Eestlased ja nende saavutused läbi aegade olümpiamängudel

Q: Mis on olümpiamängud ?

Vastus leiad õppematerjalist: Eestlased ja nende saavutused läbi aegade olümpiamängudel

sippul, merlin

Eestlased ja nende saavutused läbi aegade olümpiamängudel (0)

Keskkool - Sport - Kehaline kasvatus

5 VÄGA HEA

Rahvusvaheline - Sama nagu isamaaline, aga vähem šovinistlik ja igas keeles

Esitatud küsimused

Mis on olümpiamängud ?

Mis on olümpiamängud ?
Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu.
Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse.
Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva.
Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee.
Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste , mitte riikide vahel.
2.Eesti osalemine olümpiamängudel .
Pärast iseseisvuse välja kuulutamist 1918. aastal osales Eesti oma koondisega 1920 aastal, kuigi Eesti Olümpia Komitee asutati alles 1923 aastal.
Esimeseks taliolümpiaks olid 1924. Eesti sportlased võtsid osa olümpiamängudest kuni Nõukogude Liit okupeeris Eesti 1940 aastal.
1980 aasta suveolümpiamängude purjetamine toimus Eesti pealinnas Tallinnas.
Pärast taasiseseisvumist 1991 aastal on Eesti osalenud kõigil olümpiamängudel. Eesti on kõige rohkem medaleid võitnud kergejõustikus, tõstmises, maadluses ja suusatamises.
3.1920 aasta oluümpiamäng , kus osales ka Eesti esimest korda.
1920. aasta suveolümpiamängud olid VII kaasaegsed olümpiamängud, mis toimusid 20aprill–12 september 1920 Belgias Antwerpenis.
Olümpial osalenud majutati Antwerpeni koolimajadesse; eestlased olid ühes tütarlaste koolis.
Spordialade toimumise ajaline jaotus
Aprill – jäähoki, iluuisutamine ;
Juuli – purjetamine, laskmine , polo ;
August – enamik spordialasid;
September – jalgpall, ratsutamine .

Eestlased olümpial

E.S.S "Kalevi" poolt Belgia Olümpiakomiteele saadetud osavõtutaotlusele saabus küllalt lootusetult kõlav vastus: võistlejate ülesandmine olümpiamängudeks võib toimuda Venemaa Olümpiakomitee kaudu, kuna Eesti Vabariik ei ole ROK-i liige.
Johannes Villemsoni juhtimisel asuti otsima muid võimalusi. Ühendusse astuti Eesti tolleaegse saadikuga Londonis, "Kalevi" seltsi liikme Ants Piibuga, kes omakorda saatis kirja Belgia OK-le, et taotleda eestlaste osavõttu olümpiamängudest.
Sealne olümpiakomitee andis meie taotluse edasi ROK-i presidendile Pierre De Coubertinile.Pariisis oleva kalevlase, Eesti saadiku Karl Robert Pusta ja P. de Coubertini läbirääkimiste tulemustest informeeris ROK-i president belglasi, kes teatasid ametlikult, et Eesti soov on rahuldatud, kuid tuleb luua sporditegevust juhtiv keskne organisatsioon .
Eestit esindasid olümpiamängudel:
Võistkonna esindajad olid Ado Anderkopp, Leopold Tõnson, William Fiskar, K. Metti.

kergejõustiklased

Jüri Lossman (maraton), Aleksander Klumberg ( odavise , viie- ja kümnevõistlus), Harald Tammer (kuulitõuge), Johannes Villemson (800 m ja 1500 m jooks ), Reinhold Saulman (200 m ja 400 m jooks), Eduard Hermann (käimine), Johan Martin (teivashüpe);

maadlejad

Mihkel Müller, Herman Kruusenberg, Eduard Pütsep, Artur Kukk;

