35 (ühe täiskasvanu 90 minutit E-P Koolitus kahele täiskasvanule. Hind ei kohta) sisalda varustuse laenutust ega tõstukipiletit 10 (laps) tund E-R Kooliealiste laste grupp nädala sees, grupis 6-16 last. Hind ei sisalda varustuse laenutust ega tõstukipiletit 15 (laps) tund L-P Kooliealiste laste grupp nädalavahetusel, grupis 6-16 last
Austatud klassikaaslased ja klassijuhataja, Oma kõne teemaks valisin Eesti alkoholipoliitika võimalused, sest alkoholi liigne tarbimine on Eestis tõsine probleem. Ja seda mitte ainult täiskavanute, vaid ka alaealiste seas. Läbi aastate, on üle terve Eesti tehtud uuringuid, saamaks teada, kui suures ulatuses on näiteks kooliealiste laste hulgas levinud narkootikumide, alkoholi ja tubakatoodete tarbimine. Uuringu tulemustest on selgunud, et alkoholitarbimine on noorte seas üpris populaarne, sellepärast sooviksingi oma kõnes rääkida lähemalt sellest, et mis aitaks alkoholi populaarsust vähendada. Kas Eesti alkoholipoliitika on liiga leebe? Kas alkoholireklaamide keelamine aitaks vähendada selle tarbimist koolilaste seas? Või aitaks hoopiski vanusepiiri tõstmine?
Ehkki seni pole vananemine probleem, on see Küprosel muutumas elanikkonna trendiks. Rakendatud meetmeid (nt lasteaiad ja koduhooldus), soodustavad iseseisvalt kogukonnas elada võimalikult kaua. 3. Tehniline ja rahaline abi, ühiskondliku töö Service soodustab kodanikuühiskonna arengus sotsiaalsetes teenustes osalemist, näiteks koduhoolduse, tugiteenused ainete kuritarvitamisel, päevahoiu eest koolieelsete ja kooliealiste lastega jne. Viimastel aastatel on olnud võimalik valitsusväliste programmide abil neile tõhusalt reageerida ja olla tulemuslik kohalike sotsiaalsete vajadustega. 4. Pension tagatakse isikutele, kelle elukoht on Küprosel ja kes on 65 eluaasta jooksul ametlikult töötanud või olnud füüsilisest isikust ettevõtja. Kulutused pension sotsiaalkaitsele on välja makstud Vabariigi üldkuludest. 5
tingib Rapla maakonnas kvaliteetsete elupaikade rohkuse. Viimastel aastatel on rohkem rahvast välja rännanud ning vähem inimesi Rapla maakonda tulnud. Statistikaameti tehtud tabeli põhjal saab teha järgmi järeldusi: · Pensionieas naisi on Raplamaal pea poole rohkem kui mehi. · Sünnieast kuni 40.ndate aastates mehi on rohkem kui naisi. · Kooliealiste suhteliselt suur osakaal · elanikkond vananeb. · Tööealiste (15-64) arv on üsna suur ALLIKAD: · statistikaamet · raplamaa.ee · wikipedia.org · Eneke M-S
enese-hinnanguline üldine terviseseisund, pikaajalise haiguse olemasolu, igapäevaelu takistavate terviseprobleemide olemasolu ja ülekaalulisus. Eesti Soome Venemaa 4,4 7,1 0,1 Töö- ja pereelu ühitamine · OECD näitajad: pikad tööpäevad, tööga seotud liikumisele kulutatud aeg, hõivatute isiklikule ja vaba aja tegevusele kulutatud aeg, rahulolu ajajaotusega, kooliealiste laste emade tööhõive määr. Eesti Soome Venemaa 6,5 7,6 7,8 Haridus · Näitajad on: vähemalt keskharidusega inimeste osatähtsus 2564-aastaste hulgas, 2564-aastaste elukestvas õppes osalemise määr, 15-aastaste oodatav õpiaeg, 15- aastaste lugemisoskus ja noorte teadmised kodanikuõpetusest. Eesti Soome Venemaa
kitsenemine mõõdetavate ja testitavate õpitulemuste arvel, õpilaste emotsionaalne kaugenemine koolist jmt. Kasvanud on erinevused ka Eesti koolide vahel, juurdepääs kvaliteetsele haridusele ei ole kõikidele elanikkonnarühmadele võrdselt võimalik. Erinevused tekivad juba 57 aasta vanustele lastele alushariduse andmisel, mis ei ole paljudele (eriti maalastele) kättesaadav. Nii kaotame väärtuslikku inimvara. Tulenevalt kooliealiste laste arvu vähenemisest lähikümnendil u 40% võrra ja viimaste aastakümnete linnastumisest muutuvad paljud, eriti maakoolid alakriitiliseks, lisandub hariduse keskmise taseme languse ja ebaühtluse edasise kasvu oht. Eesti hariduse olukord rahvusvahelises võrdluses on vastuoluline. Ühelt poolt oleme hulga haridusnäitajatega maailma riikide esirinnas. PISA (Rahvusvaheline haridusuuring) 2006 järgi olid Eesti õpilased loodusteadustes maailmas 5. kohal, kõige väiksema
