Eesti läbiaegade parim sportlane Ma arvan, et Eesti läbiaegade parim sportlane on Jüri Jaanson, sest 1) Ta on ikka veel tippsportlane. See on täiesti uskumatu, et 42-aastasena on ikka veel võimalik olümpialt võita medaleid. Praegu on ta juba 43- aastane aga ikka veel jätkab tippspordis. Nagu need kõik vanemad tippsportlased ütlevad, et pärast olümpiamedalit, et nüüd võtan aasta korraga
Juri Jaanson Cheremisinov Andrey 5.b klass Juri Jaanson Jüri Jaanson (sündinud 14. oktoobril 1965 Tartus) on eesti sõudja ja poliitik, XII Riigikogu liige. Kuni 2004. aastani sõitis Jüri Jaanson kõigil võistlustel ühepaadil, 2005. aastal sõitis ta Eesti koondise paarisaeruliste neljapaadis. Alates 2007. aastast võistleb ta Tõnu Endreksoniga paarisaeruliste kahepaadil. Jüri Jaansoni treener on tema abikaasa Tatjana Jaanson. 18. novembril 2010 teatas Jaanson oma tippsportlaskarjääri lõpust. 30. novembril 2010 teatas ta liitumisest Reformierakonnaga ja kavatsusest kandideerida 2011 aasta Rigikogu valimisel. Ta kandideeris valimisringkonnas nr. 4 (Harju- ja Raplamaa) ning valiti 1178 häälega Riigikokku. Isikuandmed Isikuandmed Riik Eesti. Sünniaeg 14. oktoober 1965 (46-aastane) Sünnikoht Tartu, Eesti. Medalid Medalid Olümpiamängud Hõbe 2004 Sõudmine Hõbe 2008 Sõudmine Maailmameistrivõistlused Kuld 1990 Sõudmine Hõbe 1995
REFERAAT JÜRI JAANSON . . . Gümnaasium 6 A klass Koost as: SISUKORD 1.Lühitutvustus 2.Tunnustused 3.Sportlikud saavutused 3.1.Maailma meistrivõistlused 3.2.Olümpiamängud 3.3.Maailma karikas 4.Isiklikku 5.Iseloomust 6.Karjääri lõpp 7.Lõpetuseks 8.Kasutatud kirjandus 1.LÜHITUTVUSTUS Jüri Jaanson on sündinud 14.oktoobril 1965 aastal Tartus.Ta on endine Eesti tippsõudja,praegune poliitik ja Riigikogu liige. 1984 aastal lõpetas Jüri Viljandi 4.Keskkooli.15-aastasena läks Jaanson sõudetrenni ja ütles treenerile,et tahab tulla Nõukogude Liidu meistriks.Mõni päev hiljem teatas ta kodus kalendrisse vaadates,et 1988 aastal jõuab ta olümpiale.Vend Erkiga sõlmiti kirjalik leping,millega Jüri kohustus tulema maailmameistriks.Mõistagi pakkus see kõigile palju nalja
,,Jüri Jaanson. Sauruse tee" Gunnar Pressi kirjutatud raamat Jüri Jaansonist oli väga huvitav. Enne selle raamatu lugemist teadsin Jüri Jaansonist üsna vähe, kuid peale selle raamatu lugemist tean palju rohkem ning tänu sellele muutus ka mu arvamus temast väga palju. See raamat oli väga innustav. Eriti inspireeriv oli lugeda seda, kuidas Jüri 16 aastasena sõlmis oma venna Erkiga lepingu, et ta tuleb maailmameistriks, mille peale vend lubas end herneks hirnuda, kui see juhtub, ja Jüri nägi selle nimel vaeva ning saavutaski selle. Hoolimata tema terviseprobleemidele, eriti seoses kuulmisega, ja kõigile muudele raskustele (pidevad treenerite vahetamised ja muu) on ta suunud siiski väga palju oma elus korda saata. Ta on mitmekordne maailmameister ja olümpiavõitja just tänu selle, et ta on ise pingutanud. See kõik näitabki, et tuleb ise pingutada ja vaeva näha selleks, et elu oleks väärtuslik mitte oodata, et kee...
Ebameeldivusi võib valmistada ka maski alla kondenseeruv aur (Jaanson 2001 ). Nina- neelu kateeter e. nasofarüngeaalne kateeter. Kasutatakse raskematel haigusjuhtudel, kuna võimaldab tavalise ninakanüüliga võrreldes efektiivsemat hapniku manustamist (Gross & Vahtramäe). Kateeter viiakse 15-17 cm sügavusele. Vajaliku pikkuse saab mõõta ninajuurelt kõrva alumise otsani. Patsiendile on see küllalt ebamugav. Sisseviidud kateeter kinnitatakse teibiga otsmikule või põsele. ( Jaanson 2001.) Ambu. Kasutatakse eluohtlikes situatsioonides intubeeritud patsiendi alustamisel ( õpitakse intensiivravi kursusel) (Jaanson 2001). CPAP-mask (Continous Positive Airway Pressure). Kasutatakse spontaanse hingamise olemasolul. Maski abil tekitatakse hingamisteedes ülerõhk, mis takistab alveoolide kollapsi teket- väheneb väikeste hingamisteede ekspiratoorne kollaps ja suureneb hingamismaht. Vere oksügenisatsioon paraneb. Mask asetatakse tihedalt näole. ( Jaanson 2001.)
Alekna sai 67.79-ga pronksi. Parima tulemuse heitis Kanter neljandas voorus. Teine eestlane Aleksander Tammert piirdus kolme katsega ning jäi tulemusega 61.38 viimaseks ehk 12-ndaks. Lõplik paremusjärjestus: 1. Gerd Kanter (Eesti) 68.82 2. Piotr Malachowski (Poola) 67.82 3. Virgilijus Alekna (Leedu) 67.79 4. Robert Harting (Saksamaa) 67.09 5. Yennifer Frank Casanas (Hispaania) 66.49 6. Bogdan Pistsalnikov (Venemaa) 65.88 Jaanson ja Endrekson tõid Eestile hõbedaJüri Jaanson ja Tõnu Endrekson tõid paarisaerulisel kahepaadil Eestile Pekingi olümpiamängudelt hõbemedali, kaotades finaalis vaid Austraalia paadile. Eestlased alustasid endale omaselt rahulikus tempos ning püsisid tagaplaanil. Poolel maal tõusid Jaanson ja Endrekson kolmandaks, kaotades vaid Austraalia ja Suurbritannia paatidele. 1500 m märgis oli seis sama, kuid seejärel algas Eesti meeste tõus ning finisijoonel edestas neid vaid tervet sõitu dikteerinud Austraalia.