tõstjad

Alfred Neuland , Karl Kõiv, Alfred Schmidt .
Eestlaste teekond olümpialinna kulges Tallinnast aurikul "Viola" Helsingisse, sealt koos Soome koondislastega aurikul "Oihonna" Antwerpenisse.
Võistlusvormiks olid valged õlgkübarad, sinine ülikond, kollased kingad , valge särk ja lips (kodumaalt sõideti välja tollases kaitseväeriietuses ja võistlusvorm muretseti alles kohapeal).
Eesti lippu kandis avadefileel Harald Tammer.
Sõiduraha kogumiseks korraldati ülemaalised korjandused ja anti välja loteriipiletid üldtiraažiga 30 000 (á 10 marka ). Valitsuselt kaubeldi välja 18 000 Soome marka ja 20 000 Prantsuse franki. Sõjaministeeriumist saadi teemoonaks mitu kasti lihakonserve, biskviite ja paar puuda võid.
Tulemused.
Riikide esimesed olümpiavõitjad olid:
Brasiilia (3.08.1920) – Guilherme Paraense (1885–1968), olümpiakiirlaskmises;
Eesti (29.08.1920) – Alfred Neuland ( 1895 –1966), tõstmise kergekaalus.
Maailmarekordeid püstitati 8 (kergejõustikus 3).
Olümpiarekordeid tuli kokku 21.
Eesti oli 14-ndal kohal , saades ühe kulla ja 2 hõbedat.
4.Eestlaste kuldmedalivõidud
Eesti sportlased on olümpiamängudelt võitnud 26 kuldmedalit.
Kuldmedalitevõitjad :
Aasta
Sportlane
Spordiala
Tulemus
1920
Alfred Neuland
tõstmine (kergekaal)
257,5 (72,5-75-110)
1924
Eduard Pütsep
kreeka- rooma maadlus (kärbeskaal)
1928
Voldemar Väli
kreeka- rooma maadlus (sulgkaal)
1928
Osvald Käpp
vabamaadlus (kergekaal)
1936
Kristjan Palusalu
kreeka-rooma maadlus (raskeskaal)
1936
Kristjan Palusalu
vabamaadlus (raskeskaal)
1952
Johannes Kotkas
kreeka-rooma maadlus (raskekaal)
1964
Ants Antson
kiiruisutamine (1500 m)
1968
Svetlana Tširkova
Vehklemine (naiskondlik florett )
1972
Jaan Talts
tõstmine (raskekaal)
580,0 (210,0–165,0–205,0).
1972
Svetlana Tširkova
vehklemine (naiskondlik florett)
223 cm
1972
Jüri Tarmak
kergejõustik (kõrgushüpe)
223 cm
1976
Aavo Pikkuus
Jalgrattasport (meeskondlik maanteesõit)
1980
Mait Riisman
veepall
1980
Viljar Loor
võrkpall
1980
Jaak Uudmäe
kergejõustik (kolmikhüpe)
17.35 m
1980
Ivar Stukolkin
ujumine (4 × 200 m vabalt teade)
1988
Tiit Sokk
korvpall
1988
Erika Salumäe
trekisõit ( sprint )
1992
Erika Salumäe
trekisõit (sprint)
2000
Erki Nool
kergejõustik (kümnevõistlus)
8641 punkti
2002
Andrus Veerpalu
suusatamine (15 km klassika )
37:07.4
2006
Andrus Veerpalu
suusatamine (15 km klassika)
38:01.3
2006
Kristina Šmigun
suusatamine (7,5 km + 7,5 km)
42:48.7
2006
Kristina Šmigun
suusatamine (10 km klassika)
27:51.4
2008
Gerd Kanter
kergejõustik (kettaheide)
68,82 m
5.Eestlaste hõbemedalivõidud.
21 hõbemedalit.
1912 Stockholm Martin Klein Kreeka-rooma maadlus I keskkaal Võistles Tsaari-Venemaa koosseisus .
1920 Antwerpen Jüri Lossmann Kergejõustik
1920 Antwerpen Alfred Schmidt Tõstmine Sulgkaal (60 kg)
1924 Pariis Alfred Neuland Tõstmine
1928 Amsterdam Arnold Luhaäär Tõstmine
1936 Berliin Nikolai Stepulov Poks
1936 Berliin August Neo Vabamaadlus Poolraskekaal
1952 Helsingi Ilmar Kullam Korvpall
1952 Helsingi Heino Kruus Korvpall
1952 Helsingi Joann Lõssov Korvpall