eesmärk on tagada laste ja noorukite ühtlane, õigeaegne ja kõikehõlmav vaktsineerimistega hõlmatus. Kõige praktilisem ja reaalsem on see saavutada riikliku korraldusega. See tähendab, et riiklikult rahastatakse ja tagatakse kõikide vajalike vaktsiinide hankimine, säilitamine ja transport. Vastsündinud immuniseeritakse tuberkuloosi ja B-viirushepatiidi vastu sünnitusmajas. Järgnevaid immuniseerimiskava alusel tehtavaid vaktsineerimisi viivad läbi perearstid või –õed. Kooliealiste laste ja noorukite immuniseerimiskava vaktsineerimisi korraldab kooliõde. Piisava vaktsineerimistega hõlmatuse tulemusena kujuneb elanikkonnal kollektiivne või populatsiooni immuunsus. See tähendab, et nakkushaigus ei saa enam levida, kuna pole piisavalt vastuvõtlikke inimesi. Elanikkonna immuunsusfooni kujundamine ja hoidmine on vajalik seni, kuni haigus pole lõplikult likvideeritud. Kui elanike vaktsineerimistega hõlmatus
lapsevanem ka siis, kui ta teeb tööd. Samuti ei peeta karjääri edukaks vaid suure palganumbri või ametikõrgenduse tõttu, vaid olulised on ka isiklik rahulolu, eneseareng, suhted (Karjäär ja selle planeerimine, 2002). Kuigi käsitame karjääri inimese tööalaste arengute ja muutuste protsessina, mõjutavad seda paratamatult ja väga oluliselt tema tööväline elu ning sellest tulenevad rollid. Näiteks võrreldes üksikult elava inimesega on kooliealiste lastega pereisal või –emal palju keerulisem otsustada ning vastu võtta tunduvalt kõrgema palgaga töökoha pakkumine, kui see nõuab senise elukoha muutmist, elama asumist teise linna. Järelikult, karjääri mõjutavad erinevad, peamiselt just perekesksed elurollid, mis võivad inimesele osutuda tähtsamakski kui töö. Peale rollide mõjutavad karjääri ka tervis, suhtlemisoskus, õppimisvõime, oskused, kogemused, teadmised jne (Saksakulm, 2010, lk 8).
1. Kooli ja kasvatuse ajaloo allikad. - Perioodiline pedagoogika - Haridusseadlusandlus - õpikud, õppevahendid, õppekavad ja programmid - Kunst, kirjandus, kultuurilised materjalid 2. Hariduse eesmärgid ja korraldus antiik - Kreekas. - Hariduse eesmärgiks täiuslikkuse ja harmoonia saavutamine Ateenas: 6-5.saj eKr haridussüsteem, milles oli ühendatud vaimne, esteetiline ja kehaline kasvatus. Kasvatuse ja hariduse lõppeesmärk KALOGATHIA (kr. k kalon - ilu, agathon - headus). Kooliharidust said vaid vabad kodanikud, ainult poisid. Koolid tegutsevad õpetaja eraalgatusel, õppemaksudega hariduse sisu: lugemine , kirjutamine (õp kirjatark e grammatist), arvutamine, muusika (kitarrist flööti, lüürat, lüüra saatel laulma), võimlemine (toimus palestras, õpetas paidotribes elegantne kehahoid, kõnnak, tantsimine, ujumine, kreeka viievõistlus) Paidagogosed - lapsesaatjad (kooliealiste ...
John Heinrich Pestalozzi (1746-1827) -Sveitsi pedagoog-demokraat, kelle peamine idee oli, et rahva tulevane heaolu peitub õigesti kasvatatud lastes. -Pestalozzi leidis, et inimese olemuspärane areng ei saa õigesti teostuda väljaspool organiseeritud kasvatusprotsessi perekonnas ja koolis. -Kasvatus ja areng kulgevad ühtsuses, millel on oluline roll täiskasvanupoolsel juhtimisel. Pestalozzi nõudis ühtsust ja seostatust eelkooliealiste ja kooliealiste laste kasvatamises ja õpetamises. Ta töötas välja eelkoolipedagoogika didaktilised alused. Iga kirjaoskaja ema võib ja peab oma last õigesti kasvatama ja õpetama. ,,Lienhard ja Gertrudd" Friedrich Fröbel (1782-1852) -Institutsionaalse eelkoolikasvatuse süsteemi looja. -Asutas esimese eelkooliasutuse, mille nimi oli ,,lasteaed" ja töötas välja spetsiaalse metoodika tegevusteks eelkooliealiste lastega.
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz Õpetajakoolituse osakond VÕGOTSKI, PIAGET JA ELKONENI MÄNGU ARENGU TEOORIAD Referaat Rakvere 2012 Sissejuhatus Mäng on lapse elus väga tähtsal kohal. Mängus saab laps vabalt väljendada emotsioone ja oskusi. Samas õpetab mäng teistega arvestama ja koostööd tegema. Läbi mängu õpib laps maailma mõistma ja omandab uut ning kinnistab selle. Laps saab tunda end iseseisvalt ja vabalt ning mäng pakub talle ka tegutsemisrõõmu. Mäng on lapse jaoks kui töö, millega kaasneb põnevus, huvi, avastamisrõõm ja reeglid. Mängu mõistele ei ole ühte konkreetset definatsiooni. Paljud teadlased mõtestavad mängu mõistet väga erinevalt. Sellega on kaasnenud erinevaid mõtteid, teooriaid ja vaateid. 1. LEV VÕGOTSKI MÄNGU ARENGU TEOORIAD Lev Võgotski (18961934) sündis Valgevenemaal 1896 aastal. Gümnaasiumi lõpetas ta Gom...
Tallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduste instituut Organistasioonikäitumine Anzela Kaminskas Kriisiabi LASTE TOIMETULEK LÄHEDASE SURMAGA JA TEMA ABISTAMISE VÕIMALUSED NÕUKOGUDE AJAL Õppejõud: Tiiu Meres Tallinn 2018 Kõige enam mõjutab last lapsevanema surm, sest sellega koos kaotatakse emotsionaalne ja psühholoogiline tugi ja armastatud inimene ning samas kogetakse igapäevases elus toimuvaid suuri muutusi. Intervjueeriti keskealise 2 lapse naist. Mäletan isa matuseid kui olin 13 aastane. Erinevatest linnadest tulid lähedased ja sugulased. Minu vennal lubati armeele nädalas lahkuda. Mul oli hea meel näha neid kõiki ja ei tundnud leinat üldse. Matused toimusid jaanuaris külmal ajal ja kuigi isa oli mulle väga kallis, ei tulnud mul pisara...
halvemini. Kui ta selliseid inimesi ei tunne, siis on võimalik nad ka välja mõelda. Enesehinnang sõltubki olulisel määral võrdlusalusest. Üks võimalik viis enesehinnangut tõsta on enda seostamine tuntud inimesega. Niisuguse seostamise abil üritatakse avaldada teistele muljet. 2. Pere elukaar. Pereliikmete rollide muutumine pere arengu käigus. Noor elluastuja- Noor pere- Väikeste lastega pere- Kooliealiste lastega pere- ,,Tühja pesa sündroom" Taas kahekesi- Lesk (lahutatud)- Surm. Perekond on süsteem ja süsteemi üks põhilisi omadusi on püüd säilitada olemasolevat stabiilsust. Süsteemi ühe elemendi muutus toob kaasa stabiilsuse lõhkumise. Püsima jäämiseks peab süsteem leidma uue stabiilsuse, kui ta seda ei leia, siis ta laguneb. 3. S. R. Covey reaktiivne ja proaktiivne inimene. Huvidering, mõjuulatusring. 4
vastu. Et oma klassi poisid pole selliseks rolliks füüsiliselt ega sotsiaalselt valmis, hakkavad tüdrukud otsima endale sümpaatiaid ja partnereid kas vanemate klasside poiste seast või väljastpoolt kooli (Krull, E.). 2. SUHTED Üldjuhul vaadatakse arengukeskkonnana perekonda, kaaslaste rühma ning elukeskkonda, sh ka kooli ja massikommunikatsiooni. Viimase kõige võimsamaks vahendiks on siiani televisioon, kuid üha suuremat rolli omandab kooliealiste laste seas internet. Lapse esmaseks ja samas ka kõige mõjuvõimsamaks ning spetsiifilisemaks arengukeskkonnaks ja faktoriks on kahtlemata perekond. Eakaaslaste ja muu koduvälise arengukeskkonna mõju lisandub alles hiljem (Krull, E.). 2.1 SUHTED VANEMATEGA Kui enne puberteedi ea saabumist olid vanemad tähtsad ja nendega jagati oma muresid ja rõõmusid, siis nüüd muutuvad sõbrad eakaaslased tähtsamaks ning vanemad jäävad tahaplaanile.
Tegevus annab õpilastele võimaluse mõelda ühiskonna toimimise seaduspärasuste ja põhjus-tagajärg seoste üle ning arutleda, millise stsenaariumi juures on juhtuma hakkav kõige tõenäolisem, kui võimalik ja eelistatav. Miinuseks on ebaselged juised õpetajale järelduste tegemiseks ja saadud informatsiooni analüüsiks-hindamiseks. Ka võib mõnes ainetunnis teemaga töötades tekkida probleeme distsipliiniga grupitööd, eriti kooliealiste seas võivad teinekord võtta väga lärmaka pöörde ja arvamused eri gruppides tekitada pingeid. Kui jagada nt 30 õpilasega klass 2 liikmelistesse gruppidesse, siis ei pruugi ühe tunni sees ajaliselt välja tulla kõigi rühmadega võrdselt tegelemine. 3. Ülesanne: Kuidas põhjendab Thomas Lickona seda, et kool peaks tegelema ka õpilaste iseloomu kujundamisega ja mida peab iseloomu kujundav kool tegema?.
nahahaigustest atoopilist dermatiiti. Sagenenud on esmaste pöördumiste arv vigastuste, mürgistuste jt välispõhjuste tõttu. 2005. aastal pöördus iga viies 0–14-aastane laps arsti juurde välispõhjustest tingitud haigusjuhtumi tõttu. 2006. aastal suri õnnetuste, mürgistuste, traumade tagajärjel 92 kuni 19-aastast last ja noort (RTA 2008: 8). Oluline rahvatervise probleem on laste ägedad mürgistused. Viimastel aastatel on kooliealiste laste seas ülekaalus alkoholimürgistused, moodustades kuni 57% kõigist mürgistustest (Nurm 2009: 54). Alates 2004. aastast koostab Eesti Haigekassa (EHK) laekunud andmete põhjal koondi kooliealiste laste tervise kohta. Andmed esitatakse koolide ja klasside kaupa vaid nende koolide osas, kus koolitervishoiuteenust osutatakse. Esitatud statistilised näitajad on küllaltki üldised ning ei võimalda kõikehõlmavat ülevaadet. Terviseprobleemid, mida registreeritakse
kaheksakümnendatel pööras väikeseks tõusuks. Üheksakümnendaid aastaid ja 21.sajandi algust on iseloomustanud stabiilne rahvastikusituatsioon väikese langustrendiga maakond kaotab aastas keskmiselt pool protsenti oma rahvastikust. Vaatamata suurenevale sündide arvule on loomulik iive endiselt negatiivne. Praeguseks on maakonnas elanikke 36 743 (01.01.2007), mis Eesti rahvastikust moodustab ainult 2,7%. Rapla maakonna soolis-vanuselist struktuuri iseloomustab kooliealiste ja eelkooliealiste suhteliselt suur osakaal. Alla 20-aastaseid on 25,2% (Eesti keskmine 22,5%). Tööealisi (15- 64) on maakonnas 67,8% Eesti 68,0% vastu. Pensioniealiste elanike (65-...) osatähtsus on maakonnas viimase 10 aasta jooksul kasvanud ja on nüüd 15,9%. Eestis keskmiselt on aga kasv olnud kiirem ning ulatub praeguseks 17,1%-ni. Murettekitav on viimaste aastate selge trend elanikkonna vananemisele seda enam, et see ei ole toimunud eluea pikenemise arvel.
