olümpiavõitude aegu kaalus ta 114–115 kg. Ta võitis 1936. aastal Berliini Olümpiamängudel kulla Kreeka-Rooma maadluses ja vabamaadluses. 1937. aastal Euroopa meistrivõistlustel Pariisis võitis ta samuti kulla. 7. jaanuaril 1938 juhtus õnnetus. Palusalu heitis Voldemar Roolaant, proovis vältida raskemana vastasele peale kukkumist ja sealjuures tuli Palusalu õlg liigesest välja. Kui sama vigastus kordus maavõistlusel Soomega, tähendas see Palusalu karjääri lõppu. Jaan Talts Jaan Talts (sündinud 19. mail 1944 Massiarul Laiksaare vallas Pärnumaal) on eesti tõstja. Ta on võitnud kaks olümpiamedalit; 1968. aastal Mexicos sai ta hõbemedali (vastane kasutas tollal veel lubatud dopingut) ja 1972. aastal Münchenis kuldmedali. Maailmameistrivõistlustelt võitis ta aastatel 1970 ja 1972 kuldmedali ning 1968 ja 1969 hõbemedali. Euroopa meistrivõistlustelt sai aastatel 1968, 1969, 1970 ja 1972 kuldmedali. 1967–1972 püstitas Talts 41 maailmarekordit
Esimene on pesa peale asetatakse tühi magasinikast ja teine on, et kärjeraami pealmise liistu pikkune ning 50 või 85 mm laiune võrkraam kinnitatakse pesaruumi tühjaosa peale (Talts 1977). Joonis 1 Eesti taru lõige piki raami: a- katus, b- magasin, c- pesaruum, d- seinatope, e- põhi, f- lennuavad (Talts 1977) 5 2. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Arro, S. , Endla, M. , Kilter, E. , Rohtla, A. Mesilaste pidamine, 1997, "Valgus" 163 lk. 2. Talts, H. Tegelik mesindus, 1977. "Valgus", Tallinn, 247 lk. 6
Risto Mätas odavise 80,73 m 6 Võistlejad ning nende saavutatud kohad(naised) nais sportlased ala(d) tulemus(ed) koht Liina Tsernov 800m jooks 2:07:95 min 25 1500m jooks 4:25:18 min 25 Liina Luik maraton 2:41:48 min 29 Lily Luik maraton 2:45:29 min 43 Leila Luik maraton 2:48:48 min 47 Evelin Talts maraton -katkestas- - Maris Mägi 400m tõkkejooks 1:03:04 min 24 Jekaterina Patjuk 3000m jooks 10:03:06 min 16 Grete Udras kõrgushüpe 1,85 m 14 Kätlin Piirimäe kuulitõuge 15,66 m 15 Kati Ojaloo vasaraheide 59,63 m 22 Grit Sadeiko seitsmevõistlus 6014 punkti 15 Mari Klaup seitsmevõistlus 5765 punkti 19 Kokkuvõtvalt Eesti sportlaste
aastal. 1922. aastal Tallinnas toimunud maailmameistrivõistlustel võitsid eestlased 3 kuld-, 3 hõbe- ja 5 pronksmedalit. Kuldmedali võitsid Alfred Neuland (kergekaal), Saul Hallap (keskkaal), Harald Tammer (raskekaal). Hilisematel aastatel jõudis maailmaklassi Arnold Luhaäär (1933 Euroopa meistrivõistluste hõbe, 1938 maailmameistrivõistluste pronks). 1966. aastal tõstis Olav Kool esimese eestlasena 3 tõstega 500 kg, järgmisel aastal ületas Jaan Talts selle tulemuse esimesena maailmas poolraskekaalus. Jaan Talts on kõigi aegade edukaim Eesti tõstja: ta on püstitanud 40 maailmarekordit ning võitnud olümpiamängudel kuldmedali (1972 raskekaalus) ja hõbemedali (1968 poolraskekaalus), 3 maailmameistrivõistluste kuldmedalit ja ühe hõbemedali ning 4 Euroopa meistrivõistluste kuldmedalit. Silmapaistvaid tulemusi on saavutanud ka Karl Utsar (1971 Euroopa meistrivõistluste pronksmedal raskekaalus).
