Kergejõustiku võistlusmäärused 2012 Kergejõustiku alad Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad: 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naised: 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Võistluste korraldus Väljakualadel (pikkus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes,
murdumisnurk? Klaasi absoluutne murdumisnäitaja on 1,5 ja õhul 1. 2. Leia valguse levimiskiirus vees, kui vee absoluutne murdumisnäitaja on 1,33 ja 2. Leia vee ja teemandi täieliku peegeluse piirnurk. Teemandi absoluutne valguse kiirus vaakumis on 300 000 km/s murdumisnäitaja on 2,4 ja vee absoluutne murdumisnäitaja on 1,33 3. Kiirevoolulise jõe põhja on vertikaalselt löödud 1,5 m pikkune teivas. Teivas 3. Millise nurga võrra kaldub kiir esialgsest suunast kõrvale, kui ta langeb on üleni vee all. Leia teiba varju pikkus, kui päikesekiired langevad veepinnale õhust klaasi langemisnurgaga 40 ° ? Klaasi absoluutne murdumisnäitaja on selliselt, et langemisnurk on 40 º . Teivas asub üleni vee all? Joonis 1,5 ja õhul on 1. Joonis
Võistlejail peavad olema isiklikud teibad. Kaasvõistlejate teivaste kasutamine ilma omaniku loata on keelatud. Teiba pikkust ja läbimõõtu ei reglementeerita. Maandumispaiga minimaalsed mõõtmed on 5x6 m. 6 Teivashüppe faasid Lähenemine: Lähenemine koosneb hüppaja sprintimisest hoovõturajal, et saavutada maksimaalne kiirus ja õige õhkutõusu asend. Teivas on tavaliselt sel ajal hüppaja käes, õla kõrgusel, lähenedes hüppamisele, alandab hüppaja teivast. Asetus ja õhkutõus: Seda loetakse kolm sammu enne viimast sammu. Teivashüppajad tavaliselt loendavad oma samme tagurpidi matist hoovõturaja alguseni, lugedes ainult vasaku jala samme, (vastupidi vasakukäelistel) väljaarvatud
"Asi on nimelt selles, et ..tead sa, Jänes...ma mõtlesin,et...ega sina äkki ei tea, mismoodi see Põhjapoolus välja näeb?" "No, nüüd sa küsid seda juba minu käest." "Ma teadsin, aga olen millegipärast ära unustanud" "Imelik küll,"vastas jänes,"aga mina olen kah millegipärast ära unustanud, kuigi ma igatahes ükskord teadsin. "Eks see on vist midagi niisugust, mis seisab kuskil põhjas...jõe põhjas...või augu põhjas...Mõni kivi või teivas või..." "Kindlasti on see teivas,"arvas jänes, ja kui ta juba teivas on ja seisma peab, noh, siis peaks ta minu arust ikka kuskil augu põhjas seisma, eks ole ?" "Jah, mina arvasin sedasama."
Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine.Maailmameistrivõistlusi korraldatakse ka murdmaa- ja maanteejooksus.Ajaloost siis
heiteringist, kusjuures ketta lendamist kiirendatakse pooleteiseringise pöördega. Hea tulemuse saavutamise juures pole tuulel sugugi tähtsusetu roll. Eriti soositud on vastutuul. Teivashüpe Kõige atraktiivsem ja samal ajal kõige raskem ala kümnevõistluses. Isegi kõige paremad kümnevõistlejad on selle kaua vältava ala puhul omadega karile jooksnud. Töövahendiks on 4,60 kuni 5,30 meetri pikkune klaaskiust teivas. Soovitus: mida suurem kõrgus, seda raskem ja jäigem teivas. Hoovõturada on 30 kuni 40 meetri pikkune. Tähtsaim omadus teivashüppe puhul on julgus ja hea liikuvus. Sarnaselt kõrgushüppega on ka teivashüppes maksimaalselt kolm katset ühel kõrgusel. Kõrgust tõstetakse 10 sentimeetri kaupa. Odavise Vabalt valitava hoovõtujooksu pikkkuse puhul visatakse 800 grammi raskust võistlusoda järsu plahvatava viskega. Sportlastel on kolm katset. Eelviimasel kümnevõistluse alal peavad sportlased oma peaaegu ammendunud jõuvarusid
olema.Erkil oli 7-es aines 2 seis ja üks kaks oligi juba välapandud.ülejäänd 6 kahte jõudis erki paari päevaga ära paradada.Nii se käis järjekordne oht silma ees. Aga viimasel hetkel jõudis Erki end koku aeg kokku võtta.Eki esimene treener oli Tiit Jurkatamm.Üheksandas klassis sorteeriti õpilasi ning siis sai Erki treenerik kuni kooli lõpetamiseni Rein Sokk.Rein Sokk tahtis oli tollel ajal teinud eesti teivas hüppe rekordi 5.32 ja nähtavasti tahtis ta teha ka Erkist teivashüppajat.Teivas hüpe oli tollel ajal natuke teistsugune kuna hüpati idasaksa teivastega.Keskooli minnes oli Erki tulemus 2.60 ning aasta hiljem hüppas Erki ikka veel 2.60. Esialgu Erki ei hüpanudgi,terve aasta tegi Erki ainult ripseid.ja siis mingis moomendist alates,hakkas Erki järsku kasvama.See algas 10. klassi talvel. Ja kajastus kohe ka tulemustes.Erki hüppas 6.50 kaugust.Kevadel hüppas erki 6
aastal Stockholmis suveolümpiamängudel. 1934. aastal Torinos toimusid esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused, kuid esimesed maailmameistrivõistlused toimusid alles 1983. aastal Helsinkis. KERGEJÕUSTIKU ALAD Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel 24 ja naistel 22 ala kavas. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Jooksudes võetakse aega nii käsitsi kui elektriliselt vastavalt käsiajavõtt ja elektriline ajavõtt