1956 Melbourne Edvin Vesterby Kreeka-rooma maadlus Kärbeskaal (kuni 57 kg) Võistles Rootsi Kuningriigi koosseisus.
1960 Rooma Hanno Selg Moodne viievõistlus
1960 Rooma Aleksander Tšutšelov Purjetamine
1964 Tōkyō Jaak Lipso Korvpall
1964 Tōkyō Rein Aun Kergejõustik Kümnevõistlus 7677 (uue arvestuse järgi 7842)
1968 México Jaan Talts Tõstmine
1980 Moskva Nikolai Poljakov Purjetamine
1988 Sŏul Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste Purjetamine
2002 Salt Lake City Andrus Veerpalu Murdmaasuusatamine 50 km klassikatehnikas
2004 Ateena Jüri Jaanson Sõudmine 6:51.42
2008 Peking Jüri Jaanson, Tõnu Endrekson Sõudmine 6:29.05 (+1.69)
2010 Vancouver Kristina Šmigun-Vähi Murdmaasuusatamine 10 km vabastiilis 25:05.0
6.Eestlaste pronksimedalivõidud
1912 Stockholm Mart Kuusik Sõudmine Sai kolmanda koha, kuid see pole kindel, kas ta sai pronksmedali. Võistles Tsaari-Venemaa koosseisus.
1924 Pariis Jaan Kikkas Tõstmine
1924 Pariis Harald Tammer Tõstmine
1924 Pariis Aleksander Kolmpere Kergejõustik Kümnevõistlus
1924 Pariis Roman Steinberg Kreeka-rooma maadlus Keskkaal
1928 Amsterdam Albert Kusnets Kreeka-rooma maadlus
1928 Amsterdam Andreas Faehlmann, Georg Faehlmann, William von Wiren, Nikolai Vekšin, Eberhard Vogdt Purjetamine
1936 Berliin Voldemar Väli Kreeka-rooma maadlus
1936 Berliin August Neo Kreeka-rooma maadlus
1936 Berliin Arnold Luhaäär Tõstmine
1952 Helsingi Bruno Junk Kergejõustik Käimine
1956 Melbourne Bruno Junk Kergejõustik Käimine
1968 México Anatoli Krikun Korvpall
1968 México Jaak Lipso Korvpall
1968 México Priit Tomson Korvpall
1972 München Georgi Zažitski Vehklemine
1976 Montreal Raul Arnemann Sõudmine
1980 Moskva Ivar Stukolkin Ujumine 400 m vabaujumises
1980 Moskva Jüri Tamm Kergejõustik Vasaraheide
1988 Sŏul Jüri Tamm Kergejõustik Vasaraheide
1988 Calgary Allar Levandi Kahevõistlus
1992 Barcelona Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste Purjetamine
2000 Sydney Aleksei Budõlin Judo
2000 Sydney Indrek Pertelson Judo
2002 Salt Lake City Jaak Mae Murdmaasuusatamine 15 km klassikatehnikas
2004 Ateena Indrek Pertelson Judo
2004 Ateena Aleksander Tammert Kergejõustik Kettaheide 66.66
Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) on olümpialiikumise kõrgeim organ.
ROK on rahvusvaheline, mitteriiklik, mittetulunduslik, piiramatu kestusega, juriidilise isiku staatusega assotsiatsioonivormis organisatsioon, millele kuulub kõrgeim võim olümpialiikumises.
Rahvusvaheline Olümpiakomitee peakorter asub Šveitsis Lausanne'is.
ROK asutati Pariisis 23. juunil 1894. aastal Pierre de Coubertini algatusel. Algkooseis oli 14-liikmeline ja esindatud oli 12 riiki (Suurbritannia, Argentina , Belgia, Ungari, Kreeka, Itaalia, Uus- Meremaa , Venemaa, USA, Prantsusmaa, Tšehhi ja Rootsi.
Eesti Olümpiakomitee (algselt Eesti Olümpia Komitee; EOK) on keskne Eesti spordi- ja olümpiaorganisatsioon, mis asutati 8. detsembril 1923. aastal ja taastati 14. jaanuaril 1989.
Eesti Olümpiakomitee president on Mart Siimann.