Andrus Veerpalu (Torino 2006, Salt Lake City Andrus Veerpalu (Salt Lake City 2002) Indrek Peterlson (Ateena 2004) 2002) Erki Nool (Sydney 2000) Tõnu ja Toomas Tõniste (Soul 1988) Jaak Mae (Salt Lake City 2002) Erika Salumäe (Barcelona 1992, Soul 1998) Nikolai Poljakov (Moskva 1980) Indrek Peterlson (Sydney 2000) Tiit Sokk (Soul 1998) Jaan Talts (Mexico 1968) Aleksei Budõlin (Sydney 2000) Jaak Uudmäe (Moskva 1980) Rein Aun (Tokyo 1964) Tõnu ja Toomas Tõniste (Barcelona 1992) Ivar Stukolkin (Moskva 1980) Jaak Lipso (Tokyo 1964) Jüri Tamm (Soul 1988, Moskva 1980) Viljar Loor (Moskva 1980) Aleksander Tsutselov (Rooma 1960) Allar Levandi (Calgary 1988)
Puud Venemaal (eesti vene tõlge) 1. Kuusk 2. Jalakas 3. Jugapuu 4. Kask , 5. Kadakas 6. Lepp 7. Remmelgas , 8. Pihlakas 9. Haab 10. Saar 11. Tamm 12. Pärn 13. Mänd , 14. Vaher 15. Pirnipuu - 16. Õunapuu 17. Viirpuu 18. Lodjapuu Tanel Talts 10b
11 Roman Steinberg 12 Alekssander Kolmpere 13 Osvald Käpp 14 Voldemar Väli 15 Arnold Lühaäär 16 Albert Kusnets 17 William von Wiren, Georg Faehlmann, Nikolai Veksin, Eberhard Vogdt 18 Kristijan Palusalu 19 Nikolai Stepulov 20 August Neo 21 Voldemar Väli 22 August Neo 23 Johannes Kotkas 24 Johann Lõssov 25 Bruno Junk 26 Bruno Junk 27 Aleksander Tsutselov 28 Hanno Selg 29 Ants Antson 30 Rein Aun 31 Jaak Lipso 32 Svetlana Tsirkova 33 Jaan Talts 34 Jaak Lipso 35 Jaan Talts 36 Jüri Tarmak 37 Svetlana Tsirkova 38 George Zazitski 39 Aavo Pikkuus 40 Raul Arnemann 41 Jaak Uudmäe 43 Viljar Loor 44 Ivar Stukolkin 45 Mait Riisman 46 Nikolai Poljakov 47 Ivar Stukolkin 48 Jüri Tamm 49 Tiit Sokk 50 Erika Salumäe 51 Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste 52 Jüri Tamm 53 Vladimir Reznitsenko 54 Erika Salumäe 55 Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste 56 Erki Nool 57 Aleksei Budõlin 58 Indrek Pertelson
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1. KODU JA PEREKOND KASVUKESKKONNANA....................................................... 3 1.1. Kodu kolm mõõdet......................................................................................................5 1.2. Mitu põlvkonda koos...................................................................................................6 1.3. Kodu mängunurgana................................................................................................... 7 1.4. Mänguasjad ja mängunurk.......................................................................................... 8 1.5. Kodu keelekeskkonnana..............................................................................................8 1.6. Avatud suhted perekonnas.......................................................
SYDNEY OOPERITEATER ERIK TALTS ASUKOHT Syndney ooperiteater asub Austraalias Sydneys. ARHITEKTUUR JA ARHITEKT *Sydney ooperiteatri arhitektiks on Jorn Utzon. *Ooperiteater võtab enda alla 1,8 hektarit. *Ooper toetub betoonplokkidele mis asuvad merepinnast 25 meetrit allpool. *Sydney ooperiteatri katus koosneb 1 056 006 läikvalgest katusekivist. AJALUGU *Sydney ooperiteater avati 20. oktoobril 1973. aastal. FAKTE *Sydney ooperimaja ehitamiseks kuulutati 1956. aastal välja arhitektuurikonkurss. *Opperiteatri avas kuninganna Elizabeth teine ja simeseks etenduseks oli Beethoveni 9. sümfoonia. *Sydney ooperiteater on Sydney sümbol. KASUTATUD ALLIKAD *https://et.wikipedia.org/wiki/Sydney_ooperiteater *https://et.wikipedia.org/wiki/Sydney_ooperiteater *http://www.nationsonline.org/oneworld/map/Sydne...
1952 Helsingi Kotkas maadlus kg) Ants 1964 Innsbruck Kiiruisutamine 1500 m 2.10,3 Antson Svetlana Naiskondlik 1968 México Vehklemine Tsirkova florett Jüri 1972 München Kergejõustik Kõrgushüpe 2.23 Tarmak 1972 München Jaan Talts Tõstmine Raskekaal 110 kg Aasta Koht Sportlane Ala Võistlusala Tulemus Märkused Svetlana Naiskondlik 1972 München Vehklemine Tsirkova florett Aavo 102,55 km 1976 Montreal Jalgrattasport Pikkuus meeskonnasõit
1992 Mis oli Kalevipoja laeva nimi? Lennuk Mis värvi passid antakse Euroopa Liidu kodanike lemmikloomadele? Sinised Mitu Eesti naist on pälvinud Vabadussõja risti? Üks. Mis kuu on Mihklikuu? September. Mis aastal sai eesti endale esimese presidendi? 1938 Mille puhul antakse inimesele Lõvi märk? Tulekahjus või veeõnnetuses kellegi elu päästmise eest. Millised on Koidula kolm eesnime? Lydia Emile Florentine Mitu maailmarekordit püstitas Jaan Talts? 43 Kes konfeerisid Tallinnas toimunud Eurovisiooni lauluvõistlust? Annely Peebo, Marko Matvere Mitu liiget kuulub Tallinna linnavolikokku? 63 Kuidas nimetatakse Eesti teise astme kohtuid? Ringkonnakohtud Millal kinnitati Eesti riigi vapp? (pp/kk/aa) 19.06.1923 Millal sai Eesti Euroopa Liidu liikmeks? (pp/kk/aa) 1.mai 2004
Svetlana Tsirkova-Lozovaja (sündinud 5. novembril 1945 Tsuvassias) on endine NSV Liidu vehkleja ja hilisem Eesti vehklemistreener. 1968. aasta suveolümpiamängudel ja 1972. aasta suveolümpiamängudel võitis NSV Liidu floreti vehklemisnaiskonnas olümpiakulla. Maailmameistrivõistlustelt sai ta kaks kulda ja hõbe naiskonna koosseisus, lisaks individuaalse pronksi. Aasta : 1968,1972 Spordiala : Vehklemine (naiskondlik florett) Jaan Talts Jaan Talts (sündis 19. mail 1944 Massiarul Laiksaare vallas Pärnumaal) on Eestitõstja. Ta on võitnud kaks olümpiamedalit; 1968. aastal Mexicos sai ta hõbemedali(vastane kasutas tollal veel lubatud dopingut) ja 1972. aastal Münchenis kuldmedali. Maailmameistrivõistlustelt võitis ta aastatel 1970 ja 1972 kuldmedali ning 1968 ja 1969hõbemedali. Euroopa meistrivõistlustelt sai aastatel 1968, 1969, 1970 ja 1972 kuldmedali. 19671972 püstitas Talts 41 maailmarekordit. Ta oli esimene
Disain- valgustid ja mööbel Koostaja: Jaanus Talts Disain- Disain ehk tootekujunduskunst on kunst luua ja arendada tooteid, teenuseid ja lahendusi, mis on senisest lihtsamad, huvitavamad, turvalisemad, loodussäästlikumad, parema väljanägemise või suurema kasutusmugavusega. Disainialal töötavat inimest nimetatakse disaineriks. DISAINERITE LOOMING Jaanus Orgusaar ja enneolematu Comb Jaanus Orgusaare Comb on Eesti tootedisainist ilmselt üks enim rahvusvahelist tähelepanu saanud ja edu maitsnud toode.