SISUKORD SISSEJUHATUS Antud kirjalik töö on kohustuslik seminaritöö sisehaiguste õenduse aine läbimiseks. Töö eesmärgiks on kirjeldada kirjanduse abil pleuriiti, määretelda õendusprobleeme koos põhjendusega, villest antud probleem on tingitud ja õendustegevuse eesmärk vastavalt igale probleemile. KESKSED MÕISTED Õenduprotsess on süstemaatiline, sihipärane tegutsemisviis, kuhu kuulub seeria ühistoiminguid, mida tavaliselt on nimetatud vajaduste määratlemiseks, planeerimiseka, õendustegevuse rakendamiseks ja tulemuste hindamiseks.(Roper jt 1999:23). Õendusdiagnoos on kutsealastel teadmisel põhinev otsustus patsiendi reageeringuist olemasolevaile või võimalikke seisundi muutustele või vajadustele. Diagnoos selgitab, mis on juhtumas. (Uiga 2002:13). Õendusprobleem on midagi, mis teeb muret patsiendile või teda hooldavale isikule. ( Uiga 2002:22). Õendushooldusplaan on õe ja patsiendi/kliendi poolt koostatud tegevuskava, milles...
Maramaa 1991) (vt joonis 1). Joonis 1. Ventrikulaarsed ekstrasüstolid. Põhjused: normaalne leid, hüpoksia, stress, ärevus, üleväsimus, kehaline koormus, ravimid, happe-aluse tasakaalu häired, elektrolüütide tasakaalu häired, mõnuained (alkohol, kofeiin, nikotiin), müokardi isheemia, äge müokardi infarkt, südamepuudulikkus, kardiomüopaatiad, Roemheldi sündroom, hüpertüreoos (Herold 1999, Jaanson 1996). 4 Ventrikulaarsete ekstrasüstolide jaotus Paremventrikulaarne ES: Hisi kimbu vasaku sääre totaalsed blokaadi pilt. Vasakventrikulaarne ES: Hisi kimbu parema sääre totaalse blokaadi pilt. Hisi kimbu tüve ES: · Monomorfsed (monotoopsed) ES-d: Vatsakeste-kompleksid on ühesuguse kujuga kõigis antud ekstrasüstolites. Osaliselt esinevad tervetel, osaliselt on orgaanilise geneesiga.
37 Svetlana Tsirkova 38 George Zazitski 39 Aavo Pikkuus 40 Raul Arnemann 41 Jaak Uudmäe 43 Viljar Loor 44 Ivar Stukolkin 45 Mait Riisman 46 Nikolai Poljakov 47 Ivar Stukolkin 48 Jüri Tamm 49 Tiit Sokk 50 Erika Salumäe 51 Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste 52 Jüri Tamm 53 Vladimir Reznitsenko 54 Erika Salumäe 55 Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste 56 Erki Nool 57 Aleksei Budõlin 58 Indrek Pertelson 59 Andrus Veerpalu 60 Jaak Mae 61 Jüri Jaanson 62 Aleksander Tammert 63 Indrek Pertelson 64 Kristina Smigun 65 Andrus Veerpalu 66 Gerd Kanter 67 Jüri Jaanson 68 Tõnu Endrekson Eestlaste parimad tulemused olümpiamängudel Ala Kus Millal Medal Kreeka - rooma maadlus Stockholm 1912 Hõbe Sõudmine Stockholm 1912 Pronks Tõstmine Antverpen 1920 Kuld
Nikolai 1980 Moskva Purjetamine Poljakov Toomas Tõniste, 1988 Sul Purjetamine Tõnu Tõniste Salt Lake Andrus 50 km 2002 Murdmaasuusatamine City Veerpalu klassikatehnikas 2004 Ateena Jüri Jaanson Sõudmine 6:51.42 Jüri Jaanson, 6:29.05 2008 Peking Tõnu Sõudmine (+1.69) Endrekson Kristina 10 km 2010 Vancouver Smigun- Murdmaasuusatamine 25:05.0
EESTI TUNTUD SPORTLASED 1. Gerd Kanter 2. Jaak Mae 3. Andrus Veerbalu 4. Mikk Pahapill 5. Kristina SmigunVähi 6. Erki Nool 7. Ksenja Balta 8. Martin Müürsepp 9. Andres Oper 10. Sergei Pareiko 11. Kristjan Kangur 12. Kaia Kanep 13. Kaido Höövelson (Baruto Kaito) 14. Jüri Jaanson 15. Alfred Neuland 16. Tõnu Endrekson 17. Jane Salumäe 18. Kaie Kand 19. Grethe Grünberg 20. Gert Kullamäe 21. Aivar Kuusmaa 22. Urmo Aava 23. Markko Märtin 24. Tanel Võtti 25. Jaan Kirsipuu 26. Erika Salumäe 27. Kristjan Palusalu 28. Imre Erik 29. Toomas Tõniste 30. Viljar Loor Mirjam Kolga
14 märtsil 2006 suri Lennart Meri 2006 Eesti presidediks sai Toomas Hendrik Ilves 2007 Pronksöö 2008 Venemaa presidendinks sai Dmitry Medvedev 2009 Barack Obama sai presidendiks 2009 suri Michael Jackson 2010 Poola lennuõnnetus 2011 Võeti Eestis vastu euro 2011 riigikogu valimised Kultuurisündmused maailmas 2009 esilinastus film "2012" 2009 "Avatar" Kultuurisündmused Eestis 2007 film Jan Uuspõld läheb Tartusse 2007 Tallinnas toimus X noorte laulu- ja tantsupidu 2008 sõudjad Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson võitsid Pekingis hõbemedali 2008 Tallinnas toimus öölaulupidu "Märkamisaeg" 2008 Gerd Kanter võitis Pekingi olümpial kuldmedali 2009 Tallinna XXV üldlaulupidu 2010 lülitati välja analoogtelevisioon 2011 Tallinn Eesti kultuuripealinn Eesti teatrisündmused 2009 esietendus "Evita" 2010 "Ühtne Eesti Suurkogu" NO99 2011 "Mees, kes teadis ussisõnu" esietendus
Pärnust pärit maailmameistrid Jüri Jaanson- 1990. aastal Tasmaanias toimunud sõudmise maailmameistrivõistlustel võitis ta ühepaadil kuldmedali. Andrus Veerpalu- 2001.aastal Soomes sai maailmameistriks 30 km klassikas ning 2009. Aastal Liberecis 15 km klassikas. Jüri Poljans- võitnud 1981 MM-il neljasüstal 500 meetris kulla. Tiiu Kimber- omaaeliste seas( 61.aatane) tuli maailmameistriks Tsehhis tõstmises. Ken-Kristjan ja Andre-Kristopher Toomjõe- tulid Viinis kuni 16.aastaste paarismängus reketloni maailmameistriteks. Ott Joala- tuli veemotovõistlustel 2011.aastal Poolas maailmameistriteks. Jaak Akermann- tuli 2008.aastal Poolas jääpurjetamise juuniorite maailmameistriks. Kaisa Pajusalu- tuli juunioridemaailmameistriks 2006. aastal kahepaadis koos Jevgenija Rõndinaga. Kuna rohkem maailmameistreid ei leidnud, siis toon välja mõned Pärnust pärit inimesed, kes on maailmameistri võistlustel esi kolmikusse saanud: Rau...