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Humanitaarainete õppekava SOOME HARIDUSSÜSTEEM ALUSHARIDUS (referaat) Koostaja: Tiina Tammearu Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2010 Sisukord Ülevaade Soome haridussüsteemist.....................................................................................................3 Kohustuslik haridus ........................................................................................................................3 Gümnaasiumiharidus.......................................................................................................................5 Kutseharidus....................................................................................................................................5 Kõrgharidus..............................................
2.)Millega tegeleb eripedagoogika? Eripedagoogi põhitegevus on hariduslike erivajadustega lapse arengu suunamine eesmärgiga soodustada psüühiliste protsesside ja isiksuse arengut eakohase normi suunas, esmase puude ületamine/vähendamine ja teiseste puuete vältimine pedagoogiliste vahenditega, tema potentsiaalsele arenguvallale vastava õpikeskkonna kujundamine. 3.)Kuidas jaguneb eripedagoogika? Koolieelses eas avalduvaid erivajadusi nimetatakse arengulisteks erivajadusteks, kooliealiste laste puhul kõneldakse aga hariduslikest erivajadustest. Arenguline ja hariduslik erivajadus võib olla nii mahajäämus eakohasest tasemest (arengupuue) kui ka andekus mingis arenguvaldkonnas. 4.)Millega tegeleb logopeedia? Logopeedi töö eesmärgiks on kommunikatsioonivõime suulise ja kirjaliku kõne loome ja mõistmisoskuse ning mitteverbaalse suhtlemise parandamine ja/või arendamine. 5.)Milliseid lapsi nimetatakse erivajadustega lasteks?
vananeb. Kogukonna teenuste eesmärgiks on nii piirkonnas olevatele inimestele pakkuda neile vajalikke teenuseid võimalikult kodukoha lähedal, sest ka vananeval elanikkonnal puuduvad isikliku transpordi kasutamisse võimalused ja ühiskondlik transport liigub väga harva, ka 8 km on eakal inimesel probleemiks. Selts on pakkunud erinevaid lahendusi eakatele kogukonnaliikmetele, nende olme probleemide valdkonnas ja vabaaja tegevusteks Teiseks aspektiks on kooliealiste lastel ei ole kodukohas vabaaja tegevusi ning suvisel koolivaheajal tööd ja tegevust.. Selts on pakkunud juba 10 aastat noortele läbi noorkotkaste ja kodutütarde rühma erinevaid tegevusi. OSUTATAVATE TEENUSTE KIRJELDUS 1. Kamari seltsimajas pakutakse kohalikele elanikele lugemistoa teenust. Varem oli ka raamatute laenutus ja avalik internetipunkt, kuid nõudluse muutudes on jäänud alles ajakirjade, ajalehtede lugemise ja laenutuse teenus.
Tervis Enesehinnanguline 56,3 69 terviseseisund % Rahulolu Rahulolu eluga % 24 59 eluga Kuriteo ohvriks langemine 6,3 4 Turvalisus 100 000 in kohta Mõrvad 100 000 in kohta 6,2 2,2 Üle 50 h nädalas töötavad 0,03 0,08 Töö ja inimesed % töövälise elu Kooliealiste laste emade 74 66 tasakaal tööhõive osakaal % Tööväliselt veedetud aeg päevas 14,94 15 h 15 KOKKUVÕTE OECD on ainulaadne foorum, kus 34 demokraatliku riigi valitsused teevad koostööd, leidmaks lahendusi üleilmastumise majanduslikele, sotsiaalsetele ja keskkonnaga seotud probleemidele
Vältida tuleb eelkõige kunstlikke lisandeid sisaldavaid toite ja jooke, selle kindlaks tegemiseks tuleb alati enne toote ostmist lugeda pakendil olevat infot. 2.5 Toidutalumatus Kõik toiduga seotud häired ei ole ainult toiduallergia, lastel esineb ka toidutalumatust. Sel juhul ei toimu organismis immunoloogilisi reaktsioone, tegu on hoopis mingi ensüümi puuduliku talitlusega. Toidutalumatus esineb sagedamini kooliealiste lastel ning ka täiskasvanutel. Nähtudena esineb kõhulahtisus, -puhitus, -valu, iiveldus ja oksendamine. Süsivesikute seedumise häire puhul on tegemist laktoositalumatusega ehk hüpolaktaasiaga. Sel juhul piimas ja piimatoodetes leiduv laktoos ehk piimasuhkur jääb lõhustamata ja imendumata. Tsöliaakia ehk gluteenenteropaatia on haigus, mis tekib päriliku eelsoodumusega inimestel nisust, rukkist, odrast ja ka kaerast valmistatud toitude söömisel.