Sarnased hulknurgad Koostaja: Kadri Kivirand Juhendaja: Andres Talts Hulknurga mõiste Hulknurga moodustab tasandil olev kinnine murdjoon. Murdjooneks nimetatakse niisugust kujundit, mis koosneb punkte järjestikku ühendavatest lõikudest, kusjuures kolm järjestikust punkti ei asu ühel sirgel. Sarnasus Kahte võrdset kujundit saab asetada nii teineteise peale, et nad ühtivad. Kui kaks kujundit on ühesuguse kujuga, kuid erineva suurusega, siis need kujundid on sarnased. Reegel!
Pariis 1924 Vabamaadlus Berliin 1936 3.Osvald Käpp 6.Kristjan Palusalu Vabamaadlus Kreeka-rooma maadlus Amsterdam 1928 Berliin 1936 7.Johannes Kotkas 10. Jüri Tarmak Kreeka-rooma maadlus Kergejõustik Helsingi 1952 München 1972 8. Ants Antson Kiiruisutamine 11.Svetlana Tsirkova Innsbruck 1964 Vehklemine München 1972 12. Jaan Talts Tõstmine 9. Svetlana Tsirkova München 1972 Vehklemine Mexico 1968 13. Aavo pikkuus 16. Viljar Loor Jalgrattasport Võrkpall Montreal 1976 Moskva 1980 14. Ivar Stukolkin 17. Mait Riismann Ujumine Veepall Moskva 1980 Moskva 1980 18. Tiit sokk 15. Jaak Udumäe Korvpall Kergejõustik Soul 1988 Moskva 1980 22.Andrus veerpalu
(raskekaal) 1936 Kristjan Palusalu Vabamaadlus Berliin (raskekaal) 1952 Johannes Kotkas Kreeka-rooma maadlus Helsingi (raskekaal) 1964 Ants Antson Kiiruisutamine Innsbruck (1500m) 1968 Svetlana Tsirkova Naiskondlik florett Mexico (vehklemine) 1972 Jaan Talts Tõstmine (raksekaal) München 1972 Jüri Tarmak Kergejõustik München (kõrgushüpe) 1976 Aavo Pikkuus Meeskondlik Montreal maanteesõit 1980 Jaak Uudmäe Kolmikhüpe Moskva 1980 Viljar Loor Võrkpall Moskva 1980 Ivar Stukolkin Ujumine Moskva 1980 Mait Riismann Veepall Moskva
Ilmastikutingimuste mõju talirapsi saagikusele selle erinevates kasvufaasides Ranno Vaarikmäe Andres Talts Abstrakt ilmastikutingimuste mõju: Uuriti Rapsi seemne saagikusele. Rapsi seemne õlikontsentratsioonile. Seemne kogusele 1 peal. 1000 seemne kaalule. Katsed viidi läbi 34-s erinevas keskkonnas, mida sümboliseerivad erinevad mulla omadused ja kliimatingimused. Katsete koht – Saksamaa Katsete aeg – 2006 – 2011 Metoodikad Põldude väetamine erinevatel perioodidel lämmastikväetisega. Kasutati kolme erinevat sorti talirapsi. Uuriti:
Rõhk on autentsusel ja ehk ka sama pöörasel meeleolul, just nagu Jussil kunagi kombeks oli. Saja aasta tagust maailma taaselustavad viiulitel Karoliina Kreintaal ja Eeva Talsi ning torupillil Cätlin Mägi. Koosseis Jaan Pehk - laul Liisi Koikson - laul Eeva Talsi - viiul, laul , hiiu kannel Karoliina Kreintaal - viiul, laul Cätlin Mägi - torupill, laul Sandra Sillamaa - torupill, laul Marko Mägi - saksofonid Marek Talts - elektrikitarr Silver Sepp - kausipillid, laul Ajalugu Pärimusmuusikute jaoks on Torupilli Juss kuningas aga hoopis põhjusel, et tema tulevikku suunatud mõtteviisi tulemusena salvestas ta 1921. aastal ligi nelikümmend endamängitud torupillilugu. Just need lood võlusid tänapäeva muusikuid oma rütmilise mängutehnika ja mitmekülgse repertuaari poolest niivõrd, et andsid põhjuse tema lugude noodid Nimi
1936 Berliin Kristjan Palusalu Kreeka-rooma maadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1936 Berliin Kristjan Palusalu Vabamaadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1952 Helsingi Johannes Kotkas Kreeka-rooma maadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1964 Innsbruck Ants Antson Kiiruisutamine 1500 m 1968 México Svetlana Tsirkova Vehklemine Naiskondlik florett 1972 München Jüri Tarmak Kergejõustik Kõrgushüpe 1972 München Jaan Talts Tõstmine Raskekaal (110 kg) 1972 München Svetlana Tsirkova Vehklemine Naiskondlik florett 1976 Montreal Aavo Pikkuus Jalgrattasport 102,55 km meeskonnasõit 1980 Moskva Jaak Uudmäe Kergejõustik Kolmikhüpe 1980 Moskva Ivar Stukolkin Ujumine 4x200 m vabalt teade 1980 Moskva Mait Riisman Veepall 1980 Moskva Viljar Loor Võrkpall 1988 Sul Erika SalumäeJalgrattasport Trekisprint