Üldinfo Kergejõustiku alad Olümpiamängudel ja Maailmameistrivõistlustel on naistel 22 ala, ja meestel 24 ala. Ühelgi täielikult staadionil toimuval võistlusalal ei tohi korraldada nn segavõistlust, kus mehed ja naised võistlevad koos ühel alal. Mehed: 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 meetri jooksud ning maratonijooks. 110 ja 400m tõkkejooks. 3000 meetrit takistusjooksu, 4x100 ja 4x400m teatejooksu. Hüpetest kõrgus-, kaugus-, teivas- ja kolmikhüpped. Samuti on kavas kuulitõuge, kettaheide, vasaraheide, odavise, kümnevõistlus, ning 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 meetri jooksud ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Väljakualadel (pikkus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites ning
tühjusega, kui sealt kõle sügisetuul vingudes üle puhub ja liiva sinna-tänna keerutab kuni narudega kaetud aknaauguni, kuni paljaks, varatuks jäänud roovikulattideni. Tühi, tühi huu, huu! laulab tuul, nagu hakkaks temalgi siin igav, ja ruttab üle soo kaela kuusemetsa, kus koguni mõnus on mühiseda. Siin, see on lõuna pool küljes, kuhupoole on ka saunade aknad-uksed, on liivaku looga rõnga seespool linna kaevunud veesopikesed, mõnel koguni rakkedki ning kook peal, see on teivas pika raudnaelaga. Natuke ülemal, looga kõveral turjal, juba selgel liivakul, seisab ilmatu suur kõrge kivi, mille üks nurk õige pikk on. See on kaunisti hobuse pea nägu ja vanast köietükist on talle päitsed tehtud, mis tunnistab, et siin ka lapsi on. Mõnigi sohu visatud saapapea, kausitükk, vikatikand kõlbab nii mõnusasti mänguasjaks ja neid näikse kivi ligidal küllalt. See on kõigele vallale kuulus linn Kukulinn. 4
1980.a 10) MITMENDA KOHA SAI ERKI NOOL 2001.A KERGEJÕUSTIKU MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSTEL? a. Neljanda b. Kuuenda c. Teise d. Kaheksanda Pilleriin Tamm spordiviktoriin 11) KUI PALJU KAALUB MEESTE KUULITÕUKES KASUTATAV KUUL? a. 6,87kg b. 7,07kg c. 8,77kg d. 7,27kg 12) MIS ON MEESTE KÜMMNEVÕISTLUSTE ESIMENE ALA ? a. 400 meetri jooks b. Ketta heide c. 100 meetri jooks d. Teivas hüpe 13) MITU MÄNGIJAT ON MAAHOKIMEESKONNAS(KOOS VARU MÄNGIJATEGA)? a. 20 b. 5 c. 15 d. 11 14) KUI PIKK ON TÄISPIKA TRIATLONI JALGRATTASÕIT? a. 200 km b. 180 km c. 300 km d. 100 km 15) KUIDAS KUTSUTAKSE MALELAUAL MÄNGITAVAT KABET? a. Vene kabe b. Eesti kabe c. Saksa kabe d. Poola kabe 16) MIS NIME KANNAB SPORDIAUHIND AASTA PARIMALE SPORTLASELE? a
1. Mis on kergejõustik? Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel (MM-l) on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. (http://et.wikipedia.org/wiki/Kergej%C3%B5ustik 04.12.09) Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. (ibid) Maailmameistrivõistlusi korraldatakse ka murdmaa- ja maanteejooksus.
Kõik need sõnad on täielikud homonüümid: kõik sõnavormid langevad kokku, aga tähendus on erinev. Leia nende sõnade erinevad tähendused! aru: I kuiv rohumaa; II mõistus, taip 1. hanguma: I kõvastuma; II hanguga tõstma 2. hari: I sugemis- v. puhastusriist; II kõrgeim osa 3. kulu: I väljaminek; II kuivanud hein 4. laama: I loom; II vaimulik (Tiibetis) 5. lakk: I laepealne; II klapp, mütsinokk; III pinnale kantav vedelik ( küünelakk) 6. latt: I teivas, kang; II rahaühik 7. mutt: I loom; II eakas naine 8. pakk: I rutt; II pakitud ese,asi; III puutüvest saetud osa 9. pank: I rahaasutus; II järsk paekallas; III kamakas, suur tihe tükk 3. Missugused tähenduspaaridest on homonüümsed, missugused polüseemsed? KUKKUMA kägu kukub; langema Homonüümne VARA varandus; aegsasti Homonüümne ROHI hein, muru; arstim Polüseemne
22 ala. Meestel on erinevad jooksud nagu 100m, 200m, 400m 800m, 1500m, 5000m 10000m, maratoni jooks, tõkkejooks, takistusjooks, teatejooks, kõrgushüpe, teivashüpe, kaugushüpe, kolmikhüpe, kuulitõuge, kettaheide, vasaraheide, odavise, kümnevõistlus, 20 ja 50km käimine. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. 1909. aastal korraldati Tartus Tallinna tänava spordiväljakul ja Tallinnas "Lootuse" aias võistlused, millest on loetud Eesti kergejõustiku sündi. Siis võisteldi võidujooksus, palliheitmises, hüpetes ja odaviskes - ühesõnaga nendel aladel, mis täna mahuvad ühise nimetaja alla kergejõustik. 2009. aastal oli eesti kergejõustiku sajas juubel
Maailmameistrivõistlused kergejõustikus aga peeti esimest korda 1983 Helsingis. 4 Kergejõustiku alad Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Maailmameistrivõistlusi korraldatakse ka murdmaa- ja maanteejooksus. Võistluste korraldus
kategoriseeritakse ka vanuse järgi. Alates 2008. aastast on nii meeste kui naiste võistlustel 24 ala. Jooksudest võistlevad nii mehed kui ka naised 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus ning 3000 m takistusjooksus. Erinev distants on tõkkejooksus: naistel 100 ja 400m ning meestel 110 ja 400m. Käimises võisteldakse 10, 20 ja 50km pikkustel distantsidel, hüpetest võisteldakse kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes. Lisaks on kavas veel kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise ja mitmevõistlused. Mitmevõistlused jagunevad seitsmevõistluseks ja kümnevõistluseks 3 JOOKSUD Jooksudes toimub ametlik aja võtmine nii käsiajavõtt kui ka elektriline ajavõtt. Elektriline ajavõtt käivitub automaatselt starteri püstolist või muust stardiseadmest. Finisisse jõudmine registreeritakse finisijoonele paigutatud kaameraga, mis on ühendatud arvutiga.