ennast tundma erksamana. Esimene energiajook tuli Euroopasse 1987. aastal ja nende populaarsus on kiiresti kasvanud. Eestis on energiajook suhteliselt uus asi. Eriti just noored on hakanud tarbima üha enam jooke, mida nad tegelikult ei vaja. Kohe kui tekib väike väsimustunne, minnakse poodi ja haaratakse energiajook, sest arvatakse, et jook annab energiat juurde. Inimesed ei ole teadlikud, mis nendes jookides tegelikult peitub ja ei teata toimeainete tegelikku mõju, seda eriti kooliealiste seas. Oma töös uurisin suhtumist energiajookidesse neljateist- kuni üheksateistaastaste Tallinna koolinoorte hulgas ja nende tarvitamist. Eesmärgiks oli ka teada saada kas ja miks noored energiajooke kasutavad ja kuidas neid kasutavad. Selleks püstitati tööhüpotees: neljateist kuni üheksateist aastased Tallinna noored ei ole piisavalt teadlikud energiajookide mõjust ja tarbivad neid liiga palju. Uurimistöö koosneb kolmest osast. Esimeses peatükis seletatakse lahti energiajookide
SPORDIAJALOO KT NR. 1 Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kehakultuur 1.selgitada mõistet kehakultuuri ajalugu 13.kirjeldada valitsevate klasside kehalist Hõlmab kogu kehalise tegevuse algust- kasvatust nendes vanaaja riikides, kus oli esimesed jooksmised, hüpped, ravitsemised palgaarmee: jne. See sai alguse juba ammu enne meie aja Valitsevate klasside kehalise kasvatus oli arvamist ja kestab tänapäevani. meelelahutuslik ja mitte range korraline vaba aja veetmine. Kohustulikku füüsiliste 2.loetle ajaloo uurmismeetodid ja selgita ülesannete täitmist valitsevate klassides ei mida need need endast kujutavad olnud, sest palgaarmee täitis riigi kaitse 1)tüpologiseeimine(tüüpidesse jagamine) seisukordi 2)periodiseerimine(ajajärkude kindlaks määramine) 14. Bacalaureus tähistas keskaegsetes 3)kirjeldamine ...
kasvamisel peamine. Täiskasvanu peab tundma lapse mängu, ergutama lapse huvi ümbritseva vastu, arendama lapse aktiivsust, toetama lapse isetegevust. Seisukohad: laps on hea; laps peab kasvama looduse keskel. J. H. Pestalozzi sveitslane, kelle peamine idee oli, et rahva tulevane heaolu peitub õigesti kasvatatud lastes. Leidis, et kasvatus peab olema eesmärgipärane. Kasvatus ja areng kulgevad koos ning täiskasvanul on oluline roll juhtimises. Nõudis ühtsust eelkooliealiste ja kooliealiste laste kasvatamisel ja õpetamisel. Töötas välja eelkoolipedagoogika didaktilised alused, lapse perekonnas kasvatamise ja õpetamise metoodika. Abiks kasvatamisele perekonnas kirjutas raamatu ,,Emade raamat." Laste päevahoiu süsteemi kujunemine sai alguse ühiskondlikest muutustest linnastumine ja naiste tööhõive suurenemine. Päevahoiud olid mõeldud eelkõige töölisklassi lastele. Nende asutuste
puudub kogemus, koolitus või nad ei pööra ohutusele piisavalt tähelepanu. Nõuded- · võtaksid arvesse kogemuste puudumist noortel, nende teadmatust ametialastest tervise- ja tööohutuse riskidest, füüsilist ja vaimset ebaküpsust, kui nad hindavad ohtusid oma tervisele ja turvalisusele; · hindaksid riske ENNE, kui noor alustab tööd; · arvestaksid riskianalüüsiga, kui määratakse kindlaks, kas teatud töö on noorele keelatud või mitte; · teavitaksid kooliealiste laste vanemaid ja seaduslikke hooldajaid riskianalüüsi tulemustest ja riskide vähendamiseks võetud kaitsemeetmetest. Hepatiit-A ja- B, nende omapära, ennetus ja ravi!- · nimetatakse ka nn. pesemata käte haiguseks. · Viirus levib fekaaloraalsel ülekandel. · Nakatunud isikud eritavad haigustekitajaid roojaga. · Igal aastal haigestub ülemaailmselt 1,4 miljonit inimest! · Leidub kogu maailmas, kuid see on enam levinud piirkondades, kus on ebapiisavad
Muretsemises „kujutletava publiku“ hinnangute pärast ja uskumises „iskilikku legendi“ • Varasema küpsuse saavutamise mõjud on poistel ja tüdrukutel sarnased. VALE Suhted eakaaslastega • Sõprus • Vaenusuhted, kiusamine, agressiivne käitumine Sõprus Aktsepteerimine - positiivne suhtumine lapsesse eakaaslaste grupis. Sõprus - kahepoolne lähedane suhe kahe indiviidi vahel. Juba ¾ koolieelikutest on vastastikused sõprussuhted, millest paljud on ajas üsna stabiilsed. Kooliealiste sõprussuhteid iseloomustab suur stabiilsus. Varases koolieas osutuvad järjest olulisemaks ühised identiteedid ja eelistused, huvid. Hiljem lisandub usaldus ja lähedus. Tüdrukute sõprusgrupid on tavaliselt väiksemad ja kinnisemad kui poiste. Kiusamine ja tõrjutus Kaks kõigestabiilsemat tõrjutusegaseotud tegurit on agressiivsus ja eemaletõmbumine. Kiusamine on defineeritav kui konkreetneagressiooni vorm, mis on
KEILA KOOL 10B klass Olari Tõnison ja Mikk Kelement Energiajoogid Uurimistöö Juhendaja: õp. Heli Israel Keila 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1 ENERGIJOOGID JA NENDE KOOSTIS....................................................................... 4 1.1 Kofeiin.......................................................................................................................4 1.2 Tauriin........................................................................................................................5 1.3 Glükoronolaktoon......................................................................................................5 1.4 Guaraana ........................................