Eesti Olümpia Komitee (EOK) ajalugu algab 8. detsembriga 1923, mil kinnitati selle põhikiri Tallinn Haapsalu Rahukogu poolt.
EOK-i ülesanneteks määras põhikiri sidemed Rahvusvahelise Olümpiakomiteega (ROK), olümpiamängudest osavõtmise, olümpialaste ettevalmistamise ja EOK-i osakondade loomise maakondades. Aastatel 1932—1936 puudus Eestil oma esindaja ROK-is ning vajalikku informatsiooni saadi Soome esindaja kaudu. 1936. a. kinnitati liikmeks suurärimees Joakim Puhk. ROK-i liige oli ta kuni oma vägivaldse surmani 1942. aastal. Dr. Friedrich Akeli tööd EOK-i esimehe kohal jätkas esialgu abiesimehena Johan Laidoner, kes 1934. a. kinnitati ametlikult EOK esimeheks.
Fakte olümpiamängude kohta.
Esimene eestlane kirjutas aga end medalivõitjana olümpiaajalukku juba 1912. a. Stockholmi olümpiamängudel. See oli Venemaa võistkonnas võistelnud Martin Klein, kes pälvis hõbemedali kreeka-rooma maadluses.
• Olümpiamängudel osalemise õigus anti Eestile 1920.a., kui meie esindusele võimaldati osavõtt Antverpeni olümpiamängudest. Tõstjast Alfred Neulandist sai seal esimene eestlasest olümpiavõitja.
• 1924.a. Pariisi olümpial pälvis Neuland tõstmises keskkaalus hõbeda (mis oli väike pettumus, vargsi oodati talt Antverpeni mängude kullavõidu kordamist) ja teine eestlane Johannes Kikas sai pronksi. Maadleja Eduard Pütsep naasis koju aga kuldmedaliga.
• 1928.a. võistlesid esimeste eestlastena taliolümpial St. Moritzis kiiruisutajad Christfried Burmeister ja Aleksander Mitt . Samal aastal toimunud Amsterdami Olümpiamängudel tulid olümpiavõitjateks maadlejad Osvald Käpp ja Voldemar Väli.
• 1932. a. mõlemad olümpiamängud toimusid Ameerika mandril , tollane majanduskriis puudutas aga väga valusalt meie olümpialiikumist. Kahevahel olek ja lõputu sendiveeretamine lõppes sellega, et eestlastel jäi käimata nii Lake Placidi tali - kui Los Angelese suvemängudel.
• 1936. a. Berliini olümpia on läinud Eesti spordiajalukku suurte võitude sümbolina. Edu Berliinis jäi 20. sajandi Eesti suurimaks võiduks olümpiaheitlustes, mis iseseisva riigina ja oma olümpiakomitee egiidi all võisteldes saavutati — kokku saadi seitse olümpiamedalit, kaks kulda, kaks hõbedat ja kolm pronksi. Maadlejast Kristjan Palusalust sai esimese eestlasena kahekordne olümpiavõitja.
20 iseseisvusaasta jooksul võitsid Eesti sportlased OM-idelt kokku 6 kuld -, 6 hõbe- ja 9 pronksmedalit.
21. juunil 1940 okupeeris NSV Liit Eesti. Lõpetati kõigi „töötava rahva huvidega vastuolus olevate“ spordiorganisatsioonide tegevus. Eesti liikmeksolek ROK-is katkes de facto. De jure pole Eesti ROK-i nimekirjast kunagi kaotatud olnud. Saksa okupatsiooni järel taastus 22. septembril 1944 Tallinna vallutamisega Punaarmee poolt Eestis Nõukogude okupatsioon, mille tulemusena hakati taas juurutama nõukogulikku spordisüsteemi. Aastatel 1952—1988 said eestlased olümpiamängudel startida ainult võõraste armust . Kodueestlastel tuli end murda okupatsioonivõimu, N. Liidu olümpiakoondisse, väliseestlased pürgisid elukohamaade võistkondadesse.
