Järvamaal muutub uisutamine aina populaarsemaks Järvakandi rahvas on hakanud rohkem tegelema uisutamisega, ning korraldatakse ka usinasti uisutamis võistlusi. Türi spordiklubide liidu juhatuse esimees Mati Sadam korraldab täna, Türi liuväljal ühisgümnaasiumi võimla juures kiiruisutamisvõistluse. Kust osa võivad võtta nii pisikesed kui ka suured. Kindlasti tuleb sellest üks väga tore ja huvitav päev. Ligi 80 meetrisel uisuringil on lubatud kasutada erinevaid jääuiske, mis on muidugi väga tore, ning siis on kindlustatud see, et osaleda saavad kõik kellel on mingeidki uiske. Hästi vahva on see, et mõeldud on ka osalejatele ning on lastele võistlemine tehtud tasuta. Üritus on läbimõeldud ning arvestatud kõigi ja kõigega, et kõik toimuks plaanipäraselt. Selle ürituse juures meeldib mulle, et võistlus on jagatud võistlusklassidesse ning mõeldud on ka turvalisusele ehk peab kandma kiivrit. Muidugi rõõmustab mind see, et...
Rohkem andmeid uisutamise kohta on teada Inglismaalt Henry II valitsemise perioodist. Uisutamine teenrite abiga oli kõrgema õukonna meeldiv ajaviide. Uiske on kasutatud ka sõjas, kuid enamuselt ikkagi meelelahutusena. Mõnda aega hiljem asuti sellega tõsisemalt tegelema ja arendati oma oskusi. Tänu oskuste arenemisele tekki ka vajadus parema jää järele. Ei tahetud enam järvede või mere peal uisutada ja hakati valmistama tehisjääga jäävälju. Inglismaal hoogustus uisutamine 17. sajandi lõpul. Vahepeal oli see spordiala mitu aastat hääbumas, aga taaselustasid selle Hollandi meremehed, kes jäid 1683, aastal merele jäävangi ja ajaviiteks hakkasid sellel uisutama. 1742. aastal loodi esimene uisutajate klubi Sotimaal Edinburghis. Liikmeteks said ainult need inimesed, kes valdasid uisutamise oskusi. Millal Eestis esimesed inimesed uiske kasutasid, on väga raske kindlaks teha. Arheoloogilistel kaevamistel leiti kunagisest Iru linnusest hobuse sääreluust uisu
Hõõrdumine Liis ja Johanna Mis on hõõrdumine? Hõõrdumine on füüsikaline nähtus, kus keha või aine liikumist takistab aineosakeste vaheline jõud hõõrdepindadel. Hõõrdumise tõttu muundub osa liikumist põhjustavat energiat soojuseks. Hõõrdumise näited Suusk libiseb Kelg tuleb mäest alla Arvutihiir liigub mööda lauda Hõõrun käsi kokku Uisutamine Teisele inimesele pai tegemine Hõõrdumise liigid Liikumise järgi: Liugehõõrdumine Seisuhõõrdumine Veerehõõrdumine Sisehõõrdumine Välishõõrdumine Mõjutavad tegurid. Hõõrdejõu põhjustab aineosakeste vaheline vastasmõju. Peamiselt on see põhjustatud aatomite koostisse kuuluvate elektronide elektromagnetilisest vastastikmõjust.
Sport kui elustiil Mina( M), intervjueeritav (I): M: Tere päevast! I: Tere ! *naeratab* M: Otsustasin intervjueerida Teid, kuna tean, et te tegelete spordiga. Mis sport see on ja miks see meeldib teile ? I: Ma tegelen iluuisutamisega. See on ilus, kuid väga traumaohtlik sport, aga ikka iga profesionaalne sport on seotud mingil määral traumariskiga. Miks see mulle meeldib? Sellega tegeles minu ema ja vanaema ja võib-olla hakkas see mulle meeldima nende mõjul. Juba lasteaiast saadik käisin uisutamas, aga see mulle koheselt meeldima ei hakanud. M: Mis Teile meeldib selles spordis? Kas oli ka suuri raskusi ? Kuidas Te nendest üle saite ? I: See sport on minu südamelähedane, mulle meeldib jää, tema külm rõhk (...) , seda on väga raske seletada, aga ma arvan, et kõik kes tegelevad selle spordialaga saavad aru millest ma räägin. Kindlasti minul kui sportlasel oli ka raskusi. 10- aastaselt saavutasin ja...
Adavere Põhikool Margus Viller Uisutamise ajalugu Referaat Adavere 2013 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................ ..1 Erinevad uisud Rulluisud.......................................................................................................................... ......2 Kiiruisud........................................................................................................................... ......2 Hokiuisud......................................................................................................................... ......3 Iluuisud............................................................................................................................. ......3 Uisutamis stiilid Rulluisutamine....................................................