Esimesed neli olid kõik soomlased. Kümnevõistlus jäi pooleli haigestumise tõttu. 1922. aasta hilissuvel asus küps ja ambitsioonikas kümnevõistleja Helsingis IFK juubelivõistlustel maailmarekordit ründama. Vaatamata jahedale ilmale, tuulele ja sajule õnnestus maailmarekord ületada. Esimene päev 100m 12,3 kaugus 6.59 kuul 12.92 kõrgus 1.75 400 m 55,0. teinepäev 110 m tõkkejooks 17,0(Eesti rekord) Ketas 39.64 teivas 3.40 oda 62.20 1500 m 5.11,3. 1912. aasta tabeli järgi saavutas Klumberg Helsingis maailmarekordiks 8147,505, 1920. aasta tabeli järgi 7485,610 punkti. 1924. aasta Pariisi olümpiamängudel võitis Klumberg kümnevõistluses pronksi. ALAD 100m jooks Kümnevõistluse algus. Stardiaeg pannakse tavaliselt varahommikusele ajale. Sportlase kontsentreeritud vaimse seisundi saavutamiseks on oluline kohe alguses hea tulemus kirja saada
Esimesed neli olid kõik soomlased. Kümnevõistlus jäi pooleli haigestumise tõttu. 1922. aasta hilissuvel asus küps ja ambitsioonikas kümnevõistleja Helsingis IFK juubelivõistlustel maailmarekordit ründama. Vaatamata jahedale ilmale, tuulele ja sajule õnnestus maailmarekord ületada. Esimene päev 100m 12,3 kaugus 6.59 kuul 12.92 kõrgus 1.75 400 m 55,0. teinepäev 110 m tõkkejooks 17,0(Eesti rekord) Ketas 39.64 teivas 3.40 oda 62.20 1500 m 5.11,3. 1912. aasta tabeli järgi saavutas Klumberg Helsingis maailmarekordiks 8147,505, 1920. aasta tabeli järgi 7485,610 punkti. 1924. aasta Pariisi olümpiamängudel võitis Klumberg kümnevõistluses pronksi. ALAD 100m jooks Kümnevõistluse algus. Stardiaeg pannakse tavaliselt varahommikusele ajale. Sportlase kontsentreeritud vaimse seisundi saavutamiseks on oluline kohe alguses hea tulemus kirja saada
See hõlmab jookse, sportlikku käimist, heiteid, hüppeid ja mitmevõistlusi. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse ja käimisvõsitlusi peetakse enamasti maanteedel ja tänavatel, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Mehed võistlevad kergejõustikus 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4x100 ja 4x400 teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmiküppes, kuuliõukes, ketta- ja vasaraheities, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50km käimises. Naised võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4x100 ja 4x400 m teatejooksus ja kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10km käimine. Kergejõustiklase riietus peab olema sellisest materialist, et see ei paistaks peale märjaks saamist läbi
Sportlikud saavutused on hoolika töö tulemus, et see on elustiil. Kõik peab aga millestki algama. Eestile oli 2009 aasta suvi oluliseks verstapostiks kergejõustikus. Eesti kergejõustik sai 100 aastaseks. 1. Kergejõustikualad Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Väljakualadel (pikkus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites ning odaviskes)
Esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimusid 1934 Torinos. Maailmameistrivõistlused kergejõustikus aga peeti esimest korda 1983 Helsingis. Kergejõustiku alad Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Maailmameistrivõistlusi korraldatakse ka murdmaa- ja maanteejooksus. Võistluste korraldus
Veel peetakse järgmisi võistlusi: ·IAAF-i maailma karikavõistlused ·Euroopa karikavõistlused ·Sisemaailmameistrivõistlused ·Euroopa sisemeistrivõistlused ·IAAF-i kergejõustiku finaalvõistlused KERGEJÕUSTIKU ALAD Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4x100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Maailmameistrivõistlusi korraldatakse ka murdmaa- ja maanteejooksus. VÕISTLUSTE KORRALDUS
Inglismaa meistrivõistlused. Esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimusid 1934 Torinos. Maailmameistrivõistlused kergejõustikus aga peeti esimest korda 1983 Helsingis. Kergejõustiku alad Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Jooksud 100m jooks : 100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala, lühima distantsiga