22.Nimeta Eesti sportlasi, kes on võitnud olümpiamängudelt medaleid. Kuldmedalistid nimetatud 8. küsimuse vastuses. Hõbemedalistid: Martin Klein, Jüri Lossmann, Alfred Schmidt, Alfred Neuland, Arnold Luhaäär, Nikolai Stepulov, August Neo, Ilmar Kullam, Heino Kruus, Joann Lõssov, Edvin Vesterby, Hanno Selg, Aleksandet Tsutselov, Jaak Lipso, Rein Aun, Jaan Talts, Nikolai Poljakov, Toomas ja Tõnu Tõniste, Andrus Veerpalu, Jüri Jaanson, Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson, Kristina Smigun-Vähi. Pronksmedalistid: Mart Kuusik, Jaan Kikkas, Harald Tammer, Aleksander Kolmpere, Roman Steinberg, Albert Kusnets, Andreas ja Georg Faehlmann, William von Wiren, Nikolai Veksin ja Eberhard Vogdt, Voldemar Väli, August Neo, Arnold Luhaäär, Bruno Junk (x2), Anatoli Krikun, Jaak Lipso, Priin Tomson, Georgi Zazitski, Raul Arnemann, Ivar Stukolkin, Jüri Tamm (x2),
kes ikka tahaks, et tema tulemusi maha tehtaks, kas siis on need head või mitte kõige paremad, aga osa nad on võtnud olümpiast ja Eesti esindanud,see on juba tunnustust väärt, mitte maha tegemist. Kui nüüd võrrelda ja analüüsida Eesti koondise tulemusi aastal 2004. ja 2008. siis minu arvates läks paremini aastal 2008. Eelkõige sellepoolest, et Kerth Kanter tõi Eestile kulla ning vanameister Jüri Jaanson andis endast maksimumi, et saaks medali ningi tõi meile hõbeda. Ole eestlaste üle uhke ja arvan, et nad ei vääri mingit maha tegemist ning austan neid ikka ,peale sihukese iroonilise jutu lugemist. Heleri Pira, 11 klass
Finaal on ettearvatult ühe tiimi soolo. Jamaica võidab uue maailmarekordiga 37,10. See oli usain Bolti olümpia. Kui pärast Pekingi olümpiat hääletatakse internetiportaalides, kumb oli olümpia suurim kangelane, Bolt või kaheksa ujumiskulda võitbud Michael Phelps, kipub jamaikalane isegi peale jääma. Meie eestlaste suurimad kangelased olid muidugi Gerd Kanter ning Tõnu Endrekson ja Jüri Jaanson. Ateena mängudel ühepaadil hõbeda võitnud igiliikur Jüri Jaanson ja tiitlivõistluste kahekordne pronksmedali omanik Tõnu Endrekson istuvad 2007. aastal paarisaerulisse kahepaati. Nad lõpetavad aasta MK-sarja võiduga ning MM-i pronksiga. See oli piisav argument selleks, et Jaanson ja Endrekson koos ka Pekingis sõidaksid. Enne Pekingisse sõitu kontrollisid mehed oma vormi vaid Poznani MK-etapil, kui pälvisid kolmanda koha. Olümpia eelsõit 9. augustil tekitab küsimärke. Eesti juhtis küll pool maad, kuid lõpetab kolmandama
Retsensioon etendusele ,,Võlanõudjad (Veneetsia kaupmees)" 16. märtsil käisin Draamateatris vaatamas William Shakespeare´i komöödia ainetel lavastatud etendust ,, Võlanõudjad (Veneetsia kaupmees)", mille lavastajaks on Hendrik Toompere Jr. Tegu oli ühe kuulsaima teosega, mis räägib laenamisest ja võlgu olemisest. Etendus jutustas noormehest, kes laenas raha oma sõbralt, see omakorda laenas raha pankurilt. Pandiks lubas kaupmees Antonio anda ühe tükki oma lihast, kui ta laenu 3 kuu jooksul ei tagasta. Raha kätte saades andis ta selle sõber Bassaniole, kes pidi selle summa eest sõitma oma kallima Portia juurde. Kuid lõpuks polnud Veneetsia kaupmehel raha, et oma võlga kinni maksta ning pankur soovis saada kättemaksu. Pankurile pakuti kahekordset summat, kuid pankur polnud sellest huvitatud ning soovis ikka kättemaksu. Tänu õiglasele kohtuotsusele jäi pankuri soov täitmata. Liigkasuvõtja jäi ilma kõigest - oma rahast ja...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool DIABEET 2 TÜÜBI Iseseisevtöö õppeaines Sisehaige õendus SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.HAIGUSE DEFINITSIOON...............................................................................................4 1.1Riskifaktorid..................................................................................................................4 1.2Tekkepõhjused ja mehhanismid..................................................................................4 1.3Ravivõimalused.............................................................................................................5 1.4Ennetamine.........................