ning vältida oskavad. Uurimistöö valimi moodustasid Kunda Ühisgümnaasiumi 7- ja 13-17aastased õpilased ning lapsevanemad, kelle lapsed käivad lasteaias. Uurimismeetodina on kasutatud ankeetküsitlust ning joonistusmeetodit, selgitamaks välja lastel esinevaid hirme , toimetulekut nendega, hirmudega kaasnevaid füüsilisi vaevusi, vanemate toetust ning abi hirmudest ülesaamisel. Uurimusest järeldus, et - hirmuga kaasnevad füüsilised vaevused on väga levinud nii lasteaialaste kui ka kooliealiste seas, nooremas eas oli peamiseks vaevuseks kõhuvalu, vanematel õpilastel aga peavalu; - kõige levinumateks hirmudeks väikelaste seas olid hirm pimeduse ees, lahutamine lähedastest ning koera- või kassihirm; - noorukite ning teismeliste suurimateks hirmudeks olid õpitulemused ja välimus; - laste hirmudest ülesaamiseks on vaja vanemate tuge, nende korduvaid seletusi ning lapsega tuleks luua ka füüsiline kontakt.
3.2. NOORTE SEAS TEHTAVATE ABORTIDE PÕHJUSED NING NENDE VÄHENEMISE PÕHJUSED Seksuaalhariduse ja nõustamine on paranenud ning see on tõenäoliselt aluseks teismeliste raseduste ja selle võrra ka abortide olulisele vähenemisele. Üha rohkme hakatakse tähelepanu pöörama just alaealiste seksuaalelule. Selliselt suureneb noorte seas teadlikkus rasestumisvastastest vahendistest. Noortele on seksuaalnõustamine tasuta ning nende soovil ka anonüümne, mis kindlasti vähendab kooliealiste tüdrukute rasestumist ja aborte. Kindlasti on aidanud kaasa ka see, et koolides on alates 1996. aastast inimeseõpetuse programmis rammes kohustuslikud seksuaalkasvatuse tunnid. Arvatavasti on noorte seas tehtud abortide arvu mõjutanud ka see, et 2003. aastast on hädaabipillid apteegis, saadaval ka ilma arsti retseptita. Varem olid saadaval vaid 24-tunnised pillid, nüüd saab ka raha eest 72-tunnise pilli.
toimuma tihedas koostöös õpilase, lapsevanema, erialaspetsialistide, ja õpetajate vahel. Eesti noortest nii mõnigi vajab koolis tavapärasest erinevat ja individuaalset lähenemist ehk õppenõustamist. Samuti eri uuringute järgi on kuni 25 protsenti lastest hariduslike erivajadustega. See tähendab, et nad vajaksid kas individuaalset õppekava, üks ühele õpet, õpiabirühma, võimalust õppida väikeses klassis vms (Sommer-Kalda: 09.10.13). 2011 aasta statistikast nähtus, et kooliealiste lastega seotud juhtumite arv Tallinna Õppenõustamiskeskuses oli üpriski suur: eripedagoogiline nõustamine – 401 logopeediline nõustamine – 47 psühholoogiline nõustamine – 229 ja sotsiaalpedagoogiline nõustamine – 43 juhul (Raudsepp...). Enam vajalik nagu statistika ka näitas on just eripedagoogiline nõustamine. Kindlasti on siin palju erinevaid põhjuseid, kuid oma töö praktikast julgen väita, et algelisi põhjusi tuleb otsida juba varajases eas ja see saab olla tingitud
ÕUESÕPPE PEDAGOOGIKA KUI TEADMISTE ALLIKAS LÄHIÜMBRUSEST SAAB ÕPIÕU ÕUEKESKKOND- ÕPIKESKKONDADE ROHKE VÕIMAS KLASSITUBA (Anders Szczepanski) Kui tahame eelkooliealiste ja kooliealiste õpetamise efektiivsemaks muuta, on oluline nad loodus- ja kultuurinähtustega otsekontakti viia. Õpetajatel ja õpilastel tuleks sagedamini formaalsest õpikeskkonnast lahkuda ning suunduda elavasse maastikku vahetuid kogemusi hankima. Maastik unustatud teadmisteallikas Arvestades sellega, et ligikaudu 85% meie suhtlemisest toimub haistmis-, maitsmis-, kompimismeele ja kehakeele kaudu, on oluline, et õppeprotsess arvestaks seda. Kui õppimine
arendamine; esemelise tegevuse kujundamine; produktiivsete tegevuste kujundamine; mängu algoskuste kujundamine; kõnearendus; vanemate nõustamine. (Vanuses 3-7a): eneseteenindusoskuste arendamine; sotsiaalsete oskuste arendamine; füüsiliste võimete korrigeerimine; tunnetustegevuse arendamine; produktiivsete tegevuste kujundamine ja arendamine; rollimängu kujundamine; kõnearendus. Millised teenused ja võimalused on erinevate puuetega kooliealiste laste hariduslikus rehabiliteerimises Järgnevalt visandatakse pilt sellest, milliste oskuste kujunemisel erinevate erivajadustega õpilased vajavad abi ning millised spetsialistid koolis või millised institutsioonid väljaspool kooli saavad seda abi pakkuda. Koolisiseselt pakutava abi ja toetuse korraldus on muutunud süsteemsemaks ning juurde on tulnud hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerijad
inimesega. Niisuguse seostamise abil üritatakse avaldada teistele muljet. Materiaalne mine- keha, rõivad, lähedased inimesed Sotsiaalne mina- see, kelleks teda peetakse, nii palju nagu on ringe ja seltskondi, on ka sotsiaalseid minasid Vaimne mina- vanema, abikaasa, amet 2.Pere elukaar. Pereliikmete rollide muutumine pere arengu käigus. Noor elluastuja- Noor pere- Väikeste lastega pere- Kooliealiste lastega pere- ,,Tühja pesa sündroom" Taas kahekesi- Lesk (lahutatud)- Surm. Perekond on süsteem ja süsteemi üks põhilisi omadusi on püüd säilitada olemasolevat stabiilsust. Süsteemi ühe elemendi muutus toob kaasa stabiilsuse lõhkumise. Püsima jäämiseks peab süsteem leidma uue stabiilsuse, kui ta seda ei leia, siis ta laguneb. 3.S. R. Covey reaktiivne ja proaktiivne inimene. Huvidering, mõjuulatusring.