90 m. See tulemus ületati alles 30. augustil 1991. aastal, kui Mike Powell USA st hüppas Tkys 8.95m. Kaugushüpe: 2. Teivashüpe kui võistlusala oli tuntud juba VanaKreeklaste ja Keltide seas. Teivashüppes hüpatakse ülipainduva sirgenemisest vabaneva energiaga lisahoogu andva fiiberteibaga. · Algselt kasutati teivashüpet ainult praktilistel eesmärkidel. Frieslandi maakonnas Hollandis oli igas majapidamises vähemalt üks teivas, mida kasutati maade kuivendamisel tekkinud väikeste kanalite ületamiseks. · Teivashüpe kuulub Olümpiamängude kavva aastast 1896 (meestele) ja 2000 (naistele). · Nn. ,,6 meetri klubi" on rahvusvaheline prestiizikas klubi, kuhu kuuluvad sportlased, kes on vähemalt 6 meetri kõrgusele ja üle selle. Sergei Bubka (aastal 1985) oli esimene, kes ületas 6 meerti rekordi ja seega ka klubi esimene liige
kas nende tegevus oli erapooletu. Esimesed neli olid kõik soomlased. Kümnevõistlus jäi pooleli haigestumise tõttu. 1922. aasta hilissuvel asus küps ja ambitsioonikas kümnevõistleja Helsingis IFK juubelivõistlustel maailmarekordit ründama. Vaatamata jahedale ilmale, tuulele ja sajule õnnestus maailmarekord ületada. Esimene päev 100m 12,3 kaugus 6.59 kuul 12.92 kõrgus 1.75 400 m 55,0. teinepäev 110 m tõkkejooks 17,0(Eesti rekord) Ketas 39.64 teivas 3.40 oda 62.20 1500 m 5.11,3. 1912. aasta tabeli järgi saavutas Klumberg Helsingis maailmarekordiks 8147,505, 1920. aasta tabeli järgi 7485,610 punkti. 1924. aasta Pariisi olümpiamängudel võitis Klumberg kümnevõistluses pronksi. Eesti mitmevõistluse noortekoondis püstitas 50 isiklikku rekordit Eesti noored mitmevõistlejad olid võidukad 9 ja 10 jaanuar Panevezyses toimunud Balti maavõistlusel mitmevõistlusesTaaskord ei suutnud Eesti lõunanaabrid Läti
juunil sünnipäev ja 28.juunil kooli lõpetamine."Kuidas te saate mind nii tähtsatest sündmutest ära võtta"?Siis lõi komisaar paberile templi-vabastatud kuni sügiseni. Andersoo juures sattus Erki sportlasena uude miljöösse. Sven oli treenerkes võttis õpilase ette ja muud kui nikerdas ta kallal. (Erki Nool,autogramm) 5 Erki areng jätkus 1989.aastal. Tskide üleliiduliste meistri võistlused võistlusel võitis Erki teivas hüppe 5.30ga mis jäi tema tugevamaks alaks. Järgmise aasta talvel läks Erki esmakortselt Liidu meistri võistlustele seitsmevõistluses..Need peeti Minskis. Kohale jõudnud,nägid nad et neile oli vastu saadetud veoauto. Teivastega reisimine oli venemaal üks igavene viletsus. Trolli või autobussi ei tahetud nendega kuidagi lubada."kuhu te nende roigastega ronite",kisasid konduktorid. Nad torkasid teibad aut taga kasti ja litsusid ennast autosse. Erki meenutab
Ametlik otsus võeti vastu ROK-i 29. istungil Barcelonas 1931. aastal, kui loeti ette kirja teel toimunud otsustava hääletuse tulemused - Berliin 43, Barcelona 16 poolthäält. Muud kandideerinud linnad olid Aleksandria, Barcelona, Budapest, Buenos Aires, Dublin, Frankfurt am Main, Helsingi, Köln, Nürnberg, Rooma. Eestlased olümpial: kergejõustik - Ruudi Toomsalu (100 m, kaugus), Reginald Uba (1500 m), Aksel Kuuse (kõrgus), Evald Äärma (teivas), Arnold Viiding (kuul), Koit Annamaa (vasar), Gustav Sule (oda), treener Aleksander Kolmpere, esindaja Aleksander Paluvere maadlus - Evald Sikk (kreeka-rooma), Voldemar Väli (kreeka-rooma), Edgar Puusepp (kreeka- rooma), Voldemar Mägi (kreeka-rooma), August Neo (vaba ja kreeka-rooma), Adalbert Toots (vaba ja kreeka-rooma), Kristjan Palusalu (vaba ja kreeka-rooma), August Kukk (vaba), esindaja-treener Nikolai Kursman
naerma, aitama, kiitma, sipelgas, kirp, pere, abielu, pulmad, emand, isand, liha, roog, moon 18. Laensõnad 1) Vanemad: Germaani (juust, kana, supp, sool, au, põld, korsten, sadul, siduma, vald, kuningas) (tööriistad: sõel, nõel, nael) (kirikusõnad: kirik, kell) (metallid: raud, tina) Balti (sträzas – rästas, tilts – sild, + kogu metsanduse sõnavara kirves, mänd, teivas, hiis, vai, laud) Slaavi ( vabadus, rist, voli, tund, rand, nädal) 1) Uuemad: Läti keelest Vene keelest (Halvustavad sõnad: looder, tolvan, suli, poluvernik, pagun, parun, tatar, kapsas, porgand) Saksa keelest (puksid, lahing, kindlus, laager, vang, rüütel, röövel, kapral, palsam, jakk, kampsun, kleit, sukad, kamm,
Tea kust ja keda appi kutsuda Kui kardad ise tegutseda, juhi kellegi tähelepanu toimuvale Basseinis, veepargis, avalikus supelrannas kutsu vetelpäästjad või saada keegi teine seda tegema Kui abivajaja on vees- abista teda ja siis kutsu abi või saada kedagi samaaegselt abi järele või vastupidi. KANNATANU ABISTAMINE Kannatanu abistamine kaldalt Ulata kannatanule mõni ese, näiteks tugev puuoks, aer, lauajupp vms., basseinides võib olla selleks spetsiaalne teivas Võid heita basseini äärele või kaile kõhuli ja ulatada abivajajale käe Kui abivajaja on "käeulatuse" kaugusest väljas võid heita talle päästevahendi, näiteks päästerõnga, -poi, viskeliini vms. ja tõmmata kannatanu selle abil kaldale Kui ei ole päästevahendid, viska ükskõik milline ujuv ese. Kannatanu abistamine vees Abista kannatanut vees, kui see on piisavalt madal ja sinu jalad ulatuvad põhja