eluliste vajaduste pärast jalgsi ületama kinnikülmunud jõgesid, järvi ja merelahti. Uiske on kasutatud ka sõjas, kuid enamuselt ikkagi meelelahutusena. Mõnda aega hiljem asuti sellega tõsisemalt tegelema ja arendati oma oskusi. Tänu oskuste arenemisele tekki ka vajadus parema jää järele. Ei tahetud enam järvede või mere peal uisutada ja hakati valmistama tehisjääga jäävälju. Inglismaal hoogustus uisutamine 17. sajandi lõpul. Vahepeal oli see spordiala mitu aastat hääbumas, aga taaselustasid selle Hollandi meremehed, kes jäid 1683, aastal merele jäävangi ja ajaviiteks hakkasid sellel uisutama. 1742. aastal loodi esimene uisutajate klubi Sotimaal Edinburghis. Liikmeteks said ainult need inimesed, kes valdasid uisutamise oskusi. Millal Eestis esimesed inimesed uiske kasutasid, on väga raske kindlaks teha. Arheoloogilistel
FÜÜSIKA KONTROLLTÖÖ 1. Jõud on kehade vastastikuse toime mõõt, mis avaldub kas keha liikumisolukorra muutuses või keha kuju muutes. Jõu tähis on F ja ühik Njuuton (N) 2. Newtoni 3 seadus: Kaks keha mõjutavad teineteist võrdsete vastassuunaliste jõududega. Näide: Uisutamine jääl 3. Impulsi jäävuse seadus: Väliste mõjude puudumisel on süsteemi koguimpulss sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. P=M(mass)*V(kiirus) mass (kg) Kiirus (m/s) 4. Kaks keha liiguvad võrdsete jõudude mõjul esimene kiirendusega 1,5 m/s^2 ja teine 2,5 m/s^2. Esimese keha mass on 500g. Kui suur on teise keha mass? Andmed: M1= 500g= 0,5 kg A=1,5m/s^2 A2= 2,5m/s^2 Otsitav m2? F=M*A M2= m1*a1/a2 = 0.5 * 1,5/ 2,5 = 0.3 kg 5. m1v1=m2v2
Austria Markus Põder 10 A About Austria Population about 8 355 260 Area 83 858 km2 Language German, Croatian, Hungarian, Slovene Capital is Vienna Location Located in heart of Europe Czech Republic and Germany (North) Italy and Slovenia (South) Slovakia and Hungary (East) Switzerland (West) Transport Round trip Airplane (600 EUR) Bus ( 400 EUR ) Car ( 200 EUR ) Accommodation in Vienna Hotel Beim Theresianum 3*** (100EUR) Hotel Mercure Imlauer Nestroy 4****(200EUR) Vienna Grand Hotel 5***** (One day 305 EUR) Weather Variable Snow in the Alps Sunny in Vienna o January 5 o July 30 Activities Skiing Snowboarding Coneing Trip in Alps IceSkating Places Cities (Salzburg) Museums Abbeys Waterfalls Parks Mountains Alps Beautiful rivers Necessary equipment Winter clothes S...
Sporti edendas rahvusvaheliste spordiföderatsioonide loomine ja olümpiamängude taassünd (1896; kaasaegsed olümpiamängud). Eriti kiiresti on sport arenenud pärast Teist maailmasõda. Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel. Raskejõustik jäigi kauaks kõige menukamaks spordialaks. Kui 19. ja 20. sajandi vahetusel asutati esimesed spordiseltsid, lisandusid jalgrattasport, jooks, võimlemine, jalgpall, poks, ujumine ja uisutamine. 1912. aasta Stockholmi olümpiamängudel kuulus Venemaa võistkonda ka eestlasi. Selleks ajaks oli teiseks edukaks alaks saanud kergejõustik. Iseseisvas Eestis saavutasid kõrge rahvusvahelise taseme laskesport, purjetamine, jääpurjetamine, male ja meeste kergejõustik, endiselt võidukad olid raskejõustiklased. Spordirajatised Sportimise keskkond ehitatakse võistlusreegleile vastavalt. Staadion on rajatis, mis võimaldab
SPORT 20. SAJANDIL ANNA-MARIA OTSA OLÜMPIAMÄNGUD 1900. AASTA OLÜMPIAMÄNGUD • TEISED KAASAEGSED OLÜMPIAMÄNGUD (ESIMENE 1896) • TOIMUSID PARIISIS, PRANTSUSMAAL • 14. MAI KUNI 28. OKTOOBER • TOIMUSID MAAILMANÄITUSE RAAMES • OSALES 997 SPORTLAST NING ESMAKORDSELT KA NAISSPORTLASED • KÕIGE ROHKEM KULDMEDALEID SAI PRANTSUSMAA(26), TEISEKS JÄI USA(20) JA KOLMANDAKS SUURBRITANNIA(17) 1928. AASTA OLÜMPIAMÄNGUD SUVEOLÜMPIAMÄNGUD TALIOLÜMPIAMÄNGUD • TOIMUSID AMSTERDAMIS, • TOIMUSID SANKT HOLLANDIS • 17. MAI KUNI 12. AUGUST MORITZIS, SVEITSIS • NEIL MÄNGUDEL SÜÜDATI • 11 KUNI 19 VEEBRUAR ESIMEST KORDA OLÜMPIATULI • OSALES 46 RIIGI 2883 • OSALES 25 RIIKI 464 SPORTLAST SPORTLASEGA, NEIST 26 • EESTLASTEST TULID NAIST OLÜMPIAVÕITJAKS VOLDEMAR VÄLI KREEKA-ROOMA • EESTI VÕTTIS ESIMEST MAADLUSES JA OSVALD KÄPP VABAMAADLUSES ...
Suurenenud on energiarikaste toiduainete kättesaadavus ja tarbimine. Erinevad treeningud Energiakulutuseks ja südameveresoonkonna tugevdamiseks on vaja teha aeroobset treeningut (seda nimetatakse ka vastupidavustreeninguks või kestustreeninguks). Aeroobne treening on tervise tugevdamiseks ja säilitamiseks parim viis. ujumine suusatamine rattasõit vesivõimlemine kepikõnd uisutamine jooksmine elulstes tegevustes kõnd tantsimine Liikumine on vajalik tugevate luude, lihaste ja südame arenguks. Noorena väljakujunenud liikumisarmastus ja -harjumus aitab täiskasvanul kiirel eluperioodil kehalist aktiivsust säilitada. Uuringud on näidanud, et liikumist harrastavad eakad on tervemad ja tulevad oma eluga paremini toime.
põevad rohkem haigusi kui treenitud isikud Milleks olla liikuv? Milline on tasakaalustatud toit? LIHT SÜSIVESI KUD LIIT SÜSIVESI KUD Südame treenimine Kõnd Matkamine · Sõudmine Tantsimine Jalgrattasõit · Ujumine Suusatamine Vesijooks · Aeroobika vesiaeroobika · Treppidest käimine · Uisutamine · Sportmängud Päevas tuleb liikuda vähemalt 30 min. Aitäh kuulamast!