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ3-6 KJ MAOHAAVANDTÕVEGA PATSIENDI ÕENDUS Iseseisev töö Kohtla-Järve 2009 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Haavandtõbi on haigus, mille puhul mao ja kaksteistsõrmiksoole algosa limaskest hakkab mitmesuguste faktorite koosmõjul seeduma. Oluline osa on maomahla peptilisel toimel. Haavand tekib siis, kui kahjustavate faktorite summaarne toime ületab limaskesta kaitsva toime. Tekib limaskesta defekt, mis paraneb armi tekkimisega; on juba tekkimise momendist krooniline ja võib retsidiveeruda. Haavandtõvel eristatakse kaks vormi, mis erinevad etiopatogeneetiliselt ja kliiniliselt: mao- (ulcus ventriculi) ja kaksteistsõrmiksoole (ulcus duodeni) haavand. Kesksed mõisted: Õenduslugu - sisaldab tähtsaid elulooliseid ja tervise kohta käivaid andmeid patsiendi kohta (Roper jt 1999:59). Õendusplaan - on õe ja patsiend...
VÕISTLUSMÄÄRUSED. 1.Normaalmõõtmetega jooksurada on kahest paralleelsest sirgest ja kahest võrdse raadiusega kurvist koosnev 400 m pikkune ringrada. M 160 2.Kuni 400 m (kaasa arvatud) pikkustel distantsidel jookseb iga võistleja kogu võistlusmaa eraldi rajal. M 160 3. Stardipakkude kasutamine on kohustuslik kõigil kuni 400 m (kaasa arvatud) pikkustel distantsidel ja 4x200 m ning 4x400 m teatejooksu esimestel etappidel. Ühelgi muul distantsil pole stardipakkude kasutamine lubatud. M 161 4.Kõikidel kuni 400 m (kaasa arvatud) distantsidel (ka 4x200 m ja 4x400 m teatejooksude esimese vahetuse jooksjatel) on madalstart. M 162 5.Võistleja peab sooritama äratõuke ühelt jalalt. M 182 6.Katse loetakse ebaõnnestunuks, kui: (a) Võistleja ajab katset sooritades lati maha; (b) Võistleja puudutab latti ületamata mõne kehaosaga maandumispaika või maapinda hüppetellingute vahel või nendest väljaspool, teiselpool tellin...
Valitsev Sotsialistlik Partei võitis üldvalimised, kuid ei saanud parlamendis absoluutset enamust, mis oleks aidanud neil kiiremini võidelda riigi majanduse aeglustamisega. Kasutatud kirjandus · Raymond Carr ,,Hispaania ajalugu" · Kaido Jaanson ,,Üldajalugu" 1992 · Kaido Jaanson ,,Üldajalugu" 1994 · http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_kodus%C3%B5da · http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/hispaania_kodusoda_evelinviks.ht m
Kergejõustik: Valeri Bukrejev, Indrek Kaseorg, Virge Naeris, Andrei Nazarov, Erki Nool, Ants Kiisa, Jane Salumäe, Donald-Aik Sild, Jüri Tamm, Aleksander Tammert, Pavel Loskutov, Eha Rünne, Marko Turban. Maadlus: Helger Hallik, Valeri Nikitin, Arvi Aavik, Küllo Kõiv. Purjetamine: Krista Kruuv, Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste, Peeter Sarkasin. Vehklemine: Kaido Kaaberma, Andrus Kajak, Meelis Loit, Oksana Jermakova, Heidi Rohi, Maarika Võsu, Merle Esken. Sõudmine: Jüri Jaanson. Rannavõrkpall: Avo Keel, Kaido Kreen. Vibulaskmine: Raul Kivilo. Ujumine: Indrek Sei. Moodne viievõistlus: Imre Tiidemann. Jahilaskmine: Heikki Jaansalu, Andrei Inesin. Judo: Indrek Pertelson. Epeemeeskond (Kaido Kaaberma, Meelis Loit, Andrus Kajak) 5. koht. Epeenaiskond (Maarika Võsu, Oksana Jermakova, Heidi Rohi) 5. koht. Kümnevõistlus (Erki Nool) 6. koht. Jalgrattasport (Erika Salumäe) 6. koht. Sydney 15. September 1. Oktoober 2000
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ4-6 Milana Brattsik MÄLUHÄIRETE ALL KANNATAV DEMENTNE PATSIENT JA ABI OSUTAMISE VAJADUS JA VÕIMALUSED Seminaritöö õppeaines Vaimse tervise õendus Kohtla-Järve 2010 SISUKORD 3. ÕENDUSABI DEMENTSUSEGA PATSIENTIDE PROBLEEMIDE LAHENDAMISEL VÕIMALUSED................................................................................... 11 3.1 Õendusabi koduõenduses...........................................................................................11 2 SISSEJUHATUS Keskmine eluiga suureneb pidevalt ja sündivus vähene...
Eesti sportlased Pekingi olümpiamängudel Tartu Kivilinna Gümnaasium 10E Tõnis Petersell 2008/09 Eestlased Pekingi olümpial medalimehed, üllatajad, keskmikud ja põrujad Gerd Kanter, kettaheite olümpiavõitja Maailmameister võttis seisusekohase võidu. Kommentaarid on liigsed tegemist on praeguse maailma parima kettaheitjaga. Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson, sõudmise paarisaerulise kahepaadi hõbe42- aastane Jaanson väärib lihtsalt imetlust ning ega see märksa noorem Endreksongi viletsam mees ole. Siingi on kommentaarid liigsed kõvad mehed! Kaire Leibak, kolmikhüppe 10. Leibaku kõrge koht on Pekingi olümpia üks meeldivamaid üllatusi. Seni nigelalt kulgenud hooaeg tekitas võistluse eel pigem pessimistlikke arvamusi, ent piiga ilmutas tugevat närvi ja tõestas, et astub juba maailma keskmike kannale. Samas oli Leibakul õnne, kuna kolmikhüppe ülitugevaks
● Friedrich Martens, lawyer ● David Oistrakh, violinist ● Georg Wilhelm Richmann, German physicist ● David Samoylov, poet ● Olev Siinmaa, architect ● David Shrayer-Petrov, poet, fiction writer, translator, medical scientist ● Maxim D. Shrayer, author and literary scholar 5. Citizens of Honour ● 1886 Konstantin Possiet ● 1901 Friedrich Fromhold Martens ● 1934 Konstantin Päts ● 2007 Neeme Järvi ● 2008 Valter Ojakäär ● 2009 Jüri Jaanson 6. Pictures of Pärnu Main Street Pärnu Beach 6. 6.