MUHAMMAD ALI (POKSIJA) JIM BROWN (AMEERIKA JALGPALL) WAYNE GRETZKY (JÄÄHOKIMÄNGIJA) EESTI • SAJANDI ALGUSES ESIMESED SPORDISELTSID (JALGRATTA, JOOKSMINE, VÕIMLEMINE, JALGPALL, POKS, UJUMINE, UISUTAMINE) • EESTLASED OLID OLÜMPIAMÄNGUDEL ESIMEST KORDA 1918 VENEMAA VÕISTKONNAS • 1919 RAJATI EESTI SPORDI LIIT JA EESTI OLÜMPIAKOMITEE • 20. SAJANDI KUULSAMAKS SPORTLASEKS NIMETATI PAUL KERES • ERIKA SALUMÄE (JALGRATTUR) ANTS ANTSON (KIIRUISUTAJA) JAAN TALTS (TÕSTJA) ERKI NOOL (KÜMNEVÕISTLEJA) PAUL KERES (MALETAJA)
Koeru Keskkool MESINDUST MÕJUTAVAD TEGURID Uurimistöö Autor: Keith Tauden, 11. klass Juhendaja: õp. Siret Pärtel Koeru 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 1. MESINIKUGA SEOTUD TEGURID..................................................................................... 3 1.1. Füüsiline kompetentsus................................................................................................ 4 1.2. Erialane kompetentsus................................................................................................. 4 1.3. Emotsionaalne kompetentsus............................................
- olümpiatuli on tuli, mis põleb olümpiastaadionil olümpiamängude ajal. - olümpiahümn on kreeka autorite kirjutatud kaasaegsete olümpiamängude ametlik hümn, mida kasutati esmakordselt 1896. aastal Ateenas. Ametlikult võeti hümn kasutusele alles 1958. aastal. 8. Nimeta eestlasi olümpiavõitjaid. Alfred Neuland, Eduard Pütsep, Voldemar Väli, Osvald Käpp, Kristjan Palusalu (x2), Johannes Kotkas, Ants Antson, Svetlana Tsirkova (x2), Jaan Talts, Jüri Tarmak, Aavo Pikkuus, Mait Riisman, Viljar Loor, Jaak Uudmäe, Ivar Stukolkin, Tiit Sokk, Erika Salumäe (x2), Erki Nool, AndrusVeerpalu (x2), Kristina Smigun (x2), Gerd Kanter. 9. Nimeta linnu, kus on toimunud olümpiamängud alates aastast 1992. Suveolümpiamängud Barcelona, Atlanda, Sydney, Ateena, Peking, 2012 London Taliülolümpiamängud Albertville, Lillehammer, Nagano, Salt Lake City, Torino, Vancouver, 2014 Sotsi 10
Tihtipeale peetakse esimeseks nu metali ansambliks Korni Nu metali juurteks on funk metal, grunge ja heavy metal Vahel on andamblis ka DJ Albumite kujunduses graffiti Sarnane alternative metaliga ja rap-metaliga Saavutas populaarsuse haripunkti peale sajandivahetust Nu Metal Eestis Solweig, alustas 2002. aastal, bändi looja ja lugude autor on Jan Talts Osadel andmetel on ka Merwis nu metal bänd Cookies on Eesti metal ansambel, kes viljeleb ka nu metalit, laulja on Venno Loosaar Cookies Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Esindajad Korn Click to edit Master text styles Limp Bizkit Second level
K U S ELA S ID M ETS A V EN N A D ? Koostajad: Jaanus Talts ja Oliver Leppik 10. klass Sissejuhatus Tänapäeval levinud üleelamisõpetus õpetab ehitama igasugu varjualuseid. Vaadates metsavendade punkreid, tuleb tõdeda, et need mehed teadsid juba siis, mida nad tegid. Varjekohad ehk punkrid 1940. aastate teises pooles hakkasid metsavennad rajama endale üle Eesti varjekohti ehk punkreid. Eesti metsavendade elupaiku saab jaotada mitmesse kategooriasse. 1. Maapealsed punkrid 2
Kartul Ranno Vaarikmäe Andres Talts Eesti Maaülikool Kartuli ajalugu Pärit Kesk- ja Lõuna-Ameerikast Peetakse vanimaks kultuurtaimeks maailmas Indiaani hõimud kasvatasid seda rohkem kui 4000 a. tagasi. Euroopasse jõudis kartul 16. sajandil. Eestisse jõudis kartul 18.sajandi alguses. Kartuli toitainete sisaldus Kartuli kasvatamine Seeme
teenuseid anname Eestile tööd ning toome aastas eelarvesse miljard krooni. Isamaa ja Res Publica Liidul on üle 8900 liikme. Sellega oleme suuruselt kolmas erakond Eestis. Riigikogus oleme esindatud 19 saadikuga. Meie erakonda kuulub Riigikogu esimees Ene Ergma. Valitsuses on meie kanda viis ministrikohta. Isamaa ja Res Publica Liitu kuulub 80 omavalitsusjuhti. Oleme koalitsioonis 76 omavalitsuses. Kärdla osakonna juhatus on seitsmeliikmeline: Inge Talts, Tiit Harjak, Karin Poola, Irina Luik, Mart Kaups, Aino Kerde. Osakonna juhatuse esimees on Annely Tikerpuu-Kattel. Käina osakonna juhatus on kolmeliikmeline:Alar Kääramees, Linda Tikk, Triinu Schneider. Osakonna juhatuse esimees on Alar Kääramees