• NSVL osales 1952.a. Helsinki OM-il ja nii ka eestlased esimest korda sund-liitriigi võistkonna kooseisus , kus olümpiavõitjaks tuli maadleja Johannes Kotkas.
• 1964.a. võitis kiiruisutaja Ants Antson võitis esimese eestlasena N. Liidu võistkonna kosseisus Innsbrucki Taliolümpiamängudelt kuldmedali.
• Mexico Olümpiamängudel võitis olümpiakuldmedali esimese naisena Eestimaalt Svetlana Tsirkova NSV Liidu vehklemise floretinaiskonnas.
• Müncheni Olümpiamängudel (1972) võitsid kuldmedali tõstja Jaan Talts ja kõrgushüppaja Jüri Tarmak.
• Aavo Pikkuus võitis 1976.a. Montreali Olümpiamängudel kuldmedali jalgratta 100 km meeskonnasõidus.
• 1980.a. Moskva Olümpiamängude kuldmedali said Jaak Uudmäe kolmikhüppes, Ivar Stukolkin 4x100 vabaujumises, Viljar Loor võrkpallis ja Mait Riismann veepallis.
• Souli Olümpiamängudelt (1988) naasis kuldmedaliga Erika Salumäe jalgratta trekisõidus ja Tiit Sokk korvpallis. Nende vastuvõtt Tallinna Raekoja platsil kujunes omamoodi iseseisvusdemonstratsiooniks.
20. augustil 1991 kuulutati Eesti Vabariik taas iseseisvaks. ROK taastunnustas EOK-i.
• 1992.a. osales Eesti 56-aastase vaheaja järel oma rahvuskoondisega Barcelona Olümpiamängudel, esimeseks olümpiavõitjaks taasiseseisvunud Eestis tuli Erika Salumäe.
• 1996 Atlantas. Osales 45 sportlast, medaleid ei saadud. Ka Nagano taliolümpialt ei saadud medalit .
• 2000.a. Sydney Olümpiamängudel sai kuldmedali kümnevõistleja Erki Nool. Judomaadlejad Indrek Pertselson ja Aleksei Budõlin tõid mõlemad koju pronksmedalid.
• 2004.a. Ateena Olümpiamängudelt kogutud Eesti sportlaste medalisaagiga on iga lugeja juba hästi kursis.
Meie väikse maa väike rahvas on läbi aegade olümpiamängudel esinenud äärmiselt väärikalt ja tihtipeale ka meeliülendavalt. Siin on väike ülevaade meie rahvuse esindajatest olümpiamängudel Eesti Vabariigi ja okupeeritud Eesti aegadel , mil kogu au läks küll NSV Liidule, kuid südameis oli võit meie. Eesti Vabariigi 1918-1940 aastatel olid edukaimateks eesti sportlasteks maadlejad. Kristjan Palusalu on ainus mees maailmas, kes on võitnud samadel olümpiamängudel nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse. 1980.aasta Moskva Olümpiamänge boikoteerisid NSV Liidu sissetungi pärast Afganistani paljud riigid, sealhulgas- USA, Hiina, Iisrael, Lääne-Saksamaa jpt. Teatavasti toimus 1980.aasta Moskva Olümpiamängude purjeregatt Tallinnas Pirital, mille tarbeks ehitatud hooned annavad meie linnapildile siiani aktsenti. Tallinna purjeregatt oli esimene kord, kui olümpiamänge korraldati okupeeritud riigis. 1988.aasta Seouli olümpiavõitjate saabumine rahvuslikust liikumisest meelestatud Eestisse andis meie rahvale indu ja rõõmu aina juurde. Vennad Tõnisted, Erika Salumäe ja Tiit Sokk ei olnud vaid olümpiavõitjad, nad lisasid entusiasmi meie rahvuslikule iseteadvustamisele. Käimas on 2008.aasta Pekingi Olümpiamängud. Rahvusvaheline spordiüritus, mis on alati olnud ka omamoodi rahusümboliks toimub taas kord maal, kus inimõigusi ja väikerahvaid represseeritakse. Eesti Vabariik on esindatud seni suurima delegatsiooniga.