http://www.ekjl.ee/content/editor/files/Kasulik_info/V%C3%B5istlusm %C3%A4%C3%A4rused/voistlusmaarused_ek_14-15.pdf 9. Kergejõustiku võistlusmäärused: Kergejõustiku alad - Olümpiamängudel ja Maailmameistrivõistlustel on naistel 22 ala, ja meestel 24 ala. Mehed: 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 meetri jooksud ning maratonijooks. 110 ja 400m tõkkejooks. 3000 meetrit takistusjooksu, 4x100 ja 4x400m teatejooksu. Hüpetest kõrgus-, kaugus-, teivas- ja kolmikhüpped. Samuti on kavas kuulitõuge, kettaheide, vasaraheide, odavise, kümnevõistlus, ning 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 meetri jooksud ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Jalanõud ja riietus - Naelikutes ei tohi olla üle 11 naela
Hea tulemuse saavutamise juures pole tuulel sugugi tähtsusetu roll. Eriti soositud on vastutuul. Eestis üks parimaid on Gerd Kanter. Gerd Kanteri areng:2000 57.68, 2001 60.47, 2002 66.31, 2003 67.13, 2004 68.50, 2005 70.10 Teivashüpe Kõige atraktiivsem ja samal ajal kõige raskem ala kümnevõistluses. Isegi kõige paremad küm-nevõistlejad on selle kaua vältava ala puhul oma-dega karile jooksnud. Töövahendiks on 4,60 kuni 5,30 meetri pikkune klaaskiust teivas. Soovitus: mida suurem kõrgus, seda raskem ja jäigem tei-vas. Hoovõturada on 30 kuni 40 meetri pikkune. Tähtsaim omadus teivashüppe puhul on julgus ja hea liikuvus. Sarnaselt kõrgushüppega on ka teivashüppes maksimaalselt kolm katset ühel kõrgusel. Kõrgust tõstetakse 10 sentimeetri kaupa. Odavise Vabalt valitava hoovõtujooksu pikkkuse puhul visatakse 800 grammi raskust võistlusoda järsu plahvatava viskega. Sportlastel on kolm katset.
Tserepannikov 2002 9.21,29 S. Viks 2001 9.36,16 M. Mooses 2003 9.37,61 M. Metsma 2003 9.39,69 A. Müür 2004 9.39,83 I. Eeriksoo 2004 9.47,01 A. Vastsjonok 2001 9.47,46 M. Nõmme 2001 Hüpped 5 Hüppeist kuuluvad kergejõustikuvõistluste kavva kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe. Kõrgus- ja teivashüppes saab võistleja iga kõrguse ületamiseks teha 3 katset. Kõrgushüppes võib latti ületada mitmel viisil; pärast Mexico OM-i (1968) on ainuvalitsejaks saanud nn. flopp (latt ületatakse, selg ees, ja maandutakse turjale). Teivashüppes hüpatakse ülipainduva sirgenemisest vabaneva energiaga lisahoogu andva fiiberteibaga. Kaugus- ja kolmikhüppes jaguneb võistlus eel- (3 katset) ja lõppvõistluseks
Jooksjatel on 20 m teatevahetusala kus teatepulk tuleb anda edasi järgmisele teatejooksjale. Tõkkejooksus peavad võistlejad ületama kindla arvu tõkkeid (enamikul distantsidel 10). Tõketevaheline kaugus on 35 m, kaugus stardist esimese tõkkeni on 45 m ja viimasest tõkkest finisini 40 m. Meestel 110 m ja 400 m tõkkejooks ning naistel 100 ja 400 m tõkkejooks. HÜPPED Hüppeist kuuluvad kergejõustikuvõistluste kavva kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe. Kõrgus- ja teivashüppes saab võistleja iga kõrguse ületamiseks teha 3 katset. Kõrgushüppes võib latti ületada mitmel viisil : latt ületatakse selg ees, ja maandutakse turjale. Kõrgushüppe postid asuvad teineteisest 4 - 4,04 m kaugusel. Nende vahel on ümmargune 30 mm läbimööduga latt kaaluga mitte üle 2 kg. Latt peab olema täiesti sirge. Kõrgust peab tõstma korraga vähemalt 2 cm. Mitmevõistluses tohib kogu võistluse ajal latti tõsta 3 cm kaupa
käimises 30). IAAF-i peakontor asub Monte Carlos ja liikmesriike on selles 210. Esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimusid 1934 Torinos. Maailmameistrivõistlused kergejõustikus aga peeti esimest korda 1983 Helsingis. Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4x400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus-, ka kolmikhüppes, kuulitõukes, kettaheites ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4x400 m teatejooks, kõrgushüpe, teivashüpe, kaugushüpe, kolmikhüpe, kuulitõuge, kettaheide ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Maailmameistrivõistlusi korraldatakse ka murdmaa- ja maanteejooksus.