Üldarendavad harjutused Sellesse gruppi kuuluvad harjutused, mis tagavad noorsportlase üldettevalmistuse. Nende koostis võrreldes teiste harjutuste gruppidega on tunduvalt mitmekesisem. Üldarendavate harjutustega valikul tuleb silmas pidada: · noore üldettevalmistus peab tagama igakülgse kehalise arengu. Õige oleks kasutada selliseid harjutusi, mis mõjustaksid efektiivselt kõigi kehaliste võimete arengut ja laiendaksid eluks vajalike oskuste ja vilumuste ringi; · noore sportlase üldettevalmistuses peavad kajastama sportliku spetsiaalsuse iseärasusi. Üldettevalmistuse vahendeid tuleks valida (spetsialiseerida), pidades silmas treenituse ülekande efekti, viies miinimumini negatiivne ülekande efekt. Sporditreeningu üldarendavad harjutused täidavad järgmisi funktsioone: · oskuste ja vilumuste formeerimine, mille baasil, kasutades positiivse ülekande efekti, ...
president 2001-2006 aastatatel. Preagune president on Toomas Hendrik Ilves. Ta on sündinud 26.detsember 1953. aastal Stockholmis. Enne presidendiks saamist oli ta nii poliitik, diplomaat kui ka Euroopa Parlamendi liige. Presitendiks sai ta 23.september, 2006. 29.august 2011 valiti ta ametisse uueks ameti ajaks. Tema ema nimi on Irene Ilves ja isa Endel Ilves. Toomas Hendrik Ilvese abikaasa on Evelin Ilves. Evelini Ilvese hoblid on suusatamine, uisutamine, lugemine, reisimine jne. Neil on tütar Kadri Keiu Ilves(sündinud aastal 2003).
sajandil Hollandis, Skandinaavia maades, Saksamaal, Venemaal ja Põhja-Ameerikas 1848 esimesed terasuisud (E. W. Bushall, Philadelpias) 1889 Amsterdamis mitteametlikult esimesed maailmameistrivõistlused. Eripära ja uisud Kestvusala (erinevad distantsid) - 500 m (kiire start, kiirendus, kurvitehnika) - 1500 m - 3000 - 10 000 m (jõukestvus, maksimaalset hapnikutarbimist) Aastast 1997 kasutusel nn klappuisud - uisusaapa külge kinnitatud ühest punktist - liikumisulatus suurem - uisutamine dünaamilisem Rada ja rajavahetus Ellipsikujuline Pikkus 133,33, 250, 333,33 või 400 m 400 m - rahvusvaheline standardrada Võistlemine paarikaupa Võistlejad vahetavad rada igal ringil finisi vastassirgel asuva 70 m pikkusel ristlemislõigul Lühirajauisutamise rada on 111,12 m pikk ja 6,75 m lai - sirge on 28,07 m - rada lühem, kurvid järsemad, starditakse koos, uisutera erineb Võistlusalad Mitmevõistlus - naistel 500, 3000, 1500, 5000 m
Sport minu elus Sportimine peaks olema iga inimese jaoks tähtis, kuna see aitab hoida keha ilusas vormis ja samuti on see tervisele hea. Just nende kahe välja toodud punkti pärast teen ka mina sporti. Trenni tegemine on olnud mu kaaslaseks juba väikesest saati ja ma tõesti armastan seda. Kuid siiski, mida sportimine täpsemalt minu jaoks tähendab ? Paljud lapsed käivad trennides, kuna nende vanemad on neid juba väikesest peale sundinud. Ma olen samuti juba päris pisikesest peale spordiga tegelenud, kuid mitte kunagi ainult selle pärast , et vanematele meeldib. Tegevus peab ikka endale ka meeldima ja seda tuleb nautida. See on minu põhimõte sportimises. Nagu juba eespool sai mainitud, olen ma päris pikka aega tegelenud spordiga. Esimene trenn , kus ma tublilt kaasa lõin oli peotants. Sellega seotud mälestused on pärit lausa lasteaiaaegadest . Peale selle käisin ma mõnda aega Tartus vehklemi...
4. Kuidas Kunksmoor vigastatud ja uppunud meremeest ravis? a) Keetis nõiarohtudest tulist teed ja valas meremehele suhu:Õige b) Jutustas talle imeilusaid muinasjutte c) Pani meremehe murtud luud lahasesse ja kutsus kiirabi 5. Kui Kunksmoor vahel haigeks jäi, siis a) nõidus ta end mõne minutiga terveks b) kutsus endale suurelt maalt arsti c) keetis ravimtaimedest nõiateed ja sai kiiresti terveks:Õige 6. Mis olid kapten Trummi meelistegevused? a) Vesivärvidega värvimine ja uisutamine b) Jalgrattaga ja tõukerattaga sõitmine c) Markide ja märkide kogumine:Õige Pille Vilba Lasnamäe Üldgümnaasium Lugemiskontroll Aino Pervik ,,Kunksmoor" 1.klass 7. Millise suure õnnetuse hoidis Kunksmoor linnas ära? a) Hoidis ära reaktiivlennuki startimise linnuparve b) Päästis linna tüütutest sääskedest c) Päästis linna hulkuvatest kassidest:Õige 8. Kuidas käitus Kunksmoor kaubamajas? a) Vaatas kauba üle ja lahkus
Te i s m e l i s t e t ü d r u k u t e t o i t u m i s h a r j u m u s e d Te i s m e l i s t e l , k e s t e g e l e v a d s p o r d i g a , o n p a r e m a d t o i t u m i s h a r j u m u s e d , kui nende eakaaslastel, kes ei tegele spordiga. Noored naissportlased ja mittesportlased ei saa piisavalt kaltsiumi ja ei suuda omastada piisaval määral rauda. Croll ja tema meeskond leidis ka selle, et põhi- ja keskooli õpilaste harrastatavad tegevused nagu näiteks: jõusaal, uisutamine ja maadlus, olid toitumisharjumuste näitajad sama head või isegi paremad, kui samaealistel õpilastel, kes tegelevad meeskonnaspordialadega. Kuigi uuringud on näidanud , et harrastusspordiga seotud spordialadega tegelevad inimesed võtavad vastu vähem kaloreid ja toitained, kui nad tegelikult vajavad. See võib tuleneda sellest, et noored ei tegele päris proffispordiga keskooli tasemel ja selle tõttu suudavad nad hoida paremini toiduprofiile kui proffisportlased.