Koos eaga muutuvad ka paljude teiste toodete valikud. Seda võib näha mänguasjade, riiete, jalatsite, mööbli, autode jms. ostudest, samuti erinevatest eelistustest meelelahutuse valdkonnas. Vanuse põhjal võib kujundada neli erinevate vajadustega turgu: lapsed, noored, täiskasvanud ja vanurid. Neid võib omakorda jaotada veelgi spetsiifilisemateks osadeks (näiteks liigendades laste turu imi- kute, väikelaste ja kooliealiste turuks). Enamiku inimeste elu möödub perekonnas. Seetõttu sõltub ostukäitumine suurel määral sellest, millises pereelu faasis keegi asub. Eristatakse üheksat pereelu faasi: vallalisuse periood, äsjaabiellunud (lapsi ei ole), täispere I faas (lapsed on eelkooliealised), täispere II faas (lapsed on kooliealised), täispere III faas (täiskasvanud lapsed, kes on veel vanematest
5. Eestlaste arvamus jahindusest Eestis ei ole läbi viidud uuringuid ühiskonna suhtumise kohta jahipidamisse. 2004. aastal korraldati uuring (põhineb dotsent T. Randveer `i poolt esitatud andmetel), mille käigus püüti selgitada inimeste suhtumist suurkiskjatesse. Ankeedis puudutasid mõned küsimused inimeste suhtumist jahipidamisse. Üle tuhande küsitluslehe jaotati täitmiseks lapsevanematele Tallinna, Harjumaa, Jõgevamaa ja Võrumaa kooliealiste laste kaudu. Vastajaid oli seega nii linna- kui ka maainimeste seas. Toetudes ankeedis esitatud väitele, olen jahi vastu, kuna see rikub loomade õigust elule, selgub, et jahi pooldajad (37 %) ja vastased (40 %) jaotuvad umbes pooleks ning peaaegu veerandil (23 %) vastanutest puudub kindel seisukoht (joonis 2). Joonis 2. Jahi pooldajad ja vastased. Väites on vaadeldud koos mõlemast soost vastajaid. Küsimusest suurulukijahi kohta ning vaadeldes eraldi meeste ja naiste vastuseid, saame
Sageli võrdleb inimene, kelle enesehinnang on ohustatud, end inimesega, kellel läheb halvasti. Kui ta selliseid inimesi ei tunne, võib ta ka sellise inimese välja mõelda. Enesehinnang sõltubki ühelt poolt võrdlusalusest. Üks võimalik viis enesehinnangut tõsta, on seostada end hoopis mõne tuntud inimesega või lihtsalt inimesega, kes on eeskujuks. 2.Pere elukaar. Pereliikmete rollide muutumine pere arengu käigus. Noor elluastuja- Noor pere- Väikeste lastega pere- Kooliealiste lastega pere- ,,Tühja pesa sündroom" Taas kahekesi- Lesk (lahutatud)- Surm. Perekond on süsteem ja süsteemi üks põhilisi omadusi on püüd säilitada olemasolevat stabiilsust. Süsteemi ühe elemendi muutus toob kaasa stabiilsuse lõhkumise. Püsima jäämiseks peab süsteem leidma uue stabiilsuse, kui ta seda ei leia, siis ta laguneb. 3.S. R. Covey reaktiivne ja proaktiivne inimene. Huvidering, mõjuulatusring. Reaktiivseid inimesi juhivad tunded, olukorrad, tingimused, nende keskkond
spetsiifilise vanemlike rollide täitmise viisi) - Vajalik suhete lähenemine päritoluperedega, kes aitaks lapsega toime tulla, annaks praktilist ja emotsionaalset tuge (kuid ei tohi hakata uut peret häirima!) - Mida lähemale koolile, seda iseseisvamaks laps saab. Lapse bioloogilises arengus toimuvad kiired muutused, mida vanemad peavad toetama ka oma suhetekonteksti kaudu Kooliealiste lastega perekond - Lapse kooliminek tähendab sageli tõsist muutust vanematele, sest laps puutub kokku uute inimestega (tal tekib uus suhtlusringkond, uued olulised täiskasvanud). Tuleb aktsepteerida lapse suhteid õpetajate, treenerite, koolikaaslaste jt-ga. Suhetesüsteem muutub keeruliseks - Kui suhted vanematega ei muutu, siis suhete laienemine muutub lapsele keeruliseks, sest
Spordiajaloo kt konspekt I KONTROLLTÖÖ Spordiajalugu kui teadus: ajalugu teadus, mis uurib ühiskonna arenemist ja selle seaduspärasusi spordiajalugu ajaloo haru, mis keskendub spordiajaloo uurimisele (kehaliste harjutuste kasutuselevõtu põhjusi ja arengut jms.) kehakultuur ühiskonna kultuuri ja inimeste sotsiaalse suhtlemise koostisosa; hõlmab ühiskonna saavutusi spordiga seotud aladel sport mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus kehaline kasvatus kasvatusprotsessi osa, mis on suunatud liigutusvilumuste kujundamisele, kehaliste võimete arendamisele ja spordialaste teadmiste omandamisele Spordiajaloo allikad: ainelised(igasugused esemed); etnograafilised (tavad, kombed); lingvistilised(väljandid, suuline pärimus); rahvaluule; kirjalikud; audio-visuaalsed Uurimismeetodid: rekonstrueerimine; tüpologiseerimine(tüüpide alusel liigitamine); periodiseerimine; kirjeldamine; intui...