· Mitte masseerida · Alkoholi mitte anda · Mõõta kehatemperatuuri · Jälgida kehatemperatuuri · Jälgida südamerütmi · Vajadusel elustada Aktiivne välispidine soojendamine: · Soojad vannid kuni 40C · Soojendavad tekid · Puuduseks on kontrollimatu temperatuuri tõus (2,2-1,5C) toimub veresoonte laienemine keha pinnal, keha sisemuses aga jätkub temperatuuri langus. Talvisel tundrul liikumine: · Liigu mööda tähistatud taliteid, 2,5m pikune teivas, kahe märgi vahe on 40-50m. · Kui edasiliikumine on riskantne jää paigale · Tee lamamissüvend või lumekoobas, kindlasti õhuauguga laes. Lüünal hapniku kontrolliks · Ära jäta rühmakaaslast üksi, liikuma peavad kõik koos · Udus ja tuisus kasuta tee otsimisel 60m nööri Lumepimedus: · Lumi peegeldab hästi ultraviolettkiirgust, umbes 85% peegeldub lumelt tagasi ja satub meie silma
2. Euroopa karikavõistlused 3. Sisemaailmameistrivõistlused 4. Euroopa sisemeistrivõistlused 5. IAAF-i kergejõustiku finaalvõistlused 5 3.Kergejõustiku alad Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises.(2) Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine.(2) Väljakualadel (pikkus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites ning odaviskes)
kaugushüppes, kuulitõukes, kõrgushüppes ja 800 meetri jooksus. 9. Kergejõustiku võistlusmäärused: Kergejõustiku alad - Olümpiamängudel ja Maailmameistrivõistlustel on naistel 22 ala, ja meestel 24 ala. Mehed: 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 meetri jooksud ning maratonijooks. 110 ja 400m tõkkejooks. 3000 meetrit takistusjooksu, 4x100 ja 4x400m teatejooksu. Hüpetest kõrgus-, kaugus-, teivas- ja kolmikhüpped. Samuti on kavas kuulitõuge, kettaheide, vasaraheide, odavise, kümnevõistlus, ning 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 meetri jooksud ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Jalanõud ja riietus - Naelikutes ei tohi olla üle 11 naela
pikematel võistlusmaadel kuni 25 jooksjat. Massilise osavõtuga pikamaajooksus (linnatänavatel) on osalejaid olnud üle 10000. Teatejooksus tuleb igal võistlejal läbida kindel distantsiosa (nt. 4x100m teatejooksus 100m). Võistkonna liikmed annavad teatepulga käest kätte etapi lõpus oleva 20mse vahetusala piirdes. Tõkkejooksus peavad võistlejad ületama kindla arvu tõkkeid (enamikul distantsidel 10). Hüppeist kuuluvad kergejõustikuvõistluste kavva kõrgus, teivas, kaugus ja kolmikhüpe. Kõrgus ja teivashüppes saab võistleja iga kõrguse ületamiseks teha 3 katset. Kõrgushüppes võib latti ületada mitmel viisil; pärast Mexico OMi (1968) on ainuvalitsejaks saanud nn. flopp (latt ületatakse, selg ees, ja maandutakse turjale). Teivashüppes hüpatakse ülipainduva sirgenemisest vabaneva energiaga lisahoogu andva fiiberteibaga. Kaugus ja kolmikhüppes jaguneb võistlus eel (3 katset) ja lõppvõistluseks (kaheksale paremal antakse veel 3 katset)
valmis olla peale peavad võistlejad tõusma stardiasendisse nii, et jalad on vastu stardipukki ja käed toetuvad rajale. Kui võistleja alustab liikumist enne püstolipauku loetakse seda valelähteks. 2003 kasutusele võetud reeglite järgi tohib teha ainult ühe valelähte. Teise valelähte korral kõikidel jooksu distantsidel sportlaselt võetakse võimalus edasi võistelda, välja arvatud mitmevõistlejad. 3. HÜPPED Hüppeist kuuluvad kergejõustikuvõistluste kavva kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe. Kõrgushüppe postid asuvad teineteisest 4-4,04 m kaugusel. Nende vahel on ümmargune 30 mm läbimööduga latt kaaluga mitte üle 2 kg. Latt peab olema täiesti sirge. Kui latt on postide vahele hoidjatele asetatud, ei tohi see keskelt läbi vajuda üle 2 cm. Kõrgust peab tõstma korraga vähemalt 2 cm. Mitmevõistluses tohib kogu võistluse ajal latti tõsta 3 cm kaupa. Võistleja peab ära tõukama ühelt jalalt.
Ujumise turvalisus · Tutvu eelnevalt võimaliku ujumiskoha turvalisusega ( vee temperatuur, ujumiskoha sügavus, põhi jne). · Määra ujumise kord ja jälgi selle täitmist. · Ujumine väljasõitudel on lubatud vaid täiskasvanud saatja valve all, täiskasvanud saatja peab olema koos lastega vees. Uppuja päästmine · Kaldalt · Ulata kannatanule mõni ese, näiteks tugev puuoks, aer, lauajupp vm, basseinides võib olla selleks spetsiaalne teivas. · Võid heita basseini äärele, kaile kõhuli ja ulatada abivajajale käe. · Kui abivajaja on "käeulatuse" kaugusest väljas võid heita talle päästevahendi näiteks päästerõnga, -poi, viskeliini vms ja tõmmata kannatanu selle abil kaldale. · Kui ei ole päästevahendit, viska käepärane ujuv ese, millele abivajaja saaks toetuda. · Vees · Abista kannatanut veest, kui vesi on piisavalt madal ja sinu jalad ulatuvad põhja - kui
Carlos ja liikmesriike on selles 210.Esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimusid 1934 Torinos. Maailmameistrivõistlused kergejõustikus aga peeti esimest korda 1983 Helsingis. 2. KERGEJÕUSTIKU ALAD Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises.Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine.Maailmameistrivõistlusi korraldatakse ka murdmaa- ja maanteejooksus. 2.1 Jooksud
algkeelest • näiteid loomariigist, mütoloogiast, peresuhetest • vasikas, vasar, sõsar, tütar, udar, tarvas, varss, taevas, marras, suur, sada, arva-, iva, mesi, ora, puhas, põrsas, sarv, viha Balti laenud (alates II at lõpust eKr; 94–156 tüve) • segaasustuse tagajärjel; laenud valdkondades, mis eeldavad tihedat suhtlust (“põhjusetud” laenud) • somaatilised: hammas, kael, karv, reis • olme, tööriistad: ais, kirves, luud, ratas, teivas, sild, luht, seeme, tara, mõdu, puder • loodus: hani, angerjas, hirv, lõhe, oinas, härg, mets, hernes, hein • ühiskond: hõim, kaim, mõrsja, sõber • värvused: haljas ‘rohekas; toores’, hall, kollane, ruske • mütoloogia: põrgu, taevas(?) • arvsõnad: tuhat Germaani laenud (I–II at eKr – 13. saj; 269–397 tüve) • tihedad kontaktid, mõju eesti keelele suurem kui balti laenudel; peegeldavad muutusi elukorralduses
Tartu murdes on kokku 67682 litereeritud sõna, märgendatud sõnu 31206. 6 4. Tartu murde erijooned Mõistmaks Tartu murdes olevaid erijooni, toon nad välja punktide kaupa. 1. sõnaalgulise afrikaadi ehk sulghääliku ja sama häälduskohaga ahtushääliku ühendi püsimine (tsiga ´siga´, tsilkma ´tilkuma´ tsedze ´isaõde´ sirguke ´linnuke´). 2. s- põhja-eesti t asemel sõnades (saivas ´teivas´ sib ´tiib´). 3. sõnaalguliste konsonantühendite kl-, kr-, pl-, pr- ja tr- püsi nii laensõnades kui ka kirjeldavate ja helimatkingulistes sõnades (kribimä ´kriimustama´ plum ´ploom´ pleijats ´pliiats´). 4. teise välte asemel hääldatakse paljudes vormides kolmandat väldet (ol`li `oli` vanu `vanu`). Enim on see levinud Tartu murrakuala läänepoolses osas. 5. ninahäälikute ehk nasaalide ja liikvidate järel esineb lühike sulghäälik (mâld
isikust või objektist, nii et see jääks alati paremat kätt. Stuupa kehandit nimetatakse kas anda ("muna") või garbha ("idu"). See tähistus viitab kosmilisele sümboolikale: stuupa kehand tähistab maailma, universumi, mis vana mütoloogia kohaselt tekkis hiranjagarbhast ehk "kuldsest idust". Kupli kohal kõrgub väike nelinurkne lisand harmika (seal hoiti reliikviaid), mis sümboliseeris maailma tipus, Sumeru mäel asuvat 33 jumala paleed. Selle keskel asub mastjas teivas (jasti), mis kujutab endast tõenäoliselt maailmatelge. Teiva tipus on üks või enam päikesevarju (tsattra), mis algselt oli kuningavõimu sümboliks. Mitu järjest kahanevat sirmi võivad tähistada "elutasemeid". Kõige tipus on anum vihmavee korjamiseks, mis sümboolselt tähendas jumalikku surematuse nektarit. Nagu näha, läbib India kunstile omane sügav sümboolsus kogu ehituse struktuuri. Baas
Tea kust ja keda appi kutsuda; Kui kardad ise tegutseda, juhi kellegi tähelepanu toimuvale; Basseinis, veepargis, avalikus supelrannas kutsu vetelpäästjad või saada keegi teine seda tegema; Kui abivajaja on vees- abista teda ja siis kutsu abi või saada kedagi samaaegselt abi järele või vastupidi. KANNATANU ABISTAMINE Kannatanu abistamine kaldalt: Ulata kannatanule mõni ese, näiteks tugev puuoks, aer, lauajupp vms., basseinides võib olla selleks spetsiaalne teivas; Võid heita basseini äärele või kaile kõhuli ja ulatada abivajajale käe; Kui abivajaja on "käeulatuse" kaugusest väljas võid heita talle päästevahendi, näiteks päästerõnga, -poi, viskeliini vms. ja tõmmata kannatanu selle abil kaldale; Kui ei ole päästevahendid, viska ükskõik milline ujuv ese. Kannatanu abistamine vees: Abista kannatanut vees, kui see on piisavalt madal ja sinu jalad ulatuvad põhja;
1.päev 1) 100 meetri jooks 2) Kaugushüpe 3) Kuulitõuge 4) Kõrgushüpe 5) 400 meetri jooks 2.päev 1) 110 meetri tõkkejooks 2) Kettaheide 3) Teivashüpe 4) Odavise 5) 1500 meetri jooks 16 Lisa 2 Heino Lipu isiklikud rekordid 100 m - 11,0 (1949) 400 m - 50,2 (1948) 1500 m - 4.35,0 (1948) 110 m tj - 15,0 (1949) kõrgus - 1.72 (1953) teivas - 3.40 (1948) kaugus - 6.53 (1949) oda - 61.96 (1948) kuuli 6x Euroopa rekord - 16.93 (1950) kümnevõistlus 7780 (uue punktitabeli alusel 7072) ketas 52.18 17 Lisa 3 Erki Noole isiklikud rekordid 60m 6.72(1996) 100m 10.43(1995) 200m 21.03(1995) 400m 46.23(2001) 1000m 2.36,62(1999) 1500m 4.29,32(2000) 110m tõkked 14.37(2000) Kaugushüpe 8.10(1995) Kõrgushüpe 2.05(1991) Teivashüpe 5.60(1998) Kettaheide 44
ja on keskonnasõbralikud. 2. Õlis lahustuvad puiduimmutid Koosnevad erinevatest tärpentinis lahustatud orgaanilistest ainetest. Sellist Iiiki värvusetuid immuteid kasutatakse näiteks aknapuidu vaakumimmutusel. Erinevalt vees lahustuvaid aineid sisaldavatele immutitele, ei tekita õlis lahustuvad puiduimmutid puitmaterjali rnõõtude muutusi. 3 Kreosoot Seda valmistatakse kivisöe tõrvast ja kasutatakse postide, vaiade, liiprite ja teivas-te immutamiseks. Kreosoodil on ka head vett-tõrjuvad omadused. Antud vahend on üks parimaid puiduimmuteid, mis tagab puidule hea kaitse mitmesuguste puitukahjustavate organismide vastu. Negatiivse asjaoluna võib märkida selle spetslifilist läbitungivat lõhn ja töötlemise tagajärjel jääb pind kleepuvaks. Alates 1. maist 2013 on sellel aine rangemad turustamis ja kasutamis piirangud, sest kreosoot on sadade ühendite keeruline segu, mis
sm-permi, sm-volga(, lms) algkeelde indoeuroopa (hiljem indoiraani) algkeelest, näiteid loomariigist, mütoloogiast, peresuhetest: vasikas, vasar, sõsar, tütar, udar, Balti laenud (alates II at lõpust eKr; 162–235 tüve) segaasustuse tagajärjel; laenud ka valdkondades, mis eeldavad tihedat suhtlust (“põhjusetud” laenud) somaatilised: hammas, kael, karv, reis olme, tööriistad: ais, kirves, luud, ratas, teivas, sild, luht, seeme, tara, mõdu, puder loodus: hani, angerjas, hirv, lõhe, oinas, härg, mets, hernes, hein ühiskond: hõim, kaim, mõrsja, sõber värvused: haljas ‘rohekas; toores’, hall, kollane, ruske mütoloogia: põrgu, taevas (?) arvsõnad: tuhat Germaani ja skandinaavia laenud(I–II at eKr – 13. saj; 221–377 tüve) tihedad kontaktid, mõju eesti keelele suurem kui balti laenudel; peegeldavad muutusi elukorralduses
Esimesed neli olid kõik soomlased. Kümnevõistlus jäi pooleli haigestumise tõttu. 1922. aasta hilissuvel asus küps ja ambitsioonikas kümnevõistleja Helsingis IFK juubelivõistlustel maailmarekordit ründama. Vaatamata jahedale ilmale, tuulele ja sajule õnnestus maailmarekord püstitada. Esimene päev 100 m 12,3; kaugus 6.59; kuul 12.92; kõrgus 1.75; 400 m 55,0. Teine päev 110 m tõkkejooks 17,0(Eesti rekord); ketas 39.64; teivas 3.40; oda 62.20; 1500 m 5.11,3. 1912. aasta tabeli järgi saavutas Klumberg Helsingis maailmarekordiks 8147,505, 1920. aasta tabeli järgi 7485,610 punkti. 1924. aasta Pariisi olümpiamängudel võitis Klumberg kümnevõistluses pronksi. 3. EESTI KÜMNEVÕISTLEJAD · Tarmo Adamberg · Krister Altosaar · Ain Arro · Mikk-Mihkel Arro · Rein Aun · Toomas Berendsen · Päärn Brauer · Aivar Hommik · Mikk Joorits · Madis Kallas
• šoki tunnused: • nahk on kahvatu, kaetud külma higiga, • pulss on kiire ja nõrk, • hingamine on sage, • kannatanu on rahutu, võivad tekkida teadvusehäired, • teadvusekadu, • hingamistakistus, • ebaregulaarne pulss, • III ja IV astme põletus, • lihaste kramplik kokkutõmme 42. Kuidas tegutseda elektriõnnetuse korral? Tegutsemisjuhised • Lülita vool välja kas lüliti või kaitsekorgi abil. • Vabasta kannatanu vooluringist puust esemega (kepp, oks, teivas). • Isoleeri ennast elektrit juhtivast aluspinnast (kummtallaga jalanõud, kuiv laud, raamatud jms). • Pärast kannatanu seisundi hindamist ja elupäästva esmaabi andmist helista kohe numbril 112 kust vajadusel saad kiirabi saabumiseni ka näpunäiteid kannatanu abistamiseks. • Kui kannatanu on teadvuseta ja ei hinga, siis aseta kannatanu selili maha ja alusta elustamist. • Kui tekivad šoki tunnused, siis tuleb võidelda šokiga. • Pane kannatanu lamama.
annaabi.ee 