Vigursuusatamine Lumelauasõit Laskesuusatamine Kiiruisutamine Lühirajauisutamine Iluuisutamine Kelgutamine Bobisõit Skeleton Curling Jäähoki olümpiamängud Maskotid olid lumepall Nerve ja jääkuubik Gliz Medalid Logo Avatseremoonia 79 riiki Sportlasi 2494 (naisi 955) Mängude avaja: Carlo Azeglio Ciampi, Itaalia president Sportlaste vande andja: Giorgio Rocca, mäesuusataja Kohtunike vande andja: Fabio Bianchetti, uisutamine Olümpiatule süütaja: Stefania Belmondo, murdmaasuusatamine Eesti lipu kandja: Eveli Saue (avamisel), Kristina Smigun (lõpetamisel) Eesti koonids olümpiamängudel laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants, Ronald Lessing,Priit Viks, Eveli Saue murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul Olle, Jaak Mae,Priit Narusk, Anti Saarepuu, Kaspar Kokk, Peeter Kümmel, Aivar Rehemaa, Kristina Smigun, Silja Suja, Kaili Sirge, Piret Pormeister, Tatjana Mannima
Nemad kõik on spordile ei öelnud. Nüüd kui on juba hilja, kahetsevad need ülekaalulised inimesed, et nad niimoodi tegid. Pärast on väga raske kaalust alla võtta ja alustada treeninguid. Mõned inimesed on isegi ära öelnud sellele, et uuesti kõhnemaks saada ning mõnulevad edasi kuskil diivani peale. Ei piisa lihtsalt liikumisest näiteks kõndimisest, vaid parem oleks valida õigeid harjutusi nagu näiteks suusatamine, ujumine, uisutamine ja jooksmine. Hea oleks teha tervise loomiseks ja kindlustamiseks teha kolm, või parem isegi viis korda nädalas leida endale kasvõi 20 minutit aega midagi füüsilist teha. Kuid rasketel aegadel nagu näiteks põhikooli lõpetamine kui ei jõua peale õppimise suurt midagi sportlikku teha. Sellisel juhul võiks olla rohkem kehalise kasvatuse tunde, sest ega keegi ei taha tüsedaks muutuda ja pärast seda suurt õppetööd saaks kehalise kasvatuse tundides mõelda sportimisele ja lõõgastuda
kummikommid, burgerid, friikartulid ja pitsad. Peale kella kuut pole soovituslik süüa, sest siis ei saa magu piisavalt puhata. Aga ega ainult söömisega ei saa täielikku tervislikku eluviisi elada. Peab ka natuke liikuma, et üleliiksed söödud kalorid saaksid põletatud. Ja eks väike jalutuskäik looduses ei tee kellegile paha. Spordi tegemiseks on palju võimalusi . Mõtle vaid, mis sulle rohkem meeldib. Valikuid on palju, näiteks : ujumine, jooksmine, jalutamine, uisutamine, tantsimine, võitluskunstid ja neid valikuid on veel palju palju. Sport teeb figuurile head, sul on rohkem energiat. Sport on hea ka üleliigse energia ära kulutamiseks. Nii on ka väga hea pingeid maandada. Juhul, kui oled mingil alal eriti hea on võimalus minna ka erinevatele võistlustele. Nii saad uusi tutvusi ja palju huvitavaid kogemusi. Praegu sa võid mõelda, et ma ei viitsi ja ei taha, aga kunagi, ülekaalulisena, haigena hakkad sa kahetsema seda
treeningutel, säilitades lihasesiseses glükogeenid. · ...ja suurendatud lihase energia taastamise kiirus. · Need kõik kehtivad ka südame kohta, pikendades inimese eluiga, tugevat tervist ja immuunsus süsteemi. Südameveresoonkonna tugevdavatest treeninguid... · Kickpoks, Kung Fu, Karate jm. · Kätekõverdused... · Ujumine, jooksmine ja jalgrattaga sõitmine · Nööriga hüppamine, pikad jalutuskäigud... · Suusatamine ja uisutamine · Treppidel kõndimine jm. T öö link e Südam · Treenides peaks saama keha vajaliku puhkuse, vastasel juhul jäävad lihased väsinud ja "vigastatud" staatusesse ja ei võta täielikult vastu edasise treeningu. Puhates, näiteks magades, lihased taastuvad nagu ka kogu meie keha üldse. Ületreenimine
massilaul • Kunst sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik • Heliloojad olid sunnitud 20.sajandi muusikavooludest hoiduma • Loodi muusikat Stalini, partei, kommunismi ja kolhoosielu kiituseks Gustav Ernesaks (1908-1993) • Sündis 12. detsember Perila külas • Tallinna Linna Poeglaste Kommertskool Tallinna Reaalkool Tallinna Linna Tehnika Gümnaasium Riigi Ühistehnika Gümnaasium • Võrkpall, korvpall, jalgpall, uisutamine jääpall • Tallinna konservatoorium muusikapedagoogika ja kompositsioon • Osales II maailmasõjas • Suri 24 jaan. 1993 Tallinn Koorid • Välgumihklid • ÜENÜTO segakoor • Tallinna II Tütarlaste • Kaama kraavihallide Gümnaasiumi koor meeskoor • Riikliku Inglise Kolledži • Jaroslavli segakoor Kunstiansamblite • Tallinna segakoor
Vastupidavustreening Tervisele, töövõimele ja meeleolule on parim vastupidavustreening. Vastupidavus tähendab tervislikust küljest ja väga lihtsustatult väljendudes võimet sooritada võimalikult pikka aega dünaamilist lihastööd suure hulga lihastega. Hea vastupidavuse tase on organismile hea tervise ja töö võime üks tähtsamaid eeldusi, samuti aitab pikendada meie eluiga. Spordialasid, mida võib lugeda vastupidavustreeninguks on mitmeid. Näiteks jooksmine, tervisekõnd, kepikõnd, jalgrattasõit, suusatamine, ujumine, rulluisutamine. Nagu igasuguse muu treeningu juures, peab ka aeroobse puhul vaatama nii häid kui halbu külgi. Vastupidavustreeningu plussid: säilitab ja suurendab organismi üldist töövõimet, suurendab südame töömahtu, langetab pulsisagedust, suurendab aeroobset töövõimet, suurendab ve...