Saaremaa Ühisgümnaasium Maimu Berg Uurimistöö Autor: Riin Jaanson, 10.A Juhendaja: Merle Prii Kuressaare 2018 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................1 SISSEJUHATUS............................................................................................2 2. ELU........................................................................................................3 2.1. Sünd.....................................................................
medaleid lisaks sini-must-valge lipu all veel ka Venemaa, NSV Liidu ja Rootsi koondises.Alates Martin Kleini olümpiaedust 1912 Stockholmis, on järgnenud 94 aasta jooksul võidetud kokku 73 kuldset, hõbedast või pronksist olümpiamedalit, mis kõik on tõestanud Eesti spordi suutlikkust. Raamatus on juttu järgmistest medalivõitudest: Kuld Hõbe Pronks Kristina Smigun (Torino 2006) Jüri Jaanson (Ateena 2004) Aleksander Tammert (Ateena 2004) Andrus Veerpalu (Torino 2006, Salt Lake City Andrus Veerpalu (Salt Lake City 2002) Indrek Peterlson (Ateena 2004) 2002) Erki Nool (Sydney 2000) Tõnu ja Toomas Tõniste (Soul 1988) Jaak Mae (Salt Lake City 2002) Erika Salumäe (Barcelona 1992, Soul 1998) Nikolai Poljakov (Moskva 1980) Indrek Peterlson (Sydney 2000)
Ülemaailme finants- ja majanduskriis MASU 8. jaanuaril Eesti Filmiajakirjanike Ühingu 2007. aasta parima filmi auhinna Neitsi Maali võitsid filmid "Sügisball" ja "Jonathan Austraaliast" Pronkssiga 8. veebruaril võttis Tallinna Keskraamatukogu kasutusele Tallinna esimese raamatukogubussi 2. aprillil sai Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu uus hoone omale nurgakivi 27. mail pandi alus meelelahutuskompleksile Solaris 16. augustil võitsid sõudjad Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson paarisaerulisel kahepaadil Pekingi olümpiamängudelt hõbemedali 19. augustil võitis Gerd Kanter Pekingi olümpiamängudel kuldmedali 20. septembril pandi nurgakivi Vabadussõja ausambale 2009 PISA (the Programme for International Student Assessment) rahvusvaheline võrdlusuuring, mis hindab 15- aastaste õpilaste õpitulemusi funktsionaalses lugemisoskuses, matemaatikas ja loodusteadustes Eesti sai 65 riigi hulgast 13. koha
Pajusalule näitasid end naistest veel näiteks Evi Lepik, kes praegugi hobi korras sõudekohtunikuna tegutseb. Meeste arvestuses tõusid rahvusvaheliselt arvestatavateks tegijateks Tiit Helmja suuremates paatides ja Märt Lelle ühesel paadil, kelle ei olnud Eestis tervel kümnendil vastast. Sõudmise juurde tulid veel näiteks Rein Põlluste, Jüri Reiman, Peeter Sonntak Treenerid: Klubi üldtelefon/faks 44 26 484 MIHKEL LEPPIK - VANEMTREENER Telefon: 5154022 email: [email protected] TATJANA JAANSON Telefon: 56451477 email: [email protected] RAINI LELLE - NOORTETREENER Telefon: 55572646 email: [email protected] RITA MAIER - NOORTETREENER Telefon: 5219611 email: rita @rowing.ee INGRID VÕSU - NOORTETREENER Telefon: 53240442 email: [email protected]
nähtud, las nüüd joovad teised. Kui teie aga hakkate jooma seda, mis peaks kuuluma teistele, siis jääb teil elada üpris vähe.” ★kirglik suitsetaja ★unerohud BREŽNEVI MATUSED “Brežnevi “kolksuga” matmist nägid minu meelest vaid otseülekannet jälginud inimesed. Korduses oli kahtlane kolksatus kadunud.” Anu Piirimaa “Nõukogude aeg ja Eesti inimene” video Kasutatud materjalid Tekst Enno Tammer “Nõukogude aeg ja Eesti inimene” K. Jaanson, 1994. Üldajalugu 1938-1991. Õpik XII klassile H.Mets “Punased Bojaarid” Raili Nugini doktoritöö http://leonidbrezhnev.narod.ru/ http://kodu.ut.ee/~ripsik/Leonid.html#_Toc55665790 http://et.wikipedia.org/wiki/Leonid_Bre%C5%BEnev https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%91%D1%80%D0%B5%D0%B6%D0%BD%D0%B5%D0%B2,_%D0%9B%D0%B5%D0 %BE%D0%BD%D0%B8%D0%B4_%D0%98%D0%BB%D1%8C%D0%B8%D1%87 http://www.folklore.ee/tagused/nr5/nalinet4.htm Kasutatud materjalid Pildid ja videod http://precariopoli.files
nofretete.ee Miks on ühel hapramad küüned kui teisel, ühel hõredamad juuksed kui teisel, selle põhjuseid ei saa nii üksüheselt välja tuuagi. Palju sõltub sellest, kuidas keegi on looduse poolt loodud, mis kellegile on sünnipäraselt kaasa antud. Toitumise, vitamiinide ja hooldustega annab muidugi olukorda paremaks muuta, kuid mitte väga oluliselt. Enda eripäradega tuleb pigem leppida kui nende vastu pidevalt võidelda. /Küünetehnik FIE Riina Jaanson, tegutsenud 15 aastat, kontakt 53 825 256 Tuleb aru saada, et haprad küüned Sul kas on või ei ole! Mitte midagi siin teha pole võimalik. Sa oled sellisena siia ilma loodud ja nii tuleb ennast vastu võtta! Tean seda omast käest. Võisin süüa jahvatatud kanamunakoori ja see toimis täpselt nii kaua kui organism sellega ära harjus. Sõbranna ei söönud vitamiinegi regulaarselt, kuid küüned on tugevad kui tammed.