● first Olympic gold 1920 ● weightlifter ● 12 WR Palusalu’s triumph ● 10 March 1908 ● Berlin Olympic games 1936 ● two gold ● Greco-Roman and freestyle heavy weight ● people came to railway stations ● 40 000-60 000 people Paul Keres ● January 7, 1916 ● chess grandmaster ● the world's top players from the mid-1930s to the mid-1960s. ● the strongest player never to become world champion ● one of the greatest players in history Jaan Talts ● 19 May 1944 ● weightlifter ● silver 1968 ● gold 1972 ● 41 WR ● lifted 500 kg Erika Saulmäe ● born 11 June 1962 ● track bicycle racer ● only Estonian female medallist ● gold in 1988, 1992 Andrus Veerpalu ● 8 February 1971 ● most successful male cross country skier ● 2002 gold and silver ● 2006 gold ● oldest world champion in history - 38 years old ● oldest Olympic champion in individual distance Kristina Šmigun-Vähi
Svetlana Tsirkova-Lozovaja (sündinud 5. novembril 1945 Tsuvassias) on endine NSV Liidu vehkleja ja hilisem Eesti vehklemistreener. 1968. aasta suveolümpiamängudel ja 1972. aasta suveolümpiamängudel võitis NSV Liidu floreti vehklemisnaiskonnas olümpiakulla. Maailmameistrivõistlustelt sai ta kaks kulda ja hõbe naiskonna koosseisus, lisaks individuaalse pronksi. Tunnustused 1969 Eesti parim naissportlane 2006 Valgetähe III klassi teenetemärk Jaan Talts Parimad tulemused: Surumine 211 kg, rebimine 170 kg, tõukamine 222,5 kg, kolmevõistlus 587,5 kg ja kahevõistlus 380 kg. Jaan Talts (sündis 19. mail 1944 ) on Eesti tõstja. Ta on võitnud kaks olümpiamedalit; 1968. aastal Mexicos sai ta hõbemedali (vastane kasutas tollal veel lubatud dopingut) ja 1972. aastal Münchenis kuldmedali. Maailmameistrivõistlustelt võitis ta aastatel 1970 ja 1972 kuldmedali ning 1968 ja 1969 hõbemedali.
,,Kuristik rukkis" Anna Talts Kuristikku kukkumine on olukord, kui inimene ei leia oma elu mõtet. Ta ei tunne kukkudes selle põhja. Need inimesed loobuvad oma elu mõtte otsimisest enne, kui on alustanud. Üksindus kuulub inimeseks olemise juurde. Mõnikord oleme üksi, sest me tahame üksi olla. Teinekord paneb aga elu meid olukorda, kus on vaja üksindust õppida. Holden tundis koguaeg ennast üksikuna ja see masendas teda. Ta proovis pidevalt kellegagi suhelda. Polnud vahet kas see inimene meeldis talle või mitte.
Troopilised Andid Koostaja: Jaanus Talts 10. klass Andid Asukoht Lõuna- Ameerika lääneosa. Läbib Panamat, Ecuadori, Colombiat, Boliiviat, Peruud, Tšiilit ja Argentiinat. Laius ja pikkuskraadid 32°39′10″S 70°0′40″W Kõrgus Kõrgeim tipp Aconcagua – 6959 m. Igilume olemasolu Ekvaatoril algab 4500 m. kõrguselt, troopilises vöötmes 6 km. kõrguselt. Andides on kõrgusvööndilisus. Seal on palju aktiivseid vulkaane ja tihti esineb maavärinaid. Andid on rikkad maavarade poolest. Seal leidub naftat, maagaasi, vaske, tina, hõbedat, kulda, plii- ja tsingimaaki jm maavarasid. Andid on Lõuna-Ameerika mäestik, mille ahelikud kulgevad mandri läänerannikul ligikaudu 7000 km pikkuselt . Andid on maailma pikim mäestik. Andide mitmed tipud on rohkem kui 6000 m kõrgused (näiteks Ojos del Salado, Illampu, Jerupaja, Aconcagua), kõrgeim neist on Aconcagua (6959 m). Andid on noor alpikurrutusse kuuluv ...
6. Sest tuli minna dispanseriesse läbi vaatusele ,kus uuritakse kes ei ole haige ja kes ei ole hull. 7. Rahvamustrit. 8. Juta Koidla ,,Maasika". 9. Et puude otsast kostab lakkamatut linnulaulu. 10. Boriss Nikolski. 11. Jaak Urmet ja Lauri Vanamölder. 12. Tallinnas. 13. Paul Keres. 14. Juurvilja ladu. 15. Andres Jaakso 16. 1943. 17. Miks sul seljas ,kilpkonn. 18. Savitahvlile. 19. 3. 20. Ta polegi surnud. 21. 24.juuni. 22. Ülle Meister. 23. Otfried Preunler. 24. Jaan Talts. 25. Presidendid Arnold Rüüel ja Lennart Meri. 26. Etlemine. 27. Andrus Veerpalu ja Mart Poom. 28. Axel Roosmann 29. Maire Aher. 30. Kristjan Allik.