liiga suur kepitõuke jaoks. Viimasel ajal on sõiduviisi tähtsus oluliselt tõusnud, kuna rajatingimused muutuvad üha paremateks ja täiustuvad suusad, mis teeb murdmaasuusatamise distantsid üha kiiremini läbitavateks. Seepärast ei ole suusatamisel tihti efektiivne kasutada käetõuget keppidega, vaid võimalikult madalas asendis uisutada. Peale selle on see sõiduviis väga hea treeningharjutus. Ilma keppideta uisutamine nõuab väga head tasakaalu, koordinatsiooni ja jalalihaste jõudu. Tavaliselt hoitakse jalgadega tööd tehes kepid kaenlas, et tuuletakistus oleks võimalikult väike. Treeningul uisusammu kasutades, on võimalik kätega imiteerida kepitõuget, tehes hooliigutust jalatõuke ajal. Võistlusspordis kasutataksegi peamiselt nelja sõiduviisi, viiendana võib teatud olukordades pidada põhisõiduviisiks ka pooluisuviisi. Suurim osa distantsist läbitakse tavaliselt PÜU abil,
Tegemist on tervisespordihoonega. Hoonet kasutatakse talvel erinevate talispordialade tugihoonena. Nimelt sealt saab varustust rentida ja peale trenni saunas käia ja ennast puhtaks pesta. Suvel kasutatakse hoonet sama moodi, kuid suvele sobilike spordialade jaoks. Hoone asub spordibaasis seega nii suvel kui talvel saab kasutada seda ka staabipidisamiseks. 2) Lähteandmete loetelu: Tervisespordikeskuse tegevus talvel: suusatamine uisutamine, matkamine ja suvel: rattasõit, orienteerumine, jooksmine. Hoones on võimalik rentida spordivarustust (suuski, uiske, rattaid, kelke jne.), pesta ja saunatada, võistluste korral pidada staapi jne. Projekteerimisel tuleb lähtuda järgmistest ehitisele esitatavatest nõuetest ja ruumiprogrammist: · hoone ehitisealune pind maksimaalselt 200m2;
nädalas jalgpalli trennis, kus ta käib juba 3. aastat. Ta kogub jalgpalli kaarte, tema lemmikuks mängijaks on ... kellest on tal väga palju postreid ja pilte. Rulaga sõitmine on tema üks hilisemaid hobisid. Ta avastas selle suvel, kui me nägime ühte poissi sellega trikke tegemas. Niisiis kinkisid vanemad talle jõuludeks rula. Ta oli selle üle väga rõõmus. Talle ei meeldi käsitöö, mis tunndub tema jaoks väga igav. Minu sõbrale meeldib päevitamine, shoppamine ja uisutamine. Kuid kõige rohkem meeldib talle soppamine, sest siis saab ta endale osta lahedaid riideid ning huvitavaid ja kunstilisi kujukesi. Talle ei meeldi jalgpall, sest ta ei ole eriti sportlik inimene. Põhimõtteliselt harrastame me kõik neid hobisid, lihtsalt mõnel inimesel on see hobi aga teisel mitte. I have many hobbies,actually our family and relatives have lots of hobbies. I love sport the most, especially jogging/running , basketball and high-jump. I do athletics in a studio
tugevamad. Lihaste kokkutõmbumine aitab parandada vereringet ja tugevdada südamelihaseid. Lisaks paraneb ka kopsude tugevus. Süda vajab kehalist koormust. Tervisekasvatuse 9. klassi õpik ütleb järgmist: ,,Inimese igakülgseks arenemiseks ja kehaliselt vormisolemiseks on vaja treenida kogu organismi: nii südant kui lihaseid. Erinevad kehalise tegevuse liigid treenivad inimest erinevalt. Jooksime, ujumine, jalgrattasõit, uisutamine ja suusatamine treenivad hästi hapnikutarbimises osalevaid süsteeme, kuid ei treeni eriti kehatüve lihaskonda. Jõuharjutused ja võimlemine treenivad jõudu, kuid südamele on mõju väike. Selleks, et igakülgselt areneda, kasutatakse mitmekesiseid harjutusi." Sellele järeldades ei aita see, kui ainult joostakse või käiakse jõusaalis. Kui tahetakse hoida tervet keha vormis ning olla hea tervise juures, tuleb tegeleda mitmesuguste kehaliste harjutustega.
·Nõrgad küljed- halvad ilmad suvel ja üldiselt lühike rannahooaeg, ära saaks kasutada sise ruume ja saale, korraldada siseüritusi, kontserdeid ja pidusi. ·Teenuste tase on hea. Saab palju korraldada paljude võimalustega üritusi, nautida piirkonna parimaid kala ja muid roogasi ning majutus. ·Ohud tingitud välistingimustest- talv, talvel tuleb korraldada rohkelt üritusi, ära tuleb kasutadada jääall olevat peipsi järve.(talveralli, uisutamine, hoki) ·Kliendibaas on seal kõige kõrgem suvel. Suvel on seal enamusajast täismaja. ·Hinnatase on seal keskime . Kindlasti on see väärt koht kuhu minna suvitama ja nautima häid toite. 4.Tulevikuväljavaated Mõelda juurde veel uusi tooteid, et rohkem kliente saada. Konkurenst põhimõtteliselt pudub. Hinnad võiksid olla isegi natuke kõrgemad, kuna talve hooajal ei ole käive nii suur. Talve hooajaks võiks korraldada jää rallit ja luua
Jüri Gümnaasium SPORT Referaat Koostaja: Stiina Vard Klass: 8.r klass Juhendaja: õpetaja Anu Rebane Jüri 2015 1 Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................................... 3 2. Sport................................................................................................................... 4 2.1. Spordi ajalugu.............................................................................................. 4 2.2. Spordi ajalugu Eestis.................................................................................... 4 2.3. Spordirajatised............................................................................................. 4 2.4. Spordiga kaasnevad nähtused.....................................................................5 3. Kokkuvõte.................................