VÄRSKELT SELGUNUD VALIMISTULEMUSTE PÕHJAL TÄIDAVAD ENIM TOOLE RIIGIKOGUS REFORMIERAKONDLASED. Reformierakonna nimekirjast valitud: Taavi Rõivas, Urmas Paet, Toomas Kivimägi, Jürgen Ligi, Urmas Kruuse, Ants Laaneots, Keit Pentus-Rosimannus, Kristen Michal, Anne Sulling, Urve Tiidus, Maris Lauri, Hanno Pevkur, Heidy Purga, Valdo Randpere, Yoko Alender, Madis Milling, Arto Aas, Kalle Laanet, Liina Kersna, Aivar Sõerd, Igor Gräzin, Kalle Palling, Laine Randjärv, Urmas Klaas, Jüri Jaanson, Lauri Luik, Deniss Borodits, Johannes Kert, Terje Trei, Martin Kukk. Keskerakonna nimekirjast valitud: Edgar Savisaar, Yana Toom, Mihhail Kõlvart, Jüri Ratas, Kadri Simson, Mihhail Stalnuhhin, Rein Ratas, Heimar Lenk, Mailis Reps, Marika Tuus-Laul, Siret Kotka, Enn Eesmaa, Aadu Must, Olga Ivanova, Mihhail Korb, Viktor Vassiljev, Erki Savisaar, Tarmo Tamm, Martin Repinski, Vladimir Velman, Märt Sults, Kersti Sarapuu, Valeri Korb, Priit Toobal, Kalev Kallo, Toomas Vitsut, Lauri Laas
Labortöö nr. 1 Treitera elemendid Lõikeinstrumendi geomeetria all mõistetakse tema lõikeosa elementide (pindade ja lõikeservade) kuju ja omavahelist asendit määravaid geomeetrilisi nurkasid. Ehkki erinevate töötlusviiside jaoks kasutatakse erineva geomeetriaga lõikureid, vaatleme alljärgnevalt lõikeinstrumendi geomeetriaelemente treitera näitel. 1. Määra treitera lõikeosa pinnad ja servad. 1. Põhitasand 2. Esipind 3. Peatagapind 4. Abitagapind 5. Pealõikeserv 6. Abilõikserv 7. teratipp Lõikuri töönurki mõõdetakse lõike-, põhi- ja lõikuvatel tasanditel. Lõiketasand (inclination plane) on lõikepinna puutetasand, mis läbib teriku pealõikeserva. Lõiketasand on alati risti põhitasandiga. Põhitasand (reference plane) on lõikeserval antud punktis lõikekiiruse vektoriga sihiga risti olev tasand. Põhitasand on pikiettenihke ja ristiettenihke suundadega paralleelne tasand. Risttasand on antud punktis lõikeservaga risti as...
Esimest tüüpi võib nimetada silmarõõmumaalijateks, nemad olid kõige otsesemalt seotud Pariisi kunstiga. Teised valisid motiiviks vaesema rahva elu, mida nad kujutasid solidaarsustundega, aga realistlikult ja asjalikult. Kolmandasse rühma sobivad maalijad, kes valisid kujutamiseks rõhutatult eestilikke motiive. Eduard Viiralt Kasutatud kirjandus 1. Üldine kunsti ajalugu lk. 278-287 Autor: Jaak Kangilaski 2. Üldajalugu lk. 314-319 Autor: Kaido Jaanson 3. Eesti kunsti ajalugu lk. 129 4. Google ostingust : kunstiajalugu 1920-1940 (pildid)
Rootsi Kuningriigi koosseisus. 1960 Rooma Hanno Selg Moodne viievõistlus 1960 Rooma Aleksander Tsutselov Purjetamine 1964 Tky Jaak Lipso Korvpall 1964 Tky Rein Aun Kergejõustik Kümnevõistlus 7677 (uue arvestuse järgi 7842) 1968 México Jaan Talts Tõstmine 1980 Moskva Nikolai Poljakov Purjetamine 1988 Sul Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste Purjetamine 2002 Salt Lake City Andrus Veerpalu Murdmaasuusatamine 50 km klassikatehnikas 2004 Ateena Jüri Jaanson Sõudmine 6:51.42 2008 Peking Jüri Jaanson, Tõnu Endrekson Sõudmine 6:29.05 (+1.69) 2010 Vancouver Kristina Smigun-Vähi Murdmaasuusatamine 10 km vabastiilis 25:05.0 6.Eestlaste pronksimedalivõidud 1912 Stockholm Mart Kuusik Sõudmine Sai kolmanda koha, kuid see pole kindel, kas ta sai pronksmedali. Võistles Tsaari-Venemaa koosseisus. 1924 Pariis Jaan Kikkas Tõstmine 1924 Pariis Harald Tammer Tõstmine 1924 Pariis Aleksander Kolmpere Kergejõustik Kümnevõistlus 1924 Pariis Roman Steinberg Kreeka-rooma maadlus Keskkaal
maakonnas 2 väiksemat linna (Elva ja Kallaste), 22 alevikku ja 304 küla. Tartu omavalitsusorganiteks on linnavolikogu kui esinduskogu ja linnavalitsus kui volikogu poolt moodustatud täitevorgan. Tartu linnavolikogu valimised toimusid 16. oktoobril 2005. Volikogu on 49liikmeline ja valitakse neljaks aastaks. Linnavalitsuses on kuus liiget, kes on vastutavad erinevate osakondade töö üle. Linnapea Urmas Kruuse ülesandeks on juhtida Avalike suhete ja linnakantselei osakonda. Karin Jaanson juhid rahandus ja ettevõtluse osakonda. Jüri Sasi juhib haridus ja kultuuriosakonda. Vladimir Sokman juhib tervishoiu ja sotsiaalabi osakonda. Margus Hanson juhib linnamajanduse ja linnavarade osakonda. Anto Ili juhib linnakorralduse ja maakorralduse ning arhitektuuri ja ehituse osakonda. Komisjonid on volikogu töö hõlbustamiseks loodud nõuandvad organid, kus toimub õigusaktide eelnõude ja muude volikogu menetluses olevate küsimuste sisuline arutamine.
ise väga palju ära teha ennetamaks südame ja ka kõiki teisi haigusi Loobu suitsetamisest Sea korda oma töö ja puhkuse vahekord Käi looduses, teatris, kinos. Kuula head muusikat, naera palju Naudi toitu ja söömist Pea lugu mõõdukast spordist ja füüsilisest koormusest. Kasutatud kirjandus Rein Teesalu- "Südame isheemiatõbi" ( Tartu 1999 ) Terho Toivonen "Südameraamat" (Kirjastus "Valgus" ) T. Jaanson "Sisehaigused käsiraamat õdedele" ( Tartu 1996 ) Internet
suhtes äärmiselt ebaõiglased ning ülekohtused. Balti riikide delegatsioonid osalesid Pariisi rahukonverentsil mitteametlikult, püüdes savutada enda de jure tunnustamist. Juriidilist tünnustust küll ei saavutatud, kuid de facto tunnustus siiski saadi. Kasutatud kirjandus 1. H. Kinder, W. Higemann ,,"Maailma ajalugu esiajast tänapäevani" 2001 2. K. Jaanson ,,Üldajalugu XX sajandi algusest kuni 1938" 1992 3. A. Fjodorov ,,XX sajandi ajalugu" 2002 4. http://www.slideshare.net/Siilikene/versailles-rahu-presentation 5. http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/U_Kiil_ajalugu/weimari_vabariik.html 6. http://www.kool.ee 7. http://www.ut.ee/ABVKeskus//jaanson/RS18-20-2005/Euroopa.pdf
• Paatkonna aeg fikseeritakse hetkel, kui paadi nina on ületanud finišiliini. • Aega mõõdetakse 1/1000-sekundilise täpsusega. Kõik tulemused fikseeritakse fotofinišiga. Eesti tuntuimad sõudjad 2016 Rio de Janeiro olümpiamängudel võitis neljapaat koosseisus Tõnu Endrekson, Andrei Jämsä, Kaspar Taimsoo ja Allar Raja saavutas A-finaalis südi sõiduga kolmanda koha. 2004 Ateenas ja 2008 Pekingis võitis Jüri Jaanson sõudmises medali. 2008 Pekingis võitis ka Tõnu Endrekson olümpiamängudel. Tõnu Endrekson võitis ka 2016 aastal Euroopa meistrivõistlustel kuld medali. Kokku võitnud 10 medalit Euroopa meistrivõistluste, Maailmameistrivõistluste ja Olümpiamängude vahel. 1912 võitis Stockholmis Mart Kuusik üksiksõidus pronksi. 1976 võitis Montrealis Raul Arnemann pronksmedali. KASUTATUD KIRJANDUS Sõudmine- http://www.eok.ee/s%C3%B5udmine Medali võitnud sõudjad- https://et.wikipedia
Spartas anti olümpiavõitjale õigus võidelda lahingus otse kuninga kõrval. Eesti olümpiavõitjad Eesti sportlased on saanud medaleid nii suveolümpial kui taliolümpial. 2006.a taliolümpiamängudel Itaalias said kuldmedaleid suusatajad Kristiina Smigun ja Andrus Veerpalu. Suveolümpial on võitnud kuldmedaleid rattasõitja Erika Salumäe ja kümnevõistleja Erkki Nool. 2008. aastal suveolümpiamängudel Hiinas sai kuldmedali Gerd Kanter, hõbemedali said Jüri Jaanson ja Sulev Hendrikson.. Erki Nool kergejõustik Sydney 2000 Andrus Veerpalu suusatamine Salt Lake City 2002 Kristina Smigun suusatamine Torino 2006 Andrus Veerpalu suusatamine Torino 2006 Gerd Kanter kergejõustik Peking 2008 Kasutatud kirjandus H. Palamets, ,,Vanaaja kultuurist ja olustikust" Internetis: http://www.google.ee/search?hl=et&lr=&q=eesti+ol%C3%BCmpiav %C3%B5itjad&start=40&sa=N / 24.02.2009
Elektriliseks on neid tehtud näiteks helipea lisamise või nn. piusa efekti kasutamisel, viimane toimib võnkel. 5 Akustiline-, vesterni-, elektriline-, elektriline bass-ja akustiline basskitarr joonis 2. kitarri liigid Eesti tuntumad kitarristid Raul Jaanson (sündinud 16. oktoobril 1962) on eesti kitarrist. Ta on mänginud mitmetes eesti rock-ansamblites, millest tuntumad on Linnu Tee ja Ruja. Mihkel Raud (sündinud 18. jaanuaril 1969 Tallinnas) on eesti laulja, kitarrist, ajakirjanik ja kirjanik. Riho Sibul (sündinud 26. juuni 1958) on eesti kitarrist, laulja ja helilooja. Jaanus Nõgisto (sündinud 21. jaanuaril 1956) on eesti kitarrist ja režissöör. Lisad Kasutatud lingid https://kristiinapeterson.wikispaces.com/file/view/Kitarr(3)
Nikolai 1980 Moskva Purjetamine Poljakov Toomas 1988 Sul Tõniste, Tõnu Purjetamine Tõniste 50 km Salt Lake Andrus Murdmaasuusatamin 2002 klassikatehnika City Veerpalu e s 2004 Ateena Jüri Jaanson Sõudmine 6:51.42 Jüri 6:29.05 2008 Peking Jaanson, Tõn Sõudmine (+1.69) u Endrekson Kristina Murdmaasuusatamin 10 km 2010 Vancouver 25:05.0 Smigun-Vähi e vabastiilis
informatsioon eakate ravi-, taastusravi ja hoolduse võimalustest, hooldus- ja põetusvõtetest, põetus- ja abivahenditest, abi psühholoogiliste ja juriidiliste küsimuste lahendamisel. Otstarbekas oleks koondada kogu info ühte institutsiooni näiteks vanurikabinet või vanurikeskus. (Saks 2001.) 4 Allikloend Saks, K., Allev, R., Soots, A., Kõiv, K., Paju, I., Jaanson, K., Schneider, G. (2001). Eakate tervishoid ja hoolekanne. Tartu: Tartumaa Trükikoda. Soots, A. (1999). Terapeutiline suhtlemine. Õppematerjal haige hooldajale. Tartu: Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsioon. 5
Enamasti see ei jõudnudki või kui jõudiski, siis ainult moonutatult. Teise maailmasõja järgne teaduse ja tehnika areng on olnud tohutu ning muutub iga aastaga aina kiiremaks. See on tingitud infoühiskonnast. Tänapäeval, mil maailm muutub üha rahvusvahelisemaks, luuakse mitmesuguseid riikide liite ja ühendusi, pööratakse järjest suuremat tähelepanu ka rahvusele ja selle kultuurile. 6 Kasutatud kirjandus 1. K. Jaanson, Üldajalugu (1938-1991), Tallinn, 1994 2. Keskkooli ajaloo konspekt 3. www.neti.ee 7
Seda maad on juhtinud nii Rajiv Gandhi kui ka tema ema. 1947. aastal, peale 200 aastat kestnud Briti ülemvõimu sai India pärast karmi võitlust lõpuks vabaks ning sõltumatuks riigiks. Kui peaaegu kohe lahutati see hindude ja moslemite vaheliste raevukate konfliktidega kaheks. India jagunemine viis Paksitani tekkeni. 7 Kasutatud kirjandus: 1) ,,Aasia riikide etikett ja tavad" Dean Foster 2)"Üldajalugu 1939-1991" Kaido Jaanson 3) ,,Maailma äri ja kultuuri käsiraamat" 4)"Ene 3" 5) www.google.ee 8
Ta ei saanud pensioni senati töökohast. Truman otsustas võtta laenu ja kirjutada raamatu. Ta kirjutas kaks raamatut: „Memoirs by Harry S. Truman: Year of Decisions“ ja „Memoirs by Harry S. Truman: Years of Trial and Hope“. 5. detsembril 1972 Truman viidi haiglasse ning talle diagnoositi kopsupõletik. Ta suri 26. detsmbril 1972, 88-aastaselt. Kasutatud kirjandus Bert Cochran, Harry Truman and the crisis presidency. New York : Funk & Wagnalls, c1973. Kaido Jaanson, Üldajalugu 1938-1991. Õpik XII klassile, Tallinn: Koolibri, 1994. Harry S. Trumani raamatukogu ja muusemi koduleht.Elulugu. http://www.trumanlibrary.org/hst- bio.htm. Viimati vaadatud: 14.04.2015. Harry S. Trumani vikipeedia leht. Elulugu. http://en.wikipedia.org/wiki/Harry_S._Truman. Viimati vaadatud: 14.04.2015.
Kuid tõeliselt elusana tunneme end vaid oma unistuste suunas liikudes. Liiga paljud meist ei mõista, et unistuste tõeks saamine ei sõltu juhustest, vaid meie valikutest. Peep Vainul on erakordne võime panna meid mõtlema küsimuste üle, mis on elus tõesti olulised. Soovitan seda ülimalt loetavat ning sisekaemuslikku raamatut soojalt kõigile inimestele. Kes on valmis oma valikuid tegema ise." Ka Eesti kahekordne olümpiahõbe Jüri Jaanson on oma arvamuse avaldanud: ,,Peep Vain avab selles raamatus oma inimlikumat poolt ning näitab, kuidas ta seda, mida teistele õpetab, enda probleemide lahendamisel kasutab. Ta räägib lahti maailma iseenda ümber ja annab eluks praktilisi soovitusi. He lugemine neile, kes hindavad teiste kogemusest õppimist." Kokkuvõte Peep Vainu teos ,,Kõige tähtsam küsimus" on paljude poolt armastatud raamat, kuigi tema enda populaarsus pole nii suur
finisisse jõudis. Andrus Värniku vaim oli medalivõiduks valmis, ometi lõppes võistlus talle suure pettumuse ja kuuenda kohaga. XX taliolümpiamängud, Torino 2006 Andrus Veerpalu ja Kristina Smigun olid meie medali saajad. Suusatajatest said esikümnesse veel Anti Saarepuu, Aivar Rehemaa, Kaspar Kokk ja Jaak Mae. XXIX suveolümpiamängud Peking 2008 Gerd Kanter - maailmameister võttis seisusekohase võidu - neljanda katse tulemus 68.82 andis kindla esikoha ja kulla. Tõnu Endrekson, Jüri Jaanson võitsid meeste paarisaerulisel kahepaadil hõbemedali, 42- aastasele Jaansonile oli see juba kuuendatel olümpiamängudel teiseks olümpiahõbedaks. Märt Israeli olümpiadebüüt lõppes kvalifikatsioonivõistlustel, kokkuvõttes tubli 14. koht. Andres Raja - vigastust trotsinud olümpiadebütant püstitas isikliku rekordi ja sai kümnevõistluse lõpuprotokollis 13. koha. Aleksander Tammert - vanameister tõestas
· Sotsiaalse seisundi hindamine (eelkõige Sotsiaaltöötajatele) · Zariti hooldaja koormuse hindamise intervjuu · Mitmemõõtmeline hooldaja koormuse uuring · Igapäevaelu toimingud (kohandatud Katzi skaala) · Igapäevaelu instrumentaalsed toimingud (kohandatud Lawtoni skaala) · Tinetti tasakaalu ja kõnnaku hindamise skaala · Kehalised testid · Koduõenduslugu (Saks jt 2001.) Saks, K., Allev, R., soots, A., Kõiv, K., Paju, I., Jaanson, K., Schneider, G. (2001). Eakate tervishoid ja hoolekanne. Tartu: Tartu Trükikoda. 7
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Merilin Lettens AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU Kirurgilise haige õendusabi praktika iseseisev töö Juhendaja: Ireen Bruus, Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2015 SISUKORD .................................................................................................................... 3 JÄLGIMISLEHT............................................................................................ 14 RAVIMITE MANUSTAMINE...........................................................................16 LABORATOORSETE UURINGUTE VÄÄRTUSED.............................................18 ARSTI KORRALDUSED................................................................................ 20 LÜHIKE ÜLEVAADE HAIGUSEST.................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
