Madalmaad, mis puutusid kokku nii Skandinaavia kui Lääne Euroopaga. Nende vahel põhja lõuna suunalised kaubateed.
annaabi.ee 