14. Võrdle raskusjõudu ja keha kaalu. 3p Raskusjõud on kahe keha vaheline jõud, kaal on aga asi mis rõhub alusele või riputusvahendile. Raskusjõud mõjub kehale endale, kaal mõjutab teisi esemeid 15. Mida nimetatakse kaaluta olekuks? 2p kaaluta olek on see hetk, kui keha ei mõjuta alust ega riputusvahendit (näiteks hüppad õhku) 16. Kui suur on kuu kaal? Kuu mass on 7,3 x 10 kg. 1p p=mg 22 17. Too näiteid seisu- ja liugehõõrdejõu kohta. 2p liuge - uisutamine, laua liigutamine , seisu - kõndimine, rulluisutamine. 18. Too kaks näidet, millal hõõrdejõud on kasulik ja kaks näidet, millal hõõrdejõud on kahjulik. 4p Kasulikkus: 1) ilma hõõrdejõuta ei saaks masinad alustada liikumist ega pidurdada 2) Tänu sellele püsib nael seinas ja veeklaas käes. Kahjulik : 1) Masinates aga mõjub hõõrdumine ka kahjulikult, sest masinaosad kuluvad ja muutuvad tuliseks.
tutvustatud, tutvustatakse ennast ise igale inimesele ning surutakse kätt. Piisab perekonnanime ütlemisest. Enne seltskonnas rääkima hakkamist, tutvustage ennast kindlasti, kui te ei tee seda, võivad hollandlased teid pidada ebaviisakaks ning ebameeldivaks. Enne ei tohiks kasutada eesnimesid, kui hollandlased selleks ettepaneku teevad. 1.2.1 Vestlus Hollandis on sobivateks kõneteemadeks Hollandi poliitika; reisimine; puhkus; sport jalgpall, rattasõit ja uisutamine. Just Hollandis hakati esimesena valmistama raudteraga puu-uiske, umbes 13. sajandi keskel. 1801 Groningenis Hollandis toimusid esimesed kiiruisutamise võistlused. Teemad mida suhtlemisel tuleks vältida on Ameerika poliitika; raha ja hinnad. Hollandlased arvavad, et rahast rääkimine pole sünnis. 6 1.3 Hollandi sümbolid 1.3.1 Tulbid
Iluuisutamine Iluuisutamine - täis erutavaid hetki ja riskeerimist- on elegantsemaid sprodialasid maailmas. Kujundite joonistamine jääle, piruetid ja keerukad hüpped, uisutamine täis jarmooniat ja painduvust, paaristants muusika järgi - see on iluuisutamine ning jäätantsu sisu. 19. sajandi keskel muutus iluuisutamine kui vaba aja veetmise viis ja uus spordiala väga populaarseks. Uisuväljakuid ja -klubisid kerkis kogu maailmas. Londoni uisuklubi asutati 1842, esimene ookeanitagune uisukulbi avas uksed New Yorgis 1860. Samal aastakümnel tegid ameeriklased pisut revolutsiooni, lisades tantsulised liikumised. 24 aastat hiljem asutati
Enne pidulikku avamist edastame pressiteate Eesti ja välismaa uudisteagentuuridele, internetiportaalidele, ajalehtedele, raadio- ja televisioonikanalitele. Avamispäeval korraldame piduliku tseremoonia ja show, kuhu kutsume esinema iluuisu- ja hokiklubid, samuti võimlejaid, tsirkusetruppe, tantsijaid. Rahva sekka lapsi lõbustama tellime klouni. Korraldame ka väikese ilutulestiku. Avamiskampaania raames korraldame tasuta uisutamise nädala, kus tasuta vaba- aja uisutamine, curling, tutvumistunnid iluuisutamises, hokis (korraldavad vastavad klubid ise), kiiruisutamises ja uisutamise algõpetuses. Kingime ka õhupalle ja teeme lastele uisuteatevõistlusi. Kohal on kiiruisuklubi maskott, kes jagab lastele komme. Avamiskampaaniat reklaamime täiendavalt Tallinnas tänavapostide reklaamtahvlitel ja erinevates raadiokanalites. Suured reklaamtahvlid paigutame Tallinn-Tartu maantee äärde põllule Tallinna lähedale ja
Nooremates klassides on mõeldav vahelduv tegevus, mis koosneb lühiaegsetest intensiivsetest pingutustest vahelduvalt vähem intensiivse harjutamisega. Alates 12-14 aasta vanusest peab vahelduv tegevus üle minema katkestamatuks kestusharjutuseks. Tütarlastele on hästi vastuvõetav aeroobvõimlemiseks nimetatud rütmivõimlemise variant, poistele sobib ringtreening (pidev liikumine ja harjutamine küllaldase intensiivsusega!). Headeks vahenditeks on suusatamine, uisutamine, ujumine, jalgrattasõit ja muidugi jooksmine. Kuid samas ei tohi unustada, et keha täiuslikuks arenguks ja toimetulekuks igapäevaelus on tarvilik küllaldaselt arendatud lihaskond. Oskuste ja teadmistega varustamine on samuti kehalise kasvatuse ülesanne. Seepärast tuleb leida aega eri liikumisvormide (ujumine, suusatamine jm) omandamiseks. See võib aga ammutada lõviosa kehalise kasvatuse tunnist vaid siis, kui võib kindel olla igapäevases tunnivälises harjutamises.
TALLINNA ÜLIKOOL TALLINN UNIVERSITY Liis Udris MILLISEID MÄNGE ME ARGIELUS MÄNGIME? ESSEE Õppeaines: VABA AJA JA REKREATSIOONI TEOORIAD Kehakultuuriteaduskond Õpperühm: RK-11 Tallinn 2005 Mängu all mõistetakse tegevust, mida harrastatakse tegevuse enda pärast, ajaviiteks ja lõbustuseks. Mäng on omane kõikidele igadele- pole oluline kas mängib noor või vana.Ta on jõukohane, haarav ja loomulik kehaliste ja vaimsete võimete arendamise, samuti kõlbelise ja esteetilise kasvatuse vahend nii täiskasvanule kui lapsele. Oma ülesandeid täidab mäng siis, kui seda teadlikult juhtida. Mängust osavõtu oluliseks ajendiks on sellest saadav tegevusrõõm ja algatusvõime laialdase ning vaba rakendamise võimalus- seetõttu on mängul oluline roll täita inimeste argielus. Kuid milliseid mänge siis ikkagi mängitakse? ...