kalorsusega ja ainevahetust soodustavatele dieettoitudele. Koos eaga muutuvad ka paljude teiste toodete valikud. Seda võib näha mänguasjade, riiete, jalatsite, mööbli, autode jms. ostudest, samuti erinevatest eelistustest meelelahutuse valdkonnas. Vanuse põhjal võib kujundada neli erinevate vajadustega turgu: lapsed, noored, täiskasvanud ja vanurid. Neid võib omakorda jaotada veelgi spetsiifilisemateks osadeks (näiteks liigendades laste turu imikute, väikelaste ja kooliealiste turuks). Enamiku inimeste elu möödub perekonnas. Seetõttu sõltub ostukäitumine suurel määral sellest, millises pereelu faasis keegi asub. Eristatakse üheksat pereelu faasi: vallalisuse periood, äsjaabiellunud (lapsi ei ole), täispere I faas (lapsed on eelkooliealised), täispere II faas (lapsed on kooliealised), täispere III faas (täiskasvanud lapsed, kes on veel vanematest majanduslikult sõltuvad), osapere I faas (vanemad elavad üksinda, kuid
edusammudest, teiselt poolt vastutus ja kohustus, kuidas ja mis vahenditega tagada lapse arengule vajalikud tingimused. Määrab ju kasvukeskkond suures osas sellegi, kas andekas laps ka täiskasvanuna on valitud alal edukas. Andekus on nagu protsess, mis nõuab huvi, tahet ja motivatsiooni mitte üksnes lapselt endalt, vaid ka teda ümbritsevalt keskkonnalt. Lapse jaoks on oluline võimaluse andmine, sest see on eduka tegevuse eelduseks. Otseselt kooliealiste laste andekuse probleemiga on meil intensiivselt hakatud tegelema 1993. aastal professor I. Undi poolt loodud uurimisgrupis ,,Andekas laps". Eelkooliiga on põhjust pidada kriitiliseks perioodiks, sest selles eas laste arengutempo on kiire ja ühtlasi on ta ka vastuvõtlik kõigele pakutabale. Seega kerkib just eelkoolieas probleem, kuidas lapse individuaalseid võimeid märgata, neid identifitseerida ning andeid arendada (Vikat 2002: 27).
Erivajaduste indenti: 1. LOENG Õpetaja (aga ka logopeedi, psühholoogi vms võib sellesse haarata kaasa) sageli hindab lapse arengutaset (kas on eakohane, või madalam, kõrgem). ErI ja diagnoosi paneku erinevused: arstid panevad diagnoosi (logopeedid aga panevad kõnepuude diagnoose). ErI-ga peaksid tegelema just õpetajad: mis nad siis teevad? Nad peaksid märkama, hindama (selle tulemusena saab teada, kas lapse areng on eakohane või mitte), siis on ka sekkumine/nõustamine olemas neil. ErI peaks andma infot kuidas last toetada vüi aidata homme, ülehomme ja pikemas perspektiivis. Peame saama spetsiifilisemad teadmised, mis tasemel laps on (ta võimed), mis tasemel täpselt nad on, mis sorti abi nad vajavad täpselt. ErI on laiem kui lihtsatl lapse arenfutaseme hindamine! nt millele peaks rohkem TP pööram aasta vanuse ja nt 15 a lapse puhul...nt noorematel motoorikat ja kuidas kõnest aru saab + ka kõne moodustamine (lalin ka). Vanemate...
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi......................................................................
käigus selgus, et ,,Hõbevalge" ei ole hea märksõna lastega peredele suunatud teemapargile, kuna selle kontseptsioon on kitsas ja sihtgrupile liialt kauge. Põhiline märksõna peaks olema selge, arusaadav ja looma inimeses seose millegagi, mis tundub meeldiv ja kasulik. Intervjuud kinnitasid Neil Carri poolt välja öeldud asjaolu, et koolieelikute soovid ja vajadused teemapargis ei erine suuresti tavapärasest keskkonnast. Koolieelikutele tuleb jätta võimalus kogeda tuttavlikku. Kooliealiste laste puhul tuleb suuremat rõhku pöörata uudsetele kogemustele. Lapsed soovivad kogemusi omandada tegutsedes, enda eale 55 sobivas vormis. Lastele suunatud teemapargis peaks saama kindlasti ronida ja veega mängida. Ankeetküsitluses väljapakutud tegevustest pakkusid lapsevanematele enim huvi seiklusraja läbimine ja vanaaegsete töömeetodite proovimine. Nendest tegevustest võib
Neid võib omakorda jaotada veelgi spetsiifilisemateks osadeks (näiteks liigendades laste turu imikute, väikelaste ja kooliealiste turuks). Enamiku inimeste elu möödub perekonnas. Seetõttu sõltub ostukäitumine suurel määral sellest, millises pereelu faasis keegi asub.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