Bohemian Rhapsody Erik Talts 10.A Filmi Rezissöör Bryan Singer (sündinud 1965 New Yorgis) on filmi produtsent, kirjanik ja rezissöör. Ta on enim tuntud filmi lavastamises X-mehed: tulevase möödaniku päevad. Ta kirjutas ja lavastas oma esimese filmi 1988. aastal. Film pöörab enim tähelepanu 70ndate populaarseima bändi Queen pealaulja Freddie Mercury poole. Näidatakse Freddie erinevaid eluetappe ja kuidas pandi kokku Queen ja esitatakse nende hinge minevalt legendaarseid laule
1924 Eduard Pütsep kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal) 1928 Voldemar Väli kreeka-rooma maadlus (sulgkaal) 1928 Osvald Käpp vabamaadlus (kergekaal) 1936 Kristjan Palusalu kreeka-rooma maadlus (raskeskaal) 1936 Kristjan Palusalu vabamaadlus (raskeskaal) 1952 Johannes Kotkas kreeka-rooma maadlus (raskekaal) 1964 Ants Antson kiiruisutamine (1500 m) 1968 Svetlana Tsirkova Vehklemine (naiskondlik florett) 1972 Jaan Talts tõstmine (raskekaal) 580,0 (210,0165,0205,0). 1972 Svetlana Tsirkova vehklemine (naiskondlik florett) 223 cm 1972 Jüri Tarmak kergejõustik (kõrgushüpe) 223 cm 1976 Aavo Pikkuus Jalgrattasport (meeskondlik maanteesõit) 1980 Mait Riisman veepall Aasta Sportlane Spordiala Tulemus 1980 Viljar Loor võrkpall
VÕISTLUSMÄÄRUSED. 1.Normaalmõõtmetega jooksurada on kahest paralleelsest sirgest ja kahest võrdse raadiusega kurvist koosnev 400 m pikkune ringrada. M 160 2.Kuni 400 m (kaasa arvatud) pikkustel distantsidel jookseb iga võistleja kogu võistlusmaa eraldi rajal. M 160 3. Stardipakkude kasutamine on kohustuslik kõigil kuni 400 m (kaasa arvatud) pikkustel distantsidel ja 4x200 m ning 4x400 m teatejooksu esimestel etappidel. Ühelgi muul distantsil pole stardipakkude kasutamine lubatud. M 161 4.Kõikidel kuni 400 m (kaasa arvatud) distantsidel (ka 4x200 m ja 4x400 m teatejooksude esimese vahetuse jooksjatel) on madalstart. M 162 5.Võistleja peab sooritama äratõuke ühelt jalalt. M 182 6.Katse loetakse ebaõnnestunuks, kui: (a) Võistleja ajab katset sooritades lati maha; (b) Võistleja puudutab latti ületamata mõne kehaosaga maandumispaika või maapinda hüppetellingute vahel või nendest väljaspool, teiselpool tellin...
Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskool Mirjam Talts Lahused Referaat 2014 Sisukord Sisu Sisukord......................................................................................................................................2 Lahus...........................................................................................................................................3 Lahuste valmistamine..............................................
Kristofer Robin Kirsiste Erik Talts 10.A 12.11.19 Kanada linnastumine Riigi jagunemine administratiivselt Kanada jagub administratiivselt kümneks osaks. Need osad omakorda jagunevad kas "riikideks", piirkondlikeks ringkondadeks, regioonideks, piirkondlikeks omavalitsusteks
aCl- - Cl- -ioonide aktiivsus negatiivse elektroodi juures, al - Ag+-ioonide aktiivsus negatiivse elektroodi juures AgCl küllastatud lahuses. a1 arvutatakse ülalkirjeldatud galvaanielemendi mõõdetud elektromotoorjõu põhjal. Töö tulemus: Katseandmete põhjal arvutatakse vähelahustuva soola lahustuvuskorrutis: L = a1 aCl - Täiendav kohustuslik kirjandus ülesande edukaks lahendamiseks : Näide nr.10 lk.251 raamatust Ott, Piksarv, Talts Keemia ülesannete kogu Aparatuur. Uuritav galvaanielement. Elemendi elektromotoorjõud mõõdetakse numbrilise voltmeetri abil (vt. FK18. töö juhend). Katse käik. Vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele valmistatakse kontsentratsioonielement. Elemendi valmistamiseks valatakse ühte elektroodinõudest ettenähtud kontsentratsiooniga AgNO3 lahus, teise - nõutava kontsentratsiooniga KCl (või KBr, KI jne.) lahus, mida järgnevalt küllastatakse AgCl-ga (AgBr, AgI-ga). Küllastatud AgCl
Kehaline kasvatus eksam G1 Kergejõustik 1) mitmevõistlus - naiste seitsmevõistlus Esimene päev Teine päev 100m tõkkejooks kaugushüpe kõrgushüpe odavise kuulitõuge 800m jooks 200m jooks - Meeste kümnevõistlus Esimene päev Teine päev 100m jooks 110m tõkkejooks kaugushüpe kettaheide kuulitõuge teivashüpe kõrgushüpe odavise 400m jooks 1500m jooks 2)Heited, tõuked, visked Odavise- M 800g, N 600g (3 katset) Kettaheide- M 2kg, N 1kg (3 katset) Kuulitõuge- M 7,257kg, N 4kg (3 katset) Vasaraheide- M 7, 257kg, N 4kg (3 katset) 3) Hüpped Kaugushüpe- Kolmikhüpe- Kõrgushüpe- Teivashüpe- 4) Jooksud Tõkkej...