võistlustel, rahvusvahelistel tippüritustel maakera eri mandritel. Vanasõna ütleb ,,Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta". Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel. Raskejõustik jäigi kauaks kõige menukamaks spordialaks. Kui 19. ja 20. sajandi vahetusel asutati esimesed spordiseltsid, lisandusid jalgrattasport, jooks, võimlemine, jalgpall, poks, ujumine ja uisutamine. 1912. aasta Stockholmi olümpiamängudel kuulus Venemaa võistkonda ka eestlasi. Selleks ajaks oli teiseks edukaks alaks saanud kergejõustik. Iseseisvas Eestis saavutasid kõrge rahvusvahelise taseme laskesport, endiselt võidukad olid raskejõustiklased, purjetamine, jääpurjetamine, male ja meeste kergejõustik. Spordil on enamiku inimeste jaoks elus kindel koht. Milline see osa on, kas suur või väike,
võistlustel, rahvusvahelistel tippüritustel maakera eri mandritel. Vanasõna ütleb ,,Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta". Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel. Raskejõustik jäigi kauaks kõige menukamaks spordialaks. Kui 19. ja 20. sajandi vahetusel asutati esimesed spordiseltsid, lisandusid jalgrattasport, jooks, võimlemine, jalgpall, poks, ujumine ja uisutamine. 1912. aasta Stockholmi olümpiamängudel kuulus Venemaa võistkonda ka eestlasi. Selleks ajaks oli teiseks edukaks alaks saanud kergejõustik. Iseseisvas Eestis saavutasid kõrge rahvusvahelise taseme laskesport, endiselt võidukad olid raskejõustiklased, purjetamine, jääpurjetamine, male ja meeste kergejõustik. Spordil on enamiku inimeste jaoks elus kindel koht. Milline see osa on, kas suur või väike,
Kiili Gümnaasium KEHALINE AKTIIVSUS Referaat Laura Kelly Lumi 10. klass Juhendaja: Tiiu Tamm Kiili 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Kehalise võimekuse parandamine........................................................................................... 4 Jõutreening............................................................................................................................. 6 Venitustreening....................................................................................................................... 7 Tasakaalutreening..........................................................................................................
Puhkus seistes 1,40 Võimlemine 5,0 Söömine 1,40 Riistvõimlemine 7,70 Seismine vabalt 1,50 Ujumine 7,15 Enesekorrastus, tualett 1,50 Ujumine 47 m/min 10,30 Riietumine 1,70 Uisutamine 6,45 Kodused tööd 3,40 Suusatamine 4,30 Lugemine 1,50 Suusatreening 11,25 Laulmine 1,75 Sõudmine 6,60 Loengud 1,50 Aerutamine 6 km/t 7,33
K2009 Iseseisev töö aines Hoonete konstruktsioonid Teilt on tellitud väikese tervisespordikeskuse hoone ehitusprojekt. Tervisespordikeskuse tegevus talvel: suusatamine uisutamine, matkamine ja suvel: rattasõit, orienteerumine, jooksmine. Hoones on võimalik rentida spordivarustust (suuski, uiske, rattaid, kelke jne.), pesta ja saunatada, võistluste korral pidada staapi jne. Projekteerimisel tuleb lähtuda järgmistest ehitisele esitatavatest nõuetest ja ruumiprogrammist: ehitisealune pind maksimaalselt 200m2; kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni kuus meetrit; hoone on ühekorruseline; hoones ei saa olla otsest elektrikütet;
1. Treenimise positiivsed mõjud südamele Liikumine on mitmekülgne tervise tugevdamise viis. Piisava intensiivsuse, kestuse ja sagedusega korduv liikumine koormab enamikku elundisüsteemidest, kutsudes neis esile tervisele ja töövõimele kasulikke lühiajalisi või püsivaid struktuurilisi ja funktsionaalseid muutusi. (Veigel, 2014) Mõned muutused on liikumisstiimuli suhtes väga spetsiifilised, näiteks lihasrakkude hüpertroofia, teised jälle üpris kaudsed ja mittespetsiifilised, nagu näiteks toime meeleolule. Liikumine on seega osaliselt põhiabinõu ja osaliselt lisaabinõu soovitud tulemuste saavutamiseks. (Veigel, 2014) Regulaarne liikumine parandab ja säilitab südame töövõimet. Mõõduka intensiivsusega koormus tõstab südame löögimahtu ja maksimaalset minutimahtu. Seega on liikumisel palju häid toimeid elundsüsteemidele, kuid samas on treenimine ka üks peamisi abinõusid vananemise ja inaktiivsusega kaasneva osteporoosi ning sellest tingi...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Mina - sihtleja Esse õppeaines ,,Suhtlemispsüholoogia" Keskkonnakaitse õppekava Koostas Julia Vassina Juhendaja: Lektor Maret Prits Tartu 2019 Minu nimi on Julia Vassina, olen Eesti kodanik, kes õppis aastatel 2006-2017 Narva Kesklinnoska gümnaasiumis. Gümnaasiumis õppisin ma nii vene kui eesti keeles. Gümnaasiumis valisin ma loomuliku suuna. Juba siis olin huvitatud praegusest olukorrast keskkonnakaitse valdkonnas ning pärast gümnaasiumi lõpetamist astusin Eesti Maaülikooli keskkonnakaitse teaduskonda ja siiani jätkan õpinguid Minu tulevikueesmärk on parandada oma kodulinna Ida- Virumaa keskkonnaolukorda, kuna praegused keskkonnaprobleemid on selles piirkonnas olemas.Nüüd taham räkida mida ma oskan teha hästi ja mida halvasti. Mina teen hästi: oma ...
