Inimkäte poolt loodud vaatamisväärsused Eestis (võivad olla seotud materiaalse või vaimse kultuuripärandiga) Arhitektuur kirikud ühiskondlikud hooned mõisad, lossid kindlused Puitarhitektuur (raekoda, teatrihooned) Taagepera loss ja Holdre mõis Baeri maja Eppingi torn Tõrva Kirik- TÕRVA KÕRTSIHOONE Kammersaal Toompea loss Kärdla vanim elamu Patarei merekindlus Tallinna Raekoda Oleviste kirik Alatskivi loss Aa mõ...
ESL-i esimeheks valiti Ado Anderkop. Ilmumist alustas "Eesti Spordileht". Eesti osales esimet korda iseseisva võistkonnaga olümpiamängudel. Tõstja Alfred Neulandist sai esimene Eesti olümpiavõitja. Peeti esimene maavõistlus jalgpallis (Soomele kaotati 0:6). Toimus I kehalise kasvatuse kongress. 1923 Eesti Spordi Keskliidu (ESK) esimeheks valiti Leopold Tõnson. Registreeriti ESK ja EOK põhikirjad. EOK esimeseks esimeheks sai välisminister Friedrich Akel. Alustati Kadrioru staadioni ehitamist. Toimusid esimesed SELL-i mängud. 1989 Taastati EOK tegevus ja presidendiks valiti Arnold Green ning peasekretäriks Gunnar Paal. Asutati Eesti Olümpiaakadeemia ja presidendiks valiti Atko Viru. Asutati Eesti Spordiajaloo Selts. 16. detsembril toimus II Eesti Spordi Kongress, kus võeti suund spordialakesksele juhtimisele ning otsustati taastada Eesti Spordi Keskliit (ESK).
realismi üle · eesti keeleuuenduse raamliikumist Vahetuv Valitsus · I Riigikogu avamine 4 Jaanuar 1921 · II Riigikogu avamine 7 juuni 1923 · III Riigikogu avamine 22 juuni 1926 I Riigikogu · Asutaja kogu Esimees A. Rei · Riigikogu esimees O. Strandmann Eesti Vabariigi Valitsus 02.08.1923 26.03.1924 · Riigivanem - Päts, Konstantin Rahaminister - Vestel, Georg Siseminister - Einbund (Eenpalu), Karl (Kaarel) Välisminister - Akel, Friedrich Karl Haridusminister - Veidermann (Veiderma), Aleksander Sõjaminister - Anderkopp, Ado Teedeminister - Ipsberg, Karl Kaubandus-tööstusminister - Rostfeld (Roostfelt), Põllutööminister - Kerem, August Töö- ja Hoolekandeminister - Amberg, Kohtuminister - Gabrel, Rudolf II Riigikogu lõpetamine · Mindi laiali sest tulijad kes tahtsid saada riigikokku tahtsid saada palga peale III Riigikogu avamine
parlamendis on 80 kohta, millest täidetud ainult 56, sest ülejäänud 24 kuuluvad Küprose türklastele, aga need kohad on alates 1964 aastast vakantsed. Praeguseks presidendiks on Dimítris Christófias, kes kuulub kommunistliku partei AKEL ridadesse. Küprose sõjaline jõud on suhteliselt madal, neil on olemas ainult Rahvuskaart, see on kombineeritud armee, mis jaguneb Esimeseks, Teiseks ja Neljandaks Jalaväe Divisjoniks, Kahekümnendaks Tanki Brigaadiks ning Kolmandaks ja Kaheksandaks Toetus-brigaadiks. Majandus: Küprose majandus on tõusmas ja tugevnemas. Selle koht Rahvusvahelises Valuutafondis on 29s 29 830 rahvusvahelise dollariga, mis on natuke üle
Eesti Vabariigi juhtkond ei ole ähvardavast mässust siiski täielikus teadmatuses - Tallinna garnisoni ülema kindral Undi kirjutuslaua kohal rippuv linna kaart on konspiratiivkortereid tähistavatest punastest knopkadest kirjuks muutunud, kuid millegipärast mees ei tegutse. Hoolimata pidevalt laekuvatest teadetest miitingute kohta viivitab ta otsustava sammu astumisega. Ainus, kes tahab tegutseda, on legendaarne kindral Põdder, kuid riigivanem Akel ei võta tema hoiatusi kuuldagi ning kindral Unt sõnaselgelt keelab tal olukorda sekkuda. Purjuspäi puistab Põder südant Tanel Rõugule, kes teda ballilt koju konvoeerib, soovitades tal armeest lahkuda ning hoopis enne sõda omandatud arhitektiametis kätt proovida. Tanel, kindrali nõuandest julgustatuna, annabki järele Anna veenmisele ning otsustab koos naisega Eestist üldse lahkuda. Paari ärasõiduhommikul, 1. detsembril, kogunevad Balti jaama õppustele sõitvad ohvitserid
jalgpalliliit ja talispordiliit. Tartus toimus I Noorte Püha 1922 Tallinnas peeti esimesed maailmameistrivõistlused tõstmises. Edukaim riik oli Eesti kolme maailmameistriga. A.Neuland, S.Hallap ja H.Tammer. Aleksander Klumberg-Kolmpere püstitas maailmarekordi kümnevõistluses. Asutati Eesti Spordi Keskliit (ESK), mille esimeheks valiti Gustav Laanekõrb 1923 ESKL esimeheks valiti Leopold Tõnson. Registreeriti ESK ja EOK põhikirjad. EOK esimeseks esimeheks sai välisminister Friedrich Akel. Alustati Kadrioru staadioni ehitamist. Toimusid I SELL-I mängud 1924 Pariisi Olümpiamängudelt naasis kuldmedaliga maadleja Eduard Pütsep. "Eesti Spordilehe" küsitlusel valiti Eesti kõigi aegade suurimaks sportlaseks A. Klumberg-Kolmpere. Asutati Eesti Võimlemisõpetajate Selts 1925 Asutati Eesti Kultuurkapitali Kehakultuuri Sihtkapital. Loodi spordiliitude asjaajamist ühendav organ Spordibüroo 1926 Avati Kadrioru staadion. Eestis võistles Paavo Nurmi. Toimus II kehalise kasvatuse
kergejõustiku eest hoolitsema EKRAVE Liit aastal 1921. Perioodil 1922-1940 tegutses ESK esimeestena 5 meest. Kõige tulemuslikumaks on tagantjärele hinnatud L. Tõnsoni valitsemisaega. Sel perioodil kujunesid välja ESK põhifunktsioonid, kutsuti ellu mitmeid spordi arengu seisukohalt tähtsaid organeid. 1923. aastal asutati EOK, mille koosseisu kuulusid tuntud riigi- ja ühiskonnategelased. EOK liikmestaatus oli eluaegne. Esimeseks esimeheks oli välisminister F. Akel. 1 1925. aastal hakati Eestis moodustama Kultuurikapitali ning ESK taotles selle raames kehakultuuri sihtkapitali. Selle vastu olid mitmed ringkonnad ja isikud. Ajakirjanduses puhkes spordivastane kampaania. Koguni Riigikogus oli inimesi, kes leidsid, et spordivõistlused tuleks üldse ara keelata. Kui Riigikogu võttis vastu Kultuurikapitali seaduse, langes üks kuuest sihtkapitalist kehakultuurile
Riigihoidja. Valitsus vastutas oma parlamendi ees ja parlament kinnitas seadused. Rahvas sai oma tahet avaldada riigikogu valimistel: rahvahääletusega või rahaalgatusega. Kehtestati dem. Vabadused, mida võis keeleata sõjaseisukorra väljakuulutamisega. Poliitiliste parteide teke: Parempoolsed: Põllumeestekogud- liidrid: Päts Laidonen, Teemant. Kuulusid sinna suurtalunikud ja põllumajandussaaduste turustus. Kristlik Rahvaerakond, liidrid: Akel ja Lattik, usuliste ringkondade huvide kaitsjad. Põllumeeste Asunike ja Väikemaapidajate Koondis, eraldus Tööerakonnast, maareformiga maad saanud talupojad. Tsentristlikud: Rahvaerakond, liider Tõnisson. Linnade keskkondlus ja Lõuna-Eesti talupojad. Tööerakond, liidrid: Standman ja Piip, haritlased riigiametnikud, linnakodanikud. Vasapoolsed: Sotsiaaldem. Tööliste Partei, liidrid:Martna, Rei, väikekodanlus, osad käsitöölised ja vabrikutöölised.
Vähemusrahvused said põhiseadusele vastavalt omale kultuuriautonoomia. Kehtestati laialdased kodanikuvabadused, neid võis piirata kaitseseisukorra kehtimise ajal. Erakonnad Suuremad erakonnad olid: Põllumeestekogud - kaitses põllumajandustootjate huve. Tuntuim liider Konstantin Päts. Eesti Rahvaerakond - valdavalt haritlaste ja linnakodanluse huvide kaitsja. Liider Jaan Tõnisson. Kristlik Rahvaerakond - kaitses valdavalt kirikuga seotud ringkondade huve. Tuntuimad juhid Friedrich Akel, Jaan Lattik. Eesti Tööerakond - kaitses riigiametnike ja väikeettevõtjate huve. Tuntuim liider Otto Strandmann. Asunike Koondis - ühendas asundustalude omanikke. Juhid Otto Köster, Rudolf Penno. Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei - esines tööliskonna huvide kaitsjana. Tuntuim juht August Rei. Kommunistlik Partei oli Eestis keelustatud. Majandusareng 1920.aastail. Seoses iseseisvumisega kaotas Eesti Vene turu ja tooraineallikad. Ka sõjaaeg oli jätnud majandusele jälje
EKRAVE Liit aastal 1921. Perioodil 19221940 tegutses ESK esimeestena 5 meest. Kõige tulemuslikumaks on tagantjärele hinnatud L. Tõnsoni valitsemisaega. Sel perioodil kujunesid välja ESK põhifunktsioonid, kutsuti ellu mitmeid spordi arengu seisukohalt tähtsaid organeid. 1923. aastal asutati EOK, mille koosseisu kuulusid tuntud riigi ja ühiskonnategelased. EOK liikmestaatus oli eluaegne. Esimeseks esimeheks oli välisminister F. Akel. 1925. aastal hakati Eestis moodustama Kultuurikapitali ning ESK taotles selle raames kehakultuuri sihtkapitali. Selle vastu olid mitmed ringkonnad ja isikud. Ajakirjanduses puhkes spordivastane kampaania. Koguni Riigikogus oli inimesi, kes leidsid, et spordivõistlused tuleks üldse ara keelata. Kui Riigikogu võttis vastu Kultuurikapitali seaduse, langes üks kuuest sihtkapitalist kehakultuurile. Moodustati Kehakultuuri Sihtkapitali Valitsus(KKSKV)
Suuremad fotosid sisaldavad arhiivid: Fotograaf Jaan Riet ca 70 000 säilikut aastatest 1885-1948, kirjeldatud 2 260 s; Eesti Teadeteagentuur (ETA) 38 503 säilikut aastatest 1940-1996; Ajalehe Rahva Hääl toimetus 11 909 s 1925-1993; Tallinnfilm 11 188 s 1939-1991; Fotograaf Karl Oras 10 645 s 1935-1972; Ajalehe Õhtuleht toimetus 7463 s 1941-1987; Eesti Televisioon 6 547 s 1900-1991; Fotograaf Karl Akel & Co 5 390 s 1900-1941; Ajakirja Kehakultuur toimetus 4 225 s 1900-1989. Helikogu Säilitatakse helilinte, helikassette, sellak, vinüül- ja laserplaate kokku 18 arhiivis. 9 Arhiiviväärtusega helidokumente on helisalvestiste kogus üle 7 000 nimetuse. Regulaarsemad komplekteerimisallikad on Eesti Raadio (1363 nimetust), NSVL Fonodokumentide
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
spordiorganisatsioonide loomine: 1919.a. toimus Eesti Spordi Kongress, kus otsustati luua Eesti Spordi Liit ja EOK ning osaleda Antverpeni OM'l. 1920.a. peeti Eesti Spordi Liidu asutamiskoosolek ja liidu esimeheks valiti Ado Anderkop. Eesti Spordi Keskliit- asutati 1922.a. Järgmisel aastal registreeriti põhikiri ja valiti esimeheks Leopold Tõnson ja Gustav Laanekõrb EOK 1923.a. registreeriti EOK põhikiri. Järgmisel aastal valiti esimeheks F.K. Akel. Eesti Kultuurkapitali Kehakultuuri sihtkapitali asutamine: 1925. aastal parimate sportlaste valimine sai alguse 1933.a. spordiajakirjanike poolt. Esimene kord valiti selleks kaugushüppaja Nikolai Küttis. 1924. a. valiti "Eesti Spordimehe" poolt korraldatud küsitluse järgi Eesti kõigi aegade parimaks sportlaseks Aleksander Klumberg-Kolmpere. Eesti osalemine olümpiamängudel: 1920. Antverpeni OM. 1928. taliom.
Paljudest poliitilistest parteidest ei kujunenud ükski nii tugevaks, et suutnuks moodustada pikema-aegselt tegutsevat valitsust. Erakondade omavaheline pingeline poliitiline võitlus tingis valitsuste kiireid vahetusi ja arvukaid valitsuskriise. 1918-1933 vahetus Eestis 23 valitsust. Riigivanematena tegutsesid K. Päts, O. Strandman, J. Tõnisson, A. Birk, A. Piip, J. Kukk, F. Akel, J. Jaakson, J. Teemant, A. Rei, K. Einbund. Minister sai keskmiselt ametis olla 1,5 aastat, kuid arvutused näitavad, et pooled valitsusliikmetest olid ametis alla aasta. Pikem valitsuskriis oli 1923. a. ja see kestis 58 päeva. Riigikogu poolt vastu võetud seadustest, mis jõid kehtima pikaks ajaks ja aitasid ühiskonnaelu oluliselt reguleerida, võiks nimetada näiteks trükiseadust (1923),
Vinni-Pajusti Gümnaasium NIMI SPORTLIK PÄEV VINNI UJULAS Praktiline töö 11. klass Juhendaja: õp. Mare Akel Vinni 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma praktiliseks tööks valisin ujumisürituse korraldamise 4.-6. klassi õpilastele. Põnevaid mänge ja võistlusi korraldasin kuuele erinevale klassile. Sporditeemalise praktilise töö valimisel lähtusin iseenda suhtest spordiga. Olen suure osa oma elust tegelenud aktiivsete hobidega. Käesoleva praktilise töö eesmärk oli korraldada lastele sportlik üritus Vinni Spordikompleksi ujulas
· 1918 29.Eesti esimeseks kehakultuuri alase · 1920 kõrgharidusega naiseks oli: · 1922 · Helmi Põllu · Anna Raudkats 14.Eesti olümpiakomitee esimeseks · Ida Urbel esimeheks valiti: 30.Eesti olümpiakomitee asutati: · Johann Laidoner · 1919 · Friedrich Akel · 1920 · Joakim Puhk · 1923 15.Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri 31.Eesti spordi keskliidu esimeseks sihtkapital asutati: esimeheks valiti: · 1922 · Johann Laidoner · 1925 · Leopold Tõnson · 1928 · Voldemar Väli 32.Esimest korda valiti Eesti aasta parim 16
Alates 1923–24 oli ainult maarahva partei. Eesmärk: põllumajanduse arendamine suurte ostutalude kaudu. Rahvaerakond (RE). Tõnisson, Jüri Jaakson, Jakob Westholm, Peeter Põld, Anton Jürgenstein. Ideed: rahvuslus, sotsiaalne õiglus, demokraatia, liberaalne majandus. Kristlik Rahvaerakond (1919–1931, KRE). Eraldus Rahvaerakonnast (erinev suhtumine riigi ja kiriku vahekorda). Jakob Kukk, Hugo Bernhard Rahamägi, Johan Kõpp, Nikolai Kann, Friedrich Sauer, Friedrich Akel. Suurim saavutus oli 1923 rahvahääletus usuõpetuse küsimustes, mis lülitati kooliprogrammi vabatahtliku ainena. Eesti Tööerakond (ETE). Otto Strandman, Ants Piip, Juhan Kukk. Liikmeskond: väikekaupmehed, riigiametnikud, kooliõpetajad. Eesmärk: sotsiaalsed reformid. Asunike, riigirentnike ja väikepõllupidajate koondis (ARV). Eraldus 1923 Tööerakonnast. Rudolf Penno, Oskar Köster, Otto Tief. Uuspõllumehed. Eesmärgid: põllumajanduse
1 Välispoliitika 1918–1939 Eesti tunnustamine: välisdelegatsiooni tegevus; de facto tunnustus; Balti küsimus Pariisi rahukonverentsil; de jure tunnustamine ja vastuvõtmine Rahvasteliitu. Balti riikide koostöö: esimesed katsed; sõjalis-poliitilise liidu kavad (Bulduri ja Varssavi konverentsid); probleemid ja vastuolud; Eesti–Läti kaitseliiduleping 1923. Rahvusvahelise olukorra stabiliseerumine: Rahvasteliit ja kollektiivse julgeolekusüsteemi loomiskatsed; Eesti suhted Suurbritannia, Saksamaa, N. Liidu, Rootsi ja Poolaga. Sõjaohu kasv: Saksamaa ja N. Liidu aktiviseerumine, lääneriikide lepituspoliitika; idapakti idee; Balti Entente, neutraliteedipoliitika, laveerimine N. Liidu ja Saksamaa vahel. Eesti tunnustamine: välisdelegatsiooni tegevus; de facto tunnustus; Balti küsimus Pariisi rahukonverentsil; de jure tunnustamine ja vastuvõtmine Rahvasteliitu.. Enamik Euroopa riike ja USA tu...
hulgas oli palju Tsentrosojuzi ja Dobrofloti töölisi. Nad alustasid rünnakut Toompea lossile, riigivanem Friedrich Akeli majale Toompeal ja siseminister Karl Einbundi majale Kaevu tänaval. Toompea lossis arreteeriti vahisõdurid, lossis arreteeriti teenijaid ja juhuslikke möödakäijaid. Riigikogu ja valitsuse ruumidesse aga sisse tungida ei jõutud. Riigivanema maja ees desarmeeriti samuti tunnimehed, siis tungiti majja sisse Akelit otsima. Akel aga põgenes ruumist ruumi, lukustades enda järel uksi, mille avamiseks kulus mässajatel väga kaua aega. Siseministri maja üritati rünnata granaatidega, mis aga põrkusid aknapiidalt tagasi, mispeale mässajad põgenesid. Riigivanematki ei õnnestunud tappa, küll aga tapeti majast möödasõitnud Toomkooli inspektor Eduard Grünwald koos autojuhi Heinrich Burmeisteriga. Kell 7.30 jõudsid valitsuse väesalgad kohale soomusautoga Toompeale, mispeale viskasid
vennad Märskad. Esimene film: Karujaht, esimene täispikk mängufilm oli ,,Mineviku varjud" (Konstatin Märska) ja valmis 1924, peaosaline Ants Lauter. 1930 valmis Eesti esimene helifilm ,,Kuldämblik" (Konstatin Märska). 10. Sport: populaarseks muutus sportimine ja tegevust alustasid mitmed spordiseltsid, näiteks Kalev. 1923 loodi Eesti Olümpia Komitee, mille esimeseks esimeheks valiti silmaarst dr. Friedrich Akel. 1924 saadeti Pariisi olümpiamängudele 44 sportlast. Tuntumad Eesti sportlased on Kristjan Palusalu (maadleja, 2 kuldmedalit Berliini olümpial), Paul Keres (maletaja) Alfred Neuland, Arnold Luhaäär (tõstmine) Nimeta sinu arvates kõige väljapaistvam kultuurisaavutus 1918-1939 a. Hariduses hakati rajama kutsekoole, kus õppimine ei maksnud midagi. b. Rahvusteadustes Eesti Õigekeelsussõnastiku väljaandmine c
Klerikaarne pool teatas, et astub erakonnast välja ja lõid Kristliku Rahvaerakonna. Toonitasid kirikuga seotud küsimusi, mis peab saama kiriku varadest - leidsid, et kõik need varad, mis seni kuulusid kirikule, peavad kirikule jääma. Iga kogudusel on oma vara. Kaitses ennekõike ususõpetust, mis peab jääma kooli õppekavadesse sisse. Lisaks kirikumeestele oli ka mitmeid ilmalikke poliitikuid, kes sidusid end just Kristliku Rahvaerakonnaga - Akel, Nikolai Kann, Heinrich Bauer. Kolm sellist paremtsentristlikku erakonda läksid valimistele. Vasaktsentristlikud parteid: Eesti Tööerakond, välja kasvanud 1917. aastal asutatud Eesti Radikaalsotsialistlikust parteist. Kõige suurem maailmavaateline erinevus, et inimkonna lõpp-produkt on sotsialistlik kord, aga seda ei peetud lähiaja küsimuseks. See pidi toimuma pika aja jooksul, evolutsiooniliselt. Sotsialistlikuks korraks arvati kujunevat kõige pealt läänes. Välistas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