vaikselt üle elada. Kokkuvõtteks võin öelda, et elus on kergeid ja raskeid aegu. Mõtle kõige pealt enda heaolule ja siis tule teistele appi. Ära muutu egoistlikuks ega unusta ka ise pakkuda abi, aga hoia sellist sujuvat joont ja ära riku ära oma suhteid lähedastega. Loomad on sündinud elama, aga inimesed millegi saavutamiseks ja kordasaatmiseks. Tanel Talts Pärnu Hansagümnaasium 11. b klass
hõbeda ja Gerd Kanter kettaheites pronksi. Esialgu oli olümpiapääse 34 sportlasel, kuid vigastuse tõttu jäid eemale kümnevõistleja Mikk Pahapill ja tennisist Kaia Kanepi. Kergejõustikus: kõrgushüppes Anna Iljuštšenko, kettaheites Märt Israel, Aleksander Tammert ja Gerd Kanter, 100 m ja 200 m jooksus Marek Niit, 400 m tõkkejooksus Rasmus Mägi, odaviskes Risto Mätas, seitsmevõistluses Grit Šadeiko, maratonis Evelin Talts, kuulitõukes Raigo Toompuu. Jalgrattaspordis: Grete Treier ja Rene Mandri. Maadluses: Ardo Arusaar ja Heiki Nabi. Ujumises: Triin Aljand ja Martin Liivamägi. Purjetamises: Anna Pohlak, Ingrid Puusta, Karl-Martin Rammo, Deniss Karpak ja Johannes Ahun. Sõudmises: paarisaerulises kahepaadis Jüri-Mikk Udam ja Geir Suursild ning paarisaerulises neljapaadis Tõnu Endrekson, Andrei Jämsa, Allar Raja ja Kaspar Taimsoo.
Tõrva Gümnaasium Linda Talts 10 a klass ITAALIA Referaat Juhendaja: Õpetaja: Laine Tangsoo Tõrva 2011 Riik Itaalia pindala on 301 323 . Riigi pealinn on Rooma, mis asub Kesk-Itaalias ja kus elab
kontsertmeister Õnne-Ann Roosvee. Neil on väga efektne lavaline liikumine, mida oli ilus vaadata. Väga tore oli näha esinemas koori, mis on rahvusvahelisel tasemel. Nad on käinud kontsertreisidel Soomes, Prahas, Hong Kongis, Ungaris ja Lõuna-Aafrikas. Sellises kooris tahaks isegi olla. Neil on olnud ka enda jõulukontsert aastal 2005 nimega ,,Hingevalgus". Koori ja eeslauljaid saatis ka kitarrist Marek Talts. Koori esitus oli väga hea. Esitati nii lõbusamaid jõululaule kui ka aeglasemaid ja rahulikemaid. Tänu neile jäi kontsert mõnus, rahulik ja jõululine. Kokkuvõtteks jäin kontserdiga väga rahule. Tavaliselt mulle ei meeldi kuulata 2 tundi mõnda koori laulmas, aga see oli väga tore, sest jõulud olid tulemas ja see tekitas väga hea jõulutunde. Varem polegi nii head koori kuulnud, neid võiks isegi korra veel kuulama minna.
kohaselt vaid finaalis võistelnud neljale sportlastele (Tsirkova finaalis kaasa ei teinud), jäi ta ka kuldmedalist ilma. Seda asendas esikohadiplom. Jüri Tarmak 1972. aasta suveolümpiamängude võitja kõrgushüppes. Kooli lõpetades tuli ta tulemusega 2.00 Eesti NSV meistriks. Sise-EMi hõbe 1971 ja pronks 1972, NSV Liidu meistrivõistlustelt 1968-73 kuld, hõbe ja kaks pronksi, kolmekordne Eesti meister. Rekord 2.25 aastal 1972. Jaan Talts Ta on võitnud kaks olümpiamedalit; 1968. aastal Mexicos sai ta hõbemedali (vastane kasutas tollal veel lubatud dopingut) ja 1972. aastal Münchenis kuldmedali. MMilt võitis ta aastatel 1970 ja 1972 kuldmedali ning 1968 ja 1969 hõbemedali. EMilt sai aastatel 1968, 1969, 1970 ja 1972 kuldmedali. 19671972 püstitas Talts 41 maailmarekordit. Ta oli esimene poolraskekaallane (kuni 90 kg), kes tõstis kolmevõistlusel üle 500 kg. Aavo Pikkuus 1976
Silver Laas (Kenickie), Maarius Pärn (Sonny), Karl-Erik Tamme (Jonny Casino), Raahel Pilpak (Cha-Cha), Fredi Pärs (Teen Angel), Madis Mäeorg (Vince Fontaine). Kõrvalosades olid Stefania Airapetjan, Julia Kisseljova, Carine Jessica Kostla, Indrek Ventmann, Siim Kornel, Dimitri Kurilov, Katrin Merili Poom, Pavel Kutsinski, Kristel Aaslaid, Allan Kasuk, Alari Lukk, Peter Põder. Bändi koosseisu kuulusid Riho Lilje (kitarr), Marek Talts (kitarr), Meelis Unt (saksofon), Jürmo Eespere (klahvpillid), Tarmo Leinatamm (klahvpillid), Tiit Kevad (trummid), Margus Tammemägi (löökpillid), Alari Piispea (basskitarr), Tanel Aavakivi (Trompet). Meribel Müürsepp on lõpetanud Rapla Ühisgümnaasiumi ning astus seejärel õppima ärijuhtimist Estonian Business School'i, mille lõpetas magistrikraadiga 2012.aastal. Muusikaga on Meribel tegelenud kogu oma