Enne, kui ta 1969 suri leukeemia tagajärjel Punase Risti lennukis teel Pariisist Oslosse, oli ta kandinaalselt muutnud inimeste suhtumist iluuisutamisse. Sonja Henise on rohkem kui keegi teine kaasa aidanud iluuisutamisspordi populariseerimisele. Pärast sportlasekarjääri lõppu oli ta kino üks peamine tõmbenumber, keda edestasid vaid Shirley Temple ja Clark Gable. Tema iluuisutamiskarjäärile aitas kaasa ka tütarlapse varajane huvi balleti vastu. "Ballett oli minu esimene armastus, uisutamine teine, kui kõnelda kronoloogiliselt... Tahtsin tantsu tuua uisutamisse, balleti jääle". Sonja sai oma esimese uisupaari kuueaastaselt pärast pikka tingimisi vanematega, kes pidasid teda liiga nooreks. Nad pakkusid talle tõukekelku. Sonja aga eelistas uiske – ja sai oma tahtmise. Ta õppis uisutama venda jälgides. Enne kui tüdruk sai seitse täis, avaldas ta juba muljet ühele eraklubi liikmele, kes andis Sonjale ka esimest erialast õpetust. Seitsmeaastaselt osales ta oma esimesel
Enne, kui ta 1969 suri leukeemia tagajärjel Punase Risti lennukis teel Pariisist Oslosse, oli ta kardinaalselt muutnud inimeste suhtumist iluuisutamisse. Sonja Henie on rohkem kui keegi teine kaasa aidanud iluuisutamisspordi populariseerimisele. Pärast sportlasekarjääri lõppu oli ta kino üks peamine tõmbenumber, keda edestasid vaid Shirley Temple ja Clark Gable. Tema iluuisutamiskarjäärile aitas kaasa ka tütarlapse varajane huvi balleti vastu. "Ballett oli minu esimene armastus, uisutamine teine, kui kõnelda kronoloogiliselt... Tahtsin tantsu tuua uisutamisse, balleti jääle." Sonja sai oma esimese uisupaari kuueaastaselt pärast pikki tingimisi vanematega, kes pidasid teda liiga nooreks. Nad pakkusid talle tõukekelku. Sonja aga eelistas uiske - ja sai oma tahtmise. Ta õppis uisutama venda jälgides. Enne kui tüdruk sai seitse täis, avaldas ta juba muljet ühele eraklubi liikmele, kes andis Sonjale ka esimest erialast õpetust. Seitsmeaastaselt
nõuavad uisutajatelt jõukestvust ja kõrget maksimaalset hapnikutarbimist. Eriti tähtis on hoida oma füüsilist tugevust kogu distantsi vältel. Kiiruse lisamine lühidistantsil ja ökonoomne sõitmine pikal distantsil on täiesti erinevad olukorrad. Kiiruisutaja uisutamisasend peab olema võimalikult aerodünaamiline.Aastast 1997 on kasutusel niinimetatud klapp-uisud. Uisutera on kinnitatud uisusaapa külge ainult ühest punktist. Klapp-uisuga on jala liikumisulatus palju suurem ja uisutamine dünaamilisem. Rada ja rajavahetus Kiiruisutamisrada on ellipsikujuline, tema pikkus on 133,33, 250, 333,33 või 400 m. 400 m pikkune rada on rahvusvaheline standardrada, sellel paikneb kõrvuti kaks 45 m laiust rada, mida teineteisest eraldab punasest plastmassist tähised. Raja sirgete lõikude pikkus on 111,95 m, väliskurvide raadius 35 m, väliskaare pikkus 97,81 m, sisekurvide raadius 25 m, sisekaare pikkus 80,11 m. Välimise ja sisemise kurvi vahelise keskmise kaare raadius on 30 m.
Nüüdisaja spordi alguseks peetakse 19. sajandi II poolt, kui hakati korraldama ametlikke rahvuslikke ja rahvusvahelisi võistlusi. Eriti kiiresti on sport arenenud pärast Teist maailmasõda. Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel. Raskejõustik jäigi kauaks kõige menukamaks spordialaks. Kui 19. ja 20. sajandi vahetusel asutati esimesed spordiseltsid, lisandusid jalgrattasport, jooks, võimlemine, jalgpall, poks, ujumine ja uisutamine. 1912. aasta Stockholmi olümpiamängudel kuulus Venemaa võistkonda ka eestlasi. Selleks ajaks oli teiseks edukaks alaks saanud kergejõustik. Iseseisvas Eestis saavutasid kõrge rahvusvahelise taseme laskesport, purjetamine, jääpurjetamine, male ja meeste kergejõustik, endiselt võidukad olid raskejõustiklased. Sportimine meie elus Spordi ajalugu on pikk, kuid spordiharrastuste laialdane levik jääb siiski vaid käesoleva sajandi, eriti viimase kolmekümne aasta piiridesse
Sporti edendas rahvusvaheliste spordiföderatsioonide loomine ja olümpiamängude taassünd (1896; kaasaegsed olümpiamängud). Eriti kiiresti on sport arenenud pärast Teist maailmasõda. Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel. Raskejõustik jäigi kauaks kõige menukamaks spordialaks. Kui 19. ja 20. sajandi vahetusel asutati esimesed spordiseltsid, lisandusid jalgrattasport, jooks, võimlemine, jalgpall, poks, ujumine ja uisutamine. 1912. aasta Stockholmi olümpiamängudel kuulus Venemaa võistkonda ka eestlasi. Selleks ajaks oli teiseks edukaks alaks saanud kergejõustik. Iseseisvas Eestis saavutasid kõrge rahvusvahelise taseme laskesport, purjetamine, jääpurjetamine, male ja meeste kergejõustik, endiselt võidukad olid raskejõustiklased. 3 Mis on kehakultuur
TALLINNA ÜLIKOOL Pedagoogiline Seminar Noorsootöö Pille-Riin Pruus Suulise ja kirjaliku kommunikatsiooni praktikum Iseseisvad tööd Juhendaja: Katrin Aava Tallinn 2014 Sisukord Suuline ja kirjaliku komunikatsiooni praktikum Pille-Riin Pruus Sisukord.............................................................................................................................................................1 ...........................................................................................................................................................................4 Sissejuhatus.....................................
Kiiguta oma jalgu ette ja taha. Kui tahad ka venitada, siis ära jäta seda viimaseks, alati tee soojendades pärast venitust mõni liikuv harjutus. Treeningu ajal Tervisekasvatuse 9. klassi õpik ütleb järgmist: Inimese igakülgseks arenemiseks ja kehaliselt vormisolemiseks on vaja treenida kogu organismi: nii südant kui lihaseid. Erinevad kehalise tegevuse liigid treenivad inimest erinevalt. Jooksime, ujumine, jalgrattasõit, uisutamine ja suusatamine treenivad hästi hapnikutarbimises osalevaid süsteeme, kuid ei treeni eriti kehatüve lihaskonda. Jõuharjutused ja võimlemine treenivad jõudu, kuid südamele on mõju väike. Selleks, et igakülgselt areneda, kasutatakse mitmekesiseid harjutusi. Järelikult ei piisa sellest, et käid lihtsalt jooksmas või jõusaalis. Kui soovid hoida vormis tervet keha, tuleb tegeleda mitmesuguste kehaliste harjutuste ja keha arendavate programmidega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