Kasutatud materjal :
www.filmi.arhiiv.ee
www.wikipedia.ee
www.eesti.ca
www. sport .delfi.ee
www.eok.ee

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 56 allalaadimist

Eestlased ja nende saavutused läbi aegade olümpiamängudel #1

Eestlased ja nende saavutused läbi aegade olümpiamängudel #2

Eestlased ja nende saavutused läbi aegade olümpiamängudel #3

Eestlased ja nende saavutused läbi aegade olümpiamängudel #4

Eestlased ja nende saavutused läbi aegade olümpiamängudel #5

Eestlased ja nende saavutused läbi aegade olümpiamängudel #6

Eestlased ja nende saavutused läbi aegade olümpiamängudel #7

Eestlased ja nende saavutused läbi aegade olümpiamängudel #8

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

56 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

merlin sippul Õppematerjali autor

Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu.
Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse.

olümpiamängud saavutused medalid spordipidu antiikolümpia suveolümpiad taliolümpiad

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Eestlaste medalivõidud olümpiamängudel

Eestlaste medalivõidud olümpiamängudel Eestlaste olümpiamängude kuldmedalivõidud Aasta Koht Sportlane Ala Võistlusala Tulemus Märkused 257,5 Alfred Kergekaal (67,5 1920 Antwerpen Tõstmine (72,5-75- Neuland kg) 110) Eduard Kreeka-rooma Kärbeskaal (58 1924 Pariis Pütsep maadlus kg) Voldemar Kreeka-rooma 1928 Amsterdam Sulgkaal (62 kg) Väli maadlus Osvald I kergekeskkaal 1928 Amsterdam Vabamaadlus Käpp (66 kg) Kristjan Kreeka-rooma Raskek

Kehaline kasvatus

docx

Kergejõustik

Esmakordselt oli kavas 1900 Pariisis.Naistele oli näidisalaks Pekingi OM-l Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Saif Saaeed Shaheen Katar poolt kelle ajaks oli 7.53,63. Eesti rekord on 8.29,6 ja selle püstitas Ilmar Ruus. Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Gulnara Galkina-Samitova poolt kelle ajaks oli 8.58,81 Teatejooksud: · Teatejooksudes kasutatakse teatepulka, mis on 28-30 cm pikk, läbimõõduga 12-13 cm ja kaalub vähemalt 50 g · Olümpiamängudel on kavas 1.4 x 100 m 2.4 x 400 m · Muudel võistlustel võisteldakse väga erinevate distantsidega teatejooksudes 4x100m teatejooks: Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Jamaika koondise poolt kelle ajaks oli 37.10. Eesti rekord on 39.69 ja selle püstitasid (A.Golberg, M.Laht, M.Vihmann, E.Nool). Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Saksamaa koondise poolt kelle ajaks oli 41.37. Eesti rekord on 45.54 ja selle püstitasid (K.Käärt, K.Viigipuu, M.Liimask, L

Sport/kehaline kasvatus

xls

Eestlaste saavutused olümpiamängudel

47 Ivar Stukolkin 48 Jüri Tamm 49 Tiit Sokk 50 Erika Salumäe 51 Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste 52 Jüri Tamm 53 Vladimir Reznitsenko 54 Erika Salumäe 55 Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste 56 Erki Nool 57 Aleksei Budõlin 58 Indrek Pertelson 59 Andrus Veerpalu 60 Jaak Mae 61 Jüri Jaanson 62 Aleksander Tammert 63 Indrek Pertelson 64 Kristina Smigun 65 Andrus Veerpalu 66 Gerd Kanter 67 Jüri Jaanson 68 Tõnu Endrekson Eestlaste parimad tulemused olümpiamängudel Ala Kus Millal Medal Kreeka - rooma maadlus Stockholm 1912 Hõbe Sõudmine Stockholm 1912 Pronks Tõstmine Antverpen 1920 Kuld Kergjõustik Antverpen 1920 Hõbe Tõstmine Antverpen 1920 Hõbe Kreeka - rooma maadlus Pariis 1924 Kuld

Kehaline kasvatus

doc

Kaasaegsed olümpiamängud

päästepaadil USA eest, kuid sõuderegatt jäi tormi tõttu ära. Eestlane pidi piirduma kaasaelamisega kergejõustikuvõistlusele. Pariis 14. mai 28. oktoober 1900 Võistlused toimusid 20 spordialal ning 95 võistlualal. Mängudel osales 997 sportlast. 1900. aasta mängudel osalesid esmakordselt naissportlased. Tegemist oli kõige halvemini korraldatud mängudega olümpiamängude ajaloos ja Coubertin ütles hiljem, et on ime, et olümpiamängud need mängud üldse üle elasid. Neid mänge on nimetatud ka kõige organiseeritumaks kaoseks. Saint Louis 1. juuli 29. november 1904 ROK-i asutaval kongressil (1894) otsustati anda 1904. aasta olümpiamängude korraldamine USA-le, ROK-i 4. istungjärgul Pariisis (1901) kinnitati olümpialinnaks Chicago. Et aga teise linnana oli kandideerinud Saint Louis, lubati ameeriklastel ise otsustada, kumb neist saab olümpialinnaks. Lõpliku otsuste langetas USA president