6 Risto Mätas 80.73 m Odavise 18 Tanel Laanmäe 75.29 m Odavise 22 Magnus Kirt 74.33 m Odavise 18 Andres Raja 7580 Kümnevõistlus 25 Liina Tšernov 2.07,95 800 m 25 Liina Tšernov 4.25,18 1500 m 29 Liina Luik 2:41.48 Maraton 43 Leila Luik 2:45.49 Maraton 47 Lily Luik 2:48.49 Maraton Evelin Talts Katkestas Maraton 24 Maris Mägi 1.03,04 400 m tõkkejooks 16 Jekaterina 10.03,60 3000 m Patjuk takistusjooks 7 Elerin Haas 1.94 m Kõrgushüpe 14 Grete Udras 1.85 m Kõrgushüpe 15 Kätlin Piirimäe 15.66 m 3 Kuulitõuge 22 Kati Ojaloo 59.63 m Vasaraheide
Toimus 26. august 11. september 1972 Münchenis, Baieri liidumaa pealinnas Mängudel osalesid 122 riigi sportlased, kokku 7113 sportlast. Müncheni olümpiamängud on ajalukku läinud kui kõige kurvemad olümpiamängud, sest Palestiina terroristide organisatsioon Must September võtsid 5. septembril pantvangi 11. Iisraeli sportlast ja tapsid nad hiljem. Eesti sportlastest tulid NSV Liidu koosseisus olümpiavõitjaks Jüri Tarmak kõrgushüppes, Jaan Talts tõstmises ja Svetlana Tsirkova vehklemises. Pronksmedali võitis Georgi Zazitski vehklemises. Mark Spitz tegi USA eest ajalugu kui võitis 7 kuldmedalit ning tegi ujumises maailmarekordi Korvpallis kaotas USA finaalis Nõukogude liidule pärast mitut mängulõppu ning keeldus võtmast hõbemedalid. 1972 Talveolümpia Toimus 3.13. veebruaril 1972. aastal Jaapanis Sapporo linnas, Hokkaid piirkonna halduskeskuses Mängudel osales 35 riiki 1006 sportlasega (neist 206
pingipoisiks. -1- Toimetaja: Martin Haug Balti korvpalliliiga eliitdivisjonis alistas Tartu Chocolate Boys võõrustab laupäeval Ülikool/Rock kodusaalis 79:66 (19:15, 20:15, 24:14, eurosarjas Skopjet 16:22) Vilniuse Lietuvos rytase.Rocki parimad olid Tanoka Beard 17, Georgi Tsintsadze 15, Viktor 09.10.2008 12:42 Sanikidze ja Janar Talts 14 ning Asko Paade 10 punktiga. Beard noppis ka 12 lauapalli. Lietuvos rytasele Valitsev Eesti karikavõitja Chocolate Boys kohtub tõi Branko Milisavljevic 14 silma.Hooaja avamängus Euroopa meeste karikavõitjate karikasarja 2. ringi võõrsil 68:89 Siauliaile kaotanud Rock dikteeris Euroopa avakohtumises laupäeval, 11. oktoobril kell 17:00 Kalev ühe suurklubi Lietuvos rytase vastu sündmuste käiku Kiili Spordihallis Makedoonia tippklubi HC Vardar PRO- alates avavilest
Riigid ja riikide ühendused, Saksamaa Liitvabariik, Texase osariigid, läbiv suur täht Osariik, Prantsusmaa Isikute nimed Juhan, Tiit-Rein Kivi, Muri, Vanapagan, Mars, Personifikaadid Saatus, Surm, Kivist Külaline, Jumal, Suur Tundmatu Ülekantud tähenduses isikunimi Andresed ja Pearud, uus Jaan Üksikud üldnimestunud Talts isikunimed: kvisling, tartüff, frits, mats Loodusnähtustele ülekantud Orkaan Camille, Vaikse isikunimed ookeani taifuunid Alice Isikunime täpsustav täiendosa Kaval-Ants, Räpsi-Rein Kniks- Lahku, kui käändub: sidekriipsuga Mariihen, Päralära-Leenu Suur Tõll,
kasvab vahel ootamatult suureks ja uhkeks, kehastades nõnda olude kiuste säilivat kustumatut elujõudu." 6 Kasutatud kirjandus 1. http://bio.edu.ee/taimed/okaspuu/kadakas2.htm 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kadakas#Kasutamine 3. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9601/kadakas.html 4. Põldmaa, K. Kodumets.Tln.: Valgus, 1975. 244 lk. 5. Kask, M. Kuusk, V. Laasimer, L. Mäemets, A. Rebassoo, H. Talts, S. Viljasoo, Taimede välimääraja. Tln.: Valgus, 1975. 424 lk. 7
aastast sisse aasta parima lavastuse auhinna. Auhind määratakse ühele eelmise kalendriaasta jooksul Eestis esietendunud lavastusele. Auhind hindab lavastust kui erinevate autoripositsioonide koostoimel sündinud tervikut. · «Ruja». Libreto Tiit Ojasoo (NO99), Ene-Liis Semper (NO99), lavastaja Tiit Ojasoo, muusikajuht Erki Pehk (RO Estonia), kunstnik Ene-Liis Semper, valguskunstnik Palle Palme (Rootsi), koreograaf Marika Aidla, kontsertmeistrid Ele Sonn, Irina Oja, koormeister Piret Talts, koori kontsertmeister Marika Mägi, Tartu Noortekoori kontsertmeistrid Kadri Leppoja, Riho Leppoja. Teater Vanemuine. Lavastaja auhind · Lembit Peterson «Maarja kuulutamine» ja «Linn». (Theatrum). Naisnäitleja auhind · Maria Peterson ja Laura Peterson partnerluse eest Mara ja Violaine osatäitmistes lavastuses «Maarja kuulutamine». (Theatrum). Meesnäitleja auhind · Marius Peterson Sergei Basin lavastuses «Linn». (Theatrum). Naiskõrvalosa auhind
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