Kehaline kasvatus

rtf

Eesti olümpiavõtjad

1920 Antwerpen Alfred Neuland Tõstmine Kergekaal (67,5 kg) 1924 Pariis Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus Kärbeskaal (58 kg) 1928 Amsterdam Voldemar Väli Kreeka-rooma maadlus Sulgkaal (62 kg) 1928 Amsterdam Osvald Käpp Vabamaadlus I kergekeskkaal (66 kg) 1936 Berliin Kristjan Palusalu Kreeka-rooma maadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1936 Berliin Kristjan Palusalu Vabamaadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1952 Helsingi Johannes Kotkas Kreeka-rooma maadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1964 Innsbruck Ants Antson Kiiruisutamine 1500 m 1968 México Svetlana Tsirkova Vehklemine Naiskondlik florett 1972 München Jüri Tarmak Kergejõustik Kõrgushüpe 1972 München Jaan Talts Tõstmine Raskekaal (110 kg) 1972 München Svetlana Tsirkova Vehklemine Naiskondlik florett 1976 Montreal Aavo Pikkuus Jalgratta

Sport

odt

Eestlased olümpiamängudel

Aasta Sportlane Spordiala Toimumiskoht 1920 Alfred Neuland Tõstmine Antverpen 1924 Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus Pariis (käbeskaal) 1928 Voldemar Väli Kreeka-rooma maadlus Amsterdam (sulgkaal) 1928 Osvald Käpp Vabamaadlus Amsterdam (kergekaal) 1936 Kristjan Palusalu Kreeka-rooma maadlus Berliin (raskekaal) 1936 Kristjan Palusalu Vabamaadlus Berliin (raskekaal) 1952 Johannes Kotkas Kreeka-rooma maadlus Helsingi (raskekaal) 1964 Ants Antson Kiiruisutamine Innsbruck (1500m) 1968 Svetlana Tsirkova Naiskondlik florett Mexico (vehklemine) 1972 Jaan Talts Tõstmine (raksekaal) München 1972 Jüri Tarmak

Kehaline kasvatus

doc

Olümpiamängud

....................................................................................... 2 Olümpiamängude ajalugu....................................................................... 2 Olümpialiikumine..................................................................................... 3 Olümpiamängude sümboolika................................................................ 3 Olümpiarituaalid....................................................................................... 4 Eesti olümpiamängudel........................................................................... 6 Eestlased olümpiamängudel................................................................... 6 Eesti olümpiamedalid............................................................................... 9 Huvitavaid fakte...................................................................................... 11 Lõpetuseks.............................................................................................. 23

Kehaline kasvatus

pptx

EESTI OLÜMPIAVÕITJAD

Ta tegeles veepalliga. Veepalli hakkas ta mängima aastal 1966 Tallinna Kalevis. 1982. aastal lõpetas Moskva Riiklikus Ülikoolis ajakirjandusteaduskonnas televisiooni eriala. Saavutused:1976. aastal võitis Mait koos meeskonnaga Euroopa karika ja 1979 tuli esmakordselt Liidu meistriks. Aasta : 1980 Spordiala : Veepall Viljar Loor Viljar Loor (1. oktoober 1953 Tartu 22. märts 2011 Tallinn) oli eesti kõigi aegade edukaim võrkpallur, kes võitis NSV Liidukoondises olümpiakulla 1980. aasta Moskva mängudelt. Tema treeneriteks olid Ülo Palk, Raimund Pundi, Ivan Dratsov, Nõukogude Liidu koondises Vjatseslav Platonov ja Juri Tsesnokov. Aasta : 1980 Spordiala : Võrkpall Jaak Uudmäe Jaak Uudmäe (sündis 3. septembril 1954 Tallinnas) on eestikergejõustiklane (kolmikhüppaja ja kaugushüppaja). Olümpiavõitja (1980) tulemusega 17.35.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk